[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 21.8.2009

KOM(2009) 434 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Aeg rakendada automaatse hädaabikõne süsteem eCall

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Aeg rakendada automaatse hädaabikõne süsteem eCall

1. SISSEJUHATUS

Surmaga lõppenud liiklusõnnetuste arv EL 27s on vähenenud üle 27 % alates 2001. aastast, mil komisjon avaldas Euroopa transpordipoliitika valge raamatu[1]. Seda positiivset suundumust on oluliselt mõjutanud Euroopa liiklusohutuse tegevusprogramm[2] ja algatus „ Intelligentne auto” [3] ning on oodata, et need aitavad ka edaspidi kaasa surmaga lõppevate liiklusõnnetuste vähendamisele.

Siiski on vaja võtta täiendavaid meetmeid, kuna 2008. aastal hukkus Euroopa teedel 39 000 ja sai vigastada 1,7 miljonit inimest. Üleeuroopaline sõidukisisene hädaabikõne (eCall) suudaks täielikult rakendatuna säästa EL 27s hinnanguliselt kuni 2500 elu aastas , kergendada vigastuste raskusastet, kärpida tunduvalt ühiskonna kulutusi tervishoiule ja teisi kulusid ning vähendada inimkannatusi[4].

Komisjon on juba astunud mitmeid samme, et toetada üleeuroopalise eCall-süsteemi kasutuselevõttu, mis pidi esialgse kava kohaselt rakenduma täies ulatuses 2009. aastal. Komisjon toetas kõiki sidusrühmi hõlmava töörühma tegevust; nimetatud töörühm leppis kokku koostalitlusvõimelise eCall-teenuse määratluses, mida kohaldatakse kogu Euroopas , ning kutsus üles kõiki sidusrühmi, sealhulgas liikmesriike ja autotööstust, kirjutama alla vastastikuse mõistmise memorandumile, mis kohustab neid tegema koostööd eCall-süsteemi rakendamise nimel. Samuti võttis komisjon vastu kaks teatist , milles on esitatud rakenduskava ja ettepanekud meetmete kohta, mida sidusrühmadel tuleks võtta[5]. Lisaks võttis komisjon 2008. aasta detsembris vastu intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva tegevuskava,[6] milles esitatud meetmetest üks on eCall-süsteemi kasutuselevõtu toetamine, ning samal ajal intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva direktiivi[7] ettepaneku, millega nähakse ette õiguslik vahend (st regulatiivkomitee) liikmesriikidele meetmete kehtestamiseks, eelkõige „ üleeuroopalise automaatse hädaabikõne (eCall) ühtlustatud kasutuselevõtmiseks ”.

eCall-süsteemi toetavad laialdaselt kõik sidusrühmad , sealhulgas Euroopa Parlament, nõukogu, liikmesriigid ja üldsus.

- Euroopa Parlament on mitmel korral väljendanud täielikku toetust eCall-süsteemi rakendamisele ning palunud komisjoni ja liikmesriike võtta kõik vajalikud meetmed nimetatud süsteemi ühtlustatud kasutuselevõtmiseks kõikjal Euroopas[8].

- Euroopa Liidu Nõukogu on seisukohal, et eelkõige tuleb kindlaks määrata meetmed, mis on vajalikud, et edendada kogu ELi hõlmava koostalitlusvõimelise eCall-süsteemi ühtlustatud rakendamist koostöö ja nõuetekohaste standardite põhjal[9].

- Suurem osa liikmesriike on alla kirjutanud eCall-süsteemi käsitlevale vastastikuse mõistmise memorandumile ning toetab nimetatud süsteemi kasutuselevõtmist.

- Vastastikuse mõistmise memorandumile on alla kirjutanud ka üle 80 avalik-õigusliku ja eraõigusliku organisatsiooni, sealhulgas kõikide väärtusahelasse kuuluvate sidusrühmade esindajad.

Eurobaromeetri Euroopas läbiviidud uuringule vastanutest üle 70 % soovisid, et nende järgmisesse autosse oleks paigaldatud eCall-süsteem[10].

Edasiminek on siiski olnud liiga aeglane ning üleeuroopalise eCall-süsteemi kasutuselevõtmine on oluliselt viibinud. Eelmistes teatistes soovitatud vabatahtlikkusel põhinev lähenemisviis, komisjoni jõupingutused eCall-süsteemi standardite väljatöötamisel ning töö kõikide sidusrühmadega ei ole olnud piisav. Kiiresti on vaja võtta täiendavaid meetmeid.

