Regioonide Komitee arvamus teemal „Majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust käsitlev kuues eduaruanne”

1. tervitab majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust käsitlevat kuuendat eduaruannet, milles keskendutakse loovusele ja innovatsioonile, et aidata Euroopa Liidul majanduskriisist kiiremini ja tugevamana välja tulla. Aruandes näidatakse, millised tegurid saavad võimendada loovust ja innovatsiooni kõigis ELi piirkondades. Komitee väljendab heameelt ka selle üle, et aruandes esitatakse möödunud aastal rohelise raamatuga käivitatud territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva arutelu ülevaade;

2. märgib, et maailma raputab praegu tugev finants- ja majanduskriis. Riigi- ja finantsasutused näevad vaeva, et olukorraga toime tulla. Väikesed ja suured ettevõtted on rahalistes raskustes. Kogu kontinendi inimesed on tunnistajaks kodude ja töökohtade ohtusattumisele, paljud peavad leppima oma tööalaste perspektiivide kadumisega. Majanduslikud ja sotsiaalsed lähiaja ja keskpikad väljavaated ei ole head: töötus, ettevõtete sulgemine ning riigieelarve ja kohalike eelarvete mahu ja paindlikkuse vähenemine;

3. leiab, et kliimamuutused kujutavad endast tõsist ohtu paljude inimeste ja loomade elule ning vaja on viivitamatult tegutseda kõigil tasanditel, et muuta temperatuuritõus minimaalseks. Samas pakuvad kliimamuutused ka olulise võimaluse asju teisiti teha, nii et sellest saaksid kasu nii keskkond, ühiskond kui ka majandus;

4. mõistab, et praegune olukord erineb märkimisväärselt sellest, milles 2007–2013. aasta programmi parameetrid kehtestati. Siiski on üle poole praegusest programmiperioodist veel ees, enne kui uued programmid 2014. aastal algavad. Ehkki Regioonide Komitee on nõus, et ühtekuuluvuspoliitika ülesanne on seada ja aidata saavutada pikaajalisi strateegilisi eesmärke, on ta siiski seisukohal, et teatud kasu võidaks saavutada väikeste muudatuste abil praegu, et leevendada valitseva majandus- ja finantskriisi mõju liikmesriikidele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ja aidata kaasa majanduse elavnemisele. Regioonide Komitee leiab, et seda on võimalik saavutada poliitika praeguste strateegiliste eesmärkide raames;

5. mõistab, et praeguse programmiperioodi kohta ei koostata täielikku vahekokkuvõtet, seepärast on oluline kasutada ühtekuuluvust käsitleva kuuenda eduaruande pakutavat võimalust lõigata kasu seni rakendatud headest tavadest. Sellega avaneb võimalus uurida, kuidas Euroopa struktuurifondid kohalikul ja piirkondlikul tasandil toimivad ning kuidas saaks neid paremini rakendada. Arvestades üha suurenevat muret ELi ühekuuluvuspoliitika tuleviku pärast, tuleks kasutada seda teavet, et saata selge sõnum2010. aasta sügisel koostatava viienda ühtekuuluvusaruande kaudu, milles käsitletakse 2013. aasta järel algavat uut programmiperioodi ja mis kooskõlas uue ELi toimimise lepingu artikliga 175 käsitleb nüüdsest majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

6. tunnistab, et territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika, mis on uue lepingu kohaselt üks ELi uus eesmärk, peab seostuma ka Lissaboni tegevuskavaga. Tegevuskava läbivaatamine 2010. aastal pakub ELile veel ühe võimaluse hinnata seni saavutatud edu ning määratleda, kus vajatakse enam paindlikkust, et võimaldada liikmesriikidel ning eelkõige kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel edukalt rakendada kodanike heaolule ja võimalustele otsest mõju avaldavaid programme. Samuti pakub see võimaluse kliimamuutuste küsimuste paremaks lisamiseks ELi tulevikusuunitlustesse, eelkõige tänu struktuurifondide eriotstarbeks määramise süsteemi läbivaatamisele vastavalt uue Lissaboni strateegia uutele eesmärkidele;

