[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 26.1.2009

KOM(2009) 13 lõplik

KOMISJONI TEATIS

EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE EURODACi kesküksuse 2007. aasta tegevuse aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile

KOMISJONI TEATIS

EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULEEURODACi kesküksuse 2007. aasta tegevuse aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile

1. SISSEJUHATUS

1.1. Kohaldamisala

Nõukogu 11. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 2725/2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (edaspidi „EURODACi määrus”),[1] on sätestatud, et komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kesküksuse tegevuse aastaaruande[2]. Käesolevas viiendas aastaaruandes esitatakse teave süsteemi haldamise ja tõhususe kohta 2007. aastal ning hinnang EURODACi tulemuslikkuse ja kulutõhususe ning kesküksuse teenuse kvaliteedi kohta.

1.2. Õigusraamistiku ja poliitika täiendamine

2007. aasta juunis esitas komisjon eelmistele aastaaruannetele[3] ja liikmesriikide esitatud teabele toetudes Dublini süsteemi esimese kolme aasta tegevuse hindamise aruande[4] (edaspidi „hindamisaruanne”), mis hõlmas EURODACi esimese kolme aasta (2003–2005) tegevust. Selles loetleti probleeme, mille tõttu kehtivad õigusaktid ei vasta täielikult vajadusele, ja esitati ettepanek võtta teatavaid meetmeid EURODACi täiendamiseks nii, et see vastaks paremini Dublini määruse eesmärkidele.

Probleemide lahendamiseks esitas komisjon 3. detsembril 2008 EURODACi määruse muutmist käsitleva ettepaneku[5].

2007. aastal laienes oluliselt geograafiline ala, kus kohaldatakse EURODACi määrust, kuna Bulgaaria ja Rumeenia ühinesid Euroopa Liiduga ning liitusid 1. jaanuaril 2007 EURODAC-süsteemiga,[6] olles eelnevalt komisjoni teavitanud vastavalt EURODACi määruse artikli 27 lõike 2 punktile a.

2. EURODACI KESKÜKSUS[7]

2.1. Süsteemi haldamine

Arvestades hallatavate andmete mahu pidevat suurenemist (teatavate toimingute andmeid tuleb säilitada 10 aastat), 2001. aastast pärineva tehnilise platvormi loomulikku vananemist ja seda, et uute liikmesriikide ühinemise tagajärjel EURODACi lisatavate andmete mahu muutumist ei olnud võimalik prognoosida,[8] tuleb EURODACi süsteem ajakohastada. See töö kavatsetakse lõpule viia 2009. aasta teisel poolel, kuid peamised uuendused on juba tehtud. Ajakohastatud on EUODACi varuserver, mis võimaldab liikmesriike teenindada, kui kesküksus ei ole pika aja jooksul töökorras. Komisjon kirjutas 2006. aastal alla turvalise üleeuroopalise valitsusasutuste telemaatiliste teenuste süsteemi (s-TESTA) lepingule. 2007. aastal alustasid 18 liikmesriiki üleminekut seniselt TESTA II-lt s-TESTAle, mis on turvalisem ja töökindlam.

2.2. Teenuse kvaliteet ja kulutõhusus

Komisjon on teinud kõik võimaliku, et pakkuda EURODACi kesküksuse lõppkasutajaks olevatele liikmesriikidele kvaliteetset teenust[9]. 2007. aastal ei esinenud süsteemi töös plaaniväliseid katkestusi, kuid aprilli lõpul katkestati teenuse osutamine 50-tunnise TESTA II võrgu häire tõttu. TESTA II asendav uus s-TESTA võrk on turvalisem ja töökindlam. 2007. aastal oli EURODACi kesküksus töökorras 99,43 % ajast.

