27.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 79/37

1.

tervitab komisjoni soovi jätkata kodanike teenistuses oleva tõelise vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala edendamist ning rõhutab kõnealuse ala olulisust üha suurema liikuvusega maailmas;

2.

väljendab heameelt komisjoni algatuse üle luua ELi uus mitmeaastane programm, milles määratletakse järgmise viie aasta prioriteedid vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seotud valdkondades. Siiski nendib komitee, et komisjoni teatises ei viidata kordagi Lissaboni lepingust tulenevatele muudatustele antud valdkonnas;

3.

leiab, et uus programm peab olema piisavalt ambitsioonikas, et tagada neis valdkondades märkimisväärne edu, kuid suuremat tähelepanu tuleb pöörata viimase kümne aasta jooksul kavandatud algatuste hindamisele, et suurendada nende tõhusust ja saavutada neile seatud eesmärgid;

4.

on murelik, sest taas kord ei pööra komisjon piisavat tähelepanu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rollile vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas;

5.

meenutab, et kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele pakuvad teatises käsitletavad valdkonnad erilist huvi, sest neil on otsene mõju Euroopa Liidus elavate kodanike igapäevaelule ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ülesannetele;

6.

kordab, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi esindava poliitilise koguna on Regioonide Komitee üks organitest, mis sobib teenima kodanike huve ning tagama ELi elanike õiguste ja kohustuste täitmine;

7.

leiab, et komitee tuleks kaasata vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevasse alasse ning seega peaks ta olema otseselt kaasatud Stockholmi programmi ja selle tegevuskava rakendamisse ja arendamisse ning samuti programmis ette nähtud hindamismehhanismide ja -vahendite väljatöötamisse ja elluviimisse, juhul kui see langeb komitee pädevusalasse;

8.

kinnitab oma pühendumist põhiõiguste kaitse mitmetasandilise süsteemi edendamisele ning tunneb heameelt, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisel tehtud edusammud asetavad kõnealuse projekti keskmesse kodanikud;

9.

kordab vajadust ühendada põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmise ning julgeolekuküsimused tasakaalustatud moel, rakendades sidusaid instrumente vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas;

10.

leiab, et edusammud ei ole vastanud ootustele, ning meenutab liikmesriikidele, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise pidurdamine võib avaldada mõju Euroopa kodanike õigustele ja vabadustele;

11.

nõustub komisjoniga, et õigusaktide tõhusa rakendamise tagamine on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala arendamisel väga oluline. Sellega seoses jagab komitee muret direktiivide riiklikku õigusesse ülevõtmise erinevuste üle ning kutsub komisjoni üles töötama välja uusi ja uuendatud meetmeid, millega tagada Euroopa tasandil vastuvõetud eeskirjade ja meetmete põhimõtete ja vormi koondamine riiklikesse õigusaktidesse;

12.

märgib, et vaba liikumine on Euroopa kodanike oluline põhiõigus, ning palub komisjonil võtta meetmeid sellega seotud õigusaktide laitmatuks ülevõtmiseks riiklikku õigusesse;

13.

meenutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel kui kodanikega otseselt seotud haldusasutustel võib olla hindamismehhanismide ja -vahendite töös märkimisväärne osa. Seetõttu palub komitee kooskõlas Euroopa õiguspoliitika tuleviku kõrgetasemelise töörühma esitatud soovitusega, et ta kaasataks kõnealuste menetluste väljatöötamisse, et võtta senisest paremini arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste praktilisi kogemusi;

14.

kutsub seepärast üles sidusalt käsitlema Euroopa sisepoliitika välismõõdet Stockholmi programmis, milles võiks eelkõige käsitleda ühiseid huvisid rände ja varjupaiga küsimustes, piirivalve valdkonnas tehtavat koostööd, samuti ühiseid huvisid terrorismi- ja kuritegevusevastase võitluse alal, geograafiliste prioriteetide seadmist eri teemade puhul, teabevahetuse raamtingimusi, põhi- ja inimõiguste kaitse tagatisi, läbipaistvust ja vaba juurdepääsu teabele ning andmekaitset ja sellega kaasnevaid õiguskaitse tagatisi ELi kodanikele ja kolmandate riikide kodanikele;

15.