7. on pettunud, et ühtekuuluvust käsitlevast kuuendast eduaruandest puudub kahjuks praeguste majandus- ja keskkonnatingimuste analüüs. Aruanne ei aseta praegust olukorda konteksti – milleks on tõsiseim majanduskriis pärast 1930-ndate aastate ülemaailmset majanduskriisi – ning selles ei tehta olulisi otsuseid, et leevendada kliimamuutuste mõju. Veelgi enam – aruandes ei vaadelda mõju meie piirkondadele, linnadele ja neis elavatele inimestele;

8. on seisukohal, et tuleb paremini analüüsida ELi innovatsioonipoliitika territoriaalset mõju, et teha kindlaks ja edendada meetmeid, mis osutuvad Euroopa tasandil parimaiks, et toetada investeeringuid innovatsiooni kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Piirkondade kui säästva arengu edasiviijate konkurentsivõime saab tagada ainult avaliku sektori läbimõeldud investeeringutega innovatsiooni tootmis- ja eelkõige teenustesektoris;

9. on koostanud käesoleva arvamuse, et püüda probleemidele lahendusi otsida mitte rahvusvahelisest seisukohast lähtuvalt, vaid piirkondade ja linnade ning nendes elavate inimeste vaatenurgast;

10. mõistab, et piirkonna tugevusele ja majanduslikule stabiilsusele aitavad kaasa kohalikud ettevõtted, mis arenevad linnades või piirkondades loomulikul viisil. Sellised ettevõtted – olgu need VKEd, sotsiaalettevõtted või kogukonnapõhised algatused – on piirkonna taaselustamise katalüsaatorid. Selleks aga, et ettevõtted kasvada saaksid, on vaja meetmeid majandus-, keskkonna- ja sotsiaaltingimuste parandamiseks, nagu oskuste arendamine, erinevate toetusprogrammide rakendamine ja vaesumise põhjuste vähendamine ning investeeringud riiklikesse infrastruktuuridesse, mis võimaldavad ettevõtetel edu saavutada;

11. märgib samuti kogukondadesse tehtavate välisinvesteeringute olulisust. Piirkonnad ja kohalikud kogukonnad üritavad ligi meelitada ettevõtete investeeringuid, tuua sisse kvalifitseeritud tööjõudu ning samuti on nende ülesanne hoida alles neid, kes juba piirkonnas elavad või on seal õppinud. See tähendab, et piirkonnad peaksid analüüsima oma piirkonna majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme ning leidma võimalused nende lahendamiseks, et seejärel kasu saada oma piirkonna ainulaadsetest omadustest ja kasutada ära pakutavate töökohtade, eluasemete, hariduse ja elukvaliteedi suhtelisi eeliseid;

12. märgib, et kuuendas aruandes Euroopa Komisjoni esitatud analüüs piirkondade eri kategooriate (lähenemiseesmärgi piirkonnad, üleminekupiirkonnad ning piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgiga hõlmatud piirkonnad) olukorra kohta peegeldab nimetatud kolme piirkonnatüübi erinevat sotsiaal-majanduslikku olukorda, eelkõige seoses piirkondade suutlikkusega loovuse, innovatsiooni ja ettevõtluse vallas. Nii praegune majanduskriis kui ka piirkondlikke arenguvõimalusi mõjutavad eri tegurid (demograafia, juurdepääs, innovatsioonisuutlikkus jne) pakuvad olulisi andmeid, mida tuleb arvestada kohaliku ja piirkondliku majanduse olukorra hindamisel ning tõhusa ühtekuuluvuspoliitika kujundamisel. Selleks on vaja elaniku kohta mõõdetava SKP täiendamiseks lisada uusi näitajaid, et liigitada piirkondi uuel, 2010.–2014. aasta programmiperioodil.

