[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 28.1.2009

KOM(2009) 36 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa tulevikku tuleb investeerida juba täna

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa tulevikku tuleb investeerida juba täna

Alates möödunud aasta sügisest seisab Euroopa Liidu ees kaks suurt ülesannet. Finantsturgude kriisi tõttu pöördus Euroopa majandus järsult langusele. On ilmne, et majanduslangus ei lähe mööda paljudest Euroopa peredest, ettevõtetest ja kogukondadest, kes kaotavad töö või sissetuleku ning seega tuleb kriisi ja selle tagajärgedega kohe võitlema hakata. Samal ajal sai selgemaks kui kunagi varem, et Euroopa majanduse tugevus ja jätkusuutlikus pikas perspektiivis sõltub sellest, kuidas suudetakse tõsta sektorite konkurentsivõimet ning viia läbi ümberkorraldused, millega suurendatakse energiajulgeolekut ja vähendatakse kasvuhoonegaaside koguseid.

Seda arvestades esitas komisjon novembris ettepaneku võtta vastu Euroopa majanduse elavdamise kava[1]. ELi riigi- ja valitsusjuhid kiitsid selle heaks detsembris toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel[2]. Kavas kirjeldatakse seda, kuidas liikmesriigid ja EL saavad kooskõlastada oma poliitikat ja otseselt ergutada Euroopa majandust, ning seda, kuidas on ergutusmeetmetega võimalik kaasa aidata Euroopa eesmärkide saavutamisele pikas perspektiivis.

Majanduse elavdamise kava keskmes oli ettepanek suurendada ELi kulutusi teatavates strateegilistes valdkondades. Kava teostamiseks vajalik summa, mis moodustab 1,5 % SKPst, saadakse nii liikmesriikide kui ka ELi vahenditest, sealhulgas ELi eelarvest. Kuna senised kulutused on jäänud kokkulepitud ülemmääradest väiksemaks, oleks komisjoni arvutuste kohaselt võimalik kiiresti suunata 5 miljardit eurot kokkulepitud valdkondadesse, nagu energeetika ja lairibainfrastruktuur. See aitaks suurendada kindlustunnet, et investeerimine ei ole sootuks seiskumas, ning suunaks Euroopa majanduse tugevnemise rööbastele. Nendele meetmetele avaldati detsembrikuisel ülemkogu kohtumisel erilist toetust, pidades samal ajal vajalikuks need geograafiliselt tasakaalustada.

Detsembrist saadik on konkreetsete tegude vajadus muutunud veelgi ilmsemaks. Väga selgeks on saanud energiajulgeoleku tagamise vajadus ning asjaolu, et see praegu Euroopas puudub. Energiajulgeoleku puudumine andis ennast tunda mitme liikmesriigi majapidamistes ja ettevõtetes. Päris mööda ei läinud gaasikriis mitte kellestki – see kõigutas ELi suhteid naabritega ja viis järelduseni, et ELi sõltuvust välistarnijatest tuleb vähendada.

Käesolevas teatises määratletakse peamised investeerimisvaldkonnad ning esitatakse ettepanekud selle kohta, milliseid projekte tuleks igas valdkonnas rahastada. Rahastatavad projektid on valitud lähtuvalt ELi strateegilistest eesmärkidest. ELi toetuse eesmärk on kiirendada projektide elluviimist ning saavutada, et praktiline tegevus algaks niipea kui võimalik. Ettepanekud on tasakaalustatud vastavalt ülemkogu järeldustele. Komisjon on juba esitanud ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) muutmise kohta, tehes rubriigis 1A kättesaadavaks täiendavad vahendid institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud summade piires[3]. Nüüd teeb komisjon eelarvepädevate institutsioonidega kooskõlastatult ettepaneku viia rubriiki 1A üle 2008. aasta piirsumast kasutamata jäänud vahendid, et rahastada energiaprojekte, millele on ette nähtud 3,5 miljardit eurot[4]. Seejuures saadakse 1,5 miljardit eurot, mis eraldatakse lairibaühenduse infrastruktuurile ja uutele ülesannetele seoses ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamisega, rubriigi 2 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi projektidest ülejäänud vahenditest.

