[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 23.1.2008 SEK(2008) 48 KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT Lisatud dokumendile: KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Fossiilkütustest säästva elektritootmise varase tutvustamise toetamise kohta MÕJU HINDAMISE KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE {KOM(2008) 13 lõplik}{SEK(2008) 47} KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT MÕJU HINDAMISE KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE Mõju hindamine, mille kohta käesolev kommenteeritud kokkuvõte esitatakse, on seotud komisjoni tööprogrammi punktiga 2007/TREN/024 komisjoni teatise kohta, milles käsitletakse fossiilkütustest säästva elektritootmise varase tutvustamise toetamist. Mõju hindamine toetub varasemale tööle , eelkõige komisjoni 2007. aasta jaanuari teatise „Säästev elektritootmine fossiilkütustest”[1] kohta koostatud mõjuhindamisele ja kõnealusele teatisele endale, kus selgitatakse mitmeid olulisi probleeme seoses järgmiste teemadega: - söe oluline roll tuleviku energiavarustuses, mille tingimuseks on tulevase söekasutuse kooskõla keskkonnaeesmärkidega; sellega seoses on ühe sobiva lahendusena (lisaks tõhususe parandamisele) leidnud kinnitust süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine; - vajadus süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise õigusliku ning regulatiivse raamistiku järele süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise arendamise eeltingimusena; - vajadus süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist suurtes elektrijaamades varakult tutvustada; - võimalus, et süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine muutub umbes 2020. aastal sütt kasutavas elektritootmises majanduslikuks, tänu selle (teadus- ja arendustegevuse ning tutvustamise abil saavutatava) madalama lisakulu ning töökindla ja ennustatavate hindadega heitkogustega kauplemise süsteemi koosmõjule; - ELi võimalused eksportida fossiilkütustest säästva elektritootmise tehnoloogiaid pärast nende tutvustamist Euroopas. Vastavalt sellele ja kooskõlas 2007. aasta jaanuari energiapaketi kohta tehtud üldiste järeldustega ning vastavalt sellekohasele kinnitusele ka 2007. aasta kevade Ülemkogu järeldustes, kinnitatakse mõju hindamises vajadust süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise laiaulatusliku leviku järele ELis 2020. aastaks. Lisaks kinnitati analüüsis, mis tehti komisjoni süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist käsitleva direktiivi ettepaneku jaoks [2], eelkõige järgmist: - on võimalik sätestada varakult süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise õiguslik raamistik, mis võimaldaks geoloogilist säilitamist ja selgitaks küsimusi seoses kohavalikuga ja vastutusega lekete korral; ning - süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist aktsepteeritakse ELi praeguses heitkogustega kauplemise süsteemis. Mõju hindamise analüüsides ja muudes 2012. aasta järgset heitkogustega kauplemise süsteemi ja Euroopa energiatehnoloogia strateegilist kava (SET-kava) käsitlevate ettepanekute jaoks tehtud ettevalmistavates töödes rõhutati veel järgmist: - süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine on üks strateegilistest energiatehnoloogiatest, mis vajab kiireks turulejõudmiseks täiendavat teadus- ja arendustegevust ning tutvustamist, ning täiendavat teadus- ja arendus- ning tutvustamistegevuse avalikku rahastamist; NB! süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega seotud Euroopa teadus- ja arendustegevuse prioriteedid on ELi toetatava teadus- ja arendustegevuse tulemuste ning seoses ETP-ZEP platvormiga kogutud teadmiste ja kogemuste alusel[3] selgelt kindlaks määratud[4]; - heitkogustega kauplemise süsteemi roll peamise heidetest hoidumist stimuleeriva turupõhise mehhanismina pärast 2012. aastat ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tunnustamine heitkogustega kauplemise süsteemi ühe õiguspärase tõrjemeetmena. Seega keskendub mõju hindamine järgmisele probleemile: poliitikavalikud saavutamaks süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiate koordineeritud ja õigeaegne tutvustamine Euroopas, milleks on eelkõige vaja järgmist: - peamisi süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiaid rakendavate ja tutvustavate elektrijaamade