[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 3.12.2008

KOM(2008) 814 lõplik

2008/0230 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

ühenduse osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud Euroopa metroloogia teadusprogrammis {SEK(2008)2948}

{SEK(2008)2949}

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

110 | Eesmärgid Käesoleva, EÜ asutamislepingu artiklil 169 põhineva ettepaneku eesmärk on luua 22 riiklikku metroloogia teadusprogrammi ühendav Euroopa metroloogia teadusprogramm, et parandada avaliku sektori metroloogiauuringute tõhusust ja tulemuslikkust. Ettepanekuga püütakse kujundada Euroopa teadusruumi parema kooskõlastatuse kaudu, mis võimaldab tegeleda ühiste üleeuroopaliste probleemidega, suurendada kõnealuste programmide mõju ning kõrvaldada riiklike programmide vahelised takistused. Osalevad järgmised liikmesriigid või seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riigid: Austria, Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi ja Ühendkuningriik, samuti Norra, Šveits ja Türgi. Programmiga võib ühineda Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse Etalonainete ja Mõõtmise Instituut. Kõnealusest algatusest teatati seitsmenda raamprogrammi „Koostöö” eriprogrammis. Euroopa metroloogia teadusprogrammi algatuseks on kavandatud 200 miljonit eurot osalevate riikide toetust, sh riikide tasandil täiendav paindlik rahastamisvõimalus kuni 50 % ulatuses, ning oodatav ühenduse toetus 200 miljonit eurot. Ettepaneku põhjused Kuigi metroloogia ei pälvi eriti palju tähelepanu, on see äärmiselt oluline tänapäevase kaubanduse ja teabevahetuse hõlbustamiseks. Metroloogiaalased teadusuuringud on oma olemuselt suuresti avalik hüve ning peamine riiklikku reguleerimist ja standardimist toetav tegevus. Kõik maailma suured majandusjõud on mõistnud, et uurimis- ja arendustöö metroloogia vallas on pikaajaliseks majanduskasvuks ülimalt tähtis. Seda arvesse võttes seisab Euroopa silmitsi nn Euroopa metroloogiadilemmaga, mis seisneb metroloogiaalaste teadusuuringute pidevas kooskõlastamises ühiskondlike vajadustega, mis on muutunud nõudlikumaks, keerulisemaks ja vajavad seega ka suuremaid ressursse, täites samas ka olemasolevat ehk traditsioonilist nõudlust ilma mingite uute või täiendavate ressurssideta. Siin kirjeldatud lähenemisviisi eesmärk on suurendada kasutatavaid ressursse ning see saab olla edukas üksnes siis, kui selles võetakse täielikult arvesse olemasolevaid riiklikke süsteeme ja integreeritakse need tõeliseks Euroopa programmiks, mille tulemuseks peaks olema põhjalik muudatus ja olemasolevate riiklike süsteemide ajakohastamine. Euroopa metroloogia teadusprogramm võimaldab vähendada töö kattumist ning seada ühiseid eesmärke riigiti eristatud tegevuskavade kaudu. |

120 | Üldine taust Euroopa metroloogiateadlased moodustavad spetsialiseerunud kogukonna, mis on teadusasutuste või akadeemiliste ringkondadega üksnes lõdvalt seotud. See on suuresti killustatud, koosnedes mõnest ülemaailmse tasemega tippkeskusest, kellele tuleks kasuks suur rahvusvaheline konkurents. Euroopa metroloogialaste teadusuuringute potentsiaali ei kasutata täielikult ära. On vaja liikmesriikide ja ühenduse ühistegevust, mis võimaldaks teha metroloogia vallas nüüdisaegseid teadusuuringuid. |

130 | Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Kuigi Euroopa metroloogiaga seotud teadusringkondadel on raamprogrammi raames juurdepääs paljudele programmidele, puudub praegu spetsiaalselt metroloogiavajadusi käsitlev kava. Euroopa ühise metroloogia teadusprogrammi algatus käsitleb sellist kooskõlastatud tegevuse puudumist, pakkudes altpoolt üles toimivat programmi, mis on kavandatud spetsiaalselt metroloogiavajadusi silmas pidades. Euroopa ühise metroloogia teadusprogrammiga asetatakse juhtpositsioonile riiklikud metroloogiainstituudid. |

140 | Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Algatuse üldised poliitilised eesmärgid on suurendada ELi suutlikkust saavutada kõrgetasemelised poliitikaeesmärgid ja reageerida peamistele probleemidele, millega ta eelolevatel aastatel kokku puutub: aidata kaasa läbivaadatud Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisele; eeskätt investeerida rohkem ja arukamalt teadmistesse, et tagada majanduskasv ja tööhõive; aidata kaasa Euroopa teadusruumi teokssaamisele; aidata Euroopal tulemuslikumalt reageerida peamistele ühiskondlikele proovikividele, nagu näiteks keskkonnakaitse, tervishoid, toiduohutus või avalik julgeolek. |

Konsulteerimine huvitatud isikutega ja valikuvõimaluste hindamine |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

211 | Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus Mõju hindamise juhtrühm tuli kokku 1. juulil 2008 ning moodustati terve algatuse ametlik talitustevaheline rühm, mis tuli kokku 31. juulil ja 25. septembril 2008. a) Interneti-arutelu Osana sidusrühmadega konsulteerimisest korraldas komisjon ajavahemikul 7. maist kuni 8. juulini 2008 veebipõhise küsitluse. Veebipõhisele küsitlusele registreeriti kokku 162 vastust, neist 64 % (104 vastust) esitati organisatsioonide nimel ja 36 % eraisikute poolt. Enamik organisatsioonide nimel vastanutest esindas vähem kui 250 töötajaga ettevõtteid (26 %), rohkem kui 250 töötajaga ettevõtteid (21 %) ja kõrgkoole (18 %). Küsitlusele vastanud olid peamiselt seotud metroloogiaalaste teadusuuringute (54 %) või nende tulemuste kasutuselevõtu ja metroloogia kasutamisega (28 %). b) Sidusrühmade avatud kohtumine – 25. juuni 2008 Lisaks Interneti-arutelule korraldati 25. juunil 2008 seminar sidusrühmadega konsulteerimiseks. Seminaril osales 32 isikut kaheksast eri riigist ja mitmetest rahvusvahelistest organisatsioonidest ning riiklikest metroloogiainstituutidest. |

212 | Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine Veebipõhise küsitluse ja sidusrühmade avatud kohtumise käigus esitatud vastuseid võeti arvesse nii mõju hindamisel kui ka ettepaneku koostamisel. |

Poliitikavalikud ja nende võrdlus Ühenduse tegevusega seotud valikutes lähtutakse seitsmendas raamprogrammis esitatud põhimõtetest ja sekkumismehhanismidest. Seega viidatakse kõikide valikute, välja arvatud ühenduse meetmeid välistava stsenaariumi puhul kaudsele või otsesele ühenduse tegevusele (teadusuuringute rahastamisele) seitsmenda raamprogrammi alusel, mis oleks kooskõlas eri liikmesriikides teadusuuringute kavandamisel kehtivate riiklike sekkumispõhimõtetega. Valikud on nende peamiste tunnuste põhjal määratletud järgmiselt: 1. poliitikavalik: „Ei mingeid täiendavaid ühenduse meetmeid”; hetkeseisundi säilitamine, ei mingit lisategevust Euroopa metroloogia teadusprogrammi osas – see võib tingida valitsustevahelise lähenemisviisi; 2. poliitikavalik: „Altpoolt tulevad ühenduse kaudsed meetmed – teatav kooskõlastamine” seitsmenda raamprogrammi programmide ja teemade alusel („Koostöö” ja „Võimekuse” programmid). Eesmärk on kasutada kava ERA-NET ja/või ERA-NET Plus, ent käsitleda eraldiseisvaid küsimusi teemade kaupa ning raamprogrammis programmi osade kaupa (nn tavapärase stsenaariumi valik); 3. poliitikavalik: „Ülevalt allapoole suunatud ühenduse kaudsed meetmed” – metroloogia teema ennistamine raamprogrammis – kehtestada see osaliselt seitsmenda raamprogrammi alusel või kaasata kaheksanda raamprogrammi koostamisse ja ennistada ühenduse metroloogiaprogramm; 4. poliitikavalik: „Artikkel 169 – programmi integreerimine ühenduse kaudse tegevuse kaudu”; ühenduse meetmed liikmesriikide programmide integreerimiseks artikli 169 kaudu, nagu on osutatud seitsmenda raamprogrammi „Koostöö” eriprogrammis; 5. poliitikavalik: „Teadusuuringute Ühiskeskus – otsesed meetmed”; üks Teadusuuringute Ühiskeskuse kaudu rakendatav Euroopa metroloogia teadusprogramm, millega täidetakse kõik metroloogiaalased vajadused Euroopa tasandil. Kirjeldatud viie valikuvariandi erinevused seisnevad ühenduse sekkumise viisis – see võib toimuda kaudsete või otseste meetmetena. Järgmistes alajagudes arutatakse üksikasjalikumalt iga poliitikavaliku põhitunnuseid. 1. poliitikavaliku eelistamise korral ei jää praegune olukord kestma, kuna puudub igasugune poliitiline ja/või rahaline ühenduse sekkumine (kava ERA-NET või muud kooskõlastusvahendid). Suure tõenäosusega olukord halveneb, sest kui metroloogiaalaseid teadusuuringuid ei käsitleta Euroopa tasandil prioriteetse valdkonnana, siis vähendavad liikmesriigid sellesse tehtavaid investeeringuid. Säilib liikmesriikide programmide hetkeseisund ja eraldatus; tõenäosus, et vastliitunud riikide uurimisrühmad loovad sidemeid arenenumate riikide kogenud ja kõrgetasemeliste uurimisrühmadega, on väike. 2. poliitikavaliku puhul jätkuks kuuendas raamprogrammis kavaga ERA-NET ja seitsmenda raamprogrammi alguses kavaga ERA-NET Plus valitud lähenemisviis. ELi poliitilisi ja teadusuuringute valdkondi (nt energia, keskkond) saaks hõlpsalt ja otseselt kaasata liikmesriikide programmide kooskõlastamisse ning tegevuse võti oleks hästi läbimõeldud vastastikuse läbimise mehhanismid erinevate metroloogiale suunatud ERA-NET kavadega. Vastupidiselt tõelisele Euroopa teadusprogrammile ei toimuks selle valikuvariandi puhul ühtset sidusat pikaajalist kavandamist. 3. poliitikavalik ei nõua olulisi institutsioonilisi korraldusi. Selle valiku puhul luuakse eriotstarbeline metroloogia teadusprogramm, mille raames metroloogia- ja muud teadusringkonnad, aga ka tööstusharu esindajad üldisemalt saaksid konkureerida raamprogrammi eeskirjade alusel toimuvale rahastamisele. See annab võimaluse keskenduda eeskätt uutele tehnoloogilistele proovikividele kujunemisjärgus valdkondades, aidates seega kaasa kõnealuse sektori kaasajastamisele. Suund sarnaneks valikule nr 2. Antud valik ei mõjuta olemasolevaid riiklikke metroloogiaalaste teadusuuringute süsteeme ega riigisiseste programmide ja infrastruktuuride integreerimist. 4. poliitikavalikuga luuakse ELi ja liikmesriikide teadusuuringute ühise kavandamise platvorm, pannes seega aluse sidusale ja pikaajalisele kriitilist massi kaasavale teadusuuringute tegevuskavale. Euroopa Komisjoni aktiivse osalemisega tagatakse liikuvuse ja avatuse rõhutamine ning kujunemisjärgus valdkondadele keskendumine. ELi ja riiklike vahendite ühendamine tekitab kriitilise massi, millega võib ergutada riiklike metroloogiaalaste teadusuuringute süsteemide struktuurseid muudatusi. Otseseid sidemed tööstusharuga ELi tasandil ette ei nähta ning need jäävad pigem riikide tasandile. Selle valikuvariandi rakendamine nõuab olulisi institutsionaalseid muudatusi, mis nõuavad tõenäoliselt aega ning keerukaid läbirääkimisi liikmesriikidega. 5. poliitikavaliku puhul eeldatakse metroloogiaalaste teadusuuringute teostamist liikmesriikidest, nende vastavatest teadusprogrammidest ja nendega seotud infrastruktuurist eraldiseisvalt ning seega ei avalda see suurt mõju riigisiseste metroloogiaalaste teadusuuringute süsteemide ümberkorraldamisele ega võta arvesse liikmesriikide vajadusi. Täiendavad kitsaskohad on Teadusuuringute Ühiskeskuse vajadus värvata töötajaid ning konkurentsi puudumine metroloogia valdkonnas, mis juba oma olemuselt nõuab kõige usaldusväärsemate lahenduste leidmiseks konkureerivaid uuringusuundi. Miks kasutada artiklit 169? 1. ja 5. valikuvariant ei ole eespool sõnastatud probleemi lahendamiseks sobilikud alternatiivid ning edasises üksikasjalikus analüüsis piirduti 2., 3. ja 4. valikuvariandi tugevate ja nõrkade külgede võrdlemisega. Üldine järeldus on, et aeg on küps artikli 169 kohaseks algatuseks metroloogia vallas. Algatus on tähtis nii Euroopa metroloogiaalaste teadusuuringute süsteemi edendamiseks ja kaasajastamiseks kui ka üha keerukamaid metroloogiaalaseid meetmeid vajavate tööstusharude ja teadusvaldkondade toetamiseks. |