Käesoleva teatise eesmärk on teavitada ELi institutsioone seni tehtud tööst ning teha ettepanekuid uute meetmete võtmiseks, mille abil on võimalik alustada eCall-teenuse rakendamist Euroopas. Nimetatud meetmed, mis on suunatud sidusrühmadele ja Euroopa Komisjonile, võimaldavad kehtestada õigusraamistiku eCall-süsteemi rakendamiseks. Kõnealuste meetmete abil käivitatakse üleeuroopaline sõidukisisene hädaabikõne teenus ning hakatakse paigaldama eCall-seadmeid uutesse tüübikinnitusega sõidukitesse Euroopas .

2. ÜLEEUROOPALINE SÕIDUKISISENE HÄDAABIKÕNE – KUIDAS SEE TOIMIB?

Euroopas toimub aastas üle 1,2 miljoni õnnetuse, mille puhul on vaja osutada meditsiiniabi, ning palju rohkem on juhtumeid, mille puhul vajatakse muud abi. Autos viibivad inimesed võivad pärast õnnetust olla šokis, mitte teada oma asukohta, olla võimetud seda teatama või mobiiltelefoni kasutama. Kõikidel nimetatud juhtudel – juhtugu need kus tahes Euroopas – on kasu eCall-süsteemist, kuna selle abil on võimalik märkimisväärselt kiirendada abi kohalejõudmist , päästa inimeste elusid ning vähendada vigastuste tõsidust. eCall-süsteemi täieliku rakendamise korral Euroopas on selle sotsiaal-majanduslik kasu ülisuur (vt joonealune märkus 4).

eCall on üleeuroopaline teenus, mis toimib kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides ja algatusega seotud riikides. Seda saab kasutada kõikides sõidukites olenemata margist, riigist ning sõiduki tegelikust asukohast. eCall on ainus teenus, mis hõlmab kogu Euroopat : selle kasutamiseks ei ole vaja erikokkuleppeid või lisaseadmeid ning see toimib kõikjal – puhkusel, ärireisil ja kodus.

[pic]

Joonis 1. eCall-süsteemi toimimispõhimõtted

Raske õnnetuse korral valivad sõidukisisesed andurid automaatselt hädaabikõne. Aktiveerudes valib sõidukisisene süsteem hädaabinumbri 112 ja edastab samal ajal hädasõnumi; häälkõne kaudu edastatakse miinimumteave ( minimum set of data , MSD), mis sisaldab olulisemat teavet õnnetuse kohta, nagu aeg, asukoht, sõidusuund (tehakse kindlaks EGNOS-satelliitsüsteemi[11] ning alates 2013. aastast Galileo-satelliitsüsteemi[12] kaudu saadavate täpsete andmete põhjal) ning sõiduki kirjeldus. Automaatset hädaabikõnesüsteemi on võimalik aktiveerida ka käsitsi.

Sõiduki sidemoodul lisab kõnele nn eCall-lipu ( eCall flag ), mis näitab mobiilsideoperaatorile, et 112-kõne on automaatne hädaabikõne. Mobiilsideoperaator käsitleb eCall-kõne nagu mistahes muud 112-kõne ning suunab selle kõige sobivamasse riigiasutuste poolt kindlaksmääratud häirekeskusesse ( Public Safety Answering Point, PSAP [13]). Häirekeskuse operaator võtab vastu nii häälkõne kui ka miinimumteabe.

Miinimumteabes sisalduvad andmed dekodeeritakse ja kuvatakse häirekeskuse operaatori ekraanil. Sõiduki asukohta ja sõidusuunda on võimalik näidata geoinfosüsteemis. Samal ajal kuuleb operaator autos toimuvat ning saab võimaluse korral sõidukis olevate inimestega rääkida. See aitab operaatoril teha kindlaks, millist päästeteenistust (kiirabi, tuletõrje, politsei) õnnetuskohal vajatakse ning edastada kiiresti häire ja asjakohane teave õigele teenistusele.

Lisaks saab häirekeskuse operaator viivitamata teavitada maantee- ja liiklusohutusametit õnnetuse toimumisest teatud kohas, mis aitab kiiremini edastada teavet teistele liiklejatele järgnevate õnnetuste vältimiseks ning kiirendada sõidutee vabastamist liiklusummikute vähendamiseks.

