[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 2.7.2009

KOM(2009) 336 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 2006/2004 (tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus)) kohaldamise kohta

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

1.1. Üldine taust 3

1.2. Kohaldamisala ja metoodika 3

2. Institutsiooniline ja jõustamisraamistik: TKK võrgustiku loomine 4

2.1. TKK võrgustiku loomine: ametiasutuste määramine 4

2.2. IT-vahendi väljatöötamine: tarbijakaitsealase koostöö süsteem 4

2.3. TKK komitee 5

2.4. Määruse lisa muudatused 5

3. TKK võrgustiku toimimine – esimene hindamine 6

3.1. Üldist 6

3.2. IT-vahend 6

3.3. Võrgustiku talitlus: peamised puudused 7

4. Koostöö laiem raamistik 8

4.1. Ühistegevus ja ametnike vahetus 8

4.2. Jõustamiskoostöö kolmandate riikidega 8

5. Järeldused 8

5.1. Üldist 8

5.2. TKK võrgustiku tugevdamine 9

5.3. Võrgustiku tõhususe ja tulemuslikkuse parandamine 9

5.4. Halduskoostöö raamistiku parandamine 10

1. SISSEJUHATUS

1.1. Üldine taust

Tarbijakaitsealase koostöö määrus[1] (edaspidi „TKK määrus”) võeti vastu 27. oktoobril 2004 ja see jõustus 29. detsembril 2006 pärast komisjoni ja liikmesriikide kaheaastast aktiivset ettevalmistustööd.

Sellega loodi kogu ELi hõlmav liikmesriikides tarbijakaitsealaste õigusaktide jõustamise eest vastutavate ametiasutuste võrgustik (edaspidi „TKK võrgustik”), mis alustas tööd 2006. aasta detsembris. Oma kohaldamisalas ühtlustab TKK määrus osaliselt ametiasutuste uurimis- ja täidesaatvaid volitusi ja loob mehhanismid asjaomase teabe vahetamiseks ja/või täitemeetmete võtmiseks, et lõpetada rikkumised piiriülestes olukordades[2]. See kohustab liikmesriike tegutsema, kui neilt on TKK võrgustiku kaudu taotletud vastastikust abi, ja tagama, et võrgustikku kuuluvatele ametiasutustele on eraldatud nende kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Lisaks sellele on määruses sätestatud laiem raamistik komisjoni finantseeritavate halduskoostööd käsitlevate algatuste väljatöötamiseks.

Kuna määrus moodustab osa EMP lepingust[3], kohaldatakse samu eeskirju ja mehhanisme ka EMP lepingut kohaldavate EFTA riikide suhtes. Viimased on võrgustiku tegevusse täielikult kaasatud.

Tõhusa piiriülese jõustamise vahendi andmise ja parimate tavade vahetamise ja koostööraamistiku loomisega on määruse eesmärk tagada tarbijakaitse ühtlane kõrge tase kogu ELis ja suurendada tarbijate usaldust siseturu vastu.

1.2. Kohaldamisala ja metoodika

Käesolev aruanne on kooskõlas TKK määruse artiklist 21 tuleneva komisjoni kohustusega anda iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru kõnealuse määruse kohaldamise kohta.

See hõlmab TKK võrgustiku esimest kahte tegevusaastat, s.o aastaid 2007 ja 2008. Vajaduse korral osutatakse ettevalmistustööle, mida tehti enne 2007. aastat, et tagada võrgustiku tegevuse õigeaegne algus 2006. aasta detsembris.

Aruandes lähtutakse nii liikmesriikide aruannetest[4], mis nad koostavad iga kahe aasta kohta, et täita määrusest tulenevat aruandekohustust, kui ka TKK võrgustikus kasutatud IT-vahendi abil saadud statistilistest andmetest ja komisjoni koordineeritud ELi kontrollide käigus[5] kogutud praktilisest kogemusest.

2. INSTITUTSIOONILINE JA JÕUSTAMISRAAMISTIK: TKK VÕRGUSTIKU LOOMINE

TKK määruse esimeses kahes peatükis on sätestatud, millised institutsioonilised ja muud elemendid peavad olema paigas, et luua TKK võrgustik 2006. aasta lõpuks.

2.1. TKK võrgustiku loomine: ametiasutuste määramine

TKK võrgustiku loomiseks on määruses sätestatud, et liikmesriigid peavad määrama täitevasutused (edaspidi „pädevad asutused”) ja ühtse kontaktasutuse, et koordineerida määruse rakendamist riiklikul tasandil. Liikmesriigid peavad samuti tagama, et nendel asutustel oleks määruses sätestatud minimaalsed uurimis- ja täidesaatvad volitused ja et neile oleks eraldatud piisavad vahendid oma ülesannete täitmiseks.

Kõik liikmesriigid pidid tegema märkimisväärseid jõupingutusi, et kohandada oma õiguslikku raamistikku TKK nõuetele, eelkõige selleks, et luua nõutud piiriülese koostöö struktuur. Muudatused käsitlesid eelkõige riiklike tarbijakaitseametite uurimis- ja täidesaatvate volituste muutmist, et need vastaksid määruse artiklis 4 sätestatud minimaalsete volituste nõuetele. Mõnel juhul tuli siiski luua ka uued ametid ning muuta riiklikku jõustamissüsteemi tagamaks, et ametiasutustele on antud määruse kohased täidesaatvad volitused.