esimese seeria ehitamine 2015. aastaks ning nende edasine käitamine, mis võimaldaks 2020. aastaks teha praktilisi järeldusi süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise teostatavuse ja majanduslikkuse kohta elektritootmises; - Euroopa tööstuse püsiva kaasamise stimuleerimine ning nende materiaalse osaluse täiendamine avaliku sektori toetusega, kuna süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist tutvustavad elektrijaamad toovad kaasa, võrreldes süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist mitterakendava tootmisega, täiendavaid investeeringu- ja käitamiskulusid; - alustada paralleelselt tutvustamiseks tehtava tööga varakult ettevalmistusi süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise laiemaks kasutuselevõtuks pärast 2020. aastat; eriti seoses jätkuva teadus- ja arendustegevuse ning süsinikdioksiidi infrastruktuuri arendamisega. Komisjoni töös mõju hindamise koostamisel oli toeks PwC tehtud välisuuring, mis tegeles nimelt meetmete ja valikuvõimaluste hindamisega, et toetada kuni 12 suure ärilise näidiselektrijaama projekteerimist, ehitamist ja käitamist 2015. aastaks. Selle hindamise aluseks on osaliselt konfidentsiaalsed andmed mitme väljakuulutatud tutvustusprojekti kohta, mis võiksid vastata suurte süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist tutvustavate jaamade kirjeldustele. Uuringu peamistes järeldustes toetatakse eelistatud variandina kombinatsiooni ELi koordineerivast rollist ning liikmesriikide ja teiste sidusrühmade suurema osaluse soodustamisest ning soovitatakse tungivalt anda välja ka ELi suunised riiklike rahastamisskeemide ühtlustamiseks. Hiljutine komisjoni uuring, mille aluseks oli Euroopa haldusasutustelt, elektritootjatelt ja energeetikavaldkonna sidusrühmadelt kogutud teave, on samas tuvastanud esialgselt 33 erinevas ettevalmistusetapis suuremõõtmelist näidisprojekti (millest umbes 20 on kavandatud kasutama süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise seadmeid, ülejäänud on esialgu projekteeritud kogumisvalmidusega). Nende projektide loetelu on lisatud mõju hindamise aruandele. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tutvustamisega seotud põhiprobleem on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiate praegune maksumus, mis teeb nende kasutamise elektritootmises praeguste tingimuste juures ebamajanduslikuks. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise seadmetega varustatud elektrijaamade kavadega kaasnevad kõrgemad investeeringu- ja käitamiskulud võrreldes sama võimsusega süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamiseta elektrijaamadega[5]. ELi heitkogustega kauplemise süsteem on turupõhine mehhanism, millelt pikas perspektiivis oodatakse kõnealuste lisakulude täielikku hüvitamist. Nagu hiljutised kogemused näitavad, ei hüvitata madalate ja väga kõikuvate CO2 hindade tingimustes süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise käitiste lisakulusid siiski piisavalt. Probleemi muud tegurid on tutvustatavate süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiate seadmete paljusus, potentsiaalsete süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist tutvustavate projektide puudulik koordineerimine ja puudulik suhtlemine sarnaste ettevõtmistega väljaspool Euroopat, samuti vähene avalikkuse toetus, mis tuleneb vähesest teadlikkusest süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kasulikkuse kohta. Peamine poliitiline eesmärk on stimuleerida piisava arvu suuremõõtmeliste süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojektide ehitamist 2015. aastaks. ETP-ZEP hinnangul on erinevate CO2 kogumistehnoloogiate, säilituskohtade ja geograafiliste asukohtade erinevate kombinatsioonide tutvustamiseks vaja 10–12 näidiselektrijaama. Piisava arvu selliste jaamade ehitamine 2015. aastaks ja nende käitamine viie aasta jooksul on eeltingimus selleks, et 2020. aastaks oleks süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise protsesside tehnilisest küljest ning tegelikest kuludest ja muudest majanduslikest andmetest saadud täielik ülevaade. Lisaeesmärk on kasutada näidisprojektidest saadavaid praktilisi kogemusi ja paralleelselt tehtava teadus- ja arendustegevuse saavutusi süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise maksumuse vähendamiseks. Mitmed allikad näevad tulevast süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise maksumuse ja CO2 hinna tasakaalu vahemikus 25–30 eurot CO2 tonni kohta ning viitavad, et selleni võiks jõuda umbes 2020. aastal. Arvestades suuremõõtmeliste süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojektide ettevalmistamiseks, projekteerimiseks, lubade saamiseks ja ehitamiseks vajalikke pikki perioode, tuleb juba praegu kiiresti tegutsema hakata. Suuremõõtmelisi süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojekte toetavad poliitikad peavad tooma kasu peamiselt kolmel viisil: - koordineerides näidisprojekte nii, et need oleksid suunatud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ühtse tutvustusprogrammi teostamisele Euroopas, katsetades erinevaid CO2 kogumistehnoloogiate, säilituskohtade ja geograafiliste asukohtade kombinatsioone; - parandades üldsuse teadlikkust süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kohta ja hõlbustada Euroopa suhtlemist süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega seotud algatustega välismaal , nii teistes süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise peatse turuletoomise eesmärgiks seadnud arenenud majandustes kui ka elektritootmises fossiilkütuseid kasutavates arengumaades; - luues või hõlbustades juurdepääsu avaliku sektori rahalisele toetusele tööstusharu osaluse ja algatuste täiendamiseks. Mõju hindamisel kaalutakse kolme poliitikavalikut : - Poliitikavalik 0 – ei näe ette poliitika muutmist . Tutvustamine sõltub ainult tööstusharu algatusest, kuigi mõnes liikmesriigis ja Norras võib süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojektide jaoks saada teatavat rahalist tuge avalikult sektorilt. - Poliitikavalik 1 – kehtestada mehhanism, mis ühendaks ELi koordineerivat osa ning liikmesriikide ja teiste sidusrühmade tugeva osaluse stimuleerimist . See mehhanism täidaks projektide koordineerimise funktsioone, samal ajal kui olulist osa avalikul rahastamisel oodatakse liikmesriikidelt, kes toetuvad oma elektritootmises söele ja teistele fossiilkütustele. Liikmesriikidepoolse rahastamise käivitamiseks annab komisjon süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojektidele antava riigiabi kohta positiivse hinnangu (mis ei piira liikmesriikide teatamiskohustuse kohaldamist ega iga juhtumi hilisemat uurimist). - Poliitikavalik 2 – ühisettevõtte (ÜE) kui ühenduse süsteemi loomine nii projektide koordineerimiseks kui ka avaliku sektori rahalise toetuse pakkumiseks. Selleks võiks komisjon teha ettepaneku väga oluliselt suurendada ELi eelarvet säästvate söepõletus- ja süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiate jaoks seitsmenda raamprogrammi raames, et kaasrahastada suuremõõtmelisi süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojekte, või luua spetsiaalne eelarverida. Pärast ÜE asutamist suunaks see ELi raha näidisprojektidele. Iga variandi mõju on üksikasjalikult analüüsitud (vaata mõju hindamise aruannet), kontrollides süstemaatiliselt tagajärgi seoses iga järgneva aspektiga: - suuremõõtmeliste süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist kasutavate näidiselektrijaamade arv 2015. aastaks; - süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise majandusliku elujõulisuse parandamine ja tehnoloogiline mitmekesisus; - energiaallikate mitmekesistamine ja elektri maksumus; - globaalne keskkond ja õhusaaste; - majanduslik ja sotsiaalne mõõde, rahvusvaheline koostöö ning teadus- ja arendustegevus. Kui CO2 geoloogilise säilitamise direktiivi ettevalmistamisel modelleeriti stsenaariumi „siht vähendada kasvuhoonegaase 20% võrra, taastuvenergia kasutamine 20% ulatuses, täielik enampakkumine ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kasutuselevõtt heitkogustega kauplemise süsteemi raames”, anti potentsiaalsele CO 2 kogumisele hinnang : kui süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine on 2020. aastaks üldiselt majanduslikult elujõuline, on 2030. aastaks süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise seadmetega varustatud 21 GW-lise tootmisvõimsusega söeküttega käitised; 2020. aastal võib ELi 27 liikmesriigis säilitatud CO2 kogus olla umbes 7 Mt ning 2030. aastal umbes 160 Mt, moodustades siis 13% elektri- ja aurutootmise heidetest. Kõnealune modelleerimine näitas ka võimalikku kasu vähenenud õhusaaste näol. Mõju hindamise