[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 15.9.2009

KOM(2009) 465 lõplik

KOMISJONI ARUANNE

AASTAARUANNE ÜHTEKUULUVUSFONDI TEGEVUSE KOHTA (2008)[SEK(2009) 1159 lõplik]

SISUKORD

AASTAARUANNE ÜHTEKUULUVUSFONDI TEGEVUSE KOHTA (2008) Error! Bookmark not defined.

1. Perioodil 2000–2006 heakskiidetud projektide rahastamise kava täitmine aastal 2008 ning projektide lõpetamine 3

2. Majanduskeskkond ja tingimuste kehtestamine 8

3. Auditid ja finantskorrektsioonid 8

4. Liikmesriikide teatatud eiramised 12

5. Hindamine 13

6. Teavitamine ja avalikustamine 14

Määruses (EÜ) nr 1084/2006, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1164/94, ei nõuta Ühtekuuluvusfondi tegevuse kohta aastaaruande esitamist.

Seepärast on käesolev aruanne esitatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1164/1994 artikli 14 lõikega 1 ning selles käsitletakse Ühtekuuluvusfondist rahastatavate, perioodil 2000–2006 heaks kiidetud projektide elluviimist 2008. aastal ja ka endiste ISPA projektide rakendamist asjaomastes liikmesriikides, sealhulgas Bulgaarias ja Rumeenias.

Seega käsitletakse aruandes Ühtekuuluvusfondi tegevust kolmeteistkümnes 2006. aasta lõpu seisuga abi saanud liikmesriigis – Kreekas, Hispaanias, Portugalis, Küprosel, Tšehhi Vabariigis, Eestis, Ungaris, Lätis, Leedus, Maltal, Poolas, Slovakkias, Sloveenias ning ka Bulgaarias ja Rumeenias.

Käesoleva aruande lisas on esitatud andmed liikmesriikide lõikes perioodil 2000–2006 heakskiidetud projektide rakendamise kohta 2008. aastal.

1. Perioodil 2000–2006 heakskiidetud projektide rahastamise kava täitmine aastal 2008 ning projektide lõpetamine

2008. aastal vastasid Ühtekuuluvusfondist abi saamise tingimustele viisteist liikmesriiki (12 liikmesriiki, kes liitusid 2004. aastal ja 2007. aastal ning Kreeka, Portugal ja Hispaania). Seevastu ei ole Iirimaa majanduskasvu tõttu alates 2004. aasta 1. jaanuarist enam abikõlblik.

Kuna kõik programmiperioodil 2000–2006 rahastatavate projektidega seotud Ühtekuuluvusfondi kulukohustused olid 31. detsembriks 2006 täidetud, sai Ühtekuuluvusfond 2008. aastal kasutada üksnes maksete assigneeringuid.

2008. aastal tehtud väljamaksed projektidele, mis kiideti heaks perioodil 2000–2006

2008. aasta esialgne eelarve oli 1 937 miljonit eurot. Maksete taotluste esitamise sage lisandumine nõudis aga maksete assigneeringute kiiret täiendamist. Regionaalpoliitika peadirektoraat taotles maksete assigneeringute tõstmist kokku summas 553 miljonit eurot. Krediiti suurendati liikmesriikide üldiste heade tulemuste, eelkõige nelja abisaaja liikmesriigi Sloveenia, Slovakkia, Leedu ja Eesti tulemuste tõttu, mis ületasid vastavate riikide prognoose.

Endiste ISPA projektide eelarveridade osas on aasta lõpu seisuga ära kasutatud 100 % kõikidest saadud eraldistest.

2008. aasta lõpus oli kõikide praeguste abisaajate riikide keskmine kasutusmäär (maksed võrreldes kulukohustustega) nii Ühtekuuluvusfondi kui ka ISPA projektide kohta 66,3 %. Bulgaaria kasutusmäär oli madalaim (39,8 %) ja Malta kasutusmäär kõrgeim (79,8 %). Teiste liikmesriikide vastav näitaja oli vahemikus 50,9 % kuni 76,1 % ettenähtud summast.

