24.1.2008

Euroopa Liidu Teataja

C 18/1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) artikli 37 kohased teated

Liikmesriigi õigusele vastavad karistused välispiiride ebaseadusliku ületamise eest väljaspool piiripunkte ja väljaspool nende kindlaksmääratud lahtiolekuaega – artikli 4 lõige 3

(2008/C 18/01)

BELGIA

Kõnealused trahvid on ette nähtud 25. aprilli 2007. aasta seaduse (millega muudetakse 15. detsembri 1980. aasta seadust territooriumile juurdepääsu, sellel viibimise, elamaasumise ja välismaalaste tagasisaatmise kohta) artiklis 3. Seadus on avaldatud Belgia Kuningriigi ametlikus teatajas Moniteur Belge10. mail 2007 ja sellega lisatakse 15. detsembri 1980. aasta seadusesse artikkel 4a.

Need muudatused ei ole veel jõustunud. Kõnealuse seaduse artikli 48 kohaselt jõustuvad need kuninga määratud kuupäeval ja hiljemalt Moniteur Belge'is avaldamise kuupäevale järgneva 13. kuu esimesel päeval.

„Artikkel 4a

1. Välispiiride ületamist käsitlevate Belgia suhtes siduvate rahvusvaheliste lepingute või Euroopa õigusaktide tähenduses välispiiridel tuleb kuningriiki sisenemist ja sealt lahkumist lubada ainult piiripunktides ja sellistes piiripunktides selgesti näidatud kindlaksmääratud lahtiolekuaegadel.

2. Mittekodanikud peavad esitama kuningriiki sisenedes ja sealt lahkudes reisidokumendid.

3. Mittekodanikule, kes rikub lõikes 1 nimetatud kohustust, võib minister või tema esindaja määrata trahvi 200 eurot.

Kui lõikes 1 sätestatud kohustuse rikkumine on põhjustatud vedaja hooletusest, on vedaja ja mittekodanik kohustatud tasuma trahvi solidaarselt.

Trahvi määramise otsus pööratakse täitmisele kohe, olenemata sellest, kas otsus kaevatakse edasi või mitte.

Juriidiline isik kannab tsiviilvastutust oma juhtidele, juhtkonnale, töötajatele või esindajatele määratud haldustrahvi eest.

Trahvi saab tasuda võlgnetava summa deponeerimisega deposiitide ja eraldiste kassasse (Caisse des Dépôts et Consignations).

4. Mittekodanik või vedaja, kes soovib ministri või tema esindaja otsuse vaidlustada, peab esitama esimese astme kohtusse kirjaliku taotluse ühe kuu jooksul otsusest teatamisest alates.

Kui esimese astme kohus leiab, et kaebus on vastuvõetav ja põhjendatud, makstakse tasutud või deponeeritud summa tagasi.

Esimese astme kohus peab otsuse tegema ühe kuu jooksul eespool esimeses taandes mainitud kirjaliku kaebuse esitamisest alates.

Haldustrahvi määramise otsusesse tuleb lisada nimetatud esimese taande tekst.

5. Kui mittekodanik või vedaja trahvi ei tasu, teatatakse pädeva esindaja või esimese astme kohtu otsusest, millest on saanud res judicata, haldustrahvi sissenõudmise alustamiseks katastri-, registri- ja maa-ametile (Administration du Cadastre, de l'Enregistrement et des Domaines).

6. Kui mittekodanik, vedaja või tema esindaja deponeeris haldustrahvi deposiitide ja eraldiste kassas ja kui esimese astme kohtule ei esitata ettenähtud ajavahemiku jooksul kaebust, läheb deponeeritud summa riigi omandisse.”

BULGAARIA

Vastavalt kriminaalkoodeksi artikli 279 lõikele 1 karistatakse igaüht, kes siseneb riiki või lahkub sealt, ületades piiri valitsuse vastutava talituse loata, või kes sellise loa olemasolul ületab piiri selleks mitte ettenähtud kohas, kuni viieaastase vangistusega ja trahviga 100–300 levi.

Korduv rikkumine on raskendav asjaolu. Korduva rikkumise korral kaasneb õigusrikkumisega ühe- kuni kuueaastane vanglakaristus ja trahv 100–300 levi.

TŠEHHI VABARIIK

Tšehhi Vabariigi õigusaktides on kehtestatud karistused välispiiride loata ületamise eest väljaspool piiripunkte või väljaspool kindlaksmääratud lahtiolekuaega. Kõnealused karistused on loetletud seaduse nr 326/1999 Coll. (välismaalaste viibimise kohta Tšehhi Vabariigi territooriumil) paragrahvis 157.

Paragrahv 157

1) Välismaalane paneb toime õigusrikkumise, kui ta:

a)	ületab riigipiiri väljaspool piiripunkti;

b)	kasutab vääralt reisidokumenti (paragrahv 108), mis on väljastatud teisele välismaalasele, või reisidokumenti, mis on väljastatud vastavalt eriõigusaktile (säte 21);

c)	väldib elamisloa või piirikontrolli;

n)	ületab riigipiiri piiripunkti kaudu väljaspool määratud lahtiolekuaega või vastuolus piiripunkti otstarbega.