tulemused on järgmised: Poliitikavalik 0 (poliitikat ei muudeta) – 2015. aastaks oleks tööle pandud ainult väike arv suuremõõtmelisi näidisprojekte, jättes mitmed süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiad ja palju potentsiaalselt huvitatud liikmesriigid ja käitajad tutvustustegevusest välja. Valitud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiad võivad 2020. aastaks spetsiifilistes olukordades, näiteks soodsates asukohtades või neid edendavate spetsiaalse poliitikaga riikides (nt Norras ja võiks olla Ühendkuningriigis ja Madalmaades) majanduslikult elujõuliseks saada, kuid neid ei ole 2020. aastaks tutvustatud piisavalt, et võimaldada nende laiemat kasutuselevõttu kogu Euroopas. Variandi 0 puhul jääks eespool kirjeldatud CO2 kogumise potentsiaal suures osas realiseerimata. Teise võimalusena, juhul kui kliimamuutuse vastu võitlemise surve ja kütuseturu tingimused nõuaksid nii jätkuvat toetumist söele kui ka selle kasutamisega seotud süsinikdioksiidiheite radikaalset vähendamist, võiks EL leida ennast olukorras, kus ta peab teistel mandritel (USAs, Jaapanis või isegi Hiinas) väljatöötatud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiat importima. Teine alternatiiv oleks radikaalne lülitumine söelt muudele kütustele, mis tõenäoliselt kahjustaks ELi energiaallikate mitmekesisust ja avaldaks mõju tarnekindlusele. Vähem äärmuslikes oludes tooks variant 0 kaasa lihtsalt süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kasutuselevõtu viibimise, kahjustades praeguste ambitsioonikate kliimamuutusevastase võitluse eesmärkide saavutamist. Näiteks süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise globaalse kasutuselevõtu seitsmeaastane viibimine tähendaks hinnanguliselt umbes 100 Gt välditavaid CO2 heitkoguseid järgmise 50 aasta jooksul, millest tuleneks CO2 kontsentratsiooni kasv atmosfääris 10 osa võrra miljoni kohta. See on oluline erinevus, arvestades raskusi kontsentratsiooni kogukasvu piiramisel alla 100 osani miljoni kohta üle praeguse taseme[6]. Poliitikavalik 1 (luua mehhanism, mis ühendab ELi koordineerivat rolli ning liikmesriikide ja teiste sidusrühmade suurt osalust) võib anda tulemuseks näidisprojektide tõhusa koordineerimise ning luua soodsa konteksti rahalise toetuse pakkumiseks avaliku sektorist. Osa mehhanismist võib komisjon kiiresti töösse rakendada, kasutades olemasolevaid ELi õigusakte ja kokkulepitud ELi finantsraamistikke. Eelkõige võib komisjon 2008. aasta jooksul paika panna kvalifitseeruvate näidisprojektide tugivõrgustiku struktuuri[7]. Üksikud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektid (olenemata sellest, kas nad osalevad võrgustikus või jäävad sellest välja), peavad põhiliselt toetuma liikmesriikide ja äriettevõtete rahalistele vahenditele. Sedavõrd kuivõrd liikmesriikide toetus võib tähendada riiklikku rahastamist, peab komisjon selgitama varastes etappides riigiabiga seotud küsimusi. Tööstusharu ja liikmesriikide tugeva osaluse puhul arvatakse, et 2015. aastaks saab kasutusele võtta umbes tosin suuremõõtmelist süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisprojekti. Eeldades, et need projektid hõlmavad palju erinevaid tehnoloogilisi, geograafilisi ja organisatsioonilisi variante, saab 2020. aastaks tutvustada süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiaid majanduslikult elluviidavatena ning siis on need valmis laiemaks kasutuselevõtuks Euroopas ja kolmandates riikides. Selle tulemusel saab realiseerida süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kasutuselevõtuga seotud ning stsenaariumi „siht vähendada kasvuhoonegaase 20% võrra, taastuvate energiaallikate kasutamine 20% ulatuses, täielik enampakkumine ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise kasutuselevõtt heitkogustega kauplemise süsteemi raames” modelleerimisel (vt eespool) nähtud kasu. Lisaks saab Euroopast selliste tehnoloogiate pakkuja maailmaturgudel, mis loob ärivõimalusi Euroopa ettevõtjatele. Poliitiline valikuvõimalus 2 (ühisettevõtte loomine) – võib ilmneda kõige selgem eeliste ja puuduste konflikt. Ühisettevõte võib täita enamikku projektide koordineerimise ja neile rahalise toetuse toomise funktsioonidest. See oleks tugevaim vahend projektide tõhusaks koordineerimiseks ning tagamaks, et kõik kombinatsioonid saavad Euroopas katsetatud. Selline mehhanism vajaks siiski olulist ELi rahastamist, mida ELi praeguste finantskorralduste raames lihtsalt ei ole võimalik teha. ETP-ZEP hinnangul oleks sedalaadi nn lipulaeva-programmi jaoks vaja 9–16 miljardi euro kapitaliseerimist. See vastaks umbes 5 miljardi eurosele või suuremale panusele ELi avalikest vahenditest. Praegu seitsmenda raamprogrammi eelarves säästvate söepõletus- ja süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiate jaoks ette nähtud vahenditest (vahemikus 100–200 miljonit eurot) saaks ühisettevõtte jaoks kasutamisvalmiks muuta vaid piiratud summa ELi rahastamisest, kuid sellega ei saaks rahastada kõikehõlmavat tutvustusprogrammi. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tutvustamiseks oluliste ELi rahaeralduste suhtes kokkuleppele jõudmine võib osutuda pika-ajaliseks protsessiks, põhjustades mitmeaastaseid viivitusi. Selle tulemusel ehitataks 2015. aastaks ainult väike arv süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise näidisjaamu ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiaid ei oleks 2020. aastaks Euroopas täielikult tutvustatud. Negatiivsed mõjud on vähemalt lühiajalises ja keskmises perspektiivis sarnased variandiga 0. Pikas perspektiivis võiks ühisettevõtte asutamise puhul realiseeruda enamik valikuvõimaluse 1 eelistest. [1] KOM(2006) 843. [2] Viide direktiivi eelnõule ja selle mõju hindamisele. [3] Keskendutakse järgmisele: elektrijaamade tõhususe parandamine; tõhususega seotud sanktsioonide vähendamine CO2 kogumisel ning kapitalikulude vähendamine (et kogumiskulu tonni CO2 heitkoguste kohta saaks veelgi vähendada); uuenduslike kogumisprotsesside väljatöötamine; uute materjalide, sh membraanide väljatöötamine; jaama üksikosade parem integreerimine jaama kasutatavuse samaaegse suurenemisega; Euroopa CO2 säilitusvõimsuse hindamine; säilitamise ohutus ja säilituskohtade lekete järelevalve; säilitamise püsivuse pikaajaline tagamine. [4] ELi toetatavate projektide raames (viies raamprogramm, kuues raamprogramm, Carnot, ESTÜ teadusfond) ning riikide ja tööstusharude algatuste kaudu tehtud teadus- ja arendustegevus on viinud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiad tasemele, mis võimaldab neid praegu rakendada mitmes tööstuslikus protsessis. Suuremahulises elektritootmises kasutamiseks tuleb neid siiski kohandada. Euroopa tehnoloogiaplatvorm nullilähedast heitkogust eraldavate fossiilkütusel töötavate elektrijaamade (ETP-ZEP) kohta hõlmab strateegilist teadusuuringute kava, mille kohaselt on alates praegusest aastani 2020 vaja selleks rahastada teadus- ja arendustegevust ühe miljardi euro ulatuses. [5] Investeerimisfirma Climate Change Capital Ldt (CCC) 2007. aasta suvel tehtud väga põhjalikus analüüsis hinnati erinevate allikate alusel maksumuse vahemikku. CCC järeldab, et süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega seotud kulude kasvu katmiseks peaksid näidisprojektid saama ettemakstavat kapitalitoetust 1076–1705 eurot kW kohta või jätkuvat tegevustoetust 25–67 eurot säilitatud tonni CO2 kohta. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise seadmetega 400 MW-lise elektrijaama puhul eeldatakse umbes 2,5 Mt CO2 säilitamist aastas. Vt üksikasjad täielikust mõju hindamisest. [6] Allikas: 2008 Shell Scenarios to 2050 (Shelli stsenaariumid aastani 2050). [7] Seni peetud konsultatsioonide alusel on komisjon esialgsel arvamusel, et projektide valimisel võrgustikus osalemiseks tuleks kasutada järgmisi kriteeriume: (a) võimsus vähemalt 300 MWe, kasutades olulisel määral fossiilkütuseid (kuid võimaldatakse näiteks ka biomassi kaaspõletamist); mitmeotstarbelise käitise puhul peaks elektritootmine moodustama vähemalt 250 MW vastavat osa koguvõimsusest; (b) projektikontseptsioonis tehniliste lahenduste sisaldumine fossiilkütustel põhineva säästliku elektritootmise kontseptsiooni kõigiks osadeks, s.o tõhus elektritootmine (parima võimaliku tehnika tasemel), CO2 säilitamise, transport ja pikaajaliseks ohutuks säilitamiseks maa alla viimine; (c) tingimused kasutatavate fossiilkütuste süsinikusisaldusest vähemalt 85% kogumise ja säilitamise kohta; (d) kasutuselevõtmine enne 2015. aasta lõppu; (e) selge tõendus projekti teostamise kohta (näiteks projekti jaoks tehtud insenertehniline uuring); (f) valmisolek jagada teavet projekti kohta, võttes arvesse intellektuaalse omandi õiguste kaitset.