ET Brüssel 30.9.2009 KOM(2009) 512 lõplik KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE „Valmistumine tulevikuks: võtmetehnoloogiate ühise strateegia väljatöötamine ELis” {SEK(2009) 1257} KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE „Valmistumine tulevikuks: võtmetehnoloogiate ühise strateegia väljatöötamine ELis” 1. Võtmetehnoloogiate tähtsus ühiskonna ja majanduse jaoks Tööstuse ülesehitus ja võimalused muutuvad järgmise viie kuni kümne aasta jooksul kogu maailmas. Luuakse uusi kaupu ja teenuseid. Me ei tea veel, millised kaubad ja teenused on turul aastal 2020, kuid nende väljaarendamine sõltub võtmetehnoloogiate kasutuselevõtust. Need riigid ja piirkonnad, kes neid võtmetehnoloogiaid valdavad, on esirinnas üleminekul vähem süsihappegaase tekitavale teadmistepõhisele majandusele, mis on kodanike heaolu, jõukuse ja ohutuse tagamise eeldus. Niisiis ei ole võtmetehnoloogiate kasutamine ELis mitte ainult strateegilise tähtsusega, vaid lausa hädavajalik [1]. ELil on tõepoolest vaja teha edusamme uuendustegevuse valdkonnas, et varustada end vahenditega, mis on vajalikud eesseisvate suurte ühiskonnaprobleemide lahendamiseks, nagu võitlus kliimamuutusega, vaesuse kaotamine, sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine ning loodusvarade tõhusam kasutamine ja energiatõhususe edendamine. Selline lähenemisviis annaks ELile võimaluse ära kasutada globaalseid võimalusi, luues samal ajal jätkusuutlikud tööhõivevõimalused ja kvaliteetsed töökohad. Võtmetehnoloogiad on teadmistemahukad ja neid iseloomustab intensiivne teadus- ja arendustegevus, kiired innovatsioonitsüklid, suured kapitalikulud ja tippkvalifikatsiooniga tööjõud. Nad võimaldavad protsesside, kaupade ja teenuste innovatsiooni kõikides majandusvaldkondades ning nad on süsteemse tähtsusega. Nad on multidistsiplinaarsed, puudutavad mitmeid tehnoloogiavaldkondi ja nad on suunatud konvergentsi ja integratsiooni poole. Võtmetehnoloogiad võivad aidata teiste valdkondade juhtivatel tehnoloogiaarendajatel nende uurimistegevuse saavutusi ära kasutada. Konkurents sellel turul on väga tihe ning tehnoloogiaid töötatakse enamasti välja ärikeskkonnas, kus VKEdel on suur roll, mis seisneb eelkõige sisendite ja uuenduslike lahenduste pakkumises üleilmsetele ettevõtetele. Seega on sünergiate loomine ja võimalikult laia kõlapinna saavutamine tähtis. Kuna võtmetehnoloogiatega seotud uurimistegevus toimub enamasti tootmisrajatiste juures, peaks võtmetehnoloogiate kasutamine ELi tööstuses tooma kaasa tööstusliku baasi ajakohastamise ja jätkuvalt tugevdama Euroopa teadusbaasi. Arvestades seda, et vajaliku teadus- ja arendustegevuse ning selle konkreetsete rakenduste eest vastutavad peamiselt ettevõtjad, peaksid poliitikakujundajad looma õiged raamtingimused ja toetusvahendid, et tugevdada ELi tööstussuutlikkust võtmetehnoloogiate väljatöötamiseks. ELil on mõnes võtmetehnoloogia valdkonnas praegu väga hea teadus- ja arendustegevuse baas. Sellele vaatamata ei ole EL väga edukas teadustöö tulemuste kaubanduslikul levitamisel teenuste ja toodetud kaupade kaudu. Selle olukorra parandamiseks on vaja strateegilisemat lähenemisviisi teadustööle, uuendustegevusele ja kapitaliseerimisele. Lisaks sellele ei ole kuni praeguse ajani olnud ELis ühist arusaama sellest, mida pidada võtmetehnoloogiaks. EL esitles juba strateegilisemat lähenemisviisi mõnes valdkonnas, nagu bioteadused ja biotehnoloogia, nanoteadused ja nanotehnoloogia ja energiatehnoloogia [2]. Kuid Euroopa tasandil ei ole ühtset strateegiat selle osas, kuidas neid tehnoloogiaid saaks tööstuses paremini rakendada. Käesolevas teatises püütakse seepärast kindlaks määrata võtmetehnoloogiad, mis tugevdavad ELi tööstuslikku ja innovatsioonisuutlikkust, et lahendada eesseisvaid ühiskonnaprobleeme, ning tehakse ettepanek meetmete kohta, millega parandada asjaomaseid raamtingimusi. Sellisena moodustab see osa ELi tööstuspoliitika arengust ja aitab ette valmistada Euroopa uut uuenduskava [3]. 