11.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 218/21

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et nanoteaduste ja nanomaterjalide vastutustundlik arendamine pakub Euroopale olulise võimaluse vastata ülemaailmsel tasandil majandusliku ja sotsiaalse arenguga seotud väljakutsetele.

1.2

Komitee rõhutab vajadust töötada kiirkorras välja nanotehnoloogiate tööstuslikud ja sektoriülesed rakendused, võttes samaaegselt arvesse:

1.3

Komitee toetab nanotehnoloogia valdkonda käsitleva käitumiskoodeksi põhimõtteid ning leiab, et need kehtivad ka Euroopa nanoteaduste ja -tehnoloogiate õigusliku ja regulatiivse raamistiku läbivaatamise korral.

1.4

Komitee väljendab muret, et areng on ikka veel liiga aeglane nanotehnoloogiate äriliste rakenduste ning nanomaterjalide keskkonna-, tervise- ja toksikoloogilise mõju uuringute valdkonnas.

1.5

Komitee on veendunud, et nanotehnoloogiate keerukuse, kiire arengu ja valdkonnaülese iseloomu tõttu tuleb kasutada regulatiivses, eetilises ja sotsiaalses raamistikus multidistsiplinaarset lähenemisviisi, eriti riskijuhtimise küsimuses. See on hädavajalik kõigi asjaosaliste jaoks vastuvõetavate lahenduste leidmiseks ja riskide haldamiseks usaldusväärsetel, täielikel ja vastutustundlikel alustel.

1.6

Valitsemise optimaalne süsteem peab tagama tasakaalu nanomaterjalide vastutustundliku arendamise eri aspektide vahel. Komitee soovitab muuta Euroopa Nanotehnoloogiate Seirekeskuse alaliseks agentuuriks, mis teostaks usaldusväärsete teaduslike ja majanduslike aluste põhjal analüüse ja uuriks nanotehnoloogiate mõju ühiskonnale ning võimalikke ohte keskkonnale, tervisele ja turvalisusele koostöös teiste asjaomaste Euroopa agentuuridega.

1.7

Komitee peab vajalikuks ühtset reguleerivat viiteraamistikku ning samuti valitsemise süsteemi, mille eesmärk on tagada selged ja usaldusväärsed vastused esilekerkivatele vajadustele, eelkõige seoses ühiste liigitamismeetodite, metroloogia ning kehtivate ja uute protokollide valideerimise, testimise ning normide kehtestamisele eelnevate ja sellega samaaegsete teadusuuringutega.

1.8

Komitee arvates on multidistsiplinaarse hariduse ja koolituse valdkonnas vajalik rakendada otsustavaid meetmeid, mis hõlmavad riskide hindamist ja ennetamist ning mida toetab kõrgetasemeline infrastruktuur.

1.9

Komitee peab oluliseks Euroopa võrdlusuuringute süsteemi väljatöötamist algatuste jaoks, mida arendatakse ohtude hindamise ja ennetamise valdkonnas Euroopas, USAs, Jaapanis ja areneva majandusega riikides.

1.10

Komitee arvates tuleks toetada selliste tehnilis-normatiivse standardiseerimisega tegelevate Euroopa organisatsioonide nagu CEN, CENELEC ja ETSI tegevust, kasutades sealhulgas komisjoni antud selgeid ja läbipaistvaid volitusi, ning levitada neid kogemusi komitee ISO/TC 229 kaudu rahvusvahelisel tasandil, et tagada nanotehnoloogiate, nanotoodete ning nanoteadust ja -tehnoloogiat kaasavate keerukamate süsteemide ülemaailmse leviku turvalisus.

1.11

Komitee soovitab tugevdada kindlatel ja läbipaistvatel alustel põhinevat struktureeritud dialoogi kodanikuühiskonnaga, et Euroopa saaks rahvusvahelisel tasandil ühehäälselt väljendada oma seisukohta selles tuleviku jaoks üliolulises valdkonnas.

