8.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 184/253

Kolmapäev, 22. aprilli 2009
Kalavarude kaitse tehniliste meetmete abil *

P6_TA(2009)0256

Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus kalavarude kaitse kohta tehniliste meetmete abil (KOM(2008)0324 – C6-0282/2008 – 2008/0112(CNS))

2010/C 184 E/61

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2008)0324);

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0282/2008);

võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0206/2009),

1.

kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.

palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3.

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

KOMISJONI ETTEPANEK

MUUDATUSETTEPANEK

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

 

(7 a)

Arvestades, et kõigis piirkondades üldiselt kohaldatavad eeskirjad ja konkreetselt piirkondlikul alusel kohaldatavad eeskirjad on kalavarude majandamise seisukohalt võrdse tähtsusega, tuleks need vastu võtta nõukogus.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

 

(12 a)

Et vältida eeskirjade valest tõlgendamisest tulenevaid vaidlusi tulevikus ja kooskõlas hiljuti vastuvõetud lähenemisviisiga, peaks komisjon lisaselgituse eesmärgil täiendama käesoleva määruse sätteid, avaldades illustratsioone sisaldava lisa, et selgitada püügivahendite omadusi.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

 

(13 a)

Tuleb vältida olukordi, mis põhjustavad konkurentsi moonutamist või segadust ettevõtjate ja tarbijate hulgas ning mis võivad põhjustada alammõõtudest kinnipidamise tingimuse rikkumist ja seetõttu tuleks eeskirju kohaldada ka importtoodete suhtes. Sel eesmärgil peaks komisjon esitama võimalikult kiiresti ettepaneku muuta nõukogu määrust (EÜ) nr 104/2000 (1), et ühtlustada bioloogilised suurused ja turustuskõlblikud suurused.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

(15)

Laev peab viivitamata siirduma mujale piirkonda, kui kaaspüügi maksimaalne tase on ületatud.

(15)

Et tagada mere elusressursside piisav kaitse, kaitsta kudemisalasid ja tundlikke piirkondi ning vähendada vette tagasi laskmist, tuleks piirata kalastamistegevust teatud piirkondades ja teatud ajavahemikul ning teatud püügivahendite ja lisavahenditega.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

(17)

Kui kalavarude kaitsmine on tõsises ohus, peaks komisjonil ja liikmesriikidel olema lubatud võtta asjakohaseid ajutisi meetmeid, mida rakendatakse reaalajas.

(17)

Kui kalavarude kaitsmine on tõsises ohus, peaks komisjonil olema lubatud võtta omal algatusel või liikmesriikide põhjendatud taotluse korral asjakohaseid ajutisi meetmeid, mida rakendatakse reaalajas.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

(19)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed , sealhulgas erisätted piirkondlike nõuandekomisjonide otsustega hõlmatud iga piirkonna puhul, tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.

(19)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 a (uus)

 

Artikkel 2 a

Piirkondlikud eeskirjad

Nõukogu võtab komisjoni ettepanekul asutamislepingu artiklis 37 sätestatud korra kohaselt vastu meetmed, mida kohaldatakse erinevate piirkondlike nõuandekomisjonide valdkonda kuuluvates konkreetsetes piirkondades.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt b

b)

„piimtraal” – põhjatraal, mille võrgu horisontaalavaus on varustatud piimidega;

b)

„piimtraal” – põhjatraal, mille võrgu horisontaalavaus on varustatud piimidega, kusjuures piim on kahe jalasega terastoru; seda seadet veetakse mööda merepõhja;

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt e

e)

„noodapära” – veetava püügivahendi viimased 8 meetrit mõõdetuna kaugusena gaitanist, kui võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ning viimased 20 meetrit mõõdetuna kaugusena gaitanist, kui võrgusilma suurus on alla 80 mm;

e)

„noodapära” – veetava püügivahendi viimased 6 meetrit mõõdetuna kaugusena gaitanist, kui võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ning viimased 20 meetrit mõõdetuna kaugusena gaitanist, kui võrgusilma suurus on alla 80 mm;

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)

 

3a.     Pelaagiliste väikeliikide (sardiin, anšoovis, stauriit ja makrell) puhul tuleb säilitada võimalus, et alamõõdulised kalad moodustavad 10 % saagist.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5

Ühe võrgu reegel

Püüniste kombinatsioonid

Püügireiside ajal on keelatud pardal hoida mis tahes kombinatsiooni püünistest, millel on üle ühe võrgusilma suuruskategooria.