Tabel 1: Ühtekuuluvusfondi ja endiste ISPA kaudu rahastatavate projektidega seotud maksete tegemine aastal 2008 (eurodes)

Endised ISPA projektid | 650 000 000 | -100 000 000 -10 000 000 | 540 000 000 | 531 454 029 |

Portugal | 121 124 899 | 62,3% | 73 149 733 | 37,6% | 181 537 | 194 456 170 | 6,4% |

Hispaania | 401 570 546 | 62,3% | 242 969 772 | 37,7% | 644 540 318 | 21,3% |

Tšehhi Vabariik | 86 699 762 | 50,3% | 84 954 613 | 49,3% | 633 784 | 172 288 158 | 5,7% |

Eesti | 38 398 994 | 54,6% | 29 140 155 | 41,4% | 2 765 566 | 70 304 714 | 2,3% |

Ungari | 40 777 254 | 51,3% | 36 533 591 | 46,0% | 2 110 617 | 79 421 462 | 2,6% |

Läti | 64 544 604 | 64,5% | 32 774 486 | 32,8% | 2 746 852 | 100 065 942 | 3,3% |

Leedu | 114 458 156 | 62,2% | 61 109 392 | 33,2% | 8 370 251 | 183 937 800 | 6,1% |

Malta | 5 212 565 | 99,4% | 0,0% | 29 765 | 5 242 331 | 0,2% |

Poola | 528 130 703 | 67,3% | 247 053 953 | 31,5% | 9 419 180 | 784 603 837 | 26,0% |

Slovakkia | 82 362 076 | 53,1% | 71 696 734 | 46,3% | 927 381 | 154 986 191 | 5,1% |

Sloveenia | 22 326 262 | 45,3% | 26 911 481 | 54,7% | 49 237 743 | 1,6% |

Rumeenia | 180 683 377 | 56,5% | 122 030 336 | 38,2% | 16 947 321 | 319 661 035 | 10,6% |

Kreeka | 2 503 744 174 | 2 450 738 235 | 1 152 286 728 |

Hispaania | 11 788 531 423 | 9 838 026 775 | 3 094 434 304 |

Iirimaa | 573 575 321 | 570 010 223 | 55 745 185 |

Portugal | 3 156 539 424 | 2 427 127 170 | 1 077 862 318 |

EL 4 | 18 022 390 343 | 15 285 902 403 | 5 380 328 535 |

Küpros | 54 014 695 | 31 793 262 | 22 221 433 |

Tšehhi Vabariik | 1 228 077 241 | 796 786 963 | 431 290 278 |

Eesti | 427 034 848 | 289 151 602 | 137 883 246 |

Ungari | 1 482 597 185 | 780 102 018 | 702 495 167 |

Läti | 713 862 336 | 499 522 087 | 214 340 249 |

Leedu | 846 449 583 | 559 974 524 | 265 380 251 |

Malta | 21 966 289 | 17 529 702 | 4 436 587 |

Poola | 5 634 539 614 | 2 871 741 538 | 2 762 798 076 |

Slovakkia | 766 250 297 | 539 212 844 | 227 037 453 |

Sloveenia | 254 198 103 | 162 579 583 | 91 618 520 |

EL 10 | 11 428 990 190 | 6 548 394 123 | 4 859 501 260 |

Bulgaaria | 879 941 333 | 350 021 546 | 529 813 137 |

Rumeenia | 2 043 037 858 | 1 040 128 078 | 1 002 599 040 |

EL 2 | 2 922 979 191 | 1 390 149 624 | 1 532 412 177 |

KOKKU | 32 374 359 723 | 23 224 446 150 | 11 772 241 972 |

Perioodi 2000–2006 projektide lõpetamine

2008. aastal lõpetati 49 Ühtekuuluvusfondi ja endist ISPA projekti, mis hõlmas makseid summas 750 miljonit eurot. 2008. aasta lõpu seisuga oli programmiperioodist 2000–2006 koos endiste ISPA projektidega 216 lõpetatud Ühtekuuluvusfondi projekti, lõpetamata jäänud projektide arv oli vähenenud 1192-st 976-ni. Tabelis 4 on esitatud teave liikmesriigiti projektide kohta, mis on 2008. aasta lõpu seisuga lõpetatud.