Aruandlusperioodi lõpuks olid kõik liikmesriigid teatanud komisjonile asjaomaste asutuste nimekirja, välja arvatud kaks liikmesriiki, kes ei olnud veel ametlikult teatanud ebaausate kaubandustavade direktiivi[6] jõustamise eest vastutavate ametiasutuste nimekirja.

Vastavalt määruse artiklile 5 avaldatakse komisjonile teatatud ametiasutuste nimekiri Euroopa Liidu Teatajas[7].

Komisjon jälgib tähelepanelikult ametiasutustest teatamise protsessi ja on kahel korral liialt suure määratud ametiasutuste arvu tõttu väljendanud muret nende haldusasutuste töö tõhususe pärast ja on kutsunud liikmesriike üles teatatud jõustamisraamistikku üle vaatama. Mõlemal juhul tehti alternatiivne ettepanek, mida ei ole veel rakendatud viivituste tõttu uute ametiasutuste määramise riiklikus menetluses.

Asjakohaste vahendite eraldamise kohustuse puhul on raske hinnata olukorda täielikult vaid riiklikes aruannetes esitatud teabe põhjal. Nendes aruannetes esitatud andmed on harva seotud üksnes TKK tegevusega ega ole seega võrreldavad. Tundub, et TKK määruse raames antud ülesandeid täidavad ametnikud üldiselt lisaks oma tavaülesannetele ja seega on raske kindlaks määrata võrgustikule eraldatud vahendeid. Kuigi kõik liikmesriigid on määranud TKKga seotud küsimuste jaoks vähemalt ühe kontaktisiku, on liikmesriikide haldussuutlikkus väga erinev.

2.2. IT-vahendi väljatöötamine: tarbijakaitsealase koostöö süsteem

TKK määruse artikliga 10 on ette nähtud, et töötatakse välja IT-vahend, mida ametiasutused peavad teabe vahetamiseks kasutama. Tarbijakaitsealase koostöö süsteemi väljatöötamine ja hooldus on komisjoni ülesanne.

Komisjon on liikmesriigid tihedalt projekti kaasanud ja loonud põhikasutajate rühma, kes osaleb tarbijakaitsealase koostöö süsteemi funktsioonide väljatöötamisele eelnevas analüütilises töös ja uute redaktsioonide testimises.

Esimene põhifunktsioonide redaktsioon oli toimiv juba enne TKK võrgustiku käivitamist. Pärast seda on vahendit mitmel korral täiustatud, et muuta see kasutajasõbralikumaks, tõhustada olemasolevaid funktsioone ja töötada välja uusi.

2.3. TKK komitee

Määruse artikli 19 kohaselt abistab komisjoni rakendusülesannete täitmisel liikmesriikide esindajatest koosnev komitee (edaspidi „TKK komitee”). Komitee koosolekuid juhatab komisjon.

Üks komitee esimesi ülesandeid oli välja töötada TKK võrgustiku toimimise eeskirjad, mis selgitaksid teatavaid TKK määruses sätestatud põhimõtteid. Need hõlmaksid sätteid tähtaegade kohta, kohustuslikke teabe miinimumnõudeid taotluste korral ja erinevaid juurdepääsuõigusi IT-vahendi kaudu vahetatavale teabele. Komisjon võttis rakenduseeskirjad[8] vastu 2006. aasta detsembris, kui võrgustik käivitati.

2.4. Määruse lisa muudatused

TKK määruse lisas on esitatud õigusaktid, mille puhul kohaldatakse koostöömehhanisme. Hõlmatud on eelkõige tarbijakaitsealased ELi õigusaktid, kuid ka mõned muud valdkonnad[9].

Lisa muudeti aruandlusperioodil, et lisada ka direktiiv 2005/29/EÜ ebaausate kaubandustavade kohta. Nõupidamised käivad veel kolme ettepaneku kohta TKK määruse lisa laiendamiseks. Nendeks on rämpsposti keelamine[10] ja kaks ettepanekut reisijate õiguste kohta mere- ja bussitranspordis[11]. Kuigi on veel muidki ettepanekuid ELi õigusaktide TKK võrgustiku kaudu jõustamise kohta, tahab komisjon kõigepealt võrgustikku enne määruse lisasse uute muudatuste tegemist tugevdada.

3. TKK VÕRGUSTIKU TOIMIMINE – ESIMENE HINDAMINE

3.1. Üldist

Pärast suhtelistelt aeglast algust suurenes võrgustiku aktiivsus kiiresti ning kahe aasta jooksul esitati 719 vastastikuse abi taotlust[12] – 2007. aastal 327 ja 2008. aastal 392. 40% teabenõuetest ja 30% jõustamistaotlustest täitsid ametiasutused veel samal perioodil.

Suurem osa juhtudest olid teabenõuded (39% kogujuhtudest) ja taotlused võtta jõustamismeetmeid kinnitust leidnud rikkumiste peatamiseks (37% kogujuhtudest). Jõustamistaotlused peaaegu kahekordistusid kahe aasta jooksul. See on kõige järsem tõus.

