23.12.2009

Euroopa Liidu Teataja

C 318/6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Makropiirkondlik koostöö – Läänemere strateegia laiendamine Euroopa teistele makropiirkondadele” (ettevalmistav arvamus)

2009/C 318/02

Raportöör: Michael SMYTH

18. detsembril 2008 palus Euroopa asjade minister Cecilia MALMSTRÖM eesistujariigi Rootsi nimel koostada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel arvamus teemal

„Makropiirkondlik koostöö – Läänemere strateegia laiendamine Euroopa teistele makropiirkondadele”

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon võttis arvamuse vastu 11. septembril 2009. Raportöör oli Michael SMYTH.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 456. istungjärgul 30. septembril ja 1. oktoobril 2009. aastal (30. septembri istungil) ühehäälselt vastu järgmise arvamuse.

1. Kokkuvõte

1.1	Komitee toetab Läänemere piirkonna strateegia nelja samba eesmärki – muuta piirkond jõukaks, turvaliseks, keskkonnasõbralikuks ning kergesti ligipääsetavaks ja atraktiivseks piirkonnaks.

1.2

Komitee avaldab tunnustust laiaulatuslikule konsulteerimisprotsessile, mis eelnes strateegia valmimisele ja rollile, mida sotsiaalpartnerid ja sidusrühmad kõnealuses protsessis etendasid. Komitee rõhutab taas organiseeritud kodanikuühiskonna olulist rolli Läänemere piirkonna strateegia elluviimisel ja kinnitab oma toetust Läänemere kodanikuühiskonna foorumi loomisele, mis aitaks kaasata kodanikuühiskonda strateegia edenemisse.

1.3	Komitee tervitab strateegia tegevuskava, mis hõlmab 15 prioriteetset meedet. Iga meetme rakendamise eest vastutab üks Läänemere piirkonna liikmesriik.

1.4

Läänemere piirkonna strateegial on nii tugevad kui nõrgad küljed. Peamine tugevus on strateegia kavandatud rakendamise ulatuslik mõõde ning asjaolu, et komisjon ja Euroopa Ülemkogu selle korrapäraselt läbi vaatavad. Strateegia nõrgad kohad on selle keerukus ja rakendamisega seotud haldusküsimused. Strateegia hõlmab 21 peadirektoraadi pädevusi ning 8 liikmesriiki ja Venemaad. Arvestades nelja sammast, 15 prioriteetset meedet ja arvukaid horisontaalseid meetmeid, on strateegia keskmes keerukas „muutuv geomeetria”, mis võib strateegia teostamatuks muuta. Komitee arvates tuleb teha kõik võimalik strateegia rakendamise juhtimise lihtsustamiseks.

1.5	Komiteel on oluline roll koostöövaimu tagamisel strateegia arendamisel ja rakendamisel. Läänemere kodanikuühiskonna foorumi loomine on samm edasi, et organiseeritud kodanikuühiskond saaks osaleda strateegia edasises arengus.

1.6

Läänemere piirkonna strateegia on komiteele tervikuna, eriti Läänemere piirkonna riikidest pärit liikmetele oluline väljakutse. See kohustab neid näitama initsiatiivi, et esindada organiseeritud kodanikuühiskonda strateegia arendamisel kodanikuühiskonna foorumi tegevuse kaudu. Asjaolu, et Läänemere piirkonna strateegia kestab mitmeid aastaid, räägib komitees alalise rühma loomise kasuks, eesmärgiga tagada komitee tõhus osalemine protsessis, millest võib kujuneda makropiirkondliku koostöö mudel kogu ELis.

2. Sissejuhatus

2.1

Makropiirkondlik koostöö on viimastel aastatel üha olulisemaks muutunud. ELis peetakse makropiirkondasid praegu potentsiaalseteks olulisteks panustajateks ühtekuuluvuspoliitikasse ja võrdse arengutaseme saavutamisse liikmesriikide ja piirkondade vahel. Juba praegu leidub Euroopas makropiirkondliku koostöö vorme. Visegradi rühm, kuhu kuuluvad Tšehhi Vabariik, Ungari, Poola ja Slovakkia, on näide Kesk-Euroopa piirkonna riikide pingutustest teha koostööd mitmetes ühist huvi pakkuvates valdkondades Euroopa integratsiooni vaimus (1). Hilisema näitena võib tuua 2008. aastal Vahemere piirkonda käsitlenud Pariisi tippkohtumisel uuesti käivitatud Euroopa-Vahemere piirkonna partnerlust, varem tuntud Barcelona protsess nime all. Kõnealune partnerlus hõlmab ELi 27 liikmesriiki ning Vahemere lõunakaldal ja Lähis-Idas asuvaid 16 partnerriiki ning selle eesmärgiks on tegeleda selliste ühiste probleemidega nagu merereostus ja mereohutus, energiaküsimused ning ettevõtluse areng. (2)

