11.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 218/27

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on korduvalt palunud lihtsustada ühenduse õigustikku. Muudetud õigusaktide üksteise järele lükkimine on tekitanud raskusi nende rakendamisel ja paljudel juhtudel isegi liigset bürokraatiat, mis piirab reguleeritavate asutuste sujuvat toimimist.

1.2

Komitee on aga ka rõhutanud, et lihtsustamise protsess ei tohi kaasa tuua eeskirjade kaotamist ega õiguskindluse vähenemist, sest õiguskindlus peab eksisteerima kõigis ELi valdkondades.

1.3

Siseturgu reguleerivad õigusaktid ning Euroopa sotsiaal- ja majandusvaldkonna osalejate suhted on võimaldanud ühelt poolt ühtlustada eri õigusakte ning teiselt poolt muuta võimalikuks inimeste ja kapitali vaba liikumine, ilma et asjaomaste isikute õigused ja kohustused väheneksid.

1.4

Seepärast ning arvestades tagajärgi, mis on tekkinud ebapiisava reguleerimise ja puuduliku läbipaistvuse tõttu siseturu mõne võtmeasutuse puhul, soovitab komitee komisjonil hinnata, kas lihtsustamiseks tehtavad muudatusettepanekud avaldavad vaid positiivset mõju, vähendades rahalisi kulusid, või võivad nad avaldada mõju õiguskindlusele ettevõtete ühinemise ja jagunemise korral.

1.5

Seepärast leiab komitee, et Euroopa VKEsid (mis moodustavad põhiosa Euroopa siseturust) reguleerivad eeskirjad tuleb selgelt eristada eeskirjadest, mida kohaldatakse suurettevõtetele, eelkõige end börsil rahastavatele ettevõtetele. Paljudele kavandatud sätetele kohaldatavat ühehäälsuse nõuet tuleb mõista viitavat piiratud vastutusega väikestele ja keskmise suurusega äriühingutele, sest vastasel korral oleks see mõeldamatu.

1.6

Kuni kõnealust eristust ei ole tehtud, tuleb säilitada õiguslikud tagatised nii aktsionäridele, võlausaldajatele kui ka töötajatele ning kehtestada VKEsid toetavad meetmed, et leevendada nende kehtivate õigusaktide järgmisest tulenevat majanduskoormust.

2.1

Üks komisjoni eesmärk seoses siseturuga on olnud käivitada ühenduse õigustiku lihtsustamise protsess, eelkõige nende õigusaktide puhul, mis puudutavad Euroopa ettevõtete halduskoormust. Suurem osa Euroopa ettevõtetest on VKEd, kuid sellegipoolest on paljud äriühinguid puudutavates direktiivides sisalduvad kohustused suunatud suurtele piiratud vastutusega äriühingutele, mis koguvad vahendeid börsil.

2.2

2007. aasta kevadine ülemkogu (1) kiitis heaks tegevusprogrammi sellise halduskoormuse lihtsustamiseks ja vähendamiseks, mis muudab ettevõtete majandustegevuse tarbetult keeruliseks. Seati eesmärk vähendada nimetatud halduskoormust 2012. aastaks 25 % võrra.

2.3

Äriühinguõiguses on lihtsustamise ettepanekuid tehtud juba kahes valdkonnas: materiaalõiguses n-ö esimeses, aktsiaseltside moodustamist käsitlevas direktiivis (2) ja teises, aktsiakapitali moodustamise ja muutmise direktiivis (3) ning samuti menetlusõigust käsitlevates direktiivides, (4) eelkõige seoses raamatupidamiseeskirjade ja noteeritud äriühingute aruandlusnõuetega.

2.4

Käesoleval juhul muutmisel olevatest direktiividest on lihtsustamise ettepanekuid varem tehtud juba kahe kohta: kolmas, ühinemisi käsitlev direktiiv ja kuues, jagunemisi reguleeriv direktiiv. (5) Need ettepanekud puudutavad ühte väga olulist teemat: sõltumatute ekspertide sekkumine aktsiaseltside ühinemisel või jagunemisel. Komitee oli kõnealuses küsimuses kriitiline, (6) leides, et objektiivse äriühinguvälise kriteeriumi puudumine võib kahjustada kolmandate isikute, võlausaldajate ja töötajate huvisid.

3.1

Käesoleva arvamuse teemaks olev direktiivi ettepanek puudutab otseselt kolme direktiivi: kolmas, ühinemisi käsitlev direktiiv, kuues, jagunemisi reguleeriv direktiiv ja viimaks kõige hilisem, piiriülest ühinemist käsitlev direktiiv. (7) Lisaks muudetakse kaudselt ka teist direktiivi, (8) sest viies ühinemiste ja jagunemiste eeskirjadesse sisse eksperdiaruande nõudest vabastuse mitterahaliste sissemaksete puhul, mõjutab see ka kõnealuses direktiivis sisalduvaid kapitali muutmise eeskirju.

3.2

Kokkuvõttes on kolmes direktiivis kavandatud lihtsustamismeetmed järgmised:

3.3

Nii kolmandas kui ka kuuendas direktiivis nõutakse praegu kolme aruande esitamist: juhtkonna aruanne ühinemise või jagunemise õiguslike ja majanduslike põhjenduste kohta; sõltumatute ekspertide aruanne; raamatupidamise vahearuanne, juhul kui aastaaruande bilansikuupäev on vanem kui kuus kuud. Kõnealused dokumendid tuleb kinnitada ühinemises või jagunemises osaleva äriühingu üldkoosolekul.

3.4

Direktiivi ettepanekuga vähendatakse neid nõudeid, juhul kui aktsionärid loobuvad ühehäälselt juhtkonna aruandest, ning raamatupidamisaruande suhtes kohaldatakse läbipaistvusdirektiivis (9) kehtestatud eeskirju, eeldusel et äriühingul on noteeritud väärtpabereid.

3.5

Seoses teise, kapitali muutmist käsitleva direktiivi muutmisega tehakse ettepanek vabastada äriühing eksperdiaruande nõudest mitterahaliste sissemaksete puhul.

3.6

Üks oluline ettepanek seoses ühinemiste ja jagunemiste aruannete avaldamisega on uute tehnoloogiate kasutamine (Internet) aruannete levitamiseks.

3.7

Võlausaldajate kaitsega seoses muudetakse nende õigust vaidlustada ühinemine või jagunemine seni, kuni on tagatud võlausaldajate nõuete tasumine. Tehakse nimelt ettepanek see õigus kaotada. Kaitsmaks võlausaldajaid, ei lubata aga piiriülese ühinemise korral loobuda eksperdiaruandest mitterahaliste sissemaksete puhul, et tagada võlausaldajatele väärtuslik tõendusmaterjal, mis kehtiks eri liikmesriikides, kus äriühingud asuvad.

4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab ühenduse õigustiku ja konkreetsemalt äriühinguõiguse lihtsustamist üldiselt positiivseks, sest ELi majandusstruktuuri moodustavate Euroopa ettevõtete ja eelkõige VKEde halduskoormus on suur. Siiski on komitee juba märkinud, et mingil juhul ei tohi see lihtsustamise protsess vähendada siseturu osalejate õiguskindlust.

4.2

Komitee mõistab komisjoni soovi kaitsta aktsionäre kui ettevõtte omanikke, kuid samas ei tohi unustada ka teisi mis tahes õigustoimingus osalevaid sidusrühmi, kelle seaduslikke õigusi võidakse seeläbi mõjutada. Seepärast mõistab ja toetab komitee Euroopa Parlamendi seisukohta, (10) milles meenutati vajadust arvestada kõigi sidusrühmade (investorid, omanikud, võlausaldajad ja töötajad) huve. Seda seisukohta on komitee avaldanud juba varemgi (11) ja kordab seda siinkohal, et säilitada Euroopa siseturu sotsiaal- ja majandusvaldkonna osalejate läbipaistvus ja usaldus.