Lisaks sellele on TKK võrgustiku raames korraldatud kaks ühist turujärelevalve- ja täitetoimingut („kontrollid”) internetis läbi viidud uurimise vormis: üks lennupileteid müüvatel veebisaitidel 2007. aastal ja üks mobiiltelefonihelinaid pakkuvatel veebisaitidel 2008. aastal. 2008. aastal toimunud kontrolli jõustamisprotsess pole veel lõppenud.

Enamik TKK süsteemi kaudu teatatud juhtudest olid seotud eksitava reklaami eeskirjadega[13] (ligi kolmandik kogujuhtudest) ja interneti kaubandustavadega (internet ja e-post). Sektorite lõikes aitasid ELi kontrollid kaasa vastastikuse abi taotluste tõusule sektorites, kus ametiasutused uurimisi korraldasid (transport ja kommunikatsioon). Tähelepanuväärne on väga väike juhtumite arv või juhtumite puudumine[14] teatavate direktiivide[15] puhul.

Võrgustiku tegevus annab tarbijatele juba käegakatsutavaid tulemusi. Näitena võib välja tuua lennuettevõtjate kontrolli, mille tulemusena on lennuettevõtjad hakanud järk-järgult parandama oma internetipõhiseid broneerimissüsteeme ja veebilehti, et need vastaksid ELi õigusaktidele.

3.2. IT-vahend

TKK juhtumite kasvav arv ja liikmesriikidelt saadud tagasiside näitavad, et IT-vahend vastab ametiasutuste ootustele ja täidab oma eesmärki, milleks on teabevahetuse lihtsustamine.

Sellest hoolimata arenguruumi jätkub. Liikmesriigid on tähelepanu juhtinud eelkõige järgmistele probleemidele:

( TKK süsteemi poolt kasutatava turvalise TESTA-võrgustikuga ühendamise kallidus. See on probleem just nende ametiasutuste jaoks, kes kasutavad süsteemi harva, kuna nende pädevusvaldkonnas esineb vähe juhtumeid;

( viivitused uute redaktsioonide ja tootetäiendite rakendamisel;

( teatavate funktsioonide puudumine IT-vahendis, eelkõige kooskõlas TKK määruse artikliga 9 teostatava ühise turujärelevalve ja jõustamistegevuse ettevalmistamist ja koordineerimist toetavad võimalused.

Probleemiks on ka tagada, et kõik kasutajad oskaksid IT-vahendit nõuetekohaselt kasutada, kaasa arvatud kasutajad sellistes valdkondades, kus tarbijakaitsealase koostöö teemaga vähe kokku puututakse. Mõned liikmesriigid sooviksid, et TKK süsteem oleks varustatud mitmekeelsete liidestega.

3.3. Võrgustiku talitlus: peamised puudused

TKK võrgustiku loomisest alates saadud kogemuste põhjal võib välja tuua teatavaid puudusi ametiasutuste koostööviisis:

( päris paljud teatatud ametiasutused ei ole süsteemiga ühendatud või ei kasuta süsteemi aktiivselt, st nad ei väljasta vastastikuse abi taotlusi, kuigi see on TKK võrgustiku tõhusa toimimise eelduseks. Kolmandik salasõna ja juurdepääsu omavatest ametiasutustest ei kasuta TKK süsteemi[16] aktiivselt;

( taotlustega tegelemine võtab üha rohkem aega: nii võttis kuni 2008. aasta juunini teabenõude rahuldamine aega keskmiselt 81 päeva, kuid 2008. aasta lõpuks oli see aeg suurenenud juba 148 päevani. Seda võib osaliselt selgitada piiriüleste juhtumite suurema keerukusega, kuid tihti viitab see ka asjaolule, et kehtestatud tähtaegadest või muudest menetlusnõuetest ei peeta kinni;

( ametiasutused kasutavad IT-vahendit nii erinevalt, et see võib koostööd takistada. Näiteks hoiatuste kasutamine puhul on välja kujunenud kaks nn koolkonda: need, kes eelistavad edastamist kõikidele ametiasutustele ja need, kes toetavad selekteeritumat lähenemisviisi. Kõnealuse arutelu keskmes on rahalised kaalutlused, kuna ametiasutused peavad kontrollima, kas rikkumine mõjutab ka nende riigi tarbijaid. Tihti põhiteave puudub ja ametiasutused peavad küsima selgitusi ja/või tegema pikemaajalisi uurimisi;

( rakenduseeskirjad on vaja läbi vaadata võrgustiku kaheaastase töö jooksul kogutud praktiliste kogemuste põhjal. Juhtumite (eelkõige hoiatuste) kustutamise eeskirjad ei ole ühtsed ja mõned andmekaitsega seotud küsimused vajavad selgitamist. Vaja on ka kontrollida, kas teatavad eeskirjad, nagu taotluste edastamise ja tagasiside tähtajad, on reaalsed;

- TKK määrus hõlmab määrust 261/2004 lennureisija õiguste kohta, milles on sätestatud oma riiklike täitevasutuste kindlaksmääramine. Neil asutustel on volitused võtta täitemeetmeid nii oma riigi kui ka muude riikide lennuettevõtjate suhtes, kes asjaomase riigi territooriumil tegutsevad. See võib olla TKK võrgustiku vähese kasutamise põhjuseks selles sektoris.

