16.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 306/36

1.1

EÜ asutamislepingu artikkel 95 on õigustatult uuestisõnastatud direktiivi õiguslik alus. Direktiivis ühtlustatakse elektri- ja elektroonikaseadmete tootmise ja turustamise tingimused siseturul. Direktiivi õiguslikku vormi õigustab kaks asjaolu – tegemist on direktiivi uuestisõnastamisega ning direktiivi jõustamise ja järelevalve eest vastutavad liikmesriigid kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega.

1.2

Komitee on siiski seisukohal, et uuestisõnastatud direktiivi jõustamise kontrollimise eesmärk peaks olema tagada, et selle rakendamine siseturul on võimalikult ühtne, et vältida võimalikke halduslikke keerukusi piiriüleses kontekstis ja sellest tuleneda võivaid konkurentsimoonutusi.

1.3

Muudatuste osas keelatud või rangelt piiratud kasutusega toksiliste ja ohtlike ainete loetelus piisab komitee arvates komiteemenetluse kasutamisest vaid siis, kui osapooltega konsulteeritakse ja iga loetelust kõrvale jäetud või sinna lisatud aine kohta viiakse läbi mõju hindamine.

2.1

Ettepanekuga asendada elektri- ja elektroonikaseadmete romude direktiiv uuestisõnastatud direktiiviga, mille eesmärk on tõsta tagastusmäära ja jäätmekäitlusmäära, laiendada reguleerimisala meditsiini- ja haiglaseadmetele ning kontrolliseadmetele ja edendada parandatavate seadmete taaskasutamist, püüdleb komisjon ka keskkonna parema kaitsmise ja haldusliku lihtsustamise poole. Direktiivi ettepanek, mille eesmärk on piirata toksiliste või ohtlike ainete kasutamist elektri- ja elektroonikaseadmetes ning mis on komitee käesoleva arvamuse teema, täiendab elektri- ja elektroonikaseadmete romude uuestisõnastatud direktiivi ja on sellest vastastikku sõltuv. Sellest lähtuvalt tuleb ka kõnealune direktiiv uuesti sõnastada.

2.2

Toksiliste või ohtlike ainete osas on komisjoni talitlused seisukohal, et uuestisõnastamine toob tagasihoidliku, ent selge üldise kasu. Lisaks on soovitatavatel võimalustel märkimisväärne kumulatiivne mõju, täpsustades direktiivi ning ühtlustades selle jõustamist ja elluviimist, aidates nii kaasa paremale reguleerimisele.

2.3

Eelkõige on tegemist kahe direktiivi reguleerimisala laiendamisega, lisades varasemates direktiivides käsitletud seadmete hulka meditsiiniseadmed ning seire- ja kontrolliseadmed. Rõhk on asetatud vajadusele osa seadmetest jäätmetena käitlemise asemel taaskasutada.. Ringlussevõetud seadmete ja jäätmete eristamine peab põhinema asjakohastel deklaratsioonidel ja tõenditel.

2.4

Säilib uuestisõnastatud ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi õiguslik alus (artikkel 95, siseturg) ning uuestisõnastatud elektri- ja elektroonikaseadmete romude direktiivi õiguslik alus (artikkel 175, keskkond), mis on kooskõlas oma üldjoontes samaks jäänud vastavate eesmärkidega.

2.5

Ohtlike ainete kasutamise piiramise uuestisõnastatud direktiivi lisades täpsustatakse küsimuse all olevate seadmete kategooriad (I ja II lisa) ning need moodustavad uue viite elektri- ja elektroonikaseadmete romude uuestisõnastatud direktiivi jaoks. Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivis sätestatud toksiliste või ohtlike ainete piirang jääb kehtima nende laadi ja lubatud koguse piirangute suhtes. Teaduslikku ja tehnilist arengut ning võimalikke erandeid võetakse arvesse kontrolliga komiteemenetlusega.

2.6

Komisjoni arvates on keskkonnaeelised tõenäoliselt märkimisväärseid: mitmeid tonne ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivis kirjeldatud raskemetallist (> 1 400 tonni pliid, umbes 2,2 tonni kaadmiumi) kasutatakse meditsiiniseadmetes ning kontrolli- ja seireseadmetes, mis moodustab kaaluliselt 0,2–0,3 % elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetest. Need ained võivad halva käitlemise korral keskkonda sattuda (vaid 49,7 % meditsiiniseadmete ja 65,2 % kontrolli- ja seireseadmete jäätmetest kogutakse eraldi kokku). Nende ainete kasutamise piiramine ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi raames võimaldab keskpikas ja pikas perspektiivis need ained toodetest ja nende jäätmetest kõrvaldada. Põhjalikum analüüs näitab, et isegi kõrgema ringlussevõtu määra puhul oleks nende seadmete lisamine ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi reguleerimisalasse keskkonnale kasulik.

2.7

Ühtlustatud määratluste põimimine kõigisse teemaga seotud direktiividesse aitaks kaasa ka paremale kohaldamisele ning haldustakistuse (vt allolev punkt 3.3) ja liiga erinevate rakendusmenetluste vältimisele.

