Regioonide Komitee arvamus teemal „Laienemisstrateegia ja peamised väljakutsed aastatel 2009–2010 – kandidaatriigid”

1. tõdeb taas, et ELi eesmärk on edendada rahu, ELi väärtusi ja liikmesriikide rahvaste heaolu. Just sel põhjusel on EL avatud kõigile Euroopa riikidele, kes täidavad Kopenhaageni kriteeriumid;

2. märgib, et laienemisprotsess on oluline tegur rahu ja stabiilsuse tagamiseks Euroopas. Lisaks annab see kandidaatriikidele täiendava võimaluse saada osa ühise majandusruumi loodavast heaolust;

3. rõhutab, et Euroopa Liidul tuleb kinnitada oma kindlat pühendumust tagada kõikidele ühinemiskriteeriumeid täitvatele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalemise tingimustele vastavatele Euroopa riikidele väljavaade ELiga ühineda;

4. rõhutab, et integratsiooni õnnestumine sõltub viisist, kuidas asjaomane kandidaatriik ühinemist ette valmistab ning kas täidetakse Kopenhaageni kriteeriume;

5. rõhutab täielikku toetust kandidaatriikide meetmetele ja reformidele ühinemiskriteeriumite täitmiseks;

6. juhib tähelepanu sellele, et integratsiooniprotsessi õnnestumine sõltub väga palju heanaaberlike suhete ja piirkondliku koostöö põhimõtete järgmisest. Komitee kutsub kandidaatriike üles lahendama naaberriikide vahel esinevad tüliküsimused mõlemale poolele vastuvõetaval viisil, järgides seejuures Euroopa prioriteete, põhimõtteid ja väärtusi;

7. juhib tähelepanu asjaolule, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja nende ühendused peavad integratsiooniprotsessis osalema varases etapis, kuna tegemist on struktuurilise ja äärmiselt demokraatliku protsessiga, mida pole võimalik ellu viia üksnes kesktasandil ilma kõigi valitsustasandite aktiivse osaluseta ning ilma subsidiaarsuse ja kodanikuläheduse põhimõtte täieliku järgimiseta;

8. tunnustab Horvaatiat jätkuva edu eest ELi ühinemiskriteeriumide ning liikmeksolekuga kaasnevate kohustuste täitmisel;

9. väljendab rahulolu seoses kahepoolse kokkuleppega, mis sõlmiti Sloveeniaga piirivaidluse lahendamiseks ning mis võimaldas jõuda kõnealuses küsimuses mõlemale poolele vastuvõetavale lahendusele;

10. ärgitab Horvaatiat tugevdama jõupingutusi kõigi nõutud võrdluskriteeriumide ja -eesmärkide järgimisel, eelkõige tegema täielikku koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (EJRK) endiselt probleeme põhjustavate juhtumite puhul. Samuti julgustab komitee kiirendama reforme teatud võtmesektorites, sest reformid on vältimatuks tingimuseks sellele, et ühinemisläbirääkimised 2010. aastal lõpule jõuaksid;

11. leiab, et teatavat edu on saavutatud korruptsioonivastases võitluses. Märgib siiski, et korruptsioon on paljudes sektorites endiselt levinud ning soovitab Horvaatial teha täiendavaid jõupingutusi ja suurendada korruptsioonivastase võitlusega tegelevate osapoolte haldussuutlikkust ning arendada poliitilise vastutuse kultuuri kõigil tasanditel;

12. kiidab meediakanalite vabaduse ja paljususe nimel kehtestatud õiguslikke tagatisi ning nende järgimist, ent märgib siiski ähvardusi ja poliitilist survet, mis on suunatud korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse juhtumitega tegelevate ajakirjanike vastu;

13. avaldab muret vajakajäämiste üle diskrimineerimisvastaste õigusaktide rakendamisel. Hiljutisi eelarvekärpeid ei tohiks tuua õigusaktide mittetäieliku rakendamise õigustuseks. Komitee täheldab, et vähemuste diskrimineerimine on spetsiifilisem probleem, kuna praktikas ei juhinduta ei diskrimineerimise vastu kaitsmisel ega asjaomastes kriminaalmenetlustes ELi mudelitest;

14. väljendab heameelt, et 2009. aasta mais esimest korda toimunud linnapeade ja prefektide otsevalimised olid korrapärased, valimistel osalejate arv kasvas ja naiste poliitiline esindatus suurenes;

