[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 30.1.2009

KOM(2009)26 lõplik

KOMISJONI TEATIS

Gruusiaga ühise lennunduspiirkonna arendamine

KOMISJONI TEATIS

Gruusiaga ühise lennunduspiirkonna arendamine

1. Sissejuhatus

Oma teatises „Ühenduse lennundusalase välispoliitika programmi arendamine”[1] rõhutas komisjon ida- ja lõunapoolsete naaberriikidega ühise lennunduspiirkonna loomise tähtsust. Lõppeesmärk peaks olema koondada EL ning selle piiridest lõunas ja idas asuvad partnerriigid, et jagada samu turu kasutamisega seotud eeskirju. Euroopa Liidu Nõukogu toetas kõnealust eesmärki oma 27. juuni 2005. aasta järeldustes ühenduse lennundusalase välispoliitika programmi arendamise kohta, milles tervitatakse tehtud edusamme ühise lennunduspiirkonna laiendamisel ELi naaberriikide hõlmamiseks 2010. aastaks.

Euroopa lennundustööstuse edasise majandusliku arengu seisukohast on tähtis parandada lennundussuhteid ELi naaberriikidega, et luua ühine lennunduspiirkond. Lennud naaberriikidesse moodustavad 19 % rahvusvahelisest liiklusest väljaspool ELi, jäädes tähtsuselt vaid veidi alla Põhja-Ameerika turgudele suunduvale liiklusele. EL on juba kaasanud Šveitsi, Norra ja Islandi lennundusturud ning juunis 2006 kirjutasid Euroopa Ühendus ja selle liikmesriigid alla Euroopa ühisele lennunduslepingule (ECAA) Lääne-Balkani riikidega, millele detsembris 2006 järgnes esimese Euroopa-Vahemere lennunduslepingu sõlmimine Marokoga.

Gruusia kirjutas ühena esimestest riikidest alla horisontaalsele lennunduslepingule Euroopa Ühendusega, et viia liikmesriikidega sõlmitud kehtivad kahepoolsed lennutranspordilepingud kooskõlla ühenduse õigusaktidega. Lepingule kirjutati alla 3. mail 2006 ja see jõustus märtsis 2008.

Gruusia on oma püüdlustes saavutada tihedamat koostööd ELiga ilmutanud huvi üldist lennunduslepingut käsitlevate läbirääkimiste alustamise vastu ning kindlat soovi reformida rahvusvahelise lennutranspordi raamistikku koos ELiga. Mais 2008 teatas Gruusia majandusarengu minister Euroopa Komisjonile saadetud kirjas Gruusia valmisolekust edendada täiendavalt lennundussuhteid Euroopa Liiduga ja alustada läbirääkimisi ühist lennunduspiirkonda käsitleva lepingu üle.

See näitab Gruusia kindlat pühendumust pidada ühendusega lennundusläbirääkimisi, mille tulemusel võivad turud täiendavalt integreeruda.

Praegune ettepanek lähtub 1. septembril 2008 Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu erakorralise kohtumise soovitusest edendada suhteid Gruusiaga ning muu hulgas luua põhjalik ja terviklik vabakaubanduspiirkond, kui vajalikud tingimused on täidetud. Selle taustal on esmatähtis luua avatumad lennundussuhted, et ELi ja Gruusia majandust tugevamalt ühendada.

Käesoleva teatisega teeb komisjon seepärast ettepaneku, et nõukogu volitaks komisjoni pidama Gruusiaga läbirääkimisi ühist lennunduspiirkonda käsitleva üldise lepingu sõlmimiseks, ühendades turu avamise samaaegse õigusloomealase koostööga ja/või õigusnormide lähendamisega eelkõige sellistes esmatähtsates valdkondades nagu lennuohutus, julgestus, keskkonnakaitse ning riigiabi- ja konkurentsieeskirjade kohaldamine, mille eesmärk on tagada võrdsed võimalused ning ausad ja võrdsed konkurentsitingimused.