3. ARUANNE TEHTUD TÖÖ JA TULEMUSTE KOHTA

3.1. Standardite väljatöötamise alal tehtud töö

Komisjon palus Euroopa standardiorganisatsioonidel (ETSI[14], CEN[15]) koostada sidusrühmade[16] heakskiidetud soovituste alusel eCall-süsteemi toimimise avatud standardid. ETSI-MSG[17] tehniline komitee kiitis koostöös 3GPP[18] tehnilise komiteega heaks standardid, mis käsitlevad automaatse hädaabikõne edastamist, ning CEN TC 278 WG 15[19] tehniline komitee standardid, mis käsitlevad miinimumteabe ülesehitust ja süsteemi toimimisnõudeid. Peamised saavutused on järgmised:

- CEN-komitee kiitis heaks automaatse hädaabikõne kaudu edastatava miinimumteabe (MSD) ülesehituse. Miinimumteave sisaldab olulist teavet, mis aitab õnnetuskohale saata päästeteenistusi ja kiirendada abi saamist. Miinimumteabe põhjal saab häirekeskuse operaator automaatsele hädaabikõnele reageerida isegi ilma häälühenduseta.

- 3GPP-komitee kiitis mobiilsidesüsteemidele esitatavate tehniliste nõuete kirjelduste 8. versioonis heaks eCall-tunnuse (nn eCall-lipp). Kõnealune tunnus võimaldab teha vahet mobiilside terminalidest tulevate 112-kõnede ja automaatsete hädaabikõnede ning samuti käsitsi ja automaatselt valitud automaatsete hädaabikõnede vahel.See võimaldab liikmesriikidel kavandada automaatsetele hädaabikõnedele reageerimise infrastruktuuri viisil, mis sobib kõige paremini tema päästeinfrastruktuuriga (nt tsentraliseeritud/detsentraliseeritud; hädaabikõned võetakse vastu samas häirekeskuses, kus vastatakse 112-kõnedele, või erinevas häirekeskuses, kus kasutatakse filtreerimisfunktsiooni, riigiasutuse tunnustatud avalik-õiguslik või eraõiguslik organisatsioon). Liikmesriigid peavad teavitama riigis tegutsevaid mobiilsideoperaatoreid kõige sobivamatest häirekeskustest, kuhu automaatsed hädaabikõned suunata.

- ETSI-MSG-komitee ja 3GPP-komitee kiitsid heaks peamised tehnilised kirjeldused, milles määratakse kindlaks sõidukist häirekeskuse operaatorile miinimumteabe edastamiseks vajalikud protokollid . Heakskiidetud lahenduse kohaselt edastatakse andmed ribasisese modemi kaudu koos häälkõnega. Tegemist on avatud standardiga ning ribasisese modemi kasutamise eest seoses eCall-teenusega litsentsitasu ei võeta.

- CEN-komitee kiitis heaks peamised üleeuroopalise eCall-teenuse toimimisnõuded , millega määratakse kindlaks üldised funktsionaalsed ja süsteemi toimimisega seotud põhimõtted. 2009. aasta sügiseks täiendatakse toimimisnõudeid kõrgetasemeliste rakendusprotokollidega.

Nimetatud standardid võimaldavad Euroopas rakendada ühtlustatud, usaldusväärse, koostalitlusvõimelise ja püsiva eCall-teenuse tingimusel, et sidusrühmad (sõidukite ja seadmete tootjad, mobiilsideoperaatorid ja liikmesriigid) neid nõudeid kohaldavad. Standardite ajakohastatud nimekirjaga on võimalik tutvuda järgmisel veebilehel:http://ec.europa.eu/information_society/activities/esafety/ecallstandards/

3.2. Peamiste sidusrühmade kaasamisel tehtud töö

3.2.1. Läbirääkimised autotööstusega

Euroopa Komisjon pidas 2008. aastal autotootjate liitude (ACEA, JAMA ja KAMA[20]) esindajatega läbirääkimisi, mis käsitlesid eCall-süsteemi vabatahtlikku paigaldamist kõikidesse uutesse tüübikinnitusega sõidukitesse.

Autotootjad (ACEA kirjutas esimeste hulgas alla eCall-süsteemi käsitlevale vastastikuse mõistmise memorandumile) kinnitasid oma valmisolekut eCall-süsteemi kasutuselevõtuks ning lubasid lisada kõnealuse süsteemi teatava kategooria[21] uutesse tüübikinnitusega autodesse kolm aastat pärast kõikide asjakohaste standardite (edastamisstandardid, miinimumteave, toimimisnõuded) heakskiitmist eeldusel, et liikmesriigid ajakohastavad automaatsete hädaabikõnede käsitlemiseks oma häirekeskuste infrastruktuuri. Samuti olid autotootjad seisukohal, et eCall-süsteemi lisamist kõikide sõidukite standardvarustusse on võimalik saavutada üksnes reguleerivate meetmete abil.

