Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Roheline raamat nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) läbivaatamise kohta”

21. aprillil 2009 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Roheline raamat nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 (kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) läbivaatamise kohta”

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 17. novembril 2009. Raportöör oli Bernardo Hernández Bataller.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 458. istungjärgul 16.–17. detsembril 2009 (16. detsembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 174 ja erapooletuks jäi 1.

1.1 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jagab Euroopa Komisjoni seisukohta, et tuleb tühistada välisriigi kohtuotsuste tunnustamise nõue, et lihtsustada kohtuotsuste vaba liikumist siseturul ning nende otsuste täitmist kodanike ja ettevõtete jaoks.

1.2 Komitee peab asjakohaseks laiendada määruse nr 44/2001 kohaldamisala ka haldusotsustele ning kutsub seepärast komisjoni üles korraldama uuringuid, mis on vajalikud praegu selle ees seisvate takistuste eemaldamiseks.

1.3 Samuti peab komitee oluliseks selliste meetmete võtmist, mis lihtsustavad vahekohtu rahvusvahelist kasutamist, pooldades vahekohtu kokkuleppe kehtivust käsitleva riigiülese ühtse kollisiooninormi kehtestamist, mis on seotud selle riigi õigusega, kelle territooriumil vahekohtumenetlus toimub. Seejuures tuleb aga jätta New Yorgi konventsiooni toimimine samaks või vähemalt lähtuda sellest edasiste meetmete võtmisel.

1.4 Ühine riigiülene lähenemisviis, mis kehtestab rahvusvahelist kohtualluvust käsitlevad selged ja täpsed eeskirjad, tugevdaks ühenduse kodanike õiguskaitset ning tagaks ühenduse kohustuslike õigusaktide ühtlustatud kohaldamise. Selleks tuleb määrusesse hõlmata kolmandates riikides alaliselt asuvaid kostjaid käsitlevad eeskirjad, kehtestada muudel juhtudel kohaldatavad kohtualluvuse eeskirjad, võtta meetmeid takistamaks meelepärase kohtualluvuse valimist ning soodustada kohtu valikut käsitlevate tüüpsätete kasutamist.

1.5 Samuti tuleks kehtestada eeskirjad, mis suurendavad õiguskindlust ja vähendavad kõrgeid kulusid, mis tulenevad riiklikes kohtutes samaaegsete intellektuaalomandi menetluste elluviimisest.

1.6 Kohtumenetluste puhul, kus selgitatakse kohustusliku ja kaitsva olemusega õigusi, näiteks selliseid õigusi, mis võivad tuleneda töölepingust või tarbijasuhetest, tuleb määrust nr 44/2001 muuta nii, et oleks võimalik kohtumenetlusi koondada ja menetleda kohtus kollektiivseid hagisid.

2.1 Euroopa Liidu lepingus seatakse muu hulgas eesmärk „säilitada ja arendada liitu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana” ning EÜ asutamislepingu artiklis 65 sätestatakse, et siseturu häireteta toimimiseks vajalikul määral võetavad õigusalase koostöö piiriülese toimega meetmed tsiviilasjus hõlmavad „tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsuste vastastikust tunnustamist ja täitmist, kaasa arvatud kohtuvälised otsused”.

2.2 Tamperes 1999. aasta oktoobris toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel muudeti kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte (1) nii tsiviil- kui ka kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö tõeliseks nurgakiviks Euroopa Liidus.

2.3 Nice'i lepingu jõustumisel 2003. aasta veebruaris asendati tsiviilõigusalase koostöö jaoks (välja arvatud perekonnaõigus) artiklis 67 sätestatud otsustamismenetlus kvalifitseeritud häälteenamuse ja kaasotsustamismenetlusega.

Väga positiivse panuse ühenduse õigustikku andis 1968. aasta Brüsseli konventsioon kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.