Tabel 4: Ühtekuuluvusfondi projektid (sealhulgas endised ISPA projektid), mis on lõpetatud 2008. aasta lõpu seisuga

Liikmesriik | Ühtekuuluvusfondi projektide arv kokku | 2008. aasta lõpu seisuga lõpetatud projektid | Lõpetamata projektide arv 2008. aasta lõpu seisuga |

Projektide arv | Kogusumma eurodes |

Kreeka | 124 | 34 | 886 825 780 | 90 |

Hispaania | 407 | 80 | 2 363 473 998 | 327 |

Iirimaa | 10 | 3 | 250 368 797 | 7 |

Portugal | 109 | 24 | 580 082 620 | 85 |

EL 4 | 650 | 141 | 4 080 751 195 | 509 |

Tšehhi Vabariik | 58 | 14 | 192 671 263 | 44 |

Eesti | 37 | 14 | 75 086 815 | 23 |

Küpros | 2 | 0 | 0 | 2 |

Läti | 46 | 10 | 44 331 604 | 36 |

Leedu | 51 | 9 | 82 084 499 | 42 |

Ungari | 47 | 10 | 11 153 890 | 37 |

Malta | 3 | 0 | 0 | 3 |

Poola | 130 | 5 | 27 825 974 | 125 |

Sloveenia | 28 | 6 | 55 213 444 | 22 |

Slovakkia | 39 | 4 | 6 880 841 | 35 |

EL 10 | 441 | 72 | 495 248 330 | 369 |

Bulgaaria | 38 | 1 | 950 121 | 37 |

Rumeenia | 63 | 2 | 1 794 822 | 61 |

EL 2 | 101 | 3 | 2 744 943 | 98 |

KOKKU | 1 192 | 216 | 4 578 744 468 | 976 |

2. MAJANDUSKESKKOND JA TINGIMUSTE KEHTESTAMINE

Nõukogu määruses (EÜ) nr 1164/94, milles käsitletakse Ühtekuuluvusfondist abi saamist enne 2006. aasta lõppu heaks kiidetud projektide puhul,[1] on sätestatud makromajanduslikud tingimused väljamaksete tegemiseks fondist. Määruses on sätestatud, et „fond ei rahasta ühtegi liikmesriigi uut projekti või, kui on tegemist mahuka projektiga, projekti uut etappi, kui nõukogu leiab kvalifitseeritud häälteenamusega ja komisjoni soovitusel, et liikmesriik ei ole […] rakendanud [oma stabiilsus- või lähenemisprogrammi] viisil, mis võimaldaks vältida ülemäärast valitsemissektori eelarve puudujääki.” Ühe Ühtekuuluvusfondist abi saamiseks kõlbliku liikmesriigi (Ungari) puhul jäi 2008. aasta lõpuks lõpetamata ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, mida võib vastavalt eespool nimetatud määrusele teatavatel tingimustel seostada fondist rahastamise peatamisega. Sellist meedet siiski ei olnud vaja rakendada, sest nõukogu tegi olemasoleva teabe põhjal otsuse, et Ungari valitsus on tegutsenud kooskõlas nõukogu soovitustega. Nagu eelmises aastaruandes märgitud, otsustas nõukogu juulis 2008 tühistada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse Slovakkia, Portugali, Poola ja Tšehhi Vabariigi puhul.

Ungari puhul alustati ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust kohe pärast liitumist 2004. aastal, arvestades ülemäärast valitsemissektori eelarve puudujääki 5,9 % aastal 2003. Pärast seda on kahel korral (2005. aasta jaanuaris ja 2005. aasta novembris) märgitud, et Ungari ei ole võtnud tõhusaid meetmeid vastuseks nõukogu soovitustele. Kuna Ungari ei kuulu eurotsooni riikide hulka, on talle tehtud erand seoses edasiste meetmete rakendamisega ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses. 2007. aasta juulis esitas nõukogu uued soovitused vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 7. Kummalgi korral ei andnud komisjon nõukogule soovitust Ühtekuuluvusfondi kulukohustuste peatamiseks. 2009. aasta juulis otsustas nõukogu seoses majandussurutisega vastavalt artikli 104 lõikele 7 määrata ülemäärase eelarvepuudujäägi lõpetamise uueks tähtajaks aasta 2011.

