Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne juhtumi nr COMP/C-3/37.792 — Microsoft kohta

(Vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ, ärakuulamise eest vastutavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes — artiklitele 15 ja 16 — EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21)

(2008/C 138/05)

Käesolevat juhtumit käsitleva otsuse eelnõu põhjal võib teha järgmised tähelepanekud.

Artikli 24 lõike 1 kohane menetlus põhineb 24. märtsi 2004. aasta lõplikul otsusel

Komisjon tegi 24. märtsil 2004 EÜ asutamislepingu artikli 82 alusel algatatud menetluses (juhtum nr COMP/C-3/37.792) otsuse, mis on adresseeritud Microsoft Corporationile (edaspidi „Microsoft”). Selles otsuses (edaspidi „lõplik otsus”) leidis komisjon muu hulgas, et Microsoft oli rikkunud EÜ asutamislepingu artiklit 82 (edaspidi „artikkel 82”) ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklit 54, keeldudes avalikustamast oktoobrist 1998 kuni otsuse vastuvõtmise kuupäevani töörühma serveri operatsioonisüsteemi toodete tarnijaile teatavat kindlaksmääratud teavet koostalitlusvõime kohta, et neil oleks võimalik arendada ja turustada selliseid tooteid (1).

Komisjon võttis 10. novembril 2005 vastu otsuse määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 24 lõike 1 alusel (edaspidi „artikli 24 lõikel 1 põhinev otsus”). Selle otsuse artiklis 1 on antud korraldus: „Microsoft Corporation tagab, et ta täidab 15. detsembriks 2005 täielikult kohustused, mis on sätestatud lõpliku otsuse artikli 5 punktides a ja c. Kui need kohustused ei ole täidetud, määratakse Microsoft Corporationile alates sellest kuupäevast karistusmakse 2 miljonit EUR päevas.”

Artikli 24 lõikel 1 põhinevas otsuses on määratud kindlaks kaks juhtumit, kus Microsoft ei ole täitnud oma kohustusi, mis tulenevad lõpliku otsuse artikli 5 punktidest a ja c. Käesolev menetlus on seotud üksnes väitega, et Microsoft ei ole esitanud täielikke ja täpseid tehnilisi dokumente teabe jaoks koostalitlusvõime kohta, mida ta pidi esitama lõpliku otsuse alusel.

Microsofti võetud meetmed täielike ja täpsete tehniliste dokumentide esitamiseks ja komisjoni arvamus nende kohta

Microsoft saatis 14. detsembril 2004 komisjonile tehnilised dokumendid (spetsifikatsioonid), mille Microsoft oli koostanud asjaomaste protokollide jaoks (edaspidi „tehnilised dokumendid”). OTR, komisjoni tehnilised väliseksperdid, vaatas tehnilised dokumendid läbi ja andis nende täielikkusele, täpsusele ja otstarbekohasusele negatiivse hinnangu (edaspidi „OTRi esimene aruanne”). Komisjoni talitused saatsid 15. juunil 2005 OTRi esimese aruande Microsoftile märkuste esitamiseks. Microsoft saatis oma vastuse OTRi esimesele aruandele 8. juulil 2005.

Komisjon kehtestas 28. juuli 2005. aasta otsusega järelevalvemehhanismi, sätestades seirehalduri määramise, tööülesanded ja kohustused. Seirehalduri ülesanne on abistada komisjoni ja kontrollida lõpliku otsuse täitmist (2). Komisjon valis 5. oktoobril 2005 seirehalduriks ühe isiku Microsofti esitatud nimekirjast, kuhu oli kantud neli eksperti.

Vastuseks puudujääkidele tehnilistes dokumentides sisalduvas teabes, mis tuvastati OTRi esimeses aruandes, esitas Microsoft komisjoni talitustele 8. augustil 2005 tehniliste dokumentide ajakohastatud versiooni.

