22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/40

1.1

Juurdepääs tõhusale õiguskaitsevahendile on üks Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigus. Seepärast rõhutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vajadust edendada kodanike juurdepääsu sellele kaitsevahendile, eelkõige konkurentsieeskirjade selliste rikkumiste hüvitamisel, mille all ei kannata mitte ainult ausalt tegutsevad konkurendid, vaid ka tarbijad, VKEd ning asjaomaste ettevõtete töötajad, sest seeläbi pannakse ohtu nende töökohad ja ostujõud. Komitee tervitab komisjoni valget raamatut ja avaldab komisjonile kõnealuse teema osas toetust. Komitee rõhutab tõhusamate vahendite olemasolu tähtsust, et võimaldada konkurentsieeskirjade rikkumise tõttu kannatanutel saada kannatatud kahju eest täielikku hüvitist vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale. Ühiskonna jaoks tervikuna on väga vajalik tasakaalustatud süsteem, kus arvestatakse kõikide huve.

1.2

Konkurentsipoliitika olulise juhtmõttena tuleb tagada, et komisjon ja liikmesriikide konkurentsiasutused rakendaksid ka edaspidi avalikus sektoris rangelt EÜ asutamislepingu artikleid 81 ja 82. Komitee on teadlik raskustest ja takistustest üksikisikute ja kollektiivsete õiguste jõustamisel erasektoris täieliku hüvitise nõudmisel kannatanute poolt ning tervitab komisjoni jõupingutusi nimetatud probleemide lahendamiseks. Kõnealused kahjunõuded on EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 tõhusa jõustamise vajalik osa; nad täiendavad rakendamist avalikus sektoris, kuid ei või seda asendada ega ohustada. Lisaks aitaks erasektori hüvitamismenetluste tõhustamine edaspidi kaasa tulevaste rikkumiste ennetamisele.

1.3

Komitee peab vajalikuks õigusraamistikku, mis parandaks õiguslikke tingimusi, mis võimaldavad kannatanutel kasutada EÜ asutamislepingus sätestatud õigust hüvitisele igasuguse EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tuleneva kahju eest. Seepärast tuleb ELi ja liikmesriikide tasandil võtta vajalikke siduvaid ja mittesiduvaid meetmeid, et parandada kohtumenetlusi Euroopa Liidus ja saavutada kannatanute õiguste tõhus minimaalne kaitse. Kohtuvälised lahendid saavad kohtumenetlusi üksnes täiendada. Tegemist võib olla huvipakkuva alternatiiviga, mis võimaldab vähem formaalset ja odavamat menetlust, eeldusel, et mõlemad osapooled on tõepoolest valmis koostööd tegema ning üksnes tingimusel, et edasikaebamine on ka tegelikult võimalik.

1.4

Kollektiivsete kahjunõuetega seoses peab komitee vajalikuks kehtestada nende tõhusaks menetlemiseks kohased mehhanismid, toetudes euroopalikele vaadetele ning meetmetele, mille juured on Euroopa õiguskultuuris ja -traditsioonides, et lihtsustada pädevate organisatsioonide ja kannatanute rühmade juurdepääsu õigusvahenditele. Järelmeetmed peaksid andma kohase kaitse selliste elementide kasutuselevõtu vastu, mis on teistes jurisdiktsioonides osutunud altimaks rikkumistele. Komitee kutsub komisjoni üles kooskõlastama kõnealust algatust teiste algatustega, eelkõige tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadi koostatava algatusega, et hõlbustada kahju hüvitamist.

1.5

Valge raamatu ettepanekud hõlmavad keerulist õigusraamistikku, mis mõjutab liikmesriikide menetlussüsteeme ning muu hulgas kaebeõiguse, avalikustamise, süü ja kulude jaotamise eeskirju.

1.6

Juurdepääs tõenditele ja tõendite avaldamine osapoolte vahel peaks põhinema faktide tuvastamisel ning nõude põhjendatuse ja tõendite avaldamise taotluse proportsionaalsuse rangel kohtulikul kontrollil.