Komisjon kutsub nõukogu ja Euroopa Parlamenti käesolevaid ettepanekuid kiiresti läbi vaatama ja nägema eelarves ette vajalikud vahendid. See aitaks saavutada ELi eesmärki suunata Euroopa majandus tagasi kasvu ja õitsengu rööbastele ning annaks märku sellest, et liidu tahe lahendada strateegilised tulevikuprobleemid on vankumatu.

Energeetika tulevikku tuleb investeerida juba täna

Energiast on saanud üks Euroopa peamistest muredest. Detsembris võeti Euroopa Liidus vastu tähtsaid otsuseid, et lahendada liidu energiaprobleeme tulevikus. Nende eesmärk oli suunata energeetikasektorit vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja muuta taastuvad energiaallikad Euroopa energiaallikate seas kõige tähtsamaks. Uue aasta esimestel päevadel tabas Euroopat gaasikriis, mis osutas puudustele varustuskindluse valdkonnas. Kriis näitas, et probleeme ei ole ainult energiaallikate mitmekesisuse valdkonnas, vaid ka ELi suutlikkuses edastada energiat liidusiseselt sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse.

Muutuste elluviimise nimel tuleb teha palju tööd ja investeerida suuri summasid. Praeguse majanduslanguse ajal võib investeeringute tegemine aeglustuda, kui vajalikke meetmeid ei võeta kohe. Krediidikriis avaldab otsest mõju Euroopa jaoks vajalike muutuste läbiviimise kiirusele. On karta, et kaotatakse vajalik hoog ja tehnoloogilised eelised, viivitamine aga võib suurendada kulusid tulevikus. Just seepärast pööratakse majanduse elavdamise kavas erilist tähelepanu vajadusele investeerida arukalt – on tarvis, et majanduse ergutamisel peetaks silmas selgeid strateegilisi eesmärke.

ELi peamiste energiaeesmärkide saavutamiseks esitab komisjon kolm konkreetset algatust. Neist esimesega toetatakse strateegiliselt tähtsaid energiavõrkude ühendamise projekte eesmärgiga kõrvaldada teatavad puudused infrastruktuuris. Teiseks on kavas investeerida avamere tuuleenergia tootmisse, mis on usaldusväärne taastuvenergia allikas. Kolmandaks algatatakse mitu süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise katseprojekti, et ergutada energiatootjaid vähendama heitkoguseid ja sellega tagama fossiilkütustest energia tootmise jätkusuutlikkus.

Algatustega toetatakse eesmärgipäraselt ja asjakohaselt teatavaid konkreetseid projekte. Järgnevatel aastatel lisanduvad neile uued poliitilised algatused ja oluliselt suuremad investeeringud. Kuid EL saab juba praegu aidata kaasa kõnealuste eesmärkide saavutamisele.

Projektide valikul on lähtutud nende olulisusest. Toetatakse infrastruktuuri, et parandada terve ELi energiavarustuse kindlust, ning soodustatakse tehnoloogilist ja logistilist arengut, mis on kasulik tervele Euroopa energiasektorile. Tehnoloogilist arengut edendatakse Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava raames ja selle tulemused peavad olema kooskõlas süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist ning tuulenergiat käsitlevate Euroopa tööstusalgatuste eesmärkidega. Algatuste raames kavatsetakse võimalikult suurel määral kaasata täiendavaid vahendeid, eriti koostöös Euroopa Investeerimispangaga.

Euroopa energiavõrkude ühendamine

Möödunud aasta strateegilises energiaülevaates[5] esitati tõhusa energiavarustuse kindluse poliitika koostisosad. ELi tegevuskavas varustuskindluse ja solidaarsuse tagamiseks energiavaldkonnas rõhutatakse vajadust saavutada, et kolmandates riikides olevad partnerid suurendaksid varustuskindlust, samuti seatakse eesmärgiks paremini hallata nafta- ja gaasivarusid, parandada kriisiohjemehhanisme, vähendada energiavajadust energiatõhususe suurendamise teel ning kasutada võimalikult täielikult ära ELi-siseseid energiaressursse. Muu hulgas osutati tegevuskavas sellele, et infrastruktuur moodustab varustuskindluse lahutamatu osa, pidades silmas, et turg ei ole seda infrastruktuuri alati pakkuda suutnud. Võrkude ühendamisest saavad kasu kõik asjaosalised, kuna väheneb väline sõltuvus ning suureneb konkurents, millest võidab kogu siseturg.

