[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 3.8.2009

KOM(2009) 415 lõplik

KOMISJONI ARUANNE direktiivi 2002/15/EÜ (autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta) rakendamise kohta aastatel 2005–2006

(Euroopa Komisjoni esimene aruanne autovedudega seotud tööajaeeskirjade rakendamise kohta) {SEC(2009)1099}

KOMISJONI ARUANNEdirektiivi 2002/15/EÜ (autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta) rakendamise kohta aastatel 2005–2006

(Euroopa Komisjoni esimene aruanne autovedudega seotud tööajaeeskirjade rakendamise kohta)

1. SISSEJUHATUS

Käesolevas aruandes käsitletakse direktiivi 2002/15/EÜ[1] (autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta) rakendamist liikmesriikides.

Direktiivis täpsustatakse tööaega, vaheaegu ja öötööd käsitlevad sätted. Kõnealuse direktiivi eesmärk on liiklusohutuse parandamine, konkurentsi moonutamise ärahoidmine ning ringi liikuvate töötajate ohutuse ja tervishoiu tagamine. Kõnealuse direktiiviga täiendatakse seega määruse (EÜ) nr 561/2006 sätteid, milles käsitletakse liiklusohutust otseselt mõjutavaid sõiduaegu ja puhkeaegu ning konkurentsi, kuna nendes on täpsustatud maksimaalne lubatud juhtimisaeg.

Hoolimata kõnealuse direktiivi artikli 13 sättest, millega kohustatakse liikmesriike esitama oma aruanded 2005. ja 2006. aasta kohta 30. septembriks 2007, on komisjon saanud õigeaegselt vaid kaks siseriiklikku aruannet. Seepärast on komisjon algatanud enamiku liikmesriikide suhtes nende vastavate kohustuste mittetäitmisest tulenevad rikkumismenetlused. Sellise ebarahuldava olukorra üks põhjustest oli see, et paljud liikmesriigid jäid oluliselt hiljaks kõnealuse direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmisest teavitamisega. Kuigi nüüd on kõik liikmesriigid direktiivi üle võtnud, tuleb märkida, et ainult väga vähesed liikmesriigid on täielikust ülevõtmisest õigeaegselt teavitanud.

Kõik oma aruanded esitanud liikmesriigid kasutasid komisjoni 22. septembri 2008. aasta otsusega,[2] milles käsitletakse aruande standardvormi koostamist, kehtestatud standardset aruandevormi. Aruanded olid enamikul juhtudel täielikud ja ühtlustatud, kuid puudus teave direktiivi 2002/15/EÜ kohase autovedudega seotud ringi liikuvate töötajate tööaja korraldust ning tuvastatud rikkumisi käsitlevate kontrollide täpse arvu kohta. Siseriiklike rakendusmeetmete tõhususe hindamiseks peaks kõnealune oluline teave olema kättesaadavaks tehtud.

1. jaanuarist 2007 ning seega alles pärast aruandlusperioodi lõppu Euroopa Liidu liikmesriikideks saanud Bulgaaria ja Rumeenia ei pea siseriiklikke aruandeid esitama, mistõttu neid ei ole ka arvesse võetud.

2. DIREKTIIV 2002/15/EÜ

2.1. Üldine teave

Direktiiviga 2002/15/EÜ (autovedudega seotud ringi liikuvate töötajate tööaja korralduse kohta) on täiendatud määrust (EÜ) nr 561/2006, milles käsitletakse sõiduaegu ja puhkeaegu, millega reguleeritakse suuremat osa elukutseliste sõidukijuhtide töisest tegevusest, nimelt kauba- või reisijateveosõiduki juhtimist. Kõnealust määrust kohaldatakse kõikide kaupade ja reisijate transpordiga seotud elukutseliste sõidukijuhtide suhtes, olenemata vedude laadist. Kõikide pärast 1. maid 2006 registreeritud sõidukite jaoks kohustuslikuks saanud juhtimis-, puhkeaegu, muude tööde aegu ja juhi valmisolekut täpselt registreeriva digitaalse sõidumeeriku kasutamisega on oluliselt tõhustatud sotsiaalõigusnormide jõustamist. Direktiiv on direktiivi 2003/88/EÜ[3] eriõigusakt tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (edaspidi: tööaja alusdirektiiv), millega on hõlmatud sõidu- ja puhkeaegadest eraldi käsitletavad autovedudega seotud tööaja muud aspektid. Samamoodi nagu tööaja alusdirektiivi kohaldatakse kõnealust direktiivi üksnes töötajate, aga mitte füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) suhtes. Siiski on sättega ette nähtud, et teatavatel tingimustel laiendatakse kõnealust sektori tööaja direktiivi kohaldamisala alates 23. märtsist 2009 ka FIEdena tegutsevatele sõidukijuhtidele.

Direktiivis 2002/15/EÜ (autovedudega seotud ringi liikuvate töötajate tööaja korralduse kohta) on muude mõistete hulgas määratletud mõisted „tööaeg”, „valmisoleku aeg” ja „öötöö”. Lisaks sellele on sätestatud maksimaalne iganädalane tööaeg ja minimaalsed vaheajad.