2.2

2006. aasta novembris võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Läänemere strateegia koostamise kohta. Läänemere makropiirkonnaks nimetatud ala strateegia võttis komisjon vastu 10. juunil 2009 ja see esitati 19. juunil 2009 Euroopa Ülemkogule. Eesistujariik Rootsi hoolitseb selle eest, et arutelu kõnelusel teemal edeneks, nii et nõukogu 2009. aasta oktoobri lõpus strateegia vastu saaks võtta. Eesistujariik palus koostada antud teemal ettevalmistava arvamuse, kuna Läänemere strateegia asub eesistujariigi tööprogrammis olulisel kohal Kõnealuse arvamuse eesmärk on hinnata kavandatud Läänemere strateegiat, selle ettevalmistust, struktuuri ja tegevuskava organiseeritud kodanikuühiskonna vaatenurgast. Arvamus tugineb hiljuti komitees vastuvõetud arvamuses „Läänemere piirkond: organiseeritud kodanikuühiskonna roll piirkondliku koostöö parandamisel ja piirkondliku strateegia määratlemisel” (3) sisalduval analüüsil..

2.3

Vajadus Läänemere strateegia järele tuleneb seisukohast, et Euroopa Komisjoni, liikmesriikide, piirkondade, kohalike omavalitsuste ja teiste sidusrühmade vahel on vaja rohkem ja tõhusamat koostööd, saavutamaks programmide ja meetmete tõhusam kasutamine. Läänemeri on maailma üks tihedama ja ülekoormatuma liiklusega merepiirkondasid, nagu võib näha kõnealusele arvamusele lisatud kaardilt igapäevase laevaliikluse kohta. Läänemere piirkond hõlmab kaheksat Läänemere ääres asuvat ELi liikmesriiki (Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola, Eesti, Läti, Leedu) ja Venemaad. Kui Euroopa Ülemkogu palus komisjonil valmistada ette strateegia, oli Ülemkogu seisukohal, et strateegia välissuhteid puudutavad aspektid tuleb siduda olemasoleva põhjamõõtme raamistikuga (4). Komitee toetab sellise makropiirkondliku arengustrateegia loomist, mis hõlmab kõiki Läänemere riike.

2.4

Protsess, mille tulemusena strateegia koostati, on pretsedenditu. Komisjon on seisukohal, et kui Läänemere strateegia on asjakohane ja toimiv Läänemere piirkonnas, võib sarnast lähenemisviisi rakendada ka teistele sellistele makropiirkondadele nagu Doonau (5), Alpide ja Vahemere piirkonnad. Komisjon viis 2008. aasta jooksul läbi põhjalikud konsultatsioonid. Need konsultatiivsed seminarid toimusid üle kogu makropiirkonna ja kulmineerusid 2009. aasta veebruaris Rostockis. Need olid temaatiliselt jagatud Läänemere strateegia nelja samba ümber, et muuta Läänemere piirkond

—	keskkonnasõbralikuks;

—

jõukaks;

—	juurdepääsetavaks ja ligitõmbavaks;

—	turvaliseks.

2.5	Strateegiaga kaasneb tegevuskava, mis hõlmab 15 prioriteetset nelja samba vahel jaotuvat valdkonda. Iga prioriteetset valdkonda koordineerib üks Läänemere piirkonna liikmesriik, kellelt oodatakse selle rakendamisel koostööd kõigi asjaomaste sidusrühmadega (6).

2.6

Läänemere strateegiat ja kavandatavaid meetmeid rahastatakse olemasolevatest allikatest, milleks on ELi struktuurifondid (55 miljardit eurot aastateks 2007–2013), kõik Läänemere riigid, valitsusvälised organisatsioonid, erasektor ja ka sellised finantsasutused nagu Euroopa Investeerimispank, Põhjamaade Investeerimispank ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.

