18.6.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 152/11

Komisjoni teatis ohtlikkuse hindamise tulemuste ja ohu vähendamise strateegia kohta järgmiste ainete puhul: naatriumkromaat, naatriumdikromaat ja 2,2',6,6'-tetrabromo-4,4'-isopropülideendifenool (tetrabromobisfenool A)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 152/02)

Nõukogu 23. märtsi 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 793/93 olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta (1) on ette nähtud andmete teatamine, erinimekirja kandmine, ohtlikkuse hindamine ja vajaduse korral strateegia väljatöötamine sellistest ainetest tingitud ohu vähendamiseks.

Määruse (EMÜ) nr 793/93 raames on järgmised ained loetud eritähelepanu vajavateks aineteks, mida tuleb hinnata vastavalt komisjoni määrustele (EÜ) nr 143/97 (2) ja (EÜ) nr 2364/2000 (3), milles käsitletakse määruse (EMÜ) nr 793/93 kohaselt eritähelepanu vajavate ainete kolmandat ja neljandat nimekirja:

—

naatriumkromaat;

—

naatriumdikromaat;

—

2,2',6,6'-tetrabromo-4,4'-isopropülideendifenool (tetrabromobisfenool A).

Kõnealuste määrustega referendiks määratud liikmesriigid on lõpetanud asjaomastest kemikaalidest inimesele ja keskkonnale tuleneva ohu hindamise vastavalt komisjoni 28. juuni 1994. aasta määrusele (EÜ) nr 1488/94, milles kehtestatakse registreeritud kemikaalide poolt inimesele ja keskkonnale põhjustatava ohtlikkuse hindamise põhimõtted (4), ja on vastavalt määrusele (EMÜ) nr 793/93 soovitanud strateegia ohu vähendamiseks.

Toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomiteega (SCTEE) ning tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteega (SCHER) on konsulteeritud ja komiteed on esitanud arvamuse referentide läbiviidud ohuhindamise kohta. Kõnealused arvamused on avaldatud teaduskomiteede veebilehel.

Määruse (EMÜ) nr 793/93 artikli 11 lõikega 2 on nähtud ette, et ohuhindamise tulemused ja ohu vähendamiseks soovitatud strateegia kinnitatakse ühenduse tasandil ja avaldatakse komisjoni poolt. Käesolevas teatises ja komisjoni asjaomases soovituses 2008/454/EÜ (5) on esitatud ohuhindamise tulemused (6) ja strateegia eespool nimetatud ainetest tingitud ohu vähendamiseks.

Käesolevas teatises esitatud ohuhindamise tulemused ja ohu vähendamise strateegia on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 793/93 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega.

(1)  EÜT L 84, 5.4.1993, lk 1.

(2)  EÜT L 25, 28.1.1997, lk 13.

(3)  EÜT L 237, 25.10.2000, lk 5.

(4)  EÜT L 161, 29.6.1994, lk 3.

(5)  ELT L 158, 18.6.2008.

(6)  Põhjaliku ohuhindamisaruande ja selle kokkuvõtte võib leida Euroopa Kemikaalide Büroo veebilehelt:

http://ecb.jrc.it/existing-substances/

LISA

1. OSA

CASi: nr 7775-11-3

 

Einecsi nr: 231-889-5

Molekulivalem:

Na2CrO4

Einecsi nimetus:

Naatriumkromaat

IUPACi nimetus:

Naatriumkromaat

Referent:

Ühendkuningriik

Liigitus (1):

Kantserogeenne, kategooria 2; R45

Mutageenne, kategooria 2; R46

Reproduktiivtoksiline, kategooria 2; R60-61

T+; R26

T; R25-48/23

C; R34

Xn; R21

R42/43

N; R50-53

Ohuhinnang põhineb Euroopa Ühenduses toodetud või sinna imporditud viie omavahel seotud kroom (VI) ühendi elutsükliga seotud praegusel kasutusel, mida kirjeldatakse referentliikmesriigi poolt komisjonile esitatud ohuhindamisettekandes (2).