2. võtmetehnoloogiate kindlaksmääramine Mitmed liikmesriigid on hakanud kindlaks määrama tehnoloogiaid, mis on nende tulevase konkurentsivõime ja jõukuse seisukohalt olulised, ja suunama oma teadus- ja arendustegevust vastavalt (vt SEK(2009) 1257). Siiski on arusaam sellest, mida tuleks pidada võtmetehnoloogiaks, liikmesriigiti erinev. Seda võib selgitada liikmesriikide teadustegevuse ja tööstusmaastiku tugevate külgede ja piirangutega. Arutelusid on peetud ka Euroopa tasandil, kuid ei ole jõutud üksmeelele, milliste nende tehnoloogiate puhul oleks vaja strateegilisemat lähenemisviisi, et suurendada tööstuse konkurentsivõimet [4]. Teadust, tehnoloogiat ja konkurentsivõimet käsitleva viimase aruande kohaselt keskenduvad ka juhtivad majandusriigid, nagu Hiina, Jaapan ja USA, võtmetehnoloogiatele, eelkõige bio-, info- ja kommunikatsiooni- ning nanotehnoloogiale. [5] Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia puhul oleks konkreetsetes valdkondades, nagu mikro- ja nanoelektroonika ja fotoonika, vaja kohe võtta poliitilisi meetmeid, arvestades ELi tööstuse olukorda üleilmses konkurentsis ja majanduskriisist tulenevaid probleeme [6]. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise (CCS) süsteemid on veel üks tegevus, milles EL on teinud rahvusvahelistele partneritele koostööpakkumise, seega peab ta ise tagama vajalike ja hinna poolest vastuvõetavate tehnoloogiate olemasolu. Praeguse üleilmse teadustegevuse ja turutrendide kohaselt võiks järgmisi tehnoloogiaid pidada strateegiliselt kõige olulisemateks võtmetehnoloogiateks, võttes arvesse nende majanduslikku potentsiaali, seda, kuidas nad saaksid kaasa aidata ühiskonnaprobleemide lahendamisele ja teadmistemahukust [7]: nanotehnoloogia: paljutõotav tehnoloogia, mis võib viia intelligentsete nano- ja mikroseadmete ja -süsteemide väljaarendamiseni ning revolutsiooniliste läbimurreteni sellistes elutähtsates valdkondades nagu tervishoid, energeetika, keskkond ja tootmine; mikro- ja nanoelektroonika, sealhulgas pooljuhid: on tähtsad kõigi intelligentseid juhtimissüsteeme vajavate kaupade ja teenuste puhul väga erinevates valdkondades, näiteks autondus ja transport, lennundus ja kosmosetööstus. Intelligentsed tööstuslikud juhtimissüsteemid võimaldavad elektrit intelligentsete elektrivõrkude ja seadmete abil tõhusamalt toota, salvestada, transportida ja tarbida; fotoonika: multidistsiplinaarne valdkond, mis tegeleb valguse, selle tekitamise, mõõtmise ja kasulikuks muutmisega. Muu hulgas annab see tehnoloogilise aluse päikesevalguse elektriks muundamisele, mis on oluline taastuvenergia tootmiseks, ja mitmete elektrooniliste komponentide ja seadmete jaoks, nagu fotodioodid, valgusdioodid ja laserid; kõrgtehnoloogilised materjalid: võimaldavad paremaid tulemusi väga mitmetes valdkondades, nt lennundus, transport, ehitus ja tervishoid. Nad lihtsustavad ringlussevõttu, süsinikdioksiidi heitmete ja energiakulu vähendamist ning vähendavad vajadust toormaterjalide järele, mida Euroopas napib; biotehnoloogia: võimaldab puhtamaid ja säästvamaid protsesse tööstus-, põllumajanduslikus ja toiduainetootmises. Näiteks võimaldab see mitmetes tööstussektorites asendada taastumatud materjalid taastuvate ressurssidega, kuigi nende rakenduste kasutamine on veel algusjärgus. Nende tehnoloogiate võimalused on suures osas veel kasutamata. On vaja leida järjest süsteemsemaid lahendusi, et lahendada suuri ühiskonnaprobleeme, nagu kiire teabevahetuse tagamine, toiduainetega varustamise tagamine, keskkond, sobivate transpordilahenduste leidmine, kõrgetasemeliste tervishoiuteenuste tagamine vananeva elanikkonna jaoks, teenuste potentsiaali ärakasutamine, sise- ja välisjulgeoleku tagamine ja energiaprobleemi lahendamine. Vähem süsihappegaasi tootvatel tehnoloogiatel ja rakendustel on oluline roll Euroopa energia- ja kliimamuutuse eesmärkide saavutamisel. Näiteks on vaja süsinikdioksiidi kogumisele ja säilitamisele ning CO2 heitmete vähendamisele kohandatud transpordivõrke, et vähendada CO2 heitmeid riikides, kus kasutatakse energiavajaduse katmiseks ülekaalukalt fossiilseid energiaallikaid. Võtmetehnoloogiad, nagu uued materjalid energia tootmiseks, ülekandmiseks ja salvestamiseks, mängivad siin olulist rolli. Nende kasutamine võib kaasa aidata loodusvarade tõhusamale kasutamisele ja energiatõhususe edendamisele. Nende keskkonnamõju tuleb hinnata elutsükli perspektiivist, kasutades selleks ära ELi tasandi asjaomaseid algatusi [8]. Kõikehõlmav poliitiline kontseptsioon võtmetehnoloogiate jaoks on võimalik ainult siis, kui tegeletakse aktiivselt ka selliste küsimustega nagu mõju tervisele ja keskkonnale. Võtmetehnoloogiate tarneahelas on uued tootmissüsteemid tähtsad, et toota kvaliteetseid turustatavaid teadmistepõhiseid tooteid ja nendega seotud teenuseid (nt nüüdisaegne robootika). See on eriti oluline kapitalimahukas tööstuses, kus kasutatakse keerukaid montaažimeetodeid, nagu näiteks tänapäevaste õhusõidukite tootmine ja montaaž, mille puhul kasutatakse väga erinevaid tootmistehnoloogiaid robotite juhitavate koosteliinide simuleerimisest ja programmeerimisest energia- ja materjalikulu vähendamiseni. Võttes arvesse teadustöö ja -uuringute kiiret arengut, võivad eespool nimetatud tehnoloogiad leida lähiaastatel kasutust kogu maailmas ja esile võivad kerkida uued tehnoloogiad. Nende tehnoloogiate üksikasjalik kirjeldus koos nende praeguse hinnangulise turupotentsiaaliga on esitatud dokumendis SEK (2009) 1257. 3. Aruanne edusammude, saavutuste ja väljakutsete kohta Teadus- ja arendustegevuse kulud kõrgtehnoloogilise tootmise puhul moodustavad ELis vaid 25%, võrdluseks USA-s moodustavad need kulud 30%. Kõrgtehnoloogia osakaal kogu töötlevas tööstuses on Jaapanis 33% ja USAs isegi 50% suurem kui Euroopas. Kõrgtehnoloogilised tööstused on kõige teadus- ja arendustegevusmahukamad, kuna tootmises ja teadusuuringutes tehtud edusamme on vaja omavahel siduda, et kindlustada nende mõlema pikaaegne edu. Seega on asjaolu, et ELis kasutatakse võtmetehnoloogiaid vähem kui USAs või Jaapanis, seletatav ka kõrgtehnoloogia väiksema osakaalu ning väiksemate teadus- ja arendustegevusele tehtavate kulutustega ELis [9]. Siiski on ELis mõned võtmetehnoloogia valdkonnad tänu heale teadus- ja tööstusbaasile hästi arenenud. See kehtib eelkõige kõrgtehnoloogiliste materjalide kohta, mis on ELi konkurentsivõime alustaladeks keemia-, auto-, masina-, lennundus- ja kosmosetööstuses. ELi tootmis- ja teadustegevuse väga tugevad küljed on nano- ja mikroelektroonika, tööstuslik biotehnoloogia ja fotoonika. Nanotehnoloogia valdkonnas, mis on alles kujunemisjärgus tehnoloogia, on ELi kulutused teadus- ja arendustegevusele võrdsed USAga, kuid erasektori osakaal rahastamisel on märgatavalt väiksem (vt SEK (2009) 1257). ELil on aga märkimisväärseid probleeme nende võtmetehnoloogiate laialdasemal kasutuselevõtul. Eelkõige on EL olnud nanotehnoloogiate, fotoonika teatud aspektide, biotehnoloogia ja pooljuhtide turustamisel ja kasutusele võtmisel olnud vähem edukas kui USA ja mõned Aasia riigid. Need on kõik valdkonnad, kus teadus- ja arendustegevuses on tehtud märkimisväärseid jõupingutusi, kuid nende rakendamine majanduses ja ühiskonnas on puudulik. Sellel on mitu põhjust: · EL ei kasuta oma teadus- ja arendustegevuse tulemusi tõhusalt [10]. Selle tulemusena levitatakse nii era- kui ka avalikest vahenditest rahastatud kallite teadusuuringute tulemusi kaubanduslikult teistes piirkondades. See ei teeni Euroopa huve ning taoline areng ohustab ELi tulevast teadussuutlikkust, sest pikaajalises perspektiivis on tõenäoline, et teadus- ja arendustegevus viiakse tootmise eeskujul üle kolmandatesse riikidesse. . Kui intellektuaalomandi õigusi tõhusalt ei kaitsta ja rahvusvaheliselt ei jõustata, on konkurentidel ja jäljendajatel suhteliselt lihtne arendajale järele jõuda ja neelata ära suur osa selle võimalikest tuludest. · Avalikkus ei tea tihti, mis on võtmetehnoloogiad ja milline on nende tähtsus. See võib võimendada muret keskkonna, tervise ja ohutuse pärast seoses kõrgtehnoloogia arendamise ja kasutamisega. See ei kehti mitte ainult toodete ja teenuste puhul, mis on ette nähtud üldsusele tarbimiseks ja kasutamiseks, nagu tervishoiuteenused või toit, vaid ka muudes valdkondades. Tihti puudub proaktiivne strateegia, mis looks sidusrühmadele platvormi vastuste andmiseks inimeste murdele ja hirmudele, vältimaks viivitusi uute tehnoloogiate kasutusele võtmisel ELis. Kasutajatepoolse laialdasema omaksvõtu ja kõrgtehnoloogiate kiire rakendamise tagamiseks on vaja parandada üldsuse teadmisi võtmetehnoloogiatest ja aidata neil neid mõista ning eetilisi, keskkonna, tervise ja ohutusega seotud küsimusi tuleks