Hiljutise Euroopa majapidamiste ja ettevõtete gaasiga varustamise kriisi tõttu on tähelepanu koondunud infrastruktuuri olulisusele. On saanud selgeks, et Euroopa energiaga varustamine on haavatav ning kriisi korral puuduvad tal alternatiivsed energiaallikad. Kuigi mõned liikmesriigid on püüdnud aidata energiapuuduse käes kannatavaid riike, ei ole see alati olnud võimalik vajaliku infrastruktuuri puudumise tõttu. Kriis osutas ühenduse lünklikkusele; puudujäägid infrastruktuuris aga võivad pikema aja jooksul vähendada Euroopa konkurentsivõimet, kuna ei saa piisavalt kasutada kõige odavamat energia sisseveo võimalust ning Euroopa ettevõtetel ja tarbijaile on Euroopa suhteliselt kõige odavamat energiat raske kätte saada. See hakkab pidurdama Euroopa majanduskasvu.

Samal ajal aeglustub praeguse majandus- ja finantskriisi tõttu energiainfrastruktuuri projektide elluviimine. Krediidikriis võib kahjustada energiaettevõtteid nagu kõiki teisigi ettevõtteid, mistõttu valitseb reaalne oht, et strateegiliselt eriti tähtsad projektid peatatakse, kui avalik sektor ei anna oma investeeringutega laenuandjatele märku, et just neid projekte tuleks toetada.

Seda silmas pidades teeb komisjon ettepaneku kasutada majanduse elavdamise kava alusel 1,5–2 miljardit eurot peamiste strateegiliselt tähtsate ühenduste rajamiseks. Strateegilises energiaülevaates on loetletud mitu strateegilise tähtsusega energeetikavaldkonda, milles esinevad puudused tuleb kõrvaldada esmajoones ja mille pakutavad võimalused tuleks kõigepealt ära kasutada. Esile tõstetakse Läänemere piirkonna vastastikuse sidumise kava, Lõuna-Euroopa gaasitransiidikoridori, veeldatud maagaasi, Vahemere, Kesk- ja Kagu-Euroopa piirkonda ning Põhjamere tuuleenergiavõrku. Projektid peaksid hõlmama ka ELi tuumvõrkudest eraldatud väikesaarte erivajadusi.

Projektide valikul on komisjon lähtunud strateegilisest energiaülevaatest, pidades silmas energiavarustuse kindluse ja varustuse mitmekesistamise eesmärke. Geograafilises plaanis hõlmavad projektid tervet Euroopat. Projektide tulemused on kasulikud mitte üksnes liikmesriikidele, kus neid ellu viiakse, vaid tervele liidule, kuna need on olulised terve ELi energiajulgeoleku seisukohalt, ning lisaks seetõttu, et kõigil liidu ettevõtetel on võimalik osaleda hankemenetlustes ja tarnida vajalikku tehnoloogiat. Projektid turgutavad majandust kiiresti ning aitavad Euroopa majandusel tugevneda.

Ettepaneku kohaselt kavatsetakse toetada umbes 20 gaasi- ja elektrivaldkonna projekti, eeldusel, et abisaajad vastavad peamistele nõuetele, millega tagatakse projektide elluviimine. Tingimuste kohaselt tuleb lahendada üks gaaskriisi käigus ilmnenud konkreetne puudus – gaasi läänest itta suunamise keerukus[6]. On väga oluline, et need projektid oleksid juba piisavalt küpsed, et tööd saaksid peatselt alata ning et liikmesriigid kiirendaksid asjaomaseid menetlusi ja lubade andmist.

Uue põlvkonna avamere tuuleenergia

Möödunud aasta detsembris lepiti kokku, et ELi taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu eesmärkide täitmiseks on vajalik tehnoloogia ajakohastamine. Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas rõhutatakse, et eesmärgi saavutamisel mängib peamist rolli tuuleenergia. Kava kohaselt annavad tuuleenergiaettevõtted 2020. aastaks 12–14 % Euroopa elektrist ja sellest veerandi peaks moodustama avamere tuuleenergia. Tegemist on pikaajalise arengusuunaga, kusjuures avamere tuulepargid on sektori kõige kiiremini kasvav valdkond. Kuna paljude ranniku- ja merepiirialadel läbiviidavate projektide puhul tuleb rajada piiriülene infrastruktuur ning arvestades, et avameretuule kasutamine on tehnoloogiliselt ja logistiliselt keerukam, peab EL täitma eriti vastutusrikast rolli – andma kindluse investeeringute tegemise suhtes, sest muidu võivad need sootuks tegemata jääda.