Kättesaadava teabe põhjal on ohu hindamisel leitud, et Euroopa Ühenduses kasutatakse kõnealust viit kroom (VI) ühendit peamiselt lähteainena muude kroom (VI) ja kroom (III) ühendite tootmiseks, puidukonservantides, metallitöötlemistoodetes, vaha ja vitamiini K tootmises, pigmentides ja katalüsaatorites.

Lisaks kasutatakse kõnealust ainet oksüdeerijana puuvilla värvimisel, fotograafias, korrosioonitõrjevahendina jahutusvees ja aktiivsöe valmistamisel.

OHU HINDAMINE

A.   Inimeste tervis

TÖÖTAJAID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selline järeldus on tehtud kõigi kokkupuuteviiside kohta järgmistel põhjustel:

—

aine võib põhjustada hingamisteede ärritust;

—

aine võib põhjustada silmade ja naha ärritust;

—

lühiajalisel suures kontsentratsioonis sissehingamisel võib aine põhjustada ägedat mürgistust;

—

aine võib sensibiliseerida nahka;

—

aine võib põhjustada kutseastmat;

—

aine korduval sissehingamisel võib avalduda paljunemisvõimet kahjustav mürgisus (viljakust kahjustav ja arenguhäireid põhjustav mürgisus);

—

aine võib avaldada mutageenset ja kantserogeenset toimet.

Ainet ei ole kroom (VI) ühendite korduval sissehingamisel hingamisteedele ja neerudele avalduva mõju suhtes piisavalt uuritud; konkreetselt ei ole teada täheldatava kahjuliku toimeta annust ega annuse ja mõju vahelist seost iseloomustavaid näitajaid. Kuid kuna kõnealune aine on tunnistatud künniseta kantserogeeniks, tuleb selle puhul tavaliselt kasutada ettevaatusmeetmeid, mis täiendavast teabest ei sõltu.

TARBIJAID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et

—

kuivast vaskkroomarsenaadiga töödeldud puidust valmistatud mänguväljakuehitiste kaudu võib nii täiskasvanute kui ka laste nahk puutuda kokku kõnealuse ainega ja sel viisil võib avalduda selle mutageenne ja kantserogeenne toime, kuna kõnealustel toimetel ei ole kindlaks tehtud inimese tervisele ohu tekkimise alampiiri. Ohuhinnangu kohaselt on oht siiski juba praegu väike. Seda tuleb arvestada olemasolevate kontrollimeetmete piisavuse ning edasiste ohu vähendamise erimeetmete teostatavuse ja rakendatavuse kaalumisel.

Vaskkroomarsenaadiga töödeldud märja puidu puhul ei ole ohtu tarbija jaoks korralikult uuritud. Ühendkuningriigis on tingimusena kahjuritõrjemääruste (1986) kohase kinnituse saamiseks keelatud vaskkroomarsenaadiga töödeldud puidu tarnimine enne puidu täielikku kuivamist. Sarnased piirangud võivad olla ka teistes liikmesriikides. Kuid kui mõnes liikmesriigis selliseid ettevaatusmeetmeid ei rakendata, siis on võimalikud kõik asjaomased kahjulikud mõjud inimese tervisele.

KESKKONNA KAUDU INIMESI

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et

—

mutageensuse ja kantserogeensuse puhul ei ole kindlaks tehtud inimese tervisele ohu tekkimise alampiiri. Ohuhinnangu kohaselt on oht siiski juba praegu väike. Seda tuleb arvestada olemasolevate kontrollimeetmete piisavuse ning edasiste ohu vähendamise erimeetmete teostatavuse ja rakendatavuse kaalumisel.

INIMESTE TERVIST (füüsikaliste ja keemiliste omaduste kaudu)

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

B.   Keskkond

VÄLISÕHKU

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

VEEÖKOSÜSTEEMI ja MAISMAAÖKOSÜSTEEMI

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

1.

On vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid. Selles järelduses arvestatakse, et

—

setete puhul tekitab muret kokkupuude kõnealuse ainega, mille põhjuseks on aine enda, värvipigmendi ja kroomoksiidi tootmine, parkimissoolad, puidusäilitusvahendite valmistamine ja kasutamine, töödeldud puidu kasutamine, metallitöötlemisvahendite valmistamine ja metallide töötlemine.

