[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 2.7.2009 KOM(2009) 330 lõplik KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ühenduse tarbijaõigustiku jõustamise kohta KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ühenduse tarbijaõigustiku jõustamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) 1. SISSEJUHATUS Euroopa Liidu 493 miljonit tarbijat on siseturu tõhusaks toimimiseks keskse tähtsusega. Kuna tarbijate kulutused moodustavad poole ELi kogurikkusest, on tarbijatel oluline osa Lissaboni tegevuskavas seatud majanduskasvu, tööhõive ja konkurentsivõime suurendamise eesmärkide saavutamisel. Arusaamine, et ELi tarbijakaitsealaseid eeskirju jõustatakse kiiresti, suurendab tarbijate usaldust ja on hoiatuseks ettevõtjatele, kes püüavad neist eeskirjadest kõrvale hoida. See omakorda loob kõigile osapooltele õiglase ja võrdsete tingimustega tegevuskeskkonna. Tõhus jõustamine on seega tarbijakaitse prioriteet. See on ka komisjoni ühtse turu poliitika põhielement, kuna eeskirjade rakendamine ja jõustamine on esmatähtis selleks, et ühtse turu eelised kodanike jaoks realiseeruda saaks. Meetmete hulgas, mille eesmärk on tagada vastavus tarbijakaitsealastele eeskirjadele, on keskse tähtsusega riigi täitevasutuste tegevus, sest see toetab kõiki muid strateegiaid ja on nende õnnestumise eelduseks. Tõhus eeskirjade jõustamine ja turujärelevalve hoiatab jõuliselt ettevõtjaid, kellel muidu oleks kiusatus eeskirjadest kõrvale hoida, ning toetab muude meetmete võtmist turgude toimimise ja ettevõtjate käitumise parandamiseks. Täitetoimingute nähtavus ja nende tulemused on selle saavutamiseks keskse tähtsusega. Tarbijate usaldust saab tugevdada ainult siis, kui tarbijad on teadlikud sellest, mis turgudel toimub ja kui nad teavad, et need, kes eeskirju ei järgi, ei pääse karistamatult. Ka teabekampaaniatel on soovitud mõju ainult siis, kui tarbijatel on kindlustunne, et oma õiguste kaitsmisel on neil täitevasutuste toetus. Arvestades praegust ülemaailmset majanduslangust on õigusaktide jõuline ja järjepidev jõustamine veelgi olulisem, sest kriis suurendab tarbijate haavatavust ja madal nõuetele vastavuse tase võib tarbijatele veel rohkem kahju tekitada. Lisaks tugevdab õigusaktide tõhus jõustamine tarbijate usaldust, mida kriis on nõrgendanud, soodustades tarbimist, mis on majanduse elavdamise põhimootoriks. Turujärelevalve ja täitemehhanismide parandamine on tarbijate usalduse suurendamiseks äärmiselt tähtis, kuna tarbijate kulutused on oluline tegur majanduse elavdamisel. Praegune majanduskriis esitab uusi väljakutseid ka täitevasutustele, kelle vahendeid võidakse vähendada ja kes peavad seega hoolikalt määratlema oma prioriteedid ning suurendama oma täitetoimingute mõju. Peale selle ei soovi Euroopa tarbijad ikka veel ära kasutada turu integratsioonist tulenevaid eeliseid. Üks põhjus on see, et tarbijad ei ole kindlad, et nende õigused on välismaal oste sooritades samaväärselt kaitstud[1]. Ühtsel turul ei peaks tarbijad muretsema selle pärast, kus on ettevõtja registreeritud asukoht, sest see ei tohiks mõjutada kaitset ebaausate kaubandustavade eest. ELi jaoks on seega tähtis tagada õigusaktide jõustamise püsivalt kõrge tase kogu liidu territooriumil. Käesoleva teatise eesmärk on teha kokkuvõte komisjoni käimasolevast tegevusest ja uurida tulevaste algatuste potentsiaali õigusaktide jõustamisega seotud toimingute ulatusliku analüüsi kaudu. 2. TÕHUSA JÕUSTAMISEGA SEOTUD PROBLEEMID 2.1. Põhimõte – tagada õigusaktide jõustamine riiklike täitemeetmete ja muude meetmete koosmõju kaudu Tarbijakaitsepoliitika valdkonnas hõlmab jõustamine mitmesuguseid meetmeid, mida võtavad paljud eri osapooled, kes kasutavad selleks mitmesuguseid vahendeid, et tagada tarbijate õiguste austamine. Nende hulka kuuluvad ametlikud täitemenetlused, mida viivad läbi peamiselt riigi täitevasutused, kellele käesolev teatis ka keskendub, aga ka tarbijad, kes tegutsevad oma õiguste kaitsmise nimel individuaalsete täitetoimingute või muude vaidluste lahendamise mehhanismide kaudu. Tõhus jõustamisalane tegevus ühendab endas meetmeid, mis soodustavad eeskirjade järgimist (tarbijate ja ettevõtjate teavitamine) ja formaalsemaid täitemeetmeid. Tõhus jõustamine sõltub andmete kättesaadavusest, mis lubaksid täitevasutustel suunata jõupingutused nendele turgudele, mis ei vasta tarbijate ootustele, ja pakuksid täitetoimingute jaoks tugevat tõenditebaasi. Samuti tuleks koguda tõendeid