2.4.1 Tänu kõnealust konventsiooni puudutavale Euroopa Kohtu praktikale ning Amsterdami lepingu jõustumisele oli võimalik vastu võtta nõukogu 22. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, (2) mille kohta koostas komitee omal ajal ka arvamuse, (3) väljendades poolehoidu konventsiooni asendavale ühenduse vahendile.

2.4.2 Määrusega (EÜ) nr 44/2001 kehtestati ühised eeskirjad kohtualluvuse konfliktide lahendamiseks ning kohtuotsuste, kohtulike kokkulepete ja jõustatavate autentsete dokumentide vaba liikumise lihtsustamiseks Euroopa Liidus. Määrus on tõestanud oma tähtsust piiriüleste tsiviil- ja kaubandusasjade menetlemisel.

2.4.3 Algselt ei osalenud Taani tsiviilõigusalases koostöös. Praegu kehtib määrus Taanis alates 1. juulist 2007 vastavalt Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahelisele kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevale lepingule (4).

2.4.4 Lissaboni leping lihtsustab Euroopa tasandi tegevust tsiviilõigusalase koostöö valdkonnas, laiendades ühenduse meetodi (5) kasutamist ja komisjoni ettepanekute vastuvõtmist kvalifitseeritud häälteenamusega ning andes Euroopa Parlamendile suurema rolli, võimaldades riikide parlamentidel teostada suuremat demokraatlikku kontrolli ning Euroopa Kohtul täita paremini seaduslikkuse kontrollija rolli.

3.1 Määruse nr 44/2001 artiklis 73 sätestatakse, et komisjon esitab viis aastat pärast määruse jõustumist määruse kohaldamise kohta aruande, millele lisatakse määruse muutmise ettepanekud.

3.2 Rohelises raamatus on tehtud mitmeid ettepanekuid aspektide kohta, mida komisjon peab kõige olulisemaks, toetudes määruse nr 44/2001 rakendamise kogemustele ja määrust puudutavale Euroopa Kohtu praktikale.

3.3 Teemade seas, mille kohta rohelise raamatuga soovitakse ärgitada avalikku arutelu, on välisriigi kohtuotsuste tunnustamise nõude (6) tühistamine, määruse toimimine rahvusvahelises õiguskorras, kohtu valimine, tööstusomand, menetluse peatamine ja omavahel seotud kohtuasjad, ajutised meetmed, määruse ja vahekohtu seos, määruse kohaldamisala ning kohtualluvus.

3.4 Rohelises raamatus käsitletakse ka kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist, eelkõige autentsete dokumentide vaba liikumist, mida taotleti Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioonis, või võimalust kasutada kohtuotsuste täitmise etapis ühtset tüüpvormi.

4.1 Määrus (EÜ) nr 44/2001 on end tõestanud kui hädavajalik õiguslik vahend tsiviil- ja kaubandusasjade menetlemisel. Komitee jagab nõukogu ja komisjoni seisukohta, et tsiviilõigusalase koostöö meetmed on vajalikud siseturu häireteta toimimiseks.

4.2 Komisjoni algatatud arutelu on asjakohane määruse rakendamisel viimastel aastatel saadud kogemuste valguses. Eesmärk on parandada inimeste üht põhiõigust, nimelt õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, mis on kehtestatud Euroopa põhiõiguste hartas ja EÜ asutamislepingu artiklis 65 ning moodustab Euroopa Kohtu praktikas tunnustatud üldise õiguspõhimõtte.

Välisriigi kohtuotsuste tunnustamise nõude tühistamine liikmesriikide kohtute kõigi tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsuste puhul on täielikult kooskõlas eesmärgiga tagada nende tõhusus, säilitada õiguskindlus siseturul ning kaitsta põhiõigust kohtulikule arutamisele (7) ja tõhusale õiguskaitsevahendile, mis on sätestatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikes 1 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (8) artikli 47 lõikes 1.

4.3.1 See on kooskõlas subsidiaarsuse klausliga, mis nähakse kaudselt ette EÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 1 esimeses lõigus, kus sätestatakse, et tsiviilõigusalases koostöös võetavaid piiriülese toimega meetmeid võib võtta vaid siis, kui nad on vajalikud siseturu häireteta toimimiseks.