Lisaks toetab autotööstus üleeuroopalise eCall-süsteemi ja mõnede autotootjate väljatöötatud hädaabikõne lahenduste paralleelset kasutamist. Samuti on autotööstus huvitatud võimalusest pakkuda eCall-süsteemi kaudu lisandväärtust andvaid teenuseid , et edendada äritegevust.

3.2.2. Liikmesriigid

Praeguseks on eCall-süsteemi käsitlevale vastastikuse mõistmise memorandumile alla kirjutanud 15 liikmesriiki: Austria, Eesti, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Madalmaad, Portugal, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome ja Tšehhi Vabariik. Memorandumile on alla kirjutanud ka kolm muud Euroopa riiki: Island, Norra ja Šveits.

Muud liikmesriigid (Belgia, Bulgaaria, Luksemburg, Poola, Rumeenia ja Ungari) on väljendanud algatusele toetust ja tahet kirjutada nimetatud memorandumile lähemal ajal alla.

Põhjused, miks osa liikmesriike ei ole endale võtnud kohustust rakendada eCall-süsteem, on erinevad, kuid seotud peamiselt süsteemi rakendamise kuludega. Mõned liikmesriigid ei soovi investeerida häirekeskuste uuendamisse, mis on vajalik automaatsete hädaabikõnede vastuvõtmiseks, kuna see võib suurendada kõikide kodanike – ka nende, kel ei ole autot – maksukoormust. Siiski oleks eCall-süsteemist kasu kõigile, sealhulgas avaliku transpordi kasutajatele ja vähem kaitstud liiklejatele. Ehkki häirekeskusi ja päästeinfrastruktuuri ei ole võimalik uuendada ilma kulutusi tegemata, tähendaks eCall-süsteemi rakendamine kogu riigis, ja seega kogu Euroopa Liidus, märkimisväärset mastaabisäästu.

Kuigi mõned liikmesriigid siiani kahtlevad, on enamik neist valmis edasi liikuma ning eCall-süsteemi rakendama. Kuna peamised asjakohased standardid on nüüd olemas,[22] peaksid liikmesriigid alustama oma päästeinfrastruktuuris eCall-süsteemi rakendamist. Süsteemi ulatuslik kasutuselevõtmine päästaks elusid, ajendaks autotööstust paigaldama sõidukitesse eCall-süsteeme ning tooks kaasa mastaabisäästu.

3.2.3. Mobiilsideoperaatorid

Mobiilsideoperaatorid peavad käsitlema automaatseid hädaabikõnesid samal viisil nagu 112-kõnesid. Nad peavad eCall-tunnuse oma võrgus aktiveerima, et automaatseid hädaabikõnesid oleks võimalik tuvastada ja suunata kõige sobivamasse valitsuse kindlaksmääratud häirekeskusesse.

GSM Europe (Euroopa mobiilsideoperaatoreid esindav liit) on moodustanud töökonna, et töötada välja strateegiad eCall-süsteemi kasutuselevõtmiseks Euroopas, toetada standardite väljatöötamist ning osaleda Euroopa eCall-süsteemi rakendamise platvormi[23] töös.

3.2.4. Päästeteenistused

Liikmesriigid peavad automaatsete hädaabikõnede ja miinimumteabes sisalduvate andmete käsitlemiseks ajakohastama oma päästeteenistusi ning häirekeskuste infrastruktuuri.

Häirekeskuste esindajad on aktiivselt osalenud eCall-süsteemi tehniliste kirjelduste koostamisel. Teenuse lõplik määratlus vastab päästeteenistuste vajadustele.

Nende riikide jaoks, kelle häirekeskuste infrastruktuuri tehniline tase võimaldab käsitleda numbrile 112 helistatud mobiilikõnede asukohateavet, on investeering minimaalne. Nendel riikidel, kelle süsteem on vähemarenenud, on eCall-tunnust sisaldava eCall-teenuse rakendamiseks mitmeid võimalusi, nt vaheplatvormi loomine. Häirekeskuste infrastruktuuri uuendamine on siiski elude päästmiseks hädavajalik investeering .

