6.1

üldiselt on energiatõhusus tähtsuselt alles neljandal kohal viie prioriteedi seas, mis on sätestatud ELi tegevuskavas varustuskindluse ja solidaarsuse tagamiseks energiavaldkonnas;

6.2

ühtegi ettepanekut ei ole tehtud sellise siduva õigusakti koostamiseks, mis oleks suunatud konkreetselt sellele, et täita eesmärk parandada energiatõhusust 20 % võrra. Tuleb luua selgem seos energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid käsitlevas direktiivis (2006/32/EÜ) nimetatud eesmärkide ja vahenditega. See on konkreetne vahend, mille abil saab teha esimese sammu 20 % eesmärgi saavutamise poole;

6.3

Euroopa Komisjon loodab teise strateegilise ülevaate lisas esitatud prognoosides osaliselt oma tegevusest sõltumatutele sündmustele (naftahinna tõus), et saavutada 20 % eesmärki energiatõhususe valdkonnas. See näitab poliitilise tahte puudumist ja energiatõhususe alarahastamist. Selline suhtumine on veelgi kahetsusväärsem, kuna energiatõhususse tehtud investeeringutest saadav kasu teeb sellest olulise vahendi majanduse taashoogustamiseks ja töökohtade loomiseks, mis on praeguses kriisiolukorras väga oluline;

6.4

teises strateegilises ülevaates tehtud ettepanekutes energiatõhususe kohta ei pakuta välja konkreetseid meetmeid tööstusele, mis ometigi tarbib palju energiat. Samas on varustuskindluse osas oluline rõhutada selliste lahenduste eeliseid, milles ühendatakse tööstustegevus ja energia tootmine (jääksoojuse ärakasutamine, külmutamine, energia tootmine, energia koos- ja mitmiktootmine jne);

6.5

tervitab seda, et energiaeesmärkide saavutamisel on tunnustatud transpordi olulist rolli. Arvestades Euroopa transpordi suurt sõltuvust naftast, väljendab komitee kahetsust, et teises strateegilises ülevaates ei ole esitatud strateegiat selles valdkonnas. Samas moodustab transpordisektor üksi 30 % ELi kogu energiatarbimisest. Lisaks mõjutab seda sektorit otseselt varustuskindluse probleem, kuna transport sõltub peaaegu täielikult naftast, mida imporditakse 80 % ulatuses Euroopa Liitu. Seetõttu kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles esitama transporditõhususe ettepanekuid paralleelselt energiatõhususe paketiga. Selles valdkonnas on väga suur kasutamata potentsiaal kasvuhoonegaaside vähendamise osas, näiteks investeeringud rööbastransporti ja teistesse ühistranspordi liikidesse, energiatõhusamad sõidukid, autode ühiskasutus, keskkonnateadlik sõidustiil, jalgrataste kasutamise suurendamine jne;

a.

avaldab komitee taas toetust linnapeade konventsioonile ja tuletab meelde oma selleteemalist perspektiivarvamust, milles muu hulgas rõhutati „et kohaliku tasandi tegevus on määrava tähtsusega energiatõhususe 20 % eesmärgi saavutamisel. Piirkondade ja kohalike omavalitsuste keskset rolli selles on juba selgesõnaliselt tunnustanud Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament (1)”;

b.

näeb kohalikul tasandil toimuvas ruumilises planeerimises olulist vahendit selleks, et saavutada terviklik kliimasäästlik ja energiatõhus ühiskonnastruktuur. Sellel tasandil määratakse nimelt kindlaks infrastruktuuri, töökohtade, äri- ja elamupiirkondade asukohad ning seeläbi saab kaasa aidata liiklusvajaduse vähenemisele ja energiatõhusamale liiklusele ning ka kaugkütte ja tuuleenergia- ja maapõuesoojussüsteemide väljaarendamisele;

c.

peab avalikus sektoris ulatuslikku energiakokkuhoidu üldjuhul teostatavaks, selle näol on tegu olulise, seni kasutamata jäänud potentsiaaliga. Sobiv toetus ja asjakohased stiimulid võivad tõsta nii energiatõhusust ja alandada energiahindu kui ka elavdada tööhõivet;

d.

kiidab heaks uue algatuse säästva energia rahastamise kohta ja kutsub üles, et selles jäetaks suur osa vahenditest kohalikul ja piirkondlikul tasandil läbiviidavate projektide rahastamiseks ning peetaks prioriteediks energiatõhusust;

e.

tuletab meelde, kui oluline on kohalike ja piirkondlike energiaagentuuride töö kõikjal ELis. Need agentuurid on Euroopa energiapoliitika jaoks strateegilised partnerid, mistõttu tuleks nende tegevust Euroopa Liidus rohkem toetada ja väärtustada;

f.