2. Praegune raamistik

ELi ja Gruusia vahelisi suhteid reguleerib 1. juulil 1999 jõustunud partnerlus- ja koostööleping. Kahepoolsed suhted on tihenenud veelgi pärast nn rooside revolutsiooni 2003. aastal ja Euroopa naabruspoliitika tegevuskava kinnitamist novembris 2006. Kava eesmärk on edendada Gruusia majanduse kaasamist ja poliitilist koostööd ELiga. Gruusiat käsitlevas ELi riigistrateegia dokumendis ajavahemikuks 2007–2013 on nimetatud lennundusalast täiendavat koostööd ühe konkreetse meetmena kõnealuse poliitilise eesmärgi toetamiseks.

EL hõlmab Gruusia väliskaubanduse kogumahust 31 %, ekspordist 34 % ja impordist 31 % ning on seega Gruusia peamine kaubanduspartner[2]. Kaubandus ELi ja Gruusia vahel on viimase kolme aasta jooksul kasvanud, kuid see (eriti Gruusia eksport ELi) on endiselt ühekülgne, nagu ka Gruusia kaubandus kogu maailmaga. Gruusia peamised eksporttooted on mineraalõlid, maagid, vanametall ja põllumajandustooted, samas kui EL ekspordib Gruusiasse eelkõige masinaid ja transpordivahendeid. ELi ja Gruusia vahelise kahepoolse kaubanduse 2007. aasta kogukäive oli 1,6 miljardit eurot. Gruusia kaubandus on viimase kahe aasta jooksul jõudsalt kasvanud (rohkem kui 10 % aastas). Kuigi finantskriis ja augustis 2008 toimunud sõda võivad majandusarengut pidurdada, jätkub majanduskasv tõenäoliselt ka tulevikus. Gruusia peamine majandustegevus hõlmab mangaani ja vase kaevandamist, väiketööstust (joogid, metallid, masinad) ja põllumajandustooteid. Viimasel ajal on eriti jõudsalt arenenud teenindussfäär, mis andis 54 % kogumajanduse lisandväärtusest 2003. aastal ja 65 % 2007. aastal. SRÜ riikides suurenevad leibkondade kulud kiiremini kui Hiinas või Indias (ligikaudu 10 % aastas)[3].

Gruusia oli oluline turistide sihtkoht Nõukogude Liidus. Kuigi turismisektor ei ole veel eriti arenenud, on Gruusial selgelt potentsiaali meelitada Euroopa turiste Musta mere ranniku või maailmapärandisse kuuluvate paikade ja mälestistega. Sissetulekute kasv Gruusias viimastel aastatel on suurendanud väljapoole (eelkõige Euroopa sihtkohtadesse) suunduvat turismi enam kui 12 % aastas.

Gruusia lennundussektor

Gruusia lennuettevõtjate turgu valitseb kohalik lennufirma Air Zena - Georgian Airways, mis peab lennuühendust mitme pealinnaga ELis. Gruusia lennujaamadest väljuvatel regulaarlendudel reisis 2007. aastal 590 000 reisijat, neist 36 % kasutasid Gruusia ja 64 % välisriikide lennuettevõtjate teenust. Tähtsaim välisriigi lennuettevõtja Gruusias on Turkish Airlines.