2) Rahatrahv kuni 10 000 Tšehhi krooni võidakse määrata alajaotise 1 punktides a–e osutatud mis tahes õigusrikkumise eest; trahv kuni 5 000 Tšehhi krooni võidakse määrata alajaotise 1 punktides f–n osutatud õigusrikkumiste eest ning trahv kuni 3 000 Tšehhi krooni võidakse määrata alajaotise 1 punktides o–w osutatud õigusrikkumiste eest.

TAANI

Välismaalaste seaduse jaotise 38 punkti 3 kohaselt võib Schengeni lepinguga mitte ühinenud riiki siseneda ja sealt lahkuda üldiselt ainult heakskiidetud piiripunktide kaudu nende lahtiolekuajal.

Jaotise 59 punkti 1 alapunkti 1 kohaselt karistatakse välismaalast, kes siseneb riiki passikontrolli läbimata või väljaspool piiripunkti lahtiolekuaega, trahviga või kuni kuuekuulise vangistusega.

SAKSAMAA

Elukohaseaduse paragrahvi 98 lõike 3 punkt 2, mis on seotud paragrahvi 13 lõikega 1 ja paragrahvi 98 lõikega 5

§ 98 Trahvieeskirjad

1) Seadusvastaselt tegutseb isik, kes hooletusest paneb toime paragrahvi 95 lõike 1 punktis 1 või 2 või lõike 2 punkti 1 alapunktis b nimetatud teo.

2) Seadusvastaselt tegutseb isik, kes

1.	ei oma paragrahvi 4 lõike 5 esimeses lauses ette nähtud dokumenti,

2.	vastupidiselt paragrahvi 13 lõike 1 teises lauses sätestatule ei allu politseikontrollile piiril või

3.	ei esita või õigeaegselt ei esita, ei anna üle või õigeaegselt ei anna üle või ei loovuta või õigeaegselt ei loovuta paragrahvi 48 lõikes 1 või lõike 3 esimeses lauses nimetatud dokumenti.

3) Seadusvastaselt tegutseb isik, kes kas tahtlikult või hooletusest

1.	ei täida paragrahvi 12 lõike 2 teise lause või lõike 4 kohaselt täitmisele kuuluvat korraldust või rikub paragrahvi 54a lõike 2 või paragrahvi 61 lõike 1 esimese lause kohaselt kehtestatud territoriaalset piirangut,

2.	vastupidiselt paragrahvi 13 lõikes 1 sätestatule siseneb riiki või lahkub sealt mujal kui selleks ette nähtud piiripunktis või muul kui piiripunkti ametlikul lahtiolekuajal või ei oma passi või muud samaväärset dokumenti,

3.	ei täida vastavalt paragrahvi 46 lõikele 1, paragrahvi 54a lõike 1 teisele lausele või lõikele 3 või paragrahvi 61 lõike 1 teisele lausele täitmisele kuuluvat korraldust,

3a.	vastupidiselt paragrahvi 54a lõike 1 esimeses lauses sätestatule ei registreeri end, ei tee seda õigesti või õigel ajal,

4.	vastupidiselt paragrahvi 80 lõikes 4 sätestatule ei esita seal nimetatud avaldusi või

5.	ei järgi paragrahvi 99 lõike 1 punktis 7 või 10 viidatud haldusmäärust, milles osutatakse teatavatele asjaoludele seoses käesolevate trahvieeskirjadega.

4) Lõike 2 punktis 2 ja lõike 3 punktis 2 nimetatud juhtumite korral võib korrarikkumise katse eest karistada.

5) Korrarikkumise eest võib lõike 2 punktis 2 nimetatud juhtumite korral karistada rahatrahviga kuni 5 000 eurot, lõikes 1 ja lõike 2 punktides 1 ja 3 ning lõike 3 punktis 2 nimetatud juhtumite korral rahatrahviga kuni 3 000 eurot ning muude juhtumite korral rahatrahviga kuni 1 000 eurot.

6) Põgenike õiguslikku seisundit käsitleva lepingu artikli 31 lõiget 1 ei muudeta.

§ 13 Piiri ületamine

1) Sisenemine Saksamaa Liitvabariigi territooriumile ja sealt lahkumine on lubatud ainult selleks ette nähtud piiripunktis selle ametlikul lahtiolekuajal, kui muudes haldusmäärustes või riikidevahelise kokkuleppega ei ole ette nähtud erandeid. Välismaalane on kohustatud paragrahvi 3 lõike 1 kohaselt nii riiki sisenemisel kui ka sealt lahkumisel omama tunnustatud ja kehtivat passi või muud samaväärset dokumenti ning alluma politseikontrollile piiril.

2) Selleks ette nähtud piiripunktis on välismaalane riiki sisenenud alles siis, kui ta on piiri ületanud ja piiripunkti läbinud. Kui ametiasutus, kelle ülesandeks on politseikontroll piiril, lubab välismaalasel enne tagasisaatmisotsuse tegemist (käesoleva seaduse paragrahv 15, varjupaigamenetluse seaduse (Asylverfahrensgesetz) paragrahvid 18 ja 18a) või kõnealuse otsuse ettevalmistamise, menetlemise või täitmise ajal piiripunkti ajutiselt läbida, ei ole tegemist riiki sisenemisega esimese lause tähenduses seni, kuni asjaomasel ametiasutusel on võimalik kontrollida välismaalase riigis viibimist. Muudel juhtudel on välismaalane riiki sisenenud siis, kui ta on piiri ületanud.