kutsub üles moodustama komisjoni ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning nende võrgustike esindajate töörühma, et kujundada uus energiatõhususe visioon, mis põhineks „alt-ülesse” lähenemisviisil;

a.

projektide kohta tuleks esitada kulude kalkulatsioon, et neid oleks võimalik enne prioriteetseks peetud projektide ametlikku kinnitamist põhjendatult teiste algatustega võrrelda. Nimelt võivad need projektid kasutada ära suure osa olemasolevast eelarvest;

b.

mõnda neist kuuest projektist näib komisjon pidavat prioriteetsemaks kui teisi, kuna nende rakendamiseks on ette nähtud küllaltki täpsed sätted (koostatakse teatis ja tegevuskava koos rahastamisvahenditega), samas kui teiste projektide rakendamise ajakava on palju ebaselgem;

c.

vastastikune seotus on hädavajalik riskide hajutamiseks ja solidaarsuse suurendamiseks liikmesriikide vahel. Samuti nõustub komitee, et nii gaasi- kui ka elektrivarustatuse tagamine kõigile ELi kodanikele eeldab põhjalikke muutusi ELi-siseses energiainfrastruktuuris. Komitee rõhutab, et muutused Euroopa energiainfrastruktuuris on hädavajalikud detsentraliseeritud energiatootmise ja taastuvenergia arendamisel Euroopas. Kõikide otsuste tegemisel Euroopa energiainfrastruktuuri investeerimise kohta tuleb arvesse võtta ELi eesmärke selles valdkonnas. Avaldamata arvamust kuue kavandatava energiainfrastruktuuri projekti sisu kohta, loodab komitee, et aastatel 2009–2010 määratletavad üksikasjalikud rahastamisvajadused on märkimisväärselt suured, ning kutsub üles muutma tulevastes ELi eelarvetes ka energiatõhususprojektid ja rahvusvahelise reisimise mõju vähendamise prioriteetseks;

a.

kooskõlas 20–20–20 sihtnäitajatega tuleb kõige tähtsamaks pidada taastuvenergiat, eelkõige arvestades sellega seotud majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkondlikke eeliseid. Komitee tuletab meelde oma arvamust „Taastuvenergia edendamine” (2). Lisaks

b.

tuumaenergia sõltub peamiselt imporditud kütusest ja seetõttu ei saa seda pidada ELi enda energiavaruks. Samas on tuumaenergia kasutamisel tagajärjed ELi kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, eelkõige seoses seda liiki energiaga seotud riskide ja jäätmete käitlemisega. Sellega seoses tervitab komitee kava vaadata läbi ettepanek direktiivi kohta, millega sätestatakse tuumaalase ohutuse raamistik, ning teeb ettepaneku, et selles käsitletaks ka tuumajäätmete säästva käitlemise ja kulude küsimust;

c.

ka sütt imporditakse järjest rohkem ja söe puhul põhjustab heidetega seoses suuri probleeme mitte ainult selle transportimine, vaid ka põletamine ning selle jääkprodukt. Söe jätkuval kasutamisel tuleb seega kasutada tõhusaid ja väikeste heitkogustega jõujaamu;

d.

palub komisjonil kohaldada ELis asuva fossiilenergia mittetavapäraste varude kasutamise võimaluste hindamisel jätkuvalt kõige rangemaid keskkonnastandardeid (mida on mainitud teise strateegilise ülevaate punkti 2.5 seitsmendas ja kaheksandas lõigus) ja arvestada nende tasuvuse hindamisel kõikide varude kasutamisega seotud väliste faktoritega;

e.

leiab, et prioriteete järjekorda seades tuleks toetada teadus- ja arendustegevust, et kasutada puhtaid, taastuvaid mereenergialiike, nagu laine-, loodete- ja ookeanihoovuste energia, millega praegu veel ei kaubelda, kuid mis võib anda Euroopa Liidule nii konkurentsieelise kui ka juhtrolli keskkonna valdkonnas;

—

ELi kliima- ja energiaalaste eesmärkide jaoks;

—

sotsiaalsest küljest (kodanike järjest suuremad raskused seoses elamute küttekuludega). Muu hulgas rõhutab ta, et praegune kriisiolukord suurendab olemasolevaid sotsiaalmajanduslikke erinevusi kodanike vahel, kes võivad rahastada energiatõhusa renoveerimise töid ja vähendada seega oma energiaarveid, ning järjest suurema arvu kodanike vahel, kes ei suuda kanda renoveerimise kulusid ja peavad kandma järjest suuremaid kulusid;