4.3.2 Ühelt poolt, mis puudutab nõudeid, mis peavad olema täidetud, et otsus kuuluks riigiüleselt täitmisele, võivad olla piisavad tagatised, mis on kehtestatud 27. novembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 2201/2003 (Brüssel IIa), mille artiklites 41 ja 42 sätestatakse suhtlusõigust ja lapse tagasitoomist puudutavate kohtuotsuste otse täitmisele pööramine, eeldusel et mõlemal juhul on täidetud kaks tingimust: kohtuotsus on täitmisele pööratav ning kohtuotsus on päritoluliikmesriigis tõendatud (9).

4.3.3 Seejuures võib ainuke takistus olla see, kui hiljem teeb mõni teine kohus teise täitmisele pööratava kohtuotsuse, kuid see olukord oleks valdkonnas, mida käsitleb komisjoni ettepanek muuta määrust (EÜ) nr 44/2001, väga erandlik.

4.3.4 Teiselt poolt, mis puudutab kostja õiguste kaitset, annab vastastikuse tunnustamise põhimõttega kooskõlas olev tõlgendus kohtule, kellele nõue on esitatud, volitused kohaldada välismaalaste või mitteresidendist kodanike teavitamisel menetluse alustamisest samu eeskirju, mida nõuab riigi õigussüsteem.

4.3.5 Selliste sätete puudumisel või õiglase kohtumenetluse õiguse tagamiseks kehtivate eeskirjade silmnähtava puudulikkuse korral (näiteks keelest arusaamine, nõuete edastamise ja vastuvõtmise kanalite usaldatavus jne) tuleks riigiüleses õigustikus kehtestada täiendavad eeskirjad tagatiste kohta.

4.3.6 Siiski pooldaks komitee senisest ühtlustatumat üldist riigiülest läbivaatamismenetlust tsiviil- ja kaubandusasjades, eeldusel et kostjal on kaitsemeetmena võimalus otsus tagantjärele vaidlustada (erakorraline läbivaatamine).

Kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga (10) ühtlustatakse kehtiva määruse nr 44/2001 II peatükis kohtualluvuse eeskirjad mitte ainult ühendusesiseste vaidluste osas, vaid ka vaidluste osas, mis sisaldavad välismaist elementi, sh sellised olukorrad, kus kostja alaline elukoht ei ole liikmesriigis.

4.4.1 Seega oleks võimalik kehtestada kohtualluvuse erieeskirjad, mis pakuksid sellistel juhtudel riigiülese raamistiku, erinevalt praegusest olukorrast, kus määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 4 järgi antakse asi liikmesriigi kohtu pädevusse. Need eeskirjad alluksid siiski kõnealuse määruse artiklites 22 ja 23 sätestatud eranditele.

Muudel juhtudel kohaldatavate kohtualluvuse eeskirjade kehtestamisega seoses näivad olevat sobivad need kolm, mille kehtestamist praegu kaalutakse:

4.5.1 Põhimõtte forum necessitatis kasutamise erandlikku olemust kirjeldatakse muude sätete seas ka määruse nr 4/2009 artiklis 7, (13) millega volitatakse ühel liikmesriigi kohtul vaidlus menetlusse võtta, kui ükski teine liikmesriigi kohus ei ole kõnealuse määruse alusel pädev ning kolmandas riigis, kellega vaidlus on tihedalt seotud, ei ole võimalik menetlust algatada.

4.5.2 Mis puudutab aga selliste menetluste kasutuse laiendamist, tuleks samaaegse menetluse riski arvestades, mis tuleneb ühtsete eeskirjade kehtestamisest kolmandate riikide kostjate vastu esitatud nõuete jaoks, need riigiülesed ühtsed eeskirjad näha ette vaid järgmistel menetluslikel eeldustel:

Mis puudutab kolmandate riikide kohtute tehtud otsuste (kohtuasjas, milles neil kohtutel on ainupädevus) tunnustamist ja täitmist, on vaja kehtestada ühtne riigiülene menetlus, mis väldiks kahju ja viivitamist, mida toob kaasa praegu kehtivate õiguskordade mitmekesisus. See tähendab, et on vaja kehtestada ühised tingimused, mille alusel kolmandate riikide kohtute otsuseid tunnustatakse. Komitee peab seda oluliseks.