peab vajalikuks kooskõlastada ja integreerida justiits- ja sisepoliitika meetmeid teiste ELi poliitikavaldkondadega ning rõhutab õigus-, turvalisus- ja siseküsimuste suurema kooskõlastamise vajadust ELi majandus-, sotsiaal- ja välispoliitikaga, et tugevdada tolle tõhusust ja sidusust;

16.

kiidab heaks uue programmi poliitilised prioriteedid ning meenutab, et kodanike Euroopa ülesehitamise protsessis on oluline kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemine, sest see omistab kõnealusele protsessile suurema demokraatliku õiguspärasuse;

17.

jagab muret poliitilistele prioriteetidele rahaliste vahendite eraldamise üle ning juhib tähelepanu vajadusele tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemine eelarvemehhanismide väljatöötamises valdkondades, milles neil on pädevus;

18.

märgib, et subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete järgimise kontrollimine saab toimuda alles üksikasjalike ettepanekute laekumisel, ning nõuab, et 2009. aasta detsembris vastu võetavas tegevuskavas tagataks nimetatud põhimõtete maksimaalne järgimine;

19.

nõuab erilist tähelepanu subsidiaarsuse põhimõtte tagamisele, sest liikmesriigid võivad seda kasutada, et saada tagasi riikliku tasandi pädevused;

20.

väljendab heameelt Euroopa Liidu soovi üle ühineda Euroopa inimõiguste konventsiooniga ning meenutab, et põhiõiguste kaitse peab olema ELi ja liikmesriikide igasuguse tegevuse alus;

21.

märgib, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatakse õigused, mida kohaldatakse kõigile inimestele sõltumata nende rahvusest või elaniku staatusest Euroopa Liidus, ning rõhutab elukohapõhimõtte olulisust kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks ühtekuuluvuse ja ühiskondliku rahu tagamiseks;

22.

rõhutab, et inimeste vaba liikumist käsitleva direktiivi rakendamine on väga oluline tagamaks ELi kodanike ja nende pereliikmete õiguse liikuda ja elada vabalt liikmesriikides, kuid meenutab, et seda direktiivi ei ole riiklikku õigusesse täielikult üle võtnud ükski liikmesriik (1);

23.

võtab murelikult teadmiseks, et ELi kodanike pikaajalise elamisloaga pereliikmeid, kes on kolmandate riikide kodanikud, diskrimineeritakse nende rahvuse või etnilise päritolu alusel ELi sisenedes ja siin elades, ning palub eriti hoolikalt jälgida, et kedagi selliselt ei diskrimineeritaks;

24.

toetab mis tahes algatust, mille eesmärk on võidelda diskrimineerimise, rassismi, antisemitismi, ksenofoobia ja homofoobiaga. Komitee kutsub üles võtma kiiresti vastu ettepaneku nõukogu direktiivi kohta, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (KOM(2008) 426 lõplik), ning meenutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad etendada olulist rolli ksenofoobsete ja rassistlike hoiakute ärahoidmisel ja kindlakstegemisel ning demokraatlike põhimõtete tutvustamisel. Lisaks leiab komitee, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse Euroopa aasta (2010) pakub võimaluse anda uut hoogu haavatavate ühiskonnarühmade diskrimineerimise vastaste poliitikameetmete kujundamisele ja rakendamisele;

25.

nõustub vajadusega kehtestada kõikehõlmav andmekaitsesüsteem, mille alus on põhiõigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele ning mis sisaldab oma eesmärkidele vastavaid vahendeid, tagades seejuures kaitse kõrge taseme;

26.

väljendab muret kodanike kohta kättesaadava digitaalse teabe üha kiirema kasvu üle, mis on info- ja sidetehnoloogia arengu tulemus. Komitee meenutab, kui oluliseks peavad Euroopa Liidu kodanikud andmekaitset ja eraelu puutumatust, (2) ning leiab, et Stockholmi programmis ja sellele järgnevas komisjoni tegevuskavas peaks pöörama rohkem tähelepanu sellise strateegilise lähenemisviisi väljatöötamisele, mis tugineb eraelu kavandatud puutumatuse (privacy by design) ja eraelu austavatele (privacy aware) tehnoloogiatele (3);

27.