Võrgustiku täitetegevuse käigus ilmnes ka, et võrgustiku täieliku potentsiaali saavutamiseks tuleb kõigepealt lahendada horisontaalsemat laadi probleemid:

( vaja on saavutada ühine arusaam olulistest faktidest ja ELi tarbijakaitse-eeskirjade ühesugune tõlgendamine, näiteks „ühiste tarbijahuvide” määratlemine. Eriarvamusi on ka selles osas, kuidas tarbijakaitsealased õigusaktid teiste asjaomaste ELi õigusaktidega koos toimivad;

( kui haldusasutused oma pädevusi rakendavad, tekib pädeva kohtu ja kohaldatava õiguse küsimus; probleem on ka see, millises ulatuses kehtib TKK määruses sätestatud koostöökohustus;

( võrgustiku roll peab märkimisväärselt suurenema, kui ta tahab oma mõju maksimeerida ja muutuda jõuks, mis hoiab kogu ELis ära õigusaktide rikkumisi.

4. KOOSTÖÖ LAIEM RAAMISTIK

4.1. Ühistegevus ja ametnike vahetus

TKK määruse eesmärk on lisaks koostöökorra kehtestamisele soodustada ka parimate tavade vahetust ja koostööd ühistegevuse ja ühisprojektide ning ametnike vahetuse kaudu, mida komisjon rahastab. Tegevused on seetõttu väga erinevad: Seminaridest, koolitustest, teavitusmeetmetest ühiseid standardeid väljatöötavate projektide, metoodika ja täitemeetmeteni.

Võrgustik osales oma esimese kahe tööaasta jooksul mitmetes nimetatud projektides ja vahetustes, kuid kasutas vaid vähesel määral ära rahalisi vahendeid, mis komisjon 2008. aastal kättesaadavaks tegi. Liikmesriikide tõstatatud probleemid on järgmised:

( tegevus ja vahetusskeem ei ole ametiasutustele hästi teada;

( oht hajutada vahendeid liiga paljude eri projektide vahel, mis võib vähendada võrgustiku tõhusust;

( keerukas taotluste esitamise kord ja keerulised toetuse andmise tingimused, eelkõige projektijuhtide jaoks.

4.2. Jõustamiskoostöö kolmandate riikidega

Määruse artiklis 18 on sätestatud kolmandate riikide täitevasutustega koostöölepingute sõlmimise ametlik alus.

Üha globaliseeruvas maailmas on täitevasutuste vaheline tihedam koostöö mõistlik ka kolmandate riikide ametiasutustega, eelkõige nende riikide omadega, kellel on juba tihedad majanduslikud sidemed liikmesriikidega. Praegu tehakse jõupingutusi USA ja Šveitsi ametiasutustega koostöö tegemiseks. Arutelud liikmesriikidega on näidanud, et kõnealune koostöö on prioriteetne.

5. JÄRELDUSED

5.1. Üldist

TKK määrus on osutunud tõhusaks jõustamisvahendiks, mis suurendab tarbijakaitset kogu ELis. See on täitnud lünga, võimaldades riiklikel täitevasutustel teha edukalt lõpp tarbijaid kahjustavatele ebaausatele kaubandustavadele piiriüleses kaubanduses ja ühendada jõupingutusi, et luua tõhus raamistik tarbijakaitsealaste õigusaktide jõustamiseks ELis.

Võrgustiku töö annab tarbijatele käegakatsutavaid tulemusi. Näiteks arreteeriti Hispaania ja Prantsusmaa ametiasutuste vahelise koostöö tulemusena 2008. aasta aprillis 87 inimest ja tehti lõpp loteriipettusele Hispaanias. ELi kontrollid on veel üks hea näide sellisest koostööst.

Võrgustiku kahe tööaasta hindamine näitas, et võrgustik ei ole veel saavutanud oma täit potentsiaali ja et esineb mitmeid puudusi. Komisjoni prioriteet on teha tihedat koostööd liikmesriikidega, et lahendada need probleemid olemasoleva õigusliku raamistiku kaudu. Komisjon jätab endale õiguse algatada viimase sammuna rikkumismenetlusi liikmesriikide suhtes, kes pidevalt ja süsteemselt ei täida määrusest tulenevaid kohustusi.

5.2. TKK võrgustiku tugevdamine

Komisjon eesmärk on võrgustikku tugevdada. Selleks püüab ta tagada, et kõik liikmesriikide määratud ametiasutused kasutaksid aktiivselt IT-süsteemi. IT-vahendit täiustatakse edasi; eelkõige on kavas välja töötada uusi funktsioone ja muuta vahend kasutajasõbralikumaks. Koolitusvõimsust suurendati riiklike koolitajate võrgustiku loomisega 2008. aasta lõpus.