Ettepaneku õiguslik külg |

Kavandatud meetmete kokkuvõte Euroopa metroloogia teadusprogrammiga integreeritakse kahekümne kahe osaleva riigi riiklikud programmid üheks ühiseks teadusprogrammiks ning toetatakse eeskätt Euroopa riikide mõõtesüsteemide eesmärke. Euroopa metroloogia teadusprogramm kiirendab uute mõõtetehnikate, -standardite, -menetluste, -vahendite, võrdlusmaterjali ning teadmiste väljatöötamist, kinnitamist ja kasutuselevõtmist, et käivitada tööstuses ja kaubanduses uuenduslikke arenguid, parandada teaduses, tööstuses ja poliitiliste otsuste tegemises kasutavate andmete kvaliteeti ning toetada direktiivide ja määruste väljatöötamist ja rakendamist. Nimetatud eesmärgid saavutatakse Euroopa metroloogia teadusprogrammiga järgmisel viisil: a) tipptasemel teadmiste koondamine metroloogiaalastesse teadusuuringutesse, algatades ühiseid konkurentsivõimelisi uurimisprojekte, millega tekitataks osalevate riikide metroloogiainstituutide ja volitatud instituutide võrgustikest piisav kriitiline mass, et lahendada peamised Euroopa tasandil esinevad metroloogiaprobleemid; b) süsteemi avatus tippteadusele, suurendades laiemate Euroopa teadusringkondade osalemist teadlaste toetuste kaudu; c) suutlikkuse arendamine, suurendades metroloogiaga seotud Euroopa teadusringkondade suutlikkust teadlaste liikuvustoetustega, mis on suunatud nendele EURAMETi[1] liikmesriikidele, kelle suutlikkus metroloogiaalaste teadusuuringute osas on piiratud. Euroopa metroloogia teadusprogramm täiendab käimasolevaid riiklikke programme ja meetmeid, mis on suunatud üksnes riigisisestele prioriteetsetele valdkondadele. |

310 | Õiguslik alus Euroopa metroloogia teadusprogrammi ettepanek põhineb EÜ asutamislepingu artiklil 169, milles on sätestatud ühenduse osalemine mitme liikmesriigi ühiselt algatatud teadusprogrammides, sealhulgas selliste programmide elluviimiseks loodud struktuurides. Käesolev ettepanek vastab kaudse tsentraliseeritud juhtimise raamistikule vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punkti c sätetele. Vastavalt finantsmääruse artiklile 56 hangib komisjon kõigepealt tõendid selle kohta, et üksustel, millele ta eelarve täitmise delegeerib, on muu hulgas olemas ja toimivad nõuetekohaselt toetuste andmise menetlused, sisekontrollisüsteem, nõuetekohane raamatupidamissüsteem ja sõltumatu välisaudit. |

32 | Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse. Mis puutub Euroopa metroloogia teadusprogrammi kavandatud protsessi, siis ei ole kitsalt riigisisesed või valitsustevahelised avaliku sektori metroloogiaalase teadus- ja arendustegevuse kooskõlastamisele suunatud meetmed viimastel aastatel laienenud ning need ei too lisaressursse ega aita Euroopa metroloogiaprogrammi integreerida raamprogrammi või laiemasse Euroopa teadusruumi raamistikku. Seepärast ei ole tõenäoline, et liikmesriigid suudaksid lahendada kõnealuseid probleeme omal käel tegutsedes. Ühenduse õigus antud valdkonnas meetmeid võtta on sätestatud mitmes asutamislepingu artiklis, millega nähakse ette teadusuuringute kooskõlastamine ning sellealane koostöö liikmesriikide ja ühenduse vahel. Artiklis 165 on sätestatud, et „ühendus ja liikmesriigid kooskõlastavad oma teadusuuringud ja tehnoloogia arendamise, et tagada liikmesriikide poliitika ja ühenduse poliitika vastastikune sobivus”. Samuti võimaldab see komisjonil tihedas koostöös liikmesriikidega „teha kasulikke algatusi” sellise kooskõlastamise edendamiseks. Paljude aastate jooksul on ühendus kasutanud asutamislepingu eri sätteid, et õhutada riiklike teadusprogrammide vahel suuremat kooskõlastatust ja koostööd. 2000. aastal järeldas Lissaboni Euroopa Ülemkogu, et riikide ja liidu tasandil toimuvad teadusuuringud tuleb paremini integreerida ja kooskõlastada, et muuta need võimalikult tõhusaks ja uuenduslikuks. 2006. aastal rõhutas Euroopa Parlament riiklike ja Euroopa teadusprogrammide parema kooskõlastatuse vajadust. Seitsmenda raamprogrammi „Koostöö” eriprogrammis teatati artikli 169 kohasest algatusest olemasolevate riiklike metroloogialaboratooriumide võrgustike kaudu ühise Euroopa metroloogia teadusprogrammi rakendamiseks. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmis(t)el põhjus(t)el. |

331 | Artiklis 169 kutsutakse ühendust üles „sätestama kokkuleppel asjassepuutuvate liikmesriikidega osavõtu mitme liikmesriigi algatatud uurimis- ja arenguprogrammidest, kaasa arvatud osavõtt nende programmide elluviimiseks loodud struktuuridest”. Seda silmas pidades on liikmesriigid juhtpositsioonil ning nende riigisisestel otsustel on lai kohaldamisala. Mõju hindamise analüüsi põhjal hinnati projektide potentsiaalse rahastamise Euroopa osa, mille saaks reaalselt vabastada otsese riikliku kontrolli alt, umbes 200 miljonile eurole 6–7 aasta jooksul, millele lisandub täiendavad rahastamisvõimalus 100 miljoni euro ulatuses. Ühenduse kavandatud 200 miljoni euro suuruse toetusega teeks Euroopa metroloogia teadusprogramm olulise edasimineku killustatud ja üksnes riikide tasandil tehtavatest metroloogiaalaste teadus- ja arendustegevuse investeeringutest struktureeritud ja tasakaalustatud riikide ja ELi tasandi investeeringu suunas. |

Õigusakti valik |

342 | Kavandatav õigusakt on Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühine otsus, mille kaudu rakendatakse EÜ asutamislepingu artiklit 169. |

Mõju eelarvele |

401 | Käesoleva horisontaalse ettepaneku mõju eelarvele on juba mainitud seitsmenda raamprogrammi õiguslikus aluses,[2] samuti seitsmenda raamprogrammi „Koostöö” eriprogrammis[3]. Komisjoni ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahel sõlmitava lepinguga tagatakse ühenduse finantshuvide kaitstus. |

Lisateave |

510 | Simulatsioon, katsejärk ja üleminekuperiood Euroopa metroloogia teadusprogrammi simulatsiooni või katsejärguna toimib algatus ERA-NET Plus. Tempo säilitamiseks ning Euroopa metroloogia teadusprogrammi ettevalmistamise jätkamiseks määratles komisjon kõnealuse ERA-NET Plusi algatuse tööprogrammis „Koostöö” vahemeetmeks edaspidise artikli 169 kohase ettepaneku suunas. Tööprogrammis „Koostöö” on meetmele iMERA Plus sihtotstarbeliselt eraldatud 21 miljonit eurot. ERA-NET Plusi konkursi edukus tõendas ilmselgelt suutlikkust ühendada 20 riigi vahendid ning korraldada ja viia läbi ühine konkurss ja valikuprotsess, mille tulemusel eraldati 2007. aasta lõpus 21 koostööprojektile 64 miljonit eurot. Tulemused teenivad Euroopat tervikuna ning selles katseprojektis käsitleti kõiki olulisi rakendusküsimusi, nagu näiteks intellektuaalomandi õigustega seotud küsimused. Täiendavat üleminekuperioodi ei ole Euroopa metroloogia teadusprogrammi jaoks vaja. Lihtsustamine |

511 | Ettepanek näeb ette (ELi või liikmesriikide) ametiasutuste ning eraõiguslike osapoolte halduskorra lihtsustamise. |

513 | EL suhtleb vahetult Euroopa metroloogia teadusprogrammi spetsiaalse rakendusstruktuuriga, mille ülesandeks on ühenduse toetuse jaotamine ning selle kasutamise järelevalve ja aruandlus. |

5.3. Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel |

531 | Ettepanek sisaldab ülevaatamisklauslit. |

560 | 5.4. Euroopa Majanduspiirkond Kavandatavas õigusaktis käsitletakse EMPga seotud küsimusi, mistõttu see peaks laienema Euroopa Majanduspiirkonnale. |

2008/0230 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

ühenduse osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud Euroopa metroloogia teadusprogrammis (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 169 ja artikli 172 teist lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[4],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[5],

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[6]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsuses nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (edaspidi „seitsmes raamprogramm”),[7] on sätestatud ühenduse osalus mitme liikmesriigi algatatud teadus- ja arendusprogrammides, sealhulgas osalus selliste programmide elluviimiseks loodud struktuurides asutamislepingu artikli 169 tähenduses.

(2) Seitsmendas raamprogrammis on määratletud rida kriteeriume selliste artikli 169 kohaste algatuste valdkondade kindlaksmääramiseks: olulisus ühenduse eesmärkide suhtes, taotletava eesmärgi selge määratlus ja selle asjakohasus raamprogrammi eesmärkide suhtes, eelneva baasi olemasolu (olemasolevad või kavandatud riigisisesed programmid), Euroopa lisandväärtus, hõlmatud programmide ulatuse ja arvu kriitiline mass, programmidega hõlmatud tegevuse sarnasus ning artikli 169 kui eesmärkide saavutamiseks kõige asjakohasema vahendi tõhusus.

(3) Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsuses nr 971/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö”[8] (edaspidi „eriprogramm „Koostöö”), soodustatakse mitut teemavaldkonda hõlmavat lähenemisviisi, mis on seotud ühe või mitme seitsmenda raamprogrammi valdkonnaga, ning nimetatakse artikli 169 algatust metroloogia vallas ühe valdkonnana, mis sobib ühenduse osaluseks riigisisestes teadusprogrammides, mida rakendatakse ühiselt asutamislepingu artikli 169 alusel.

(4) Metroloogia on teadusharudevaheline valdkond, mis moodustab nüüdisaegse teadmistepõhise ühiskonna olulise osa. Usaldusväärsed ja võrreldavad mõõtestandardid ning asjakohased kinnitatud mõõtmis- ja katsemeetodid on teaduslike edusammude ja tehnoloogilise uuenduse aluseks ning avaldavad seega märkimisväärset mõju Euroopa majandusele ja elukvaliteedile.

(5) Praegu ei ole mitmed üksikute liikmesriikide riigisisesel tasandil metroloogiaalase teadus- ja arendustegevuse toetamiseks algatatud teadus- ja arendusprogrammid või -meetmed Euroopa tasandil piisavalt kooskõlastatud ega võimalda saavutada strateegilistes teadus- ja arendusvaldkondades vajalikku kriitilist massi.