1.12

Komitee soovib, et tegevuskava käsitlevas 2009. aasta raportis oleks üks eraldi peatükk pühendatud järgmistele teemadele:

2.1

Viimastel aastatel on komisjon olnud suurimaks riiklikuks rahastajaks nanoteaduse ja -tehnoloogia valdkonnas. Kuuenda raamprogrammi raames rahastas komisjon teadusuuringuid ja arendustegevust 1,4 miljardi euroga; seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) esimesel aastal eraldati umbes 600 miljonit eurot, sealhulgas 28 miljonit eurot nanoteaduse ja -tehnoloogia ohutusega seotud uuringutele, mis suurendab sellele valdkonnale pühendatud kogusummat 80 miljoni euroni (1).

2.2

Loodud on mitmeid nanotehnoloogia rakenduste arendamisele pühendatud Euroopa tehnoloogiaplatvorme, sealhulgas nanoelektroonika (ENIAC), nanomeditsiini ja säästva keemia valdkonnas.

2.3

Kogu maailmas tehti aastatel 2004–2006 era- ja riiklikke investeeringuid nanoteadustesse ja-tehnoloogiasse 24 miljardi euro ulatuses. Euroopa panus moodustab sellest ülemaailmsest kogusummast enam kui veerandi ja komisjoni vahendid 5–6 % (2).

2.4

Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendas raamprogrammis (2007–2013) (3) nõutakse nanoteaduste ja nanotehnoloogia küsimuses Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud eetika põhialuste järgimist.

2.5

Aruandes kolmanda nanotehnoloogiate vastutustundlikku uurimist ja arendamist käsitleva rahvusvahelise dialoogi kohta tõsteti esile tegevust järgmistes valdkondades:

2.6

Erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide kaasamine on toimunud muu hulgas järgmiste algatuste kaudu:

2.7

Suurbritannia Royal Society raportis „Nanoteadused ja nanotehnoloogiad: võimalused ja ohud” (4) märgitakse: „Niikaua kui nanoosakeste ja nanotorude keskkonnamõju kohta ei ole rohkem teada, soovitame toodetud nanotorude ja nanoosakeste pääsemist keskkonda võimalusel vältida.”

2.8

Nanomaterjale leidub juba praegu mitmetes üldkasutatavates objektides (5), sealhulgas järgmistes: isepuhastuvad kattekihid, mis vähendavad pindaktiivsete ainete kasutamist; saastamisvastased osakesed, mis eemaldavad õhust lämmastikoksiidi; uue põlvkonna fotogalvaanilised elemendid; soojust isoleerivad materjalid, CO2 kogumissüsteemid; õhu ja vee nanofiltrid; nanotehnoloogia arvukad rakendused meditsiinilises diagnostikas ja mitteinvasiivsetes raviprotseduurides.

2.9

Probleem tuleneb ka vajadusest kohandada toksilisuse ohtude hindamise protokolle lühikeses ja pikas perspektiivis nanomaterjalidele ja nende kogunemisele ning muude ainete koosmõjule ökosüsteemis, orgaanilistes kudedes ja inimestes.

2.10

Standardid ja keerukates keskkondades ohtude hindamise kontrollimehhanismid võivad erineda in vitro hindamisest in situ hindamiseni ning selle valdkonnaga seotud teadusuuringud (6) peaksid puudutama laiemat valdkonda kui tavapärased kaitsetooted, nagu filtrid, hingamisteede kaitsevahendid, kaitseriided, kindad, st esemed, mida on testitud 10–50 nanomeetri pikkuste grafiidist nanoosakestega.

2.11

Nagu märgib komisjon ning nagu komitee on korduvalt rõhutanud, on „terviklikust, ohutust ja vastutustundlikust lähenemisviisist” saanud ELi nanotehnoloogiapoliitika alus. Et nanotehnoloogia rakendusala on eriti lai ja mitmekülgne, ulatudes tuumafüüsikast plasmatehnoloogiani ja nanomehaanikast tekstiilitootmiseni, on vaja ühtset visiooni, mis võimaldaks identifitseerida ja ära kasutada selle teadusharu allharude raames esinevaid kattumispunkte ja vastastikust sõltuvust.

2.12

Arvestades, et nanoprotsessid leiavad aset nanotasandil (10-9), mida on tavainimesel väga raske mõista, tuleks tarbijatega viivitamatult alustada konstruktiivset dialoogi nanomaterjalide teemal, mis võimaldaks ohtude kindlakstegemist ja vältimist, aga ka võimalike põhjendamatute kartuste hajutamist.

2.13

Komitee on rõhutanud lisaks vajadusele, et ühine Euroopa strateegia põhineks „tööstuslike ja multisektoraalsete rakenduste arengul ning majandusliku, sotsiaalse, õigusliku, normatiivse, rahandusliku ja finantskonteksti arengu kiirendamisel, millesse innovaatiliste uute ettevõtete tegevus ning kutseprofiilid peavad sobima” ka nõuet, et see põhineks „eetiliste, keskkonna-, tervishoiu- ja julgeolekuhuvide tagamisel kogu teaduslike rakenduste elutsükli vältel” (7).

2.14

Ühes hilisemas arvamuses (8) meenutas komitee vajadust pöörata tähelepanu asjaoludele nagu „selge, läbipaistev dialoog kodanikuühiskonnaga, tagades nanoteaduste ja -tehnoloogiatega kaasnevate ohtude ja võimaluste objektiivsetel hinnangutel põhineva teadlikkuse” ning „pidev valvsus eetiliste ja keskkondlike aspektide kaitsmisel, kaasa arvatud töötajate ja tarbijate tervishoid ja ohutus”.

2.15

2008. aastal võttis komisjon vastu soovituse, (9) milles keskendutakse nanoteaduse ja -tehnoloogiaga seotud vastutustundlikule uurimistööle ning milles soovitatakse koostada seitsmele põhimõttele toetuv käitumiskoodeks:

—   arusaadavus: nanoteaduse- ja -tehnoloogiaalane uurimistöö peaks olema avalikkusele arusaadav. Selle puhul tuleb järgida põhiõigusi ning seda peaks teostatama inimeste ja ühiskonna heaolu huvides;

—   säästvus: lähtumine eetilistest ja säästva arengu põhimõtetest tähendab, et nanoteaduse- ja -tehnoloogiaalane uurimistöö ei tohiks kahjustada keskkonda, sealhulgas inimesi, loomi ega taimi;

—   ettevaatus: tegutseda tuleb vastavalt ettevaatusprintsiibile (10), et vältida võimalikku negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele;

—   kaasamine: lähtumine läbipaistvuse, teabele õigustatud juurdepääsu andmise ja kõigile sidusrühmadele avatuse põhimõtetest;

—   pädevus: parimate teadusnormide kasutamine, kaasa arvatud teaduslikku ausust toetavad normid ja heade laboritavadega (11) seotud normid;

—   innovatsioon: nanoteaduse- ja -tehnoloogiaalase uurimistöö juhtimine peaks innovatsiooni ning majanduskasvu tagamiseks maksimaalselt toetama loovust, paindlikkust ja plaanimissuutlikkust;

—   vastutustunne: teadlased ja teadusasutused peaksid vastutama ühiskonda, keskkonda ja inimtervist ohustava mõju eest, mida nende uurimistöö võib avaldada nii praegustele kui tulevastele põlvkondadele.

Soovituse kohaselt peaksid liikmesriigid igal aastal koodeksi rakendamise tulemustest ja selleks tarvitusele võetud headest tavadest aru andma.

2.16

Komitee toetab käitumiskoodeksi põhimõtteid ja leiab, et need kehtivad ka Euroopa nanoteaduste- ja -tehnoloogiate õigusliku ja regulatiivse raamistiku läbivaatamise korral.

2.17

Komitee väljendab muret, et areng nanotehnoloogiate äriliste rakenduste ning nanomaterjalide keskkonna-, tervise- ja toksikoloogilise mõju uuringute valdkonnas on endiselt liiga aeglane.

2.18

Kuigi praegu tundub töötajate ja kodanike jaoks nanomaterjalidega kokkupuute oht piisavalt väike, peab komitee hädavajalikuks tugevdada teadus- ja tööstusmaailmaga peetava dialoogi mehhanisme, et neid aspekte – koos vajalike inim- ja finantsressurssidega – võetaks algusest peale arvesse kõigis nanomaterjale puudutavates teadusuuringutes ja ärirakendustes.

2.19

Komitee soovib rõhutada, et paljudele asjaomastele uurimisvaldkondadele ja sektoritele vastab sama palju ühenduse asjaomaseid õiguslik-regulatiivseid vahendeid (enam kui 90): selline keerukus võib kahjustada ühenduse normide selgust ja mõistetavust kodanike ja tarbijate jaoks.

2.20

Eelkõige VKEde, tarbijate ja kodanike jaoks võiks lihtsustada õigustiku mõistmist õiguste selgitamise ja spetsiaalse interaktiivse veebilehekülje loomise teel, osalusdemokraatia ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaudu ning heade tavade juhiste levitamise teel.

2.21

Optimaalse halduse tagamiseks tuleb säilitada tasakaal nanomaterjalide vastutustundliku arendamisega seonduvate arvukate aspektide vahel. Komitee soovitab luua alalise organi, mis põhineks ka 2008. aastal ELi rahastatud projektina (12) loodud Euroopa Nanotehnoloogiate Seirekeskuse tulemustel ja mis teostaks usaldusväärsete teaduslike ja majanduslike aluste põhjal analüüse, uuriks eetilisi küsimusi ning võimalikke ohte keskkonnale, tervisele ja turvalisusele ning kehtestaks uusi standardeid.

2.22

Komitee on veendunud, et nanotehnoloogiate keerukuse, kiire arengu ja valdkonnaülese iseloomu tõttu tuleb kasutada multidistsiplinaarset (regulatiivset, eetilist ja sotsiaalset) lähenemisviisi, mis on hädavajalik, et võimaldada ohtude haldamiseks lahenduste pakkumist, mis põhinevad usaldusväärsetel, täielikel ja vastutustundlikel analüüsidel, mis tähendab kogu toodetud nanomaterjale puudutava teabe korrastamist, dokumenteerimist ja täpset edastamist.

3.1

Komisjoni arvates tuleks eelkõige tagada see, et

4.1

Komitee leiab, et nanoteaduste ja nanomaterjalide vastutustundlikuks arendamiseks, mis pakub Euroopale olulise võimaluse vastata ülemaailmsel tasandil majandusliku ja sotsiaalse arengu ning konkurentsiga seotud väljakutsetele, peab arenguga algusest peale kaasnema multidistsiplinaarne lähenemine, mis võimaldaks alalist dialoogi kodanikuühiskonnaga, kuna see on üldsuse heakskiidu saamiseks hädavajalik.

4.2

Ehkki komitee väljendab heameelt komisjoni poolt arvukate olemasolevate ühenduse meetmete analüüsimisel tehtud töö üle, leiab komitee, et seda analüüsi tuleb veelgi arendada, et luua ühtne raamistik läbipaistva ja kasutajasõbraliku aluse tagamiseks kodanikuühiskonnaga struktureeritud dialoogi pidamisel, mille vajadust on komitee korduvalt rõhutanud (13).

4.3

Komitee arvates esineb puudusi järgmistes valdkondades: tulevikku suunatud meetmed nanotehnoloogia ohuanalüüsis, reguleeriva võrdlusraamistiku integreerimine, ühine haldamissüsteem rahvusvahelisel tasandil, mis võimaldaks anda selgeid, usaldusväärseid ja täielikke vastuseid ning uurida meetmete poolt eetilistele küsimustele avaldatavat mõju ja võimalikke ohte keskkonnale ja kodanike tervisele ja ohutusele ning nende võimalikke arenguid.

4.4

Komitee taotleb siiski ühenduse algatuse edasist arendamist eesmärgiga:

4.5

Lõpetuseks soovib komitee, et 2005.–2009. aasta tegevuskava käsitlevas 2009. aasta raportis pühendataks üks peatükk ohtude hindamise ja ennetamise reguleerivatele aspektidele, testiprotokollide tõhususele, valdkonnas täheldatud edusammudele ja uutele prioriteetsetele tegevussuundadele.