Nõukogu määruses (EÜ) nr 1084/2006, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi tegevust perioodil 2007—2013,[2] on selgitatud mitut varasemat ebatäpsust seoses Ühtekuuluvusfondi tingimuste rakendamisega. Määrusega on ette nähtud, et komisjon võib artikli 104 lõike 8 alusel tehtud otsuse põhjal teha ettepaneku Ühtekuuluvusfondi toetuse peatamiseks. Seejärel võib nõukogu otsustada täielikult või osaliselt peatada kulukohustuste täitmise alates peatamisotsusele järgneva aasta 1. jaanuarist. Kui nõukogu leiab hiljem ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus, et liikmesriik on võtnud vajalikke parandusmeetmeid, kaasneb sellega automaatselt otsus lõpetada Ühtekuuluvusfondi kulukohustuste täitmise peatamine. Määruses on sätestatud eeskirjad peatatud kulukohustuste täitmise järgmisesse eelarvesse ülekandmise kohta.

3. AUDITID JA FINANTSKORREKTSIOONID

2008 oli üleminekuaasta programmiperioodi 2000–2006 lõppjärgu haldamise ja lõpetamise ettevalmistamise ning programmiperioodi 2007–2013 alustamise vahel. 2008. aasta haldus- ja kontrollisüsteemide ülesanne oli 2008. aastal tegelda nii eelmise järgu programmide ja projektide lõpetamise ettevalmistamisega seotud ohtudega kui ka uute programmide haldus- ja kontrollisüsteemide rajamisega seotud ohtudega.

Programmiperioodi 1994-1999 auditeerimine – EL 4 (Kreeka, Iirimaa, Portugal, Hispaania)

Perioodi 1994–1999 kohta tehtud uuring projektide lõpetamise kontrollimiseks hõlmas 10 % Ühtekuuluvusfondist rahastatavatest projektidest, mis moodustab 20 % vaadeldaval perioodil kaasrahastatud kulutustest. Uuringud lõpetati 2003. aastal ja peamiselt leiti puudusi, mis olid seotud ebapiisava halduskontrolliga, mille tõttu esitati abikõlbmatuid kulusid ning rikuti riigihangete eeskirju. Finantskorrektsioonide menetlused seoses projektide lõpetamise kontrollimisega viidi lõpule 2008. aastal, välja arvatud kolme projekti osas (kaks Hispaanias, üks Portugalis), mis lõpetatakse 2009. aastal.

Programmiperioodi 2000-2006 auditeerimine – EL 14 (EL 10 + EL 4)

EL 14 riikide osas viidi 2008. aastal läbi 4 auditit, mille puhul pöörati tähelepanu varasemate auditite soovituste järgimise järelevalvele. Viis lähetust korraldati likvideerimisorganite kontrollimiseks, et selgitada välja, kuidas liikmesriigid valmistavad ette projektide lõpetamist ning teha kindlaks ja leevendada sellega seotud ohtusid.

2008. aastal kontrollis regionaalpoliitika peadirektoraat projekti lõpetamisel esitatavaid deklaratsioone, mida esitati programmiperioodil 2000–2006 korraldatud Ühtekuuluvusfondi projektide lõpetamiseks, neist 60 (mis moodustasid 5 %) olid Hispaaniaga seotud.

Programmiperioodi 2000–2006 auditeerimisega seoses kontrolliti aastaruandeid, mis esitati vastavalt määruse nr 1386/2002 artiklile 12. 2008. aasta lõpu seisuga oli suurem osa aruannetest analüüsitud ning liikmeriikidele saadeti vastukajad koos märkustega ja vajadusel lisateabe taotlustega, et liikmesriikides läbi viidud auditeerimise tulemuste õigsust võimalikult hästi kontrollida. Lisaks sellele saadi 2008. aastal mitu riiklikku süsteemiauditi aruannet.

Viimane, 2007. aastat käsitlev kahepoolne iga-aastane koordineerimiskoosolek koos regionaalpoliitika peadirektoraadiga toimus 2008. aasta veebruaris. Kuna 2008. aasta oli üleminekuaasta, otsustati 2008. aasta kahepoolsed koordineerimiskoosolekud edasi lükata 2009. aasta esimesesse poolaastasse. Kahepoolseid koosolekuid peetakse iga-aastaselt ja koos liikmesriigi auditeerimisasutustega, et vahetada teavet auditeerimise kohta ning arutada, milliseid edusamme on tehtud pisteliste kontrollide ja auditi tulemuste osas. 2009. aasta koosolekutel käsitletakse nii programmiperioodi 2000–2006 kui ka programmiperioodi 2007–2013 küsimusi.