Kardetavasti võivad praeguses olukorras avamere tuuleenergia projektid vajalike vahendite puudumise tõttu seiskuda. On oht, et ettevalmistatud projekte ei viida ellu ning mõned tootjad on seetõttu juba töötajaid koondanud. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku eraldada umbes 0,5 miljardit eurot kõnealustele projektidele. Projektide valikul on lähtutud sellest, mil määral ELi mõõde annab lisaväärtust juba küllalt kaugele arenenud projektidele ja eriti sellest, kuidas see aitab edendada konkurentsivõimet tõstvat piirkondlikku koostööd ning investeeringuid tipptehnoloogiasse, mis võimaldavad luua uue põlvkonna tuuleturbiinid, ning tehnoloogia kiireks kasutuselevõtuks vajaliku infrastruktuur ja logistika.

Puhas tulevikuenergia

Süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist peetakse üheks olulisemaks tulevikutehnoloogiaks. See võimaldab jätkusuutlikku energiatootmist fossiilkütustest. See on peamine tehnoloogia, mille abil võib täita ülemaailmse eesmärgi – vähendada aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heitkoguseid poole võrra, ning see tehnoloogia aitaks Euroopal täielikult kasutada omaenda söe-, nafta- ja gaasiressursse. Tehnoloogia arendamine annaks Euroopa tööstusettevõtetele eelise ülemaailmsel tehnoloogiaturul. Kuid süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine on keeruline tehnoloogia, mille turuletoomine võtab aega aastaid.

Euroopa Ülemkogu kohtumisel leiti, et aastaks 2015 on võimalik rajada kuni 12 tegutsevat näidisrajatist. Krediidikriisi oludes on seda eesmärki tavalisest raskem saavutada. Möödunud aasta detsembris toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel otsustati, et süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projekte toetatakse heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuvatest enampakkumistest saadavate sissetulekute arvelt. Kuid praegu ei saa neid vahendeid veel kasutada ja neist ei piisaks ettenähtud hulga näidisprojektide käivitamiseks. Investorid on praeguses majandusolukorras ettevaatlikud ja see muudab ülemkogu võetud eesmärkide täitmise küsitavaks.

Seepärast teeb komisjon ettepaneku kiirendada kõnealuste tähtsate näidis- ja infrastruktuuriprojektide elluviimist. Toetatakse viit projekti, millest igaühe käivitamiseks on vaja 250 miljonit eurot. Nende projektide puhul kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid, nende geoloogilised tingimused on erinevad ja neid viiakse ellu erinevates liikmesriikides. Tegemist on erinevas küpsusastmes olevate projektidega. Sellega tagatakse, et investeeringu ergutav mõju avalduks võimalikult kiiresti. Näidisprojektide puhul peetakse silmas sedagi, et teised osalised saaksid nende tulemusi kasutada. Sellekohased tingimused sätestatakse selgelt.

Investeeringud maapiirkondade tulevikku

Majanduslangus võib kõige valusamini tabada maapiirkondi. Rasketel aegadel suureneb maapiirkondades tõrjutuse oht, ning kui majanduskasv taastub, jõuab sellest saadav kasu maapiirkondadesse hiljem.

Interneti lairibaühendus on moodsa majanduse tähtsamaid tööriistu. Tänapäeva Euroopas avardab see töö leidmise, oskuste arendamise, uute turgude leidmise ja kulude vähendamise võimalusi. Lairibaühendust vajavad nii koolid, raamatukogud, valitsusasutused kui ka ettevõtted. Sellest on saanud kaasaegse majanduse peamine vedur. Kuid lairibaühendus on lünklik ja leidub piirkondi, kus turg ei ole suutnud ehitada vajalikke võrke, sest asustus on hõre ja kulud suured. Paljudes piirkondades vajab vananev lairibatehnoloogia väljavahetamist, et ühenduse kiirus vastaks tänapäeva nõuetele. Seetõttu nähakse Euroopa majanduse elavdamise kavas ette, et 2010. aastaks peab kiire internetiühendus olema kättesaadav kõikjal. Kavas osutatakse ka sellele, et paljusid olemasolevaid võrke tuleb ajakohastada, ning peetakse vajalikuks teha konkureerivaid investeeringuid kiudoptilistesse võrkudesse ja vabastada teatav spektriosa traadita lairibasideks.

