Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

(2008/C 328/12)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„CIAUSCOLO”

EÜ nr: IT-PGI-005-0557-11.10.2006

KGT (X) KPN ( )

1.   Nimetus

„Ciauscolo”

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Itaalia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.2 — Lihatooted

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusega tähistatava toote kirjeldus

„Ciauscolo” on sealihasegust koosnev töödeldud sealihatoode, mis sisaldab kahanevas järjekorras järgmisi osi: kuni 70 % kõhutükki (pancetta), kuni 40 % abaosa, kuni 30 % tagaosa ja kaelakarbonaadi lõikmeid. „Ciauscolo” peamine omadus on see, et seda on lihtne leivale määrida.

Kaitstud geograafilise tähisega „Ciauscolo” sealihatoodet turustatakse silindrikujulises painduvas vormis, kaaluga 400–2 500 g, läbimõõduga 4,5–10 cm ja pikkusega 15–45 cm.

Lahtilõigatult ei ole ühtlast roosat värvi siledal viilul rääsunud kohti. Lõhn on õrn, aromaatne, äratuntav, puhas ja vürtsikas (segule lisatakse soola, jahvatatud musta pipart, veini, purustatud küüslauku) ning maitse on hõrk ja meeldiv, mitte kunagi hapu.

Peale selle on kaitstud geograafilise tähisega „Ciauscolo” sealihatootel järgmised keemilised omadused:

pH: 4,8 või rohkem.

Valgud: vähemalt 15,00 %.

Rasvad: 32–42 %.

Niiskuse/valkude suhe: kõige rohkem 3,10.

Rasvade/valkude suhe: kõige rohkem 2,80.

Mikrobioloogiliste näitajate osas peab toote valmimise ajal arenevate aeroobsete mesofiilsete bakterite, piimhappebakterite ja atsidofiilsete piimhappebakterite sisaldus olema rohkem kui 1 × 107 kolooniaid moodustavat osakest grammi kohta.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Kasutada võib traditsioonilisi Itaalia Large White'i ja Landrace'i tõugu sigu, kelle tõugu on parandatud Itaalia tõuraamatu kohaselt, või sama tõugu kultide järeltulijaid ja Itaalia Duroci tõugu kultide järeltulijaid, samuti muud tõugu kultide või hübriidkultide Itaalias või välismaal sündinud järeltulijaid, kui need vastavad selektsiooni- ja ristamisskeemidele, mille eesmärgid ei ole vastuolus Itaalia tõuraamatu ettekirjutustega raskete sigade tootmise kohta.

Välja jäetakse sead, kellel esineb vastunäidustatud omadusi, eelkõige loomad, kes kannavad stressitundlikkusega seotud geeni, ning need geneetilised tüübid ja loomad, keda peetakse käesoleva spetsifikaadi eesmärkidele mittevastavateks, samuti puhast Landrace Belge'i, Hampshire'i, Pietrain'i, Duroci ja Spotted Polandi tõugu sead.

Sead saadetakse tapamajja pärast üheksa kuu vanuseks saamist ning enne 15 kuu vanuseks saamist.

Sigu tuleb pidada optimaalsetes hügieenitingimustes. Emiseid ja kulte tapale ei saadeta. Peale selle on keelatud kasutada täielikult veretustamata rümpasid või rümpasid, millel esineb ilmseid müopaatia tunnuseid (PSE- või DFD-liha) või nähtavaid põletikulisi või traumaatilisi tüsistusi.

Iga tapamajja saadetud looma keskmine kaal (eluskaal) peab vastama 170 kilogrammile ning jääma igal juhul 145 ja 200 kilogrammi vahele.

Pärast tapmist peavad saadud rümbad olema liigitatud raskete sigadena kooskõlas määrusega (EMÜ) nr 3220/84, komisjoni 8. juuni 2001. aasta otsusega 2001/468/EÜ ja ministri 11. juuli 2002. aasta määrusega ning vastama lihasisalduse hindamise ametliku süsteemi keskmiste klasside kriteeriumitele.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Kasvatustehnikate, lubatud toitainete ning nende kasutamise koguste ja korra eesmärk on raskete sigade tootmine ja selle nimel tuleb aja jooksul vähehaaval suurendada igapäevaseid toidunorme ning toitmine peab olema vastavuses kehtivate üldeeskirjadega.

Toitmine koos kasvatustehnikatega aitab tagada raskete sigade saamise tänu igapäevaste toidunormide järkjärgulisele suurendamisele.