13. on rahul, et kuuendale eduaruandele on lisatud raport territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevale rohelisele raamatule esitatud vastuste kohta, millesse kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused andsid märkimisväärse panuse. Vastavalt kuuendale eduaruandele on territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärk toetada kõigi territooriumide harmoonilist ja jätkusuutlikku arengut, võimaldades neil kasu saada nende territoriaalsetest omadustest ja ressurssidest. Selleks on samuti vaja tagada piirkondade ühendatus transpordiühenduste ja sidekanalite abil, mis on vajalikud kaupade, teenuste ja kapitali tõhusaks liikumiseks. Komitee toob esile ka seda, et piirkonnad ei ole kunagi identsed ja igaüks neist pakub välja ainulaadse lahenduse oma täispotentsiaali saavutamiseks;

14. arvestades laialdast toetust sellele uuele territoriaalsele eesmärgile ja praegust majanduslikku konteksti, peab ta siiski kahetsusväärseks, et ei ole tehtud konkreetseid ettepanekuid territoriaalse ühtekuuluvuse edaspidise arendamise ja rakendamise kohta praegusel ja tulevasel programmiperioodil;

15. tuletab meelde, et territoriaalne ühtekuuluvus on veelgi olulisem Lissaboni lepingu rakendamisel, kuna territoriaalsest ühtekuuluvusest on saanud ELi poliitiline eesmärk ja ühtekuuluvuspoliitika kolmas mõõde. Komitee kordab seega territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva rohelise raamatu kohta koostatud arvamuses esitatud palvet, et Lissaboni lepingu ratifitseerimise järel avaldataks territoriaalse ühtekuuluvuse valge raamat, et määratleda täpsemalt, kuidas lisada eesmärk kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse ning kuidas seda rakendama hakatakse;

16. kordab seisukohta, et territoriaalset ühtekuuluvust silmas pidades peaks programmide alus olema ühistele väljakutsetele vastamine ja ELi lisaväärtuse loomine, kasutades ära programmi raames saadud kogemusi ja tulemusi. Lisaväärtuse loomiseks võiks töötada koos kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja laiemate toimivate piirkondadega, kes jagavad maismaa- või mereala või temaatilisi väljakutseid, millega seisavad silmitsi kaks või enam liikmesriiki. Praeguse programmiperioodi jooksul võiks töötada välja ja toetada mitmeid katseprojekte, mis ühendaksid kahele või enamale liikmesriigile ühiseid funktsionaalseid majandusalasid, et aidata arendada strateegilisemat tulevikku suunatud lähenemisviisi. Regioonide Komitee soovib anda oma panuse 2010. aasta Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse määruse läbivaatamisse, võttes aluseks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kogemused;

17. leiab, et ühtekuuluvuspoliitika igasuguse läbivaatamise eesmärk peab olema õppida edusammudest ja mitte takerduda ebaõnnestumistesse. Seega peab ühtekuuluvuspoliitika ise olema loov ja innovaatiline ning kasutama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, linnade ja piirkondade käimasolevate programmide raames seni saadud teadmisi ja kogemusi ning panema praegused õppetunnid tuleviku jaoks tallele;

18. mõistab, et juhtivad ettevõtted ja kõrgharidusasutused ei ole innovaatilisust ja loovust veel täielikult omaks võtnud. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad samuti looma ja uuendama ning võimaldama loovust ja innovaatilisust. Struktuurifondid on vahend, mis aitab neil seda teha. Sellegipoolest on vaja suuremat paindlikkust, et võimaldada struktuurifondide kasutamist, kiirendades nende jagamist. Keskenduda tuleks mitte ainult kiirele kasvule ja paremale kvalifikatsioonile, vaid ettevõtluse ergutamisele mitmesugustes valdkondades. See võimaldab kohalikel elanikel, kes näevad võimalust uue ettevõtte loomiseks, saada selle elluviimiseks vajalikku nõu ja juhiseid;

19. tunnustab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi edu, ent leiab samas, et see on peamiselt juhtivate ettevõtete ja uurimisasutuste jaoks mõeldud vahend. Innovatsiooni ja loovust peaksid aga toetama kõik valitsustasandid ja kõik kodanikud ELis. Komitee soovitab komisjonil selleks uurida loovuse virtuaalse võrgustiku loomise võimalust ja on valmis osalema selle sisulises kujundamises. See oleks sarnaselt paljudele ELi avatud õppe võrgustikele kõigile avatud ning pakuks nõu ja toetust ning juurdepääsu nii riskikapitalile kui ka tehnilistele teenustele. Riikliku tasandi asutuste kõrval saavad ka kõik asjaomased kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, erasektor ja kõik tavalised inimesed, kellel on ideid, kogemust ja kujutlusvõimet, võimaluse levitada oma ideid laiemas võrgustikus;