Gruusia valitsuse poliitika on alates 2004. aastast olnud väga avatud ning selle tulemusel on oluliselt tihenenud lennuliiklus, nagu on järgnevalt kirjeldatud. Gruusia on piirangute kõrvaldamiseks sõlminud mitu kahepoolset lepingut ELi liikmesriikidega. Ta kirjutas 2007. aastal alla nn avatud taeva („Open Skies”) lepingule USAga. Kõnealune avatud poliitika suurendab veelgi lennuliiklust Gruusia ja kolmandate riikide vahel. Aastatel 1999–2007 suurenes Gruusia lennuliiklus 7,4 % aastas. Ajavahemikul 2007–2008 suurenes Gruusiast väljapoole suunduvate ja sinna saabuvate lendude arv 112-lt 148-ni ning välisriikide lennuettevõtjate arv 13-lt 19-ni. Kuna poliitilised suhted Venemaa Föderatsiooniga on halvenenud, on lennuühendused kandunud Venemaalt Türgisse, Ukrainasse ja ELi riikidesse. Seega ei olnud Gruusia pealinnast Thbilisist 2008. aastal väljuvate rahvusvaheliste lendude peamine sihtpunkt enam Moskva Domodedovo lennujaam, vaid Istanbul (üle 7000 reisija kuus).

Gruusia peamine lennujaam on Thbilisi rahvusvaheline lennujaam. Riigi lennunduse infrastruktuuri parandati oluliselt kõnealuse lennujaama uue terminali avamisega veebruaris 2007 ning Bathumi ja Khuthaisi lennujaamade hiljutise uuendamisega. Eelkõige Bathumi lennujaamale võiks kasulik olla selle asukoht Musta mere ääres ja Türgi piiri lähedal.

Gruusia transpordihaldus korraldati hiljuti ümber. Gruusia majandusarenguministeeriumi transpordiosakond vastutab lennunduspoliitika arendamise eest, samas kui järelevalvet ja kontrolli teostab sama ministeeriumi ühinenud transpordiamet. Ühinenud transpordiameti alla kuuluv riigi tsiviillennundusamet teeb lennuettevõtjate, teenuseosutajate ning lennujaamade tegevuse järelevalvet ja tehnilist järelevalvet. Gruusias on lennuliikluse korraldamise teenuse sõltumatu osutaja ettevõte Sakaeronavigatisa.

ELi ja Gruusia vahelised lennundussuhted

ELi ja Gruusia turud on tihedalt seotud. Gruusia on Euroopa tsiviillennunduskonverentsi (ECAC) täisliige ning alates 2006. aastast Ühinenud Lennuametite (JAA) liikmekandidaat. Ta on taotlenud Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (Eurocontrol) liikmestaatust. Gruusial on kahepoolsed lennunduslepingud 14 liikmesriigiga, mis rõhutab lennundusalaste suhete tähtsust ELi kõnealuse naaberriigi jaoks. Peamistest Euroopa lennuettevõtjatest tegutsevad Gruusia turul Lufthansa, Czech Airlines, Air Baltic, Austrian Airlines ja British Mediterranean.

ELi ja Gruusia vahelise reisijate- ja kaubaveo maht on endiselt suhteliselt väike (210 000 reisijat 2007. aastal), kuid on alates 2007. aastast oluliselt suurenenud (ligikaudu 14 protsendipunkti aastas). Lennuühenduste arv ELi liikmesriikidega on märkimisväärselt suurenenud. See kajastab ka Gruusia lennundusturu suunitluse kandumist Venemaalt Türgisse, Ukrainasse ja ELi riikidesse, eelkõige pärast poliitiliste suhete halvenemist Venemaa Föderatsiooni ja Gruusia vahel. Gruusia olulisimad kahepoolsed turud ELis on Saksamaa (39 % Gruusia ELi turust), Austria (17 %), Läti (14 %) ja Madalmaad (9 %). Eriti suur nõudlus on Gruusiat ELi ja transatlantilise turuga ühendavate lennuliinide järele. Gruusia ja ELi vahel teenindab regulaarseid kaubaveolende vaid üks ettevõtja.

Lennutööstuse prognooside kohaselt kasvab liiklus SRÜ riikide ja ELi vahel ajavahemikul 2007–2016 keskmiselt 7,2 % aastas, mis ületab tunduvalt kasvumäära ELi siseturul.