1.7

Komitee palub komisjonil võtta valge raamatu järelmeetmeid ja teha asjakohaste meetmete ettepanekuid, et saavutada valge raamatu eesmärgid, järgides samas subsidiaarsuse põhimõtet. Tuleb aga tagada, et subsidiaarsuse põhimõtte rakendamine ei pidurdaks nende raskuste ületamist, mis praegu takistavad juurdepääsu tõhusatele õiguskaitsemehhanismidele, millega tagatakse konkurentsiõiguse rikkumise tõttu kannatanutele täielik hüvitis kantud kahju eest.

—

kaebeõigus, kaudsed ostjad ja kollektiivsed kaebused;

—

juurdepääs tõenditele: tõendite avaldamine osapoolte vahel;

—

liikmesriikide konkurentsiasutuste otsuste kohustuslikkus;

—

süü nõue;

—

hüvitis;

—

ülemäärase ostuhinna edasisuunamine;

—

aegumistähtajad;

—

kahju hüvitamise hagidega seotud kulud;

—

leebema kohtlemise programmide ja kahju hüvitamise hagide vastastikune mõju.

—

esiteks tuleks kodifitseerida ühenduse õigusaktis need ühenduse õigustiku sätted, millega nähakse ette, kui suures ulatuses saavad konkurentsieeskirjade rikkumise tõttu kannatanud nõuda tekitatud kahju eest hüvitist;

—

teiseks tuleks koostada mittekohustuslike suuniste raamistik, mille alusel arvutada kahju suurust, sh näiteks ligikaudsed arvutusmeetodid või kahju hindamise lihtsustatud eeskirjad.

—

aegumistähtaeg ei hakka kulgema enne rikkumise lõpetamise päeva, kui tegemist on pideva või korduva rikkumisega, või enne, kui rikkumise tõttu kannatanult saab mõistuspäraselt oodata, et ta oleks teadlik rikkumisest ja kahjust, mida see talle põhjustab;

—

kui rikkumist käsitlev otsus, millele järelnõude esitaja tugineb, on lõplikuks kuulutatud, peaks igal juhul algama uus vähemalt kaheaastane aegumistähtaeg.

3.6.1

Üldist huvi pakkuva küsimusena peab esmane vastutus turgude reguleerimise ja konkurentsieeskirjade jõustamise eest ELis jääma riigiasutustele. Seetõttu leiab komitee, et tulevikus tuleks toetada konkurentsieeskirjade tõhusat jõustamist avalikus sektoris, lihtsustades samas eeskirjade rikkumise tõttu kannatanutel saada kannatatud kahju eest hüvitist. Konkurentsieeskirjade täitmise tagamine avalikus sektoris on põhiline vahend võitluses konkurentsi kahjustava käitumise vastu, seda enam, et komisjonil ja liikmesriikide konkurentsiasutustel on ainulaadsed uurimis- ja lahendamisvolitused.

3.6.2

Kui konkurentsieeskirjade täitmise tagamine avalikus sektoris keskendub eeskirjade järgimisele ja rikkumiste ärahoidmisele, siis kahjunõuete eesmärk on kannatatud kahju täielik hüvitamine. Selline täielik hüvitamine hõlmab tegelikku kahju, saamata jäänud tulu ja intresse.

3.6.3

Komitee loodab, et nagu valges raamatus on kirjeldatud, kehtestatakse tegeliku ja täieliku hüvitamisega seotud meetmete hindamisel kahju mõõtmiseks kavandatud suuniste raamistikuga kahju suuruse arvutamiseks pragmaatilised suunised, mida liikmesriikide kohtud saavad kasutada.