20. tunnistab, et uuendajad ja leiutajad vajavad sarnastelt inimestelt ja rühmadelt inspiratsiooni ja julgustust. Loovuse virtuaalne võrgustik aitaks seda edendada, luues „innovatsiooni meistreid” ning pakkudes mentorlust ja eksperditeadmisi. Virtuaalse olemuse eelis seisneb selles, et see võimaldaks ülikoolidest võib-olla kaugel asuvatel saartel, äärepoolseimates piirkondades, maapiirkondades, mägialadel või hõredalt asustatud piirkondades elavatel inimestel saada asjatundlikku nõu, haridust ja teadmisi, pääseda samuti ligi ettevõtlustoetusele ja finantsalastele juhistele ning areneda seeläbi virtuaalse, kui mitte päris kogukonnana;

21. leiab, et loovust ja innovaatilisust on vaja ka praeguses programmis, et seista paremini vastu jätkusuutlikkuse ja kliimamuutuste väljakutsetele. Kohaliku ja piirkondliku tasandi energiatõhususe alastel jõupingutustel ei ole mitte üksnes potentsiaal vähendada heitkoguseid, vaid luua ka uusi nn rohekraede töökohti ja ettevõtteid, pakkudes kindlat pikaajalist tööhõivet ja arendades oskusi, mida ELi ühtekuuluvuspoliitika peaks toetama. Mõned piirkonnad on CO-2 vähendamise eesmärgid juba oma programmidesse lisanud ning asjakohaseid häid tavasid võib rakendada allesjäänud programmiperioodi jooksul;

22. leiab, et vaja on nii avalikku kui ka erasektorit esindavat võrdsete partnerlust – lähenemisviisi, mis ärgitaks kaasavat, mitte välistavat piirkondliku ja kohaliku tasandi innovatsiooni ja osalust. Partnerlust – olgu avaliku või erasektori vahel või avaliku sektori sees, nii samal valitsustasandil kui ka eri valitsustasandite vahel – ei ole seejuures võimalik ülehinnata: kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja nende partnerid võiksid olla võimalik lahendus innovatsioonilüngale, kui neid selles toetatakse;

23. on seisukohal, et just praegu on õige hetk olla innovaatiline ja loov ning anda kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele võimalus oma asjatundlikkuse ja teadmiste rakendamiseks. Näiteks kultuur ja turism on juba oma olemuselt kohaliku ja piirkondliku tasandi valdkonnad, millel on potentsiaal luua töökohti ja kaasata investeeringuid. Paljud Euroopa linnad ja piirkonnad on kas Euroopa kultuuripealinnana või lihtsalt väljakujunenud kultuurikeskusena tõestanud nende valdkondade tõhusust atraktiivse ja eristuva imago ning uue tööhõivepotentsiaali loomisel, mis võib samuti ligi meelitada uusi investeeringuid;

24. tervitab seni võetud lihtsustamismeetmeid ning toetab edasist arutelu sidusrühmadega, et kaaluda praeguse programmiperioodi muid kohandusi. Komitee leiab, et liigne finantsjuhtimine ja -kontroll halvavad ühtekuuluvuspoliitika ning võivad sellele avaldada pärssivat mõju, kuna see võib projektide rahastajaid eemale peletada finantsnõuetele vastavuse ja kontrolli suure koormuse tõttu. Ehkki komitee tunnustab avaliku sektori vahendite range finantskontrolli olulisust, ei tohiks kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi sundida muutuma riskikartlikuks ning vältima innovaatilisi ja loovaid programme hirmust ebaõnnestumise või rahastamisvahendite tagasimaksmise ees. Ka juhtimist tuleb lihtsustada, vältides uusi tõlgendusi ning tagades selgete ja täpsete sätete abil igaks programmiperioodiks stabiilse ja täpse õigusraamistiku;