15. tervitab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vastutavate isikute ja töötajate koolitamise riikliku strateegia vastuvõtmist aastateks 2009–2013 ning tunnustab selle olulisust kohalike haldusasutuste suutlikkuse suurendamisel kodanikele detsentraliseeritud teenuste pakkumisel. Komitee rõhutab siiski suuri vajakajäämisi haldusmenetlustes ning on nõus sellega, et kaasaegse ja professionaalse avaliku halduse loomise õiguslik alus on veel puudulik;

16. märgib, et detsentraliseerimisstrateegia on poliitilise toetuse puudumise tõttu vastu võtmata ning avaldab kahetsust üldise kooskõlastuse puudumise üle poliitilise ja tehnilise tasandi, samuti keskvalitsuse ja kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel. Komitee kutsub riiklikke ametiasutusi üles kehtestama menetlused, mis võimaldavad tagada piisava esindatuse õigusloomeprotsessis ning soovitab võtta vastu meetmed kohalike ja piirkondlike omavalitsuste majandusliku olukorra parandamiseks;

17. õhutab konkreetsematele meetmetele, et tagada Horvaatia riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametivõimude koolitus ning tööalaste oskuste ja teadmiste parandamine. Komitee teeb ettepaneku arendada sellealast koostööd ELi liikmesriikidega, et võida kiiremini kasutada nende kogemusi ja täita kiirelt ELiga ühinemise lepingu tingimused;

18. tunnustab edusamme, mis on tehtud ettevõtete registreerimise lihtsustamiseks ettevõtteregistris, aga rõhutab siiski, et ettevõtluskliimat mõjutavad negatiivselt arvukad riikliku ja kohaliku tasandi maksulaadsed lõivud, korruptsioon ning vajakajäämised riigihalduses;

19. on seisukohal, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja nende ühendused peavad osalema ühenduse õigustiku rakendamisel. Samuti rõhutab komitee, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad olema hästi ettevalmistatud selleks, et täita ELi liikmesusega kaasnevad kohustusi ning kasutada ära sellest tulenevad võimalused;

20. võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni soovituse ja üldasjade nõukogu 2009. aasta detsembri järeldused ning kutsub endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsust üles tagama heanaaberlikud suhted ja eelkõige suurendada jõupingutusi, et jõuda ÜRO egiidi all läbirääkimiste teel riigi nimetuse küsimuses mõlemale poolele vastuvõetavale lahendusele;

21. meenutab heanaaberlike suhete olulisust ja innustab endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsust töötama koos kõigi partneritega selle nimel, et arendada edasi regionaalkoostööd;

22. tervitab ELi otsust, mille kohaselt saavad endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kodanikud alates 19. detsembrist 2009 reisida Schengeni alal viisavabalt;

23. kutsub endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ametivõime reforme jätkama, eelkõige avaliku halduse ja kohtusüsteemi alal, naiste õiguste ja etniliste rühmituste vaheliste suhete valdkonnas vastavalt 2001. aasta Ohridi lepingule, mille eesmärk on tagada eri etnilise päritoluga isikute õigused ning nende senisest suurem kaasamine avalikku ellu ja haldusesse;

24. tervitab asjaolu, et korruptsioonivastase raamistiku tugevdamisel ja kohaldamisel on saavutatud rahuldav areng, ehkki korruptsioon on endiselt levinud ja tõsine probleem. Komitee kutsub üles jätkama vajalikke jõupingutusi, seda eriti õigusliku raamistiku rakendamisel;

26. hindab piiriülese koostöö kasutamist dialoogi edendamiseks naaberriikide kohalike ja piirkondlike ametivõimude vahel;

27. tunneb heameelt Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) ja Euroopa Nõukogu lähetatud vaatlejate järelduste üle, mille kohaselt 2009. aastal toimunud presidendi- ja kohalikud valimised „vastasid enamikule demokraatlikke valimisi puudutavatele OSCE kehtestatud ja rahvusvahelistele nõuetele”. Komitee kutsub endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsust üles jätkama OSCE/ODIHRi ülejäänud soovituste rakendamist ning ootab, et valitsus asuks hoogsalt lahendama täheldatud rikkumisi;

28. julgustab jätkama detsentraliseerimisprotsessi ja pädevuste jõulisemat ülekandmist omavalitsusüksustele, mis on kooskõlas Ohridi raamlepingu põhiprintsiipidega, aga märgib, et asjakohaseid jõupingutusi tuleb tõhustada, seda eelkõige omavalitsusüksuste finantsraamistiku osas; Samuti toetab komitee omavalitsuste liidu (ZELS) jõupingutusi, mis on olulised detsentraliseerimisprotsessi edendamisel;