ette näha, hinnata ja tegeleda nendega juba varakult. · Puudu on oskustööjõust, mis vastaks võtmetehnoloogiate multidistsiplinaarsele iseloomule. Kuigi Euroopal on tipptasemel teadussuutlikkus võtmetehnoloogiate valdkonnas ning märkimisväärne teadmistebaas teaduses ja tehnikas [11], on siiski vaja veelgi tõsta teaduse, tehnika, inseneri ja matemaatika eriala lõpetanute arvu ning leida viise nende maksimaalselt tõhusaks rakendamiseks teadustöös ja ettevõtluses. Edendada tuleb teadlaste, ettevõtjate ja finantsvahendajate vahelist teadmiste edasiandmist. Tudengitele ja õppejõududele on vaja luua rohkem stiimuleid oma teadusuuringute tulemuste kaubanduslikuks levitamiseks, et edendada ülikoolidest võrsunud spin-off ettevõtete tekkimist.. · Võtmetehnoloogiate riskikapitali ja erainvesteeringutega rahastamise tase on ELis suhteliselt madal. Olukord on veelgi raskem praeguse finants- ja majanduskriisi tõttu. Näiteks 80% riskikapitalist, millega rahastatakse nanotehnoloogiat, tuleb USAst. Kõrged arenduskulud ning ebakindlus muudavad riskikapitali hädavajalikuks. Paljude kõrgtehnoloogiliste toodete, nt pooljuhtidel või footonitel põhinevate toodete lühike elutsükkel ja esmased kõrged arenduskulud muudavad rahastamise tihti riskantseks ja probleemseks. 2005. aastal oli USA kogu riskikapitaliinvesteeringute tase kõrgtehnoloogia sektoris ligi kolm korda kõrgem ELi tasemest [12]. USA riskikapitali-investorid tunduvad olema edukamad oma investeeringute suunamisel rohkem edasiarenenud projektidesse/tehnoloogiatesse, mis toodavad suuremat tulu, samas kui Euroopa teadlased peavad otsima riskikapitali liiga varases etapis, kus ebakindlus on tihti liiga suur mõlema poole jaoks [13]. · ELi poliitilised jõupingutused on tihti killustatud, kuna puudub pikaajaline nägemus ja koordineerimine. Selleks et parandada tehnoloogia rakendamise tingimusi tööstuses, on vaja paremat tööjaotust. Liikmesriikide tehnoloogiastrateegiatel, mis liiguvad küll ühes suunas, puudub sünergia ning mastaabi- ja mitmekülgsussäästu eelised, mille annaks rohkem koordineeritud ühistegevus. Veelgi võiks lihtsustada ja tugevdada ühiste tehnoloogiaalgatuste vahendit ning suurendada tehnoloogiaplatvormide [14] rolli ja parandada nendevahelist koordineerimist, et suurendada võtmetehnoloogiate panust suurte ühiskonnaprobleemide lahendamisse. Sõltuvalt võtmetehnoloogia arengujärgust on eksperimentaaluuringute, innovatsiooni ja tööstusliku kasutamise tugev lõimimine oluline. Siia alla kuulub vajadus viia enne tootmist läbi väga kulukad kontseptsiooni tõestamised ja katsetootmisprojektid, enne kui võtmetehnoloogia kasutusele võetakse. Nende näidisprojektide puhul oleks hea, kui kavandamine toimuks ühiselt kogu ELi piires, et saavutada minimaalne optimaalne tase nende tehnoloogiate levitamiseks. Innovatsioonituru killustatus on peamine nõrk koht, mille tingivad liikmesriigiti erinevad eeskirjad, standardid, sertifitseerimis- ja riigihankemenetlused. · Mõnes kolmandas riigis võidakse võtmetehnoloogiatele anda riigi toetust, mis on aga tihti läbipaistmatu ja mida on seega vaja lähemalt uurida. Ühenduses võivad liikmesriigid anda riiklikku toetust kooskõlas riigiabi eeskirjade ja võtmetehnoloogia innustusmeetmetega, mis ei kujuta endast riigiabi. Väga oluline on tagada, et Euroopa ettevõtjad saaksid oma kolmandate riikide konkurentidega konkureerida võrdsetel alustel. Euroopa riigiabi eeskirjadega on loodud raamistik ja kehtestatud tingimused, millega võimaldatakse liikmesriikidel kohandada teadus- ja arendustegevusele antava abi ülemmäärasid kolmandate riikide ülemmääradele. 4. Võtmetehnoloogiate edendamine ELis Võtmetehnoloogiate tõhusaks edendamiseks ELis on vaja parandada ELi tulemuslikkust teaduses ja innovatsioonis, et saavutada ELi ambitsioonikat eesmärki olla esirinnas ettevõtluse ja uuendustegevuse alal, nagu see on sõnastatud komisjoni dokumendis innovatsioonipoliitika läbivaatamise kohta [15]. Kõnealuses dokumendis rõhutati muu hulgas ühenduse patendi ja ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi loomise tähtsust. Võtmetehnoloogiate edukaks rakendamiseks tööstuses on vaja tähelepanu pöörata järgmistele poliitikavaldkondadele: 4.1. Suurem keskendumine võtmetehnoloogiate väljatöötamisele Majanduslangus on mõjunud negatiivselt investeeringutele üldiselt ja eelkõige tehnoloogiapõhistes sektorites, nagu keemia-, auto-, ehitus- ja elektroonikatööstus. Tööstustoodangu vähenemine ja uute tehnoloogiate aeglasem kasutuselevõtmine vähendab nõudlust põhitehnoloogia järele. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamise põhieesmärk ELi raamprogrammide ja liikmesriikide programmide kaudu peaks olema pideva innovatsioonitegevuse säilitamine ja tehnoloogia ülevõtmise lihtsustamine [16]. Niisiis tuleks järgnevatel aastatel silmas pidada, et konkursikutsete puhul oleks tagatud seos teadusuuringute tulemuste ja tööstusele avalduva mõju vahel. Edendada tuleks riigitoetusega programme, et aidata võtmetehnoloogiate tööstusel säilitada oma pikaajalised investeerimiskavad võtmetehnoloogiate väljatöötamisel ja tagada nende konkurentsivõime majandusolukorra paranemisel [17]. 4.2. Suurem keskendumine tehnosiirdele ja üleliidulistele tarnekettidele Edendada tuleb tehnosiiret teadusasutuste ja tööstuse vahel. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) ja Enterprise Europe Network võivad mängida siinkohal olulist rolli, kuid võimalik, et ka liikmesriigid peavad suurendama oma tehnosiirde võimet, tugevdades seost lepinguliste uurimisinstituutide ja VKEde vahel [18]. VKEde parem juurdepääs Euroopas välja arendatud võtmetehnoloogiatele ning piirkondlike innovatsiooniklastrite- ja võrgustike edendamine on hädavajalikud maailmatasemel innovatsioonitegevuse võimaldamiseks ja säilitamiseks. Need on Euroopa laiapõhjalise innovatsioonistrateegia ja Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” põhielemendid. Samuti võib vaja olla tugevdada üleliidulise tehnosiirde ja tarneahelate laiendamise potentsiaali, näiteks teadusuuringutealaseid kogemusi ja VKEde tarnijate spetsialiseerumist käsitleva teabe ELis paremini kättesaadavaks tegemise kaudu. Võimalike klientide varasem kaasamine teadus- ja arengutegevusse võiks samuti tehnosiirde parandamisele kaasa aidata. 4.3. Suurem keskendumine ühisele strateegilisele programmitööle ja näidisprojektidele Nii ühendus kui ka liikmesriigid ja piirkonnad peaksid püüdlema strateegilisema ja koordineerituma lähenemise poole, et vältida majanduslikult kahjulikku dubleerimist ja et tõhusamalt ära kasutada võtmetehnoloogiatega seotud teadus- ja arendustegevuse tulemusi. Selline lähenemisviis peaks hõlmama suuremaid jõupingutusi innovatsiooni vallas ja suurema tähelepanu pööramist teadusuuringute tulemuste jõudmiseni turustatavatesse toodetesse. Ühistes konkursikutsetes, nagu neid on korraldatud juba paljude teiste teemade puhul, tuleks keskenduda rohkem võtmetehnoloogiatele, mis kõige tõenäolisemalt aitavad luua sünergiat ja mida saaks Euroopa tööstuses laialdaselt kasutada. Samal ajal võiksid komisjon ja liikmesriigid arutada võtmetehnoloogiate hindamist, kehtestada parimad tavad ja seada ühised prioriteedid keskpikas ja pikkajalises perspektiivis. Piisava kriitilise massi saavutamiseks ja killustatuse vältimiseks tuleks liikmeriikide rahastatavate innovatsiooniprogrammidega soodustada rohkem ühise programmitöö tegemist liikmesriikide vahel [19]. See võimaldaks välja töötada ambitsioonikamaid tehnoloogiaalaseid meetmeid, mille puhul saaks ära kasutada mastaabi- ja mitmekülgsussäästu ja millega lihtsustataks strateegiliste liitude loomist Euroopa äriühingute vahel. Kuna näidisprojektide kulud on tihti kordades suuremad kui eelnenud uurimis- ja arendustegevusele tehtud kulutused, võimaldaks tihedama koostöö tegemine ELis koos tööstuse ja kasutajate laialdasema kaasamisega projekte tõhusamalt ja odavamalt läbi viia. Komisjon teeb koostööd liikmesriikidega, et määrata kindlaks mitmed ühised algatused ja infrastruktuurid Euroopa teadusuuringute, näidisprojektide ja prototüüpide loomise valdkonnas ja need käima lükata, nii nagu seda tehti süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojektide kaasrahastamise puhul. Lisaks sellele viib komisjon läbi uuringu, et analüüsida 450 mm pooljuhtplaatide võimaliku tootmise kulusid ja tulusid ELis ja selle mõju Euroopa majanduse konkurentsivõimele. 