Üks põhiprobleemidest siinkohal on tagada, et ametiasutustele eraldataks piisavad vahendid, võttes siiski ka arvesse praegusest majanduskriisist tingitud piiranguid. Teiseks tuleb välja selgitada, miks ametiasutused ei kasuta tarbijakaitsealase koostöö mehhanisme teatavates valdkondades.

5.3. Võrgustiku tõhususe ja tulemuslikkuse parandamine

TKK võrgustiku toimimist peaksid parandama mitmed meetmed, milles hulka võib hiljem kuuluda ka TKK määruse läbivaatamine:

( rakenduseeskirjad vaadatakse läbi 2010. aastal, et täita lüngad ja vaadata kehtivad eeskirjad üle viimase kahe aasta jooksul kogutud kogemuste valguses ja tagada vastastikuse abi taotluste ühtsem ja kiirem käsitlemine;

( TKK komisjonis ja spetsiaalsetes töötubades peetavates aruteludes vahetatud arvamusi, kogemusi ja parimaid tavasid kasutatakse ühiste standardite ja tehnikate ning TKK kasutajatele koostatavate käsiraamatute ja juhenddokumentide (juhised ja korduma kippuvad küsimused) väljatöötamisel;

( 2008. aastal sisse viidud jõustamiskava vastuvõtmine peaks kaasa aitama võrgustiku tegevuse konkreetsemaks muutmisele. Euroopa tarbijakeskuste võrgustikult[17] ja tarbijaturgude tulemustabelist[18] ( Consumers Markets Scoreboard ) saadud andmete ning liikmesriikide ametiasutuste esitatud teabe kasutamine peaks andma parema tõenditebaasi ja muutma võrgustiku tegevuse tõhusamaks ja sihipärasemaks. Iga-aastased kavad peaksid lähtuma liikmesriikidega kokku lepitud pikaajalistest prioriteetidest;

( ühismeetmed, nagu ELi kontrollid, peaksid ka tulevikus olema TKK võrgustiku töö keskmes, et ametiasutused ei kaotaks siseturu nõutavas turujärelevalve ja täitetegevuses silmist ELi perspektiivi. Kui võrgustik on aja jooksul kogemusi kogunud, võiks kaaluda uusi viise ühise turujärelevalve ja/või täitetegevuse läbiviimiseks;

( võrgustik peaks kaasa aitama ELi tarbijakaitsealastest õigusaktidest ühesuguse arusaama tekkimisele. Komisjon nõustab ametiasutusi, seminaridel ja töökodades peetavate asjakohaste arutelude kaudu ja edendab olemasolevaid vahendeid, nagu ELi tarbijaõiguse lühikokkuvõte[19] või kavandatav ebaausate kaubandustavade direktiivi käsitlev andmebaas;

( komisjon määrab koos liikmesriikidega kindlaks kõige sobivamad vahendid (nt meediakajastus või TKK veebisait) võrgustiku nähtavuse parandamiseks. See oleks selge signaal ka turgudele. Eesmärgi saavutamisele aitab kaasa ka tarbijate teadlikkuse suurendamine.

5.4. Halduskoostöö raamistiku parandamine

TKK võrgustikule peaks kasuks tulema ka määruses sätestatud koostöö võimaluste parem ellurakendamine, sealhulgas komisjoni projektid tarbijaandmete kogumise parandamiseks ja tarbijakaebuste klassifikatsiooni väljatöötamine. Selline tegevus aitab kaasa usalduse loomisele ametiasutuste vahel ja teadmiste ja parimate tavade vahetamisele ning tõhustab täitetegevust ja parandab selle kvaliteeti kogu ELis.

Selliste ühismeemete toetamine rahaliste vahendite eraldamise kaudu on komisjoni prioriteet. See kehtib eelkõige võrgustiku tööd tõhustavate meetmete kohta, nagu käsiraamatud, ühised standardid või ühine metoodika (nt rühma ametiasutuste poolt 2008. aastal välja töötatud kontrollide läbiviimise juhis, mida katsetatakse 2009. aastal). Kohtumised ühismeetmete ettevalmistamiseks peaksid aitama lahendada haldusprobleeme, mis ametiasutustel ELi vahendite taotlemisel tekkida võivad.

I LISA

1. Vastastikuse abi taotluste koguarv

Aasta | Hoiatused (Artikkel 7) | Teabenõuded (Artikkel 6) | Jõustamistaotlused (Artikkel 8) | KOKKU Ainult liikmesriigid | KOKKU k.a EMP riikide taotlused |

2007 | 71 | 161 | 95 | 317 | 327 |

2008 | 100 | 122 | 170 | 384 | 392 |

KOKKU | 171 | 283 | 265 | 701 | 719 |

2. Vastastikuse abi taotlused direktiivide rikkumise tõttu (2007–2008)

Artikkel 6 Teave | Artikkel 7 Hoiatused | Artikkel 8 Jõustamine | KOKKU |

2007 | 2008 | 2007 | 2008 | 2007 | 2008 |

Direktiiv 2005/29/EÜ ebaausate kaubandustavade kohta | 1 | 86 | 0 | 40 | 4 | 73 | 204 |

Direktiiv 84/450/EMÜ eksitava reklaami kohta | 48 | 0 | 34 | 0 | 35 | 0 | 117 |

Direktiiv 2000/31/EÜ elektroonilise kaubanduse kohta | 3 | 9 | 7 | 20 | 15 | 48 | 102 |

Direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes | 21 | 10 | 15 | 7 | 10 | 14 | 77 |

Direktiiv 97/7/EÜ sidevahendi abil sõlmitud lepingute kohta | 11 | 4 | 4 | 11 | 9 | 22 | 61 |

Direktiiv 97/55/EÜ, millega muudetakse direktiivi 84/450/EMÜ eksitava reklaami kohta, arvates selle hulka võrdleva reklaami | 40 | 0 | 4 | 0 | 3 | 0 | 47 |

Direktiiv 94/47/EÜ kinnisvara osaajalise kasutamise kohta | 27 | 0 | 1 | 1 | 0 | 0 | 29 |

Direktiiv 85/577/EÜ väljaspool äriruume sõlmitud lepingute kohta | 1 | 10 | 0 | 6 | 1 | 0 | 18 |

Direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavate ravimite kohta | 2 | 0 | 3 | 2 | 6 | 2 | 15 |

Direktiiv 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide kohta | 2 | 1 | 1 | 3 | 3 | 4 | 14 |

Määrus (EÜ) nr 261/2004 lennureisist mahajätmise ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise kohta | 1 | 1 | 1 | 2 | 3 | 4 | 12 |

Direktiiv 98/6/EÜ hindade avaldamise kohta | 0 | 0 | 0 | 1 | 2 | 3 | 6 |

Direktiiv 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta | 2 | 1 | 0 | 2 | 1 | 0 | 6 |

Direktiiv 2002/65/EÜ tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustuse kohta | 0 | 0 | 1 | 3 | 1 | 0 | 5 |

Direktiiv 87/102 tarbijakrediidi kohta | 1 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 2 |

Direktiiv 89/552 teleringhäälingutegevuse kohta | 0 | 0 | 1 | 1 | 0 | 0 | 2 |

3. Vastastikuse abi taotlused sektorite kaupa (2007–2008)

2007 | 2008 | Kokku |

Artikkel 6 | Artikkel 8 | Artikkel 7 | Artikkel 6 | Artikkel 8 | Artikkel 7 |

Rõivad ja jalatsid | 1 | 0 | 0 | 0 | 5 | 0 | 6 |

Kommunikatsioon | 0 | 2 | 1 | 4 | 25 | 15 | 47 |

Haridus | 1 | 0 | 0 | 0 | 2 | 0 | 3 |

Toit ja alkoholivabad joogid | 1 | 1 | 1 | 2 | 0 | 0 | 5 |

Sisustus, kodutarbed ja igapäevane koduhooldus | 0 | 1 | 0 | 1 | 1 | 1 | 4 |

Tervishoid | 6 | 11 | 6 | 5 | 14 | 6 | 48 |

Eluase, vesi, elekter, gaas ja muu kütus | 0 | 0 | 0 | 1 | 0 | 0 | 1 |

Mitmesugused kaubad ja teenused | 30 | 10 | 9 | 8 | 24 | 12 | 93 |

Klassifikatsiooniväline | 10 | 9 | 4 | 59 | 39 | 35 | 156 |

Vaba aeg ja kultuur | 35 | 13 | 4 | 15 | 13 | 17 | 97 |

Restoranid ja hotellid | 5 | 2 | 1 | 19 | 0 | 8 | 35 |

Transport | 72 | 46 | 45 | 8 | 47 | 6 | 224 |

KOKKU | 161 | 95 | 71 | 122 | 170 | 100 | 719 |

4. Vastastikuse abi taotluste sulgemiseks TTK süsteemis kulunud päevade (keskmine) arv

Juuni 2008 | Oktoober 2008 | Detsember 2008 |

Teabenõuded (artikkel 6) | 81 | 132 | 148 |

Jõustamistaotlused (artikkel 8) | 123 | 173 | 177 |

5. Liikmesriikide väljastatud vastastikuse abi taotlused 2007. aastal

Teabenõuded Artikkel 6 | Hoiatused Artikkel 7 | Jõustamistaotlused Artikkel 8 | KOKKU |