Kontrollimise mõju

Finantskorrektsioonid

Järelevalve teostamisel on regionaalpoliitika peadirektoraat järginud vahemaksete külmutamise poliitikat ja kohaldanud finantskorrektsioone niipea, kui on kindlaks tehtud selliste tõsiste puuduste olemasolu, mis võivad seada ohtu fondist tehtavad maksed liikmesriikidele. Regionaalpoliitika peadirektoraat on koostanud läbi vaadatud menetluste kohta käsiraamatu, et ühtlustada peadirektoraadi sisest tegevust seoses peatamist ja korrektsioone käsitlevate otsuste vastuvõtmisega.

Kui nõuetekohasel kontrollimisel selgub, et tõendatud kulud vahemaksete puhul on seotud tõsiste kõrvalekalletega ja liikmesriik ei võta kohe tarvitusele vajalikke abinõusid, käivitatakse ametlik maksete peatamise menetlus. 2008. aastal võttis regionaalpoliitika peadirektoraat Ühtekuuluvusfondi puhul vastu peatamisotsuse seoses kahe Bulgaaria teedeehitusprojektiga.

2008. aastal tehti komisjoni ja kontrollikoja auditite ning OLAFi uuringute järelmeetmetena finantskorrektsioone kokku 92,7 miljoni euro suuruses summas. Sellest summast 38,2 miljonit eurot on seotud programmiperioodi 1994–1999 projektidega ja 54,5 miljonit eurot programmiperioodi 2000–2006 projektidega. Korrektsiooniotsused olid kas komisjoni ametlikud otsused (66,2 miljonit eurot) või olid need liikmesriikides heakskiidetud, nii et nende kohta ei olnud vaja otsust (26,5 miljonit eurot).

Neli Ühtekuuluvusfondi projekte käsitlevat finantskorrektsioonide otsust programmiperioodil 1994–1999 hõlmavad 31,5 miljonit eurot ja üheksa programmiperioodi 2000–2006 kohta tehtud otsust hõlmavad summat 34,7 miljonit eurot.

Korrektsioonide summast 26,5 miljonit eurot, mis kiideti heaks liikmesriikides, on 6,7 miljonit eurot seotud programmiperioodiga 1994–1999 ja 19,8 miljonit eurot programmiperioodiga 2000–2006. Need korrektsioonid on täidetud kas maksenõuete vähendamise või lõpetamise maksebilansist summade eemaldamisega.

Tabelis 5 on esitatud finantskorrektsioonid riigiti ja programmiperioodide kaupa.

Tabel 5: Ühtekuuluvusfondi finantskorrektsioonid 2008. aastal perioodide ja riikide lõikes (eurodes)

Liikmesriik | Ühtekuuluvusfond | KOKKU |

Ajavahemik 2000-2006 | Ajavahemik 1994-1999 |

Kreeka | 23,405,436 | 5,674,477 | 29,079,913 |

Hispaania | 19,927,164 | 32,483,151 | 52,410,315 |

Iirimaa | - | - | - |

Portugal | 11,062,188 | - | 11,062,188 |

EL 4 | 63,259,764 | 38,157,628 | 92,552,416 |

Küpros | - | - | - |

Tšehhi Vabariik | - | - | - |

Eesti | 125,073 | - | 125,073 |

Ungari | - | - | - |

Läti | - | - | - |

Leedu | 65,833 | - | 65,833 |

Malta | - | - | - |

Poola | 123 | - | 123 |

Sloveenia | - | - | - |

Slovakkia | - | - | - |

EL 10 | 191,029 | - | 191,029 |

Bulgaaria | 6,156 | - | 6,156 |

Rumeenia | - | - | - |

EL 2 | 6,156 | - | 6,156 |

KOKKU | 54,591,973 | 38,157,628 | 92,749,601 |

Haldus- ja kontrollisüsteemid

Peadirektoraadi 2008. aasta tegevusaruandes haldus- ja kontrollisüsteemide toimimise kohta (2000-2006) Ühtekuuluvusfondi süsteemide puhul seitsmes liikmesriigis (Küpros, Eesti, Ungari – veondus, Läti, Malta, Portugal ja Sloveenia), mis vastab 15,45 % kõikidest 2008. aasta maksetest Ühtekuuluvusfondist, esitati märkusteta positiivne järeldusotsus, mis näitab, et süsteemi põhielementide toimimises ei ole suuri puudusi.