Keskmine iganädalane tööaeg ei tohiks ületada 48 tundi, kuid pädev asutus võib maksimaalset iganädalast tööaega pikendada kuni 60 tunnini juhul, kui nelja kuu jooksul ei ületa iganädalane keskmine tööaeg 48 tundi.

Liikmesriigid tagavad, et ringi liikuvad töötajad ei tööta vaheajata rohkem kui kuus järjestikust tundi. Olenevalt igapäevaste töötundide kogukestusest peavad vaheajad olema vähemalt 30 või 45 minutit, mida võib jagada vähemalt 15 minutit kestvateks alavaheaegadeks.

Kui tehakse öötööd, siis ei tohiks iga 24-tunnise ajavahemiku igapäevane tööaeg ületada kümmet tundi ning hüvitis öötöö eest peaks olema ette nähtud viisil, mis ei ole ohuks liiklusohutusele.

Liikmesriigid võivad teha nimetatud sätetes erandeid tingimusel, et nad on konsulteerinud sotsiaalpartneritega. Kõnealuste erandite tegemine ei tohiks viia selleni, et iganädalase 48-tunnise keskmise tööaja arvutuse võrdlusperiood on pikem kui kuus kuud.

Liikmesriigid tagavad, et ringi liikuvatele töötajatele antakse direktiiviga seotud teavet ning et autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaeg registreeritakse nõuetekohaselt. Nõuete rikkumise puhuks peaksid liikmesriigid kehtestama sanktsioonide süsteemi.

Et võimaldada komisjonil täita kohustust avaldada iga kahe aasta järel direktiivi rakendamist käsitlev aruanne, peavad liikmesriigid esitama siseriiklikud aruanded hiljemalt aruandes vaadeldava kaheaastase ajavahemiku lõppemise kuupäevale järgneval 30. septembril. Kaheaastane ajavahemik peaks olema sama mis määruses (EÜ) nr 561/2006 osutatud ajavahemik.

2.2. Ülevõtmine liikmesriikides

Direktiivi 2002/15/EÜ (autovedudega seotud ringi liikuvate töötajate tööaja korralduse kohta) kohaldamise üks suuremaid probleeme oli enamikus liikmesriikides selle hilinenud ülevõtmine siseriiklikku õigusse. Tuleb silmas pidada, et liikmesriikide kõnealuse direktiivi siseriiklikku õigusse õigeaegse ülevõtmise kohustuse täitmata jätmise tulemusel hilines sotsiaalõigusnormide ühtlustamine ELis. See asjaolu võib direktiivi eesmärkide saavutamist ohustada.

Ülevõtmise aja lõpuks (23. märts 2005) olid täielikust ülevõtmisest teatanud vaid väga vähesed liikmesriigid. Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal ja Rootsi teatasid ülevõtmisest alles pärast seda, kui komisjon oli algatanud rikkumismenetluse. Teised liikmesriigid teatasid oma siseriiklikku õigusse ülevõtmisest viivitusega.

3. MÄRKUSED JA JÄRELDUSED

3.1. Andmete esitamine

30. septembriks 2007, kui kõik riiklikud aruanded oleks pidanud olema komisjonile direktiivi artikli 13 kohaselt esitatud, olid seda teinud üksnes Soome ja Ühendkuningriik. Küpros, Rootsi ja Hispaania esitasid oma aruanded viivitusega pärast meeldetuletust, samal ajal kui komisjon algatas rikkumismenetlused kõikide ülejäänud liikmesriikide suhtes.

On ilmne, et enamik liikmesriike ei suutnud täita oma kohustust ja saata riiklikku aruannet komisjonile seoses asjaoluga, et mõned nendest teatasid direktiivi rakendamisest käesoleva aruandeperioodi lõpus või isegi alles pärast kõnealuse perioodi lõppemist. Nagu varem kinnitatud, ei suutnud peaaegu ükski liikmesriik kõnealuse direktiivi artikli 14 kohaselt 23. märtsiks 2005 direktiivi siseriiklikku õigusse üle võtta.

3.2. Kontrollid ja rikkumised

Üksnes Slovakkia ja Ungari teatasid direktiivi ja tööajaga seotud kontrollide ja tuvastatud rikkumiste täpse arvu.

Aruandest ilmnes, et ajavahemikul 2005–2006 vähenes Ungaris nii rikkumiste kui nendega seotud sõidukijuhtide arv. Peagi selgub, kas see on pikaajaline toime või mitte ning mil määral direktiivil 2002/15/EÜ (autovedudega seotud ringi liikuvate töötajate tööaja korralduse kohta) on olnud mõju.

Ajavahemikul 2005–2006 suurenes Slovakkias avastatud puuduste arv rohkem kui 25 % võrra.

Ainult Kreeka (tööinspektorite üksuse aastaaruanne), Läti (ettevõtjate inspektsiooni aruanne soovitustega ettevõtjatele), Sloveenia (registreerimissüsteemi loomine ning haldusmenetluste ja haldusmenetluste rikkumiste puhul võetud meetmete register) ja Ühendkuningriik (direktiivi mõju käsitlevad intervjuud ringi liikuvate töötajate, ettevõtjate ja sidusrühmadega) teatasid jõustamise tõhususe seiresüsteemi kehtestamisest.