2007. aastal teatati ühest juhtumist, kus AFIS tuvastas kokkulangevuse valesti. See oli EURODACi tegevuse algusest alates esimene kümne sõrmejälje kujutise vale tuvastamise juhtum. Kuigi vastavalt EURODACi määruse EÜ nr 2725/2000 artikli 4 lõikele 6 tuleb liikmesriikidel kõiki päringutulemusi viivitamata kontrollida, ei pea nad komisjonile teatama vastavuse vale tuvastamise juhtumitest[10]. Süsteemi võib ikkagi pidada väga täpseks, arvestades, et selles on sooritatud 1,1 miljonit päringut, tuvastatud 200 000 kokkulangevust ja esinenud on vaid üks valetuvastus.

Viieaastase tegevuse järel moodustab EURODACiga seotud lepinguliste tööde kogusumma 8,1 miljonit eurot. Kesküksuse majandus- ja tegevuskulud olid 2007. aastal 820 791,05 eurot. Kulude suurenemine võrreldes eelmiste aastatega tuleneb peamiselt süsteemi ülalpidamis- ja käitamiskulude kasvust ning varuserveri võimsuse olulisest suurendamisest.

EURODACi kulusid võimaldas kokku hoida komisjoni vahendite ja infrastruktuuri (näiteks TESTA võrgu) tõhusam kasutamine.

Ühendus osutas IDA programmi raames ka kesküksuse ja liikmesriikides asuvate üksuste vahelise andmeside ja andmeturbe teenuseid. Kulud, mida esialgse kava kohaselt (määruse artikli 21 lõiked 2 ja 3) oleksid pidanud kandma liikmesriigid, kaeti kokkuvõttes ühenduse vahenditest, kuna kasutati üldkasutatavat infrastruktuuri. Seega säästeti liikmesriikide eelarvevahendeid.

2.3. Andmekaitse ja -turve

Statistika kohaselt kasutasid liikmesriigid varasemast märksa vähem nn eripäringuid, kuid komisjon peab nende kasutamise määra ikka liiga kõrgeks (2007. aastal 195 kasutamise juhtu, liikmesriigiti 0–88 juhtu) ja on endiselt eripäringute kasutamise pärast mures. Nagu märgitud eelmistes aastaaruannetes ja hindamisaruandes, on tegemist EURODACi määruse artikli 18 lõike 2 kohase toiminguga. Kajastades andmekaitseeeskirju, mis kaitsevad andmesubjektide õigust pääseda juurde oma andmetele, on kõnealuses lõikes ette nähtud võimalus teha eripäring selle isiku taotlusel, kelle andmeid säilitatakse keskandmebaasis. Eripäringute tegemise jälgimise parandamiseks sisaldab EURODACi määruse muutmiseks tehtud komisjoni ettepanek nõuet, et liikmesriigid esitaksid andmesubjekti juurdepääsutaotluse koopia liikmesriigi asjaomasele järelevalveasutusele.

Pärast nõupidamist Euroopa andmekaitseinspektoriga kavatseb komisjon võtta meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes jätkavad selle tähtsa andmekaitsesätte kuritarvitamist.

Kooskõlas määruse artikli 20 lõikega 2 koostas Euroopa andmekaitseinspektor 2007. aasta novembris põhjaliku turvaauditi aruande EURODACi kesküksuse kohta[11]. Turbepoliitika ja -põhimõtted vaadatakse läbi vastavalt auditis esitatud soovitustele ja auditeerimisel kasutatud meetodile.

3. ARVANDMED JA JÄRELDUSED

Käesoleva aastaaruande lisas on esitatud tabelid andmetega, mille kesküksus on esitanud ajavahemiku 1.1.2007–31.12.2007 kohta. EURODACi statistika hõlmab kõigi nende vähemalt 14-aastaste isikute sõrmejäljekirjeid, kes on esitanud taotluse saada varupaik mõnes liikmesriigis, kes on kinni peetud liikmesriigi välispiiri ebaseaduslikul ületamisel või kes on ebaseaduslikult viibinud mõne liikmesriigi territooriumil (kui pädev asutus peab vajalikuks kontrollida, kas isik on minevikus taotlenud varjupaika).