3.1

Selliste vahendite nagu elektri- ja elektroonikaseadmete romude direktiiv ning ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv uuestisõnastamise tehnika võib kaasa tuua, nagu ka kõnealuse juhtumi puhul, eelnevate õigusaktide märkimisväärse ümberkorraldamise.

3.2

Kõrvaldada tuleb kõik ebamäärasused seoses reguleerimisala ja määratlustega ning liikmesriikide erinevad arusaamad toodete vastavusest nõuetele ja vanemate õigusaktide võimalik kattumine uue õigusraamistikuga REACH. Kavandatud meetmete elluviimise kulude ja halduskulude piiramiseks on hädavajalik tõeline ühtlustamine.

3.3

Suurendada tuleb nende kahe direktiivi täiendavust ja sidusust ühenduse teiste õigusaktidega (toodete turustamise ühine raamistik, (1) REACH, (2) ökodisaini direktiiv (3)).

3.4

Komitee märgib rahuldusega, et elektri-ja elektroonikaseadmetes kasutatavate piiratud või keelatud ainete loetelu ei ole muudetud. See aitab säilitada töötajate ja tarbijate võrdse kaitse taseme.

3.5

Sellega seoses rõhutab komitee vajadust olla valvas arvukate ohtlike jäätmete ebaseadusliku veoga riikidesse, mis ei ole tehniliselt varustatud nende sobivaks käitlemiseks. See toob kaasa tõsiseid tagajärgi nende riikide keskkonnale ja tervisele. Elektrooniliste jäätmete käitlus tekitab mõnedes neist riikidest juba praegu tõsiseid rahvatervise probleeme. Tegemist on olukorraga, mis võib veelgi halveneda, kui elektri- ja elektroonikaseadmete romude direktiivis sätestatud jäätmete eelkäitlemist ei tehta korralikult ja kui reguleerimisala laiendamisega kategooriatele 8 ja 9 lisanduvad uued riskid.

3.6

Komitee märgib, et uuestisõnastamisega ei muudetud keelatud või piiratud ainete loetelu. Oluline on jälgida, et kõige toksilisemate ja ohtlikemate ainete võimalike asendusainete lubamist kaaludes oleks tagatud, et need ained ise endast ohtu ei kujuta. Võimalikud erandid peaksid puudutama ainult praeguse tehnoloogilise teadmise ja arengu seisukohalt täiesti asendamatuid aineid ning nende jaoks tuleb kehtestada kõik vajalikud kaitse- ja ettevaatusabinõud.

3.7

Ohtlike ainete kasutamise piiramise uuestisõnastatud direktiivi I ja II lisas määratletud reguleerimisala võib komisjon muuta kontrolliga komiteemenetlusega. Komitee on aga siiski seisukohal, et enne kõiki sisulisi muudatusi tuleks läbi viia uued mõjuhinnangud ja eelkonsultatsioonid. Komitee tervitab REACH–meetodi kasutamist ainete võimalike uute keeldude kehtestamisel.

3.8

Komitee tunnistab, et kõigi asjakohaste direktiivide (vt eelpool punkt 3.3) määratluste läbiv ühtlustamine toob juurde selgust ja aitab vähendada halduskulusid.

3.9

Komitee tunnistab samas, et mõistliku ajapiirangu (neli aastat) kehtestamine teatud ainete väljajätmiseks soodustab alternatiivsete lahenduste otsimist, pakkudes samal ajal tootjate jaoks piisavat õiguslikku kindlust.

3.10

Komitee on teadlik sellest, et muudetud reguleeriv raamistik mõjutab ettevõtete kasvu ja tööhõivet, ning tervitab ühtsuse parandamist kahe uuestisõnastatud direktiivi vahel ning direktiivides edendatud õigusaktide lihtsustamist ja halduslikku lihtsustamist.

3.11

Komitee kiidab heaks ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi reguleerimisala laiendamise seadmete kahele täiendavale kategooriale (kategooriad 8 ja 9: meditsiiniseadmed ning kontrolli- ja seireseadmed) ning põhimõtte kasutada uuesti osa kokku kogutud seadmetest. Deklaratsioonil ja võimalikul kontrollil põhinev järelevalve, mis võimaldab eristada jäätmeid ringlussevõetud seadmetest, on komitee arvates proportsionaalne.

3.12

Samuti kiidab komitee heaks asjaomaste ettevõtjate mõistete ühtlustamise turustamist käsitlevate õigusaktide paketis esitatud mõistetega ning uute määratluste lisamise (nt määratlus „meditsiiniseadmed”).

3.13

Komitee avaldab tungivat soovi, et rakendamise ühtlustamine liikmesriikide tasandil oleks palju tõhusam, kui see on olnud uuestisõnastamisele eelnenud direktiivide puhul. Paari aasta pärast oleks soovitav hinnata, kas esitatud eesmärgid on tõhusal viisil saavutatud.