Kümne liikmesriigi puhul, millele vastab 84,55 % Ühtekuuluvusfondist 2008. aastal tehtud maksetest, esitati märkustega järeldusotsus, mis näitab, et süsteemi põhielementides leidus olulisi puudusi. Need riigid olid: Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Kreeka, Ungari (keskkonnasektor), Iirimaa, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Hispaania. Kõikidel juhtudel hinnati puuduste mõju mõõdukaks, välja arvatud Bulgaaria teedeehitussektori puhul.

Bulgaaria teedeehitussektori kohta esitati märkustega järeldusotsus ja leiti, et tegemist on puudustega, mis avaldavad olulist mõju süsteemi võtmeelementidele. Sellega seoses tehti peadirektoraadi 2008. aasta tegevusaruandes Bulgaaria teedeehitussektori kohta reservatsioon. Komisjon külmutas seetõttu maksed Bulgaaria teedeehitusprojektidele ajavahemikuks 2008. aasta juulist 2009. aasta maini.

Käesoleva aruande lisas on esitatud andmed auditite ja finantskorrektsioonide kohta liikmesriikide lõikes.

4. Liikmesriikide teatatud eiramised

2008. aastal teatasid liikmesriigid komisjonile määruse (EÜ) nr 1831/94 kohaselt 140 eeskirjade eiramise juhust kaasrahastatavate projektide puhul summas 56 328 911 eurot. Nimetatud summast on sisse nõutud 19 768 042 eurot ja ülejäänud summa tuleb veel sisse nõuda. Suuremast arvust juhtudest on teatanud Hispaania, Portugal, Ungari ja Kreeka (vastavalt 64, 22, 13 ja 12 juhtu). Hispaania teatatud juhtude arv moodustas 46 % kõikidest juhtudest, mis hõlmasid 44 % asjaomasest kogusummast. Märgitakse, et Iirimaa, kes sai programmiperioodi 1994-1999 kohta kolm märkust, on asjaomase rahasumma poolest teisel kohal ja talle järgneb Leedu.

Märkuste arv on kasvamas, kuid vastavad summad on eelmise aastaga võrreldes järsult vähenenud. Peamiselt seisnesid eeskirjade eiramised abikõlbmatute kulude esitamises ja riigihangete eeskirjade rikkumises. Sellise kahe eiramise kategooriaga on seotud peaaegu 75% kõigist teatatud juhtudest. Leedu ametiasutused teatasid aga kahest väidetavast pettuse juhust. Nende kahe juhuga seotud summa on määramisel.

Tabelis 6 on esitatud liikmesriikide määruse (EÜ) nr 1831/94 kohaselt teatatud eiramiste arv 2008. aastal ja vastavad summad.

Tabel 6: Liikmesriikide teatatud eiramised 2008. aastal (eurodes)

Liikmesriik | Eiramisjuhtude arv | Summad | Sissenõudmist ootavad summad |

Kreeka | 12 | 4 937 771 | 326 398 |

Hispaania | 64 | 24 827 955 | 14 442 900 |

Iirimaa | 3 | 9 498 140 | 0 |

Portugal | 22 | 5 655 879 | 2 602 188 |

EL 4 | 101 | 44 919 745 | 17 371 486 |

Küpros | 0 | 0 | 0 |

Tšehhi Vabariik | 2 | 88 210 | 0 |

Eesti | 2 | 129 614 | 0 |

Ungari | 13 | 1 400 938 | 1 033 292 |

Läti | 5 | 86 279 | 86 279 |

Leedu | 8 | 8 280 568 | 47 056 |

Malta | 0 | 0 | 0 |

Poola | 7 | 214 754 | 65 550 |

Sloveenia | 0 | 0 | 0 |

Slovakkia | 2 | 1 208 803 | 1 164 379 |

EL 10 | 39 | 11 409 166 | 2 396 556 |

KOKKU | 140 | 56 328 911 | 19 768 042 |

5. HINDAMINE

Komisjon ja liikmesriigid korraldavad kõigi kaasrahastatud projektide analüüsimise ja hindamise. Projektid, mida Ühtekuuluvusfond hakkab rahastama, on kiitnud heaks komisjon koos abisaajate liikmesriikidega.