Tuleb märkida, et EURODACi andmed varjupaigataotluste kohta ei ole võrreldavad Eurostati andmetega, mis põhinevad justiits- ja siseministeeriumidelt igal kuul saadud statistilistel andmetel. Erinevused tulenevad eri meetoditest. Eurostat kogub andmeid mis tahes vanuses varjupaigataotlejate kohta ning eristab esimest ja korduvat taotlust. See, kas varjupaigataotlejate andmed sisaldavad ka varjupaigataotluse esitaja perekonnaliikmeid, on liikmesriigiti erinev, nagu ka see, kuidas kajastatakse statistikas korduvtaotlusi.

3.1. Edukad toimingud

Edukas toiming on niisugune kesküksuses andmete töötlemise juhtum, mille puhul ei esine probleeme andmete valideerimisega ega vigastest sõrmejälgedest või halvast kvaliteedist tulenevaid tõrkeid[12].

2007. aastal oli kesküksusel 300 018 edukat toimingut, mida on võrreldes 2006. aasta 270 611 eduka toiminguga rohkem. Pärast seda, kui EURODACi statistika kohaselt 2006. aastal varjupaigataotlejate andmetega ( 1. kategooria [13]) tehtud toimingute arv võrreldes 2005. aastaga vähenes, suurenes see 2007. aastal uuesti 19 % (165 958 võrreldes 2006. aasta 197 284-ga). Näitaja suurenemine tuleneb varjupaigataotluste arvu suurenemisest ELis 2007. aastal.

2007. aastal muutus ka välispiiri ebaseadusliku ületamise pärast kinni peetud isikute ( 2. kategooria [14]) arvu muutumise suund. Kui 2004., 2005. ja 2006. aastal niisuguste isikute arv suurenes (vastavalt 16 183, 25 162 ja 41 312 isikut), siis 2007. aastal see vähenes 8 % (38 173 isikut). On näha, et Itaalia, Kreeka ja Hispaania sisestavad enamiku asjaomastest andmetest (vastavalt 15 053, 11 376 ja 9 044). Neile järgnevad Ungari (894), Suurbritannia (480) ja Malta (384). Kuid endiselt püsib hindamisaruandes esitatud probleem, mille kohaselt liikmesriigid esitavad vastumeelselt andmeid 2. kategooria toimingute kohta. Kaheksa liikmesriiki (Eesti, Island, Küpros, Luksemburg, Läti, Portugal, Taani ja Tšehhi) ei saatnud 2007. aastal EURODACi määruse artikli 8 lõikes 1 sätestatud kohustusest hoolimata üldse andmeid 2. kategooria toimingute kohta.

2007. aastal ei toimunud erilisi muutusi selles, kuidas liikmesriigid kasutasid võimalust esitada[15] andmeid 3. kategooria [16] toimingute (liikmesriigis ebaseaduslikult elamise pärast kinnipeetud isikute andmed) kohta. Kõnealuste andmete esitamine suurenes vaid 2 % (64 561 võrreldes 2006. aasta 63 341-ga). Iirimaa ja Malta ei esitanud üldse andmeid 3. kategooria toimingute kohta.

3.2. Kokkulangevuse tuvastamine

3.2.1. 1. kategooria andmete kokkulangevus 1. kategooria andmetega

Lisa tabelis 3 on liikmesriikide kaupa esitatud nende isikute varjupaigataotluste arv, kes on varem juba esitanud varjupaigataotluse mõnes teises liikmesriigis („kokkulangevus välisriikide andmetega”) ja samas liikmesriigis (kokkulangevus oma riigi andmetega)[17]. Samas tabelis esitatakse ka ülevaade varjupaigataotlejate järelliikumisest ELis. Lisaks „loomulikule” naaberriikide vahelisele liikumisele ilmneb, et suur hulk Prantsusmaal varupaiga taotlejaid (1 116)[18] on varem esitanud taotluse Poolas, ning et Kreeka ja Itaalia puhul on eelnevalt kõige rohkem varjupaigataotlusi registreeritud Ühendkuningriigis (vastavalt 177 ja 287 kokkulangevust välisriikide andmetega). Viimasel juhul on ränne sümmeetriline ja Ühendkuningriigi 1. kategooria toimingute puhul on suurim kokkulangevus (370 juhtumit) Itaalia esitatud andmetega. Tervelt 44,37 % järgnevatest taotlustest esitatakse samas liikmesriigis, kus esitati eelmine taotlus. Küpros (87 %), Poola (82 %), Ungari (75 %) ja Tšehhi (61 %) on need liikmesriigid, kus samas liikmesriigis esitati üle poole järgnevatest taotlustest .