EESTI

Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest karistatakse vastavalt karistusseadustiku paragrahvile 258 (avaldatud Riigi Teatajas I 2001, 61, 364; 2007, 2, 7).

Karistusseadustik

Paragrahv 258. Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine

1) Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest, kui see on toime pandud:

1.	piirivalveametniku peatumismärguande või käsu eiramisega;

2.	grupi poolt;

3.	transpordivahendiga selleks mitte ettenähtud kohas või

4.	kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:

1.	vägivallaga või

2.	raske tervisekahjustuse tekitamisega, –

karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega.

Karistused piirirežiimi, samuti Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest on sätestatud riigipiiri seaduse paragrahvides 171 ja 172 (avaldatud Riigi Teatajas I 1994, 54, 902; 2006, 26, 191):

§ 17. Piirirežiimi rikkumine

Piirirežiimi rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 17. Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine

Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

KREEKA

Karistused piiride ebaseadusliku ületamise eest nähakse ette seaduse 3386/2005 artikliga 83. Kolmandate riikide kodanikke, kes sisenevad või püüavad siseneda Kreeka territooriumile ilma õiguslikke formaalsusi täitmata, karistatakse vähemalt kolmekuulise vangistuse ja rahatrahviga 1 500 eurot.

HISPAANIA

Hispaania õigus reguleerib selliseid olukordi ja näeb asjakohased karistused ette järgmistes tekstides.

1) Välisriikide kodanikud, kes on kinni peetud ebaseaduslikul riiki sisenemise katsel ebaseadusliku piiripunkti kaudu või väljaspool kindlaksmääratud lahtiolekuaega

Sellistes olukordades nähakse 20. novembri 2003. aasta alusseaduse 14/2003 (millega muudetakse 11. jaanuari 2000. aasta alusseadust 4/2000 välisriigi kodanike õiguste ja vabaduste ja nende sotsiaalse integratsiooni kohta Hispaanias, muudetud 22. detsembri 2000. aasta alusseadusega 8/2000) artikliga 58 ette tagasisaatmise õigusmõiste; see loetakse karistuseks, mida kohaldatakse olukordades, milles välisriikide kodanikud püüavad riiki siseneda ebaseaduslikult kuningliku määruse 2393/2004 artikli 157 lõike 1 punkti B tähenduses, st välismaalased, kes on kinni peetud piiri lähistel.

Välisriikide kodanike tagasisaatmine seisneb asjaomaste isikute tagasisaatmises nende päritoluriiki või riiki, kust nad saabusid, kasutades haldusmenetlust, mis erineb deporteerimise puhul kasutatavast menetlusest ja on sellest kiirem.

2) Välisriikide kodanikud, kes on sisenenud riiki ebaseaduslikult ja kes peetakse kinni Hispaania territooriumil

Alusseaduse 14/2003 artikli 53 kohaselt on see õigusrikkumine, mille eest karistatakse vastavalt sama seaduse artiklile 57 Hispaania territooriumilt deporteerimisega.

PRANTSUSMAA

Nende sanktsioonidega seotud Prantsuse õigus on sätestatud CESEDA (Code de l'entrée et du séjour des étrangers et du droit d'asile, välismaalaste riiki sisenemise ja seal viibimise ning varjupaigaõiguse koodeks) artiklites L. 621-1 ja L. 621-2 ning R. 621-1, milles üldiselt käsitletakse kolmandate riikide kodanikke, kes ei täida Prantsusmaa territooriumile sisenemise ja seal viibimise tingimusi.

Nende artiklitega nähakse ette üheaastane vangistus ja trahv 3 750 eurot. Süüdi mõistetud välismaalasel võidakse keelata territooriumile siseneda maksimaalselt ühe aasta jooksul.

ITAALIA

24. juuli 1930. aasta seaduse nr 1278 artikli 1 kohaselt määratakse sama karistus kõigile, kes lahkuvad riigist väljaspool kindlaksmääratud piiripunkte, kuigi neil on olemas pass või sellega samaväärne dokument.

Seaduse nr 1185/67 (mis reguleerib passide väljastamist) artiklis 24 sätestatakse haldussanktsioonid isikutele, kes lahkuvad riigi territooriumilt ilma kehtiva passi või muu samaväärse dokumendita (salajane riigist lahkumine).

Nimetatud artiklis sätestatakse ka kaks raskendavat asjaolu:

—	riigist lahkumine ilma kehtivate dokumentideta, kui passi väljastamisest on keeldutud või pass on tagasi võetud;

—	riigist lahkumine ilma kehtivate dokumentideta, kui isik ei täida riigist lahkumise tingimusi, teda on karistatud aresti või haldussanktsiooniga.

KÜPROS

Välismaalaste ja immigratsiooniseaduse (L.178 (I)/2004) 105. peatüki jaotise 19 punktis 2 nähakse ette, et ilma loata Küprose Vabariiki sisenenud sisserändaja on süüdi õigusrikkumises ning teda karistatakse kõige rohkem kolmeaastase vangistusega või trahviga kuni viis tuhat naela või nii vangistuse kui ka trahviga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et:

a)	ta sisenes vabariiki seaduslikult enne nimetatud seaduse jõustumist;

b)	ta sisenes vabariiki õhuteed pidi ja varem ei ole teda keelatud sisserändajaks kuulutatud ning ta kavatses pöörduda lähima immigratsiooniametniku poole;

c)	tal on nimetatud seaduse kohaselt või nimetatud seaduse või muu seaduse alusel väljastatud mis tahes määruse kohaselt antud luba vabariigis viibida või

d)	pärast loa aegumist või kehtetuks tunnistamist ei ole tal olnud mõistlikku võimalust vabariigist lahkuda.