väljendab muret ELi kodanike madala osalusprotsendi üle Euroopa Parlamendi valimistel ning möönab, et ei ole ka ise ELi institutsioonina piisavalt kõnealusesse valdkonda panustanud. Komitee kahetseb, et komisjon ei esita tõeliselt uuenduslikke ideesid, kuidas suurendada osalemist ELi demokraatlikus elus (4);

28.

julgustab komisjoni otsima rohkem ressursse edendamaks uusi, uutele tehnoloogiatele toetuvaid osalusvorme ning rõhutama e-valitsuse ja selliste algatuste nagu e-osalus väärtust kodanike ühiskonna- ja poliitikaelus osalemise hoogustamisel (5);

29.

leiab, et on vaja tugevdada teabemehhanisme, mis annavad ELi kodanikele rohkem teavet oma õiguste kohta, eelkõige seoses diplomaatilise ja konsulaarkaitsega kolmandates riikides, kus nende koduliikmesriigil esindust ei ole;

30.

märgib, et on vaja parandada ühist õppesüsteemi kodanikukaitse valdkonnas, ning viitab nn tuleviku töörühma lõpparuandes esitatud ettepanekule edendada võrgustikus toimimist, et tagada juurdepääs õppele ja leida ühiseid määratlusi õppestandarditele (6);

31.

kahetseb, et rohkem ei rõhutata kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli seoses kodanikukaitse tugevdamise mehhanismidega, sest kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on olulise tähtsusega ennetustegevuses ning vajaduse korral rahaliste ja inimressursside leidmisel;

32.

kinnitab taas Euroopa õigusruumi olulisust ja seni eksisteerivate takistuste eemaldamise vajalikkust, et tagada ELi kodanikele nende õiguste täielik austamine ja siseuru mehhanismide tõhusus;

33.

tunnistab raskusi, mis esinevad 27 eri õigussüsteemiga tegeledes, kuid julgustab tegema sidusat ja tõhusat piiriülest õigusalast koostööd, toetudes vastastikusele tunnustamisele, vastastikusele usaldusele ja subsidiaarsuse põhimõttele. Komitee rõhutab, et sellega peaks kaasnema kriminaalmenetlusõiguse minimaalne harmoneerimine ning tsiviilmenetluste miinimumstandardite loomine;

34.

kinnitab, et õiguspõhise Euroopa tagamisel on väga oluline õiguskaitse kättesaadavus, ning tervitab komisjoni üldisi ettepanekuid, eriti e-õiguskeskkonda puudutavaid ettepanekuid, mis tuleb ellu viia samal ajal andmekaitset tagades;

35.

leiab, et maksimaalselt tuleb ära kasutada uute tehnoloogiate potentsiaali kohtukoostöö valdkonnas;

36.

leiab, et perekonnaõiguse valdkonnas tuleb tugevdada kohtukoostöö vahendite rakendusmehhanisme, eelkõige kui on tegemist alaealiste õigustega;

37.

nõuab suuremaid jõupingutusi, et tagada ELi õigusaktide korrektne ülevõtmine kohtuvaldkonnas ning vältida seeläbi õiguslike vahendite tõhususe kahjustamist;

38.

on nõus, et on vaja kehtestada õiguste äravõtmist käsitlevate otsuste vastastikune tunnustamine, eelkõige keeldude puhul, mis on seotud alaealisi kasutavate ametialadega. Samas nõuab komitee, et komisjon jälgiks, et teabevahetusel on tagatud andmekaitse ja ei esine kuritarvitust;

39.

on nõus, et õpe ja teadmised on mitmekesisust austava ja koostööd edendava õiglusepõhise Euroopa ülesehitamise olulised elemendid, ning kutsub komisjoni üles välja töötama vahetusprogramme eri riikide erialainimestele;

40.

viitab vajadusele lähendada liikmesriikide tsiviilõiguse norme eriti raskete piiriüleste õigusrikkumiste vallas, et soodustada piiriülese tegevuse arendamist ning parandada kodanike õiguste kaitset, mis on Euroopa õigusala loomise eesmärk;

41.

tänab komisjoni jõupingutuste eest keskenduda julgeoleku- ja õiguspoliitikas kodanike põhiõiguste austamisele, kuid kordab vajadust tagada sisejulgeoleku strateegia kehtestamisel ühtsus ja tasakaal õiguste ja vabaduste kaitsmise ning julgeolekuküsimuste vahel;