Seoses tehnilise koostööga on EL käivitanud Tacis TRACECA programmi raames kaks tähtsat piirkondlikku lennundusprojekti (lennuliikluse korraldamise ja ohutusalase koolituse valdkonnas), milles Gruusia osaleb.

3. Suhete edasine tugevdamine olulise naaberiigiga – ühenduse lähenemisviisi eelised ja lisandväärtus

Tsiviillennundussektor (sealhulgas infrastruktuur, ettevõtjad ja muud tööstuses osalejad) hõlmab märkimisväärset osa Euroopa majandusest.Lennuettevõtjad üksi moodustavad ligikaudu 0,6 % ELi lisandväärtusest ning annavad töökohti rohkem kui 400 000 inimesele (0,4% muus kui finantssektoris töötavatest inimestest),[4] samas kui kõikjal ELis töötab kogu sektoris ligikaudu 3 miljonit inimest. Ühtse lennundusturu loomine alates 1990. aastate algusest on tunduvalt kaasa aidanud kõnealuse majandussektori dünaamilisemaks ja tõhusamaks muutmisele ning toonud suurt majanduslikku ja sotsiaalset kasu. Aastatel 1992–2003 kasvas ühendusesiseste lennuliinide arv rohkem kui 40 %. Ajavahemikul 1990–2002 suurenes ühenduse peamiste lennuettevõtjate tootlikkus 87 %[5]. Sellest olenemata ei saavutata siseturu täielikku potentsiaali tõenäoliselt enne, kui ühendus tegutseb oma lennundussuhetes kolmandate riikidega ühtse kooskõlalise üksusena alati, kui selline lähenemine võib Euroopa lennundustööstuse ja tarbijate huvides luua lisandväärtust. Lisaks sellele hindavad kolmandad riigid ELi sellealaseid kogemusi väga väärtuslikeks. Veelgi enam kehtib see Gruusia kohta, kellega EL sooviks sisse seada erisuhted.

ELi liikmesriigid ja Gruusia on tavapäraselt sõlminud kahepoolseid lennunduslepinguid, mille puhul on turg vähem avatud ja turutingimused lennuettevõtjate jaoks ranged. Kuigi mõned lepingud on viimasel ajal avatumad, võimaldavad ülejäänud lepingud kummalgi osapoolel siiani määrata vaid ühe lennuettevõtja, mis põhimõtteliselt piirab turulepääsu kahe lennuettevõtjaga. Praegune kahepoolsete lennunduslepingute süsteem liikmesriikide ja Gruusia vahel võib asetada mitmed ühenduse lennuettevõtjad ning mõne liikmesriigi tarbijad ebasoodsasse olukorda.

Ühenduse tasandil sõlmitava lennunduslepinguga kehtestataks võrdsed võimalused kõigile ühenduse lennuettevõtjatele võimalikult kõrgel tasemel ning võimaldataks kõigi liikmesriikide reisijatel kasutada sarnaseid tingimusi ning tihedamat liiklust ELi ja Gruusia vahel. See aitaks Gruusial suurendada lennuohutust ja julgestust ning seeläbi hõlbustada tarbijatel ja tööstusel lennuteenuste kasutamist nii Gruusias kui ka ELis. Eelkõige lennuohutuse valdkonnas tuleb teha jõupingutusi, et lennuametid saaksid oma järelevalveülesandeid täiel määral täita. Edukalt toimiva ühise lennunduspiirkonna loomiseks Gruusiaga on esmatähtis parandada Gruusia haldussuutlikkust rakendada ELi norme konkurentsi, tururegulatsiooni, ohutuse, julgestuse ja keskkonna vallas. Seepärast tuleks läbirääkimiste käigus osutada erilist tähelepanu õigusloomet käsitlevale koostööle ja abile, et tugevdada Gruusia lennundussektorit. Avatud turud vajavad raamistikku, mis tagab ausa konkurentsi ning ranged lennuohutus- ja julgestusnormid, tagades seega võrdväärsed tingimused ning võrdsetel võimalustel põhineva ausa konkurentsi.