Kasutatavad toitained peavad vastama kaubanduseeskirjadele.

Toidunormidele on lubatud lisada mineraalaineid ja vitamiine kehtivate õigusaktidega kindlaksmääratud piirides.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kaitstud geograafilise tähisega „Ciauscolo” sealihatoote tootmise ja valmimise toimingud peavad aset leidma üksnes punktis 4 kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Kaitstud geograafilise tähisega „Ciauscolo” sealihatoode peab olema topitud naturaalsesse sea- või veisesoolde. Kõik vorstid peavad olema kahest otsast kanepinööriga kinni seotud. Kaitstud geograafilise tähisega „Ciauscolo” toodet võib turustada lahtiselt, vaakum- või gaasikeskkonda pakendatult nii tervelt kui ka viiludena.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

Etiketile peab selgelt ja kustumatute tähtedega olema märgitud nimetus „CIAUSCOLO”, millele järgneb tähis „Indicazione Geografica Protetta” (kaitstud geograafiline tähis), mis eristub selgelt mis tahes muust etiketile kirjutatud nimetusest, ning kohe selle järel peab olema lühend „IGP” (KGT), mis peab olema tõlgitud selle riigi keelde, kus asjaomast toodet turustatakse, ja/või ühenduse graafiline sümbol. Lubatud on kasutada tähiseid, mis viitavad nimedele, ärinimedele või kaubamärkidele, tingimusel et neil ei ole kaudselt ülistavat tähendust ja et nad ei ole ostjat ja/või tarbijat eksitava iseloomuga. Muu hulgas on lubatud märkida nende seakasvatusettevõtete nimi või ärinimi, kust asjaomase toote tooraine pärineb, tingimusel et kogu tooraine pärineb asjaomastest ettevõtetest. Keelatud on lisada mis tahes muud teavet, mis ei ole käesolevas artiklis selgesõnaliselt sätestatud. Nimetus „CIAUSCOLO” peab olema märgitud itaalia keeles.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

„Ciauscolo” tootmispiirkond hõlmab Ancona, Macerata ja Ascoli Piceno provintside teatud omavalitsusi. Selline määratlus kinnitab „Ciauscolo” traditsioonilisust ja selle levikut taluperedes. Peale selle tuleb arvestada määratletud piirkonna kliima eripära — kolme asjaomase provintsi kindlaksmääratud omavalitsustes on peamiselt kontinentaalne kliima, seda eelkõige künklikel aladel ja mägedes.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Täpne geograafiline määratus, mis hõlmab Ancona, Macerata ja Ascoli Piceno teatavaid omavalitsusi, kinnitab „Ciauscolo” traditsioonilisust ja selle levikut taluperedes. Põllumajandustaludes kasvatasid talus alaliselt elavad rentnikud sigu oma pere ja taluomaniku vajaduste täitmiseks. Kuna tegemist oli kahe perekonna omatarbimisega, jagati üks siga sageli kaheks: üks pool rentnikule ja teine omanikule. „Ciauscolo” oli liha töötlemise kõrvalsaadus pärast filee eraldamist. Kuni 1950. aastateni oli määratletud piirkonnale omane tunnus tööjõu ülejäägi tõttu loonusrendilepinguga kasutusse antud aina väiksemate (4–5 hektarit) põllumajandustalude olemasolu, mille tulemusel jagati maaomand aina rohkemateks osadeks: see selgitab asjaolu, miks põllumajandustaludes vaid üht siga kasvatati, arvestades, et see oli kokkusobiv veisekasvatuse, taimekasvatuse ja toiduvajadustega. Peale põllumajandusega seotud kaalutluste ja ajalooliste viidete mägipiirkondade majandusele tuleb arvesse võtta asjaomase piirkonna kliima eripära, mis on valdavalt kontinentaalne, eelkõige kõnealuse piirkonna kõrgmäestiku aladel. Sibillini mäeahelike tõttu külmadel talvedel on soodne mõju kõnealuse toote valmimisele ja seega ka kvaliteediomaduste säilitamise võimele.