(6) Soovides leida Euroopa tasandil ühtset lähenemisviisi metroloogia valdkonnas ja toimida tõhusalt, on mitu liikmesriiki algatanud ühise teadus- ja arendusprogrammi „Euroopa metroloogia teadusprogramm” (edaspidi „Euroopa metroloogia teadusprogramm”), et vastata Euroopa kasvavale nõudlusele nüüdisaegse metroloogia kui uuenduslikkust, teadusuuringuid ja poliitikat toetava vahendi järele, eeskätt kujunemisjärgus tehnoloogiavaldkondades.

(7) Oma 11. juuni 2007. aasta „Koostöö” eriprogrammi rakendamise 2007.–2008. aasta tööprogrammis[9] andis komisjon ERA-NET Plusile metroloogia valdkonnas rahalist toetust, et hõlbustada üleminekut ERA-NETi projektilt iMERA ühisele metroloogia teadus- ja arendusprogrammile, mis rakendatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 169 põhjal.

(8) Euroopa metroloogia teadusprogrammi eesmärk on toetada teaduse arengut ja uuenduslikkust, luues vajaliku õigusliku ja organisatsioonilise raamistiku laiaulatuslikuks üleeuroopaliseks liikmesriikide vaheliseks koostööks metroloogiaalastes teadusuuringutes kõikides tehnoloogia- või tööstusvaldkondades. Austria, Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi ja Ühendkuningriik ning Norra, Šveits ja Türgi (edaspidi „osalevad riigid”) on nõustunud kooskõlastama ja ühiselt rakendama meetmeid, mille eesmärk on aidata kaasa Euroopa metroloogia teadusprogrammi elluviimisele. Nende osaluse koguväärtus kavandatud seitsmeaastase ajavahemiku jooksul on hinnanguliselt vähemalt 200 miljonit eurot, millele lisanduvad täiendavad rahastamisvõimalused 100 miljoni euro ulatuses.

(9) Euroopa metroloogia teadusprogrammi mõju suurendamiseks on osalevad riigid nõustunud ühenduse osalemisega Euroopa metroloogia teadusprogrammis. Ühendus peaks programmis osalemiseks andma Euroopa metroloogia teadusprogrammi kestuse jooksul rahalist toetust samaväärselt osalevate riikidega ehk maksimaalselt kuni 200 miljonit eurot. Kuna Euroopa metroloogia teadusprogramm vastab seitsmenda raamprogrammi teaduslikele eesmärkidele ning kuna metroloogia valdkonnas võetavad meetmed on horisontaalsed või ei ole otseselt seotud kümne teemavaldkonnaga, tuleks Euroopa metroloogia teadusprogrammi kõikides asjakohastes teemavaldkondades ühiselt toetada.

(10) Kättesaadavad võivad olla ka muud rahastamisvõimalused, muu hulgas Euroopa Investeerimispanga (EIP) poolne rahastamine, eeskätt EIP ja komisjoni ühiselt loodud riskijagamisrahastu kaudu toimuv rahastamine vastavalt „Koostöö” eriprogrammi III lisale.

(11) Ühenduse rahalise toetuse andmine peaks sõltuma rahastamiskava määratlemisest, mis põhineb pädevate riiklike asutuste ametlikel kohustustel ühiselt rakendada riigi tasandil algatatud teadus- ja arendusprogramme ja -tegevust ning osaleda Euroopa metroloogia teadusprogrammi ühise rakendamise rahastamises.

(12) Riigisiseste teadusprogrammide ühine rakendamine nõuab spetsiaalse rakendusstruktuuri loomist või olemasolu, nagu on sätestatud eriprogrammis „Koostöö”. Osalevad riigid on kokku leppinud sellise spetsiaalse rakendusstruktuuri osas Euroopa metroloogia teadusprogrammi rakendamiseks. Spetsiaalne rakendusstruktuur peaks vastu võtma ühenduse rahalise toetuse ja tagama Euroopa metroloogia teadusprogrammi tõhusa elluviimise.

(13) Ühenduse toetus peaks sõltuma vahendite eraldamisest osalevate riikide poolt ning nende osamaksude tõhusast maksmisest.

(14) Kuigi Teadusuuringute Ühiskeskus on komisjoni osa, on selle instituutide teadussuutlikkus Euroopa metroloogia teadusprogrammi seisukohast oluline ning seega tuleks see kaasata programmi rakendamisse. Seepärast on asjakohane määratleda Teadusuuringute Ühiskeskuse roll seoses osalemis- ja rahastamiskõlblikkusega ning selle osalemine Euroopa metroloogia teadusprogrammi juhtimises.

(15) Ühenduse toetust makstakse Euroopa Ühenduse nimel komisjoni ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahel sõlmitud üldise kokkuleppe alusel, milles nähakse ette ühenduse toetuse kasutamise üksikasjalik kord. See üldine kokkulepe peaks sisaldama vajalikke sätteid, mis tagaksid ühenduse finantshuvide kaitse.

(16) Ühenduse toetuselt saadavat intressi käsitletakse sihtotstarbelise tuluna kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)[10] (edaspidi „finantsmäärus”) artikli 18 lõikega 2. Käesolevas otsuses nimetatud ühenduse maksimaalset toetust võib komisjon vastavalt suurendada.

(17) Kui Euroopa metroloogia teadusprogrammi rakendatakse ebapiisavalt, osaliselt või hilinemisega või kui osalevad riigid ei osale või osalevad osaliselt või hilinemisega Euroopa metroloogia teadusprogrammi rahastamises, peaks ühendusel olema õigus oma rahalist toetust vähendada, selle andmine peatada või see lõpetada tingimustel, mis sätestatakse ühenduse ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahel sõlmitavas kokkuleppes.

(18) Euroopa metroloogia teadusprogrammi tõhusaks elluviimiseks tuleks rahaliselt toetada sellistes Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalejaid, mis spetsiaalse rakendusstruktuuri vastutusel valitakse välja tsentraalsel tasandil pärast projektikonkursse. Kõnealune rahaline toetus ja selle maksmine peaks olema läbipaistev ja tõhus.

(19) Projektiettepanekuid peaksid tsentraalselt hindama sõltumatud eksperdid spetsiaalse rakendusstruktuuri vastutusel. Spetsiaalne rakendusstruktuur peaks heaks kiitma pingerea, mis peaks olema ühenduse toetusest ja riikide eelarvetest Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektidele eraldatud vahendite jaotamisel siduv.

(20) Vastavalt finantsmäärusele ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad[11] (edaspidi „rakenduseeskirjad”), hallatakse ühenduse toetust kaudse tsentraliseeritud haldamise raamistikus vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punkti c ja rakenduseeskirjade artikli 35, artikli 38 lõike 2 ja artikli 41 sätetele.

(21) Iga liikmesriik ja iga seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riik peaks saama Euroopa metroloogia teadusprogrammiga liituda.

(22) Kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eesmärkidega peaks olema võimalik kõikide muude riikide osalemine Euroopa metroloogia teadusprogrammis tingimusel, et selline osalemine on ette nähtud asjakohase rahvusvahelise lepinguga ning et nii ühendust esindav komisjon kui ka osalevad liikmesriigid on sellega nõus. Kooskõlas seitsmenda raamprogrammiga peaks ühendusel olema õigus vastavalt käesolevas otsuses sätestatud eeskirjadele ja tingimustele kokku leppida Euroopa metroloogia teadusprogrammile oma rahalise toetuse andmise tingimustes seoses selliste riikide osalusega programmis.

(23) Tuleks võtta asjakohased meetmed pettuste ja eeskirjade eiramise ennetamiseks ning astuda vajalikud sammud kaduma läinud, valesti makstud või vääralt kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta,[12] nõukogu 11. novembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest,[13] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta[14] .

(24) On tähtis, et Euroopa metroloogia teadusprogrammi alusel toimuv teaduslik uurimistegevus vastaks peamistele eetilistele põhimõtetele, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas kajastatud põhimõtetele, ning järgiks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid.

(25) Komisjon peaks läbi viima vahehindamise, hinnates Euroopa metroloogia teadusprogrammi rakendamise kvaliteeti ja tõhusust ning edenemist seatud eesmärkide poole, samuti lõpliku hindamise.

(26) Spetsiaalne rakendusstruktuur peaks julgustama väljavalitud Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalejaid oma tulemusi teatavaks tegema ja levitama ning tegema kõnealuse teabe avalikult kättesaadavaks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1 Ühenduse toetus

1. Ühendus annab rahalist toetust Euroopa metroloogia ühisprogrammile, mille on ühiselt algatanud Austria, Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi ja Ühendkuningriik ning Norra, Šveits ja Türgi (edaspidi „osalevad riigid”).

2. Ühendus annab seitsmenda raamprogrammi kestuse jooksul rahalist toetust samaväärselt osalevate riikidega, kuid mitte rohkem kui 200 miljonit eurot, mis makstakse Euroopa ühenduste üldeelarve assigneeringutest vastavalt käesoleva otsuse I ja II lisas sätestatud põhimõtetele.

3. Ühenduse toetus makstakse ühiselt eelarveassigneeringutest, mis on eraldatud kõikidele vastavatele teemavaldkondadele „Koostöö” eriprogrammis, millega rakendatakse vastavalt otsusele 2006/974/EÜ seitsmendat raamprogrammi.

Artikkel 2 Ühenduse toetuse tingimused

Ühenduse toetus sõltub:

1. osalevate riikide tõestusest, et käesoleva otsuse I lisas kirjeldatud Euroopa metroloogia teadusprogramm on tõhusalt toimima pandud;

2. juriidilisest isikust spetsiaalse rakendusstruktuuri ametlikust loomisest, kes vastutab Euroopa metroloogia teadusprogrammi rakendamise ning ühenduse toetuse vastuvõtmise, jaotamise ja järelevalve eest kaudse tsentraliseeritud juhtimise raamistikus vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile c ja artiklile 56 ning rakenduseeskirjade artiklile 35, artikli 38 lõikele 2 ja artiklile 41;

3. Euroopa metroloogia teadusprogrammile sobiva ja tõhusa juhtimismudeli loomisest kooskõlas käesoleva otsuse II lisaga;

4. käesoleva otsuse I lisas kirjeldatud tegevuse (sh projektikonkursside algatamine) tõhusast läbiviimisest spetsiaalse rakendusstruktuuri poolt;

5. kõikide osalevate riikide kohustusest maksta oma osa Euroopa metroloogia teadusprogrammi rahastamisest ning suurendada seda toetust täiendava rahastamisvõimalusega 50 % ulatuses, et tulla toime programmis osalejate eduga Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides, ja rahalise toetuse tegelikust maksmisest abisaajatele;

6. ühenduse riigiabi eeskirjade ja eeskätt teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi ühenduse raamistikus[15] kehtestatud eeskirjade järgimisest;

7. kõrgel tasemel teadusliku pädevuse tagamisest ja eetiliste põhimõtete järgimisest vastavalt seitsmenda raamprogrammi üldpõhimõtetele, soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisest ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete järgimisest ning säästliku arengu tagamisest;

8. Euroopa metroloogia teadusprogrammi raames toimunud tegevusest tulenevaid intellektuaalomandi õigusi reguleerivate sätete koostamisest ning riigi tasandil algatatud teadus- ja arendusprogrammide rakendamisest ja kooskõlastamisest osalevates riikides viisil, mis soodustab selliste teadmiste loomist ning toetab loodud teadmiste laialdast kasutust ja levitamist. Valitud lähenemisviisiga järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1906/2006 (millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamporogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad)[16] (edaspidi „seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjad”) kehtestatud mudelit.

Artikkel 3Euroopa metroloogia teadusprogrammi tegevus

1. Euroopa metroloogia teadusprogrammi põhitegevus on teadusuuringuid, tehnoloogia arengut ning koolitus- ja levitamistegevust käsitlevate mitut partnerit hõlmavate rahvusvaheliste Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektide (edaspidi „Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektid”) rahastamine. Võttes arvesse metroloogiaalase suutlikkuse kontsentreeritust, teostavad suurema osa Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektidest osalevate riikide metroloogiainstituudid ja volitatud instituudid.

2. Metroloogiaalase suutlikkuse suurendamiseks ja mitmekesistamiseks rahastatakse Euroopa metroloogia teadusprogrammi alusel ka erinevaid Euroopa metroloogia teadusprogrammi projekte täiendavaid teadlaste toetamise kavasid.

3. Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektid valitakse välja ning teadlaste antakse toetust projektikonkursside põhjal, milles järgitakse võrdse kohtlemise, läbipaistvuse, sõltumatu hindamise, kaasrahastamise, kasumit mitte tekitava rahastamise ning tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtteid, nagu on sätestatud käesoleva otsuse I lisas.

4. Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektide ja teadlaste toetamise kavade hindamise põhikriteeriumid on mutatis mutandis vastavalt seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 15 lõike 1 punktides a ja b kehtestatud kriteeriumid. Konkursikutses täpsustatakse hindamise põhikriteeriume. Lisakriteeriumeid võib kehtestada tingimusel, et need avaldatakse konkursikutses, et need ei ole diskrimineerivad ega ole ülimuslikud hindamise põhikriteeriumide suhtes.

5. Euroopa metroloogia teadusprogrammi tegevuse rakendamise täpsemad üksikasjad on esitatud käesoleva otsuse I lisas.

Artikkel 4Teadusuuringute Ühiskeskuse roll

6. Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusel on õigus osaleda Euroopa metroloogia teadusprogrammis ja saada selle alusel rahalisi vahendeid osalevate riikide metroloogiainstituutidega võrreldavatel tingimustel.

7. Teadusuuringute Ühiskeskuse omavahendid, mida ei kaeta Euroopa metroloogia teadusprogrammi alusel toimuvast rahastamisest, ei lähe arvesse ühenduse toetusena artikli 1 tähenduses.

8. Teadusuuringute Ühiskeskuse metroloogia eest vastutaval instituudil kui ühenduse nimel tegutseva komisjoni osakonnal on Euroopa metroloogia teadusprogrammi rakendamisel õigus osaleda spetsiaalses rakendusstruktuuris hääleõiguseta vaatlejana.

Artikkel 5Ühenduse ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahelised kokkulepped

Rahaliste vahendite haldamise ja kontrollimise ning ühenduse finantshuvide kaitse üksikasjalik kord kehtestatakse üldise kokkuleppe ning iga-aastaste rahastamislepingutega, mille komisjon sõlmib ühenduse nimel spetsiaalse rakendusstruktuuriga.

Eeskätt sisaldab üldine kokkulepe järgmisi punkte:

9. antud ülesannete määratlus;

10. ülesannete täitmise tingimused ja üksikasjalik kord, sealhulgas vastutusala piiritlemise ja kontrolli korraldamise sätted;

11. ülesannete täitmise kohta komisjonile aruannete esitamise eeskirjad;

12. ülesannete täitmise lõpetamise tingimused;

13. komisjoni teostatava kontrolli üksikasjalik kord;

14. eraldi pangakontode kasutamise ja saadud intresside käitlemise kord;

15. sätted, mis tagavad, et ühenduse meetmed eristuvad spetsiaalse rakendusstruktuuri muust tegevusest;

16. kohustus mitte teha mingeid toiminguid, mis võivad põhjustada huvide konflikti finantsmääruse artikli 52 lõike 2 tähenduses;

17. artiklis 2 osutatud Euroopa metroloogia teadusprogrammi alusel toimunud tegevusest tulenevaid intellektuaalomandi õigusi reguleerivad sätted.

Artikkel 6 Ühenduse toetuselt saadavad intressid

Vastavalt finantsmääruse artikli 18 lõikele 2 käsitletakse Euroopa metroloogia teadusprogrammile eraldatud ühenduse toetuselt saadavat intressi sihtotstarbelise tuluna. Komisjon võib vastavalt suurendada käesoleva otsuse artiklis 1 nimetatud ühenduse maksimaalset toetust.

Artikkel 7 Ühenduse toetuse vähendamine sanktsioonina ebaõige rakendamise eest

Kui Euroopa metroloogia teadusprogrammi ei rakendata või rakendatakse ebapiisavalt, osaliselt või hilinemisega, võib ühendus oma rahalist toetust vähendada, selle andmise peatada või see lõpetada kooskõlas Euroopa metroloogia teadusprogrammi tegeliku rakendamisega.

Kui osalevad riigid ei toeta Euroopa metroloogia teadusprogrammi rahastamist või teevad seda osaliselt või hilinemisega, võib ühendus vähendada oma rahalist toetust kooskõlas osalevate riikide eraldatud avaliku sektori vahendite summaga tingimustel, mis sätestatakse komisjoni ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahel sõlmitavas üldises kokkuleppes.

Artikkel 8 Ühenduse finantshuvide kaitsmine osalevate riikide poolt

Euroopa metroloogia teadusprogrammi rakendamisel võtavad osalevad riigid ühenduse finantshuvide kaitseks vajalikud õiguslikud, reguleerivad, halduslikud või muud meetmed. Eelkõige võtavad osalevad riigid vajalikud meetmed, et tagada kõigi ühendusele võlgnetavate summade tagasinõudmine kooskõlas finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktiga c ning rakenduseeskirjade artikli 38 lõikega 2.

Artikkel 9 Kontrollikoja teostatav kontroll

Komisjonil ja kontrollikojal on õigus teha oma ametnike või agentide kaudu kõik kontrollimised ja inspekteerimised, mis on vajalikud ühenduse rahaliste vahendite nõuetekohase haldamise tagamiseks ning ühenduse rahaliste huvide kaitseks mis tahes pettuse või eeskirjade rikkumise eest. Selleks teevad osalevad riigid ja/või rakendusstruktuur kõik asjakohased dokumendid õigeaegselt komisjonile ja kontrollikojale kättesaadavaks.

Artikkel 10 Vastastikune teavitamine

Komisjon edastab kogu asjakohase teabe Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale. Osalevaid riike kutsutakse esitama spetsiaalse rakendusstruktuuri kaudu komisjonile kogu täiendavat teavet, mida Euroopa Parlament, nõukogu ja kontrollikoda vajavad spetsiaalse rakendusstruktuuri finantsjuhtimise kohta ning mis on kooskõlas artikli 13 lõikes 1 sätestatud üldiste aruandlusnõuetega.

Artikkel 11Teiste liikmesriikide ja assotsieerunud riikide osalemine

Igal liikmesriigil ja igal seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riigil on õigus liituda Euroopa metroloogia teadusprogrammiga kooskõlas artikli 2 punktidega e ja f ning neid käsitletakse osalevate riikidena.

Artikkel 12 Muude kolmandate riikide osalemine

Osalevad riigid ja komisjon võivad nõustuda mis tahes kolmanda riigi osalemisega artikli 2 punktis e sätestatud kriteeriumide kohaselt ja tingimusel, et selline osalemine on ette nähtud asjakohase rahvusvahelise lepinguga. Nad määravad kindlaks tingimused, mille alusel sellises riigis asutatud juriidilistel isikutel ja seal elavatel üksikisikutel on õigus Euroopa metroloogia teadusprogrammi alusel rahalist toetust saada.

Artikkel 13 Aastaaruanded ja hindamine

Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt asutamislepingu artiklile 173 esitatav seitsmenda raamprogrammi aastaaruanne sisaldab aruannet Euroopa metroloogia teadusprogrammi tegevuse kohta.

Komisjon teostab Euroopa metroloogia teadusprogrammi vahehindamise kolm aastat pärast Euroopa metroloogia teadusprogrammi algust. Hinnangus käsitletakse edusamme I lisas sätestatud eesmärkide saavutamisel, samuti Euroopa metroloogia teadusprogrammiga seotud soovitusi sobivaimate viiside kohta integratsiooni edasiseks suurendamiseks, ning rakendamise kvaliteeti ja tõhusust, sealhulgas teaduslikku, juhtimisalast ja rahalist integratsiooni ning asjaolu, kas osalevate riikide rahaline toetus oli nende erinevate riigisiseste teadusringkondade potentsiaalset nõudlust arvestades piisav.

Komisjon edastab hindamise tulemused koos oma märkustega ning vajaduse korral ettepanekutega käesoleva otsuse muutmiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui ühenduse osalemine Euroopa metroloogia teadusprogrammis lõpeb, kuid mitte hiljem kui aastal 2017, teostab komisjon Euroopa metroloogia teadusprogrammi lõpphindamise. Lõpphindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 14Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 15

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[…]

I LISA Euroopa metroloogia teadusprogrammi eesmärkide ja tegevuse kirjeldus

I. EESMÄRGID

Tänases globaalses majanduses annab metroloogia suure panuse paljude maailma rahvaste tehnoloogilisse ja majanduslikku arengusse. Metroloogiaalased teadusuuringud on vajalikud ühiskondlike probleemide lahendamiseks ning need mõjutavad selliseid valdkondi nagu näiteks kosmoseuuringud (sh satelliitnavigatsioon), julgeolek, tervishoid, pooljuhtide tööstus ja kliimamuutused. Metroloogiaalased teadusuuringud on oma olemuselt suuresti avalik hüve ning peamine riiklikku reguleerimist ja standardimist toetav tegevus. Kuigi metroloogia on avalikkuse pilkude eest varjatud, on see äärmiselt oluline tänapäevase kaubanduse ja teabevahetuse hõlbustamiseks. Turulepääsu võib takistada ühtsete ja täpsete kaalude ja mõõtude puudumine. Kõik maailma suured majandusjõud on mõistnud, et tehnoloogia uurimine ja arendamine metroloogia vallas on arenenud rahvaste pikaajaliseks majanduskasvuks ülimalt tähtis.

Metroloogiaalased teadusuuringud on paljudes riikides olnud traditsiooniliselt suure riikliku tähtsusega. Sellele vaatamata teostavad paljud Euroopa riigid oma riiklikke metroloogia teadusprogramme täielikult isoleeritult ning liikmesriigid ei ole suutnud luua ühte tõeliselt integreeritud Euroopa metroloogia teadusprogrammi. Riikide metroloogia teadusprogrammide rakendamise eest vastutavad riiklikud metroloogiainstituudid, keda toetavad volitatud instituudid ning keda institutsionaalselt rahastavad keskvalitsuse asutused või ministeeriumid. Euroopa metroloogiaga seotud teadusringkonnad on väga spetsialiseerunud ning teadusasutuse või akadeemiliste ringkondadega üksnes lõdvalt seotud. Need on suuresti killustatud, koosnedes mõnest ülemaailmse tasemega tippkeskusest, kellele tuleks kasuks suur rahvusvaheline konkurents. Ilmselgelt esineb teadusuuringute kattumist.

Ühenduse õigus antud valdkonnas meetmeid võtta on sätestatud mitmes asutamislepingu artiklis, millega nähakse ette teadusuuringute kooskõlastamine ning sellealane koostöö liikmesriikide ja ühenduse vahel. Artiklis 165 on sätestatud, et „ühendus ja liikmesriigid kooskõlastavad oma teadusuuringud ja tehnoloogia arendamise, et tagada liikmesriikide poliitika ja ühenduse poliitika vastastikune sobivus”. Artiklis 169 kutsutakse ühendust ilmselgelt üles sätestama osalust mitme liikmesriigi algatatud uurimis- ja arendusprogrammides. Ühenduse meetmed tunduvad olevat vägagi põhjendatud, kuna tõenäoliselt ei suuda liikmesriigid lahendada kõnealuseid probleeme omal käel tegutsedes.

Euroopa metroloogia teadusprogrammiga integreeritakse kahekümne kahe osaleva riigi riiklikud programmid üheks ühiseks teadusprogrammiks ning toetatakse eeskätt Euroopa riikide mõõtesüsteemide eesmärke. Euroopa metroloogia teadusprogramm kiirendab uute mõõtetehnikate, -standardite, -menetluste, -vahendite, võrdlusmaterjali ning teadmiste väljatöötamist, kinnitamist ja kasutuselevõtmist, et käivitada tööstuses ja kaubanduses uuenduslikke arenguid, parandada teaduses, tööstuses ja poliitiliste otsuste tegemises kasutavate andmete kvaliteeti ning toetada direktiivide ja määruste väljatöötamist ja rakendamist.