3.3. eCall-süsteem annab võimaluse rakendada lisandväärtust pakkuvaid teenuseid

eCall-süsteem toetub tehnilistele komponentidele (asukoha määramine satelliitside abil, töötlemis- ja sidevõimalused), millel põhinevad mitmed sõidukisisesed rakendused, sealhulgas need, mis on ette nähtud tarbe- või erasõidukite suhtes praegu või tulevikus kohaldatavate õigusaktidega (nt digitaalne sõidumeerik, elektrooniline maksukogumisseade, või ohtlike kaupade ja elusloomade vedu käsitlevate sätetega ettenähtud rakendused).

Kõikide nimetatud rakenduste lihtsustamine ja nende integreerimine ühtsesse avatud süsteemiga arhitektuuri tooks kaasa suurema tõhususe ja kasutatavuse, väiksemad kulud ja parema laiendatavuse ning võimaldaks isehäälestumise ( plug and play ) abil lisada uusi või ajakohastatud rakendusi. Kõnealune modulaarne lähenemisviis võimaldaks kergesti ja väikeste kuludega lisada funktsioone ja rakendusi, mis on seotud liiklusohutuse, isikute liikumise, logistikatoe ja juurdepääsuga mitmeliigilist transporti käsitlevale teabele. Mõiste „avatud sõidukisisene platvorm” määratlus on intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva tegevuskava osa ning kõnealusel mõistel põhineva eCall-süsteemi rakendamine hoogustaks selle levikut.

Autotööstus ja telekommunikatsioonisektor ning teenusepakkujad hakkavad kasu saama uutest teenustest, mis põhinevad eCall-süsteemi telemaatika platvormi rakendamisel kõikides sõidukites. Kriisiajal on see eriti tähtis.

Maanteede haldajate jaoks paraneb õnnetuspaikade haldamine, kuna teave õnnetuse toimumise kohta jõuab eCall-teenuse kaudu viivitamata nendeni.

Päästeteenistustele on abiks miinimumteabes sisalduv sõiduki kirjeldus. Miinimumteabega edastatakse neile sõiduki täpne ehitus, millega märkimisväärselt vähendatakse lõksu jäänud inimeste väljaaitamiseks vajaminevat aega ning välditakse võimalikke õnnetusi (nt kui sõiduki aku või pürotehniliste süsteemide täpne asukoht on teada).[24]

Lisaks on kavas töötada välja seadmed järelturu jaoks, mille abil saab eCall-süsteemi kasutada juba turule jõudnud sõidukimudelites. Kõnealused järelturule suunatud süsteemid peaksid olema kooskõlas üleeuroopalise eCall-süsteemi toimimisnõuetega.

3.4. Üleeuroopalise eCall-süsteemi ja autotootjate väljatöötatud automaatse hädaabikõne teenuste paralleelne kasutamine

Erinevad autotootjad ja teenusepakkujad pakuvad oma väljatöötatud sõidukisiseseid hädaabikõne teenuseid Euroopas ja kogu maailmas (nt Volvo OnCall, GMi OnStar, PSA, Fiat, BMW). Tavaliselt on need seotud muude teenustega, nagu tehniline abi, sõidukisisene mobiiltelefoni teenus, dünaamilised navigatsiooniteenused, jne. Hädakõned võetakse vastu eraõiguslikes kõnekeskustes, kus kõned ja andmed õnnetuse kohta edastatakse hädaolukorra puhul häirekeskusesse. Iga autotootja peab sõlmima eraldi lepingu iga sellise riigi häirekeskusega, kus ta teenust pakkuda soovib.

Kuigi kõnealused teenused, mida on rakendatud rohkem kui 10 aastat, on osutunud tõhusaks ja tõendavad, et eCall-süsteemist oleks abi, ei ole need Euroopas laialt levinud (alla 0,4 % sõidukitest). Tavaliselt on teenus kättesaadav üksnes kalli hinnaklassiga autodes ning seda ei pakuta kõikides Euroopa riikides.

Sellistes liikmesriikides, kes on sõlminud lepingu autotootjate selliste hädaabikõne teenuste toetamiseks, mis oma kvaliteedilt vastavad üleeuroopalisele eCall-süsteemile, võib autotootja ise valida toetatava süsteemi (üleeuroopaline eCall-süsteem või autotootja hädaabikõne süsteem). Sel eesmärgil on CEN-komitee välja töötamas ühtlustatud toimimisnõudeid, mis käsitlevad kolmanda isiku poolt pakutavaid eCall-teenuseid (TPS-eCall). Muudes liikmesriikides peavad autotootjad võtma kasutusele üleeuroopalise eCall-süsteemi. Kui ostja ei tee valikut autotootja eCall-süsteemi kasuks, peab autotootja paigaldama sõidukisse üleeuroopalise eCall-süsteemi.