Belgia | 42 | 51 | 35 | 128 |

Bulgaaria | 4 | 0 | 8 | 12 |

Tšehhi Vabariik | 1 | 0 | 1 | 2 |

Taani | 12 | 0 | 0 | 12 |

Saksamaa | 1 | 2 | 2 | 5 |

Eesti | 1 | 1 | 6 | 8 |

Iirimaa | 0 | 0 | 0 | 0 |

Kreeka | 0 | 0 | 0 | 0 |

Hispaania | 0 | 0 | 0 | 0 |

Prantsusmaa | 19 | 7 | 14 | 40 |

Itaalia | 0 | 2 | 0 | 2 |

Küpros | 0 | 0 | 0 | 0 |

Läti | 0 | 1 | 3 | 4 |

Leedu | 0 | 0 | 0 | 0 |

Luksemburg | 0 | 0 | 0 | 0 |

Ungari | 68 | 2 | 0 | 70 |

Malta | 0 | 0 | 0 | 0 |

Madalmaad | 3 | 0 | 0 | 3 |

Austria | 1 | 0 | 1 | 2 |

Poola | 0 | 0 | 1 | 1 |

Portugal | 0 | 0 | 0 | 0 |

Rumeenia | 0 | 0 | 0 | 0 |

Sloveenia | 0 | 0 | 0 | 0 |

Slovakkia | 0 | 0 | 2 | 2 |

Soome | 5 | 0 | 0 | 5 |

Rootsi | 3 | 0 | 4 | 7 |

Ühendkuningriik | 0 | 5 | 9 | 14 |

KOKKU | 160 | 71 | 86 | 317 |

6. Liikmesriikide väljastatud vastastikuse abi taotlused 2008. aastal

Teabenõuded Artikkel 6 | Hoiatused Artikkel 7 | Jõustamistaotlused Artikkel 8 | KOKKU |

Belgia | 28 | 43 | 48 | 119 |

Bulgaaria | 0 | 0 | 2 | 2 |

Tšehhi Vabariik | 0 | 0 | 0 | 0 |

Taani | 0 | 1 | 13 | 14 |

Saksamaa | 3 | 2 | 7 | 12 |

Eesti | 10 | 0 | 2 | 12 |

Iirimaa | 0 | 0 | 0 | 0 |

Kreeka | 0 | 0 | 0 | 0 |

Hispaania | 0 | 0 | 8 | 8 |

Prantsusmaa | 7 | 0 | 9 | 16 |

Itaalia | 1 | 1 | 0 | 2 |

Küpros | 0 | 0 | 0 | 0 |

Läti | 0 | 1 | 10 | 11 |

Leedu | 0 | 0 | 0 | 0 |

Luksemburg | 0 | 0 | 0 | 0 |

Ungari | 6 | 4 | 20 | 30 |

Malta | 0 | 0 | 0 | 0 |

Madalmaad | 2 | 4 | 7 | 13 |

Austria | 1 | 1 | 1 | 3 |

Poola | 2 | 0 | 7 | 9 |

Portugal | 0 | 1 | 0 | 1 |

Rumeenia | 0 | 0 | 0 | 0 |

Sloveenia | 0 | 0 | 0 | 0 |

Slovakkia | 0 | 0 | 3 | 3 |

Soome | 0 | 20 | 11 | 31 |

Rootsi | 15 | 10 | 8 | 33 |

Ühendkuningriik | 43 | 12 | 10 | 65 |

KOKKU | 118 | 100 | 166 | 384 |

7. Liikmesriikide saadud vastastikuse abi taotlused 2007. aastal

Teabenõuded Artikkel 6 | Hoiatused Artikkel 7 | Jõustamistaotlused Artikkel 8 | KOKKU |

Belgia | 7 | 54 | 0 | 67 |

Bulgaaria | 2 | 55 | 0 | 57 |

Tšehhi Vabariik | 4 | 55 | 0 | 59 |

Taani | 7 | 55 | 2 | 64 |

Saksamaa | 10 | 55 | 7 | 72 |

Eesti | 2 | 53 | 2 | 57 |

Iirimaa | 7 | 56 | 9 | 72 |

Kreeka | 2 | 55 | 1 | 58 |

Hispaania | 10 | 52 | 10 | 72 |

Prantsusmaa | 6 | 56 | 3 | 65 |

Itaalia | 3 | 54 | 2 | 59 |

Küpros | 3 | 56 | 1 | 60 |

Läti | 5 | 54 | 4 | 63 |

Leedu | 2 | 54 | 1 | 57 |

Luksemburg | 4 | 56 | 2 | 62 |

Ungari | 4 | 55 | 4 | 63 |

Malta | 1 | 54 | 0 | 55 |

Madalmaad | 27 | 60 | 15 | 102 |

Austria | 4 | 56 | 7 | 67 |

Poola | 3 | 55 | 3 | 61 |

Portugal | 5 | 55 | 0 | 60 |

Rumeenia | 3 | 49 | 1 | 53 |

Sloveenia | 2 | 54 | 1 | 59 |

Slovakkia | 8 | 55 | 2 | 65 |

Soome | 3 | 54 | 1 | 58 |

Rootsi | 6 | 54 | 5 | 65 |

Ühendkuningriik | 18 | 63 | 9 | 90 |

KOKKU | 158 | *) | 92 | *) |

*) Hoiatused on saadetud korraga mitmele ametiasutusele. Liikmesriikide saadud hoiatuste koguarvus on seega ühte hoiatust arvestatud mitu korda.