valitud täitemeetmete kombinatsiooni mõju ja tõhususe kohta. Lisaks eeldab see selliste pädevate asutuste olemasolu, millel on asjakohased volitused eeskirjade rakendamise tagamiseks. Need hõlmavad proportsionaalseid, kättesaadavaid ja ennetavaid meetmeid ja sanktsioone. Traditsiooniline vaatenurk tarbijakaitsealaste õigusaktide jõustamisele on olnud see, et ametiasutused rakendavad siduvaid õigusakte (hard law). Praegu on olemas ka alternatiivseid lahendusi, kus tarbijad saavad taotleda kaebuste lahendamist otse. Samuti kerkivad esile uued eeskirjadele vastavuse tagamise vormid. Alternatiivse vaidluste lahendamise (ADR) kavad või kohtuvälise lahendamise mehhanismid võivad olla praktiliseks ja atraktiivseks alternatiiviks neile tarbijatele, kes ei ole suutnud lahendada vaidlust kaupmehega vastastikuse kokkuleppe teel. Ühisreguleerimine ja isereguleerivad meetmed võivad mõlemad tugevdada tööstusharu panust eeskirjadele vastavuse kõrge taseme tagamisse (näiteks mänguasjade ohutuse pakt ja kodanike energiafoorum) ning olla kas alternatiiviks õigusaktidele või neid täiendada (reklaami ümarlaud ja pankade vahetamist käsitlev koodeks). Viimati nimetatud juhul on oluline, et meetmega ei kehtestata mitte ainult soovitavad standardid, vaid et see sisaldab ka järelevalvemehhanismi ja kaebuste lahendamise menetlust. Riiklikud täitetoimingud ja isereguleeruvate organite täitetoimingud võivad seega üksteist täiendada: esimestega luuakse toetav õiguslik ja juriidiline raamistik ning teistega antakse lisavahendid lihtsamate juhtumite jaoks. Ebaausate kaubandustavade direktiiv[2] on selle kohta hea näide, sest selles lähtutakse seisukohast, et iseregulatsioon võib toetada juriidilisi ja halduslikke täitemeetmeid ning selgitab koodeksite kehtestajate rolli täitemenetluses. Liikmesriigid võivad kasutada isereguleerivaid vaidluste lahendamise menetlusi, et parandada tarbijakaitse taset ja parandada õigusaktide järgimist. Siiski väljendab direktiiv selgelt, et iseregulatsiooniga ei saa juriidilisi ega administratiivseid täitemeetmeid asendada. Direktiiv suurendab käitumiskoodeksite tõhusust, nõudes liikmesriikidelt, et nad tagaksid isereguleeruvate eeskirjade täitmise nende kaupmeeste poolt, kes on võtnud endale kohustuse asjaomast käitumiskoodeksit järgida. Selle tulemusena saavad käitumiskoodeksite täitmist kontrollivad asutused, eeldusel et nad vastavad tõhususe, õiguspärasuse, vastutuse ja järjepidevuse kriteeriumidele, suurendada piiratud ressursside mõju. 2.2. Probleemid Tarbijaturud arenevad kiiresti, luues täitevasutustele uusi väljakutseid. Esiteks, kuna tooted, teenused ja müügikanalid muutuvad üha keerukamateks ja tarbijad peavad tegema üha keerulisemaid valikuid, mis suurendab tarbijatele kahju tekitamise ohtu, siis tuleb jõustamisviise sellele vastavalt kohandada. Teatud juhtudel võib vajalikuks osutuda ka õigusraamistiku läbivaatamine, et võimalikke õiguslikke lünki täita. Teiseks kasvab tarbijaturgude piiriülene mõõde kiiresti seoses e-kaubanduse ilmumisega. Siseturu laienemine ja kaubanduse üha suurenev üleilmastumine aitavad samuti suurendada tarbijaturgude piiriülest mõõdet. See tekitab uusi probleeme täitevasutuste jaoks, kes on seotud oma jurisdiktsiooni piiridega. Kolmandaks takistab õigusaktide tõhusat piiriülest jõustamist õigusraamistiku killustatus, mis tuleneb paljude ELi tarbijakaitsealaste direktiivide minimaalse ühtlustamise klauslitest. Piiriülene jõustamine nõuab kokkulepet kohaldatavate õigusaktide põhimõtete osas ja liikmesriikide erineva haldussuutlikkuse ja erinevate jõustamistavade ühitamist. Neljandaks on tõhusa jõustamise saavutamiseks vaja parimal viisil ära kasutada täitevasutuste käsutuses olevad vahendid. Uuritavate valdkondade valik peaks põhinema ühtsetel kriteeriumidel, mis peaksid eelkõige arvestama asjaomase valdkonna probleemide ulatust (näiteks esitatud kaebuste hulk), mõju tarbijate heaolu paranemisele ja võimalikku kahju tarbijatele, kui meetmeid ei võeta. Ning lõpuks, eeskirjadele vastavuse kõrge taseme saavutamine eeldab selge sõnumi saatmist turgudele, et on olemas tõsiseltvõetav oht saada tabatud, kinnivõetud ja karistatud. Seda lähenemisviisi peavad toetama proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid. 2.3. Komisjoni roll EÜ asutamislepingu artikliga 153 on kehtestatud ühenduse roll tarbijate huvide kaitsmisel ja eesmärk tagada tarbijakaitse kõrge tase. Tarbijaõigustiku jõustamine ettevõtjate suhtes