1.     Nõukogu reguleerib komisjoni ettepanekul juhtumeid, kus kalalaevadel võib olla ühe püügireisi ajal pardal üks või rohkem kombinatsioone püünistest, millel on üle ühe võrgusilma suuruskategooria.

 

2.     Nende kriteeriumite puhul võetakse arvesse:

a)

vahemaad asjaomase kalalaeva kodusadama ja püügipiirkonna vahel;

b)

määra, mille ulatuses on praktiseeritav kalastamine mitmete erinevate liikide püüdmine, ja teisejärguliste liikide majanduslikku olulisust võrreldes sihtliigiga;

c)

kas ühe konkreetse kalapüügireisi käigus teostatavaid kalapüügitoiminguid teostatakse püünisega, mille võrgusilma kategooria on suurem kui käesoleva määrusega ette nähtud kategooria.

 

3.     Käesoleva artikli sisu reguleeritakse käesoleva määruse artikliga 2 a kehtestatud raamistikus.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a

a)

kinnitada noodapära välisküljele kaitsekott, kui püütakse veetava püügivahendiga, mille võrgusilma suurus on alla 80 mm. Kaitsekoti võrgusilma suurus peab olema vähemalt kaks korda suurem noodapära silmasuurusest;

a)

kinnitada noodapära välisküljele kaitsekott. Kaitsekoti võrgusilma suurus peab olema vähemalt kaks korda suurem noodapära silmasuurusest;

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b a (uus)

 

b a)

kasutada kaitsekotti traalnoota kasutavate kalalaevade noodapära väliskülgedel, mille võrgusilma suurus on ICES VIII, IX ja X püügipiirkonnas vähemalt 60 mm või sellest suurem;

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3 – punkt d

d)

veetavaid püüniseid, mille võrgusilma suurus on 80 mm või suurem ja mille noodapära ümbermõõt on rohkem kui 100 avatud võrgusilma ja vähem kui 40 avatud võrgusilma, jättes välja liitekohad ja palistused;

välja jäetud

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 4

4.     Erandina lõike 2 punktist a, lõike 3 punktidest b, d ja e, asendatakse ICES VIII, IX ja X püügipiirkonnas püügi puhul võrgusilma suurus 80 mm suurusega 60 mm.

välja jäetud

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

2.   Nakkevõrkude ja abarate veesoleku aeg ei tohi kesta üle 48 tunni .

2.   Nakkevõrkude ja abarate veesoleku aeg ei tohi kesta üle 24 tunni .

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

3.   Kui kalapüügil kasutatakse nakkevõrke ja abaraid, on keelatud kasutada üle 50 km pikkusi võrke.

3.   Kui kalapüügil kasutatakse nakkevõrke ja abaraid, on keelatud kasutada üle 40 km pikkusi võrke.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

1.   Erandina artiklist 8 on lubatud kasutada nakkevõrke silmasuurusega vähemalt 120 mm ja alla 150 mm põhja pool 48°N, või silmasuurusega vähemalt 100 mm ja alla 130 mm lõuna pool 48°N, tingimusel et neid kasutatakse vees, mille kaardistatud sügavus on alla 600 meetri , et nende vertikaalne ulatus ei ole üle 100 võrgusilma, et nende võrgunöörisuhe on vähemalt 0,5 ja need on laiali tõmmatud ujukite või samaväärse ujuvseadise abil. Võrgud võivad olla kuni 5 meremiili pikkused ning kõigi samaaegselt vette lastud võrkude kogupikkus ei tohi ületada 25 km ühe kalalaeva kohta. Püünis võib vees olla kuni 24 tundi.