4.6.1 Sellega seoses on Euroopa Kohtu arvamusega 1/2003 tunnustatud Euroopa Liidu ainupädevus sõlmida rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis on asjakohased nii kahepoolsel kui ka ühepoolsel tasandil. Seepärast peetakse ühtse riigiülese menetluse kehtestamist asjakohaseks.

4.7.1 Teatavasti näeb peatamise reegel ette, et juhul, kui kahes eri kohtus algatatakse kaks sama eseme ja alusega hagi, peatab see kohus, kellele hagi esitati hiljem, poolelioleva menetluse esimese kohtu kasuks.

4.7.2 Mis puudutab riigiüleste eeskirjade kehtestamist, et tagada samaaegsete menetluste korral sõlmitavate kohtu valikut käsitlevate pooltevaheliste kokkulepete tõhusus, näib tõhususe, kiiruse ja õiguskindluse tagamiseks olevat soovitav muuta määruses sätestatud peatamise eeskirja, lisades asjaomaste kohtute vahelise otsese teabevahetuse ja koostöös kohustuse.

4.7.3 Oleks kasulik luua asjaomaste kohtute koostöö- ja teabevahetusmehhanism ning panna kohtule, kes loobus oma pädevusest, kohustus taasalustada menetlus juhul, kui kohus, kellele hagi esitati esimesena, loobub samuti oma pädevusest. Sellega välditaks negatiivseid kohtualluvuse konflikte, nagu praegu määruses nr 2201/2003 eksisteeriv konflikt (14).

4.7.4 Seepärast võimaldaks peatamine koos kaitsemeetmetega kehtestada kindla tähtaja, mille jooksul kronoloogilise järjekorra alusel pädev kohus (kohaldades ajalisel eelnevusel põhineva prioriteedi reeglit) peab teatama oma kindla otsuse pädevuse võtmise kohta. Pädevuse võtmisel on ta kohustatud teiste kohustuslike tähtaegade jooksul teavitama korrapäraselt teist kohut menetluse käigust.

Õiguskindlust tugevdaks kahtlemata nn hoolsuse reegli kehtestamine, mis kohustaks kahte või enamat kohut, mis on samas asjas end ainupädevaks kuulutanud, õigeaegselt üksteist teavitama asjaomastest sündmustest.

4.8.1 Lõpetuseks leiab komitee, et riigiülese kohtu valikut käsitleva tüüpsätte lisamine määrusesse nr 44/2001 lihtsustaks kodanikele ja ettevõtetele juurdepääsu tõhusale õiguskaitsevahendile, sest seeläbi välditaks ebakindlust seoses kohtu valikut käsitleva kokkuleppe kehtivusega, et lõppeesmärgina vältida vajalike meetmete abil meelepärase kohtualluvuse valimist.

4.9.1 Kaitsemeetmetega seoses oleks samuti asjakohane vaadata läbi määruse nr 44/2001 kehtivate artiklite 31 ja 47 teatud aspektid. Eelkõige juhul, kui selliseid meetmeid taotletakse ühe liikmesriigi kohtus, aga asja sisuliselt arutama on pädev teise liikmesriigi kohus.

4.9.2 Arvestades seda, et kaitsemeetmed võetakse kohtuasjas kaitsmaks nende taotleja menetluslikku olukorda, juhul kui üldiselt on suuremas osas liikmesriikides täidetud kaks tingimust – fumus boni juris ja periculum in mora (15) –, ning et vältida õiguse kuritarvitamist, tuleks sellele võimalusele kehtestada mõned piirangud.