Nimetatud eesmärgid saavutatakse Euroopa metroloogia teadusprogrammiga järgmisel viisil:

a) tipptasemel teadmiste koondamine metroloogiaalastesse teadusuuringutesse , algatades ühiseid konkurentsivõimelisi uurimisprojekte (edaspidi „Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektid”), millega tekitataks osalevate riikide metroloogiainstituutide ja volitatud instituutide võrgustikest piisav kriitiline mass, et lahendada peamised Euroopa tasandil esinevad metroloogiaprobleemid;

b) süsteemi avatus tippteadusele , suurendades laiemate Euroopa teadusringkondade osalemist teadlaste toetuste kaudu;

c) suutlikkuse arendamine , suurendades metroloogiaga seotud Euroopa teadusringkondade suutlikkust teadlaste liikuvustoetustega, mis on suunatud nendele EURAMETi liikmesriikidele, kelle suutlikkus metroloogiaalaste teadusuuringute osas on piiratud.

Euroopa metroloogia teadusprogramm täiendab käimasolevaid riiklikke programme ja meetmeid, mis on suunatud üksnes riigisisestele prioriteetsetele valdkondadele.

Euroopa metroloogia teadusprogrammi algatuse eesmärk on kooskõlastada ja integreerida vastav riiklik metroloogiaalane teadustegevus, et luua ühine teaduslikult, juhtimisalaselt ja rahaliselt integreeritud teadusprogramm, mis annaks suure panuse Euroopa teadusruumi saavutamisele ning kinnitaks Lissaboni tegevuskava põhimõtteid Euroopast kui „kõige konkurentsivõimelisemast ja dünaamilisemast teadmistel põhinevast majandusruumist”. Teaduslik integratsioon saavutatakse tegevuse ühise määratlemise ja rakendamise kaudu Euroopa metroloogia teadusprogrammi raames. Juhtimisalase integratsiooni saavutamiseks kasutatakse EURAMET e.V.-d spetsiaalse rakendusstruktuurina vastavalt II lisas sisalduvale üksikasjalikule korrale.

Rahaline integratsioon tähendab seda, et osalevad riigid võtavad endale reaalse kohustuse aidata kaasa Euroopa metroloogia teadusprogrammi rahastamisele, andes riiklikke rahalisi vahendeid Euroopa metroloogia teadusprogrammile eraldatud riiklikest eelarvetest kõikidele abikõlblikele väljavalitud Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalejatele, kasutades selleks vajaduse korral täiendavaid rahastamisvõimalusi, mis moodustavad 50 % kõnealustest eelarvetest, ning andes oma rahalise panuse ühiskassasse, et rahastada lisaks Euroopa metroloogia teadusprogrammi jooksvate kulude täielikule katmisele ka teadlaste tipptasemestipendiume ja liikuvustoetusi. Üks rahalise integratsiooni element on ka ühtlustatud lähenemine abikõlblikele kuludele, mis lähtub seitsmenda raamprogrammi eeskirjadest.

II. TEGEVUS

Euroopa metroloogia teadusprogrammi põhitegevus on ühistegevus teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise vallas, mis jaguneb nelja liiki:

A. Põhitegevus on mitut partnerit hõlmavad rahvusvahelised teadusuuringuid, tehnoloogia arengut ning koolitus- ja levitamistegevust käsitlevad Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektid . Võttes arvesse metroloogiaalase suutlikkuse kontsentreeritust, teostavad suurema osa Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektidest osalevate riikide metroloogiainstituudid ja volitatud instituudid.

B. Metroloogiaalase suutlikkuse suurendamiseks ja mitmekesistamiseks luuakse kolm toetuskava:

B1. Selleks et suurendada nende organisatsioonide arvu, mille suutlikkus on tihedalt seotud metroloogiaga, tehakse liikmesriikide ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikide laiematesse teadusringkondadesse kuuluvatele organisatsioonidele ja/või üksikisikutele kättesaadavaks teadlaste tipptasemestipendiumid . Kõik väljavalitud organisatsioonid ja/või üksikisikud on mõne Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektiga seotud.

B2. Selleks et arendada üksikisikute metroloogiaalast suutlikkust, tehakse teadlaste liikuvustoetused kättesaadavaks 1) osalevate riikide metroloogiainstituutide ja volitatud instituutide teadlastele, 2) teadlastele, kes kas üksikisikuna või oma organisatsiooni kaudu saavad teadlaste tipptasemestipendiumi, ja 3) selliste Euroopa metroloogia teadusprogrammis mitte osalevate EURAMETi liikmesriikide teadlastele, kelle praegune suutlikkus metroloogia valdkonnas on piiratud või puudub. Kõnealused teadlaste liikuvustoetused võimaldavad teadlastel töötada Euroopa metroloogia teadusprogrammis osalevas riiklikus metroloogiainstituudis või volitatud instituudis või mõnes organisatsioonis, millele on määratud teadlaste tipptasemestipendium.

B3. Selleks et tagada osalevate riikide metroloogiainstituutide ja volitatud instituutide koostöö järjepidevus ning valmistada ette metroloogia vallas kogenud teadlaste järgmine põlvkond, tehakse osalevate riikide metroloogiainstituutide ja volitatud instituutide karjääri alustavatele teadlastele kättesaadavaks karjääri alustavate teadlaste liikuvustoetused , mis võimaldavad neil töötada Euroopa metroloogia teadusprogrammis osalevas riiklikus metroloogiainstituudis või volitatud instituudis, mõnes organisatsioonis, millele on määratud teadlaste tipptasemestipendium või mõnes Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektis oma kuludega osalevas organisatsioonis.

Võimaluse korral tõhustatakse tegevust koostöö kaudu muude asjakohaste ja huvitatud organisatsioonidega Euroopast või mujalt, kes oma osalemist ise rahastavad.

Peale selle toetatakse piiratud määral ka laiemat võrgustike moodustamisele suunatud tegevust, et edendada Euroopa metroloogia teadusprogrammi ja suurendada selle mõju. Kõnealune tegevus hõlmab vajaduse korral Euroopa metroloogia teadusprogrammi kindlaksmääratud teadusuuringute valdkondade alahoidmist ja ajakohastamist sellise tegevuse kaudu, nagu näiteks seminarid ning kontaktid teiste asjakohaste sidusrühmadega Euroopas ja mujal.

III. TEGEVUSE RAKENDAMINE

EUROOPA METROLOOGIA TEADUSPROGRAMMI PROJEKTIDE VÄLJAVALIMINE NING TEADLASTE TIPPTASEMESTIPENDIUMIDE JA TEADLASTE LIIKUVUSTOETUSE ANDMINE TOIMUB KORRAPÄRASTE projektikonkursside alusel. Soovitusliku ajakavana nähakse ette projektikonkursside korraldamine 12–18-kuuliste ajavahemike tagant maksimaalselt seitsme aasta jooksul. Karjääri alustavate teadlaste liikuvustoetuse andmine toimub alalise projektikonkursi alusel.

A. Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektid

a) Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektide potentsiaalsete uurimisteemade projektikonkurss (1. etapp):

Kõikidele Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektidega seotud projektikonkurssidele eelneb kõnealuse konkursi teemade kindlaksmääramine järgnevalt kirjeldatud etappide kaupa. Esiteks määrab Euroopa metroloogia teadusprogrammi komitee (vt II lisa) komisjoniga konsulteerides kindlaks need Euroopa metroloogia teadusprogrammi osad, millega konkurss seondub. Teiseks kutsutakse teadusringkondasid – kõiki huvitatud üksikisikuid või organisatsioone – pakkuma välja kõnealuse projektikonkursi potentsiaalseid uurimisteemasid. Kolmandaks teeb Euroopa metroloogia teadusprogrammi komitee otsuse parimate laekunud potentsiaalsete uurimisteemade kohta. 2. etapi konkursi optimeerimiseks võib Euroopa metroloogia teadusprogrammi komitee laekunud teemasid muuta, lahutada või ühendada ning kehtestada uusi teemasid. Euroopa metroloogia teadusprogrammi komitee tagab, et lõplike uurimisteemade ideede väljapakkujaid ei ole võimalik tuvastada ning nad jäävad seega anonüümseks.

b) Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektikonkurss (2. etapp):

Kui uurimisteemad on välja valitud, avaldab EURAMET e.V. konkursikutse ja kutsub osalevate riikide metroloogiainstituutide või volitatud instituutide uurimisrühmasid moodustama konsortsiume ja esitama projektiettepanekuid.

Konkurss on avatud vähemalt kaks kuud.

EURAMET e.V. hindab kõiki laekunud ettepanekuid vähemalt kolme sõltumatu eksperdi abil, kes määratakse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjades sätestatud kriteeriumide põhjal. Eksperdid koostavad pingerea, mis on ühenduse ja riikide rahalise toetuse eraldamisel siduv.

Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektide hindamisel kohaldatakse järgmisi põhikriteeriume:

- teaduslik ja/või tehnoloogiline tipptase;

- vastavus Euroopa metroloogia teadusprogrammi eesmärkidele;

- potentsiaalne mõju projekti tulemuste väljatöötamise, levitamise ja kasutamise kaudu;

- rakendamise ja juhtimise kvaliteet ja tõhusus.

Konkursikutses täpsustatakse põhilisi hindamiskriteeriume. Lisakriteeriumeid võib kehtestada tingimusel, et need avaldatakse konkursikutses, et need ei ole diskrimineerivad ega ole ülimuslikud hindamise põhikriteeriumide suhtes.

Kõikidesse Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektide ettepanekuid esitavatesse konsortsiumidesse võivad kuulud mis tahes muud üksused Euroopast või mujalt, kes ei ole rahastamiskõlblikud, tingimusel et sellised üksused suudavad reaalselt tagada nende osalemiseks vajalike vahendite käsutamise.

Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektide ettepanekuid esitavad konsortsiumid võivad juba selles etapis lisada oma ettepanekule ka teadlaste tipptasemestipendiumit käsitleva ettepaneku, tingimusel et see lisab projektile teaduslikku väärtust. Sellisel juhul moodustab teadlaste tipptasemestipendiumi ettepaneku hindamine osa projekti üldisest hindamisest. Projekti rahastamiseks väljavalimine tähendab automaatselt sellise stipendiumi andmist.

EURAMET e.V. teadusnõukogu annab välja oma sõltumatu seisukoha Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektiettepanekute (1. ja 2. etapp) hindamise üldtulemuste kohta, kuid mitte üksikute Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektide kohta. EURAMET e.V. võtab selle seisukoha järgmistel projektikonkurssidel nõuetekohaselt arvesse.

B. Teadlaste tipptasemestipendiumide ja teadlaste liikuvustoetustega seotud projektikonkursid (3. etapp)

Euroopa metroloogia teadusprogrammi väljavalitud projektiettepanekute avaldamisel lisatakse sellele kutse laiematele teadusringkondadele ühineda Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektidega teadlaste tipptasemestipendiumide ja/või teadlaste liikuvustoetuste kaudu.

Kõiki Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalevaid konsortsiume kutsutakse üles algatama kolme kuu jooksul alates Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektilepingu jõustumisest projektikonkurssi potentsiaalsete abisaajate kindlaksmääramiseks ning tegema EURAMET e.V.-le ettepanekuid abisaajatele teadlase tipptasemestipendiumide või teadlaste liikuvustoetuse andmise kohta (välja arvatud juhul, kui nad on Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektiettepanekut esitades sellele juba lisanud ettepaneku teadlaste tipptasemestipendiumide kohta, nagu on kirjeldatud eelmise jao A punktis b. Euroopa metroloogia teadusprogrammi rahastamise soovituslik jaotus on arvutatud nii, et keskmiselt võib iga Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektiga siduda vähemalt ühe teadlaste tipptasemestipendiumi ja/või teadlaste liikuvustoetuse. Tegemist ei ole siiski siduva kohustusega ning seda liiki toetusi rakendatakse kõige paindlikumal viisil.

Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalev konsortsium avaldab konkursikutse vähemalt ühes rahvusvahelises ajakirjas ning kolme osaleva riigi kolmes üleriigilises ajakirjas. Samuti vastutab konsortsium konkursi laialdase reklaamimise eest, kasutades teatavaid teabekanaleid, eelkõige seitsmenda raamprogrammi veebilehti, kutseala ajakirjandusväljaandeid ja teatmikke ning liikmesriikide ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikide loodud riiklikke kontaktpunkte. Peale selle vastab konkursikutse avaldamine ja reklaamimine kõikidele EURAMET e.V. kehtestatud juhistele ja suunavatele märkustele. Konsortsium teavitab EURAMET e.V.-d konkursikutsest ja selle sisust vähemalt 30 päeva enne selle kavandatud avaldamiskuupäeva. EURAMET e.V. kontrollib konkursikutse vastavust kõikidele asjakohastele eeskirjadele, juhistele ja suunavatele märkustele.