3.2.2. Korduvtaotlused

2007. aastal EURODACis registreeritud 197 284 varjupaigataotlusest olid 31 910 „korduvtaotlused”, mille puhul sama või mõni teine liikmesriik juba oli 1. kategooria toiminguna süsteemi kandnud taotluse esitaja sõrmejäljed. Seega võib süsteemi statistika alusel teha esialgse järelduse, et 16 % 2007. aasta varjupaigataotlustest olid korduvad (vähemalt teised) taotlused ning see on 1 % vähem kui aasta varem. Kuid 1. kategooria toimingu süsteemi kandmine ei tähenda iga kord, et isik esitas uue taotluse. Tegelikult moonutab korduvtaotluste statistikat teatavate liikmesriikide tava võtta Dublini määruse alusel üleantavatelt isikutelt uuesti sõrmejäljed. See tähendab, et pärast Dublini määruse kohast üleandmist võetakse ja edastatakse taotleja sõrmejäljed uuesti ning jäetakse seega ekslik mulje, et isik on esitanud uue taotluse. Komisjon kavatseb selle probleemi lahendada ja on EURODACi määruse muudatusettepanekute hulka lisanud nõude, et üleandmise puhul ei registreeritaks uut varjupaigataotlust.

3.2.3. 1. kategooria andmete kokkulangevus 2. kategooria andmetega

1. ja 2. kategooria andmete kokkulangevus annab ülevaate ELi ebaseaduslikult saabunud isikute rändest enne taotluse esitamist. Nii nagu aasta varem, tuvastati kõige rohkem kokkulangevusi Kreeka ja Itaalia ning vähemal määral ka Hispaania ja Slovakkia sisestatud andmete suhtes. Enamikul juhtudel on tegemist kokkulangevusega oma riigi andmetega, mis annab tunnistust sellest, et suurem osa ebaseaduslikult riiki saabunutest taotleb varjupaika samas riigis[19]. Kõikides liikmesriikides kokku ebaseadusliku piiriületamise eest kinnipeetud ja varupaigataotluse esitanud isikutest rohkem kui pooled (63,2 %) esitavad taotluse samas liikmesriigis, kuhu nad saabusid ebaseaduslikult.

Enamik Kreeka kaudu ebaseaduslikult ELi saabunutest ja sealt edasi rännanutest suunduvad kas Itaaliasse, Rootsi või Ühendkuningriiki. Itaalia kaudu saabunutest suundub enamik peamiselt Ühendkuningriiki ja Rootsi, Hispaania kaudu saabunutest aga Itaaliasse või Austriasse. Slovakkia kaudu sisenenud lähevad eeskätt Austriasse ja Prantsusmaale.

3.2.4. 3. kategooria andmete kokkulangevus 1. kategooria andmetega

Kõnealuste kokkulangevuste alusel saab teha järeldusi selle kohta, millises riigis esitasid ebaseaduslikud sisserändajad esimese varjupaigataotluse enne teise liikmesriiki edasiliikumist. Silmas tuleb pidada aga seda, et 3. kategooria toimingute registreerimine ei ole kohustuslik ning osa liikmesriike ei kontrolli korrapäraselt nende toimingute kohta esitatud andmeid. Olemasolevad andmed annavad tunnistust näiteks sellest, et ebaseaduslikult Saksamaal elamise eest kinnipeetud isikud olid varem taotlenud varjupaika Austrias või Rootsis ning et ebaseaduslikult Prantsusmaal elamise eest kinnipeetud isikud olid varem taotlenud varjupaika Ühendkuningriigis või Itaalias. Tuleb märkida, et keskmiselt 18 % riigis ebaseaduslikult elanud isikutest olid varem esitanud varjupaigataotluse mõnes liikmesriigis.