Hoolimata sellest, millise lahenduse autotootja valib, peavad kõik liikmesriigid võtma sujuval viisil kasutusele sõidukisisese hädaabikõnede süsteemi , mis hõlmab häälühendust ja vähemalt eCall-süsteemi puhul nõutava miinimumteabe edastamist.

Kui eCall-süsteem on kogu Euroopas täielikult rakendatud, võivad oma eCall-teenuseid pakkuvad autotootjad üle minna üleeuroopalisele eCall-süsteemile, mis tähendab, et sõidukist valitud hädaabikõne suunatakse numbrile 112, kuid muud pakutavad teenused ei muutu.

4. SOOVITUSED

4.1. Vajadus täiendavate meetmete järele

Esialgu oli kavas rakendada eCall-süsteem 2009. aastal. Edasiminek on siiski olnud liiga aeglane ning vaatamata sellele, et standardid on välja töötatud ja enamikel sidusrühmadel on tahe olemas, on süsteemi kasutuselevõtt oluliselt viibinud .

eCall-süsteemi rakendamise peamine probleem on see, et kõik sidusrühmad peavad tegutsema samaaegselt ning nii autotööstus, mobiilsideoperaatorid, päästeteenistused kui ka liikmesriigid peavad rakendama oma osa teenusest. Komisjon kaalub kõnealusest ummikseisust väljatulemiseks kolme poliitikavõimalust: 1) olukorda ei sekkuta ja rakendamise määravad turujõud; 2) toetatakse vabatahtlikkusel põhinevat kasutuselevõttu autotööstuses või 3) süsteemi rakendamine tehakse kohustuslikuks reguleerivate meetmetega.

1) Sekkumatajätmine tähendab seda, et kuigi autotootjate sõidukisisesed automaatse hädaabikõne süsteemid on osutunud tõhusaks, on nende turuosa väga väike ning piirdub peamiselt kallima hinnaklassi autodega ja üksnes teatavate liikmesriikidega. Lisaks tuleb päästeteenused ja eri autotootjate pakutavad teenused omavahel siduda, mis muudab teenuse keerulisemaks. Kuna kaalul on inimeste elud, ei ole kõnealune poliitikavõimalus kindlasti vastuvõetav.

2) Vabatahtlikkusel põhinev lähenemisviis tooks kaasa eCall-süsteemi rakendamise Euroopas, kuid see võtaks liiga kaua aega. See, et autotööstus pakub ühe valikuvõimalusena eCall-seadet kõikides teatavat tüüpi sõidukites, oleks positiivne samm edasi, ning suurendaks aja jooksul teenuse levikut eeldusel, et päästeteenistusi uuendatakse. Kui aga eCall-teenus on üksnes valikuvõimalus, ei saavutata olulist mastaabisäästu, mis võib tõsta süsteemi hinda, vähendada nõudlust, aeglustada selle levikut ning sellest tulenevalt ka kasu.

3) Reguleeriv lähenemisviis tähendaks seda, et eCall-seade lisatakse standardvarustusse, mis paigaldatakse kõikidesse uutesse sõidukitesse Euroopas (üleminekuperioodil teatavatesse sõidukikategooriatesse (vt joonealune märkus 21)) ning kehtivatel õigusaktidel põhinevate sätetega loodaks raamistik automaatsete hädaabikõnede käsitlemiseks telekommunikatsioonivõrkudes ja häirekeskustes. Kõnealune lähenemisviis teeks eCall-teenuse kättesaadavaks kõikidele eurooplastele, kiirendaks selle kasutuselevõttu ja võimaldaks kasutada täielikult süsteemi potentsiaali elude päästmisel ja raskete vigastuste vältimisel. Lisaks kiirendaks reguleeriva lähenemisviisiga loodav õiguskindlus eCall-süsteemi kasutuselevõttu autotööstuses, mis soodustab teenuse käivitumist isegi enne, kui see muutub kohustuslikuks, ning ergutaks samal ajal telemaatikateenuste turgu Euroopas.

4.2. Kavandatud meetmed

Järgnevalt esitatud meetmete eesmärk on rakendada Euroopas eCall-teenus. Sidusrühmad peaksid võtma järgmisi meetmeid.

1. Komisjon, liikmesriigid ja kõik muud sidusrühmad toetavad aktiivselt eCall-süsteemi rakendamise Euroopa platvormi (vt joonealune märkus 23) ja selle töökondade tööd, töötades õigeaegselt välja kõik määratlused, suunised ja hea tava teenuse tõhusaks ja ühtlaseks kasutuselevõtuks Euroopas.