OTR vaatas ka selle tehniliste dokumentide versiooni läbi. OTR esitas ajakohastatud aruande tehniliste dokumentide täielikkuse ja täpsuse kohta, mis sisaldas endiselt OTRi negatiivset arvamust.

Lõpliku otsuse artikli 5 punktist c tulenevate kohustuste täitmiseks on Microsoft teinud huvitatud ettevõtjatele kättesaadavaks hindamislepingu. Seni on sõlminud Microsoftiga kolmepäevased hindamislepingud neli ettevõtjat (Novell, IBM, Oracle ja Sun). Komisjoni talitused on palunud nendel ettevõtjatel esitada üksikasjaliku kirjelduse, kuidas hindamine kohapeal toimus, ja hinnangu, kas hindamise käigus uuritud tehnilistes dokumentides on täielikud ja täpsed otsuse rakendusalasse kuuluvate protokollide spetsifikatsioonid, ning oma arvamuse tehnilistes dokumentides avalikustatud tehnoloogia väärtuse kohta.

Vastuseks komisjoni kahele taotlusele (üks septembris/oktoobris 2005 ja teine märtsis 2006) esitasid Novell, IBM, Oracle ja Sun kriitilisi märkusi esitatud tehniliste dokumentide asjakohasuse ja piisavuse kohta.

Microsoft esitas 11. ja 23. novembril 2005 muudetud tehnilised dokumendid (edaspidi „2005. aasta novembri tehnilised dokumendid”). Seirehaldur esitas 30. novembril 2005 esialgse aruande Microsofti muudetud tehniliste dokumentide kohta. Aruanne saadeti Microsoftile. Seirehaldur esitas 15. detsembril 2005 lõpparuande 2005. aasta novembri tehniliste dokumentide kohta.

Microsoft saatis 15. detsembril 2005 vastuse seirehalduri esialgsele aruandele ja teatas, et Redmondis on saadaval täiendavalt muudetud tehnilised dokumendid (edaspidi „15. detsembri 2005. aasta tehnilised dokumendid”). Seirehaldur kommenteeris 3. märtsil 2006 koostatud aruandes tehniliste dokumentide kolmandat versiooni, mida komisjon ei saanud kätte enne 26. detsembrit 2005.

Vastuväide

Komisjon esitas 21. detsembril 2005 Microsoftile vastuväite, milles väljendas oma esialgset arvamust, et 11. ja 23. novembril 2005 esitatud muudetud tehnilised dokumendid ei olnud ikka veel piisavad Microsofti kohustuste täitmiseks, mis tulenesid lõpliku otsuse artikli 5 punktidest a ja c. Vastuväites osutati ka tehniliste dokumentide kolmandale versioonile, rõhutades, et tehniliste dokumentide 15. detsembri 2005. aasta versioonis tehtud muudatused olid peamiselt seotud vorminguga. Komisjon tegi järelduse, et 15. detsembri 2005. aasta tehniliste dokumentide versioonis ei oldud parandatud puudusi, mis olid tuvastatud eelmistes versioonides. Seirehalduri aruanded lisati vastuväitele.

Microsoftil paluti vastata 31. jaanuariks 2006. Microsofti taotlusel pikendasin ma seda tähtaega 15. veebruarini 2006 eelkõige sellepärast, et Microsofti väliseksperdid saaksid koostada põhjendatud arvamuse komisjoni esitatud kriitikale. Pikendatud tähtajast peeti kinni.

Microsoft väitis suulisel ärakuulamisel ja oma kirjalikus vastuses, et vastuväide oli väga ekslik, sest seal ei võetud piisavalt arvesse tehnilisi dokumente, millest Microsoft andis teada 15. detsembril 2005. Kuna Microsoft oli teatanud komisjonile, et tehnilised dokumendid on uurimiseks valmis alates 15. detsembrist, oleks komisjon pidanud ootama, kuni tehniliste dokumentide koopiad jõuavad Brüsselisse ning mitte esitama enne seda vastuväidet.

Ma ei jaga Microsofti seisukohta, nagu oleks vastuväide ekslik. Vastavalt kohtulahenditele on vastuväide dokument, milles esitatakse esialgsed järeldused. Komisjon võib oma vastuväites väljendatud seisukohta muuta või täiendada kuni otsuse vastuvõtmiseni, eeldusel et ta annab asjaomastele ettevõtjatele võimaluse avaldada selles suhtes oma arvamust (3). 10. märtsil 2006 esitatud asjaolusid käsitlevas kirjas (vt allpool) teavitati Microsofti nõuetekohaselt komisjoni hinnangust Microsofti esitatud tehniliste dokumentide kolmandale versioonile ning anti piisavalt aega oma seisukohtade väljendamiseks. Seetõttu ei saa minu arvates Microsoft väita, et on rikutud nende õigusi seoses vastuväite esitamisega.

Järgmised Microsofti dokumendid ja „asjaolusid käsitlev kiri”

Microsoft pakkus 25. jaanuaril 2006 tehniliste dokumentide litsentsisaajatele lähtekoodi võrdluslitsentsi abil juurdepääsu Windowsi lähtekoodile.

Microsoft esitas 30. jaanuaril 2006 komisjoni asjaomastele talitustele tehniliste dokumentide neljanda versiooni.

Komisjon esitas 10. märtsil 2006 Microsoftile dokumendi (edaspidi „asjaolusid käsitlev kiri”), milles selgitati, et 15. detsembri 2005. aasta tehniliste dokumentide versiooni peeti lõpliku otsuse täitmiseks ebapiisavaks. Lisaks sellele teatati Microsoftile, et lähtekoodi avalikustamist ei peeta asjakohaseks seoses Microsofti kohustustega, mis tulenevad lõpliku otsuse artikli 5 punktidest a ja c. Lisati seirehalduri aruanne tehniliste dokumentide kolmanda versiooni kohta ja TAEUSi koostatud aruanne tehniliste dokumentide neljanda versiooni kohta, kuigi selleks oli uuritud vaid ühe protokolli spetsifikatsiooni.

Microsoftile anti võimalus esitada kahe nädala jooksul märkusi asjaolusid käsitleva kirja kohta.

Microsoft asus 14. märtsi 2006. aasta kirjas seisukohale, et asjaolusid käsitlevas kirjas oli uusi väiteid ning seetõttu oli see täiendav vastuväide, mille avaldamise korral tuleks anda vastamiseks aega neli nädalat. Eelkõige leidis Microsoft, et asjaolusid käsitlevas kirjas sisalduv kinnitus, mille kohaselt tehniliste dokumentide kolmas versioon ei vastanud komisjoni 24. märtsi 2004. aasta otsuse artikli 5 punktidele a ja c, on oma olemuselt uus väide.

Oma 17. märtsi 2006. aasta vastuses väitsin ma, et ma ei jaga Microsofti seisukohta, nagu oleks komisjoni asjaolusid käsitlevas kirjas olnud vastuväiteid, mida ei olnud komisjoni vastuväites esitatud. Minu arvates ei tähenda 15. detsembri 2005. aasta tehniliste dokumentide üksikasjalikum käsitlemine uusi vastuväiteid Microsofti vastu, pigem on see uute asjaolude valguses kinnitus olemasolevatele vastuväidetele. Seetõttu ma ei nõustunud Microsofti taotlusega. Pidades siiski eelkõige silmas seda, et anda Microsoftile võimalus keskenduda peatse suulise ärakuulamise ettevalmistamisele, seda nii seoses vastuväitega kui ka asjaolusid käsitleva kirjaga, ma ei nõudnud Microsoftilt kirjalike märkuste esitamist asjaolusid käsitleva kirja kohta enne suulist ärakuulamist, ja andsin Microsoftile aega kirjalike märkuste esitamiseks asjaolusid käsitleva kirja kohta kuni kaks nädalat pärast suulist ärakuulamist, s.o 14. aprillini 2006. Tähtajast peeti kinni.

Järgmised Microsofti dokumendid ja komisjoni teine asjaolusid käsitlev kiri

Microsoft esitas 11. aprillil 2006 tehniliste dokumentide järgmise muudetud versiooni.

Pärast 7.–8. aprilli 2006. aasta kohtumist, millel osalesid seirehaldur ning Microsofti ja komisjoni esindajad, ning konkurentsi eest vastutava komisjoni liikme 13. aprilli 2006. aasta kirja Microsofti tegevjuhile, esitas Microsoft seirehaldurile 22. aprillil 2006 tegevuskava täielike ja täpsete tehniliste dokumentide esitamiseks. Tegevuskavas on ette nähtud, et muudetud tehnilised dokumendid suurema osa nendes kirjeldatud protokollide kohta esitatakse 30. juuniks 2006 ja tehnilised dokumendid ülejäänud nendes kirjeldatud protokollide kohta esitatakse 18. juuliks 2006.

Seirehaldur esitas 15. mail 2006 kaks aruannet. Ühes aruandes olid märkused Microsofti tehniliste ekspertide aruannete kohta, mis olid lisatud Microsofti 14. aprilli 2006. aasta kirjale, ja teises oli hinnang Microsofti poolt 11. aprillil 2006 esitatud tehniliste dokumentide täielikkuse ja täpsuse kohta.

TAEUS esitas 15. mail 2006 aruande, milles oli hinnang nende dokumentide täielikkuse ja täpsuse kohta ning märkused Microsofti eksperdi aruannete kohta. See aruanne esitati Microsoftile 19. mail 2006 koos 15. mai 2006. aasta seirehalduri aruandega ja seirehalduri aruandega 11. aprillil 2006 Microsofti esitatud tehniliste dokumentide kohta. Komisjon teatas samas kirjas Microsoftile oma hinnangust, et 21. detsembril 2005 tõstatatud vastuväitele seoses tehniliste dokumentide täielikkuse ja täpsusega ei ole lahendust pakutud ning seega jääb vastuväide kehtima. Komisjon palus Microsoftil esitada oma märkused kahe nädala jooksul alates kirja kättesaamisest.

Microsoft taotles 23. mail 2006 tähtaja pikendamist kahe nädala võrra, et vastata komisjoni 19. mai 2006. aasta kirjale.

Ma nõustusin 30. mail 2006 pikendama Microsofti tähtaega komisjoni 19. mai 2006. aasta kirjale vastamiseks kuni 9. juunini 2006.

Microsoft vastas 19. mai 2006. aasta kirjale 9. juunil 2006. Vastuses oli Microsofti tehniliste ekspertide kaks täiendavat aruannet.

Juurdepääs toimikule

Pärast vastuväite esitamist anti Microsoftile juurdepääs toimikule 23. detsembril 2005. Microsoft taotles täiendavat juurdepääsu toimikule 24. detsembri 2005. aasta ja 2. jaanuari 2006. aasta kirjades ning kohtumisel ärakuulamise eest vastutava ametniku büroos 6. jaanuaril 2006. Toimikule juurdepääsuga seoses taotleti juurdepääsu ka kirjavahetusele, mida komisjon oli pidanud OTRi ja seirehalduriga.