Keskkonnaküsimustes peab leping vastama ühenduse säästva arengu põhimõtetele. On tähtis, et leping ei piiraks ELi suutlikkust kohaldada õiguslikke või majanduslikke vahendeid, et vähendada suurenenud lennuliikluse soovimatuid kõrvaltoimeid, eelkõige seoses õhukvaliteedi ja müratasemega lennujaamade lähedal ning üleilmse kliimamuutuse mõjutamisega.

Kuigi lõplikke järeldusi on veel liiga vara teha, on hiljutised kogemused ELi lennunduslepingutega näidanud, et ühist lennunduspiirkonda või Euroopa – Vahemere piirkonda käsitleva lepingu sõlmimine suurendab oluliselt regulaarlennuliiklust ELi ja asjaomase partnerriigi vahel. Maroko puhul on regulaarlennuliiklus alates lepingu allkirjastamisest kasvanud enam kui 25 % ning lennureisijate vedu vähemalt 10 % aastas.

Seega võib ELi ja Gruusia vahelisest ühisest lennunduspiirkonnast oodata olulist majanduskasu, kuigi geograafiliste tegurite ning asjaolu tõttu, et turism ja muud suhted on vähemarenenud, võib see olla väiksem kui Maroko puhul. Siiski on selge, et turu avamine ning lennunduses kehtivate normide vastastikune tunnustamine oleks lennundusturgudele kasulik, kuna ELi ja Gruusia vahelised majandus- ja kaubandussidemed on alati olnud lähedased.

Turu avamise tulemusena paraneksid ELi ja Gruusia elanike reisimisvõimalused märkimisväärselt. Eeldatavasti suureneb tunduvalt nii ELi ja Gruusia vaheliste otselennuliinide arv kui ka lendude üldarv, soodustades seega ELi ning Gruusia vahelisi kaubandus- ja turismivooge. Eeldatakse, et suur osa majanduslikust kasust saab osaks Euroopa lennundustööstusele ja Euroopa majandusele üldisemalt. Ühine lennunduspiirkond looks uusi olulisi turuvõimalusi ELi lennuettevõtjatele, kes sooviksid alustada lende Gruusiasse, kuid kellel ei ole praegu selleks vajalikke liiklusõigusi. Samuti võib see hõlbustada Gruusia lennuettevõtjate kaasamist praegustesse ühenduse lennuettevõtjate liitudesse ning võimaldada seeläbi integreeritud toodete arendamist, paremate teenuste pakkumist reisijatele ning suuremat tõhusust mastaabisäästu kaudu. Eeldusel, et poliitiline olukord püsib stabiilsena ning Gruusia jätkab oma majanduslikke ja poliitilisi üldreforme, peaks ELi ja Gruusia vahelise ühise lennunduspiirkonna esimesel aastal lisanduma 25 000 reisijat ning tarbijate kasu olema vähemalt 9 miljonit eurot.

Kooskõlas ELi ja Gruusia vahelise 1999. aasta partnerlus- ja koostöölepingu artikliga 58 on ELi poliitilistes ning majanduslikes huvides tagada Euroopa normidega samaväärsete ühiste normide rakendamine oma majandus- ja transpordisuhetes naaberriikidega. Seda saab kõige tõhusamalt teha üldise lepingu abil, mille üle peetakse läbirääkimisi ühenduse tasandil ning millega nähakse ette lennunduses kehtivate normide ja korra vastastikune tunnustamine. Lepingu lõppeesmärk on integreerida Gruusia lennundussektor Euroopa Liiduga ühisesse lennunduspiirkonda ja võimalikult suurel määral ühtlustada õigusnormid vastastikuse tunnustamise kaudu ELi lennundusalaste õigusaktide olulistes valdkondades.