LÄTI

Läti Vabariigi haldusõigusrikkumiste seadustiku paragrahvis 1941 nähakse ette, et riigipiiri, piiritsooni, piirimaa, piirikontrolli- või piiriületusrežiimi rikkumisest teatatakse või määratakse trahv kuni 150 latti (LVL) või kohaldatakse halduskaristusena kuni 15päevast kinnipidamist.

Riigipiiri tahtliku ebaseadusliku ületamise eest määratakse rahatrahv 50–250 latti (LVL).

Läti Vabariigi kriminaalseaduse paragrahvis 284 määratakse kindlaks, et riigipiiri tahtlikult ebaseaduslikult ületanud isikut, kui ta paneb selle teo toime korduvalt aasta jooksul, karistatakse kõige rohkem kolmeaastase vabaduskaotuse või aresti või rahatrahviga, mis ei ületa kuutkümmet minimaalset kuupalka.

LEEDU

Karistus ebaseadusliku piiriületuse eest ulatub õigusrikkumise raskusest olenevalt 250–500 liti või kuni kaheaastase vangistuseni.

Kui riigipiiri ebaseaduslik ületamine on seotud inimeste ebaseadusliku toimetamisega üle riigipiiri, siis võib karistus õigusrikkumise raskusest olenevalt ulatuda kuni kümneaastase vanglakaristuseni.

Väljavõte Leedu Vabariigi haldusõigusrikkumiste koodeksist

Artikli 205 lõige 2. Riigipiiri ebaseaduslik ületamine ettevaatamatuse tõttu

Piiri ebaseadusliku ületamise eest ettevaatamatuse tõttu määratakse rahatrahv 250–500 litti.

Väljavõtted karistusseadustikust

Artikkel 291. Riigipiiri ebaseaduslik ületamine

1. Isikut, kes on ületanud riigipiiri ebaseaduslikult, karistatakse trahvi või aresti või kuni kaheaastase vangistusega.

2. Välismaalane, kes on sisenenud Leedu Vabariiki ebaseaduslikult eesmärgiga taotleda varjupaika, vabastatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kriminaalvastutusest.

3. Välismaalane, kes on pannud toime käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teo eesmärgiga siseneda Leedu Vabariigi territooriumilt kolmandasse riiki, vabastatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kriminaalvastutusest, kui ta saadetakse vastavalt kehtestatud korrale Leedu Vabariigist kas riiki, mille territooriumilt ta ületas ebaseaduslikult Leedu Vabariigi riigipiiri, või riiki, mille kodakondsus tal on.

Artikkel 292. Isikute ebaseaduslik toimetamine üle riigipiiri

1. Isikut, kes transpordib ebaseaduslikult üle Leedu Vabariigi riigipiiri välismaalase, kellel puudub Leedu Vabariigis alaline elukoht, või transpordib või varjab Leedu Vabariigi territooriumil välismaalast, kes on ületanud ebaseaduslikult Leedu Vabariigi riigipiiri, karistatakse trahvi või aresti või kuni kuueaastase vangistusega.

2. Isikule, kes pani toime käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teo alatutel motiividel, või kui tegu ohustas inimelu, määratakse kuni kaheksa-aastane vanglakaristus.

3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tegude korraldamise eest määratakse isikule nelja- kuni kümneaastane vanglakaristus.

4. Käesolevas paragrahvis sätestatud tegude eest vastutab juriidiline isik.

LUKSEMBURG

Et Luksemburgi ainus välispiir on lennujaam, ei ole Luksemburg kõnealuseid karistusi ette näinud.

UNGARI

Isikud, kes sisenevad riigi territooriumile ebaseaduslikult, panevad toime haldusõigusrikkumise.

Väljasaatmine ja riiki sisenemise ja seal viibimise või riiki sisenemise ja seal viibimise sõltumatu keeld võidakse halduskaristusena määrata välismaalaste politseikontrolli menetluses välismaalasele, kes on rikkunud või püüdnud rikkuda riiki sisenemise ja sealt väljumise eeskirju.

Peale selle võib ametiasutus, kes tegeleb Ungari Vabariigi riigipiiri loata või lubamatul viisil ületanud välismaalase haldusõigusrikkumisega, määrata rahatrahvi maksimaalselt 100 000 Ungari forintit. Lisaks loetakse väljasaadetud välismaalase Ungari territooriumil loata viibimist väärteoks, mida karistatakse Ungari kriminaalõiguse kohaselt kuni üheaastase vangistusega.

Viidatud õigusaktid:

—	2001. aasta seadus XXXIX välismaalaste riiki sisenemise ja seal viibimise kohta (jaotise 32 alajaotise 2 punkt a);

—	1978. aasta seadus IV kriminaalkoodeksi kohta (jaotis 214);

—	valitsuse määrus nr 218/1999 haldusõigusrikkumiste kohta, jaotise 22 alajaotis 1.

Isikud, kes on seotud ebaseadusliku riiki sisenemise / riigist lahkumisega, aitavad sellele kaasa / vahendavad seda, panevad toime kriminaalkuriteo.

Loata piiriületuse vahendamine on kuritegu ja selle eest karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega.

Kuni viieaastane vangistus määratakse siis, kui vahendaja tegutseb rahalise kasu nimel või vahendamine on seotud rohkem kui ühe isikuga.

Kahe- kuni kaheksa-aastane vanglakaristus määratakse siis, kui vahendaja kohtleb piiriületajaid ebainimlikult või piiriületajad on relvastatud või vahendaja osutab ebaseaduslikul piiriületusel abi ärilistel eesmärkidel.

Ebaseadusliku piiriületuse vahendamise ettevalmistamine on samuti kuritegu ja selle eest karistatakse kuni kaheaastase vangistusega.

Väljasaatmise korraldus välismaalaste piirikontrolli tähenduses antakse välismaalase puhul, kes korraldab või vahendab ebaseaduslikku riiki sisenemist või sealt lahkumist (piiriületust) või isikute või rühmade riigis viibimist või on seotud isikute ebaseadusliku üle piiri toimetamisega; peale selle võidakse väljasaatmise korraldus välismaalaste piirikontrolli tähenduses anda välismaalase puhul, kelle riiki sisenemine ja seal viibimine rikub avalikku julgeolekut või ohustab seda.

Viidatud õigusaktid:

—	kriminaalkoodeks, jaotis 218, inimeste ebaseaduslik üle piiri toimetamine.

MALTA

On asjakohane märkida, et immigratsiooniseaduse (peatükk 217) artikli 5 lõikes 1 osutatakse, et:

„Isikul, kellel ei ole õigust riiki siseneda või riiki siseneda ja seal elada või eelmiste osade alusel riigis liikuda või sealt läbi sõita, võidakse riiki sisenemine keelata, ja kui ta maabub Maltal või viibib seal ilma kõrgema immigratsiooniametniku loata, on ta keelatud sisserändaja.”

Peale selle sätestatakse immigratsiooniseaduse artiklis 32:

„Isik, kes läheb vastuollu käesoleva seaduse mis tahes sättega, mida ei loeta õigusrikkumiseks käesoleva seaduse mis tahes muu artikli kohaselt, on süüdi õigusrikkumises ja teda karistatakse rahukohtus süüdimõistmisel trahviga kuni 5 000 liiri või kuni kaheaastase vangistusega või nii trahvi kui ka vangistusega, kui mõne teise seadusega ei määrata sellise õigusrikkumise eest suuremat karistust.”

MADALMAAD

Välismaalaste seaduse jaotise 108 punktis 1 koostoimes jaotise 46 punktiga 2 sätestatakse, et rikkumised või nõudega vastuolus tegutsemine on karistatavad maksimaalselt kuuekuulise vangistuse või 2. kategooria rahatrahviga. 4. kategooria rahatrahvid on maksimaalselt kuni 16 750 eurot.

Nõue ületada piir piiripunktis sisaldub välismaalaste seadluse (Vreemdelingenbesluit) artiklis 4.4.

2000. aasta välismaalaste seaduse jaotise 108 punktid 1–3

Punktide 5.1, 5.2, 46.2 (preambul ja punkt b) alusel või nende tõttu kehtestatud tingimuse rikkumine ja tegutsemine vastuolus punktiga 56.1, tegutsemine vastuolus punkti 6.1, 54, 55, 57.1, 58.1 või 65.3 alusel või tõttu tekkiva kohustusega on karistatavad maksimaalselt kuuekuulise vangistusega või 2. kategooria rahatrahviga.

2.	Punkti 4.1 või 4.2 alusel või nende tõttu kehtestatud tingimuse rikkumine on karistatav maksimaalselt kuuekuulise vangistusega või 4. kategooria rahatrahviga.

3.	Lõigetes 1 ja 2 osutatud kuritegusid loetakse õigusrikkumisteks.

AUSTRIA

Ilma et see piiraks lõikega 2 ette nähtud erandite või liikmesriikide rahvusvaheliste kaitsekohustuste kohaldamist, nõutakse Schengeni piirieeskirjade artikli 4 lõikes 3, et liikmesriigid kehtestaksid vastavalt oma riiklikule õigusele karistused välispiiride loata ületamise eest väljaspool piiripunkte paiknevates kohtades või väljaspool kindlaksmääratud lahtiolekuaega. Nimetatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Austria föderaalseaduse (välismaalaste politseikontrolli kasutamine, välismaalastele dokumentide väljastamise ja riiki sisenemise dokumentide väljastamise kohta, 2005. aasta välismaalaste politseikontrolli seadus – FPG) paragrahv 120, Austria Föderaalõiguse Teataja I nr 100/2005

Riigis elamine elamisloata

1) Iga välisriigi kodanik, kes

1.	siseneb Austria Vabariigi territooriumile ebaseaduslikult või

viibib Austria Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult, paneb toime haldusõigusrikkumise ja peab tasuma rahatrahvi kuni 2 180 eurot või selle tasumata jätmise korral kandma kuni kolmenädalast vanglakaristust. Kuriteopaigaks loetakse riiki sisenemise koht või viimane teadaolev elukoht; kui isik siseneb riiki ühissõidukiga, loetakse selleks lähim väljumiskoht, kus on transpordiettevõtte graafiku kohaselt võimalik ühissõidukist väljuda.