on liikmesriikide vastutusalas ja jõustamise põhitegevus toimub riiklikul tasandil. Sellise detsentraliseeritud jõustamise taustal on komisjoni ülesanne[3] tagada, et ELi õigusraamistik võimaldaks saavutada tarbijakaitse võimalikult kõrge taseme ja tekitada usaldust nii tarbijates kui ka ettevõtjates, et luua takistusteta ühtne turg. Vastavalt oma rollile „asutamislepingu täitmise järelevalvajana” jälgib komisjon, kuidas liikmesriigid direktiive üle võtavad ja rakendavad ning vahetult kohaldatavaid õigusakte rakendavad. Kui liikmesriik ei täida oma jõustamiskohustusi, algatab komisjon vajaduse korral rikkumismenetluse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 226. Komisjon aitab lahendada ka täitevasutustel ette tulevaid probleeme, tagades toimivate mehhanismide olemasolu ELi tasandil, et piiriüleseid juhtumeid oleks võimalik lahendada kiiresti. Komisjon kasutab oma vahendajarolli, et algatada ja kooskõlastada ühiseid täitetoiminguid ELi tasandil. Samuti on komisjonil keskne roll parimate tavade vahetuses ning ta pakub lisatoetust koolituste kaudu ja toetab rahaliselt riikide täitevasutuste teostatavaid ühiseid turujärelevalve- ja täitetoiminguid. EÜ asutamislepingu artikli 153 lõike 3 punktis b on sätestatud ühenduse roll liikmesriikide tarbijakaitsepoliitika toetamisel, täiendamisel ja jälgimisel. Jõustamise jälgimine ja võrdlusuuringud on olulisel kohal, kui soovitakse pakkuda tarbija seisukohast toimivat siseturgu. Täiendavalt on vaja hinnata komisjoni vahendeid, mille eesmärk on toetada ja täiendada läbipaistvuse suurendamise meetmeid. Suurem läbipaistvus võib olla eriti oluline sellistes olukordades, kus tarbija kahjustamine ei ole seotud ainult ühe liikmesriigi ega piiriülese olukorraga, vaid kus teatav tava või äriühing mõjutab tarbijaid mitmes liikmesriigis või kõigis liikmesriikides. Sellistel Euroopa mõõtmega juhtudel võib olla kasulik, kui komisjon võtab initsiatiivi ja proovib olukorrale lahendust leida. Nimetatud säte võib olla aluseks ka tulevastele õigusaktidele, mis võimaldaksid komisjonil paremini toetada ja täiendada liikmesriikide täitetegevust. 3. TEMPO TÕSTMINE Täitevasutuste ees seisvate probleemide lahendamine on kriitilise tähtsusega, et tuua tarbijatele reaalset kasu. Selle eesmärgi saavutamiseks on komisjon määranud kindlaks viis prioriteetset tegevusvaldkonda: ( töötada välja tugevamad ja tõhusamad piiriülese jõustamisalase koostöö mehhanismid; ( suurendada turujärelevalve- ja täitetoimingute läbipaistvust ja nähtavust; ( parandada teadmiste jagamist ja kujundada välja ühesugune arusaamine eeskirjadest; ( parandada turujärelevalvet, töötades välja tugevama tõenditel põhineva lähenemisviisi; ( tõhustada rahvusvahelist koostööd. 3.1. Tugevamate ja tõhusamate piiriülese jõustamisalase koostöö mehhanismide väljatöötamine Kogemused on näidanud, et aktiivne koostöö täitevasutuste vahel on üks kõige tõhusamaid vahendeid probleemide lahendamiseks. Teabe vahetamine, abi uurimistöös, teatamine ning turujärelevalve- ja täitetoimingute kooskõlastamine on peamised elemendid, mis toetavad ametiasutuste vahelist tõhusat koostööraamistikku. Selliseid koostööraamistikke on loodud mitmete ELi valdkondlike õigusaktidega ja käesolevas teatises keskendutakse neist järgmistele: ( Üldise tooteohutuse direktiivi[4] ja uue õigusraamistikuga[5] luuakse ELi turujärelevalve raamistik, et aidata liikmesriikide asutustel jälgida turul olevaid tooteid ja luuakse kiirhoiatussüsteem (RAPEX) turujärelevalveasutuste vahel, mille kaudu asutused peavad üksteist teavitama, kui on võetud meetmeid tarbijate tervist ja ohutust tõsiselt ohustavate toodete suhtes. ( Tarbijakaitsealase koostöö (TKK) määrus[6] reguleerib koostööd ELi tarbijaõigustiku jõustamise eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahel. See TKK võrgustik annab ametiasutustele vahendid tarbijatele kahjulike piiriüleste tegevuste ennetamiseks. Määrusega luuakse ühine raamistik, mille alusel saavad asjaomased ametiasutused koos töötada ja sätestatakse minimaalsed uurimis- ja täidesaatvad volitused. 