25. on seisukohal, et N+2 alusel kasutamata jäänud raha ei tuleks komisjonile tagasi maksta ja seejärel liikmesriikide vahel jagada, vaid seda raha võiks kasutada piirkondlike riski- ja seemnekapitali fondide või Euroopa Komisjoni Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahastamiseks. Teine võimalus on kliimamuutustega kohanemise Euroopa fond, et aidata rahastada selliseid kohalikke projekte, mille eesmärk on võimaldada eri tegevusvaldkondadel kohaneda praeguste ja tulevaste keskkonnakohustustega. Kohandamine võiks toimuda projektidena, kus asjaomased töötajad õpivad ümber või suunduvad oma ametilt keskkonnasäästlikumatele ametitele, või ettevõtetele suunatud projektidena, kus keskkonnastandarditele mittevastavates ettevõtetes tehakse ümberkorraldusi. Euroopa Investeerimispanga kaudu riskikapitali fondile eraldatud vahendid võiksid pakkuda VKEdele, sotsiaalettevõtetele või kogukonna tasandi algatustele juurdepääsu nii lühiajalisele kui ka kasvuks vajalikule rahastamisele, mida praeguses majandusolukorras on keeruline saada. Igal juhul on soovitav muuta N+2 reegel paindlikumaks, arvestades ühtekuuluvuspoliitika seatud eesmärke ja majanduse tsüklilise muutumise mõju riigi rahandusele ja erasektori investeeringutele;

26. kinnitab seisukohta, et täiendav lihtsustamine saavutataks seeläbi, et komisjon analüüsiks liikmesriikide auditimenetlusi, et näha, kas oleks võimalik jõuda nn usalduslepinguteni, et vältida auditimenetluste dubleerimist. Oluline on keskenduda vigade ennetamisele ja tulemuste hindamisele, mitte kontrolli suurendamisele. Väikestele projektidele kehtivate eeskirjade puhul tuleks rakendada proportsionaalsuse põhimõtet, et vähendada halduskoormust;

27. tunnustab katsekavasid, mille komisjon käivitab 2011. aasta algusest, et lisada täiendavaid näitajaid, mis hõlmavad rohkem kui SKP. Komitee on oma arvamustes toetanud uute näitajate loomist, mis võimaldavad paremini arvestada kohalike ja piirkondlike erinevustega riiklikes poliitikates üldiselt ning täpsemalt ühtekuuluvuspoliitikas;

28. toetab kogemuste vahetamist ELi piirkondade vahel ning innovatsiooni ja ökoinnovatsiooni klastrite arendamist, mis võib märkimisväärselt aidata vähendada nende tegevuste liigset koondumist teatud piirkondadesse ja leevendada erinevusi piirkondade vahel;

29. nõustub, et teavet levitatakse liiga vähe ning ei kasutata piisavalt ära võimalusi edukate ideede edasiarendamiseks. Seetõttu on komitee edukalt käivitanud Euroopa ettevõtluspiirkonna tiitli algatuse, mille eesmärk on tutvustada häid tavasid ning autasustada parima majandusarengu strateegiaga ELi ettevõtluspiirkonda. Regioonide Komitee tervitab ka selliseid algatusi nagu Inforegio ja RegioStars. Kui aga projektid oleksid kogutud kasutajasõbralikumasse andmebaasi, mis hõlmaks soovitavalt ka muid kui regionaalpoliitika kaudu rahastatavaid hankeid, võimaldaks see kogemustest rohkem õppida. Interaktiivne andmebaas, mis meenutaks mõningaid kaubanduslikke veebilehti või sotsiaalseid võrgustikke, tooks kõigile kasu;

30. tunnistab, et andmete puudumine praegusel hetkel, mil andmed finantskriisi ja selle mõju kohta kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele on vähemalt kaks aastat vanad, avaldab sellegipoolest mõju programmide elluviimisele, vähendab lahenduste paindlikkust ning vajalike muudatuste tegemine piirdub üksnes sise-eeskirjadega;

31. leiab, et struktuurifondide eraldamine üksnes SKP alusel hägustab piirkondade üldist majanduslikku olukorda ning ei arvesta vaesumise suurenemist liikmesriikides, kus SKP on kõrge;

32. on seisukohal, et vaja on kaaluda ERFi, ESFi ja maaelu arengu programmide kombineerimise edasist lihtsustamist. Seejuures võiks alustuseks kaaluda „kõik-ühes-kohas”–lähenemisviisi. See võimaldaks piirkondadel rahastamisvõimalusi paremini kasutada ning kavandada vajadustel põhinevaid teenuseid, nt kombineerida ERFi ja ESFi vahendeid potentsiaalsete töötajate koolitamiseks ning neile töö pakkumiseks;