Oma 13. jaanuari 2006. aasta kirjas ei olnud ma nõus täitma Microsofti taotlust saada juurdepääs kirjavahetusele OTRi ja seirehalduriga. Pärast üksikasjalikku kirjavahetust Microsoftiga leidsin ma, et kõnealune kirjavahetus on sisemine kirjavahetus. Ma kontrollisin siiski hoolikalt, kas juurdepääs kirjavahetusele oleks olnud vajalik metoodika piisavaks mõistmiseks või seirehalduri aruande nõuetekohaseks tehniliseks kontrollimiseks või muul viisil asendamatu Microsofti kaitse jaoks. Kuna seda ei saanud välistada seirehalduri tehtud „piisavuse testi” puhul, otsustasin ma anda juurdepääsu sellele dokumendile. Lisaks sellele tagasin ma, et Microsoftile esitatakse kirjeldav loetelu kõigist veel avalikustamata dokumentidest, mis võisid olla seotud vastuväitega, et Microsoft saaks kontrollida komisjoni talituste tehtud juurdepääsetavate dokumentide valikut.

Microsoft taotles 17. jaanuari 2006. aasta kirjaga juurdepääsu kõigile dokumentidele, mis on seotud komisjoni kontaktidega nelja ettevõtjaga, kes vastasid komisjoni turutestile (Novell, IBM, Oracle ja Sun), ning mis tahes kolmanda isikuga, kellega komisjonil on olnud selles kontekstis kontakte. Kuigi esialgu kõik kolmandate isikute esitatud dokumendid salastati, loobusid kõik teabe esitajad oma konfidentsiaalsuse õigusest seoses oma dokumentidega, mis olid Microsoftile esitatud loetelus. Seega anti dokumentidele juurdepääs. Mõned ettevõtjad loobusid konfidentsiaalsusest tingimusel, et Microsoft ei levita teavet muudele isikutele kui oma nõustajatele või töötajatele, kes on käesoleva menetlusega seotud, ning ma teavitasin sellest Microsofti. Seejärel kaebasid mõned teabe esitajad, et Microsoft on väärkasutanud teavet muudeks eesmärkideks kui Microsofti kaitse jaoks käesolevas menetluses, eelkõige esitades teabe Microsofti kodulehel. Microsoftile anti võimalus kommenteerida neid kaebusi. Ma andsin samuti juurdepääsuloa ühele kirjavahetusele, mida OTR ja seirehaldur olid pidanud kolmandate isikutega.

Microsoft taotles 2. märtsi 2006. aasta kirjas juurdepääsu igasugustele dokumentidele, mida teabe esitajad, eelkõige Sun, IBM ja Oracle olid esitanud otse seirehaldurile ja OTRile. Kuigi need dokumendid ei kuulunud Microsofti taotluse esitamise ajal komisjoni toimikusse, nõustusid asjaomased komisjoni talitused küsima kõnealust kirjavahetust seirehaldurilt (OTR oli teatanud komisjonile, et kirjalikku teabevahetust kolmandate isikutega ei olnud toimunud). Microsoftile esitati see teave, välja arvatud mõned dokumendid, mida peeti konfidentsiaalseks ja mitte asjakohaseks.

Microsoft taotles 22. märtsi 2006. aasta kirjas juurdepääsu vastustele, mida komisjon talitused olid saanud kolmandatelt ettevõtjatelt vastuseks taotlustele, mis on sätestatud artiklis 18. Ma tagasin juurdepääsu andmise kohe pärast seda, kui kolmandate isikute konfidentsiaalsusnõuded olid läbi vaadatud. Microsoft taotles samas kirjas juurdepääsu kirjavahetusele komisjoni ja tema uue eksperdi, TAEUSe vahel. Ma ei nõustunud Microsofti taotlusega, sest pidasin seda kirjavahetust sisemiseks kirjavahetuseks. Ma kontrollisin siiski, kas kirjavahetus on vajalik TAEUSe koostatud aruannete tehnilise õigsuse kontrollimiseks või kasutatud metoodika mõistmiseks. Microsoft oletas ka, et on peetud rohkem kirjavahetust komisjoni talituste ja huvitatud kolmandate isikute vahel. Ma teatasin Microsoftile, et seda ei ole tehtud.