Teavet või katseid on vaja selleks, et

—

määrata mürgisus setetes elavate organismide jaoks.

Ent II jaos esitatud keskkonnale mõjuva ohu piiramise strateegia ja komisjoni asjaomase soovituse 2008/454/EÜ (3) rakendamine peaks kõrvaldama vajaduse täiendava teabe järele.

—

tuleb karta ka kaudset mõju mitmes keskkonnaosas, mida kokkupuude kõnealuse ainega avaldab kiskjatele karploomadel põhineva toiduahela kaudu ja mille põhjuseks on värvipigmendi ja kroomoksiidi tootmine, parkimissoolad, puidusäilitusvahendite valmistamine, töödeldud puidu kasutamine, metallitöötlemisvahendite valmistamine ja metallide töötlemine.

Teavet või katseid on vaja selleks, et

—

uurida täiendavalt kroomi ladestumist muudesse elusolenditesse peale kalade, iseloomustada kroomi olekut elusolendites ja analüüsida muudes vormides oleva kroomi mürgisust elusolenditele, kes tarbivad kroomi sisaldavaid saakloomi.

Ent II jaos esitatud keskkonnale mõjuva ohu piiramise strateegia ja asjaomase soovituse 2008/454/EÜ rakendamine peaks kõrvaldama vajaduse täiendava teabe järele.

2.

Ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et

—

vee- ja maismaaökosüsteemi puhul tekitab muret kokkupuude kõnealuse ainega, mille põhjuseks on aine enda (ainult veekeskkond, üks tootmiskoht), värvipigmendi ja kroomoksiidi tootmine, parkimissoolad, puidusäilitusvahendite valmistamine ja kasutamine, töödeldud puidu kasutamine, metallitöötlemisvahendite valmistamine ja metallide töötlemine.

REOVEEPUHASTI MIKROORGANISME

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et

—

reoveepuhastusjaamade töö seisukohast tekitab muret kokkupuude kõnealuse ainega, mille põhjuseks on värvipigmendi ja kroomoksiidi tootmine, parkimissoolad, puidusäilitusvahendite valmistamine, töödeldud puidu kasutamine, metallitöötlemisvahendite valmistamine ja metallide töötlemine.

OHU VÄHENDAMISE STRATEEGIA

TÖÖTAJATE puhul

kohaldatakse ühenduses praegu kehtivaid töötajate kaitse alaseid õigusakte, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ (4) (nn kantserogeenide ja mutageenide direktiiv), mis üldise arvamuse kohaselt loovad sobiva raamistiku kõnealustest ainetest lähtuva ohu vajalikuks piiramiseks.

Selles raamistikus soovitatakse:

—

kehtestada ühenduse tasandil kas direktiivi 98/24/EÜ (5) või 2004/37/EÜ alusel, vastavalt vajadusele, kroom (VI) ühenditele piirnorm töökeskkonnas;

—

kehtestada ühenduse tasandil direktiivi 98/24/EÜ alusel kroom (VI) ühenditele bioloogiline piirnorm.

TARBIJATE ja KESKKONNA KAUDU KOKKUPUUTUVATE INIMESTE puhul

—

tarbijaid ja keskkonna kaudu inimesi ohustavate mõjurite eest kaitsvaid olemasolevaid õiguslikke meetmeid, eelkõige nõukogu direktiivide 98/8/EÜ (biotsiidide direktiiv) ning 76/769/EMÜ sätteid kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainete kohta, peetakse tarbijate jaoks väljaselgitatud ohtudega tegelemisel piisavateks.

KESKKONNA puhul

—

on soovitatud, et komisjon kaaluks vee raamdirektiivis eritähelepanu vajavate ainete läbivaatamisel kroomiühendite lisamist nimetatud loetellu (direktiivi 2000/60/EÜ X lisa);

—

pidades eelkõige silmas nahaparkimistehastes toimuvat kroom (VI) kohapealset taandamist kroom (III) sisaldavateks parkimissooladeks, soovitatakse nahaparkimistehaste parima võimaliku tehnika viitedokumendi järgmisel muutmisel lisada sellesse vajalikud viited selle kohta, et kroom (VI) ühendite kohapealset taandamist kroom (III) sisaldavateks parkimissooladeks ei tuleks pidada parimaks võimalikuks tehnikaks;