33. leiab, et tulevane ühtekuuluvuspoliitika peab rakendama paindlikumat lähenemisviisi, mis võimaldaks linnadel ja piirkondadel välja töötada programme, mis põhinevad nende piirkondade ja kohalike kogukondade vajadustel, selle asemel et üritada sobituda ülalt-alla suunatud raamistike vajadustega. See tähendab seda, et programmid peaksid tuginema piirkondlikele strateegiatele, mille koostamise käigus on põhjalikult konsulteeritud kõigi sidusrühmadega;

34. märgib, et makrotasandi strateegiate – näiteks ELi Läänemere piirkonna strateegia – väljatöötamine peab üldisemas perspektiivis aitama suurendada kohaliku ja piirkondliku tasandi rolli ELi poliitika elluviimisel. Samuti teeb komitee ettepaneku jätkata uute strateegiate väljatöötamist teistel geograafilistel aladel, mida peavad piisavas mahus toetama asjaomased liikmesriigid ja ELi institutsioonid;

35. teeb ettepaneku, et jõupingutused hoonete ja transpordi energiatõhususe parandamiseks peaksid saama ühtekuuluvusvahendite peamiseks osaks ning ELi abikõlbliku arendusmeetme nõutavaks sambaks;

36. komitee arvates oleks territoriaalset ühtekuuluvust käsitlev valge raamat kasulik lähenemisviis. Komitee küsib Euroopa Komisjonilt, mida ta kavatseb teha territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva rohelise raamatu kohta esitatud 400 vastusega, et toetada territoriaalse ühtekuuluvuse mõistet ja rakendamist tulevases ELi poliitikas;

37. kordab, et ühtekuuluvuspoliitika peab pärast 2013. aastat jätkuma Euroopa Liidu ühe arenguvahendina, mis on eriti oluline pärast Euroopat tabanud tõsist majanduskriisi. Komitee nõuab seepärast, et viiendas ühtekuuluvusaruandes kinnitataks taas toetust ambitsioonikale ühtekuuluvuspoliitikale, mis tugineks tugevale asukohapõhisele lähenemisviisile, mis oleks kooskõlas Lissaboni lepingu artikliga 174 suunatud sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisele ja mida saaksid lisaks mahajäänud piirkondadele kasutada kõik ELi territooriumid nii olemasolevate majanduslike ja sotsiaalsete ebasoodsate tingimuste parandamiseks kui ka territoriaalsete võimaluste kasutamiseks;

38. soovib, et Euroopa Komisjon looks kasutajasõbralikuma andmebaasi, kuhu kogutakse erinevate riiklike poliitikavaldkondade head tavad (nt innovatsiooni toetamine, kaasamise edendamine, kliimameetmed). See on keskne osa kõigi ELi rahastatavate programmide tehnilisest teenusest, et häid tavasid oleks tegelikult võimalik jagada ja edasi arendada;

39. juhib tähelepanu sellele, et mõned piirkonnad edendavad uuenduslikke ja keskkonnahoidlikke algatusi, mis soodustavad aktiivselt ettevõtlust ja samas arvestavad vajadusega, et programmid oleksid nii sotsiaalselt kui ka keskkonna suhtes säästlikud. Lisaks on vaja anda kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele võimalus õppida tundma teiste liikmesriikide parimaid tavasid (1);

40. nõustub, et tuleks mõelda täiendavate näitajate kasutamisele lisaks SKP-le, kuid märgib, et nendes ei ole veel ELi tasandil kokku lepitud ja need ei ole veel NUTS II tasandil kättesaadavad. Seepärast toetab komitee Euroopa Komisjoni teatises „SKP täiendamine” tehtud ettepanekut esitada hiljemalt 2012. aastaks aruanne Euroopa näitajate süsteemi väljatöötamise kohta;