Täieliku volituse andmine Gruusiaga läbirääkimiste pidamiseks tõendaks, et EL on valmis avama turge, püüdma lähendada lennuohutus- ja julgestusnorme ning edendama oma naaberriikide säästvat arengut. ELi ja Gruusia vahelisel lennunduslepingul võiks olla laiem majanduslik mõju ELi ja selle idapiiril asuvate muude naaberriikide vahelisele lennutranspordile ning see võiks suurendada piirkondlikku koostööd. Ka oleks see selge poliitiline märguanne Gruusiale ja Kaukaasia riikidele, et EL on valmis neid võimalust mööda oma siseturgu kaasama. Nagu eelpool märgitud, on Gruusia näidanud üles oma valmidust alustada ELiga ühisesse lennunduspiirkonda integreerumise protsessi. See sõltub Gruusia suutlikkusest ühtlustada lennunduses kehtivad normid ELi omadega vastastikuse tunnustamise kaudu ning luua sel viisil lennundusalaste suhete jaoks kindel õiguslik raamistik.

5. Järeldused

Seepärast peab komisjon oluliseks pakkuda Gruusiale laiaulatuslikku koostööd tsiviillennunduse alal. Gruusiaga sõlmitav leping looks kõrgete eesmärkidega raamistiku ning hõlmaks nii selliseid laiemaid lennundusalaseid küsimusi nagu õigusalane koostöö lennuohutuse, julgestuse, lennuliikluse korraldamise, tehnoloogia ja teadusuuringute valdkonnas kui ka äritegevusega seotud küsimusi ja tööstuskoostööd.

Tsiviillennundussektor pakub märkimisväärseid uusi võimalusi koostöö edasiseks tugevdamiseks transpordisektoris, mis tooks kasu nii Gruusiale kui ka ELile. Seepärast tuleks nüüd võtta meetmeid lennutranspordi muutmiseks ELi ja Gruusia vahelise koostöö üheks peamiseks valdkonnaks, millega pakutaks Gruusiale täiendavat vahendit Euroopa struktuuride ja turgudega integreerumiseks. Kõnealune leping on tähtis samm Euroopa Liidu ja selle idapoolsete naaberriikide ühise lennunduspiirkonna loomise suunas, mis on ELi lennundusalase välispoliitika üks peamisi eesmärke ning ELi välispoliitika oluline osa.

Ühenduse tasandil sõlmitav lennundusleping vastab Gruusia soovidele olla paremini kaasatud Euroopa lennundusstruktuuridesse ning ühendada turu avamisest saadav kasu koostööga õigusloome-, tehnika- ja tööstusvaldkonnas, et saavutada võrdsed võimalused lennuettevõtjatele ning kasu tarbijatele. Gruusiaga sõlmitava lennutranspordilepingu oluline poliitiline ja majanduslik lisandväärtus võiks pikemas perspektiivis julgustada teisi kõnealuse piirkonna riike ning aidata kaasa piirkondlikule koostööle Kaukaasias. Eespool esitatut silmas pidades teeb komisjon ettepaneku Gruusiaga läbirääkimisteks ja üldise avatud lennunduslepingu sõlmimiseks ning kutsub nõukogu üles volitama komisjoni alustama läbirääkimisi sellise lepingu üle.

Komisjon teeb tihedat koostööd liikmesriikide ja kõigi asjassepuutuvate sidusrühmadega nõukogu kavandatud otsuses sätestatud eesmärkide edasiarendamisel ja saavutamisel.

[1] KOM(2005) 79 (lõplik), 11.3.2005.

[2] Allikas: Euroopa Komisjon, http://www.delgeo.ec.europa.eu/en/trade/enpi_csp_georgia_en1.pdf .

[3] Airbus Global Market Forecast 2007–2026, lk 101.

[4] EUROSTAT „Statistics in focus”, 37/2005, ISSN 1561-4840.

[5] Komisjoni teatise „Ühenduse lennundusalase välispoliitika programmi arendamine” lisa (KOM(2005) 79 (lõplik)).