3.3. Andmete hiline edastamine

EURODACi määruses on sõrmejälgede edastamiseks praegu ette nähtud väga ebamäärane tähtaeg, mis võib praktikas põhjustada märkimisväärset hilinemist. Tegemist on äärmiselt olulise küsimusega, kuna viivitused sõrmejälgede edastamisel võivad viia tulemusteni, mis ei vasta Dublini määruses sätestatud vastutuse põhimõtetele. Sellele, et võetud sõrmejäljed saadetakse EURODACi kesküksusele liiga hilja, osutati juba eelmistes aastaaruannetes ning see tõsteti probleemina esile hindamisaruandes.

Kuigi kõnealune probleem ei ole enam nii üldine kui varem, saadavad mõned liikmesriigid (Hispaania, Bulgaaria, Kreeka ja Taani) sõrmejäljed endiselt suure, kuni 12-päevase hilinemisega[20]. Pidades silmas eelmises aastaaruandes esitatud kahte võimalikku sündmuste käiku (valed kokkulangevused[21] ja kokkulangevuste puudumine[22]), rõhutavad komisjoni talitused, et hilise edastamise tulemusel võib vastutus langeda valele liikmesriigile.

2007. aastal avastas kesküksus 60 kokkulangevuse puudumise juhtumit, millest 57 puhul sai „kasu” üks ja sama liikmesriik, ning 233 vale kokkulangevuse juhtumit, millest 183 oli tingitud ühe ja sama liikmesriigi andmete hilisest esitamisest. Võrreldes eelmise aasta andmetega on kokkulangevuse puudumise juhtude arv 28 % suurem ja valede kokkulangevuste arv on kolmekordistunud. Seetõttu meenutavad komisjoni talitused liikmesriikidele veel kord, et neil tuleb võtta kõik meetmed andmete esitamiseks vastavalt EURODACi määruse artiklitele 4 ja 8.

EURODAC määruse muutmist käsitlevas ettepanekus nähakse EURODACi kesküksusele andmete esitamiseks ette 48 tunnine tähtaeg.

3.4. Toimingute kvaliteet

2007. aastal ebaõnnestus keskmiselt 6,13 % liikmesriikide toimingutest, mida on umbes sama palju kui aasta varem (6,03 %). Mõne riigi puhul oli ebaõnnestumise määr palju kõrgem kui teistel (näiteks 18 % Soomel, kuid kõigest 3,59 % Norral). Keskmisest kõrgem oli see näitaja 14 liikmesriigil, kusjuures kolmel liikmesriigil (Soome, Läti ja Madalmaad) ületas see keskmise kahekordselt. Rõhutagem, et ebaõnnestumiste määr ei sõltu tehnikast ega süsteemi puudustest. See tuleneb eelkõige liikmesriikide esitatavate sõrmejäljekujutiste halvast kvaliteedist, inimlikust eksimusest ja sõrmejälgede esitajate seadmete valest seadustusest. Teisest küljest tuleb aga märkida, et teatavatel juhtudel kajastavad kõnealused arvud süsteemi tagasilükatud halva kvaliteediga sõrmejäljekujutiste uuesti esitamist. Komisjoni talitused osutavad, et ebaõnnestumiste kõrget määra on rõhutatud ka eelmistes aastaaruannetes, milles ühtlasi paluti liikmesriikidel anda vajalikku koolitust oma EURODACi personalile ning seadistada oma seadmed nii, et vigade arv oleks väiksem.

4. JÄRELDUSED

2007. aastal olid EURODACi kesküksuse teenuse osutamise kiiruse, tulemuslikkuse, turvalisuse ja kulutõhususe näitajad head.

