[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 9.12.2008

KOM(2008)846 lõplik

2005/0242 (COD)

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu alusel nõukogu ühise seisukoha kohta,

mis käsitleb direktiivi (laevaomanike tsiviilvastutuse ja finantstagatiste kohta) vastuvõtmist

(EMPs kohaldatav tekst)

2005/0242 (COD)

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu alusel nõukogu ühise seisukoha kohta,

mis käsitleb direktiivi (laevaomanike tsiviilvastutuse ja finantstagatiste kohta) vastuvõtmist

(EMPs kohaldatav tekst)

1. TAUST

Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku edastamise kuupäev (dokument KOM(2005) 593 (lõplik) – 2005/0242 COD): | 30.1.2006 |

Regioonide Komitee arvamuse kuupäev: | 15.6.2006 |

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse kuupäev: | 13.9.2006 |

Euroopa Parlamendi arvamuse kuupäev, esimene lugemine: | 29.3.2007 |

Muudetud ettepaneku edastamise kuupäev: | 24.10.2007 |

Ühise seisukoha vastuvõtmise kuupäev: | 9.12.2008 |

2. KOMISJONI ETTEPANEKU EESMÄRK

Kolmanda meresõiduohutuse paketi raames tehtud ettepaneku eesmärk on tagada teatav arv kõikide liikmesriikide jaoks ühtseid eeskirju laevaomanike tsiviilvastutuse ja kindlustuse valdkonnas ning määratleda eeskirjad, mis võimaldavad suurendada ettevõtjate vastutust ja tagada kahjude hüvitamist.

Ettepanek sisaldab järgmisi üksikasju:

- kõik liikmesriigid peavad ratifitseerima laevaomanike vastutuse piiramist käsitleva Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (OMI) konventsiooni 1996. aasta versioonis (Convention on the Limitation of Liability for Maritime Claims, edaspidi „LLMC 1996”). Konventsiooniga LLMC 1996 on ette nähtud eelkõige kaks aspekti:

- vastutuse piiramise põhimõtte kontekstis on konventsiooniga kehtestatud märkimisväärselt kõrge määr, millest suuremate kahjude korral kaotavad laevaomanikud oma õiguse vastutust piirata (tahtlik üleastumine);

- konventsiooniga on kehtestatud piisavalt kõrged vastutuse määrad, nii et enamikul juhtudel on võimalik kahjukannatajatele kahjud sobival viisil hüvitada (määrad vastavad kolmekordselt määradele, mis on kehtestatud varasemas, praegu kohaldatavas konventsioonis LLMC 1976);

- kõnealuse konventsiooni ülevõtmine ühenduse õigusesse haakub konventsiooni sobiva kohandamisega – soovitakse alandada määrasid, millest allpool kaotavad muude kui konventsiooni osalisriikide lipu all sõitvad laevaomanikud oma õiguse vastutust piirata (tõsine hooletus),

- laevaomanike kohustusliku tsiviilvastutuse kindlustamise süsteemi kehtestamine,

- konventsiooniga LLMC 1996 kehtestatud ülemmäärade kahekordne katmine,

- kindlustuse olemasolu kontrollimine liikmesriikide poolt ning Euroopas vastastikku tunnustatud tunnistuse väljaandmine,

- laeva kapten peab teatama kõnealuse tunnistuse olemasolust pardal niipea, kui laev on sisenenud liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatele merealadele (teatamiskohustus võimaldab hõlmata ka läbisõitvaid laevu),

- kahjukannatanu vahetu hagi kindlustaja suhtes;

- ettepanekuga muudetakse muu hulgas kohustuslikuks OMI resolutsioon ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni resolutsioon finantstagatiste kohta laeva mahajätu korral.

Kogu süsteemi eesmärk on anda muu hulgas kauaoodatud vastus jätkuvatele probleemidele, mille tõttu ei saa rakendada mitmeid pooleliolevaid OMI konventsioone, mille eesmärk on eelkõige muuta kohustuslikuks laevade põhjustatud teatavat liiki kahjude kindlustamine.

3. MÄRKUSED ÜHISE SEISUKOHA KOHTA

Nõukogu on märkimisväärselt kärpinud komisjoni esialgseid eesmärke, mida toetas ka Euroopa Parlament oma esimesel lugemisel antud arvamuses. Ühisesse seisukohta on üle võetud üksnes osa algsest ettepanekust.

- Muudetud on järgmist:

- pealkiri „direktiiv laevaomanike tsiviilvastutuse ja finantstagatiste kohta” on jäetud välja ning asendatud uue pealkirjaga „direktiiv laevaomanike tsiviilvastutuse ja kindlustuse kohta merinõuete puhul”;

- välja on jäetud kohustus ratifitseerida konventsioon LLMC 1996, liikmesriigid võtavad omalt poolt paralleelselt tehtavas avalduses kohustuse ratifitseerida kõnealune konventsioon (koos teiste vastavate konventsioonidega) hiljemalt 1. jaanuariks 2012; välja on jäetud ka kõnealuse konventsiooni muutmine ühenduse õiguse osaks;

- välja on jäetud säte seoses laeva mahajätuga meremeeste poolt;

- välja on jäetud Euroopa kontroll kindlustuskaetuse olemasolu üle;

- välja on jäetud kohustus teatada kindlustunnistuse olemasolust sisenemisel liikmesriikide jurisdiktsioon all olevastele merealadele;

- välja on jäetud vahetu hagi esitamine kindlustaja suhtes.

- Alles on jäetud järgmine:

- kõikidel liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel (kogu maailmas) ning kõikidel laevadel, mis sisenevad mõne liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevastele merealadele, peab olema kindlustuskate;

- kõnealune kindlustuskate vastab konventsiooni LLMC 1996 piirmääradele;

- kindlustuse olemasolu tõendatakse erasektori välja antud kindlustustunnistuse abil;

- kindlustustunnistuse olemasolu pardal võib kontrollida sadamariigipoolset kontrolli käsitlevas direktiiviga ettenähtud kontrollkäigu raames;

- tunnistuse puudumisel võib laeva arestida või kõrvaldada, ilma et see mõjutaks iga liikmesriigi kehtestatavaid võimalikke rahatrahve;

- direktiivi rakendamise kuupäev on viidud üle 1. jaanuarile 2012; kõik liikmesriigid kohustuvad (eespool osutatud avaldus) selleks ajaks konventsiooni LLMC 1996 ratifitseerima.

Vaatamata nõukogu tehtud väljajätetele on ühise seisukoha olulised üksikasjad alles. Praegu ei ole laevadele kohustuslikku kindlustust; kodanike ja ettevõtjate jaoks oleks oluline märk, kui direktiiviga kehtestataks kõikidele laevadele, olenemata lipuriigist, kohustus omada kindlustust, mis vastaks konventsiooni LLMC 1996 piirmäärade tasemele ja oleks seega varasema konventsiooniga ettenähtud tasemest kolm korda kõrgem. Oluline on teada, et üksnes väike osa (20 %) maailma laevade tonnaažist sõidab selliste riikide lipu all, kes on võtnud kohustuse kõnealust piirmäära järgida. Lisaks sellele ei ole kõik laevad tingimata kindlustatud.

4. KOKKUVÕTE

Komisjon võtab arvesse, et nõukogu, olles aprillis 2008 toimunud istungil olnud põhimõtteliselt ettepaneku vastu, suutis lõpuks ühehäälselt vastu võtta ühise otsuse lisandväärtust andva teksti kohta.