42.

on veendunud vajaduses luua julgeolekutöötajate seas ühine tegevuskultuur ning tunneb heameelt algatuse üle edendada kogemuste ja heade tavade vastastikuse tutvustamise mehhanisme. Antud kontekstis on äärmiselt oluline rõhutada ennetusmeetmete tähtsust kuritegevuse vastu võitlemise kogu protsessi kohustusliku ettevalmistava osana;

43.

kahetseb, et teatises mainitakse vaid liikmesriikide erialainimesi, kuigi ühise julgeolekukultuuri loomisse tuleb kaasata ka kohalike ja piirkondlike omavalistuste erialainimesi;

44.

ergutab uurima, kuivõrd võiks Euroopa politseiõiguse kodifitseerimine kergendada piiriülese tegevuse alast koostööd Euroopa Liidus;

45.

lisab liikmesriigi pädevuste sisemist jaotust küsimuse alla seadmata, et tagada tuleb selliste mehhanismide loomine, mis võimaldavad kohalikel ja piirkondlikel asutustel, mis tegelevad julgeoleku- ja politseiküsimusi reguleerivate ELi õigusaktide tegeliku rakendamisega, kasutada mõistlikult ja reguleeritult ELi kehtestatud koostöö- ja teabevahetusmehhanisme (7);

46.

peab vajalikuks tehnoloogiavahendite kasutuse ja tõhususe suurendamist, et tagada inimeste liikumisel nende turvalisus ja vabadus, kuid väljendab muret selle üle, et nende süsteemide kiire areng toimub neid piisavalt hindamata;

47.

on nõus, et tuleb mõelda kõikehõlmava infosüsteemide struktuuri loomisele, et parandada nende süsteemide töövõimet ja tõhusust, vähendada kulusid ja suurendada kasu;

48.

meenutab, et julgeolekualasest teadus- ja arendustegevusest rääkides ning sisejulgeoleku fondi võimalikul loomisel on vaja arvestada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste erialainimestega;

49.

leiab, et kodanike turvalisust mõjutavate õigusrikkumistega (terrorism, organiseeritud kuritegevus, eelkõige inimkaubandus, uimastikaubandus, alaealiste seksuaalne ärakasutamine) võitlemiseks on võrdselt olulised nii ennetustöö kui ka jälitustegevus, ning meenutab komisjonile kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli kuritegevuse tõkestamise strateegiate väljatöötamisel;

50.

kiidab heaks Euroopa kohtu- ja politseikoostöö tõhustamise ning leiab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid etendama suuremat rolli piiriülese organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses, arvestades üha tihedamat seost kohalike õigusrikkumiste ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vahel;

51.

rõhutab, et kõik edusammud võitluses kuritegevusega peavad käima käsikäes põhimõttega austada õigust kaitsele ja kehtestada süüdistatavatele ühised õiguslikud miinimumtagatised, eelkõige seoses selliste teemadega nagu süütuse presumptsioon ja eelvangistus;

52.

nõustub sellega, et ELi välispiiride kaitse on oluline, tagamaks ELi-sisese liikumise turvalisuse ja vabaduse, ning kiidab heaks viite inimõiguste täielikule austamisele ja rahvusvahelisele kaitsele integreeritud piirihalduse Euroopa strateegia väljatöötamisel. Ent komitee väljendab muret teatise vähese konkreetsuse üle sel teemal ning nõuab, et igasugune edasiliikumine toimuks alati seda meeles pidades, et Euroopa on vabaduse ja õiguste ala;

53.

palub komisjonil enne uute instrumentide loomist kehtestada liikmesriikide operatiivkoostöö (Frontex) sõltumatu hindamise mehhanismid ning luua sellealane koostöö kolmandate riikidega, eelkõige seoses sekkumistega, mis mõjutavad Euroopa Liidu kodanike ja kolmandate riikide kodanike põhiõigusi;

54.

tuletab liikmesriikidele meelde, et merepiiride kontroll ja järelevalve ei tohi tähendada põhikohustuste, st merepääste hooletusse jätmist;

55.