Iga abitaotluse kohta tehakse projekti kulude-tulude analüüs. Tulude-kulude analüüsist peab ilmnema, et projektist saadav sotsiaalmajanduslik tulu on keskmises ajaperspektiivis mõõdukooskõlaline kaasatud ressurssidega. Komisjon vaatab nimetatud analüüsi läbi, lähtudes kulude-tulude analüüsi juhendis sätestatud põhimõtetest. Nimetatud juhend avaldati esmakordselt 2003. aastal ning ajakohastati 2008. aastal, et võtta arvesse ühenduse poliitika ja rahastamisvahendite areng ja uus õiguslik raamistik, mille alusel programmiperioodil 2007–2013 suuri projekte rahastatakse.

Komisjon jätkas liikmesriikide toetamist 2008. aastal suutlikkuse arendamise meetmete abil eesmärgiga parandada projektide eelneva rahandusliku ja majandusliku analüüsi järjepidevust. Juhendi võtsid kiiresti laialdasele kasutusele nii liikmesriikide ja kandidaatriikide teenistujad kui ka rahandusasutuste töötajad ning konsultandid, kes tegelevad suurte projektide ettevalmistamise ja hindamisega. Seetõttu avaldati juhend trükisena ning see on metoodiliste juhistega abiks projektide arendajatele liikmesriikides ja kandidaatriikides ning komisjoni töötajatele, kes tegelevad suurte projektide hindamisega.

Lisaks viib komisjon läbi Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatud projektidest koosnevate valimite järelhindamist. Viimane hinnang avaldati 2005. aastal ning see käsitles aastatel 1993–2002 elluviidud 200 projektist koosnevat valimit. Järgmine järelhindamine on kavas käivitada 2009. aasta viimases kvartalis ja selles käsitletakse valimit, mis koosneb nii Ühtekuuluvusfondist rahastatavatest kui ka ISPA projektidest, mis on ellu viidud aastatel 2000–2006.

6. Teavitamine ja avalikustamine

2007. aasta aruandes on märgitud, et alates 1. jaanuarist 2007 tegeleb määruse (EÜ) nr 1083/2006 kohaselt Ühtekuuluvusfondi küsimustega fondide koordineerimiskomitee.

Erinevalt ERFile ja Ühtekuuluvusfondile üldhuvi pakkuvatest küsimustest käsitleti ja arutati teatavaid Ühtekuuluvusfondi erihuvi pakkuvaid küsimusi järgmistel fondide koordineerimiskomitee koosolekutel: veebruaris käsitleti läbivaadatud dokumenti „Suunised Ühtekuuluvusfondi programmiperioodi 2000–2006 projektidesse muudatuste tegemiseks" ja aprillis dokumenti „Suunised Ühtekuuluvusfondi programmiperioodi 2000–2006 projektide ja endiste ISPA projektide lõpetamiseks”, mis on vastu võetud 4. aprillil (nr (SEC(2008)415).

2008. aastal keskenduti komisjoni teavitamis- ja avalikustamismeetmetega seoses avalikustamist käsitlevate nõuete rakendamisele aastatel 2007–2013. Üks suuremaid ülesandeid oli teabevahetuskavade ühilduvuse uurimine vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1828/2006. ERFi ja Ühtekuuluvusfondi („INFORM”) teavitamis- ja avalikustamiseeskirjade rakendamise eest vastutavate teabeametnike võrgu koosolekud toimusid juunis ja novembris. Regionaalpoliitika peadirektoraat avaldas ülevaate Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika alastest teabevahetuskavadest aastateks 2007–2013, milles käsitletakse riiklike ja piirkondlike haldusasutuste tegevust teabevahetuse alal ( " Review of EU Cohesion Policy Communication Plans 2007-2013 - Activities of national and regional managing authorities in the field of communication"). Ülevaade, INFORMi koosolekute materjalid ning Ühtekuuluvusfondi ja ERFi jaoks koostatud avalikustamismeetmed on kättesaadavad vastaval veebilehel[3].

[1] Nõukogu määruse (EÜ) nr 1164/94 artikli 6 alusel.

[2] Nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006, 11. juuli 2006.

[3] http://ec.europa.eu/regional_policy/country/commu/index_en.cfm?nmenu=1