2. Komisjon käivitab koostöös liikmesriikide ja muude sidusrühmadega kooskõlastatud teadlikkuse suurendamise kampaaniad, et teenust tutvustada ja suurendada nõudlust selle järele.

3. Liikmesriigid, häirekeskused, autotööstus ja telekommunikatsioonisektor viivad enne süsteemi rakendamist koostöös muude sidusrühmadega ellu pilootprojekte, mille puhul järgitakse heakskiidetud standardeid. Komisjon võib toetada konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi (CIP) vahenditest kõnealuseid pilootprojekte.

Lõppeesmärk on rakendada üleeuroopaline eCall-teenus täies ulatuses ning lisada vajalikud seadmed kõikide uute tüübikinnitusega sõidukite standardvarustusse Euroopas. Komisjon kontrollib eespool kirjeldatud vabatahtlikkusel põhineva lähenemisviisi tõhusust. Kui 2009. aasta lõpuks nii eCall-seadme sõidukitesse paigaldamisel kui ka häirekeskuste infrastruktuuri uuendamiseks vajalike investeeringute tegemisel märkimisväärset edu ei saavutata, kavatseb komisjon võtta 2010. aastal järgmised reguleerivad meetmed:

4. Liikmesriikidele esitatakse soovitus, mis on suunatud mobiilsideoperaatoritele ning mis käsitleb automaatse hädaabikõne ja miinimumteabe edastamist sõidukisisese süsteemi kaudu häirekeskustele. Suunised põhineksid Euroopa üldisel hädaabinumbril, mida on täiendatud asukoha tuvastamise funktsiooniga (E112),[25] ning automaatse hädaabikõne edastamisega seotud standarditel.

5. Sõidukite tüübikinnitust käsitlevate õigusaktide[26] kohaselt tehakse ettepanek määruse vastuvõtmiseks, millega muudetakse eCall-süsteemi sõidukisisese osa paigaldamine Euroopas kohustuslikuks uute tüübikinnitusega sõidukite puhul (esialgu teatavate sõidukikategooriate puhul (vt joonealune märkus 21)), lähtudes Euroopa standardiorganisatsioonide heakskiidetud toimimisnõuetest.

6. Reguleerivat meedet, mis käsitleb häirekeskuste infrastruktuuri vajalikke uuendusi automaatsete hädaabikõnede vastuvõtmiseks ja käsitlemiseks, hinnatakse seoses kavandatava direktiiviga intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtu kohta Euroopas (vt joonealune märkus 7). Tulevane määrus, mis nõuaks liikmesriikidelt vajalike meetmete võtmist eCall-süsteemi rakendamiseks, põhineks Euroopa eCall-süsteemi rakendamise platvormi soovitustel.

5. KOKKUVÕTE

eCall-süsteem on üks tõhusaim ja odavaim liiklusohutust parandav intelligentne transpordisüsteem, mida on võimalik lühikese aja jooksul rakendada. Tehnoloogia on valmis ning Euroopa standardiorganisatsioonid on välja töötanud standardid, mis on vajalikud eCall-teenuse usaldusväärseks toimimiseks ja koostalitlusvõime tagamiseks kogu Euroopas. Inimesed mõistavad süsteemi väärtust ning soovivad saada seda soodsalt oma järgmisesse autosse. Euroopa Parlament ja enamik liikmesriike on avaldanud eCall-teenusele täielikku toetust. Sidusrühmad on ühendanud jõud Euroopa eCall-süsteemi rakendamise platvormis, et tagada teenuse ühtlustatud ja õigeaegne rakendamine.

Nüüd on aeg võtta süsteem kasutusele sõidukites, mobiilsidevõrkudes ja päästeteenistuste infrastruktuurides. Käesolevas teatises pakub komisjon välja meetmeid, mille abil kiirendatakse eCall-süsteemi lisamist kõikide uute sõidukite standardvarustusse Euroopas. 2500 inimelu päästmist ning tuhandete perekondade kannatuste vähendamist ei tohiks enam edasi lükata. Juhul kui vabatahtlikkusel põhineva lähenemisviisiga ei saavutata eesmärki võtta Euroopas kasutusele eCall-teenus, kaalub komisjon 2010. aastal uute reguleerivate meetmete võtmist, mille abil muudetakse Euroopas kohustuslikuks eCall-süsteemi lisamine uutesse tüübikinnitusega sõidukitesse, alandatakse süsteemi hinda ning tagatakse selle rakendamine kõikides Euroopa riikides.