3.7.1

Kuigi on hädavajalik luua tõhusam raamistik konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahju kohtulikuks hüvitamiseks kannatanutele, toetab komitee seda, et komisjon julgustab liikmesriike välja töötama menetluskorra, millega soodustatakse lahendite saavutamist. Kohtusse kaebamise alternatiivina võib kohtuvälistel lahenditel olla oluline täiendav roll kannatanutele kahju hüvitamisel, raskendamata seejuures mingil viisil kannatanute pöördumist kohtu poole. Kohtuvälised lahendid võivad võimaldada saavutada õiglase lahenduse kiiremini, väiksemate kuludega ja osapoolte väiksema vastasseisu õhkkonnas ning vähendavad samas kohtute töökoormust. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles julgustama kohtuväliste süsteemide kasutamist ning parandama nende kvaliteeti ELis. Siiski märgib komitee, et alternatiivsed vaidluste lahendamise mehhanismid võivad olla usaldusväärne alternatiiv ohvritele kahju hüvitamisel üksnes juhul, kui kohtutel on tõhusad edasikaebamise mehhanismid – samuti kollektiivse kaebuse näol. Tõhusate edasikaebamise viiside puudumise korral puudub piisav motivatsioon õiglaselt ja kiiresti lahendini jõuda.

—

esiteks esindushagid, mille esitavad pädevad organisatsioonid (tarbija-, keskkonna-, ettevõtjate ja kannatanute ühendused) ja mille õiguspärasuse kohta on komitee suures osas arvamust juba avaldanud (7);

—

teiseks osalemisvõimalusega kollektiivsed hagid, mille puhul kannatanud otsustavad ühendada oma eraldiseisvad kahjunõuded üheks hagiks.

4.2.1

Komitee peamine mure on selliste konkurentsireeglite rikkumise tõttu kannatanute rahuldav õiguskaitse nagu ausalt tegutsevad konkurendid, tarbijad, VKEd ning asjaomaste ettevõtete töötajad, kes on nende töökohti ja ostujõudu ohustavate tavade kaudsed ohvrid. Komitee väljendas oma seisukohta „ühishagi rolli ja süsteemi määratlemise kohta Euroopa Liidu tarbijakaitseõiguses” omaalgatuslikus arvamuses (8). Kooskõlas varasemate arvamustega märgib komitee, et õiguskaitse vajaduse tunnistamisega kaasnevad selle õiguse tunnustamiseks ja tagamiseks kohased menetlused. Üks võimalus, mida arutelus õiguskaitse tõhustamise üle kaalutakse, on Euroopa ühishagi loomine. Komitee on arvamusel, et järelmeetmed peaksid olema tasakaalus ja pakkuma tõhusat kaitset rikkumiste eest. Need peaksid olema kooskõlas muude ettepanekutega kollektiivsete kaebuste kohta, eelkõige nendega, millega tegeleb praegu tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraat, ning neid tuleks käsitleda kooskõlastatult ja järjepidevalt, et vältida õiguslike vahendite asjatut dubleerimist, mis põhjustab tohutuid raskusi ülevõtmisel ja rakendamisel liikmesriikides.

4.2.2

Komitee toetab Euroopa poliitikute ja sidusrühmade ulatuslikku üksmeelt selles osas, et EL peab vältima Ameerika Ühendriikide stiilis kuritarvitamise ohtu. Järelmeetmed peaksid kajastama Euroopa kultuuri- ja õigustraditsioone, võtma ainsaks eesmärgiks hüvitamise ning looma õiglase tasakaalu osapoolte vahel, jõudes nii ühiskonna kui terviku huve kaitsva süsteemini. Komitee soovitab vältida tingimuslikke tasusid ja süsteeme, mis innustavad kolmandate osapoolte majanduslikke huve ELis.

4.3.1

Tõhusa juurdepääsu tagamiseks tõenditele, mis on üks osa õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile, peab komitee positiivseks, et EÜ konkurentsieeskirjade rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise hagide puhul tuleb tagada kogu ELis osapooltevaheline tõendite avaldamise miinimumtase. Liikmesriikide kohtunike volituste laiendamine teatud kategooriatesse kuuluvate asjaomaste tõendite avaldamisel võib aidata seda eesmärki saavutada, eeldusel et see jääb Euroopa Kohtu kohtupraktikaga kehtestatud piiridesse ning et kõnealused tõendid on asjaomased, vajalikud ja proportsionaalsed.

4.3.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunnistab olemasolevaid takistusi, mis raskendavad kannatanutel oma juhtumi tõendamist, ning tervitab komisjoni jõupingutusi tõenditele juurdepääsu parandamisel. Komitee rõhutab, et tähelepanuta ei tohiks jätta liikmesriikide menetlussüsteemide erinevusi. Avalikustamiskohustused peaksid sõltuma täpsetest kaitsemeetmetest ning olema kohtuasjaga proportsionaalsed.