4.9.3 Kõigepealt tuleks kehtestada taotluse saanud kohtule kohustus vahetada teavet kohtuga, mis on pädev asja sisuliselt arutama, ning pärast saadud teabe hindamist võtta vastu otsus meetmete võtmise kohta, võttes peamise lähtepunktina arvesse menetluse nõuetekohast lõpuleviimist.

4.9.4 Teiseks tuleks kehtestada kaitse- või ajutiste meetmete taotlejale kohustus tasuda tagatissumma, mille mõistliku suuruse määrab kindlaks pädev kohus vastavalt vaidluse ulatusele ja vajalikule hoiatavale mõjule, vältimaks õiguse kuritarvitamist.

4.9.5 Juhul, kui taotletakse tegevuskohustust, ja muudel sarnastel juhtudel, mis ei sisalda nõudmisel maksmisele kuuluva likviidse summa tasumist, võiks kaaluda taotleja vabastamist tagatissumma maksmisest, milleks kohtunik hindab faktiliselt asjaomaseid asjaolusid, et vältida takistuste seadmist õiguskaitse saamisele.

4.10.1 Kehtima jääb samuti otsuse mittetunnustamise võimalus, mis on kindlaksmääratud põhjuste alusel sätestatud määruse artiklis 34 ning on seotud avaliku korraga, asjaomaste poolte võimatusega end kaitsta ja kohtuotsuste vastuolulisusega.

4.10.2 Need olukorrad annavad pädevatele kohtutele kaalutlusõiguse, mida on raske kontrollida, ning seega põhjustavad õiguslikku ebakindlust ja menetluste võimalikku hilinemist.

4.10.3 Samuti näib mõistlik, et välisriigi kohtuotsuste tunnustamise nõude tühistamiseks ajutiste meetmete täitmise lubamisel tuleks kõnealuse määruse artiklit 47 muuta määruse (EÜ) nr 4/2009 (13) kehtivas artiklis 20 ette nähtud valemist lähtudes, st nõudes kohtuotsuse koopiat ja kohtuotsuse tõlgitud väljavõtet, mis on väljastatud õiget vormi kasutades.

4.10.4 Kuna määrusesse kavandatud muudatuste eesmärk on aidata kaasa vastastikuse tunnustamise põhimõtte üldisele kohaldamisele määruse kohaldamisalas, ei ole mõistlik, et endiselt tehakse vahel „tunnustamise” ja „täitmise” vahel.

4.10.5 Seepärast oleks soovitav see võimalus välja jätta või vaadata hoolikalt läbi tingimused selle kohaldamiseks.

4.10.6 Kui soovitakse, et kohtuotsuste „tunnustamine” hõlmaks kogu tsiviil- ja kaubandusvaldkonda, tuleks muuta kehtiva artikli 1 sisu, et laiendada tolle kohaldamisala ka haldusotsustele, sest see tähendaks, et kodanikud ja ettevõtted saaksid suuremat kasu siseturu toimimisest.

4.10.7 See märkus kehtib ka ettepaneku kohta lisada määrusesse võlgnike majandusliku karistamise skeemid ning skeemid, mille kehtestavad liikmesriikide kohtud või maksuasutused.

4.10.8 Menetluste lihtsustamiseks ja kohtuotsuste täitmise kiirendamiseks võiks parandada juurdepääsu õiguskaitsele, kehtestades selleks ühtse, kõigis ühenduse ametlikes keeltes kättesaadava tüüpvormi, mis sisaldab väljavõtet kohtuotsusest.

4.10.9 Sellega oleks võimalik vähendada kohtuotsuse täitmise kulusid, tühistades kättetoimetamisaadressi esitamise ja kohtumenetluses esindaja määramise nõude, sest kehtib määrus (EÜ) nr 1393/2007, (16) mis muudab nimetatud nõuded iganenuks.

4.11.1 Algselt viidati Brüsseli konventsiooni artiklis 50 jõustatavatele autentsetele dokumentidele, mida Euroopa Kohus on tõlgendanud (17) nii, et see tähendab dokumente, mis on jõustatavad nende päritoluriigi õiguse alusel ja mille autentsuse on tõendanud riigiasutus või mis tahes muu asutus, millele kõnealune riik on sellekohased volitused andnud.