Konkurss on avatud vähemalt viis nädalat.

Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalev konsortsium hindab laekunud ettepanekuid vähemalt kahe sõltumatu eksperdi abil, kes määratakse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade põhjal.

Ettepanekute hindamisel kohaldatakse järgmisi põhikriteeriume:

– teaduslik ja/või tehnoloogiline tipptase;

– vastavus Euroopa metroloogia teadusprogrammi eesmärkidele;

– taotleja kvaliteet ja rakendussuutlikkus ning tema edasise arengu potentsiaal;

– kavandatud tegevuse kvaliteet teadusalase koolituse ja/või teadmiste edastamise osas.

Konkursikutses täpsustatakse põhilisi hindamiskriteeriume. Lisakriteeriumeid võib kehtestada tingimusel, et need avaldatakse konkursikutses, et need ei ole diskrimineerivad ega ole ülimuslikud hindamise põhikriteeriumide suhtes.

Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalev konsortsium teeb EURAMET e.V.-le ettepaneku anda abisaajale toetust ning annab aru konkursikutse haldamisest, sealhulgas selle avaldamisest ning hindamisel osalenud ekspertide nimedest ja kuuluvusest. 45 päeva jooksul alates kõnealuse ettepaneku kättesaamisest annab EURAMET e.V. toetuse või keeldub sellest, kui valik ei vasta asjakohastele eeskirjadele, juhistele ja suunavatele märkustele.

EURAMET e.V. kutsub neid Euroopa riike, kelle suutlikkus metroloogiaalaste teadusuuringute valdkonnas on piiratud või puudub, julgustama oma uurimisinstituute ja ülikoole taotlema teadlaste liikuvustoetust kui ühte vahendit arendada oma suutlikkust metroloogiaalaste teadusuuringute valdkonnas.

C. Karjääri alustavate teadlaste liikuvustoetused

EURAMET e.V. algatab alalise avatud konkursi karjääri alustavate teadlaste liikuvustoetusega seotud ettepanekute esitamiseks ning avaldab konkursikutse vähemalt ühes rahvusvahelises ajakirjas ning kolme osaleva riigi kolmes üleriigilises ajakirjas. Samuti vastutab ta konkursi laialdase reklaamimise eest, kasutades teatavaid teabekanaleid, eelkõige seitsmenda raamprogrammi veebilehti, kutseala ajakirjandusväljaandeid ja teatmikke ning liikmesriikide ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riikide loodud riiklikke kontaktpunkte.

Ettepanekuid esitavad teadlased ning teadlasi lähetavad ja vastuvõtvad organisatsioonid (riiklikud metroloogiainstituudid, volitatud instituudid või muud Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalevad organisatsioonid). Rahastamise soovituslik jaotus on arvutatud nii, et keskmiselt võib iga Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektiga siduda vähemalt ühe karjääri alustavate teadlaste liikuvustoetuse. Tegemist ei ole siiski siduva kohustusega ning seda liiki toetusi rakendatakse kõige paindlikumal viisil.

EURAMET e.V. hindab laekunud ettepanekuid.

Ettepanekute hindamisel kohaldatakse järgmisi põhikriteeriume:

– teaduslik ja/või tehnoloogiline tipptase;

– vastavus Euroopa metroloogia teadusprogrammi eesmärkidele;

– taotleja kvaliteet ja rakendussuutlikkus ning tema edasise arengu potentsiaal;

– kavandatud tegevuse kvaliteet teadusalase koolituse ja/või teadmiste edastamise osas.

Konkursikutses täpsustatakse põhilisi hindamiskriteeriume. Lisakriteeriumeid võib kehtestada tingimusel, et need avaldatakse konkursikutses, et need ei ole diskrimineerivad ega ole ülimuslikud hindamise põhikriteeriumide suhtes.

EURAMET e.V. seab eesmärgiks kehtestada aastas kaks tähtaega kõnealuste toetuste andmiseks lihtsustatud menetluse korras, mis tugineb vähemalt ühe sõltumatu eksperdi arvamusele iga ettepaneku kohta.

D. Kokkuvõtlik tabel

Rahastamise liik | Abikõlblikud organisatsioonid | Abikõlblikud riigid | Hindamiskriteeriumid |

A. Euroopa metroloogia teadusprogrammi projekt (konsortsium) | Riiklikud metroloogiainstituudid ja volitatud instituudid | Euroopa metroloogia teadusprogrammis osalevad riigid | Seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 15 lõike 1 punkt a |

B1. Teadlaste tipptasemestipendiumid | Kõik organisatsioonid v.a riiklikud metroloogiainstituudid ja volitatud instituudid | Liikmesriigid ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riigid | Seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 15 lõike 1 punkt b |

B2. Teadlaste liikuvustoetused | Kust: 1) Riiklikud metroloogiainstituudid ja volitatud instituudid või 2) organisatsioonid, kes saavad teadlaste tipptasemestipendiumi, 3) sellised Euroopa metroloogia teadusprogrammis mitte osalevate EURAMETi liikmesriikide teadlased, kelle praegune suutlikkus metroloogia valdkonnas on piiratud või puudub Kuhu: 1) Riiklikud metroloogiainstituudid ja volitatud instituudid või 2) organisatsioonid, kes saavad teadlaste tipptasemestipendiumi | Liikmesriigid ja seitsmenda raamprogrammiga assotsieerunud riigid | Seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 15 lõike 1 punkt b |

B3. Karjääri alustavate teadlaste liikuvustoetused | Kust: Riiklikud metroloogiainstituudid ja volitatud instituudid Kuhu: 1) Riiklikud metroloogiainstituudid ja volitatud instituudid või 2) muud Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektis osalevad organisatsioonid (konsortsium) | Euroopa metroloogia teadusprogrammis osalevad riigid | Seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjade artikli 15 lõike 1 punkt b |

IV. RAHASTAMISMEHHANISM

A. Rahastamine programmi tasandil

Euroopa metroloogia teadusprogrammi rahastavad osalevad riigid ja ühendus.

Osalevad riigid määravad kindlaks mitmeaastase rahastamiskava Euroopa metroloogia teadusprogrammis osalemiseks ja aitavad rahastada programmi tegevust. Riiklikud toetused võivad tulla olemasolevatelt või vastloodud programmidelt, kui need vastavad riiklikult rahastatava tipptasemel metroloogia põhiolemusele. Lisaks põhirahastamise nõudele (Euroopa metroloogia teadusprogrammi sihtotstarbeline eelarve) määrab iga osalev riik kõnealusest nõudest 50 % moodustava täiendava rahastamisvõimaluse, et tagada Euroopa metroloogia teadusprogrammi toimimise paindlikkus terve selle kestuse jooksul ning pidada kinni pingereast. Euroopa metroloogia teadusprogrammi rahastamine hõlmab eeskätt kohustust anda riiklikke rahalisi vahendeid Euroopa metroloogia teadusprogrammile eraldatud riiklikest eelarvetest kõikidele väljavalitud Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalejatele, ning anda oma rahaline panus ühiskassasse, et rahastada lisaks Euroopa metroloogia teadusprogrammi jooksvate kulude täielikule katmisele ka teadlaste toetusi.

Ühenduse kogutoetus Euroopa metroloogia teadusprogrammile arvutatakse samaväärsena osalevate riikide tegeliku rahalise toetusega (välja arvatud üle 16 miljoni euro suurused jooksvad kulud ning täiendavad rahastamisvõimalused) maksimaalselt 200 miljoni euro ulatuses. Kuna samaväärse toetuse arvutamine hõlmab jooksvaid kulusid, peab EURAMET e.V. neid põhjendama.

Ühenduse rahalist toetust ei kasutata EURAMET e.V. jooksvate kulude katteks.

B. Rahastamise soovituslik jaotus

Summa kokku: 400 miljonit eurot (+ 100 miljoni euro suurune täiendav rahastamisvõimalus)

Tegevuse liik | Ühendus 200 miljonit eurot | Osalevad riigid 200 miljonit eurot | Kokku 400 miljonit eurot |

% | Miljonit eurot | % | Miljonit eurot | % | Miljonit eurot |

Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektiettepanekute moodul (A osa) | 82 % | 164 | 90 % | 180 | 86 % | 344 |

Teadlaste toetustega seotud ettepanekute moodul (B osa) rahastamine kuni 100 % B1. Teadlaste tipptasemestipendiumid B.2 Teadlaste liikuvustoetused B.3 Karjääri alustavate teadlaste liikuvustoetused | 18 % | 36 | 2 % | 4 | 10 % 7,5 % 1,5 % 1,0 % | 40 30 6 4 |

Jooksvad kulud (C osa)[17] | - | - | 8 % | 16 | 4 % | 16 |

Kokku | 100 % | 200 | 100 % | 200 | 100 % | 400 |

C. Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektide ja teadlaste toetuste rahastamine

Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektidele sihtotstarbelistest eelarvetest ja ühenduse toetusest toetuse eraldamine toimub heakskiidetud pingerea alusel. Nendes Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalejatele makstav rahaline toetus arvutatakse seitsmendas raamprogrammis osalemise eeskirjades määratletud abikõlblike kulude põhjal. Juhul, kui konkreetse osaleva riigi sihtotstarbeline eelarve ammendub, kuna tema riiklikud metroloogiainstituudid ja volitatud instituudid on projektikonkurssidel edukad, kasutab see osalev riik oma täiendavaid rahastamisvõimalusi, mis moodustavad 50 % Euroopa metroloogia teadusprogrammi sihtotstarbelisest eelarvest, millest pingerea põhjal rahastatakse väljavalitud projekte.

Ühenduse toetus Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektidele määratakse iga konkursi kohta kindlaks protsendimäärana abikõlblikest kuludest, mis jääb alla 50 %. Selle kannab EURAMET e.V. üle otse Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalejatele.

Riiklike toetuste andmisel Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektidele kasutatakse vastavaid riiklikke rahastamismehhanisme.

Teadlaste tipptasemestipendiumide, teadlaste liikuvustoetuste ja karjääri alustavate teadlaste liikuvustoetuste rahastamiseks kasutatavad ühenduse ja riikide rahalised toetused kantakse üle EURAMET e.V.-le, kes kannab need üle toetuse saajatele.

Nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse, eeskätt riiklike toetuste olemasolu, nende tegeliku maksmise, ühenduse rahaliste vahendite nõuetekohase kasutamise ja sissenõutud kulude abikõlblikkuse tagamise eest vastutab EURAMET e.V. ning see määratakse Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektide sõltumatu finantsauditiga, järgides seitsmendale raamprogrammile vastavaid põhimõtteid.

Teadlaste tipptasemestipendiumid, teadlaste liikuvustoetused ja karjääri alustavate teadlaste liikuvustoetused on eelnevalt määratletud jaotuse põhjal antavad kindlaksmääratud toetused; nende aluseks olevaid üksikasjalikke kulutusi ei auditeerita. Mis tahes sellise toetusega kaetud kulukategooriad ei ole abikõlblikud kulud Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektide raames. Ametlikult tuleb tõendada üksnes kindlaksmääratud summa tegelik ja täielik maksmine lõplikule abisaajale. Sularahamakseid ei peeta nõuetekohaselt tõendatuks ning need ei ole abikõlblikud. EURAMET e.V.-l on võimalus nõuda samaväärseid vahendeid juriidilistest isikutest, mitte eraisikutest abisaajatelt.

V. INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTEGA SEOTUD KORD

EURAMET e.V. võtab vastu Euroopa metroloogia teadusprogrammi intellektuaalomandialased tegevuspõhimõtted kooskõlas käesoleva otsuse artikli 2 punktiga h.

II LISAEuroopa metroloogia teadusprogrammi juhtimine ja rakendamine

I. SISSEJUHATUS

Euroopa metroloogia teadusprogrammi spetsiaalne rakendusstruktuur on EURAMET e.V. EURAMET e.V. loodi 2007. aastal mittetulundusühinguna Saksa õiguse alusel. See on Euroopa piirkondlik metroloogiaorganisatsioon. EURAMET e.V.-ga võivad ühineda Euroopa Liidu liikmesriikide, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja teiste Euroopa riikide riiklikud metroloogiainstituudid liikmetena ning volitatud instituudid assotsieerunud liikmetena. Assotsieerunud liikmeks võib saada ka Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse Etalonainete ja Mõõtmise Instituut. Praegu on organisatsioonil liikmeid kolmekümne kahest riigist. Kakskümmend kaks neist riikidest osalevad samas ka Euroopa metroloogia teadusprogrammis.