—

komisjonil soovitatakse kaaluda reoveesetete ja pinnase kroom (VI) ühendite sisalduse piirnormide ning aastase heitekoguse lisamist direktiivi 86/278/EMÜ, milles on käsitletud reoveesetteid;

—

üldise arvamuse kohaselt loovad ühenduses praegu kehtivad biotsiididealased õigusaktid (direktiiv 98/8/EÜ) sobiva raamistiku kroom (VI) ühendeid sisaldavate puidukonservantide kasutamise ning selliselt töödeldud puidu liikmesriigis kasutamisega seotud ohtude vajalikuks piiramiseks.

2. OSA

CASi nr: 10588-01-9

 

Einecsi nr: 234-190-3

Molekulivalem:

Na2Cr2O7

Einecsi nimetus:

Naatriumdikromaat

IUPACi nimetus:

Naatriumdikromaat

Referent:

Ühendkuningriik

Liigitus (6):

O; R8

Kantserogeenne, kategooria 2; R45

Mutageenne, kategooria 2; R46

Reproduktiivtoksiline, kategooria 2; R60-61

T+; R26

T; R25-48/23

C; R34

Xn; R21

R42/43

N; R50-53

Ohuhinnang põhineb Euroopa Ühenduses toodetud või sinna imporditud viie omavahel seotud kroom (VI) ühendi elutsükliga seotud praegusel kasutusel, mida kirjeldatakse referentliikmesriigi poolt komisjonile esitatud ohuhindamisettekandes (2).

Kättesaadava teabe põhjal on ohu hindamisel leitud, et Euroopa Ühenduses kasutatakse kõnealust viit kroom (VI) ühendit peamiselt lähteainena muude kroom (VI) ja kroom (III) ühendite tootmiseks, puidukonservantides, metalli töötlemiseks, vaha ja vitamiini K tootmises, pigmentides ja katalüsaatorites.

Lisaks kasutatakse kõnealust ainet oksüdeerijana puuvilla värvimisel, fotograafias, korrosioonitõrjevahendina jahutusvees ja aktiivsöe valmistamisel.

OHTUDE HINDAMINE

A.   Inimeste tervis

TÖÖTAJAID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selline järeldus on tehtud kõigi kokkupuuteviiside kohta järgmistel põhjustel:

—

aine võib põhjustada hingamisteede ärritust;

—

aine võib põhjustada silmade ja naha ärritust;

—

lühiajalisel suures kontsentratsioonis sissehingamisel võib aine põhjustada ägedat mürgistust;

—

aine võib sensibiliseerida nahka;

—

aine võib põhjustada kutseastmat;

—

aine korduval sissehingamisel võib avalduda paljunemisvõimet kahjustav mürgisus (viljakust kahjustav ja arenguhäireid põhjustav mürgisus);

—

aine võib avaldada mutageenset ja kantserogeenset toimet.

Ainet ei ole kroom (VI) ühendite korduval sissehingamisel hingamisteedele ja neerudele avalduva mõju suhtes piisavalt uuritud; konkreetselt ei ole teada täheldatava kahjuliku toimeta annust ega annuse ja mõju vahelist seost iseloomustavaid näitajaid. Kuid kuna kõnealune aine on tunnistatud künniseta kantserogeeniks, tuleb selle puhul tavaliselt kasutada ettevaatusmeetmeid, mis täiendavast teabest ei sõltu.

TARBIJAID

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et

—

kuivast vaskkroomarsenaadiga töödeldud puidust valmistatud mänguväljakuehitiste kaudu võib nii täiskasvanute kui ka laste nahk puutuda kokku kõnealuse ainega ja sel viisil võib avalduda selle mutageenne ja kantserogeenne toime, kuna kõnealustel toimetel ei ole kindlaks tehtud inimese tervisele ohu tekkimise alampiiri. Ohuhinnangu kohaselt on oht siiski juba praegu väike. Seda tuleb arvestada olemasolevate kontrollimeetmete piisavuse ning edasiste ohu vähendamise erimeetmete teostatavuse ja rakendatavuse kaalumisel.