1.   Erandina artiklist 8 on lubatud kasutada nakkevõrke silmasuurusega vähemalt 120 mm ja alla 150 mm põhja pool 48°N, või silmasuurusega vähemalt 100 mm ja alla 130 mm lõuna pool 48°N, tingimusel et neid kasutatakse vees, mille kaardistatud sügavus on alla 400 meetri , et nende vertikaalne ulatus ei ole üle 100 võrgusilma, et nende võrgunöörisuhe on vähemalt 0,5 ja need on laiali tõmmatud ujukite või samaväärse ujuvseadise abil. Võrgud võivad olla kuni 5 meremiili pikkused ning kõigi samaaegselt vette lastud võrkude kogupikkus ei tohi ületada 25 km ühe kalalaeva kohta. Püünis võib vees olla kuni 24 tundi , välja arvatud juhul, kui ilmastikutingimused muudavad võrkude pardale hiivamise võimatuks .

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

2.   Erandina artiklist 8 on lubatud kasutada nakkevõrke silmasuurusega vähemalt 250 mm tingimusel, et neid kasutatakse vees, mille kaardistatud sügavus on alla 600 meetri, et nende vertikaalne ulatus ei ole üle 15 võrgusilma, et nende võrgunöörisuhe on vähemalt 0,33 ja need ei ole laiali tõmmatud ujukite või muu ujuvseadise abil. Iga võrgu pikkus võib olla kuni 10 km. Kõigi samaaegselt vette lastud võrkude kogupikkus ei tohi ületada 100 km kalalaeva kohta. Püünis võib vees olla kuni 72 tundi.

2.   Erandina artiklist 8 on lubatud kasutada nakkevõrke silmasuurusega vähemalt 250 mm tingimusel, et neid kasutatakse vees, mille kaardistatud sügavus on alla 600 meetri, et nende vertikaalne ulatus ei ole üle 15 võrgusilma, et nende võrgunöörisuhe on vähemalt 0,33 ja need ei ole laiali tõmmatud ujukite või muu ujuvseadise abil. Iga võrgu pikkus võib olla kuni 10 km. Kõigi samaaegselt vette lastud võrkude kogupikkus ei tohi ületada 60 km kalalaeva kohta. Püünis võib vees olla kuni 72 tundi.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

1.   Kui alamõõduliste kalade kogus ühes loomuses ületab 10 % kogu püütud kalakogusest , siirdub laev enne püügi jätkamist vähemalt 5 meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast.

1.   Kui I lisa kohaselt alamõõduliste kalade kaal ühes loomuses ületab 10 % püütud kalade kogukaalust ja see kordub kolme järgneva loomuse puhul , siirdub laev enne püügi jätkamist vähemalt 5 meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast.

 

Ilma et see piiraks eelmise lõigu kohaldamist, võib kohaliku ja rannalähedase püügi korral, mille eripära tuleneb merepõhja sügavusest ja koostisest ning kaugusest rannast, ja nende eriomaduste olemasolu tõestava teadusliku aruande põhjal lubada laeval siirduda eelmisest loomusekohast vähem kui 5 meremiili kaugusele eeldusel, et tagatakse, et kalapüüki ei teostata noorkalade suure asustamistihedusega aladel.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

2.    Kui sihtliigi miinimum- ja/või maksimumprotsent ühe loomuse puhul (v.a sihtliigi alamõõdulised kalad), mida võib püüda asjaomase liigi puhul lubatud võrgusilma suurusega püünistega või mida võib pardal hoida, ei vasta artikli 22 kohaselt vastuvõetud üksikasjalikes eeskirjades sätestatud protsendile, peab asjaomane kalalaev viivitamata liikuma vähemalt 10 meremiili kaugusele eelmisest loomusekohast ja järgmise loomuse ajal hoidma kõikidest eelmise loomuse kohtadest vähemalt 10 meremiili kaugusele.

2.    Nõukogu määrab komisjoni ettepaneku alusel käesoleva määruse artikli 2 a raames kindlaks vastavad püügikeelualad ja ajavahemikud.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12

On keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, esitleda või pakkuda müügiks mereorganisme, mis on püütud lõhkeainete, mürk- või narkootiliste ainete, elektri või mis tahes tulirelvade abil.

On keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, esitleda või pakkuda müügiks mereorganisme, mis on püütud lõhkeainete, mürk- või narkootiliste ainete, elektri või mis tahes tulirelvade abil , välja arvatud elektriimpulsside kasutamine traaliga kalapüügil .