4.11.2 Määruses nr 44/2001 on nimetatud mõiste lisatud artiklisse 57. Euroopa Parlament on siiski palunud komisjonil alustada tööd Euroopa autentse dokumendiga.

4.11.3 Komitee pooldab seda, et komisjon võtab käsile vajalikud tööd, käsitlemaks autentsete dokumentide vaba liikumist. See töö võiks lõppeda Euroopa autentse dokumendi koostamisega.

4.12.1 Määruse nr 44/2001 põhjenduse 13 järgi tuleks tarbijalepingute puhul nõrgemat poolt kaitsta soodsamate kohtualluvuse eeskirjadega kui üldised eeskirjad. Seda kriteeriumi on kinnitanud ka Euroopa Kohtu praktika (18).

4.12.2 Komitee jagab kahtlusi, mida komisjon väljendab määruse põhjendustes ja Euroopa Kohus oma kohtupraktikas, sest komitee on alati pooldanud tarbijakaitse kõrge taseme säilitamist. Tarbijad vajavad neid kaitsvaid kohustuslikke eeskirju.

4.12.3 ELi õiguskorra sidususe tagamiseks tuleks määruse artikli 15 lõike 1 punktide a ja b sõnastust ühtlustada tarbijakrediidi ja seotud krediidilepingu mõistetega, mis sätestatakse direktiivi 2008/48/EÜ (19) artikli 3 punktides c ja n.

4.12.4 Mis puudutab kollektiivseid hagisid, on seda liiki õiguskaitse eesmärk vähendada menetluskulusid, mille suurus tavaliselt heidutab tarbijat ega lase tal esitada nõuet teises liikmesriigis asuva ettevõtja vastu. Eelkõige vähendaks see kulusid, mis kaasnevad väljaspool hageja tavapärast elukohta toimuva kohtumenetlusega, või juhul, kui kohtulik arutus toimub hageja enda kohtuniku ees, kulusid, mis tulenevad vajadusest jõustada a fortiori kohtuotsus teises liikmesriigis.

4.12.5 Kuna kehtiva määrusega (artikli 6 lõige 1) ei ole võimalik menetlusi koondada, eelkõige mitme hageja menetlusi ühe ja sama kostja vastu ühe liikmesriigi kohtutes, tuleks määruse seda sätet muuta, et lihtsustada tarbijate kollektiivset hüvitamist ning EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahju hüvitamist, mille kohta komitee on koostanud pooldava arvamuse.

4.13.1 Kuigi intellektuaalomandi õiguste jõustamist käsitleva direktiivi 2004/48/EÜ (20) eesmärk on ühtlustada teatud menetlusküsimusi, on vajalikud riigiülesed eeskirjad, et leevendada õiguskindluse puudumist ja vähendada kõrgeid kulusid, mis tulenevad riiklikes kohtutes samaaegsete menetluste pidamise võimalusest.

4.13.2 Seepärast leiab komitee, et tuleb võtta meetmeid takistamaks kaubamärkide võltsimist, ning innustab komisjoni ja liikmesriike sõlmima Euroopa patendikonventsiooni, austades seejuures täielikult keelelist mitmekesisust.

4.14.1 Komitee leiab, et määrust nr 44/2001 muutes tuleb võtta sobivaid meetmeid, et tagada kohtuotsuste sujuv liikumine Euroopas ja hoida ära samaaegsed menetlused.

4.14.2 Konkreetsemalt võimaldaks vahekohtumenetluse (osaline) lisamine määruse kohaldamisalasse järgmist:

4.14.3 Komitee pooldab selliste meetmete võtmist, mis lihtsustavad vahekohtu rahvusvahelist kasutamist. Seepärast toetab komitee vahekohtu kokkuleppe kehtivust käsitleva riigiülese ühtse kollisiooninormi kehtestamist, mis on seotud selle riigi õigusega, kelle territooriumil vahekohtumenetlus toimub.