2.7

Lisaks neljale sambale sisaldab strateegia ka horisontaalseid meetmeid territoriaalse ühtekuuluvuse arendamiseks. Nende hulgas on:

—	meetmed olemasoleva rahastamise ja poliitika ühitamiseks Läänemere strateegia prioriteetide ja meetmetega;

—	meetmed ELi direktiivide kohaldamise koordineerimiseks ja põhjendamatute bürokraatlike tõkete vältimiseks;

—	meetmed liikmesriikides mereala ruumilise planeerimise kui piiriülesele koostööle suunatud ühise lähenemise julgustamiseks;

—	maa-ala ruumilise planeerimise arendamine Läänemere ääres asuvates ELi liikmesriikides;

—	Läänemere strateegia raames läbi viidud edukate katseprojektide muutmine täismõõdus meetmeteks;

—	teadustegevuse kui poliitiliste otsuste tegemise aluse arendamine;

—	meetmed, merealaste ja sotsiaalmajanduslike andmete kogumise parandamiseks ja koordineerimiseks Läänemere makropiirkonnas;

—	piirkondliku identiteedi kujundamine.

3. Märkused Läänemere strateegia kohta

3.1 Komitee tervitab nõukogu ja komisjoni poolt valitud lähenemisviisi Läänemere strateegia arengule ja eelkõige makropiirkonna sidusrühmade põhjalikku konsulteerimist. Strateegia on uuenduslik, kuna tugineb rahvusvahelisele juhtimisstruktuurile ja läheb seega Euroopa Liidu traditsioonilise regionaalpoliitika kohaldamisalast kaugemale. Kõnealune uus juhtimisstruktuur asetub rahvusriigi ja riigiülese ühenduse vahele.

3.2 Strateegia neli sammast ja sellele järgnenud tegevuskava kujutavad endast tõsist katset luua paremini koordineeritud arenguraamistik Läänemere-taolisele mitmekülgsele piirkonnale ning püüdlust edendada territoriaalset ühtekuuluvust.

3.3 Läänemere piirkonna strateegia käsitust kirjeldab komisjon kui „käsilolevat tööd”. Läänemere piirkonna üksikute aspektide määratlemine on paratamatult ebatäpne, kuna geograafiline ulatus muutub sõltuvalt käsitletavast küsimusest. Näiteks erinevad keskkonnateemaga seotud geograafiline määratlus majandus- ja transpordigeograafiast. Läänemere piirkonna strateegia kujundamisel valitud lähenemisviis algab probleemide ja küsimuste määratlemisest; neil omakorda lastakse määratleda makropiirkonna geograafia. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee usub, et Läänemere piirkonna ees seisvate väljakutsete keerukus nõuab suurema tähelepanu pööramist strateegia tõhusale haldamisele.

3.4 Komitee tõdeb, et konsultatsioonifaasi abil saavutati strateegia kõrgetasemeline poliitiline heakskiit. Ametiühinguvõrgustikul BASTUN (Baltic Sea Trade Union Network), kes esindab kõigi Läänemere-äärsete liikmesriikide ja Venemaa ametiühinguliikmeid, on olnud silmapaistev roll konsultatsiooniprotsessis, mis on Läänemere piirkonna strateegiat tänaseni kujundanud. Loodud impulss peab säilima ka strateegia elluviimisel. Seoses sellega tervitab komitee otsust viia strateegia iga kahe aasta tagant, see tähendab Poola (2011), Läti (2013) ja Leedu (2015) eesistumise ajal Euroopa Ülemkogu arutusele.

3.5 Strateegia iga-aastaste eduaruannete koostamine koos kaks korda aastas korraldatava ülevaatamisega on samuti oluline mehhanism sidusrühmade jätkuva pühendumise tagamiseks. Komisjoniga peetud konsultatsioonide käigus ilmnes, et kuigi Läänemere strateegia käivitati ametlikult 19. juunil, on iseenesest jätkuvalt tegemist töös oleva projektiga. Komitee toetab seda ja tal on hea meel märkida, et 2009. aasta septembris ja oktoobris toimub Rootsi eesistumise raames kõrgetasemeline konverents ja ministrite kohtumine kõnealuse strateegia küsimuses. Pidades silmas sidusrühmadega konsulteerimisele omistatud tähtsust strateegia ettevalmistamisel, on väga oluline, et komitee osaleks aktiivselt selle arendamises, rakendamises ja levitamises.