—

majanduslikust küljest ning heaolu suurendamise ja töökohtade loomise seisukohast kohalikul tasandil;

—

seoses oma hoonete haldamisega;

—

seoses oma pädevusega ruumilise planeerimise ja ehituslubade andmise valdkonnas, soojusisoleerivate ehitusmaterjalide kasutamisega ning kvaliteediga ehitus- ja renoveerimistööde teostamisel;

—

sekundaarsete toorainete kogumisel ja kasutamisel, et suurendada (elektri ja soojuse) energiaallikate levikut;

—

seoses nende kodanikulähedusega;

—

ettepanekut langetada järkjärgult 1 000 m2 piirangut või see ära kaotada ning säilitada 250m2 künnis artikli 12 punktis 1 (uuestisõnastatud);

—

energiamärgise süsteemi tehtud parandusi (eelkõige kohustus lisada energiamärgis kõikidesse ehitiste üüriks või müügiks pakkumise kuulutustesse);

—

kiidab heaks direktiivi ettepaneku, mille eesmärk on siduda ehitamiseks ja renoveerimiseks antav abi energiatõhususe miinimumnõuetest kinnipidamisega. Seda peaks tehtama niipea kui võimalik, aga oleks parem, kui see sidumine toimuks konkreetsetes riiklikes ja kohalikes programmides;

—

teeb ettepaneku uurida sellise meetme kasutuselevõtmist, millega sätestataks ehitiste olelustsükli jooksul hetk, mil need peavad kohustuslikult vastama ehitiste energiatõhususe tasemele. Sellise vahendi eesmärk oleks aidata kiiresti olemasolevate ehitiste kvaliteeti parandada, kuna on kehtestatud kindel hetk energiatõhususe renoveerimiseks;

—

liikmesriikidele kohustus võtta tarvitusele kõik vajalikud meetmed kõnealuse valdkonna vajaduste asjakohaseks hindamiseks ja rahuldamiseks ning samuti piisava rahastamise tagamiseks, et kindlustada kvalifitseeritud personali olemasolu;

—

kohustus viidata kõnealusele teemale riiklikes energiatõhususe tegevuskavades;

a.

kiidab heaks, et majanduse taashoogustamise kavas, mida komisjon 2008. aasta detsembris tutvustas, peetakse investeeringuid energiatõhususse Euroopa majanduse jaoks kasulikuks;

b.

mõistab siiski väga hukka, et 2009. aasta märtsis Euroopa Ülemkogu heakskiidetud kompromissettepanek „infrastruktuuride projektide rahastamine kohta, mille komisjon esitas Euroopa majanduse taashoogustamise kava raames” ei sisalda ühtegi investeeringut projektidesse, mille eesmärk on energiatõhususe parandamine.

Ometi nõuavad sellised projektid nagu näiteks taastuvenergia sektori kogemusel põhinedes Euroopa Taastuvenergia Nõukogu (EREC) välja töötatud projekt „Energiataibukate ehitiste kampaania” („Energy Smart Buildings Campaign”) taashoogustamise kava tasandil vaid piiratud investeeringut (300 miljonit eurot). See projekt mõjutaks märkimisväärselt energia ja keskkonna valdkondi ning töökohtade loomist (hinnanguliselt 150 000 uut töökohta), tekitaks väga kiiresti majandustegevuse (oodatavad tulemused 2010. aastaks) ning oleks väga olulise mitmekordistava mõjuga (iga kampaaniasse investeeritud euro looks kuni 33–eurose investeeringu energiatõhusamatesse ehitistesse).

„Energiataibukate ehitiste kampaania” projekt põhineb energeetiliselt tarkade ehitiste valdkonnas käivitatud kolme reklaamikampaania ühendamisel, mis on suunatud: 1) omanikele; 2) mitmekordistava mõjuga struktuuridele ja 3) spetsialistidele (sh koolitustegevus).

c.

rõhutab, kui oluline on, et struktuurifondidest saaks ehitiste energiatõhususse tehtavate investeeringute jaoks kiiremini toetust. Sellega seoses komitee

d.

toetab Euroopa Komisjoni algatust lubada kohaldada eluasemesektoris, sh renoveerimistööde puhul vähendatud käibemaksumäära (6);

e.

toetab Euroopa Komisjoni jõupingutusi töötada välja koostöös Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstrueerimis- ja Arengupangaga energiatõhususe parandamiseks finantsvahendeid. Komitee tuletab meelde, et finantsvahendite loomisel on väga oluline, et neid saaks kasutada ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, et toetada omavalitsusi nende keskses rollis ehitiste energiatõhususe direktiivi rakendamisel;

f.

rõhutab vajadust ELi ja liikmesriikide eraldatud rahaliste vahendite koordineerimise järele.