4.4. Riigiabipoliitika Sihipärane riigiabi, mis kompenseerib turutõrkeid, on asjakohane vahend teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamiseks ELis. 2006. aastal vastu võetud teaduse, arenduse ja innovatsiooni riigiabi ühenduse raamistikuga tõsteti lubatud riigiabi ülemmäärasid ja toetatavate kategooriate arvu. Komisjonil on 2010. aastal kavas raamistik läbi vaadata ning hinnata, kas oleks vaja teha muudatusi ja kas uuendustegevuse hoogustamine riigiabi kaudu on asjakohane. 4.5. Võtmetehnoloogiate kasutuselevõtu ja kliimamuutuse poliitika omavaheline kombineerimine Kuigi on selge, et teadmistepõhine majandus ei ole võimalik ilma võtmetehnoloogiate väljaarendamise ja kasutamise suutlikkuseta, on siiski oluline rõhutada, et ELi juhtiv roll võitluses kliimamuutusega peab põhinema uusimal tehnoloogial, eelkõige võtmetehnoloogiatel. Võtmetehnoloogiate edendamine ja võitlus kliimamuutusega avab tähtsad majanduslikud ja sotsiaalsed võimalused ning hõlbustaks märkimisväärselt ka nende kohustuste rahastamist, mida Euroopa peab ettevalmistamisel oleva rahvusvahelise lepingu kohaselt täitma hakkama . 4.6. Juhtivad turud ja riigihange Teadusuuringute tulemuste tõhusaks kasutamiseks toodetes vajab EL soodsaid raamtingimusi. Samuti on vaja suurendada nõudlust, milleks on vaja sihipärasemat lähenemisviisi, näiteks sellist, nagu kasutati juhtivate turgude algatuse puhul innovatsioonipoliitika raames. Riigihanked võivad siinkohal samuti tähtsat rolli mängida, soodustades võtmetehnoloogiaid ja uudseid tipptasemel rakendusi. Liikmesriigid võiksid kasutada kommertskasutusele eelnevaid hankeid ja suuremastaabiliste turulähedaste uuenduste hankeid, et soodustada tekkivaid võtmetehnoloogiaturge. 4.7. Kõrgtehnoloogia valdkonna meetmete rahvusvaheline võrdlus ja tihedam rahvusvaheline koostöö Elavdada tuleks kogemuste ja parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel ja muude piirkondadega. Rahvusvaheline kosmosejaam ei ole mitte ainult teadussaavutuse sümbol, vaid peegeldab ka seda, milliseid eeliseid võib tööstus ühendatud jõudude abil saavutada. Seepärast tahab komisjon rahvusvaheliselt võrrelda kõrgtehnoloogia valdkonna meetmeid teistes juhtivates ja arenevates tööstusriikides, nagu USA, Jaapan, Venemaa, Hiina ja India ning uurida tihedama koostöö võimalusi. 4.8. Kaubanduspoliitika Komisjoni „Globaalse Euroopa strateegia” raames tuleks eritähelepanu pöörata võtmetehnoloogiate jaoks soodsate kaubandustingimuste loomisele kahe- ja mitmepoolsete vahendite kaudu, nt vältida rahvusvahelisi turumoonutusi, hõlbustada turulepääsu ja soodustada investeeringuvõimalusi, parandada intellektuaalomandi õiguste kaitset, vähendada subsideerimist ning tariifsete ja mittetariifsete tõkete kasutamist üleilmsel tasandil. Kaubanduspoliitika peab tagama, et võimalikud kaubanduse moonutused, mis on tingitud otsesest või kaudsest subsideerimisest kolmandates riikides, avastatakse ja kõrvaldatakse, näiteks kaubanduse kaitsemeetmete või WTO vaidluste lahendamise menetluse abil, kui ilmnevad kehtivate eeskirjade (WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping) rikkumised. Seepärast jälgib komisjon hoolega subsideerimist ja muid kaubanduse moonutusi kolmandates riikides. Samuti hindab komisjon, kuidas kõige paremini tagada, et tulevaste kahe- ja mitmepoolsete lepingutega keelataks sellised subsideerimistavad ning vajadusel jõustataks kahepoolseid vaidluste lahendamise sätteid. Kindlaks tehtud probleemide lahendamiseks tuleks kasutada olemasolevaid rahvusvahelisi foorumeid, nagu iga-aastane valitsuste ja valitsusasutuste nõupidamine pooljuhtide küsimuses (Governments/Authorities Meeting on Semiconductors – GAMS). 4.9. Euroopa Investeerimispanga vahendid ning riskikapitaliinvesteeringud Komisjon soodustab ka edaspidi investeerimist kõrgtehnoloogilistesse tööstusharudesse, eelkõige teadustöösse, arendusse, tootmisse ja infrastruktuuri ning innustab EIPd kujundama oma laenupoliitikat selliselt, et eelkõige antaks laene kõrgtehnoloogilisele tööstusele, kasutades selleks asjakohaseid vahendeid, nagu riskijagamisrahastu ja laenutagamisvahend, või töötades investeeringute hõlbustamiseks välja uusi vahendeid, võttes arvesse praegust finants- ja majanduskriisi. Tehnoloogilise innovatsiooni kaubandusliku levitamise rahastamiseks on samuti vaja tugevdada algjärgu investeeringutele spetsialiseerunud riskikapitalifonde. Selliseid fonde toetatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi [20] rahastamisvahendite kaudu. Piisava riskikapitali olemasolu saab tagada avaliku ja erasektori vahelise partnerluse kaudu, mis mängib olulist rolli teadus- ja arendustegevusmahukate ettevõtete loomisel ja laiendamisel [21]. 