3.6 Kui strateegia rakendamise osas näidi konsultatsioonide käigus jõudvat ühisele seisukohale, siis küsimuses, kas olemasolevad institutsioonilised raamistikud on selleks rakendamiseks sobivad, oli üksmeelt juba vähem. Nende ja teiste küsimuste käsitlemist jätkatakse kahtlemata sidusrühmade ja komisjoni edasistel aruteludel (7).

3.6.1

Vahepeal peaks strateegia siiski ära kasutama olemasolevate Euroopa algatuste võimalusi. Näiteks on komitee kindlalt toetanud teadusuuringute ühise kavandamise algatust. Kõnealune algatus annab omapoolse panuse Läänemere strateegias sisalduvale komisjoni soovitusele kasutada ära Läänemere piirkonna täielik potentsiaal teadus- ja uuendustegevuse vallas, et muuta see jõukaks piirkonnaks.

3.7 Strateegia rahastamise osas soovib komitee rõhutada oma toetust Euroopa Liidu olemasolevate erisuguste rahastamiskanalite tõhusamale kasutamisele. Seda on võimalik läbipaistvamaks muuta strateegia prioriteetsete valdkondade jaoks eelarvete loomise ja esitlemisega. Kui Läänemere piirkonna strateegia algatustele ei eraldata asjakohaseid rahastamisvahendeid, valitseb oht, et kogu strateegia muutub seosetuks ja laialivalguvaks ning liikmesriikide sidusrühmad loobuvad strateegia toetamisest. Seoses sellega kordab komitee oma seisukohta, et Läänemere strateegia tõhus rakendamine eeldab eraldi eelarve loomist, vältimaks ohtu, et strateegia jääb vaid poliitiliseks seisukohavõtuks ega täida sellele seatud eesmärke (8).

3.8 Tegevuskavas on selgelt tajutavad pinged. Tegemist on katsega tagada sidusrühmade jätkuv pühendumine, pakkudes väga ulatusliku rea prioriteetseid meetmeid. Sellel lähenemisviisil on oht püüda kõigile meele järele olla. Strateegia keerukus on ka ühtlasi üks tema suurimaid puudusi.

3.9 Komisjon üritab rakendamise keerukusega toime tulla, pannes iga liikmesriigi vastutama ühe või enama prioriteetse tegevuse eest. Teoorias on tegu nutika lähenemisviisiga, praktikas võib seda olla väga keeruline saavutada. Eeldatakse, et iga liikmesriik koordineerib meetmeid kogu makropiirkonnas ja komisjoni mitme peadirektoraadi haldusalas. Kogu strateegia hõlmab 21 peadirektoraadi pädevusvaldkondi. Senised kogemused mõne muu valitsustevahelise koostööprojekti osas on olnud vastakad. Säästvate linnade Leipzigi harta, mille rakendamise puhul valiti sarnane lähenemisviis, on oma tulemustes mõneti pettumust valmistanud ja selle senine edenemine on olnud aeglane (9). Läänemere piirkonna strateegia on vaieldamatult veel keerulisem kui Leipzigi harta ning valitseb oht, et selle juhtimine võib osutuda liiga raskepäraseks.

4. EMSK võimalik roll Läänemere piirkonna strateegias

4.1

Komitee on juba esitanud ettepaneku moodustada Läänemere kodanikuühiskonna foorum ning väljendanud valmisolekut alustada ettevalmistusi sellise foorumi vundamendi rajamiseks (10). Kõnealune foorum peaks toimima paralleelselt strateegiaga ning andma panuse strateegia kaks korda aastas toimuvasse ülevaatamisse. Strateegia ettevalmistusele eelnevate konsultatsioonikonverentside edu viitab veelkord vajadusele jätkuva avaliku arutelu ja strateegia rakendamist puudutava teadlikkuse tõstmise järele.

4.2

Komiteel ja Läänemere majandus- ja sotsiaalnõukogudel on oluline roll strateegia rakendamisel koostööõhustiku ja ühisel tegutsemise tagamisel. Institutsiooni moodustamise edendamiseks ja kodanikuühiskonna osalusstruktuuri tugevdamiseks eelkõige uutes liikmesriikides ja naaberriikides (nagu Venemaa) võib olla kasulik luua piiriüleseid suhteid ja algatada koostöö sõsarorganisatsioonidega nagu ametiühingud, tarbijaorganisatsioonid ning ühiskondlikud ja vabatahtlike sektori organisatsioonid. Eelkõige peaksid kaheksast Läänemere liikmesriigist pärit komitee liikmed võtma saadiku, vestluspartneri ja raportööri rolli, et võimaldada komiteel säilitada informeeritud positsioon strateegia edenemise, edusammude ja väljakutsete küsimuses. Nii saab komitee kaasa aidata strateegia eesmärkide saavutamisele.