leiab, et olemasolevad infosüsteemid (SIS II, VIS) tuleb enne muudatuste tegemist või uute instrumentide kehtestamist täielikult välja arendada ja neid hinnata, ning väljendab muret seoses sellega, et teatises puudub teave läbivaatamis- ja kontrollimehhanismide kohta biomeetriliste andmete kasutamisel neis süsteemides;

56.

väljendab muret liikmesriikide territooriumile sisenemise ja sealt lahkumise elektroonilise registreerimise süsteemi loomise üle ning eelneva reisiloa Euroopa süsteemi võimaliku väljatöötamise üle, sest see võib kahjustada põhiõigusi, eelkõige isikuandmete kaitset;

57.

märgib, et tuleb tugevdada koostööstrateegiaid, et edendada teabevahetust ja koostööd politseijõudude ja tolliasutuste vahel;

58.

lisab, et kõik kavandatud uued instrumendid, nagu Euroopa ühine Schengeni viisa, tuleb välja töötada tõhusalt ja tulemuslikult ning andmekaitset ja eraelu puutumatuse tagamist arvestades;

59.

toetab jõupingutusi, millega tihendatakse koostööd Europoli ja Eurojusti vahel, et teha edusamme organiseeritud kuritegevuse piiriülese tegevuse uurimisel;

60.

jagab komisjoni muret kirjeldatud ohtudega seoses ning juhib tähelepanu rollile, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad etendada nimetatud kuritegelike tavade avastamisel ja kindlakstegemisel;

61.

kutsub komisjoni üles koostama konkreetseid tegevuskavu inimkaubandusega võitlemiseks ning integreerima selle võitluse suhetesse kolmandate riikidega;

62.

väljendab muret laste seksuaalse ärakasutamise ja lapspornoga seotud Interneti-põhiste õigusrikkumiste arvu kasvu üle (8) ning meenutab, et karistusmeetmed peavad käima käsikäes inimeste harimise ja nende teadlikkuse tõstmise meetmetega kõnealuste õigusrikkumiste küsimuses;

63.

rõhutab rolli, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad etendada ennetamisel põhinevate lähenemisviiside väljatöötamisel, et kaitsta alaealiste väärikust ja õigusi eelkõige hüljatud ja saatjata alaealiste puhul (9);

64.

tunnistab vajadust saavutada edu võitluses küberkuritegevuse ja majanduskuritegudega ning vajadust parandada kooskõlastus- ja koostöömehhanisme neis valdkondades, sest nende puhul leiab kuritegu sageli aset kuritegu uurivast riigist väljaspool;

65.

meenutab komisjonile rolli, mida võivad etendada kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused korruptsiooni- ja võltsimisvastases võitluses ning ELi uimastistrateegia arendamisel;

66.

peab terrorismiohtu ELi kodanike üheks peamiseks mureallikaks ja kahetseb, et teatises ei mainita kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähtsust selle ohu vähendamisel, eelkõige seoses vägivaldse radikaliseerumise vastase võitlusega;

67.

kardab, et teatises mainitud ennetusmeetmed võivad kriminaliseerida etnilisi või usulisi rühmi ega avalda mõju terroritegude sügavamatele põhjustele;

68.

teeb ettepaneku kaaluda poliitilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke tegureid, mis võivad põhjustada poliitilise vägivalla sagenemist eri rühmituste poolt, enne kui keskenduda selle rahvuslikule, etnilisele või usulisele päritolule, sest see võib valla päästa rassismi ja ksenofoobia kasvu;

69.

kordab, et Euroopa Liit peaks välja töötama tõelise Euroopa sisserändepoliitika, mis põhineks liikmesriikide vahelise solidaarsuse, vastastikuse usalduse ja kaasvastutuse põhimõtetel ning austaks täielikult inimõigusi, pidades kinni kehtivast pädevuste jaotusest, kasutades täielikult ära oma pädevusi selles valdkonnas ja järgides subsidiaarsuse põhimõtet;

70.

meenutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on sisserände- ja varjupaigapoliitika rakendamise eesliinil ning nad peavad esimesena reageerima rändevoogude sotsiaalsele ja majanduslikule mõjule nende territooriumil;

71.

kutsub ELi liikmesriike üles jagama vastutust pagulaste vastuvõtmisel ja integreerimisel ning looma mehhanismi liikmesriikide vaheliseks ümberjaotamiseks;

72.