2002. aastal alustatud tooteohutuse alased meetmed on kaugemale arenenud kui TKK. Komisjon kasutab üldise tooteohutuse direktiivi kaudu saadud väärtuslikke kogemusi 2006. aasta lõpus tegevust alustanud TKK võrgustiku arendamiseks ja tugevdamiseks. Koostöö hõlbustamiseks üldise tooteohutuse direktiivi ja TKK määrusega loodud raamistikus on komisjon loonud spetsiaalsed IT-vahendid teabevahetuse toetamiseks (RAPEX ja tarbijakaitsealase koostöö süsteem CPCS), mida ajakohastatakse, et tagada kõigi teadete ja taotluste kiirem töötlemine. Mõlema vahendi rakendamist kontrollitakse korrapäraselt. Viimased läbivaatused toimusid 2008. aastal. Mõlemas aruandes kinnitati, et vahendite abil saab pakkuda tarbijatele kõrgetasemelist kaitset, tingimusel et eeskirju rakendatakse nõuetekohaselt. Tuvastati mõned puudujäägid, näiteks asjakohaste vahendite puudumine, probleemid IT-vahendiga ja küsimused seoses kohaldatava õigusega. Rohkem üksikasju saab asjakohastest aruannetest[7]. Komisjon toetab ka liikmesriikide koostööd, andes rahalist toetust ühisele piiriülesele tegevusele. Kõnealuse ühistegevuse peamine eelis on see, et selle tulemused on kasulikud kõigile võrgustiku liikmetele. Tooteohutuse valdkonnas on see tulemuseks andnud 13 ühist turujärelevalvetoimingut, mis keskenduvad konkreetsetele tooterühmadele, nt tulemasinad, valgusketid ja mänguväljakute varustus. Komisjon on rahaliselt toetanud ka kaht ühist TKK jõustamisprojekti, millest üks käsitles puhkuseklubidega seotud pettusi ja teine lennupiletite hindu. Tooteohutuse valdkonnas on komisjon algatanud järgmised meetmed, et oma tegevuse mõju suurendada: a) Kaupade turustamise õigusraamistiku läbivaatamine parandab siseturu toimimist ja on seeläbi suurendanud tooteohutust ning parandanud turujärelevalvet ja kaupade jälgitavust. b) Kiirhoiatussüsteemis RAPEX kasutatavad suunised vaadatakse läbi, et parandada süsteemi toimimist. c) Esile on kerkimas uus lähenemisviis turujärelevalvele, millega kehtestatakse rohkem süstemaatilisi kontrolle tootmis- ja tarneahelas ning sihtotstarbelisi kontrolle siseturule sisenemise kohtades, ning tugevdatakse koostööd tolliasutuste ja turujärelevalveasutuste vahel. Kavas on korraldada katseprojekt teatavate kõrge riskiastmega kaupade või sektorite osas. ELi turujärelevalveraamistik edendab ka riiklike turujärelevalveasutuste vahelist koostööd, mis toimub peamiselt kahel kujul. Esiteks kasutavad ametiasutused ja ettevõtjad ühiselt kokku lepitud vahendeid, nagu käitumiskoodeksid[8] või suunised vabatahtlike meetmete rakendamise kohta[9]. Teiseks teevad liikmesriikide ametiasutused vabatahtlike meetmete puhul ettevõtjatega tihedat koostööd, andes suuniseid enne ja pärast teate esitamist või leppides ettevõtjatega kokku selliste meetmete rakendamise tingimused[10]. RAPEX süsteemi rakendamisel saadud kogemused näitavad, et selline koostöö turujärelevalve valdkonnas on otsustava tähtsusega vajalike parandusmeetmete võtmisel. TKK võrgustiku puhul on komisjoni praegune prioriteet selle tegevust tugevdada. Peamine eesmärk on tagada, et võrgustik saavutaks kõikides liikmesriikides võrreldava jõustamise taseme. TKK võrgustiku läbivaatamine näitas, et piiriüleste juhtumite lahendamisel tuleb ette raskusi seoses ametiasutuste haldussuutlikkusega, eriti seoses vahendite puudusega. Praegune majanduskriis võib seda veelgi süvendada, samas kui järjepidev jõustamine on praegu eriti oluline. Komisjon on alustanud dialoogi liikmesriikidega, et uurida, kuidas saaks tagada piisavaid ressursse TKK määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Kui liikmesriik ei täida neid kohustusi, algatab komisjon vajaduse korral rikkumismenetluse vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 226. Komisjon on võtnud TKK võrgustiku toimimise parandamiseks rea meetmeid: a) Igal aastal korraldatakse kooskõlastatud täitetoiminguid . Sihipäraste uurimiste (kontrollide) puhul kontrollivad liikmesriikide ametiasutused samaaegselt teatava sektori vastavust ELi õigusaktidele ja võtavad asjakohaseid täitemeetmeid. Võrgustik on siiani korraldanud kaks kontrolli: esimene 2007. aastal lennupileteid müüvatel veebisaitidel ja teine 2008. aastal mobiiltelefonihelinaid pakkuvatel veebisaitidel. Arvestades neist saadud positiivseid kogemusi uurib võrgustik nüüd, kuidas ühendada kontrollid muude vahenditega, näiteks testostudega; b) Võrgustik on vastu võtnud aastase jõustamiskava. Komisjon kaalub aastaste jõustamiskavade jaoks kõrgetasemelise mitmeaastase raamistiku koostamist koos liikmesriikidega. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, et sihtsektorite valikul tuginetaks kindlatele prioriteetide seadmise kriteeriumidele, sealhulgas riskihinnangule. Rühm ametiasutusi töötab 2008. aasta ühistegevuse raames selle riskipõhise lähenemisviisi tugevdamise nimel. Projekti soovitusi kasutatakse võrgustiku programmitöö menetluste parandamiseks. Võrgustik saab ära kasutada ka tarbijaturgude tulemustabelist saadud andmeid ja jõustamisnäitajaid. c) Korraldatakse spetsiaalseid töötubasid , et jõuda ühisele arusaamisele TKK ametiasutuste väljaselgitatud probleemide lahendusviiside osas. Näiteks 2009. aastal korraldati töötoad kohaldatavate õigusaktide ja võrgustiku tegevuse optimeerimise võimaluste teemal. Praegu on komisjoni eesmärk realiseerida üldise tooteohutuse direktiivile ja TKK määrusele omase detsentraliseeritud mudeli potentsiaal. Hiljem võib osutuda soovitavaks haldusstruktuuri ülevaatamine, et edendada suuremat sünergiat, arvestades uusimaid arenguid Euroopa õigusmaastiku teistes valdkondades. 3.2. Läbipaistvuse ja nähtavuse suurendamine Turujärelevalve ja täitetoimingute tulemuste nähtavus on ühtse jõustamisstrateegia oluline osa. See võimaldab tagada, et ettevõtjad teaksid, et on olemas usutav võimalus, et rikkumised tuvastatakse, neid uuritakse ja süüdlasi karistatakse. See on olulise tähtsusega nii selleks, et suurendada tarbijate usaldust turu juhtimisse kui ka selleks, et saavutada hoiatav mõju, mis on hästitoimiva turu huvides vajalik. Eelöeldut arvestades on komisjon võtnud järgmised meetmed: ( koos liikmesriikide esindajatega on loodud sidevõrk, et töötada välja ühine lähenemisviis TKK võrgustiku tegevuse tutvustamiseks; ( suunatud meediakajastuse kaudu on suurendatud riiklike täitevasutuste tegevuse nähtavust ELi tasandil, et suurendada selle mõju. Kooskõlastatud täitetoimingute käigus kogutud kogemused on näidanud, et tulemuste avaldamine on õiguslikult keeruline. 2007. aastal lennuettevõtjate veebilehtede alast esimest ühismeedet ümbritsenud meediakajastus näitas olulisi erinevusi liikmesriikide õigusaktides ja haldustavades ja nende suhtumises teabevahetusse. Täitevasutuste uurimistegevuse suhtes kehtivad sageli ranged konfidentsiaalsuseeskirjad. Komisjon on ka liikmesriikide tarbijakaitsepoliitika toetamiseks võetud meetmete tulemuste avalikustamisel vastamisi õiguslike piirangutega. Arvestades vajadust suurema läbipaistvuse ja õiguskindluse järele selles valdkonnas, uurib komisjon võimalusi kuidas edastada turuinfot, et tarbijad saaksid teha teadlikke valikuid. Komisjoni tulevaste algatuste eesmärk on lihtsustada tulevaste uuringute ja täitmise järelevalve tulemuste avaldamist, sealhulgas tulemuste jaotus üksikute ettevõtete kaupa. Selline algatus võtaks arvesse asjaomaste ettevõtete õigustatud huve ning asjaolu, et komisjon ei saa ise rikkumise toimumise kohta ametlikku otsust teha. 3.3. Teadmiste jagamise parandamine ja eeskirjadest ühesuguse arusaamise väljakujundamine Eespool kirjeldatud koostöövõrgustike üks peamisi eeliseid on see, et nad loovad soodsa keskkonna, kus ametiasutused saavad parimaid tavasid vahetada. See teadmiste ühine kasutamine aitab saavutada tarbijakaitse kõrgema taseme ja ühtlasema lähenemisviisi ELi jõustamistegevusele. Kogemused on näidanud, et piiriüleste meetmete toetamine on selles valdkonnas edu saavutamiseks eriti oluline. Selliste vahetuste innustamine on komisjoni kui vahendaja jaoks prioriteetne: ( suuniste ja käsiraamatute väljatöötamine koostöös liikmesriikidega, et tagada olemasolevate võrgustike tõrgeteta toimimine (nt RAPEXi suunised[11]); ( andmebaaside koostamine, et säilitada peamisi dokumente, nt suuniseid, käsiraamatuid, õigusakte ja kohtupraktikat. Näiteks ELi tarbijaõiguse lühikokkuvõte, mis ühendab omavahel läbivaadatavaid direktiive, Euroopa Kohtu lahendeid, liikmesriikide ülevõtmismeetmeid ja liikmesriikide kohtupraktikat, ja väljatöötamisel olev uus ebaausate kaubandustavade andmebaas, mis võimaldab jagada teavet siseriiklike eeskirjade, jõustamisotsuste, liikmesriikide ja ELi kohtupraktika ja muude dokumentide (akadeemilised kirjutised, uurimused ja riiklikud suunised) kohta; ( ühisprojektide rahaline toetamine, et luua raamistik parimate tavade ja ühiste töömeetodite vahetamiseks. Üks oluline näide on projekt „ Turujärelevalve parandamine hea tava rakendamise kaudu” (EMARS) tooteohutuse valdkonnas. See kolmeaastane ühismeede lõppes aastal 2008 ja andis suure hulga tulemusi, mida arendatakse edasi 2009. aastal alustatud järelprojekti raames: teadmistebaas ja kiirnõuannete foorum, parimate tavade käsiraamat ja uus koolitusstrateegia, mis täiendab koolitusmudeleid riikliku tasandi turujärelevalve jaoks. Teise, TKK võrgustiku raames läbiviidud projekti