5.2.   Toote eripära

Kaitstud geograafilise tähise „Ciauscolo” tunnustamise taotlust põhjendatakse asjaomase toote maine ja tuntusega. „Ciauscolo” on tuntud selle poolest, et seda saab hõlpsasti leivale määrida, mis eristab teda selgelt teistest vorstitoodetest. Erinevalt teistest vorstidest ei lõigata „Ciauscolot” viiludeks, vaid määritakse leivale või mõnele muule sarnasele tootele, ning see eriti hinnatud omadus tuleneb eelkõige lihasegu spetsiaalsest koostisest, eelkõige rasvasisaldusest, peenest konsistentsist ning erilistest tootmismeetoditest. Veel üks omadus, mis võimaldab tarbijal „Ciauscolot” hõlpsalt eristada, on selle eriline painduvus.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote kvaliteedi või omaduste vahel (kaitstud päritolunimetuse puhul) või toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel (kaitstud geograafilise tähise puhul)

Ciauscolo vorstitoote tootmise, säilitamise ja laagerdamise tunnustatud tehnikad ja meetodid on otseselt seotud Piceno piirkonna talupoegade ja maarahva traditsioonilise oskusteabega. Sea kodune tapmine ja töötlemine on alati olnud osa perede ja naabrite omavahelisest läbikäimisest, samuti annab see võimaluse omavahelisteks vahetusteks ning loonusrentniku naturaalandamiteks maa omanikule (padrone). Sea kodune tapmine ja töötlemine on vana traditsioon, talvise hooaja sotsiaalse iseloomuga sündmus, mille kohta on rahvakultuuris oma kombed, folkloor, kostüümid ning pärimus. Etümoloogilisest seisukohast tuleneb sõna ciaùscolo, ciavuscolo ladinakeelsest sõnast ciabusculum, mis maaelu traditsioonis tähendab väikest einet, suupistet või kerget vahepala, mida söödi kiirustades hommiku- ja lõunasöögi ning lõuna- ja õhtusöögi vahel.

Paljud dokumendid kinnitavad nimetuse „Ciauscolo” traditsioonilist kasutamist ning annavad tunnistust sellest, et kõnealust toodet on määratletud piirkonnas juba sajandeid valmistatud. Näiteks võib tsiteerida väljavõtet Camerino omavalitsuse notariaalarhiivis leiduvast 1851. aasta oktoobrikuu väljaandest „Prezzi dei generi” („Toidukaupade hinnad”), kus eri toodete seast (teravili, mullikas, siga, sink, suured ja väikesed vorstid, kuivatatud tursk) leiab ka „Ciauscolo” koos asjaomase hinnaga. Tuleks märkida, et selles dokumendis kasutatakse täpselt sama nimetust, mille kohta on esitatud kaitstud geograafilise tähise tunnustamise taotlus.

Hilisemast ajast tõendab kõnealuse toote tuntust selle esinemine koos täpse määratlusega Zingarelli itaalia keele sõnaraamatus (Dizionario Zingarelli della lingua italiana). Selles sõnaraamatus määratletakse „Ciauscolot” kui „Marche maakonnale iseloomulikku väga pehme konsistentsiga vorsti, mida toodetakse kõrgeima kvaliteediga searasvast ning väga peeneks hakitud lihast, millele on lisatud kergelt suitsutatud küüslauku ja vürtse”, ning esitatakse selle sõna etümoloogia alates 1939. aastast.

„Ciauscolo” tuntust tõestab ka selle nimetuse esinemine traditsiooniliste põllumajanduslike toiduainete 2000. aasta loetelus (Gazzetta Ufficiale regulaarne lisa — üldseeria nr 194, 21. august 2000). Selles on loetletud riigi territooriumil valmistatavad tooted. Loetelu eesmärk on vältida vanade traditsioonidega seotud tootmise hääbumist põlvkondade vahetumise tõttu. Nimetuse „Ciauscolo” esinemine Marche maakonna loetelus annab väga olulise tõendi kõnealuse toote tuntusest, arvestades, et sellesse loetelusse toote lisamiseks peab tõendama, et seda toodet on toodetud juba vähemalt 25 aastat.

6.   Viide spetsifikaadi avaldamisele

Taotluse esitanud asutus on algatanud riikliku vastuväite esitamise menetluse, avaldades kaitstud päritolunimetuse „Ciauscolo” tunnustamise ettepaneku 17. märtsi 2006. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 64.

Spetsifikaadi kokkuvõttega saab tutvuda veebisaidil:

site:www.politicheagricole.it/DocumentiPubblicazioni/Search_Documenti_Elenco.htm?txtTipoDocumento=Disciplinare%20in%20esame%20UE&txtDocArgomento=Prodotti%20di%20Qualit%E0>Prodotti%20Dop,%20Igp%20e%20Stg

või

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.