29. tervitab 2009. aasta juunis jõustunud seadust omavalitsustevahelise koostöö kohta ja loodab, et see ka tegelikkuses rakendub, samuti nagu ka muud samalaadsed väljatöötatud õigusaktid;

30. rõhutab, et kohalike maksude kogumine on paranenud ning on algatatud meetmeid, et tõsta linnade suutlikkust kapitalimaksu, riigi majanduslike ressursside, võlgade ja finantsauditi haldamisel;

31. märgib, et haldussuutlikkus on mõnedes, eelkõige väikse elanikkonnaga omavalitsusüksustes ikka veel piiratud majanduslike ressursside haldamise, maksude ja finantsauditi küsimuses, ning avaldab kahetsust kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vajakajäämiste üle läbipaistvuse ja vastutuse valdkonnas;

32. on veendunud kesktasandi ja kohaliku tasandi parema koostöö vajalikkuses ning selles, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ministeeriumil tuleb senisest enam lihtsustada detsentraliseerimisprotsessi;

33. kutsub üles suuremale jõupingutusele võitluses kaasaegse inimkaubandusega, rakendades edasi riiklikku tegevuskava inimkaubanduse ja ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks ning tagades parema kooskõlastamise kohalikul tasandil;

34. väljendab rahulolu, et omavalitsustöötajaid koolitatakse järk-järgult selleks, et nad suudaksid ellu viia kohaliku tasandi vastutusalasse kuuluvat osa ühenduse õigustikust ning hallata ELi antavaid ressursse. Komitee julgustab neid jõupingutusi jätkama;

35. märgib, et haldussuutlikkust keskkonnakaitsealaste õigusaktide väljatöötamisel ja nende rakendamisel ei saa pidada kaugeltki mitte rahuldavaks ei riiklikul ega kohalikul tasandil ning rõhutab vajadust kõnealust olukorda tõhusalt parandada, võttes arvesse ka õigusaktide võimalikku keskkonnamõju naaberriikidele;

36. märgib rahuloluga, et käimas on ulatuslik avalik arutelu mitmete traditsiooniliselt tundlike küsimuste üle, nagu näiteks kohtusüsteemi roll, kurdi päritolu ja aleviitide kogukonna kodanike õigused, sõjaväe roll või Türgi suhted oma naabritega, ning tervitab Türgi valitsust konstruktiivse suhtumise ja panuse eest kõnealuse dialoogi käivitamisel;

37. märgib, et konkreetsete reformide osas tehti 2009. aastal vaid väheseid edusamme ning kutsub Türgi valitsust üles muutma poliitilised algatused konkreetseteks õigusaktide muudatusteks ja seejärel nende kohaldamiseks;

38. väljendab pettumust, tõdedes, et ehkki Türgi on võtnud vastu Kopenhaageni kriteeriumitele vastavad õigusaktid, ei saa olla rahul nende kohaldamisega, eriti järgmistes valdkondades: naiste õigused, mittediskrimineerimine, usuvabadus, sõnavabadus, nulltolerants piinamise vastu ja korruptsiooni vastu võitlemine;

39. on mures sõnavabaduse ja ajakirjandusvabaduse pärast, eriti ühele meediakontsernile määratud enneolematu trahvi taustal;

40. on pettunud väheste edusammude üle usuvabaduse valdkonnas ning kutsub valitsust üles kehtestama Euroopa inimõiguste konventsiooniga ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikaga kooskõlas oleva õigusliku raamistiku, millega tagatakse kõikidele mittemoslemi usukogukondadele ja aleviitide kogukonnale võimalus tegutseda ilma põhjendamatute piiranguteta;

41. täheldab kahetsusega, et Türgi valitsus väljendab endiselt reservatsioone seoses vähemuste õigustega, mis on sätestatud rahvusvahelise õigusega. Komitee kutsub valitsust üles viima oma poliitika selles valdkonnas vastavusse rahvusvaheliste kriteeriumitega ning kutsub poliitilisi parteisid valitsuse jõupingutusi toetama. Komitee kutsub Türgit üles rakendama meetmeid kooskõlas Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee soovitustega saartel Gökçeada (Imbros) ja Bozcaada (Tenedos) elava kreeka vähemuse kohta, et säilitada kahe saare multikultuuriline olemus Kreeka ja Türgi koostöö mudelina;