kutsub komisjoni üles paremini kooskõlastama olemasolevaid instrumente, et kehtestada tegevussuunad sisserände- ja varjupaigaküsimustes, ning meenutab, et need suunad peavad tuginema õiguste ja põhivabaduste austamisele;

73.

väljendab heameelt sisserände tervikliku käsitluse esmatähtsaks seadmise üle ning pooldab rõhuasetust tasakaalustatud ja tõelise partnerluse edendamisele päritolu- ja transiitriikide vahel rändevoogude juhtimiseks organiseeritud moel;

74.

tuletab meelde, et EL peaks paremini kohandama majanduslikel eesmärkidel toimuvat rännet liikmesriikide tööturgude vajadustega, ning kutsub üles looma ühise paindliku liikmesriikidesse lubamise süsteemi, mille puhul liikmesriigid saavad määrata riiki lubatavate kolmandate riikide kodanike arvu.

75.

väljendab muret, et suuremat solidaarsust piirab kasulikkusel põhineva ja selektiivse vastuvõtmise idee, mille kohaselt võetakse vastavalt tajutud vajadustele vastu kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajaid, keda vajavad Euroopa tööturud;

76.

nõustub, et on vaja paremini siduda omavahel ELi sisserände- ja välispoliitika, ning leiab, et koostöö ja dialoog kolmandate riikidega on vajalik nii ebaseadusliku sisserändega võitlemiseks kui ka seadusliku sisserände juhtimiseks. Nimetatud riikide majandusse investeerimine on tõhusam vahend nende inimeste abistamiseks, kes tahavad välja rännata majanduslikel põhjustel. Selle ülesande puhul on määrav roll kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, eriti neil, mis asuvad kolmandatele riikidele kõige lähemal või kellel on nendega kõige tugevamad sidemed ning kes võivad toimida koostööplatvormidena ELi ja nende riikide vahel;

77.

leiab, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tegevuskava arendamisel tuleb tugevdada kohalikku diplomaatiat, sest kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad anda märkimisväärse panuse päritolu- ja transiitpiirkondade ja -linnade suhete ja elutingimuste parandamisse;

78.

nõustub sellega, et rändepoliitika instrumente on vaja kasutada sidusalt, ning nõuab, et enne uute lepingute sõlmimist hinnataks selliseid algatusi nagu liikuvuspartnerlus ning selle tingimusi ja tulemusi päritoluriikides;

79.

jagab muret majanduslikel eesmärkidel toimuva sisserände parema juhtimise pärast kogu Euroopa Liidus. Komitee kutsub üles välja töötama strateegia (Euroopa dialoogifoorumi eeskujul), mis hõlmaks Euroopa Liidu kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke sidusrühmi, austaks liikmesriikide õigust ise kindlaks määrata, kui palju kolmandate riikide kodanikke nad tööga seotud põhjustel vastu võtavad, ning tagaks neile töötajatele väärikad töötingimused (10);

80.

märgib huviga algatust luua vaatluskeskus rändesuundumuste analüüsimiseks ja mõistmiseks ning juhib tähelepanu vajadusele jälgida, et see algatus ei moonutaks teisi, juba olemasolevaid algatusi. Vajadus korrastada ja optimeerida kõnealuses valdkonnas olemasolevaid instrumente on üha pakilisem;

81.

leiab, et ilmsetest eelistest hoolimata tuleb sisserände-eeskirja vastuvõtmise ettepanekut hoolikalt analüüsida, eelkõige arvestades, et peagi võetakse vastu nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta. Samuti tuleb tagada, et kõnealuse eeskirja väljatöötamine ei tekitaks segadust ega nõrgestaks kehtivaid õigusi ja tagatisi, mis on antud Euroopa Liidus elavatele kolmandate riikide kodanikele;

82.

tänab komisjoni kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli meelespidamise eest sisserändajate integreerimise vallas (11) ning tunnistab vajadust avada suurem arutelu Euroopa integratsiooni teemal. Sellega seoses nendib komitee uuesti, et integratsioonipoliitikat ei tohi muuta sisserände kontrollimise varjatud vahendiks, millega seatakse tingimused eelkõige perekonna taasühinemisele, vaid kõnealune poliitika peab sisserändajatel pärast nende elama asumist mõne liikmesriigi territooriumile võimaldama nende sotsiaalset, majanduslikku, kultuurilist ja ühiskondlikku integreerumist;