41. kutsub Euroopa Komisjoni üles uurima jätkuvalt seda, kuidas rakendamist saaks lihtsustada ja edendada. Seda võib ellu viia ka sisemise toimimise käigus ning see ei pruugi alati nõuda eeskirjade muutmist. Lihtsad meetmed, mille abil kõik haldusasutused saaksid selge tõlgenduse ja üheselt mõistetavad suunised, aitaksid vältida asjatuid viivitusi ja probleeme programmide rakendamisel. Samuti oleks selles osas kasulik avaldada rakendusjuhised, milles on kokku lepitud komisjoni ja liikmesriikide kooskõlastuskomiteedes. Igal juhul oleks väga kasulik, kui õigusaktide tekstides säilitataks juhtimisküsimustes eri perioodidel sama terminoloogia ja sisu, sest on loomulik ja loogiline, et need küsimused ei muutu;

42. soovitab, et piirkonna kõik kasutamata jäänud N+2 ja N+3 reeglile vastavad vahendid jäetaks kas piirkondlikele riski- või seemnekapitali fondidele, mille eesmärk oleks toetada VKEde innovatsiooni- ja arendusprojekte, või Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile või tulevasele kliimamuutusega kohanemise Euroopa fondile;

43. soovitab tagada kõigile programmidele võimalus pääseda ligi ERFi, ESFi ja maaelu arengu programmide rakendamise praegustele headele tavadele süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisel, nii et kõik saaksid head tavad oma programmidesse üle võtta, et astuda vastu ühisele väljakutsele kliimamuutuste vastu võitlemisel. Edasises kavandamises tuleb jälgida seda, kuidas struktuurifondid liiguvad mitte ainult Lissaboni eesmärkide suunas, vaid ka üleeuroopalise vähese süsinikdioksiidiheitega majanduse suunas, tutvustades häid tavasid süsinikuvabade programmide kohta;

44. soovitab Euroopa Komisjonil uurida loovuse virtuaalse võrgustiku loomise võimalust ja on valmis osalema selle sisulises kujundamises;

45. soovitab ühtekuuluvuspoliitika ümber kujundada, nii et subsidiaarsuse põhimõtet rakendataks ka kohalikul ja piirkondlikul, mitte ainult liikmesriikide tasandil;

46. kutsub komisjoni üles kohaldama proportsionaalsuse põhimõtet haldusmenetlustes ka järgmisel programmiperioodil, nii et nõutavad dokumendid oleksid proportsionaalsed eraldatud summadega, et vähendada bürokraatiat.

Brüssel, 10. veebruar 2010

Regioonide Komitee president

Mercedes BRESSO

(1) Komitee toob eriti välja järgmised projektid: www.train2000.org.uk/wiced – ettevõtluse ja innovatsiooni juhtiv eeskuju maailmas. Naiste Rahvusvaheline Majandusarengu Keskus (Women's International Centre for Economic Development, WICED). Projekt pakub Liverpoolis toetust naiste ettevõtlusele ja edendab seda. http://www.deaca.dk/ – Taani näide: ettevõtlus ja keskkond. Piirkondlikud ettevõtlusarengu keskused investeerisid 2007. aastal umbes 42 miljonit eurot 28 projekti toetuseks. Toetatavad projektid hõlmavad säästva energia, biokütuste ja biomassi arendamist ning konkreetseid energiasäästu projekte. Energiasäästu projektide näitena võib tuua Lõuna-Taani piirkonna arengukeskuste aruka energiahalduse, mille puhul on energiatarbimist katsearengukeskustes vähendatud 50 %ni. http://dev.nwdacarboncalculator.com – keskkonnasäästlikkus. Süsinikdioksiidi kalkulaator võimaldab Inglismaa loodeosa programmikoordinaatoritel määratleda oma algatuse mõju keskkonnale, eelkõige süsinikdioksiidiheidete taseme. http://www.goeast.gov.uk/goeast/european_funding/project_case_studies/ – keskkonnasäästlikkus. Ida-Inglismaa piirkonnas edendatakse projektide koostamise ja elluviimise uuenduslike vormide väljatöötamist ja levitamist. http://www.em-lyon.com/english/emlyon/who/index.aspx – ettevõtlus. EMLYON (Prantsusmaal) on Euroopa ärikool, mis on pühendunud elukestvale õppele ettevõtete ja rahvusvahelises juhtimises.