4.14.4 Igal juhul leiab komitee, et näib olevat asjakohane jätta vahekohtuotsuste täitmist käsitleva New Yorgi konventsiooni (1958) toimimine samaks või vähemalt lähtuda sellest edasiste meetmete võtmisel.

4.15.1 Komitee on teadlik, et määrust nr 44/2001 kohaldatakse vaid tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsustele. Komitee leiab aga, et siseturu nõuetekohaseks toimimiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid kaaluma võimalust laiendada kõnealuse määruse kohaldamisala ka haldusotsustele ning teha seda neile sobiva menetluse abil, sh EÜ asutamislepingu artiklis 309 sätestatud menetlus.

Brüssel, 16. detsember 2009

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Mario SEPI

(1) Vastastikuse tunnustamise põhimõte tagab kohtuotsuste vaba liikumise, ilma et oleks vaja ühtlustada liikmesriikide menetlusõigust.

(5) Ühenduse meetod toetub ideele, et kodanike üldhuve kaitstakse paremini siis, kui ühenduse institutsioonid täidavad täies mahus oma rolli otsustusprotsessis, järgides samas subsidiaarsuse põhimõtet.

(6) Välisriigi kohtuotsuse tunnustamine on menetlus, mille eesmärk on teha kindlaks, kas on võimalik tunnustada kohtuotsust, mis on tehtud kohtus väljaspool liikmesriiki, kus seda soovitakse jõustada, ning võimaldada kohtuotsuse jõustamine muus liikmesriigis kui selles, kus see vastu võeti.

(7) Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika järgi (vt nt otsused kohtuasjades Golder (21.2.1975, punktid 28–31) ja Dewer) on juurdepääs kohtulikule arutamisele osa artikli 6 lõikes 1 sätestatud õigusest.

(10) 1. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas C-281/02 Owusu ning 7. veebruari 2006. aasta arvamus 1/03, punktid 143-145.

(11) See tähendab, et kohus tunnistab välismaise kohtu võetud pädevust, kui esimese arvates võttis teine endale kõnealuse pädevuse selleks, et vältida pädeva kohtu puudumise tõttu kohtuliku arutuse mittevõimaldamist. See puudutab pigem juurdepääsu kohtutele kui kohtuotsuste tunnustamist.

(12) Nt Rahvusvahelise Kohtu 7. septembri 1927. aasta otsus kohtuasjas Lotus ning 5. veebruari 1970. aasta otsus kohtuasjas Barcelona Traction.

(15) Kaitsemeetmed eeldavad kõigepealt eelnevat ja mõnel juhul osalist taotluse heakskiitmist enne kohtuotsuse tegemist. Klassikalise menetlusdoktriini järgi (Calamandrei, „Introducción al Estudio sistemįtico de las Providencias cautelares” (Sissejuhatus kaitsesätete süstemaatilisse analüüsi)) peaksid kõnealuste meetmete võtmiseks esinema mõlemad tingimused koos, st nõue on esmapilgul põhjendatud (fumus boni juris) ning on reaalne oht, et ilma meetmeid võtmata võib nõude täitmine nurjuda (periculum in mora). Ka Euroopa Kohus on kõnealuse lähenemisviisi omaks võtnud Euroopa Kohtu presidendi 19. juuli 1995. aasta määruses (Euroopa Komisjon vs. Atlantic Container Line AB ja teised, kohtuasi C-149/95), Esimese Astme Kohtu presidendi 30. juuni 1999. aasta määruses (Pfizer Animal Health vs. Euroopa Liidu Nõukogu, kohtuasi T-13/99), 19. juuni 1990. aasta kohtuasjas Factortame ning Euroopa Kohtu presidendi 28. juuni 1990. aasta määruses.

(16) Määrus (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, ELT L 324, 10.12.2007.

(18) Euroopa Kohtu 17. septembri 2009. aasta otsus kohtuasjas C-347708, Vorarlberger Gebietskrankenkasse.