ELil juba on maaelu arendamise programmid, mille abil edendatakse maapiirkondade majandust ning maakogukondade elujõulisust. Ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise käigus selgitati välja mitu olulist Euroopa põllumajanduse ees seisvat eesmärki. Kui tööd nende eesmärkide saavutamiseks alustatakse peatselt, saaksid maapiirkondade elanike probleemid kiiremini lahenduse ja inimeste valmisolek kasutada majandusolukorra paranemisega kaasnevaid võimalusi oleks suurem. See oleks kooskõlas majanduse elavdamise kava eesmärgiga kiirendada ELi struktuurimeetmete elluviimist, et investeeringuid saaks teha kohe raskete aegade saabudes.

Seetõttu teeb komisjon ettepaneku hoogustada maapiirkondade majanduselu kahel viisil ning kasutada selleks juba olemasolevaid maaelu arendamise programme. Esiteks tuleks maaelu arendamise programmidesse suunata 1 miljard eurot, mis nähakse ette maapiirkondades interneti lairibaühenduse arendamiseks. Teiseks tuleks 0,5 miljardit eurot ette näha ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise käigus seatud uute eesmärkide saavutamiseks.

Komisjon kavatseb liikmesriikides tehtavate investeeringute summad kindlaks määrata vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 69 lõikes 4 sätestatud põhimõtetele ning kooskõlas kehtivate jaotamispõhimõtetega.

Internetiühenduse toomine maapiirkondadesse

Lairibaühendusel on juba koht ELi maapiirkondade arengus. Ühenduse maaelu arengu 2007.–2013. aasta strateegiasuunistes[7] pöörati suurt tähelepanu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tähtsusele maapiirkondade ettevõtete ning nende piirkondade sotsiaalmajandusliku arengu jaoks. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia levik ja kasutuselevõtt on üliolulised maapiirkondade majanduse elavdamisel, kuna see aitab mitmekesistada majandust ja ühiskondlikku elu, hoogustades majandustegevust, võimaldades kasutada internetipõhiseid teenuseid ja suurendades e-osalust. Lairibaühenduse levik soodustaks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia üldisemat kasutuselevõttu põllumajanduses ja toiduainetesektoris ning toetaks näiteks maaturismi kasvu.

Seevastu on oht, et neis maapiirkondades, kus lairibaühendus on vähem levinud kui linnades ja kus internetti kasutatakse vähe, suureneb majanduslik ja sotsiaalne tõrjutus. See võib omakorda tingida maapiirkondade majanduse seiskumise ja suurendada töötust ning põhjustada elanike lahkumist.

Majanduslanguse ajal on need ohud veelgi reaalsemad. Mida kaugem ja eraldatum on piirkond ning mida sealt lahkub elanikke, seda tugevamalt mõjutab neid lairibaühenduse ja interneti puudumine. Piirkonnad, kus lairibaühendus on vähem levinud, tõenäoliselt ei suuda teha vajalikke investeeringud piisavate vahendite puudumise tõttu.

Rahastada tuleks eelkõige kolme valdkonda:

- uue lairibaühenduse infrastruktuuri, sealhulgas tuumvõrkude (näiteks püsiliini-, maapealse traadita ülekande, satelliitvõrkude või mitmel tehnoloogial põhinevate võrkude) väljaehitamine;

- olemasoleva lairibaühenduse ajakohastamine, näiteks selle töökindluse, kiiruse, läbilaskevõime, leviala, teenuse kvaliteedi jms parandamine;

- lairiba passiivinfrastruktuuri loomine (näiteks kaablikanalite rajamine ja muude võrguosade (näiteks pimekiu) paigaldamine ning eri liiki infrastruktuuride vahelise sünergia suurendamine (näiteks energia, transpordi, veevarustuse ja kanalisatsiooni infrastruktuuri vaheline sünergia).