2) Igaüks, kes paneb toime õigusrikkumise vastavalt lõikele 1, ehkki teda on juba samalaadse õigusrikkumise eest karistatud lõplikult ja siduvalt, peab tasuma rahatrahvi kuni 4 360 eurot või selle tasumata jätmisel kandma kuni kuuenädalast vanglakaristust.

3) Haldusõigusrikkumist vastavalt lõigetele 1 ja 2 ei toimu,

1.	kui riigist oleks võimalik lahkuda teise riiki, kuhu deporteerimine on lubamatu (§ 50);

2.	kui välismaalase deporteerimine on edasi lükatud;

3.	kolmanda riigi viisata kodaniku ajutise elamise puhul riigis või

4.	kui välismaalaselt võetakse tema isikuvabadus.

4) Lõike 1 punktile 2 vastav karistus ei hõlma mis tahes samal ajal vastavalt lõike 1 punktile 1 toime pandud haldusõigusrikkumise eest määratavat karistust.

5) Lõikele 1 vastava haldusõigusrikkumisega ei ole tegemist, kui välismaalane on esitanud taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks ja on kindlaks tehtud, et tal on õigus varjupaigale või et tal on Austrias õigus täiendavale kaitsele. Halduskaristuse menetlus peatatakse varjupaigamenetluse ajaks.

Austria föderaalseaduse (passikontrolli läbiviimise kohta piiriületuskohtades, piirikontrolli seadus – GrekoG) paragrahv 16, Austria Föderaalõiguse Teataja 1996/435 Austria Föderaalõiguse Teataja redaktsioonis 2004/151:

Kriminaalsätted

1) Igaüks, kes

1.	eemaldab, varjab või muudab paragrahvis 5 ette nähtud märke ilma loata või

2.	ületab piiri, rikkudes paragrahvis 10 sätestatud erandit, või

3.	olles piirikontrolli kohustuslane, hoiab piirikontrollist kõrvale, või

4.	kavatseb piiri ületada või on piiri ületanud, kui sellega peaks kaasnema piirikontroll, ja ei järgi piirületusmarsruute või

5.	meeldetuletusest hoolimata keeldub esitamast teavet selle kohta, kas ta on piiri ületanud või kavatseb piiri ületada, või esitab selle kohta valeteavet või

6.	hoolimata nõudest sellisest tegevusest hoiduda ei järgi vastavalt paragrahvi 11 lõigetele 2 ja 3 kehtestatud korda ning on seetõttu vastutav piirikontrolli häirimise eest või vastavalt graafikule sõitva transpordivahendi hilinemise eest,

on tingimusel, et tegu ei vasta kohtute pädevusse kuuluva kriminaalkuriteo tingimustele või teo puhul kehtib teine sama või rangema karistusega seotud õiguslik erisus, süüdi haldusõigusrikkumises ja teda karistavad piirkondlikud haldusasutused või kohalikus mõjuvaldkonnas föderaalpolitsei rahatrahviga kuni 2 180 eurot või kuni kuuekuulise vangistusega. Välja arvatud punktides 5 ja 6 nimetatud juhud, kohaldatakse sanktsiooni ka tahtluse korral.

2) Lõikeid 1 ja 5 ei kohaldata, kui isik, kellel on kohustus teavet anda, keeldub teavet andmast või annab valeteavet, sest vastasel juhul süüdistaks ta ennast karistatavas õigusrikkumises.

POOLA

Poolas kehtestatakse ja määratakse kindlaks sellised karistused Poola karistusseadustiku artiklis 264. Karistused puudutavad isikuid, kes ületavad ebaseaduslikult Poola piiri.

Selliseid isikuid võidakse karistada kolmel viisil: rahatrahv, vabaduse piiramine või kuni kaheaastane vangistus.

Kui isik ületab Poola piiri ebaseaduslikult, kusjuures ta kasutab vägivalda, ähvardamist, pettust või teeb koostööd teiste isikutega, karistatakse teda kuni kolmeaastase vangistusega.

Kui isik korraldab ebaseadusliku piiriületuse, karistatakse teda kuuekuulise kuni kaheksa-aastase vanglakaristusega.

PORTUGAL

8. augusti 1998. aasta dekreet-seaduse 244/98 artiklis 9 sätestatakse, et igaüks, kes siseneb Portugali territooriumile või lahkub sealt, peab seda tegema selleks otstarbeks määratud piiripunktide kaudu ja nende lahtiolekuajal, ilma et see piiraks Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni isikute liikumisvabadust käsitlevate sätete kohaldamist.

Sama dekreet-seaduse artikli 136 lõikes 1 sätestatakse, et välismaalaste sisenemine Portugali territooriumile, kui rikutakse artiklit 9, loetakse ebaseaduslikuks.

Artikli 148 lõige 2, milles sätestatakse, et artikli 9 mittetäitmise eest karistatakse rahatrahviga 200–400 eurot.

RUMEENIA

GEO nr 105/2001 (Rumeenia riigipiiri kohta) artikli 70 lõikes 1 sätestatakse, et:

„Riiki sisenemine või sealt lahkumine riigipiiri ebaseaduslikult ületades kujutab endast kuritegu ja on karistatav kolmekuulise kuni kaheaastase vangistusega.