Kuna pärast viieaastast langustendentsi ELis esitatud varupaigataotluste arv 2007. aastal suurenes, suurenes ka EURODACi 1. kategooria toimingute arv. 2. kategooria toimingute arv vähenes veidi ning 3. kategooria toimingute arv oluliselt ei muutunud. Tuleb ka märkida, et eelmise aastaga võrreldes vähenes korduvtaotluste arv 1 % võrra.

Endiselt on probleemiks andmete hiline edastamine EURODACi kesküksusele, andmete kvaliteet ning asjaolu, et teatavad liikmesriigid kasutavad liiga palju niinimetatud eripäringut.

Lisa: Statistilised andmed

Tabel 1. EURODACi kesküksus, andmed andmebaasi sisu kohta 31. detsembri 2007. aasta seisuga

[pic]

Tabel 2. EURODACi kesküksuse edukad toimingud 2007. aastal[23]

category 1 | category 2 | category 3 | TOTAL |

AT | 8.467 | 143 | 1.938 | 10.548 |

BE | 10.243 | 8 | 686 | 10.937 |

BG | 847 | 343 | 426 | 1.616 |

CY | 4.090 | 0 | 151 | 4.241 |

CZ | 1.807 | 0 | 2.466 | 4.273 |

DE | 19.130 | 17 | 15.948 | 35.095 |

DK | 1.449 | 0 | 532 | 1,981 |

EE | 13 | 0 | 10 | 23 |

ES | 4.622 | 9.044 | 2.418 | 16.084 |

FI | 1.127 | 1 | 194 | 1.322 |

FR | 24.100 | 9 | 9.067 | 33.176 |

GR | 23.343 | 11.376 | 16 | 34.735 |

HU | 3.087 | 894 | 60 | 4.041 |

IC | 36 | 0 | 1 | 37 |

IE | 3.284 | 1 | 0 | 3.285 |

IT | 15.003 | 15.053 | 1.088 | 31.144 |

LT | 67 | 7 | 49 | 123 |

LU | 331 | 0 | 313 | 644 |

LV | 33 | 0 | 13 | 46 |

MT | 904 | 384 | 0 | 1.288 |

NL | 7.159 | 4 | 12.156 | 19.319 |

NO | 5.218 | 1 | 6.066 | 11.285 |

PL | 5.608 | 8 | 320 | 5.936 |

PT | 184 | 0 | 36 | 220 |

RO | 588 | 207 | 328 | 1.123 |

SE | 29.636 | 2 | 239 | 29.877 |

SI | 347 | 6 | 622 | 975 |

SK | 2.311 | 185 | 1.186 | 3682 |

UK | 24.250 | 480 | 8.232 | 32.962 |

TOTAL | 197.284[24] | 38.173[25] | 64.561[26] | 300.018[27] |

Tabel 3. Vastavuste jagunemine 2007. aastal: 1. kategooria andmete kokkulangevus 1. kategooria andmetega

[pic]

Tabel 4. Vastavuste jagunemine 2007. aastal: 1. kategooria andmete kokkulangevus 2. kategooria andmetega

[pic]

Tabel 5. Vastavuste jagunemine 2007. aastal: 3. kategooria andmete kokkulangevus 1. kategooria andmetega

[pic]

Tabel 6. Ebaõnnestunud toimingute osakaal (%) 2007. aastal

[pic]

Tabel 7. Sõrmejälgede võtmisest nende EURODACi kesküksusele saatmiseni kuluv keskmine aeg 2007. aastal

[pic]

Tabel 8. 1. kategooria andmete valed kokkulangevused 1. kategooria andmetega 2007. aastal

[pic]

Tabel 9. 2. kategooria andmete hilisest saatmisest tingitud 1. kategooria andmete ja 2. kategooria andmete kokkulangevuste puudumine 2007. aastal

[pic]

Tabel 10. Blokeeritud andmetega (määruse (EÜ) nr 2725/2000 artikkel 12) tuvastatud vastavuste jaotumine 2007. aastal

[pic]

Tabel 11. 9. kategooria juhtumid[28] liikmesriigiti 2007. aastal

[pic]

[1] EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1.