4.3.3

Minimaalse avalikustamismäära määramisel, mida tuleks kohaldada ühtlaselt ja tõhusalt kogu ELis, palub komitee komisjonil allutada avalikustamiskohustus täpsetele kaitsemeetmetele, sest küsimus on sellise süsteemi säilitamises, mis hoiab tasakaalus tõhusa juurdepääsu tõenditele ja õiguse kaitsele. Komitee märgib, et selles osas võib kasulik olla kohtuniku teostatav range järelevalve.

4.3.4

Kui ELi tasandil tuvastatakse asutamislepingu artiklite 81 või 82 rikkumine, saavad rikkumise tõttu kannatanud määruse nr 1/2003 artikli 16 lõike 1 alusel tugineda sellele otsusele kui siduvale tõendile kahju hüvitamise tsiviilasjas. Komitee leiab, et kohtumenetluse süsteemide võrdväärsuse põhimõtte kohaselt peaks sarnane eeskiri kehtima kõigi liikmesriikide konkurentsiasutuste suhtes, kes teevad otsuse artikli 81 või 82 rikkumise kohta.

4.4.1

Seoses osalemisvõimalusega kollektiivsete hagidega viitab komitee nende süsteemide eelistele ja puudustele, mida ta kirjeldas ka oma 14. veebruari 2008. aasta arvamuses (9). Selles arvamuses tõstis komitee selgelt esile asjaolu, et ehkki kollektiivsetes hagides osalemisel on teatud eeliseid, on neid keeruline hallata ja nad on kulukad, tuues kaasa viivitusi menetluses. Samuti ei sobi need paljudele tarbijatele, sest viimastel puudub asjakohane teave kõnealuste menetlusviiside olemasolu kohta. Komitee märgib, et mõned liikmesriigid on kasutusele võtnud erinevad edasikaebamise mudelid, mis võimaldavad valida kollektiivsetes hagides osalemise ja mitteosalemise vahel.

4.4.2

Sama võib täheldada seoses esindushagidega. Kuna valges raamatus viidatakse lisaks tuvastatud kannatanutele ka tuvastatavatele kannatanutele, ei näi olevat välistatud tuvastamata isikute rühma nimel esitatavad hagid. Kuigi üksikute kannatanute tuvastamine võib kaasa aidata nõude esitamisele, võib esineda olukordi, kus oleks asjakohane laiendada kohtuasja kõigile kannatanutele, näiteks siis, kui tegemist on suure arvu kannatanutega. Komitee soovitab komisjonil selgitada kõnealust ettepanekut ning tagada järjepidevus.

4.4.3

Komitee tuletab meelde oma varasemates arvamustes esitatud soovitusi kohtuniku olulise rolli kohta. Kohtunikke võib aidata konkreetse koolitusega, mis võimaldaks neil paremini kindlaks teha vastavust vastuvõetavuse kriteeriumidele ning tõendite hindamist ja neile juurdepääsu, sest ühishagide olemusest tulenevalt ei ole tõenäoline sama kaebuse esitamine üksiku hagina. Seepärast peab kohtunikul olema oluline ja aktiivne roll õigustatud kahjunõude kindlaksmääramisel ja lubamisel juba varases etapis.

4.4.4

Kannatanuid esindavad esindushagides kõige tõenäolisemalt pädevad tarbijaühendused ja ametiühingud. Komisjoni valges raamatus sedastatakse selgesõnaliselt, et pädevad ametiühingud tohivad esitada esindushagisid oma liikmete nimel. Kuna ka muudel teatud standarditele vastavatel organisatsioonidel võib olla õigustatud põhjendus kollektiivse hagi esitamiseks, tuleks hoolikalt hinnata, kas võib tekkida olukord, et sama rikkumisega põhjustatud kahju kohta esitatakse mitu nõuet. Tuleks soovitada, et hagi tõhustamiseks peaks kannatanuid esindama üks esindaja.