4.3	Komitee tervitab Läänemere strateegia tõsist katset arendada välja integreeritud lähenemisviis makropiirkondlikule koostööle. Komitee ja Euroopa Parlament on seda lähenemisviisi juba mõnda aega toetanud.

4.4	Komitee toetab strateegia rakendamise osas rõhutatud ulatuslikku lähenemisviisi, mille kohaselt juhivad liikmesriigid 15 prioriteetse valdkonna rakendamise koordineerimist ja asjaomaseid pilootprojekte.

4.5

Võib väita, et Läänemere piirkonna strateegia kujutab endast komitee rolli olulist proovilepanekut. See esitab komiteele väljakutse osaleda täiel määral strateegia kujundamises, vaatamata arvamuses eelpool käsitletud keerulistele haldusküsimustele. Eelkõige esitab see väljakutse neile kaheksale Läänemere liikmesriigile, keda strateegia hõlmab. See kohustab neid näitama initsiatiivi organiseeritud kodanikuühiskonna esindamisel strateegia käimasoleval elluviimisel Läänemere piirkonna kodanikuühiskonna foorumi tegevuse kaudu. Arvestades, et Läänemere piirkonna strateegia kestab tõenäoliselt mitmeid aastaid, näib üsna mõttekas luua komitees ajutine Läänemere piirkonna seireüksus või uurimisrühm, nii et kogu komitee saaks tõhusalt osaleda protsessis, millest võib kujuneda makropiirkondliku koostöö mudel kogu Euroopa Liidus.

Brüssel, 30. september 2009

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Mario SEPI

(1) http://www.visegradgroup.eu/

(2) http://ec.europa.eu/governance/better_regulation/index_et.htm

(3) Arvamus CESE 888/2009 on vastu võetud 13. mail 2009 (ei ole veel ELTs avaldatud).

(4) Põhjamõõde on vahend, mille raames EL, Venemaa, Norra ja Island rakendavad tegevusmeetmeid kokkulepitud koostöövaldkondades.

(5) Selle kohta on volinik Danuta Hübner teinud avalduse Towards a Strategy for the Danube Region, http://ec.europa.eu/commission_barroso/hubner/speeches/pdf/2009/07052009_ulm.pdf

(6) Läänemere strateegia ja tegevuskava on saadaval järgmisel aadressil: http://ec.europa.eu/regional_policy/cooperation/baltic/documents_en.htm

(7) Hea üldine arutelu kõnealustes institutsioonilistes ja juhtimisküsimustes, vt C. Schymik ja P Krumrey: „EU Strategy for the Baltic Sea Region: Core Europe in the Northern Periphery?”, aruteludokument FG1 2009, SWP Berlin.

(8) Vt EMSK arvamus teemal „Läänemere piirkond: organiseeritud kodanikuühiskonna roll piirkondliku koostöö parandamisel ja piirkondliku strateegia määratlemisel”, punktid 2.6 ja 2.7. Euroopa ja Vahemere piirkonna partnerlusel on näiteks märkimisväärne, eranditult Euromedile pühendatud eelarve. Arvamus on vastu võetud 13. mail 2009 (ei ole veel ELTs avaldatud).

(9) Harta allkirjastati 24. mail 2007 Euroopa Liidu Nõukogu Saksamaa eesistumise ajal toimunud linnaplaneerimise ja territoriaalse ühtekuuluvuse eest vastutavate ELi ministrite mitteametlikul kohtumisel. Kõnealuses valitsustevahelises hartas esitatakse kaks peamist soovitust, nimelt kasutada ulatuslikumalt ära integreeritud linnaplaneerimispoliitikat ning pöörata eritähelepanu ebasoodsas olukorras linnaosadele.

(10) Vt EMSK arvamus teemal „Läänemere piirkond: organiseeritud kodanikuühiskonna roll piirkondliku koostöö parandamisel ja piirkondliku strateegia määratlemisel”, punkt 3.4. Arvamus on vastu võetud 13. mail 2009 (ei ole veel ELTs avaldatud).