II. EUROOPA METROLOOGIA TEADUSPROGRAMMI JUHTIMINE EURAMET e.V. RAAMES

Euroopa metroloogia teadusprogrammi rakendamises osalevad järgmised EURAMET e.V. organid ja sisestruktuurid:

1) Euroopa metroloogia teadusprogrammi esimehe ja tema asetäitja valib Euroopa metroloogia teadusprogrammi komitee. Euroopa metroloogia teadusprogrammi esimees on automaatselt üks kahest EURAMET e.V. asepresidendist. Esimees esindab õiguslikult EURAMET e.V.-d Euroopa metroloogia teadusprogrammiga seotud küsimustes;

2) Euroopa metroloogia teadusprogrammi komitee koosneb nendest EURAMETi liikmetest (st riiklikest metroloogiainstituutidest), kelle riigid programmis osalevad. Euroopa metroloogia teadusprogrammi komitee on Euroopa metroloogia teadusprogrammi otsuseid tegev organ ning vastutab kõikide Euroopa metroloogia teadusprogrammiga seotud küsimuste eest, mis hõlmavad otsuseid seoses programmi määratlemise ja ajakohastamise, konkursikutsete kavandamise, eelarve jaotuse, abikõlblikkus- ja valikukriteeriumide, hindajate valimise, Euroopa metroloogia teadusprogrammi rahastatavate projektide pingerea heakskiitmise, Euroopa metroloogia teadusprogrammi rahastatavate projektide edasimineku kontrollimise ning sekretariaadi piisava ja nõuetekohase töö järelevalvega Euroopa metroloogia teadusprogrammi osas. Euroopa metroloogia teadusprogrammi komitee valib Euroopa metroloogia teadusprogrammi esimehe (kes on automaatselt EURAMETi (Euroopa metroloogia teadusprogrammi) asepresident) ja tema asetäitja;

3) teadusnõukogu koosneb tööstuse, teadus- ja akadeemiliste ringkondade ning rahvusvahelistest organisatsioonidest sidusrühmade kõrgetasemeliste ekspertide tasakaalustatud esindusest. See annab sõltumatut strateegilist nõu Euroopa metroloogia teadusprogrammiga seotud küsimustes ning esitab Euroopa metroloogia teadusprogrammi komiteele vajaduse ja taotluse korral aruandeid ja märkusi, kuid esitab vähemalt oma arvamuse iga konkursi ja valikutsükli kohta;

4) sekretariaat koosneb EURAMET e.V.-s töötavatest või sinna lähetatud isikutest. Selle struktuur ja ülesanded on reguleeritud EURAMET e.V. töökorraga. Euroopa metroloogia teadusprogrammi rakendamise eest vastutav sekretariaadi osa asub EURAMET e.V. Ühendkuningriigi liikme National Physical Laboratory juures (edaspidi „vastuvõttev liige”);

5) Euroopa metroloogia teadusprogrammi juht on kõrgema astme juht ning ajutise lahendusena võib ta olla vastuvõtva liikme lähetatud. Euroopa metroloogia teadusprogrammi juht tegutseb kõikides Euroopa metroloogia teadusprogrammiga seotud küsimustes üksnes EURAMET e.V. otseses alluvuses ning annab aru selle organitele. EURAMET e.V. viib sisse tõhusa korra, et tagada huvide konflikti puudumine Euroopa metroloogia teadusprogrammi juhi ja taotlejate, osalejate või abisaajate vahel.

III. EURAMET E.V. AINUVASTUTUS NING EUROOPA METROLOOGIA TEADUSPROGRAMMI RAKENDAMISEGA SEOTUD HALDUS- JA LOGISTILISTE ÜLESANNETE TÄITMISE TELLIMINE VASTUVÕTVALT LIIKMELT

EURAMET e.V.-l on ainuvastutus Euroopa metroloogia teadusprogrammi rakendamise eest. Ta haldab ühenduse toetust Euroopa metroloogia teadusprogrammile. Peale selle vastutab ta eelkõige järgmise eest:

– Euroopa metroloogia teadusprogrammi ajakohastamine;

– konkursikutsete määratlemine;

– konkursikutsete avaldamine;

– 1. ja 2. etapi ettepanekute ning karjääri alustavate teadlaste liikuvustoetuse ettepanekute vastuvõtmine;

– hindamisel osalevate sõltumatute ekspertide valimine;

– sõltumatute ekspertide individuaalsete hinnangute vastuvõtmine ning hindamiskomisjonide juhtimine;

– lõplike valikute tegemine;

– lepingutega seotud läbirääkimiste algatamine ning lepingute sõlmimine väljavalitud Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalevate konsortsiumide ja teiste abisaajatega;

– kõikide konkursikutsetega seotud kaebuste vastuvõtmine ja neile vastamine;

– ühenduse toetuse vastuvõtmine ja jaotamine ning selle kasutamise järelevalve;

– maksete tegemine rahastatavates Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalejatele ja toetusesaajatele;

– komisjoni aruandlusnõuete täitmine[18].

Kuigi eespool loetletud Euroopa metroloogia teadusprogrammist tulenevate kohustuste ja otsuste tegemise osas on EURAMET e.V.-l ainuvastutus, võib teatavate Euroopa metroloogia teadusprogrammiga seotud haldus- ja logistiliste ülesannete täitmise tellida vastuvõtvalt liikmelt, kattes nendega seonduvad kulud.

Halduslik ja logistiline toetus koosneb järgmisest:

– konkursikutsetega seotud menetluste rakendamiseks vajaliku haldustoe ja logistika tagamine, sealhulgas sihtotstarbelise teabeliini võimaldamine;

– EURAMET e.V. toetamine suuniste ja muude dokumentide koostamisel;

– sihtotstarbeliste veebilehtede võimaldamine;

– lepingute ettevalmistamise, projektide järelevalve ning Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektide ja teadlaste toetuste järelmeetmete toetamine;

– Euroopa metroloogia teadusprogrammi komitee ja Euroopa metroloogia teadusprogrammi esimehe toetamine vastavalt vajadusele.

Kokkuleppel komisjoniga võib vastuvõtvalt liikmelt tellida lisaülesannete täitmist seni, kuni EURAMET e.V. arendab sekretariaaditöö osas välja alalise suutlikkuse.

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ühenduse osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud Euroopa metroloogia teadusprogrammis.

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:Teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus: seitsmes raaprogramm.Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 169.

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B.A read)), sealhulgas järgmised nimetused:

Aastal 2009 Teadusuuringute peadirektoraadi toetuse proportsionaalne jaotus:

Nimetus | Eelarverida | 2009 (%) | 2009 (eurot) |

RTD | Koostöö – Tervishoid | 08 02 01 | 34,0 % | 5 774 864 |

RTD | Koostöö – Toit, põllumajandus ja biotehnoloogia | 08 03 01 | 10,2 % | 1 727 778 |

RTD | Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad | 08 04 01 | 21,0 % | 3 571 514 |

RTD | Koostöö – Energeetika (teadusuuringute peadirektoraat) | 08 05 01 | 7,1 % | 1 200 885 |

RTD | Koostöö – Keskkond (sh kliimamuutus) | 08 06 01 | 10,7 % | 1 822 448 |

RTD | Koostöö – Transport (sh lennundus) (teadusuuringute peadirektoraat) | 08 07 01 | 17,1 % | 2 902 512 |

Vahekokkuvõte – teadusuuringute peadirektoraat | 100,0 % | 17 000 000 |

INFSO | Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia | 09 04 01 | 0,0 % | 0 |

Vahekokkuvõte – infoühiskonna ja meedia peadirektoraat | 0,0 % | 0 |

TREN | Koostöö – Energeetika (energeetika ja transpordi peadirektoraat) | 06 06 01 | 0,0 % | 0 |

TREN | Koostöö – Transport (sh lennundus) (energeetika ja transpordi peadirektoraat) | 06 06 02 | 0,0 % | 0 |

Vahekokkuvõte – energeetika ja transpordi peadirektoraat | 0,0 % | 0 |

ENTR | Koostöö – Kosmos | 02 04 01 01 | 0,0 % | 0 |

ENTR | Koostöö – Julgeolek | 02 04 01 02 | 0,0 % | 0 |

Vahekokkuvõte – ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat | 0,0 % | 0 |

KOKKU | 100 % | 17 000 000 |

Kõikide teadusuuringutega seotud peadirektoraatide toetuste proportsionaalne jaotus alates aastast 2010 [19] :

Nimetus | Eelarverida | 2010–2013 (%) |

RTD | Koostöö – Tervishoid | 08 02 01 | 27,99 % |

RTD | Koostöö – Toit, põllumajandus ja biotehnoloogia | 08 03 01 | 11,78 % |

RTD | Koostöö – Nanoteadused, nanotehnoloogia, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad | 08 04 01 | 19,85 % |

RTD | Koostöö – Energeetika (teadusuuringute peadirektoraat) | 08 05 01 | 5,69 % |

RTD | Koostöö – Keskkond (sh kliimamuutus) | 08 06 01 | 10,90 % |

RTD | Koostöö – Transport (sh lennundus) (teadusuuringute peadirektoraat) | 08 07 01 | 11,14 % |

Vahekokkuvõte – teadusuuringute peadirektoraat | 87,35 % |

INFSO | Koostöö – Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia | 09 04 01 | 5,60 % |

Vahekokkuvõte – infoühiskonna ja meedia peadirektoraat | 5,60 % |

TREN | Koostöö – Energeetika (energeetika ja transpordi peadirektoraat) | 06 06 01 |

TREN | Koostöö – Transport (sh lennundus) (energeetika ja transpordi peadirektoraat) | 06 06 02 |

Vahekokkuvõte – energeetika ja transpordi peadirektoraat |

ENTR | Koostöö – Kosmos | 02 04 01 01 | 3,57 % |

ENTR | Koostöö – Julgeolek | 02 04 01 02 | 3,48 % |

Vahekokkuvõte – ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat | 7,05 % |

KOKKU | 100,00 % |

Vt eespool | Mittekohust. | Liigendatud[20] | JAH | JAH | JAH | Nr [1A] |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

Kõik käesoleva finantsselgituse arvud on soovituslikud ja esitatud püsiväärtuses.

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | Aasta 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 jj | Kokku |

Tegevuskulud |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1. | a | 17 | 48 | 45 | 45 | 45 | 200 |

Maksete assigneeringud | b | 0 | 6 | 21,5 | 36,5 | 136 | 200 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[21] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4. | c | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 17 | 48 | 45 | 45 | 45 | 200 |

Maksete assigneeringud | b+c | 0 | 6 | 21,5 | 36,5 | 136 | 200 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[22] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5. | d | 0,117 | 0,176 | 0,176 | 0,176 | 0,704 | 1,349 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6. | e | 0,007 | 0,014 | 0,014 | 0,044 | 0,106 | 0,185 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku |

KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 17,124 | 48,190 | 45,190 | 45,220 | 45,810 | 201,534 |

MAKSETE ASSIGNEERINGUD (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 0,124 | 6,190 | 21,690 | 36,720 | 136,810 | 201,534 |

Kaasrahastamise andmed

i) Programmi tasandil

Ühenduse toetust makstakse kuni 200 miljonit eurot, kui osalevad riigid investeerivad ajavahemikus 2009–2016 oma riiklike programmide kaudu vähemalt 200 miljonit eurot. Spetsiaalse rakendusstruktuuri jooksvate kulude maksimaalne suurus on 16 miljonit eurot (4 % kogukuludest) ning see kaetakse Euroopa metroloogia teadusprogrammis osalevate EURAMET e.V. liikmete rahalisest toetusest.

ii) Projekti tasandil

Väljavalitud Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektidele sihtotstarbelistest eelarvetest ja ühenduse toetusest toetuse eraldamine toimub pingerea alusel.