4.5.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub põhimõtteliselt komisjoniga selles osas, et järelhagide puhul tehtud lõplikke otsuseid tuleb käsitada rikkumise toimumise ümberlükkamatu eeldusena. Komitee leiab, et liikmesriikide kohtud on kõige sobivamad hindamaks põhjuslikku seost rikkumise ja nõutava kahjutasu vahel ning neile peaks jääma selleks ainuõigus.

4.5.2

Komitee märgib ka, et liikmesriikide konkurentsiasutuste lõplike otsuste tähtsus tähendab seda, et tuleks pöörata piisavat tähelepanu kontrollimeetmete ja menetlustagatiste ühtlustatuse tasemele liikmesriikides.

4.6.1

Teatud liikmesriikides on süü ja kahju põhjuslik seos üks süüteoga kaasneva vastutuse aluseid ning hageja peab tõendama nii oma õigust kahjutasule kui ka kostja süüd. Komitee soovitab komisjonil nimetatud erinevusi arvesse võtta, kuna need tulenevad liikmesriikide õigussüsteemide ajaloolisest arengust. Ta kutsub komisjoni üles tagama, et igasuguse tulevase süsteemiga tagatakse õiglane menetlemine, mille eesmärk on piisavatele tõenditele toetudes saavutada kiire ja tõhus kahju hüvitamine.

4.7.1

Leebema kohtlemise programmidel on väga suur mõju avastatud kartellide arvule ning oluline hoiatav mõju. Seepärast on nende programmide hea toimimine eelkõige kannatanute huvides. Konfidentsiaalse teabe avalikustamise oht võib avaldada negatiivset mõju kartellide avastamisele ning selle tulemusena kannatanute võimalusele kahjutasu nõuda. Seepärast tervitab komitee ettepanekuid, mis on suunatud leebema kohtlemise programmide tõhususe säilitamisele. Siiski ei peaks leebema kohtlemise programmid pakkuma kannatanute arvel kartellides osalejatele nende ebaseaduslikust käitumisest tulenevate tsiviilõiguslike tagajärgede eest suuremat kaitset kui rangelt vajalik.

4.8.1

Valges raamatus sätestatakse eri lähenemisviisid kahjunõuete esitajate menetluskuludega seotud finantsriski vähendamiseks. Komitee nõustub seisukohaga, et õigust saada hüvitist ei tohiks piirata kohtumenetluse liialt suured kulud. Komitee väljendas oma seisukohti kahjunõuete esitamise kulude küsimuse kohta arvamuses rohelise raamatu kohta (10).

4.8.2

Valges raamatus kutsutakse liikmesriike üles läbi vaatama kulude jaotamise eeskirjad ning andma liikmesriikide kohtutele õiguse teha eriolukorras erandeid põhimõttest „kaotaja maksab”, mida praegu rakendatakse enamiku liikmesriikide õigussüsteemides. Komitee kutsub komisjoni pöörama piisavat tähelepanu viisidele, kuidas tagada õiglane juurdepääs kohtutele ning sellega seoses ka nõuete põhjendatus.

4.8.3

Komitee leiab, et liikmesriigid peaksid oma kulude jaotamise eeskirjad läbi vaatama ning komisjon peaks uurima kõiki Euroopa Liidus kehtivaid asjaomaseid eeskirju. Tendents peaks olema võimaldada põhjendatud hagide esitamist juhul, kui sellega seotud kulud muidu takistaksid nõude esitamist. Kõik see ei tohi aga vähendada võimalust sätestada kokkulepete sõlmimist soodustava menetluskorra, mis aitaks vähendada kulusid.

4.8.4

Komitee tuletab meelde, et ei ole soovitav kehtestada tingimuslike tasude süsteemi, mis oleks vastuolus Euroopa õigusliku traditsiooniga. Nagu komitee on varasemas arvamuses (11) sedastanud, on selline süsteem enamikus ELi liikmesriikides seaduse või advokaatide eetikakoodeksiga keelatud.

4.8.5

Komitee leiab, et oletatavate hagejate teavitamine ja koondamine oleks tõhusal viisil ja mõistlike kuludega võimalik Euroopa elektroonilise hagide registri kaudu, kust leiavad teavet kannatanud üle kogu Euroopa Liidu.