4.10. Oskused, kõrgharidus ja koolitus Tähelepanu tuleb pöörata oskuste täiendamisele ja asjakohaste kvalifikatsioonistrateegiate väljatöötamisele, et pakkuda tööturu vajadustele vastavat kutseõpet [22]. Sellega tagatakse uute tehnoloogiate kogu potentsiaali ärakasutamine. Loodus- ja tehnikateadused peavad saavutama oma väljateenitud koha haridussüsteemis. Nende valdkondade koolilõpetajate arvu tuleb tõsta, kasutades ka stiimuleid rahvusvaheliste talentide meelitamiseks [23]. Multidistsiplinaarseid kogemusi ja oskusi on vaja parandada. Täiendavaid jõupingutusi tuleks teha keskkonnasäästlikkusega seotud oskuste ja keskkonnaalaste oskuste parandamiseks ning keskkonnateemade lisamiseks tehnika- ja majandusteaduste õppeprogrammi kooskõlas ELi e-oskuste strateegiaga [24]. 5. Edasised meetmed Võtmetehnoloogiate tööstuspoliitiline raamistik peab toetuma üleliidulisele üksmeelsele laiapõhjalisele strateegilisele visioonile selle kohta, milliste tehnoloogiate teadusuuringute ja tootmise puhul sooviks EL esirinnas olla. See on väga oluline element, et muuta EL innovatsioonikeskuseks. Seda on vaja ka selleks, et EL saaks täita oma auahne eesmärgi saavutada rahvusvahelisel tasandil keskne positsioon üleilmsete ühiskonnaprobleemide lahendamisel, ja aidata oma tegevusega kaasa jõukuse suurendamisele kodus ja välismaal. Selleks on vaja pikaajalist ühist visiooni ja tihedat partnerlust ELi ja liikmesriikide, ettevõtjate ja peamiste sidusrühmade vahel. Seepärast kutsub komisjon liikmesriike üles nõustuma, et võtmetehnoloogiate kasutamine ELis on väga tähtis, ning toetama käesolevas teatises esitatud strateegiaid. Komisjoni eesmärk on edendada võtmetehnoloogiate kasutamist praeguse poliitilise raamistiku raames: i) riigiabieeskirjad (nt ajutise riigiabi raamistik), ii) kaubandusaspektid, iii) rahastamisvõimaluste kättesaadavus eelkõige tulevase innovatsiooniakti [25] raames ja iv) olemasolevate algatuste edendamine ja ettepanekud otsemeetmete kohta teatavate võtmetehnoloogiate puhul. Lisaks sellele teeb komisjon ettepaneku moodustada kõrgetasemeline eksperdirühm, kelle eesmärk on välja töötada pikaajalisem võtmetehnoloogiate strateegia, võttes arvesse eelkõige peatükis 4 nimetatud valdkondi. Eksperdirühm koosneks liikmesriikide tööstus- ja teadusekspertidest. Kõnealune kõrgetasemeline eksperdirühm peaks oma töös lähtuma 2005. aasta võtmetehnoloogia eksperdirühma töö tulemustest. Sünergia loomiseks peaks kõnealune eksperdirühm tegema tihedat koostööd teiste komisjoni eksperdirühmadega innovatsiooni ja tehnoloogia valdkonnas (Euroopa Tehnoloogiainstituut, Euroopa tehnoloogiaplatvormid ja ühised tehnoloogiaalgatused) ning peaks: (1) hindama asjaomaste tehnoloogiate konkurentsiolukorda ELis, pöörates tähelepanu eelkõige tööstuslikule kasutamisele ja nende võimalikule panusele peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisse; (2) analüüsima põhjalikult, millised võimalused on võtmetehnoloogiatega seotud teadus- ja arendustegevuseks olemas avalikus ja erasektoris kogu ELis (kõikidel tasanditel) ja (3) tegema konkreetseid ettepanekuid selle kohta, milliseid poliitilisi meetmeid tuleks ELis võtta võtmetehnoloogiate tõhusamaks kasutamiseks tööstuses. Komisjon koostab 2010. aasta lõpuks nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande. [1] 28. mail 2009 toimunud konkurentsivõime nõukogu järeldustes on märgitud, „et eriti tähtis on säilitada mahukad investeeringud teadus- ja arendustegevusse Euroopa kõrgtehnoloogiatööstuses. See varustab kõige olulisemaid tootmissektoreid hädavajaliku tehnoloogiaga” ja nõukogu ootab huviga „komisjoni algatust kõrgtehnoloogiatööstust soodustava ennetava poliitika arendamiseks”. [2] „Bioteadused ja biotehnoloogia – strateegia Euroopa jaoks” KOM(2002)27, „Nanoteadused ja nanotehnoloogiad - Euroopa