Kui eespool mainitud tegu pandi toime karistusest pääsemiseks, karistatakse teo eest kuuekuulise kuni kolmeaastase vanglakaristusega. Katse toime panna kuritegu on samuti karistatav.”

SLOVEENIA

Sloveenia Vabariiki sisenemist loetakse ebaseaduslikuks, kui välismaalased:

—	sisenevad riiki sellest hoolimata, et nende sisenemistaotlus on tagasi lükatud;

—	väldivad piirikontrolli;

—	kasutavad teise isiku, võltsitud või muul viisil muudetud reisi- või muud riiki sisenemisel nõutavat dokumenti või annavad piirikontrolliorganitele valeinfot (Ztuj artikkel 11).

Sloveenia Vabariiki ebaseaduslikult sisenenud välismaalastele määratakse trahv 20 000–100 000 Sloveenia tolarit (83,46–417,29 eurot) (Ztuj artikkel 98).

Minimaalselt 100 000 tolari suurune (417,29 euro suurune) rahatrahv määratakse füüsilistele isikutele, kes panevad toime õigusrikkumise, ületades piiri väljaspool piiripunkti või kasutades piiripunkti ebasihtotstarbeliselt ning väljaspool tööaega või piiripunkti ala (riigipiiri kontrolli seadus, artikli 43 lõike 1 kolmas taane, Ur. l. RS nr 20/2004).

Välismaalaste abistamine lubamatul riiki sisenemisel, riigist läbisõidul või riigis elamisel

Isikud, kes võimaldavad välismaalasel siseneda Sloveenia Vabariigi territooriumile, seal elada või sealt läbi sõita või teda seejuures abistavad, ei tohi toimida vastuolus selle seaduse sätetega, mis käsitleb välismaalaste sisenemist Sloveenia Vabariigi territooriumile, seal elamist ja sealt läbisõitmist (Ztuj artiklid 13a ja 13b).

Isikuid, kes võimaldavad välismaalastel siseneda Sloveenia Vabariigi territooriumile, seal elada või sealt läbi sõita või neid seejuures abistavad või kes püüavad välismaalastele seda võimaldada või neid seejuures abistada vastuolus eelmise lõiguga, karistatakse rahatrahviga 100 000 – 240 000 tolarit (417,20–1 001,5 eurot).

Juriidilisi isikuid, kes panevad toime eespool mainitud rikkumise, karistatakse rahatrahviga 500 000 – 1 000 000 tolarit (2 086,46 – 4 172,93 eurot) ning juriidilise üksuse vastutavat isikut rahatrahviga 150 000 – 300 000 tolarit (625,94 – 1 251,88 eurot).

SLOVAKKIA

Vastavalt seaduse nr 48/2002 Coll. (välismaalaste riigis viibimise kohta) jaotisele 76 loetakse riigipiiri loata ületamist rikkumiseks, mille eest määratakse rahatrahv kuni 50 000 Slovakkia krooni (jaotise 76 punkt 2). Välismaalase, kes on sisenenud Slovaki Vabariigi territooriumile ilma loata, saadab politsei halduskorras riigist välja ja tal keelatakse kuni viie aasta jooksul uuesti riiki siseneda, kusjuures miinimumperiood on üks aasta (välismaalaste riigis viibimist käsitleva seaduse jaotise 57 punkt 1).

1. jaanuaril 2006 jõustus seadus nr 300/2005 Coll. (kriminaalkoodeks); nimetatud seaduse jaotises 354 (riigipiiride vägivaldne ületamine) sätestatakse, et kõiki, kes ületavad riigipiiri vägivaldselt või vahetu vägivallaga ähvardades, karistatakse kolme- kuni kaheksa-aastase vanglakaristusega.

Kriminaalkoodeksi jaotises 357 sätestatakse, et kõiki, kes sisenevad Slovaki Vabariigi territooriumile õhusõidukiga, rikkudes rahvusvahelisi lende käsitlevaid sätteid, karistatakse kuuekuulise kuni kolmeaastase vangistusega.

Kriminaalkoodeksi jaotises 355 sätestatakse karistused inimkaubandusega tegelevatele isikutele:

—	kõiki, kes korraldavad riigipiiri loata ületamise, karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega (jaotise 355 punkt 1);

—

kõiki, kes korraldavad riigipiiri loata ületamise ilma kavatsuseta sellest rahalist või muud materiaalset kasu saada või kes valmistavad, hangivad, esitavad või omavad võltsitud reisidokumenti või isikutunnistust riigipiiri loata ületamiseks, karistatakse kolme- kuni kaheksa-aastase vangistusega (jaotise 355 punkt 2);

—	teod, mille eest eespool mainitud tegude puhul määratavat karistust võidakse suurendada (kuni kahekümneaastase vangistuseni), on loetletud jaotise 355 punktides 3–5.

SOOME

Soome karistusseadustikus (39/1889) ja selle muudatuste jaotises 7 „Piirikkumine” (563/1998) sätestatakse:

1) Isikut, kes:

1.	ületab Soome piiri ilma kehtiva passi või muu reisidokumendita või muul viisil kui seadusliku lahkumispunkti või seadusliku saabumispunkti kaudu või vastuolus seadusest tuleneva keeluga või püüab seda teha,

2.	rikub piiriületust käsitlevaid sätteid muul viisil või

3.	viibib või liigub loata või võtab keelatud meetmeid piiritsoonis, nagu on osutatud piiritsooni käsitlevas seaduses (403/1947), karistatakse piiririkkumise eest rahatrahvi või maksimaalselt üheaastase vangistusega.