[2] EURODACi määruse artikli 24 lõige 1.

[3] Eelmised aastaaruanded avaldati komisjoni talituste töödokumendina. Nende viitenumbrid on järgmised: SEK(2004) 557, SEK(2005) 839, SEK(2006) 1170 ja SEK (2007) 1184.

[4] Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule: Dublini süsteemi hindamisaruanne, KOM(2007) 299 (lõplik), {SEK(2007) 742}.

[5] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega Dublini määruse kohaldamiseks luuakse sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteem (KOM(2008) XXX).

[6] Komisjoni talitused osutasid neile EURODAC-süsteemiga ühinemisel abi, korraldades muu hulgas 69 testist koosneva eeltestimise.

[7] EURODACi kesküksuse üldine kirjeldus ning kesküksuses töödeldavate toimingute liikide ja tuvastatavate vastavuste liikide määratlused on esitatud EURODACi kesküksuse tegevuse esimeses aastaaruandes (vt EURODACi kesküksuse tegevuse esimene aastaaruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile, SEK(2004) 557, lk 6).

[8] Kuna EURDACi määrust kohaldavad kõik ELi liikmesriigid ning Norra ja Island, kasutatakse käesolevas teatises mõistet „liikmesriik” kõigi 29 EURODACi andmebaasi kasutava riigi kohta.

[9] Lisaks kesküksuse teenustele (nagu vastavuse tuvastamine ja andmete säilitamine) osutatakse ka kesküksuse ja riikide juurdepääsupunktide vahelist andmesideteenust ja turbeteenust.

[10] Komisjon on teinud ettepaneku muuta EURODACi määruse läbivaatamise käigus vastavuse vale tuvastamise juhtumitest teatamine liikmesriikidele kohustuslikuks.

[11] Juurdepääsupiiranguga EU RESTRICTED dokument "Report on the EURODAC audit", mille lühikokkuvõte on kättesaadav aadressil http://www.edps.europa.eu/EDPSWEB/webdav/site/mySite/shared/Documents/Supervision/EURODAC/07-11-09_EURODAC_audit_summary_EN.pdf.

[12] Lisa 2. tabelis on ajavahemiku 1. jaanuar – 31. detsember 2007 kohta liikide kaupa esitatud liikmesriikide edukate toimingute andmed.

[13] Andmed varjupaigataotluste kohta. Varem teises liikmesriigis varjupaigataotluse esitanud varjupaigataotlejate sõrmejälgedega võrdlemiseks saadetud varupaigataotlejate sõrmejäljed (kõigi 10 sõrmejälje kujutised). Neid andmeid võrreldakse 2. kategooria andmetega (vt allpool). Kõnealuseid andmeid säilitatakse 10 aastat, v.a määruses sätestatud erijuhud (näiteks kustutatakse andmed isikute kohta, kes on saanud mõne liikmesriigi kodakondsuse).

[14] Andmed nende välismaalaste kohta, kes peeti kinni välispiiri ebaseadusliku ületamise pärast, kuid keda ei saadetud tagasi . Need andmed (kõigi 10 sõrmejälje kujutised) saadetakse vaid säilitamiseks, et neid saaks võrrelda hiljem kesküksusele esitatavate varjupaigataotlejaid käsitlevate päringutega. Kõnealuseid andmeid säilitatakse kaks aastat, välja arvatud andmed, mis kustutatakse kohe, kui isik saab elamisloa, lahkub liikmesriigist või saab mõne liikmesriigi kodakondsuse.

[15] Seejuures võrreldakse liikmesriigis ebaseaduslikult elamise pärast kinnipeetud kolmandate riikide kodanike andmeid andmebaasis juba leiduvate varupaigataotlejate sõrmejälgedega.

