KOMISJONI AVALDUS

„Komisjon rõhutab, et ELi energiapoliitika põhiprioriteetideks on energiatõhusus ja taastuvad energiaallikad, seda nii keskkonna- kui energia varustuskindluse põhjustel. Selles osas annab määrus panuse kõnealuste prioriteetide täitmisele, toetades märkimisväärselt avamere tuuleenergiaprojekte.

Sellega seoses tuletab komisjon meelde erinevaid energiatõhusust ja taastuvaid energiaallikaid toetavaid uusi algatusi, mida komisjon on välja pakkunud, eelkõige oma Euroopa majanduse elavdamise kavas, mille Euroopa Ülemkogu 2008. aasta detsembris kinnitas. Nendeks on:

ERDFi määruse muutmine, et võimaldada energiatõhususe ja taastuvate energiaallikatega seotud investeeringute tegemist kogumahus kuni 8 miljardit eurot kõigi liikmesriikide elamumajandussektorisse. Avaliku ja erasektori partnerlus seoses „Euroopa energiatõhusate ehitiste” algatusega, et edendada loodushoidlike tehnoloogiate ja energiatõhusate süsteemide ja materjalide kasutamist nii uute kui ka renoveeritavate ehitiste puhul. Selle meetme hinnanguline eelarve on 1 miljard eurot: aastatel 2010-2013 kokku 500 miljonit eurot seitsmenda raamprogrammi olemasolevast komisjoni eelarvest ning 500 miljonit eurot tööstusettevõtjatelt.

Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga algatus „ELi algatus säästva energia rahastamise kohta”. Selle eesmärgiks on võimaldada energiatõhususe ja taastuvate energiaallikatega seotud investeeringute tegemist linnakeskkonnas. Komisjon rahastab tehnilise abi osutamise rahastamisvahendit, kasutades selleks programmi „Arukas energeetika – Euroopa” (2009. aastaks eraldatakse 15 miljonit eurot). Kõnealust rahastamisvahendit haldab Euroopa Investeerimispank ning sellega lihtsustatakse juurdepääsu Euroopa Investeerimispanga laenudele, mille mõjud on märkimisväärsed.

ELi institutsionaalsete investorite (keda juhib Euroopa Investeerimispank) loodud turupõhine 2020. aasta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuri investeerimisfond („Marguerite’i fond”). Kõnealune fond teeb investeeringuid energeetika ja kliimamuutuste valdkonnas (TEN-E, säästev energia tootmine, taastuvenergia, uued tehnoloogiad, energiatõhususe alased investeeringud, energiavarustuse kindlus ning keskkonnainfrastruktuur). Komisjon toetab seda algatust.

Lisaks vaatab komisjon enne 2009. aasta novembri lõppu läbi energiatõhususe tegevuskava, nagu seda on taotlenud nõukogu (Euroopa Ülemkogu 2009. aasta märtsi kohtumise järeldused) ja Euroopa Parlament (resolutsioon P6_TA(2009)0064).

Eksperdid on üksmeelel, et energiatõhusus on odavaim kättesaadav moodus kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks. Komisjon esitab 2009. aasta novembriks üksikasjaliku analüüsi tõkete kohta, mis takistavad energiatõhusust suurendavate investeeringute tegemist. Eelkõige käsitletakse analüüsis seda, kas esineb vajadus suurendada finantsstiimuleid madala intressimääraga laenude ja/või toetuste näol ning kuidas saaks sel eesmärgil kasutada ELi eelarvet; vajadusel lisab komisjon muu hulgas täiendavaid rahalisi vahendeid uuele ja 2010. aastal loodavale ELi energiajulgeoleku ja infrastruktuuri rahastamisvahendile, et rahastada energiatõhusust.

Energiatõhususe tegevuskava läbivaatamisel pöörab komisjon erilist tähelepanu energiatõhususe naabruspoliitika mõõtmele. Komisjon analüüsib, kuidas ta saab naaberriikidele anda finants- ja regulatiivstiimuleid, et need suurendaksid nende tehtavaid investeeringuid energiatõhususe valdkonnas.

Kui komisjon 2010. aastal artiklis 28 ettenähtud määruse rakendamist käsitleva aruande koostamisel leiab, et määruse lisas loetletud projektidele ettenähtud rahalistest vahenditest ei ole 2010. aasta lõpuks osa vahendeid võimalik kasutada, teeb komisjon vajadusel ja geograafiliselt tasakaalustatud viisil ettepaneku määruse muutmiseks, et võimaldada lisaks eelnimetatud algatustele energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate valdkonna projektide rahastamist, kasutades abikõlblikkuskriteeriume, mis on sarnased nendega, mida kohaldatakse käesoleva määruse lisas loetletud projektide suhtes.”