Vaskkroomarsenaadiga töödeldud märja puidu puhul ei ole ohtu tarbija jaoks korralikult uuritud. Ühendkuningriigis on tingimusena kahjuritõrjemääruste (1986) kohase kinnituse saamiseks keelatud vaskkroomarsenaadiga töödeldud puidu tarnimine enne puidu täielikku kuivamist. Sarnased piirangud võivad olla ka teistes liikmesriikides. Kuid kui mõnes liikmesriigis selliseid ettevaatusmeetmeid ei rakendata, siis on võimalikud kõik asjaomased kahjulikud mõjud inimese tervisele.

KESKKONNA KAUDU INIMESI

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et

—

mutageensuse ja kantserogeensuse puhul ei ole kindlaks tehtud inimese tervisele ohu tekkimise alampiiri. Ohuhinnangu kohaselt on oht siiski juba praegu väike. Seda tuleb arvestada olemasolevate kontrollimeetmete piisavuse ning edasiste ohu vähendamise erimeetmete teostatavuse ja rakendatavuse kaalumisel.

INIMESTE TERVIST (füüsikaliste ja keemiliste omaduste kaudu)

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

B.   Keskkond

VÄLISÕHKU

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

VEEÖKOSÜSTEEMI ja MAISMAAÖKOSÜSTEEMI

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

1.

On vaja täiendavat teavet ja/või lisakatseid. Selles järelduses arvestatakse, et

—

setete puhul tekitab muret kokkupuude kõnealuse ainega, mille põhjuseks on aine enda, värvipigmendi ja kroomoksiidi tootmine, parkimissoolad, puidusäilitusvahendite valmistamine ja kasutamine, töödeldud puidu kasutamine, metallitöötlemisvahendite valmistamine ja metallide töötlemine.

Teavet või katseid on vaja selleks, et

—

määrata mürgisus setetes elavate organismide jaoks.

Ent II jaos esitatud keskkonnale mõjuva ohu piiramise strateegia ja asjaomase soovituse 2008/454/EÜ (3) rakendamine peaks kõrvaldama vajaduse täiendava teabe järele;

—

tuleb karta ka kaudset mõju mitmes keskkonnaosas, mida kokkupuude kõnealuse ainega avaldab kiskjatele karploomadel põhineva toiduahela kaudu ja mille põhjuseks on värvipigmendi ja kroomoksiidi tootmine, parkimissoolad, puidusäilitusvahendite valmistamine, töödeldud puidu kasutamine, metallitöötlemisvahendite valmistamine ja metallide töötlemine.

Teavet või katseid on vaja selleks, et

—

uurida täiendavalt kroomi ladestumist muudesse elusolenditesse peale kalade, iseloomustada kroomi olekut elusolendites ja analüüsida muudes vormides oleva kroomi mürgisust elusolenditele, kes tarbivad kroomi sisaldavaid saakloomi.

Ent II jaos esitatud keskkonnale mõjuva ohu piiramise strateegia ja asjaomase soovituse 2008/454/EÜ rakendamine peaks kõrvaldama vajaduse täiendava teabe järele.

2.

Ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et

—

vee- ja maismaaökosüsteemi setete puhul tekitab muret kokkupuude kõnealuse ainega, mille põhjuseks on aine enda (ainult veekeskkond, üks tootmiskoht), värvipigmendi ja kroomoksiidi tootmine, parkimissoolad, puidusäilitusvahendite valmistamine ja kasutamine, töödeldud puidu kasutamine, metallitöötlemisvahendite valmistamine ja metallide töötlemine.

REOVEEPUHASTI MIKROORGANISME

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et

—

reoveepuhastusjaamade töö seisukohast tekitab muret kokkupuude kõnealuse ainega, mille põhjuseks on värvipigmendi ja kroomoksiidi tootmine, parkimissoolad, puidusäilitusvahendite valmistamine, töödeldud puidu kasutamine, metallitöötlemisvahendite valmistamine ja metallide töötlemine.

OHU VÄHENDAMISE STRATEEGIA

TÖÖTAJATE puhul

Kohaldatakse ühenduses praegu kehtivaid töötajate kaitse alaseid õigusakte, eelkõige direktiivi 2004/37/EÜ (4) (nn kantserogeenide ja mutageenide direktiiv), mis üldise arvamuse kohaselt loovad sobiva raamistiku kõnealustest ainetest lähtuva ohu vajalikuks piiramiseks.