[1] Valge raamat „Euroopa transpordipoliitika aastaks 2010: aeg otsustada”, KOM(2001) 370.

[2] Euroopa liiklusohutuse tegevusprogramm: „Euroopa Liidu liiklusõnnetusohvrite arvu vähendamine poole võrra aastaks 2010: jagatud vastutus”, KOM(2003) 311.

[3] Teatis intelligentse auto algatuse kohta – „Teadlikkuse tõstmine: info- ja sidetehnoloogia targemate, turvalisemate ja keskkonnasõbralikumate sõidukite tarbeks”, KOM(2006) 59. „Üleeuroopalise turvalisema, puhtama ja tõhusama liikuvuse suunas: esimene aruanne intelligentse auto kohta”, KOM(2007) 541.

[4] Vt uuringuid järgmisel veebilehel: www.esafetysupport.info/en/ecall_toolbox/related_studies/.

[5] „Kodanikele hädaabikõnede lähemale toomine”, KOM(2005) 431. „Automaatse hädaabikõne süsteemi juhtimine õigele teele”, KOM(2006) 723.

[6] „Tegevuskava intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuks Euroopas”, KOM(2008) 886.

[7] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse raamistik intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega, KOM(2008) 887.

[8] Euroopa Parlamendi resolutsioonid A6-0072/2006 (27.4.2006), A6-0169/2008 (6.5.2008), 2008/2216(INI) (20.1.2009).

[9] Nõukogu 31. märtsi 2009. aasta järeldused Euroopa Komisjoni teatise „Tegevuskava intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuks Euroopas” kohta.

[10] Intelligentsete süsteemide kasutamist sõidukites käsitlev Eurobaromeetri uuring nr 267.

[11] Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem ( European Geostationary Navigation Overlay System ). Süsteem suurendab ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi ( Global Navigation Satellite System, GNSS ) signaalide usaldusväärsust ja täpsust.

[12] Euroopa GNSS , mis on kavas rakendada alates 2013. aastast.

[13] PSAP : valitsuse poolt tunnustatud riigiasutuse või eraorganisatsiooni vastutusalasse kuuluv koht, kus hädaabikõnedele esimesena vastatakse. Kõige sobivam häirekeskus on see, mis on riigiasutuste poolt eelnevalt määratud vastama teatavast piirkonnast tulevatele või teatud liiki hädaabikõnedele (nt automaatsetele hädaabikõnedele).

[14] Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituut.

[15] Euroopa Standardikomitee.

[16] eCall-juhtrühm: lõplikud soovitused üleeuroopalise automaatse hädaabikõne süsteemi kasutuselevõtmiseks.

[17] ETSI Mobile Service Group .

[18] 3 rd Generation Partnership Project .

[19] Maanteetranspordi ja liikluse telemaatika tehniline komitee 278. eSafety töörühm 15.

[20] ACEA, JAMA, KAMA: Euroopa, Jaapani ja Korea autotootjate liidud.

[21] eCall-süsteem paigaldatakse esialgu sõiduautodesse ja väikestesse tarbesõidukitesse (kategooriad M1 ja N1), mille jaoks on olemas sobiv käivitusmehhanism, ning hiljem muu kategooria sõidukitesse.

[22] Vt http://ec.europa.eu/information_society/activities/esafety/ecallstandards/

[23] Kõnealune platvorm on koordineerimisüksus, mis koondab asjaomaste sidusrühmade liitude ja riiklike platvormide esindajaid. Selle eesmärk on kooskõlastada ja kontrollida eCall-teenuse rakendamist kogu Euroopas, et tagada selle õigeaegne, tõhus ja ühtlustatud kasutuselevõtt. Vt http://www.esafetysupport.org/en/ecall_toolbox/ecall_implementation_platform/

[24] Vt õnnetusjuhtumeid käsitlevat ADACi uuringut päästekaartide kohta: www.adac.de/rettungskarte.

[25] Direktiiv 2002/22/EÜ, 7. märts 2002 („universaalteenuse direktiiv”), ja komisjoni soovitus 2003/558/EÜ, 25. juuli 2003, mis käsitleb helistaja asukohaga seotud teabe töötlemist elektroonilistes sidevõrkudes asukohta tuvastada võimaldava teabega täiendatud hädaabiteenuste rakendamiseks.

[26] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/46/EÜ, 5. september 2007, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta.