|
12.4.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 91/26 |
Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine
(2008/C 91/10)
Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.
KOKKUVÕTE
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006
„STEIRISCHER KREN”
EÜ nr: AT/PGI/005/0249/04.09.2002
KPN ( ) KGT ( X )
Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.
1. Liikmesriigi pädev asutus:
|
Nimi: |
Österreichisches Patentamt |
||
|
Aadress: |
|
||
|
Telefon: |
(43-1) 53 42 40 |
||
|
Faks: |
(43-1) 53 42 45 35 |
||
|
E-post: |
info@patentamt.at |
2. Taotlejate rühm:
|
Nimi: |
Landesverband Steirischer Gemüsebauern |
||
|
Aadress: |
|
||
|
Telefon: |
(43-316) 80 50 16 11 |
||
|
Faks: |
(43-316) 80 50 16 20 |
||
|
E-post: |
garten@lk-stmk.at |
||
|
Koosseis: |
tootjad/töötlejad ( X ) muud ( ) |
3. Toote liik:
Klass 1.6: Köögiviljad töötlemata ja töödeldud kujul
4. Spetsifikaat:
(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)
4.1. Nimetus: „Steirischer Kren”
4.2. Kirjeldus: „Steirischer Kren” (aed-mädarõigas) on taim ristõieliste sugukonnast (Brassicaceae Cruciferae ladinakeelne nimetus Armoracia rusticana). Selle sünonüüm saksa keeles „Meerrettich” („mädarõigas”). Taimeviljeluse käigus saadud mädarõika peajuurt kasutatakse värskena ja külgjuuri (eelkõige töötlemisel) osaliselt.
Töötlemata toote „Steirischer Kren” kirjeldus:
Toode „Steirischer Kren” on iseloomuliku välimusega — sile, ühtlane, kergelt kaardunud tipuga juur, millel on vähe lisajuuri. Peajuure keskmine üldpikkus on 25–30 cm (kuid seda turustatakse ka tükeldatuna), läbimõõt ca 3 cm.
Toodet „Steirischer Kren” hinnatakse eelkõige tema vürtsika kirbe maitse tõttu, mida sageli tõstetakse esile degustatsioonidel ja kirjeldustes. Toodet „Steirischer Kren” iseloomustavad veel jõuline kasv ja omadus mitte kibedaks muutuda.
Töödeldud toote „Steirischer Kren” kirjeldus:
Toode „Steirischer Kren” säilitatakse ettevaatliku, loodusliku töötlemisprotsessi käigus värskelt riivituna (välimus ja maitse on sama nagu värskel mädarõikal) või seda riivitakse ning lisaainete lisamisega saavutatakse kreemjas konsistents ja säilivus. Mõlemal juhul müüakse toodet eri pakendites (tuubid, plekktoosid, purgid jne). Toote „Steirischer Kren” ainulaadsuse tagab kirbe ja vürtsikas maitse. Lisaks peajuurele töödeldakse ka peenikesi külgjuuri.
4.3. Geograafiline piirkond: Toodet „Steirischer Kren” kasvatatakse traditsiooniliselt järgmistes Steiermarki lõunaosa piirkondades: Radkersburg, Feldbach, Leibnitz, Deutschlandsberg, Voitsberg, Grazi ümbruskond, Weiz, Hartberg ja Fürstenfeld (piki Hartbergi-Weizi-Grazi-Voitsbergi liini). See piirkond jääb Wechselbundesstraße (praegu B 54) ja Packerbundessstraße (praegu B 79) vahele.
4.4. Päritolutõend: Steiermarki liidumaa köögiviljakasvatajate ühing (Landesverband Steierischer Gemüsebauern) haldab tootjate registris olevat Steiermarki mädarõikakasvatajate nimekirja. Üksnes registrisse kantud tootjad tohivad turustada toodet „Steirischer Kren” (KGT) töötlemata toorainena või tarnida seda kõnealuse nimetuse all turustus- või töötlemisfirmadele. Sel eesmärgil asutas Steiermarki liidumaa köögiviljakasvatajate ühing koos kokkuostjatega töörühma „Mädarõigas (KGT)”. Tootele nähtavalt kinnitatud tähistuse alusel on võimalik toote päritolu jälgitavus kasvatuslepingute ning maakatastri kaudu ühtse haldus- ja kontrollsüsteemi (IACS) kohaste koondtaotluste puhul. Tootjate (maakataster, saagi- ja müügiandmed) alusel on igal ajal võimalik kindlaks teha toote „Steirischer Kren” päritolu.
Mädarõikakasvatuse laiendamisel või alustamisel on vaja tõendada juurepistikute (mädarõika kasvatamiseks valitud külgjuured) päritolu; kasutada tohib üksnes Steiermarki liidumaal registreeritud, „Steirischer Kren” (KGT) kasvatajate kasvatatud juurepistikuid. Uurimisasutuse Austrian Research Centers teostatud uuring, milles käsitleti Steiermarki mädarõika ja välismaiste mädarõikaproovide eristamist isotoopuuringu abil, andis häid tulemusi Steiermarki mädarõika kindlaksmääramisel võrreldes muud päritolu standardproovidega. Edaspidi on kahtluse korral võimalik kõnealuse meetodiga mädarõika Steiermarki päritolu kiiresti ja usaldusväärselt kindlaks määrata.
4.5. Tootmismeetod:
Tootmismeetod:
Juurepistikud (mädarõikakasvatuseks valitud külgjuured) istutatakse kevadel ettevalmistatud põllule, kus ridade vahe on 70 cm. Seda tööd tehakse vastavate istutusmasinatega, mille puhul mädarõika juurepistikud istutatakse mulda peaaegu horisontaalselt üksteisest 10–15 cm kaugusele (teistes tootjariikides istutakse juurepistikuid ka vertikaalselt).
Alates juunikuust kaevatakse soovimatu mitmeharulise juure tekkimise vältimiseks juurepistiku tipud mullast välja ja murtakse ära kõik külgjuured, et järgi jääks vaid kõige tugevam peajuur. Seejärel vabastatakse juured veel kord mullast, et külgvõsud ja külgjuured kuni juurekübarani ära murda või lõigata. Niisketel aastatel korratakse seda umbes kuu aja pärast. Veel tänapäevalgi tehakse seda rasket tööd käsitsi. Selliseid meetodeid kasutades on võimalik hilissügisel (november) või varakevadel (veebruar/märts) saada saagiks siledaid, ühtlaseid juuri, mille kergelt kaardunud tipp on iseloomulik just Steiermarki mädarõikale.
Saaki koristatakse juurerookuriga (vastastikku liikuvate raputitega juurerookur). Selle tegevuse käigus tõmmatakse mädarõikajuured mullast välja. Koristatud mädarõikajuured puhastatakse ning pakitakse värskelt turustamiseks enamasti fooliumisse, mõnikord ka tükeldatakse. Turu pideva varustamise eesmärgil võib puhastamata mädarõikajuuri säilitada – 2 °C juures.
Steiermarki liidumaal kasvatatakse mädarõigast praegu umbes 300 ha suurusel alal. Aastatoodang on ca 3 000–4 000 tonni.
Töödeldud toodet „Steirischer Kren” valmistatakse järgmiselt:
Töödeldakse nii peajuuri kui ka peenikesi külgjuuri, mis eranditult (100 %) valitud, kontrollitud ja käsitsi sorteeritud toorainena on pärit määratletud tootmispiirkonnast. Toorainet, mida kohe ei töödelda, võib jahutusruumides säilitada – 2 °C juures.
Mädarõikajuured puhastatakse, pestakse ja sorteeritakse ettevaatlikult käsitsi, et kõlbmatud juured välja praakida. Seejärel riivitakse mädarõikajuured värskelt ning lisatakse konsistentsi ja säilivust parandavad lisaained (äädikas, õli, sidrunhape, väävel), et saavutada Steiermarki mädarõikale iseloomulik lõhn ja kirbe maitse; või värskelt riivitud mädarõigas säilitatakse ettevaatliku, loodusliku töötlemisprotsessi käigus (lisatakse säilitusainet E 223), mistõttu see on mõne kuu vältel samade omadustega kui värskelt riivitud mädarõigas. Lõpuks pakitakse mädarõigas steriilselt purkidesse, tuubidesse või püttidesse.
4.6 Seos piirkonnaga:
Toote „Steirischer Kren” ajalugu ja maine:
Toote „Steirischer Kren” hea maine on teada juba ligikaudu 140 aastat. Mädarõikakasvatus sai Steiermarki liidumaal alguse 1940. aastal Radkersburgi piirkonnas. Alates 1967. aastast korraldab lepingujärgset kasvatust Steiermarki liidumaa köögiviljakasvatajate ühing. See on võimaldanud toodet „Steirischer Kren” eksportida. Rohkem kui 40 aastat on toodet „Steirischer Kren” säilitatud ka majanduslikult oluliste kogustena.
Steiermarki liidumaa põllumajandustootjad on lisaks sellele oluliselt kaasa aidanud kasvatus- ja koristustehnika arengule selles põllumajandusvaldkonnas. Nii näiteks patenteeriti 1976. aastal mädarõikajuurte pakendamise meetod. Steiermarki liidumaal töötati mädarõikajuurte koristuseks välja spetsiaalne juurerookur ning värskelt riivitud mädarõika säilitamismeetodi väljatöötamise eest anti ühele Steiermarki liidumaa äriühingule isegi kõnealuse liidumaa kõrgeim tehnoloogiaauhind „Fast Forward Award”.
Arvukad meediakajastused kinnitavad nii toote „Steirischer Kren” populaarsust kui ka mädarõikakasvatuse ja -töötlemise majanduslikku tähtsust kõnealuse piirkonna jaoks. Steiermarki mädarõikakasvatuse piirkonnas hinnatakse töötlemata mädarõigast traditsiooniliselt eelkõige joogikõrvaste suupistete lisandina.
Kliima ja mullastikutingimused:
Lõuna-Steiermarki illüürialikku kliimat iseloomustab suur õhuniiskus, suhteliselt suur sademete hulk ja kasvuperioodi kõrged temperatuurid. Aasta keskmine temperatuur on 9,5 °C; keskmine sademete hulk aastas on 880 mm. Mädarõikakasvatuse piirkonna keskmiselt rasked mullad (suure savisisaldusega pruunmuld) on hea veejuhtivusega ja loovad seega ideaalsed kasvutingimused.
Nende mõjude koostoimel kujunes Lõuna-Steiermarkis aastakümnete pikkuse vegetatiivse paljundamise teel (juureistikute valik) välja toode „Steirischer Kren”, millel on suurepärased maitseomadused ja iseloomulik välimus, mis võimaldab ekspertidel seda muud päritolu mädarõikajuurtest eristada ainuüksi vaatlemise teel. Tarbijad hindavad ja ostavad kõnealust toodet eelkõige selle vürtsika kirbe maitse pärast.
Töödeldud mädarõigas:
Iseloomulike omadustega toodet „Steirischer Kren” on võimalik eristada ka muu päritoluga töödeldud toodetest, sest tänu ettevaatlikule töötlemismeetodile säilivad vürtsikus ja kirbe maitse.
4.7. Kontrolliasutus:
|
Nimi: |
Amt der Steiermärkischen Landesregierung, Fachabteilung 8 B |
||
|
Aadress: |
|
||
|
Telefon: |
(43-316) 877 35 28 |
||
|
Faks: |
(43-316) 877 55 89 |
||
|
E-post: |
susanne.reissner@stmk.gv.at |
4.8. Märgistus: —
(1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.