[16] Andmed liikmesriigis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste kohta. Neid andmeid ei talletata, kuid neid võrreldakse varjupaigataotlejate andmetega keskandmebaasis. Kõnealuste andmete esitamine ei ole liikmesriikidele kohustuslik.

[17] Oma riigi andmetega kokkulangevuse statistika ei tarvitse olla kooskõlas kesküksusele esitatud ja liikmesriikides registreeritud kokkulangevuste arvuga, kuna osa liikmesriike ei kasuta artikli 4 lõikes 4 sätestatud võimalust, mille kohaselt kesküksus võrdleb sõrmejälgi ka sama liikmesriigi varem esitatud ja keskandmebaasis talletatud sõrmejälgedega. Ka juhul, kui liikmesriik ei kasuta nimetatud võimalust, hõlmab kesküksuse teostatav võrdlus tehnilistel põhjustel andmebaasi kõiki (nii sama riigi kui ka teiste riikide esitatud) andmeid, kuid kesküksus annab vastuseks „kokkulangevus puudub”, kuna liikmesriigi päring ei hõlma võrdlust tema enda esitatud andmetega.

[18] Seega on kasv võrreldes 2006. aastaga (486 juhtumit) 230 %. Tundub, et paljud varjupaigataotlejad, kes esitavad esimese taotluse Poolas, liiguvad edasi ka Belgiasse.

[19] Varjupaigataotluse esitamine on tähtsam sündmus kui ebaseaduslik sisenemine, mistõttu juhul, kui isik esitab piiril kinnipidamise järel varjupaigataotluse, ei tule 2. kategooria toimingut sisestada.

[20] Suurima hilinemisega andmeid esitava riigi aasta keskmine hilinemine ühe kategooria andmete esitamisel.

[21] Vale kokkulangevuse puhul esitab kolmanda riigi kodanik varjupaigataotluse liikmesriigis A, kus võetakse selle isiku sõrmejäljed. Ajal, kui sõrmejäljed on veel kesküksusele edastamata (1. kategooria toiming), võib isik edasi liikuda liikmesriiki B ja esitada seal uue varjupaigataotluse . Kui liikmesriik A esitab sõrmejäljed hiljem kui liikmesriik B, talletatakse tema esitatud sõrmejäljed keskandmebaasis hiljem kui liikmesriigi B esitatud sõrmejäljed ja nende esitamisel tuvastataks vastavus liikmesriigi B esitatud sõrmejälgedega. Seega langeks vastutus varjupaigataotluse töötlemise eest liikmesriigile B, mitte aga liikmesriigile A, kus taotlus esitati varem.

[22] Kokkulangevuse puudumine on juhtum, mille puhul kolmanda riigi kodanik peetakse kinni ebaseadusliku piiriületuse eest ja liikmesriigis A, kuhu ta saabus, võetakse tema sõrmejäljed. Ajal, kui sõrmejäljed on veel kesküksusele edastamata (2. kategooria toiming), võib isik edasi liikuda liikmesriiki B ja esitada varjupaigataotluse . Sellega seoses võetakse tema sõrmejäljed ka liikmesriigis B. Kui liikmesriik B esitab sõrmejäljed (1. kategooria toiming) varem, registreeritakse kesküksuses esimesena 1. kategooria toiming, ning taotluse peab läbi vaatama liikmesriik B, mitte liikmesriik A. Kui 2. kategooria toimingu andmed esitatakse hiljem, jääb kokkulangevus tuvastamata, sest süsteemis2. kategooria toimingu andmed puuduvad.

[23] Edukas toiming on niisugune kesküksuses andmete töötlemise juhtum, mille puhul ei esine probleeme andmete valideerimisega ega vigastest sõrmejälgedest või halvast kvaliteedist tulenevaid tõrkeid.

[24] 16.5958 in 2006.

[25] 41.312 in 2006.

[26] 63.341 in 2006.

[27] 270611 in 2006.

[28] 9. kategooriasse kuuluvad eripäringud, mis sooritatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2725/2000 artikli 18 alusel.