83.

peab hädavajalikuks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning Regioonide Komitee osalemist Euroopa integratsioonifondi iga-aastaste ja mitmeaastaste prioriteetide määratlemisel ning selle tagamist, et liikmesriigid kasutaksid ja jagaksid fondi vahendeid kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele korrektselt;

84.

kutsub liikmesriike üles kaasama kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused järgmisele ministritevahelisele integratsioonikonverentsile, mis toimub Hispaania eesistumise ajal 2010. aasta alguses, ning parandama rändeteemalist koostööd selliste foorumitega nagu tulevane Arlem (Vahemere piirkonna kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee);

85.

nõustub komisjoniga, et ebaseaduslik töö ja inimkaubandus annavad olulise panuse ebaseaduslikku sisserändesse Euroopas, ning kutsub liikmesriike üles otsima ühiseid strateegiaid nende probleemidega võitlemiseks;

86.

tunnistab, et tagasisaatmist käsitleva direktiivi vastuvõtmisele järgnenud negatiivsed vastukajad kohustavad pöörama seda suuremat tähelepanu direktiivi tõhusale rakendamisele, ning kutsub komisjoni üles rangelt tagama, et 2010. aasta detsembris jõustuvat tagasisaatmisdirektiivi rakendatakse kooskõlas põhiõiguste hartaga;

87.

juhib tähelepanu sellele, et vabatahtlikust tagasipöördumisest ei ole võimalik rääkida, kui dialoogi pidamiseks päritoluriikidega ei kehtestata mehhanisme, mis tagavad tagasipöördumise elujõulisuse ja selle, et ei algatata uut rändeprojekti;

88.

nõuab suuremat tähelepanu saatjata alaealiste sisserändajate probleemile, mis peaks kajastuma eraldi punktina Stockholmi programmis. Komitee rõhutab vajadust suurendada piirkondlike, riiklike ja ELi asutuste seas solidaarsust, vastutust ja vastava finantskoorma jagamist saatjata alaealiste küsimuses ning kutsub komisjoni üles kavandama rangemaid karistusmeetmeid neile inimkaubanduse võrgustikele, mis kasutavad alaealisi;

89.

nõuab, et komisjon tagaks, et liikmesriikide varjupaigasüsteemide mehhanismid oleksid kooskõlas liikumisega Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomise suunas. See ühine süsteem tugineb Genfi konventsioonile ja teistele asjaomastele rahvusvahelistele instrumentidele. Komitee hoiatab uute tagasivõtulepingute sõlmimise eest riikidega, kes ei ole alla kirjatanud Genfi konventsioonile;

90.

arvestades asjaolu, et rahuldatud varjupaigataotluste määr erineb liikmesriigiti suuresti, soovitab komitee läbi vaadata Euroopa ühise varjupaigasüsteemi, et panna varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutama riik, kus varjupaigataotlus esitati, tagades samas liikmesriikidevahelise solidaarsuse;

91.

palub komisjonil tagada Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti nõuetekohane toimimine ning väärtustada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist selle tegevusse ja ka Regioonide Komitee osalemist, kui kõnealuste teemade kohalik ja piirkondlik mõõde seda nõuab;

92.

tunnistab, kui oluline on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks pagulaste ja rahvusvahelise kaitse all olevate inimeste integreerimine, ning nõuab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saaksid osaleda liikmesriikidevahelise ümberasustamise mehhanismi loomisel;

93.

nõuab edusamme varjupaigataotluste ühise läbivaatamise teostatavuse analüüsimisel ning nõustub komisjoniga, et on vaja läbi vaadata Euroopa Pagulasfond. Selles protsessis peavad aktiivsemalt osalema kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused;

94.

rõhutab, et liikmesriigid peavad subsidiaarsuse põhimõtet järgides arvestama Euroopa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisega seotud poliitikameetmete väljatöötamisel kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

95.

nõuab lõpetuseks, et Stockholmi programmi tegevuskava oleks usutav; see peaks käima käsikäes vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala parema rahastamisega. Selleks tuleb sisemised rahalised vahendid kooskõlastada vahenditega, mis on eraldatud suheteks kolmandate riikidega.