Microsoft taotles 23. mai 2006. aasta kirjas juurdepääsu täiendavale kirjavahetusele komisjoni ning seirehalduri ja TAEUSe vahel ning taotles juurdepääsu komisjoni ja kolmandate isikute vahel vahetatud teatiste ajakohastatud loetelule ning teatiste mittekonfidentsiaalsete versioonide koopiatele.

Oma 2. juuni 2006. aasta vastuses kinnitasin oma seisukohta, et Microsoftil ei ole õigust saada juurdepääsu komisjoni ning TAEUSe ja seirehalduri vahelisele sisemisele kirjavahetusele. Ma kontrollisin siiski põhjalikult, kas kirjavahetuses on midagi, mis oleks oluline Microsofti kaitse jaoks. Ma tagasin Microsoftile ajakohastatud loetelu saatmise teatiste kohta komisjoni ja kolmandate poolte vahel ning nende teatiste täielike koopiate saatmise, mis ei olnud konfidentsiaalsed, kuid olid seotud vastuväidetega, mida oli esitatud Microsofti vastu käesolevas menetluses.

Suuline ärakuulamine

Microsoft taotles oma 15. veebruari 2006. aasta esildises avalikku suulist ärakuulamist. Ma rõhutasin oma 23. veebruari 2006. aasta kirjas, et vastavalt määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 14 lõike 6 selgele sõnastusele ei ole suulised ärakuulamised avalikud. Kuna see ei olnud mitte üksnes Microsofti huvides, vaid ka teiste ärakuulamise osaliste ja menetluse huvides (muu hulgas selleks, et säilitada arutelu rahulikkus), asusin seisukohale, et Microsofti taotluse puhul ei saa ma kõrvale kalduda ammusest reeglist, mis oli taganud suuliste ärakuulamiste konstruktiivse ja tulemusliku atmosfääri viimasel 40 aastal.

Kuna ma lükkasin Microsofti taotluse edasilükkamise kohta tagasi, toimus suuline ärakuulamine 30. ja 31. märtsil 2006.

Lisaks Microsoftile osalesid ärakuulamisel üheksa huvitatud kolmandat isikut ja tegid ettekande.

Microsoftile ei seatud piiranguid seoses nende esitlusega suulisel ärakuulamisel. Lisaks sellele anti neile peaaegu nii palju kõneaega, kui nad soovisid. Võttes arvesse seotud kolmandate isikute suurt arvu, paluti mõnel neist lühendada oma esialgset kõneaja taotlust. Säilitati üldine tasakaal Microsofti ja kolmandate isikute vahel. Microsoftil lubati vastata kolmandate isikute märkustele ärakuulamise lõpus.

Ärakuulamine peeti peamiselt selle teabe põhjal, mille Microsoft esitas 26. detsembril 2005 (tehniliste dokumentide kolmas versioon). Kuid ma ei sekkunud, kui käsitleti Microsofti 30. jaanuaril 2006 esitatud tehniliste dokumentide neljandat versiooni, sest neid dokumente käsitleti TAEUSe aruandes, mis oli lisatud komisjoni 10. märtsi 2006. aasta asjaolusid käsitlevale kirjale.

Lõpliku otsuse eelnõu

Minu arvates ei ole lõpliku otsuse eelnõus õiguslikke aspekte, mida ei ole käsitletud vastuväites, ega asjaolusid, mida ei ole käsitletud vastuväites või asjaolusid käsitlevates kirjades.

Pidades silmas eespool nimetatut, leian ma, et käesoleva juhtumi puhul on peetud kinni Microsofti ja kolmandate isikute õigusest olla ära kuulatud.

(1)  Lõpliku otsuse regulatiivosa artikkel 5 on järgmine:

„Seoses artikli 2 punktis a osutatud rikkumisega:

(2)  Vt otsuse artikkel 7 ja seirehalduri otsuse artikkel 3.

(3)  Esimese astme kohtu 30. septembri 2003. aasta otsus ühendatud kohtuasjades T-191/98 ja T-212/98 kuni T-214/98, Atlantic Container Line, punkt 115.