eesmärk oli töötada välja ühine metoodika internetipõhiste kontrollide korraldamiseks; seda katsetatakse 2009. aasta ühismeetmete käigus. Komisjon nõustab ametiasutusi töökodades peetavate arutelude kaudu ja annab välja tõlgendavaid suuniseid ELi tarbijaõiguse kohta. Näiteks alustas komisjon tõlgendavate suuniste koostamist ebaausate kaubandustavade direktiivis sisalduvate uute mõistete kohta. TKK võrgustiku igapäevase töö käigus on ilmnenud probleeme ja üksmeele puudumist ELi tarbijakaitsealaste õigusaktide tõlgendamisel; see on piiriüleste juhtumite aeglase lahendamise üks põhjuseid. Komisjon loob selle puudujäägi lahendamiseks mehhanismi, mille kaudu saavutatakse üksmeel tarbijaid käsitleva õigusliku raamistiku tõlgendamise osas. Selleks mehhanismiks võivad olla veebipõhised rakendused ülevõtmise ja tõlgendamisega seotud küsimuste tsentraliseeritud töötlemise toetamiseks ja teatmikud, korduma kippuvad küsimused või käsiraamatud nii paber- kui ka elektroonilisel kujul. Eesmärk on pakkuda riiklikele täitevasutustele suuniseid eeskirjadest ühesuguse arusaamise väljakujundamiseks. Esimese sammuna korraldati 2009. aastal rida TKK komitee töötubasid. 3.4. Turujärelevalve parandamine (tõenditel põhineva lähenemisviisi väljatöötamine) Poliitika saab praktikas edukas olla vaid siis, kui selle väljatöötamisel tuginetakse objektiivsetele andmetele ja arvnäitajatele, mida saab kasutada jõustamisstrateegiate väljakujundamiseks, prioriteetide määratlemiseks ja jõustamise edukuse hindamiseks. Tõenditel põhinev lähenemisviis on eriti oluline, kui piiratud vahendeid tuleb jagada mitme prioriteedi vahel. Tõendid ja analüüsid aitavad suunata jõustamispingutusi ja optimeerida nii vahendite kasutamist, lahendades õigeid küsimusi sobivate meetmete abil. See toetab vastastikuste eksperdihinnangute andmist võrdlusuuringute kohta, et edendada tugeva jõustamiskultuuri väljatöötamist. Selline lähenemisviis on võrdselt tõhus nii siduvate õigusaktide kui ka iseregulatsiooni kaudu võetud vabatahtlike meetmete mõju hindamisel. Komisjon on välja töötanud uued vahendid turutulemuste jälgimiseks ja tarbijakeskkondade võrdlemiseks eeskirjadele vastavuse, jõustamise ja tarbijate otsustuspädevuse seisukohast, kasutades spetsiaalseid näitajaid, mis aitavad välja selgitada täiendavaid uurimis- ja/või parandusmeetmeid vajavaid puudujääke ja lünki. Nende vahendite hulka kuuluvad: ( 2008. aastal loodud tarbijaturgude tulemustabel,[12] mis jälgib turgusid tarbija vaatepunktist ja hindab igal aastal kahes etapis, kas turud toimivad tõhusalt. Esimese etapina viiakse läbi turgude sõeluuring viie peamise tulemuslikkusnäitaja põhjal: kaebused, rahulolu, hinnad, teenusepakkuja vahetamine ja ohutus. Neid näitajaid saab kasutada ka selleks, et selgitada välja valdkonnad, kus võib vaja olla lisaanalüüse. Andmed annavad märku ka probleemidest, mida saab kasutada jõustamisprioriteetide seadmiseks riiklikul ja/või ELi tasandil; ( tarbijaturgude tulemustabeli teine etapp on andmete süvaanalüüs, mille käigus uuritakse turgusid üksikasjalikumalt tarbija vaatepunktist ja keskendutakse konkreetsetele probleemidele, kus tulemustabeli esialgsete andmete põhjal ei vasta turud tarbija ootustele. Eesmärk on selgitada välja tarbijakaitsepoliitikaga ja tarbijaõigustikuga seotud probleemide põhjused. Tarbijaturgude tulemustabel täiendab ja toetab laiemat turujärelevalvet valdkondades, kus komisjon peab vajalikuks turgude sügavamat uurimist, toetudes turu toimimise kõigi elementide põhjalikule nii nõudmisest kui ka pakkumisest lähtuvale analüüsile. Selle põhjal pakutakse välja sobivad lahendused. ( Tarbijate kaebuste liigitamise ühtlustatud meetodi väljatöötamine. See loob ühise raamistiku kaebuste kogumiseks ja lihtsustab andmete võrdlemist. Meetodi kasutamine on vabatahtlik; ( Üksikasjalikud uuringud tarbijate ja kaupmeeste kogemuste kohta võimaldavad välja selgitada üldised probleemid seoses eeskirjadele vastavusega. Seda tegevust toetatakse täiendavate jõustamisnäitajate väljatöötamisega, kasutades uut meediatähelepanu ning riiklike sisend- ja väljundandmete jälgimise vahendit. 2009. aasta tarbijaturgude tulemustabel sisaldas esimesi näitajaid, mille alusel toimub kogu ELi hõlmav jõustamise võrdlusuuring. 