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

1.   Kui teatavate liikide või püügipiirkondade kaitsmine on tõsiselt ohus, sh kui avastatakse noorkalade ülisuur osakaal, ja kui viivitamine võiks põhjustada raskesti heastatavat kahju, võivad liikmesriigid võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid oma jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvate vete suhtes. Asjaomane liikmesriik tagab, et selliste meetmetega ei diskrimineerita teiste liikmesriikide kalalaevu.

1.   Kui teatavate liikide või püügipiirkondade kaitsmine on tõsiselt ohus, sh kui avastatakse noorkalade ülisuur osakaal, ja kui viivitamine võiks põhjustada raskesti heastatavat kahju, võivad liikmesriigid võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid oma jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvate vete suhtes. Asjaomane liikmesriik tagab, et selliste meetmetega ei diskrimineerita teiste liikmesriikide kalalaevu. Enne taoliste meetmete rakendamist tuleks konsulteerida asjaomaste piirkondlike nõuandekomisjonide ning Euroopa Komisjoniga.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

2.   Kui mis tahes viivitamine vette tagasi laskmise vähendamisel või selle likvideerimisel võiks põhjustada raskesti heastatavat kahju, võivad liikmesriigid artikli 16 kohaselt võtta asjakohaseid mittediskrimineerivaid kaitsemeetmeid oma jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvate vete suhtes.

2.   Kui mis tahes viivitamine vette tagasi laskmise vähendamisel või selle likvideerimisel võiks põhjustada raskesti heastatavat kahju, võib komisjon omal algatusel või liikmesriikide põhjendatud taotluse korral võtta asjakohaseid mittediskrimineerivaid kaitsemeetmeid asjaomase liikmesriigi jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvate vete suhtes. Enne taoliste meetmete võtmist tuleks konsulteerida Euroopa Komisjoni ning asjaomaste piirkondlike nõuandekomisjonidega.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 a (uus)

 

Artikkel 21 a

Tulevane reguleerimine

Nõukogu määrusega võetakse vastu tehniliste meetmete järgmiste aspektide reguleerimiskord:

a)

vee-elusressurssi sihtliigi miinimum- ja/või maksimumprotsent, mida on lubatud pardal hoida;

b)

iga sihtliigi puhul lubatud võrgusilma suuruste vahemikud;

c)

meetmed vette tagasi laskmise vähendamiseks või selle likvideerimiseks ja püügivahendite selekteerimisvõime suurendamiseks;

d)

parima olemasoleva teadusteabe alusel võetavad meetmed seoses püügitegevuse piiramisega teatavatel ajavahemikel ja/või teatavates artiklis 2 osutatud piirkondades, selleks et kaitsta kõnealustes piirkondades asuvaid mereelupaiku.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22

Käesoleva määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 osutatud korras. Nendes eeskirjades sätestatakse eelkõige:

Käesoleva määruse rakendamiseks võetavad muud tehnilised meetmed, mille eesmärk on kaitsta mereelupaiku või kalavarusid, võetakse vastu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 osutatud korras.

(a)

vee-elusressurssi sihtliigi miinimum- ja/või maksimumprotsent, mida on lubatud pardal hoida;

(b)

iga sihtliigi puhul lubatud võrgusilma suuruste vahemikud;

(c)

meetmed vette tagasi laskmise vähendamiseks või selle likvideerimiseks ja püügivahendite selekteerimisvõime suurendamiseks;

(d)

parima olemasoleva teadusteabe alusel võetavad meetmed seoses püügitegevuse piiramisega teatavatel ajavahemikel ja/või teatavates artiklis 2 osutatud piirkondades, selleks et kaitsta kõnealustes piirkondades asuvaid mereelupaiku;

(e)

muud tehnilised meetmed mereelupaikade ja kalavarude kaitseks.

 

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 a (uus)

 

2a.     Käesoleva määruse jõustumisel nähakse ette ajavahemik kalalaevastike vastavusse viimiseks ja täiendavate eeskirjade vastuvõtmiseks.

(1)   Nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 104/2000 kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta (EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22).