Tulevaste aruannete jaoks oleks oluline saada teavet nende andmete kohta, et hinnata liikmesriikide poolt direktiivi rakendamiseks võetud õiguslikke ja haldusmeetmeid.

3.3. Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute otsused

Euroopa Kohus ei ole aruandlusperioodil seoses direktiiviga 2002/15/EÜ (autovedudega seotud ringi liikuvate töötajate tööaja korralduse kohta) teinud ühtegi otsust.

Asjakohastest riiklikest juhtumitest teatasid vaid Rootsi (9 juhtumit edastatud prokuratuurile), Slovaki Vabariik (mitmed haldusmenetlused) ja Sloveenia (mitmed haldusmenetlused, mille tulemusel on rakendatud sunnimeetmeid ettevõtjate suhtes, kes ei pea arvestust tööaja kohta). Kõnealuste menetluste lõpptulemustest ei ole teatatud.

3.4. Märkused

Käesolev aruanne on direktiivi 2002/15/EÜ (autovedudega seotud ringi liikuvate töötajate tööaja korralduse kohta) hõlmav esimene aruanne. Kõik liikmesriigid esitasid oma aruanded vastavalt komisjoni 22.septembri 2008. aasta otsuses[4] täpsustatud aruande standardvormile. See tähendab, et liikmesriigid kirjeldasid järgmisi punkte:

- kuidas aruanne on koostatud ja milliste sidusrühmadega on konsulteeritud;

- direktiivi 2002/15/EÜ rakendamine;

- rakendamise jälgimine;

tulevikuväljavaated.

Vaid kahe punkti kohta esitati puudulikke andmeid.

- juriidiline tõlgendamine, mille kohta esitasid aruande vaid Rootsi, Hispaania, Slovakkia ja Sloveenia;

- tõhususe hindamine, millele oma aruannetes viitasid vaid Kreeka, Läti, Sloveenia ja Ühendkuningriik.

Seetõttu, et ülevõtmisperiood lõppes 23. märtsil 2005 ning et enamik liikmesriike ei võtnud direktiivi üle aruandlusperioodi alguses, ei ole üllatav, et direktiiviga seotud menetluste arv on piiratud nii liikmesriikide kohtutes kui ka Euroopa Kohtus.

Direktiivi tõhususe hindamise suhtes peavad liikmesriigid oma aruannete kvaliteeti veel parandama, kuna see on üks punkte, mida on aruandluse vormis selgesõnaliselt nõutud. Liikmesriigid peaksid esitama rohkem teavet direktiivi praktilise rakendamise kohta. Nad peaksid ka kirjeldama, kuidas rakendusmeetmed aitavad direktiivi põhieesmärke paremini saavutada.

Enamikul juhtudel ei ole liikmesriigid kontrollide teostamise viisile konkreetselt viidanud. Sõidumeeriku salvestiste struktuuri tõttu annavad teel korraldatud kontrollid vaid piiratud teavet öötöö ja maksimaalse iganädalase tööaja kohta.

3.5. Järeldused

Käesolev aruanne on direktiivi 2002/15/EÜ rakendamist käsitlev esimene aruanne. Liikmesriikidelt saadud aruannete põhjal on raske hinnata, kas direktiivil on olnud mõju autovedusid käsitlevatele sotsiaalõigusnormidele. Osaliselt on see tingitud sellest, et liikmesriigid on vähe järginud kohustust võtta direktiiv ettenähtud ajavahemiku jooksul üle siseriiklikku õigusse ning sellest õigusaktist komisjonile teatada.

Liikmesriigid peavad pingutama, et parandada nende poolt direktiivi rakendamiseks võetud meetmete tõhususe hindamist.

Liikmesriikide jaoks oleks kasulik tõhustada omavahelist koostööd liiklusohutuse tagamise parimaid tavasid käsitleva teabe vahetamisel.

Direktiivi 2002/15/EÜ kohaselt oleksid pidanud kõik aruanded sisaldama ka teavet tööandjate ja töövõtjate arvamuste kohta.

Enamik liikmesriike ei kommenteerinud, mil määral peavad juhid ja tööandjad kinni direktiivi sätetest ning siseriiklikku õigusse ülevõetud õigusaktidest. Saadud teabe põhjal eeldab komisjon, et direktiivi sätteid ei järgita järjepidevalt.

Vaid vähesed liikmesriigid selgitasid direktiivi kohaldamisala FIEdest sõidukijuhtidele laienemise küsimust.

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/15/EÜ, 11. märts 2002, autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 35).

[2] Komisjoni 22. septembri 2008. aasta otsus, millega koostatakse määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklis 17 osutatud aruande standardvorm, (K(2008)5123 (lõplik)).

[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/88/EÜ, 4. november 2003, tööaja korralduse teatavate aspektide kohta, ELT L 299, 18.11.2003, lk 9.

[4] Komisjoni 22. septembri 2008. aasta otsus, millega koostatakse määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklis 17 osutatud aruande standardvorm, (K(2008)5123 (lõplik)).