Selles raamistikus soovitatakse:

—

kehtestada ühenduse tasandil kas direktiivi 98/24/EÜ (5) või 2004/37/EÜ alusel, vastavalt vajadusele, kroom (VI) ühenditele piirnorm töökeskkonnas;

—

kehtestada ühenduse tasandil direktiivi 98/24/EÜ alusel kroom (VI) ühenditele bioloogiline piirnorm.

TARBIJATE ja KESKKONNA KAUDU KOKKUPUUTUVATE INIMESTE puhul

—

tarbijaid ja keskkonna kaudu inimesi ohustavate mõjurite eest kaitsvaid olemasolevaid õiguslikke meetmeid, eelkõige direktiivide 98/8/EÜ (biotsiidide direktiiv) ning 76/769/EMÜ sätteid kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainete kohta, peetakse tarbijate jaoks väljaselgitatud ohtudega tegelemisel piisavateks.

KESKKONNA puhul

—

on soovitatud, et komisjon kaaluks vee raamdirektiivis eritähelepanu vajavate ainete läbivaatamisel kroomiühendite lisamist nimetatud loetellu (direktiivi 2000/60/EÜ X lisa);

—

pidades eelkõige silmas nahaparkimistehastes toimuvat kroom (VI) kohapealset taandamist kroom (III) sisaldavateks parkimissooladeks, soovitatakse nahaparkimistehaste parima võimaliku tehnika viitedokumendi järgmisel muutmisel lisada sellesse vajalikud viited selle kohta, et kroom (VI) ühendite kohapealset taandamist kroom (III) sisaldavateks parkimissooladeks ei tuleks pidada parimaks võimalikuks tehnikaks;

—

komisjonil soovitatakse kaaluda reoveesetete ja pinnase kroom (VI) ühendite sisalduse piirnormide ning aastase heitekoguse lisamist direktiivi 86/278/EMÜ, milles on käsitletud reoveesetteid;

—

üldise arvamuse kohaselt loovad ühenduses praegu kehtivad biotsiididealased õigusaktid (direktiiv 98/8/EÜ) sobiva raamistiku kroom (VI) ühendeid sisaldavate puidukonservantide kasutamise ning selliselt töödeldud puidu liikmesriigis kasutamisega seotud ohtude vajalikuks piiramiseks.

3. OSA

CASi nr: 79-94-7

 

Einecsi nr: 201-236-9

Struktuurivalem:

Image

Einecsi nimetus:

2,2',6,6'-tetrabromo-4,4'-isopropülideendifenool (tetrabromobisfenool A)

IUPACi nimetus:

2,2',6,6'-tetrabromo-4,4'-isopropülideendifenool

Referent:

Ühendkuningriik

Liigitus (7):

Puudub

Ohuhinnang põhineb Euroopa Ühenduses toodetud või sinna imporditud aine elutsükliga seotud praegusel kasutusel, mida kirjeldatakse referentliikmesriigi poolt komisjonile esitatud ohuhindamisettekandes (2).

Kättesaadava teabe põhjal on ohu hindamisel leitud, et Euroopa Ühenduses kasutatakse seda ainet peamiselt reaktsioonivõimelise ja leegi levikut aeglustava lisandina plastmassides. Polümeermaterjaliga keemiliselt seotud aktiivse leegiaeglustajana kasutatakse kõnealust ainet peamiselt epoksü- ja polükarbonaatplastmassides. Leegi levikut aeglustava lisandina kasutatakse ainet peamiselt akrülonitriilbutadieenstüreenplastmassides.

OHTUDE HINDAMINE

A.   Inimeste tervis

TÖÖTAJAID, TARBIJAID JA KESKKONNA KAUDU INIMESI

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

INIMESTE TERVIST (füüsikaliste ja keemiliste omaduste kaudu)

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

B.   Keskkond

VÄLISÕHKU

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid või täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

VEE- ja MAISMAAÖKOSÜSTEEMI

ähvardava ohu hindamisel tehti järgmised järeldused:

1.