Rahastamiseks saab kasutada meedet 321 „Majanduse ja maaelanikkonna põhiteenused”. Kõnealused investeeringud täiendavad ühtekuuluvuspoliitika alusel võetavaid lairibaühenduse arendamise meetmeid ja need rajanevad paljudes piirkondades juba alustatud projektidel.

Lähemate nädalate jooksul esitab komisjon veel üksikasju poliitikavõimaluste või valikute kohta, mille abil hoogustada lairibaühenduse arendamist[8]. Nimetatud algatuse puhul on igakülgselt arvestatud ELi uue lairibaühenduse strateegiaga, mille alusel arendatakse lairibaühendust terves Euroopa Liidus. Algatuse eesmärk on paremini kooskõlastada riikide ja piirkondade ametiasutuste koostööd, soodustada infrastruktuuri paremaks kasutamise nimel selle ühiskasutust ning vahetada kogemusi[9]. Kui maaelu arengu, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja lairibaühenduse ning struktuurifondide valdkonna poliitikat hästi koordineerida, on võimalik vältida meetmete kattumist ja kasutada olemasolevaid vahendeid senisest märksa tõhusamalt.

Kõik algatused peavad olema kooskõlas asutamislepingus esitatud riigiabi andmise tingimustega. Riigiabieeskirjad soodustavad riigi osalemist viisil, mis kõige paremini võimaldab ületada lairibaühenduse puudumisest või piiratud kättesaadavusest tulenevaid probleeme maapiirkondades. Eeskirjade järgimisega tagatakse, et riik osaleb põhjendatult ja tasakaalustatult.

Kaugemate eesmärkide täitmine

Ühise põllumajanduspoliitika 2003. aasta reformi rakendamise läbivaatamise käigus selgitati välja mitu olulist Euroopa põllumajanduse ees seisvat eesmärki kliimamuutuste, taastuvate energiaallikate kasutamise, veevarude majandamise, bioloogilise mitmekesisuse ja piimandussektori ümberkorraldamise valdkonnas. 2008. aasta novembris leppisid põllumajandusministrid kokku, et nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud vahendeid nähakse ette liikmesriikide maaelu arendamise programmide raames kooskõlas Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi eeskirjadega. Kuid need vahendid eraldatakse alles alates 2010. aasta jaanuarist ja mõnes liikmesriigis alles 2013. aastal[10].

Tegevuse kiirendamine soodustaks investeeringute tegemist ja võimaldaks peatselt alustada tööd kõnealuste oluliste eesmärkide saavutamiseks. Kui alustada tööd juba 2009. aastal, saaksid sellest kõige rohkem kasu EL 12 riigid.

*****

Käesolevas teatises käsitletud investeeringud aitavad oluliselt kaasa majanduskriisi leevendamisele ja tugevdavad Euroopa majandust ning suurendavad selle konkurentsivõimet tulevikus. Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu käesolevaid ettepanekuid kiiresti käsitlema ja võtma need vastu niipea kui võimalik.

[1] KOM(2008) 800.

[2] 11.–12. detsembril Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldused.

[3] KOM(2008) 859, 10.12.2008.

[4] 1,5 miljardit eurot 2009. aastal ja 2 miljardit 2010. aastal.

[5] KOM(2008) 781, 13.11.2008.

[6] Näiteks tuleb kõrvaldada hiljuti ilmnenud puudus, kui gaasi ei olnud võimalik edastada Austriast Slovakkiasse, ning parandada Bulgaaria ja Rumeenia vahelist ühendust.

[7] Nõukogu 20. veebruari 2006. aasta otsus ühenduse maaelu arengu strateegiasuuniste kohta (programmiperiood 2007–2013).

[8] Silmas peetakse teatist „Parem juurdepääs kaasaegsele info- ja sidetehnoloogiale maapiirkondades”.

[9] Euroopa lairibaühenduse portaalis www.broadband-europe.eu vahetatakse kogemusi ja avaldatakse üle-Euroopalisi hanketeateid. See portaal võib aidata kaasata investorite vahendeid ja sellega säästa eelarvet.

[10] Rumeenias ja Bulgaarias ei ole neid vahendeid üldse ette nähtud.