tegevuskava 2005–2009” KOM(2005) 243 ja Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava (SET-kava) KOM(2007) 723. [3] 12 detsembril 2008 toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustes tehti üleskutse „käivitada Euroopa innovatsiooni arendamise kava […];need peaksid hõlmama kõiki säästva arengu tingimusi ja peamisi tulevikutehnoloogiaid”. [4] Võtmetehnoloogiate eksperdirühma koondaruanne (2005); Creative system disruption: towards a research strategy beyond Lisbon. [5] Science, Technology and Competitiveness key figures report 2008/2009. [6] Teisi tähtsaid IKT valdkondi, nagu tarkvara ja kommunikatsioonitehnoloogia, sealhulgas tuleviku Internet ja lairibaühendus, toetatakse eraldi ELi algatuste raames ja seega neile käesolevas teatises ei keskenduta; vt näiteks „Info- ja sidetehnoloogia teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia Euroopas: suurendame panuseid”, KOM(2009) 116. [7] Põhjalikum analüüs erinevate võtmetehnoloogiate kohta vt lisatud komisjoni talituste töödokument (SEK(2009) 1257). [8] Vt tervikliku tootepoliitika teatis KOM (2003) 302; Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas KOM (2007) 723 on põhieesmärgiks seatud võtmetehnoloogiate, nagu CCS ja taastuvtehnoloogiate arendamise kiirendamine; Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava raames loodud Euroopa Energiaalaste Teadusuuringute Liit (EERA) käivitab ühisprogrammid, mis hõlmavad energiaalaseid alusteadmisi, võtmetehnoloogiaid ja läbimurdetehnoloogiad. [9] http:// ec.europa.eu/research/era/pdf/key-figures-report2008-2009_en.pdf. [10] Vt ka dokumenti „Ühenduse innovatsioonipoliitika läbivaatamine muutuva maailma taustal” KOM (2009) 442. [11] ELi riikides on teaduse ja tehnika eriala lõpetanute osakaal (27%) suurem kui Jaapanis (24%) või USAs (16%), hoolimata teadlaste vähesusest kogu tööjõu hulgas. Allikas: Eurostat 2006: „Science, technology and innovation in Europe”. [12] OECD Science, Technology and Industry: Outlook 2008. [13] Science, Technology and Innovation key figures report 2005 ja „The shifting structure of private equity funding in Europe. What role for early stage investment?” ECFIN/L/6(2005)REP/51515. [14] Kõrgtehnoloogiliste võtmetehnoloogiatega seotud tehnoloogiaplatvormide all võiks nimetada Euroopa säästva keemia tehnoloogiaplatvormi ja tuleviku tootmistehnoloogia tehnoloogiaplatvormi. [15] „Ühenduse innovatsioonipoliitika läbivaatamine muutuva maailma taustal” KOM (2009) 442. Kõnealuses teatises ei käsitleta võtmetehnoloogiate edendamiseks vajalikke üldisi innovatsioonivahendeid, vaid keskendutakse võtmetehnoloogiate rakendamiseks vajalikule konkreetsele tegevusele. [16] Komisjoni 2008. aastal kavandatud taastamiskavas on nimetatud avaliku ja erasektori partnerlusi teadus- ja arendustegevuse vallas, sealhulgas „tulevikutehas”, „energiatõhusad ehitised” ja „energiasäästlikud autod”. [17] Juba võetud meetmeid, nagu raamprogramm ning nanoelektroonika ja manussüsteemide tehnoloogiaalgatused, tuleks jätkata. [18] Komisjoni soovitus, milles käsitletakse intellektuaalomandi haldamist teadmussiirdealastes tegevustes ning tegevusjuhendit ülikoolidele ja teistele riiklikele teadusasutustele (2008) 1329. [19] Teadusuuringute valdkonna kohta vt KOM (2008) 468 „Teadusuuringute ühine kavandamine: koostöö ühiste probleemide tõhusamaks lahendamiseks”. [20] Otsus 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006; ELT L 310, lk 15. [21] Praeguste EIP kõrgtehnoloogia valdkonna projektide laenude nimekiri on olemas aadressil: www.eib.org. [22] Uute töökohtade jaoks uued oskused KOM(2008) 868. [23] Biotehnoloogia puhul on näitajaks näiteks bioteadustes doktorikraadi omandanute arv, vt näiteks: European Techno-Economic Policy Support Network (2006): „Consequences, opportunities and challenges of Modern Biotechnology for Europe”; Euroopas moodustavad kõrgharidusele tehtavad kulutused 1,3 % SKPst, mis on vähem kui USAs (2,9%); vt Bruegel (2009) Memos to the new Commission: Europe’s economic priorities 2010-2015. [24] „E-oskused kui konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade arvu edendajad 21. sajandil” KOM (2007) 496. [25] KOM(2009) 442 --------------------------------------------------