On vaja täiendavat teavet või katseid.

Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—

kõnealune aine võib anaeroobsetes mage- ja mereveesetetes laguneda bisfenooliks A. Järeldused tuleks läbi vaadata, kui edaspidi on saadud andmeid veekeskkonna kohta ja on määratud bisfenooli A asjaomased arvutuslikud mittetoimivad sisaldused;

—

teine võimalik metaboliit/lagunemissaadus tetrabromobisfenool-A-bis-metüüleeter vastab tõenäoliselt püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete sõelumiskriteeriumidele. Kuigi seniste uuringute tulemustest ei saa teha kindlat järeldust, tundub siiski tõenäoline, et seda lagunemissaadust peaks tekkima väga vähe. Arvestades, et mõne kasutusviisi jaoks on juba kindlaks tehtud ohuvähendamismeetmete vajadus (mis peaks vähendama lähteühendi sattumist keskkonda), ei soovitata praegu täiendavaid töid selle küsimuse lahendamiseks;

—

ohtude vähendamise kirjeldamiseks arvutatud ohu suhtarv merekeskkonna jaoks näitab, et mõnede rakenduste puhul on võimalikud ohud. On vaja hinnata, kui oluline on saada täiendavaid andmeid mürgisuse kohta mereorganismidele, kui on hinnatud ohtude vähendamise meetmete tagajärgi magevee ja mageveesetete puhul.

Ent II. osas esitatud keskkonnale mõjuva ohu piiramise strateegia ja asjaomase soovituse 2008/454/EÜ (3) rakendamine peaks piisavalt vähendama kõnealuse aine sisaldust vee- ja maismaaökosüsteemides ja kõrvaldama sellega vajaduse täiendava teabe järele.

2.

Ohu vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse, et

—

tootmiskohtades, kus kõnealust ainet kasutatakse leegi levikut aeglustava lisandina akrülonitriilbutadieenstüreenplastmassides, on suhtarv PEC/PNEC (arvutussisaldus keskkonnas/arvutuslik mittetoimiv sisaldus) > 1 pinnavee ja setete puhul.

—

tootmis- ja töötlemiskohtades, kus kõnealust ainet kasutatakse leegi levikut aeglustava lisandina akrülonitriilbutadieenstüreenplastmassides, on suhtarv PEC/PNEC > 1 maismaaökosüsteemi puhul. Töötlemiskohti käsitlev järeldus sõltub sellest, kas asjaomase koha reoveesetteid laotatakse põllumajandusmaale või mitte (ohtu ei ole, kui neid põllumajandusmaale ei laotata). Tootmiskohtades, kus kõnealust ainet lisatakse akrülonitriilbutadieenstüreenplastmassidesse, on oht olemas sõltumata sellest, kas reoveesetteid laotatakse põllumajandusmaale või mitte.

REOVEEPUHASTI MIKROORGANISME

ähvardava ohu hindamisel tehti järeldus,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid ohu vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse, et

—

ohuhinnangu kohaselt ohtu karta ei ole; kohaldatavaid ohu vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

OHU VÄHENDAMISE STRATEEGIA

Asjaomases soovituses 2008/454/EÜ on esitatud ohuvähendamisstrateegia tulemused.

(1)  Aine liigitus on kehtestatud komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/73/EÜ, millega kohandatakse kahekümne üheksandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta (ELT L 152, 30.4.2004, lk 1, parandus: ELT L 216, 16.6.2004, lk 125).

(2)  Põhjaliku ohuhindamisaruande ja selle kokkuvõtte võib leida Euroopa Kemikaalide Büroo veebilehelt:

http://ecb.jrc.it/existing-substances/

(3)  ELT L 158, 18.6.2008.

(4)  ELT L 158, 30.4.2004, lk 50.

(5)  EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11.

(6)  Aine liigitus on kehtestatud komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/73/EÜ, millega kohandatakse kahekümne üheksandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta (ELT L 152, 30.4.2004, lk 1, parandus: ELT L 216, 16.6.2004, lk 125).

(7)  Kõnealust keemilist ainet ei ole praegu direktiivi 67/548/EMÜ I lisas.