2) Välismaalast, kellele keelatakse riiki sisenemine või kes alajaotises 1 osutatud teo tagajärjel deporteeritakse, või välismaalast, kes taotleb varjupaika või taotleb Soomes pagulasena elamisluba, ei karistata piiririkkumise eest. Välismaalast, kes on pannud toime alajaotises 1 osutatud teo seetõttu, et ta oli peatüki 25 punktis 3 või 3a osutatud inimkaubanduse ohver, ei karistata samuti piiririkkumise eest (650/2004).

Jaotis 7a – Kerge piiririkkumine (756/2000)

1) Kui piiririkkumine, pidades silmas loata viibimise või liikumise kestust, keelatud teo laadi või rikkumise muid asjaolusid, on tervikuna hinnates kerge, karistatakse teo toimepanijat rahatrahviga kerge piiririkkumise eest.

2) Jaotise 7 punkti 2 sätteid kohaldatakse ka lõikes 1 osutatud tegude suhtes.

ROOTSI

Karistused on määratletud välismaalaste seaduse 20. peatüki paragrahvis 4.

§ 4. Välismaalast, kes ületab tahtlikult ebaseaduslikul viisil välispiiri Schengeni lepingu tähenduses, karistatakse rahatrahvi või maksimaalselt üheaastase vabaduskaotusega.

ISLAND

Üldised karistused on sätestatud välismaalaste seaduse nr 96/2002 artiklis 57.

Vastavalt lõikele 1 määratakse rahatrahv või vanglakaristus, kui isik muu hulgas tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu rikub nimetatud seaduse sätteid või nimetatud seadusega kooskõlas kehtestatud mis tahes eeskirju, keelde, käske või tingimusi. Karistused välispiiride loata ületamise eest väljaspool piiripunkte või väljaspool kindlaksmääratud tööaega tuginevad sellele sättele. Nimetatud karistused ja muud karistused peavad olema tõhusad ja hoiatavad ning proportsionaalsed.

NORRA

Seda küsimust käsitleb Norras immigratsiooniseaduse (24. juuni 1988. aasta seadus nr 64 välisriigi kodanike Norra Kuningriiki sisenemise ja kuningriigis viibimise kohta) jaotise 47 esimese lõigu punkt a (vrd jaotise 23 teine lõik); ja piirivalveseaduse (14. juuli 1950. aasta seadus nr 2 erinevate meetmete kohta, mida võtta piiri markeerimiseks ja järelevalveks) jaotis 4 (vrd jaotise 3 esimese lõigu punkt 3, vrd 7. novembri 1950. aasta määruse nr 4, jaotise 4 punkt c).

Immigratsiooniseaduse sanktsioone käsitlevas jaotise 47 esimeses lõigus on sätestatud:

„Isiku suhtes kohaldatakse rahatrahvi või vangistust, mis ei ületa kuut kuud, või mõlemat juhul, kui

a)	ta rikub tahtlikult või tahtmatult käesolevat seadust või sellest tulenevaid eeskirju, keeldusid, nõudeid või tingimusi (…)”.

Immigratsiooniseaduse piiriületamist ja piirikontrolli käsitleva jaotise 23 teises lõigus on öeldud:

„Kui ei ole ette nähtud teisiti, toimuvad riiki sisenemine ja sealt väljumine kinnitatud piiriületuspunktides (…)”.

Piirivalveseaduses sätestatud sanktsioonid

Piirivalveseaduse jaotisega 4 sätestatakse sanktsioonid. Seal on sätestatud, et:

„Iga isiku suhtes, kes tahtlikult või tahtmatult rikub või aitab rikkuda nimetatud seadusega kooskõlas olevaid sätteid, kohaldatakse rahatrahvi või vangistust, mis ei ületa kolme kuud, välja arvatud juhul, kui ei ole kohaldatav mõni karmim säte. Kuriteokatset käsitletakse toimepandud kuriteona.

Korduvate rikkumiste puhul või juhul, kui tegu on esimeses lõigus nimetatud seadustega või kui esineb raskendavaid asjaolusid, on sanktsiooniks rahatrahv või vangistus, mis ei ületa ühte aastat.”

Piirivalveseaduse jaotise 3 esimese lõigu punktis 3 on sätestatud:

„Kuningas võib anda välja tervet piiri või selle osi hõlmavaid keelavaid sätteid, mis piiravad:

(…)

3.	Piiri ületamist mööda maismaad, mere- või õhuteed pidi ja ilma asjaomase ametiasutuse loata (…)”

7. novembri 1950. aasta määruse nr 4 (milles vaadeldakse erinevaid piiriküsimusi ja mis on antud välja eespool nimetatud seadusele järgnevalt) jaotise 4 punktis c sätestatakse, et:

„Norra ja Nõukogude Liidu (Venemaa) vahelisel piiril või selle läheduses on keelatud:

(…)

b)	ületada piiri maismaad mööda, mere- või õhuteed pidi ilma Norra-Nõukogude (Venemaa) piiri haldava Norra piirivalveametniku loata (…)”