4. RAHVUSVAHELISE KOOSTÖÖ TÕHUSTAMINE Üha globaliseeruvas maailmas on täitevasutuste vaheline tihedam koostöö mõistlik ka kolmandate riikide ametiasutustega, eelkõige nende riikide omadega, kellel on juba tihedad majanduslikud sidemed ELiga. Üha enam tooteid valmistatakse väljaspool ELi ja imporditakse kogu maailmast, eelkõige Hiinast. Siseturul ringlevate toodete ohutuse tagamine eeldab ka koostööd kolmandate riikide ametiasutuste ja/või ettevõtjatega. Komisjoni lähenemisviisis on ühendatud mitmesugused vahendid ELi tarbijakaitsestandardite edendamiseks: ( Ametlike kokkulepete saavutamine kolmandate riikide täitevasutustega. TKK määrus on õiguslik alus rahvusvaheliste koostöölepingute sõlmimiseks. Tihendatud on kontakte Ameerika Ühendriikide ja Šveitsi ametiasutustega, et uurida võimalusi TKK võrgustikuga koostöö tegemiseks. Praktilised töösuhted USA ja Hiina täitevasutustega on tooteohutuse valdkonnas hästi välja arendatud. Selle tulemusena on sõlmitud hulk koostööalaseid halduskokkuleppeid[13] ning oluliselt on parandatud Hiina tarbijaohutuse strateegiat. ( Täitevasutuste ülemaailmse koostöö edendamine parimate tavade levitamise kaudu[14]. 5. JÕUSTAMISE TOETAMINE Tõhus tarbijakaitsepoliitika eeldab, et tarbijad ja ettevõtjat teaksid oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad kehtivatest õigusaktidest, ning suudaksid neid ka oma äritehingutes rakendada. Riiklike täitevasutuste tõsiseltvõetav tegevus on hädavajalik ja annab ettevõtjatele tugeva stiimuli eeskirjade täitmiseks, kuid käesolevas jaos kirjeldatud meetmed on olulised, et aidata tarbijatel oma õigusi kaitsta ja jõustamist lihtsustada. 5.1. Hästi informeeritud tarbijad on mõjukad tarbijad Hästi informeeritud tarbijatel, kes teavad, kuhu pöörduda eeskirjade rikkumise korral ning kes oskavad rikkumisi ära tunda ja neist teatada, on oluline roll eeskirju rikkuva käitumise väljaselgitamisel. Euroopa Komisjon pöörab seetõttu suurt tähelepanu selle tagamisele, et tarbijad oleksid oma õigustest teadlikud ja täiendab liikmesriikide poliitikat tarbijate teavitamiseks ja harimiseks eri viisidel, näiteks teavituskampaaniad liikmesriikides, kasutajasõbralikud veebilehed,[15] näiteks eYouGuide, kasutajasõbralik on-line juhend tarbijate õiguste kohta digitaalses keskkonnas,[16] ja Euroopa tarbijapäev, iga-aastane üritus, mis võitleb rea koordineeritud tegevuste kaudu tarbijate õiguste eest kogu ELis. Komisjon kaasrahastab ka Euroopa tarbijakeskuste võrgustikku (ECC-Net),[17] mis pakub praktilist teavet ja nõuandeid tarbijaõiguste kohta ja abistab piiriüleste kaebuste korral. Komisjon pöörab tähelepanu ka koostööle tarbijaorganisatsioonidega ja toetab neid nende olulises töös. Tarbijaorganisatsioonide oluline roll seisneb ka toodete võrdluskatsete korraldamises ja tegutsemises turu „valvekoertena”. Mitmesuguste meetmetega, näiteks siseriiklikele tarbijaorganisatsioonidele suunatud koolitustega, soovitakse parandada nende suutlikkust tegutseda tõhusamalt nii ELi kui ka riiklikul tasandil. 5.2. Asjakohased õiguskaitsevahendid ELi tarbijakaitsepoliitika ülim eesmärk on luua keskkond, kus tarbijad saavad osta kaupu ja teenuseid hoolimata riigipiiridest ja olla kindlad, et on olemas tõhusad ja kiired õiguskaitsevahendid juhuks, kui midagi läheb halvasti. ELi tasandil on loodud mitmesuguseid mehhanisme: väiksemate kohtuvaidluste menetlus[18] piiriüleste vaidluste puhul, mis alates 2009. aastast lihtsustab ja kiirendab menetlust ning vähendab kulusid kohtuvaidluste puhul, mille puhul nõude summa ei ületa 2000 eurot; vahendusmenetluse teatavaid aspekte tsiviil- ja kaubandusasjades käsitleva direktiivi[19] eesmärk on suurendada vahendusmenetluse kasutamist liikmesriikides, ning ettekirjutuste direktiiviga[20] on kehtestatud ühine menetlus, mille abil ühe liikmesriigi pädevad asutused saavad rikkumise lõpetamiseks taotleda ettekirjutusi teises liikmesriigis. Komisjon toetab ka alternatiivse vaidluste lahendamise mehhanismide loomist ja on nende edendamiseks võtnud vastu kaks soovitust,[21] millega kehtestatakse alternatiivse vaidluste lahendamise asutuste suhtes kohaldatavad põhimõtted, menetlused ja kvaliteedikriteeriumid. Komisjon lihtsustab mitmesuguste võrgustike kaudu ka tarbijate juurdepääsu kohtuvälistele menetlustele piiriüleste vaidluste puhul. ECC-Net tegutseb kontaktpunktina, mis vahendab teavet 400-lt vaidluste alternatiivse lahendamise asutuselt, millest liikmesriigid on teatanud. Samuti teeb ta koostööd teiste ELi-üleste võrgustikega, nagu FIN-Net,[22] mis on mõeldud finantsteenustega seotud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks ja SOLVIT,[23] mis tegeleb siseturu õigusaktide kohaldamisel tekkivate probleemidega. Komisjon analüüsib ka kollektiivse hüvitamise küsimust[24] juhtudel, kus rühm tarbijaid on saanud kahju ühe ja sama kaupleja samasuguse või samalaadse tegevuse tagajärjel. Kollektiivse hüvitamise mehhanismid võivad olla alternatiiviks, kui tarbijad leiavad, et individuaalne tegutsemine ei ole otstarbekas, kuna sageli võivad kohtukulud olla nõude väärtusega võrreldes ebaproportsionaalselt suured. 