42. kahetseb, et ELi ja Türgi assotsiatsioonilepingu lisaprotokollist tulenevaid kohustusi rikutakse jätkuvalt ning kutsub Türgit üles rakendama täielikult ja mittediskrimineerivalt assotsiatsioonilepingu lisaprotokolli;

43. kutsub kõiki osapooli üles aktiivselt toetama käimasolevaid läbirääkimisi ning aitama konkreetse panusega kaasa Küprose küsimuse terviklikule lahendusele, mille aluseks oleks kahest piirkonnast ja kahest kogukonnast koosnev föderatsioon, millel on rahvusvahelisel tasandil ühe juriidilise isiku staatus kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu asjaomaste resolutsioonide ja ELi aluspõhimõtetega. Samuti kutsub komitee neid üles looma läbirääkimisteks sobivat õhkkonda, viies Türgi väed välja ELi liikmesriigist Küproselt, lahendades asunike probleemi ning tagastades Famagusta suletud piirkonna selle seaduslikele elanikele;

44. rõhutab Türgi märkimisväärsust ebaseadusliku sisserände transiitriigina. Komitee võtab teadmiseks Türgi kavatsuse taasalustada läbirääkimisi ELiga tagasivõtulepingu sõlmimise eesmärgil ning soovitab Türgil kõnealuse lepingu sõlmimisele eelneval ajal rakendada täielikult liikmesriikidega juba sõlmitud kahepoolseid tagasivõtulepinguid. Komitee kutsub Türgi valitsust üles tõhustama ELiga koostööd sisserände haldamise asjus, sealhulgas ELi välispiiride valvamisega tegeleva Frontexi raames;

45. tervitab seoses teiste piirkondlike küsimustega Türgi suhete paranemist naabritega, eriti ühiskokkulepet Armeeniaga ning rõhutab diplomaatiliste suhete loomise protokollide kiire ratifitseerimise ja kahepoolsete suhete edasiarendamise suurt tähtsust. Regioonide Komitee loodab, et Türgi jätkab jõupingutusi heanaaberlike suhete ja vaidluste rahumeelse lahendamise nimel;

46. tervitab 2009. aasta märtsis toimunud üldjoontes vabu ja õiglasi kohalikke valimisi;

47. väljendab rahulolematust, et pädevuste ülekandmisel kohalikele omavalitsustele on edusammud aeglased, eelkõige toimivate kohalike volikogude loomise alal – need aga on peamiseks eelduseks elanikkonna osalemise suurendamiseks kohalike omavalitsuste otsustusprotsessis;

48. kutsub üles suurendama läbipaistvust ja vastutust, eelkõige kohalike omavalitsuste sise- ja välisfinantskontrolli valdkonnas ning rõhutab detsentraliseerimise ja kohalike omavalitsuste suutlikkuse tugevdamise olulisust neile antud pädevuste täitmisel;

49. kiidab heaks läbirääkimistes prioriteediks seatud täieliku tööhõive küsimuse ja riikliku tegevuskava vastuvõtmise ühenduse õigustiku ülevõtmise eesmärgil. Samas täheldab komitee, et vähe on saavutatud tegevuspoliitikate ja põhiseaduse reformimise tõhusal elluviimisel;

50. juhib tähelepanu Euroopa Kontrollikoja eriaruandele nr 16/2009, milles käsitletakse Euroopa Komisjoni Türgile eraldatud ühinemiseelset abi ning kutsub komisjoni üles rakendama kõnealuses aruandes esitatud soovitusi ning seada eesmärgid ja rakendada programmid ühinemiskriteeriumide alusel;

51. tervitab arenguametite loomist ning tunneb heameelt, et asjaomased kohalikud ja piirkondlikud sidusrühmad osalevad ametite eelarve väljatöötamisel. Komitee juhib siiski tähelepanu valikukriteeriumide ebamäärasusele ja menetluse läbipaistmatusele;

52. märgib, et regionaalpoliitika vastavusse viimisel ühenduse õigustikuga ja struktuurivahendite koordineerimisel ei ole saavutatud piisavat taset.

53. väljendab lootust ja veendumust, et Türgi ametivõimud ja muud institutsioonid analüüsivad põhjalikult nimetatud puudusi ja kriitilisi märkusi ning võtavad sobivaid õigus- ja haldusmeetmeid nende kõrvaldamiseks.

Brüssel, 14. aprill 2010

Regioonide Komitee esimene asepresident

Ramón Luis VALCARCEL SISO