8. Liikmesriikide saadud vastastikuse abi taotlused 2008. aastal

Teabenõuded Artikkel 6 | Hoiatused Artikkel 7 | Jõustamistaotlused Artikkel 8 | KOKKU |

Belgia | 9 | 70 | 6 | 85 |

Bulgaaria | 0 | 63 | 0 | 63 |

Tšehhi Vabariik | 2 | 63 | 1 | 66 |

Taani | 1 | 64 | 1 | 66 |

Saksamaa | 13 | 68 | 20 | 101 |

Eesti | 0 | 64 | 7 | 71 |

Iirimaa | 2 | 63 | 19 | 84 |

Kreeka | 5 | 63 | 0 | 68 |

Hispaania | 29 | 59 | 10 | 98 |

Prantsusmaa | 5 | 65 | 18 | 88 |

Itaalia | 3 | 51 | 8 | 62 |

Küpros | 0 | 64 | 0 | 64 |

Läti | 1 | 63 | 2 | 66 |

Leedu | 1 | 63 | 3 | 67 |

Luksemburg | 1 | 68 | 1 | 70 |

Ungari | 3 | 55 | 3 | 61 |

Malta | 1 | 54 | 0 | 55 |

Madalmaad | 24 | 59 | 37 | 120 |

Austria | 3 | 66 | 3 | 72 |

Poola | 1 | 63 | 1 | 65 |

Portugal | 1 | 63 | 4 | 68 |

Rumeenia | 0 | 53 | 0 | 53 |

Sloveenia | 1 | 64 | 2 | 67 |

Slovakkia | 4 | 63 | 5 | 72 |

Soome | 1 | 74 | 0 | 75 |

Rootsi | 2 | 72 | 5 | 79 |

Ühendkuningriik | 8 | 65 | 11 | 84 |

KOKKU | 121 | *) | 167 | *) |

*) Hoiatused on saadetud korraga mitmele ametiasutusele. Liikmesriikide saadud hoiatuste koguarvus on seega ühte hoiatust arvestatud mitu korda.

9. TKK süsteemile juurdepääs ja kasutamise kontroll

Nende määratud ametiasutuste arv, kes ei ole juurdepääsu taotlenud | Nende ametiasutuste arv, kel oli juurdepääs TKK süsteemile, aga nad ei kasutanud seda | TKK süsteemile juurdepääsu omavate määratud ametiasutuste koguarv |

November 2008 | 12 | 127 | 252 |

Veebruar 2009 | puudub | 78 | 252 |

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2006/2004, 27. oktoober 2004, tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus); ELT L 364, 9.12.2004, lk 1.

[2] Võrgustiku eesmärk on kaitsta tarbijate kollektiivseid huve ja seetõttu ei tegele see individuaalsete tarbijakaebustega.

[3] EMP Ühiskomitee 7. juuli 2006. aasta otsus nr 92/2006.

[4] Liikmesriikide iga kahe aasta tagant esitatavad aruanded avaldatakse Europa veebisaidil.

[5] ELi kontrollid (EU-sweeps) on võrgustiku ametiasutuste teostatavad ühised turujärelevalve- ja täitetoimingud.

[6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ, 11. mai 2005, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22–39).

[7] ELT C 40, 23.2.2007 ja ELT C 286, 28.11.2007. Alates 2007. aasta juulist teatatud muudatusi kajastav ajakohastatud versioon on ettevalmistamisel.

[8] Komisjoni otsus, 22. detsember 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta, viimati muudetud komisjoni 17. märtsi 2008. aasta otsusega 2008/282/EÜ; ELT C 32, 6.2.2007 ja ELT C 89, 1.4.2008.

[9] Muud valdkonnad on näiteks: määrus (EÜ) nr 261/2004 lennureisija õiguste kohta, ELT L 46, 17.2.2004; direktiiv 2000/31/EÜ elektroonilise kaubanduse kohta, EÜT L 178, 17.7.2000.

[10] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris: artikkel 13 seoses tarbijakaitsega (EÜT L 2001, 31.7.2002, lk 37).

[11] Ettepanek: määrus, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta [KOM(2008)816];

Ettepanek: määrus, mis käsitleb bussireisijate õigusi ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta [KOM(2008)817].

[12] TKK koostöömehhanismi raames võivad ametiasutused saata kas lihtsalt hoiatuse teistele asjaga seotud olevatele ametiasutustele („hoiatus”), taotleda asjaomast teavet oma uurimistegevuse või täitetegevuse toetuseks („teabenõue”) või taotleda, et teine ametiasutus võtaks asjakohaseid meetmeid ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks („jõustamistaotlus”).

[13] Kuni 2007. aasta lõpuni olid rikkumised seotud nõukogu direktiiviga 84/450/EMÜ eksitava reklaami kohta, kui eksitavat reklaami käsitlevad sätted ettevõtja ja tarbija vahelistes suhetes viidi üle ebaausate kaubandustavade direktiivi 2005/29/EÜ.

[14] St vähem kui 10 taotlust kahe aasta jooksul, millest enamik olid hoiatused.

[15] Vt lisateavet 1. lisas.

[16] Vt asjaomane punkt I lisas.

[17] Euroopa Tarbijakeskuste Võrgustik on komisjoni ja liikmesriikide ühisalgatus, mille kaudu antakse tarbijatele praktilist teavet, nõuandeid tarbijaõiguste kohta ja aidatakse piiriüleste kaebuste puhul.

[18] Tarbijaturgude tulemustabeli esimene väljaanne KOM (2008) 31 (lõplik); teine väljaanne KOM (2009) 25/3.

[19] Lühikokkuvõte seob tarbijakaitsealaseid õigusakte, Euroopa Kohtu asjaomast kohtupraktikat, liikmesriikide ülevõtmismeetmeid ja siseriiklikku kohtupraktikat.