6. JÄRELDUSED Tõhus tarbijakaitsealaste õigusaktide jõustamine on ühtse turu toimimise jaoks keskse tähtsusega ja on komisjoni prioriteediks järgmistel aastatel. Asutamislepingute täitmise järelevalvajana hõlbustab komisjon jätkuvalt liikmesriikidel selle ülesande täitmist neid abistades ja toetades. Komisjon kaalub ka võimalusi nii ametlike kui ka mitteametlike TKK jõustamismehhanismide läbivaatamiseks. Et tagada tarbijaõigustiku nõuetekohane rakendamine, jätkab komisjon õigusaktide ülevõtmise kontrollimist ja eeskirjadele vastavuse järelevalvet. Vajaduse korral algatab komisjon rikkumismenetlusi liikmesriikide suhtes, kes ei täida asjakohastest õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Isegi praeguses majandusolukorras on võimalik õigusaktide jõustamisega seotud probleeme lahendada, kasutades selleks mitmesuguseid täitevasutuste käsutuses olevaid vahendeid ning kehtestades tugevad ja tõhusad piiriülesed mehhanismid, mis on suutelised kohanema ja kiiresti arenevas turukeskkonnas tõhusalt toimima, kujundades välja ühesuguse arusaamise kohaldatavatest eeskirjadest, parandades turujärelevalve vahendeid ning järelevalve käigus kogutud teabe läbipaistvust ja jõustamistegevuse nähtavust ning tõhustades rahvusvahelist koostööd kolmandate riikidega. Nii komisjon kui ka riiklikud täitevasutused peavad suurendama jõupingutusi tänaste keeruliste väljakutsetega toimetulekuks, kui me soovime saavutada eesmärgiks seatud kõrgeimat tarbijakaitse taset kogu Euroopa Liidus ja süstida tarbijatesse usaldust, mida neil on vaja, et nad saaksid ära kasutada ühtse turu kogu potentsiaali. [1] 2008. aastal sooritas oste interneti kaudu 33 % eurooplastest, kuid vaid 7 % tegi seda piiriüleselt (Eurobaromeetri eriuuring nr 298, oktoober 2008). [2] ELT L 149, 11.6.2005. [3] Kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklist 211 tulenevate kohustustega. [4] EÜT L 11, 15.1.2002. [5] ELT L 218, 13.8.2008. Uue õigusraamistikuga, st määrusega (EÜ) nr 765/2008 ja otsusega nr 768/2008/EÜ, vaadatakse läbi kehtivad horisontaalsed sätted kaupade vaba liikumise valdkonnas. Sellega kehtestatakse Euroopa akrediteerimisalased eeskirjad, määratakse kindlaks tõhusa ja tugeva turujärelevalve süsteemi peamised omadused ja parandatakse kehtivad horisontaalseid sätteid. [6] ELT L 364, 27.10.2004. [7] Üldise tooteohutuse direktiiv: KOM(2008) 905; TKK: KOM(2009) 336 lõplik. [8] http://ec.europa.eu/consumers/safety/projects/docs/tie_voluntary_agreement.pdf http://ec.europa.eu/consumers/safety/projects/docs/safety_vol_agr_retailers-importers.pdf [9] http://ec.europa.eu/consumers/cons_safe/action_guide_en.pdf [10] ELT L 381, 28.12.2004 . [11] ELT L 381, 28.12.2004. [12] Tarbijaturgude tulemustabeli esimene ja teine väljaanne – KOM (2008) 31 ja KOM (2009) 25 (lõplik). [13] Euroopa Komisjoni ja kvaliteedikontrolli, inspekteerimise ja karantiini peavalitsuse (AQSIQ) vaheline vastastikuse mõistmise memorandum ning Euroopa Komisjoni ja AQSIQ vaheline ohutute mänguasjade tegevuskava. [14] ICPEN, rahvusvaheline tarbijakaitse ja jõustamise võrgustik – komisjonil on vaatlejastaatus ja suurem osa TKK võrgustikust on selle liikmed. [15] http://www.isitfair.eu/ ja http://ec.europa.eu/eyouguide. [16] Keskendudes eelkõige e-kaubandusele ja veebikeskkonnale, tegi komisjon hiljuti tarbijatele kättesaadavaks informatiivse veebilehe eYouGuide, mille eesmärk on selgitada ELi tasandil internetikeskkonnas kehtivaid õigusi. Seal on ka pädevate asutuste ja tarbijaorganisatsioonide viidad tarbijatele, kes soovivad kasutada oma õigusi või nõuda hüvitust. [17] ECC-Net’i 2007. aasta aruanne: http://ec.europa.eu/consumers/reports/reports_en.htm#ecc-net [18] ELT L 199, 31.7.2007. [19] ELT L 136, 24.5.2008. [20] EÜT L 166, 11.6.1998. [21] EÜT C 115, 17.4.1998 ja EÜT C 109, 19.4.2001. [22] http://ec.europa.eu/internal_market/finservices-retail/finnet/index_en.htm [23] http://ec.europa.eu/solvit/ [24] Roheline raamat „Kollektiivse hüvitamise mehhanismid tarbija jaoks”. KOM(2008) 794.