Lõpuks, Euroopa metroloogia teadusprogrammis osalevad EURAMET e.V. liikmed kaasrahastavad neid projekte kooskõlas spetsiaalse rakendusstruktuuri ja osalevate riikide programmide vahel sõlmitava lepinguga.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | Aasta 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 jj | Kokku |

Osalevad liikmesriigid | F | 17 | 48 | 45 | 45 | 45 | 200 |

Ühenduse toetus | a+c | 17 | 48 | 45 | 45 | 45 | 200 |

Halduskulud | d+e | 0,124 | 0,190 | 0,190 | 0,220 | 0,810 | 1,534 |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasrahastamine) KOKKU | a+c+d+e+f | 34,124 | 96,190 | 90,190 | 90,220 | 90,810 | 401,534 |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

( Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[23] sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3. Finantsmõju tuludele

( Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele.

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meetme rakendamist [aasta n-1] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personal kokku |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Euroopa metroloogia teadusprogrammi loomiseks ja tegevuseks on vajalik ühenduse toetus, et oleks võimalik koos osalevate riikidega tegevust kaasrahastada. Ühenduse toetust kasutatakse eelkõige projektikonkurssidel välja valitud Euroopa metroloogia teadusprogrammi projektides osalejate kaasrahastamiseks.

5.2. Ühenduse meetmete lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Metroloogiaalased teadusuuringud on oma olemuselt suuresti avalik hüve ning peamine riiklikku reguleerimist ja standardimist toetav tegevus. Euroopa riigid teostavad oma riiklikke metroloogia teadusprogramme isoleeritult ning liikmesriigid ei ole suutnud luua ühte tõeliselt integreeritud Euroopa metroloogia teadusprogrammi.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Euroopa metroloogia teadusprogrammiga integreeritakse kahekümne kahe osaleva riigi riiklikud programmid üheks ühiseks teadusprogrammiks ning toetatakse eeskätt Euroopa riikide mõõtesüsteemide eesmärke. Euroopa metroloogia teadusprogramm kiirendab uute mõõtetehnikate väljatöötamist, kinnitamist ja kasutuselevõtmist ning toetab direktiivide ja määruste väljatöötamist ja rakendamist.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

( Tsentraliseeritud haldamine

( otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, haldamine on delegeeritud:

( täitevasutustele

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( riiklikele või rahvusvahelistele avalik-õiguslikele asutustele või eraõiguslikele asutustele, kes osutavad avalikke teenuseid, millele on oma tagatise andnud liikmesriigid, Island, Iisrael, Norra, Šveits ja Türgi.

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Kui Euroopa metroloogia teadusprogramm on loodud, toimub selle järelevalve iga-aastaste aruannete kaudu, mida esitab spetsiaalne rakendusstruktuur.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Kavandatud algatust on käsitletud mõju hindamisel, mis ühe osana sisaldab eelhindamist (lisatud toimikule).

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Kavandatav juhtimismudel põhineb kogemustel, mis on saadud esimesest artikli 169 kohasest kuuenda raamprogrammi ajal läbiviidud algatusest „Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerlus” (EDCTP).

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Euroopa metroloogia teadusprogrammi vahe- ja lõpphindamise viib läbi komisjon ja selle käigus hinnatakse Euroopa metroloogia teadusprogrammi rakendamise, sealhulgas teadusliku, juhtimisalase ja rahalise integratsiooni kvaliteeti ja tõhusust ning edusamme, mis on tehtud käesoleva ettepaneku I lisas sätestatud eesmärkide suunas liikumisel.

7. Pettusevastased meetmed

Euroopa metroloogia teadusprogrammi asutamisotsuse artiklis 7 on sätestatud, et ühisprogrammi rakendamisel võtavad osalevad riigid vajalikud õiguslikud, reguleerivad, halduslikud või muud meetmed ühenduse finantshuvide kaitseks. Eelkõige annavad osalevad riigid piisavad tagatised kõigi ühendusele võlgnetavate summade tagasinõudmiseks spetsiaalselt rakendusstruktuurilt.

Euroopa metroloogia teadusprogrammi asutamisotsuse artiklis 8 on sätestatud, et komisjon ja kontrollikoda võivad oma ametnike või agentide kaudu teha kõik kontrollimised ja inspekteerimised, mis on vajalikud ühenduse rahaliste vahendite nõuetekohase haldamise tagamiseks ning ühenduse huvide kaitsmiseks mis tahes pettuse või eeskirjade rikkumise eest. Selleks teevad osalevad riigid ja/või spetsiaalne rakendusstruktuur kõik asjakohased dokumendid õigeaegselt komisjonile ja kontrollikojale kättesaadavaks.

Pettusevastased lisameetmed rakendatakse osana komisjoni ja spetsiaalse rakendusstruktuuri vahelisest üksikasjalikust kokkuleppest.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2007 | Aasta 2008 | Aasta 2009 | Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 |

Ametnikud või ajutine personal[27] (XX 01 01) | A*/AD |

B*, C*/AST |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal[28] |

Art XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal[29] |

KOKKU |

8.2.2. Meetmetest tulenevate ülesannete kirjeldus

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2009 | Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 jj | KOKKU |

Muu tehniline ja haldusabi |

sise- |

välis- |

Tehniline ja haldusabi kokku | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Spetsiaalse rakendusstruktuuri jooksvateks kuludeks on kehtestatud kokku maksimaalselt 16 miljonit eurot (4 % kogukuludest), mille katavad täielikult osalevad riigid.

Arvestus – Spetsiaalse rakendusstruktuuri hinnangulised kulud |

Kulude hinnang põhineb EURAMET e.V. hinnangutel, mis tuginevad iMERA, ERA-NETi ja iMERA Plusi käigus saadud kogemustele. Ajavahemiku 2010–2016 kogukulud hõlmavad: - Euroopa metroloogia teadusprogrammi haldamine: programmi juht ja sekretariaat / kontori abipersonal - Levitamis- ja teabevahetuskulud: üritused, materjal, ajakirjandus ja trükkimine, veebileht - Infotehnoloogiaalane tugi, hooldustööd ja litsentsitasud - Reisikulud - Ettepanekute hindamine sõltumatute ekspertide abil: eksperditasud ja reisikulud |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

Võrdlussummast välja jäävate personali- ja halduskuludega seotud teavet tuleb lugeda seitsmenda raamprogrammi siseseks haldusassigneeringute ümberpaigutuseks.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | Aasta 2009 | Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 jj |

Ametnikud ja ajutine personal Eelarverida XXXXXX | 0,117 | 0,176 | 0,176 | 0,176 | 0,704 |

Art XXXXX kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustada eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA JÄÄVAD) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,117 | 0,176 | 0,176 | 0,176 | 0,704 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal |

Keskmiselt 117 000 eurot täistööajale taandatud ametikoha kohta. Aastal 2009 võetakse arvesse 1 täistööajale taandatud ametikoht lepingute läbirääkimise etapi jaoks. Aastatel 2010–2016 võetakse arvesse 1,5 täistööajale taandatud ametikohta. |

Arvestus – Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal |

… |

Kõnealuse algatuse järeltegevuseks on alates 2010. aastast komisjoni talituste poolt ette nähtud 1,5 täistööajale taandatud ametikohta aastas. 1 täistööajale taandatud ametikoht on vajalik lepingute läbirääkimiste etapiks, mis peaks algama 2009. aasta teisel poolel. Peamised ülesanded on järgmised:

osalemine liikmena Euroopa metroloogia teadusprogrammi komitee ja Euroopa metroloogia teadusprogrammi teadusnõukogu koosolekutel, +/- 3–4 kahepäevast koosolekut aastas (direktori / üksuse juhi tasand);

osalemine vaatlejana Euroopa metroloogia teadusprogrammi ettepanekute hindamisel, 2–3 korda aastas (projekti haldava ametniku tasand);

osalemine seminaridel ja levitamisüritustel, 2–3 korda aastas (projekti haldava ametniku tasand);

läbirääkimised spetsiaalse rakendusstruktuuriga ja lepingu ettevalmistamine (projekti haldava ametniku + assistendi tasand);

järelevalve rakendamise üle aastaaruannete põhjal ning vahe- ja lõpphindamiste korraldamine (projekti haldava ametniku tasand);

Euroopa metroloogia teadusprogrammi rakendamise finants- ja õigusalane auditeerimine (finantsametniku tasand).

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

Aasta 2009 | Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 jj | KOKKU |

08 01 02 11 01 – Lähetused | 0,007 | 0,014 | 0,014 | 0,014 | 0,056 | 0,105 |

08 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

08 01 02 11 03 – Komiteed[31] |

08 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

08 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2 Muud halduskulud kokku (08 01 02 11) | 0,007 | 0,014 | 0,014 | 0,014 | 0,056 | 0,105 |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud Sõltumatud eksperdid vahe- ja lõppkokkuvõtte tegemiseks | 0,030 | 0,050 | 0,080 |

(Võrdlussummast VÄLJA JÄÄVAD) halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud | 0,007 | 0,014 | 0,014 | 0,044 | 0,106 | 0,185 |

Võrdlussummast välja jäävate personali- ja halduskuludega seotud teavet tuleb lugeda seitsmenda raamprogrammi siseseks haldusassigneeringute ümberpaigutuseks.

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud |

Lähetused: kulude aluseks on 700 euro suurune reisikulu lähetuse kohta, pluss 149,63 euro suurune päevaraha; lähetuse keskmine kestus on 1,5 päeva; lähetuste arv ja iseloom: 4 lähetust aastas kahele ametnikule Euroopa metroloogia teadusprogrammi koosolekutel osalemiseks, 3 lähetust aastas ühele ametnikule seminaridel ja muudel üritustel osalemiseks, 4 lähetust aastas ühele ametnikule Euroopa metroloogia teadusprogrammi komitee koosolekutel osalemiseks (kui need ei toimu Brüsselis). 2009. aastaks on arvestatud pool aastakuludest. Välisabi: vahe- ja lõpphindamistele kulunud välisabi eeldatavad kulud 3 väliseksperdi korral. Vahearuande kuluks hinnatakse 30 000 eurot ja lõpparuande kuluks 50 000 eurot (sisaldab eksperdikulusid, päevaraha ja reisikulusid). |

[1] EURAMET e.V. on Euroopa metroloogia teadusprogrammi spetsiaalne rakendusstruktuur. See asutati Saksa õiguse alusel mittetulundusühinguna ning see on Euroopa piirkondlik metroloogiaorganisatsioon.

[2] Otsus nr 1982/2006/EÜ, ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

[3] Otsus nr 971/2006/EÜ, ELT L 400, 30.12.2006, lk 86.

[4] ELT C […], […], lk […].

[5] ELT C […], […], lk […].

[6] ELT C […], […], lk […].

[7] ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

[8] ELT L 400, 30.12.2006, lk 86.

[9] K(2007) 2460, 11. juuni 2007.

[10] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[11] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.

[12] EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

[13] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[14] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[15] ELT C 323, 30.12.2006, lk 1.

[16] ELT L 391, 30.12.2006, lk 1.

[17] Erinevalt teistest arvandmetest on see summa osalevate riikidega samaväärsete vahendite arvutamisel siduv maksimummäär.

[18] Järelevalve ühenduse toetuse üle viitab igasugusele eel- ja/või järelkontrolli- ja auditeerimistegevusele, mida peetakse vajalikuks komisjoni delegeeritud ülesannete rahuldavaks täitmiseks. Sellise tegevuse eesmärk on saada põhjendatud kinnitus tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse ning sissenõutud kulude abikõlblikkuse kohta.

[19] On tehtud ettepanek luua kõnealuseks algatuseks alates 2010. aastast üks eelarverida.

[20] Liigendatud assigneering

[21] Need on Euroopa metroloogia teadusprogrammi spetsiaalse rakendusstruktuuri jooksvate kulude toetuskulud. Seda summat ei arvestata seitsmenda raamprogrammi halduskulude maksimumi (16 miljonit eurot) hulka.

[22] Võrdlussummaks on ühenduse rahaline toetus Euroopa metroloogia teadusprogrammile.

[23] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[24] Vajaduse korral, st kui meedet rakendatakse kauem kui kuus aastat, lisada täiendavaid veerge.

[25] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[26] Komisjoni ametnikud spetsiaalses rakendusstruktuuris Euroopa metroloogia teadusprogrammi jaoks ei tööta.

[27] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[28] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[29] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[30] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[31] Täpsustada komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.