4.3

Seoses ühinemise ja jagunemise aruannete esitamise nõuete kavandatud lihtsustamisega, mis lubab asendada aktsionäride ja võlausaldajate käsutusse antavate dokumentide registris avaldamise nende avaldamisega veebilehel (kehtib ka piiriüleste ühinemiste korral), tuleb teha mõned kriitilised tähelepanekud. Esiteks ei kaitsta kõnealuse muudatusega ei aktsionäride ega võlausaldajate õigusi, sest kaob aruande registrile omane avalik-õiguslik iseloom, ning teiseks kaob võimalus kasutada kõnealust teavet usaldusväärse tõendusmaterjalina mis tahes vaidluses. Seepärast leiab komitee, et selliste tehingute läbipaistvus tuleb seada tähtsamaks kulude kokkuhoiust, ning peab vajalikuks kõnealust põhimõtet paremini kaitsta.

4.4

Kuid ka komitee peab mõistlikuks mitte dubleerida raamatupidamisaruannet noteeritud äriühingute puhul, (12) sest need aruanded on juba koostatud vastavalt kehtestatud sätetele ning need hõlmavad ka börsiasutusi. Selle sätte laiendamine noteerimata äriühingutele, juhul kui saavutatakse kõigi äriühingute kõigi aktsionäride ühehäälne otsus, näib aga moonutavat kõnealuse sätte mõtet. Kui õigusnormidele vastavad äriühingu raamatupidamisandmed on juba olemas, siis ei ole vaja neid dubleerida, kuid see ei ole kolmanda direktiivi artikli 9 lõike ii punkti b tähendus, mille alusel võib aktsionäride ühehäälse otsuse korral loobuda aruande koostamisest.

4.5

Üks komiteele muret valmistav teema on teise direktiivi 77/91/EMÜ kavandatud muudatus, mis lisatakse varem tehtud muudatustele. Tehakse ettepanek mitte kohaldada ühinemise või jagunemise puhul artiklit 10, mis käsitleb mitterahalisi sissemakseid ja nende hindamist sõltumatu eksperdi poolt, ning kohaldada selle asemel asjaomastes eeskirjades sätestatud eksperdiaruannete nõudeid. Komitee mõistab, et aruandes määratletakse igale aktsionärile kuuluv kapitaliosa ning kapital on äriühingu kohustuste summa kolmandate isikute ees. Komitee rõhutab oma seisukohta läbipaistvuse ja eelkõige tagatiste osas, mis peavad olema kõigil sidusrühmadel ja asjaosalistel. Komitee peab halvaks alguseks asjaolu, et ei ole olemas n-ö objektiivset aruannet äriühingu varade kohta, mis on väljendatud aktsiakapitali nimiväärtusena.

4.6

Lõpetuseks on võlausaldajate õigus vaidlustada ühinemine või jagunemine seni, kuni on tagatud nende nõuete tasumine, ning eeldusel, et neil on nimetatud õigustoimingutes osalevatele äriühingutele ette näidata võlanõuet tõendav seaduslik dokument, olnud üks viis tagada usaldus kaubandustehingute vastu ja nende sujuv toimimine. Seda tagamist kahjustab säte, et võlausaldajad peavad sobivaid tagatisi taotlema haldus- või kohtuorganitelt ning usutavalt näitama, et kavandatud ühinemise tõttu on nende nõuete rahuldamine ohus ja et äriühingult ei ole saadud piisavaid tagatisi (direktiivi 82/891/EMÜ artikli 12 lõige 2). Selline tõendamiskohustuse ümberpööramine peaks panema mõtlema kõnealuse muudatuse sobivuse üle, sest see põhjustaks suuremaid raskusi seni tavapärastes kaubandustehingutes ja võib suurendada õiguslikult siduvate tagatistega sõlmitud tehingute arvu.