[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 3.12.2008 KOM(2008) 810 lõplik 2008/0241 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV elektri- ja elektroonikaseadmete romude kohta (uuestisõnastamine) {SEK(2008) 2933}{SEK(2008) 2934} SELETUSKIRI ETTEPANEKU TAUST Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Direktiiv 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta võeti vastu 27. jaanuaril 2003 ning see jõustus 13. veebruaril 2003. Liikmesriigid pidid direktiivi nõuded üle võtma 13. augustiks 2004. Elektri- ja elektroonikaseadmete romude (edaspidi „elektroonikaromud”) kogumise ja ringlussevõtuga seotud ajendeid ja põhjendusi ei ole alates direktiivi vastuvõtmisest muudetud. Ettepanek vaadata läbi elektroonikaromude direktiiv tehti järgmistel põhjustel. - Elektroonikaromude direktiivi esimesel rakendusaastal saadud kogemused näitasid, et tehnilised, õigus- ja haldusprobleemid nõuavad turuosalistelt ja haldusasutustelt tahtmatult kulukaid meetmeid, lisaks jätkub keskkonnale tekkiv kahju, jäätmekogumisel või -töötlemisel on vähe uuendusi, puuduvad võrdsed tingimused või esineb isegi konkurentsimoonutusi ning halduskoormus on liiga suur. - Komisjon on võtnud kohustuse parandada õiguskeskkonda, et see oleks lihtne, arusaadav, tõhus ja jõustatav. Komisjoni teatisega „Ühenduse Lissaboni kava rakendamine: õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia” on ette nähtud elektroonikaromude direktiivi läbivaatamine 2008. aastaks. - Elektroonikaromude direktiiviga on ette nähtud direktiivi võimalik läbivaatamine kõnealuse direktiivi kohaldamisel saadud kogemuse alusel. Lisaks on direktiivis sätestatud, et komisjoni ettepanekul kehtestatakse elektri- ja elektroonikaseadmete romude uus kohustuslik kogumise sihtarv 31. detsembriks 2008 ning uued taaskasutamise ja korduskasutamise/ringlussevõtu sihtarvud, sealhulgas vajaduse korral sihtarvud tervikseadmete ja IA lisa kategooriasse 8 kuuluvate toodete puhul. Elektroonikaromude direktiivi läbivaatamise konkreetsed eesmärgid on järgmised. - Vähem halduskulusid; selleks kõrvaldatakse tarbetu halduskoormus, vähendamata seejuures keskkonnakaitse taset. - Direktiivi suurem tõhusus ja parem rakendamine; selleks suurendatakse nõuetele vastavust ja vähendatakse süsteemi ärakasutamist. - Elektroonikaromude kogumisest, töötlemisest ja taaskasutamisest tekkiva keskkonnamõju vähenemine tasemele, mis annaks ühiskonnale võimalikult suurt kasu. Üldine taust Elektroonikaromude direktiivi raames teostatud laiaulatusliku analüüsi käigus tuvastati seoses kõnealuse direktiivi kohaldamisega järgmised probleemid: - puudub selgus, millised tooted on praeguse elektroonikaromude direktiiviga hõlmatud ja millistesse kategooriatesse need kuuluvad, mistõttu liikmesriigid ja sidusrühmad tõlgendavad praegusi sätteid erinevalt; - praegu on ligikaudu 65 % turuleviidud elektri- ja elektroonikaseadmetest kogutud lahus, kuid vähem kui pool nendest töödeldakse ja esitatakse aruannetes direktiivi nõuete kohaselt; ülejäänud töödeldakse nõuetevastaselt ja eksporditakse ebaseaduslikult kolmandatesse riikidesse, sealhulgas OECD-välistesse riikidesse. Seetõttu kaovad väärtuslikud teisesed toormaterjalid ja suureneb ohtlike ainete keskkonda paiskamise oht, sealhulgas ained, millel on suur osoonikahandamispotentsiaal ja globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal[1]. Lisaks sellele ei kajasta praegune kogumismäär 4 kg kodumajapidamiste elektroonikaromusid elaniku kohta aastas (kõigile sobiv ühtne lahendus) üksikute liikmesriikide majandust ning seega ei ole sihtarv mõnede riikide jaoks optimaalne, kuid teiste jaoks on see liiga ambitsioonikas. - praegu ei ole direktiivis 2002/96/EÜ kehtestatud tervikseadmete korduskasutamise sihtarve; - direktiivis 2002/96/EÜ puuduvad üksikasjalikud jõustamisnõuded, mistõttu on liikmesriikides elektroonikaromude direktiivi jõustatud puudulikult; - kuna liikmesriikides kehtivad tootjate registreerimiseks erinevaid nõuded, võib juhtuda, et ettevõtjad peavad vastama 27-le eri registreerimissüsteemile, mis põhjustab tarbetut halduskoormust; - on tõendeid elektroonikaromude käitlemise normile mittevastavuse kohta ELis ja elektroonikaromude ebaseadusliku ekspordi kohta väljaspool ELi. Kui midagi ette ei võeta, jäävad eespool nimetatud probleemid lahendamata. Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Käesoleva ettepanekuga seotud õigusaktid on direktiiv 2002/96/EÜ (muudetud) ja otsused, mille komisjon on seoses käesoleva direktiiviga vastu võtnud. Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Läbivaadatud direktiivi eesmärgid on täielikult kooskõlas ühenduse üldiste strateegiatega, sealhulgas Lissaboni strateegia, säästva arengu strateegia, energia- ja kliimapakett, kuues keskkonnaalane tegevusprogramm ja selle vahekokkuvõte, terviklik tootepoliitika, ressursside säästva kasutamise ning jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatiline strateegia, toodete turustamise pakett, komisjoni juhtivate turgude algatus ning ettepanek osoonikihti kahandavaid aineid käsitleva määruse uuestisõnastamise kohta. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE Konsulteerimine huvitatud isikutega Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus Elektroonikaromude direktiivi läbivaatamiseks teostati ulatuslik andmete kogumine ja analüüs. Läbivaatamisprotsessi käigus vahetati sidusrühmadega pidevalt teavet, kutsuti kokku VKEde nõukogu ning korraldati Internetis avalik arutelu sidusrühmadega. Kõnealused arutelud ja uuringud aitasid määratleda ja analüüsida mitmeid konkreetseid poliitikavalikuid. Läbivaatamise raames toimunud aruteludes vastasid muude sidusrühmade hulgas liikmesriigid, valitsusvälised organisatsioonid, elektri- ja elektroonikaseadmete tootjad, tarbijad, jaekaubandus- ja turustussektor, haldusüksused, töötlemisega tegelevad ettevõtted, jäätmekäitlusettevõtted ja taaskasutusettevõtted, tootjavastutusorganisatsioonid ning riiklikud tootjaregistrid. Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine Sidusrühmadel paluti avaldada arvamust poliitikavalikute kohta, mis hõlmasid elektroonikaromude direktiivi reguleerimisala selgitamist ning elektroonikaromude kogumise, korduskasutamise/taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvude läbivaatamist. Avaliku arutelu dokument ja arvamuste kokkuvõte on avalikkusele kättesaadav. Kavandatud meetmete kohta esitatud arvamusi võeti täielikult arvesse. Ajavahemikus 11.04.2008–05.06.2008 toimus Internetis avalik arutelu. Komisjon sai 168 vastust. Tulemused on kättesaadavad aadressil: http://circa.europa.eu/Public/irc/env/weee_2008_review/library Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Asjaomased teadus-/erialavaldkonnad 1. Andmeid kogus ettevõte Bio Intelligence Service. Kogutud andmete põhjal koostati hinnang ligikaudu 132 elektroonikaromude direktiivi viitedokumendi kohta, mis avaldati Internetis koos koondaruandega Kõnealuses aruandes anti süstemaatiline ülevaade asjaomaste viitedokumentide sisust ning hinnati võimalikke kattumisi, vastuolusid ja lünki teadmistes seoses läbivaatamiseks vajaliku teabega. Tulemused olid uuringu töövõtjatele otseseks alusmaterjaliks ja need on avaldatud CIRCA veebisaidil: http://circa.europa.eu/Public/irc/env/weee_2008/library. 2. Läbivaatamiseks viidi läbi neli uuringut; need aitasid Euroopa Komisjonil täielikult mõista direktiivi rakendamist, et kindlaks teha läbivaatamisel käsitletavad küsimused, täiendada teavet poliitikavalikute analüüsi tegemiseks, eelkõige direktiivi edasiseks arendamiseks ja lihtsustamiseks kooskõlas teatisega parema õigusliku reguleerimise kohta. Küsimused hõlmasid tootjavastutust, elektroonikaromude käitlust ning mõju innovatsioonile ja konkurentsile. Täiendav teave uuringute kohta (uuringu nimi, töövõtja ja kuupäev) on avaldatud aadressil: http://ec.europa.eu/environment/waste/weee/studies_weee_en.htm . 3. Kõnealuse uuringulepingu osana korraldati 15. märtsil 2007 ekspertide töörühma seminar. Seminari kokkuvõte koos ettekannetega on avaldatud CIRCA veebisaidil: http://circa.europa.eu/Public/irc/env/weee_2008_ws/home. Kasutatud metoodika Andmeid koguv ettevõte Bio Intelligence Service uuris süstemaatiliselt olemasolevaid materjale ja koostas koondaruande. Muud uuringud (läbiviijad: ÜRO Ülikool, Ökopol, Arcadis/Ecolas) olid teadusuuringud. Ekspertide seminar ja Euroopa teabekeskuste võrgustiku kaudu korraldatud VKEde nõukogu moodustasid osa ÜRO Ülikooli läbiviidud teadusuuringutest. Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega on konsulteeritud AEA Technology, Bio Intelligence Service, ÜRO Ülikool ja alltöövõtjad, Ökopol ja alltöövõtjad, Ecolas ja alltöövõtjad. Saadud ja arvessevõetud arvamuste kokkuvõte Märkimisväärseid pöördumatute tagajärgedega riske ei ole nimetatud. Eespool nimetatud uuringute põhjal saadud arvamused on esitatud uuringute kokkuvõtetes ja neid on kasutatud mitmel korral poliitikavalikute mõju hindamisel. Mõjuhinnangus viidatakse korduvalt asjaomasele uuringule. Eksperdiarvamuse avalikustamiseks kasutatud vahendid Tulemused on avaldatud aadressil: http://circa.europa.eu/Public/irc/env/weee_2008_review/library 230 Mõju hindamine Direktiivi läbivaatamiseks hinnati mitmeid poliitikavalikuid, sealhulgas võimalust meetmeid mitte võtta. Kõnealuseid valikuid hinnati nende majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnamõjude põhjal ning hinnati seda, kui suurel määral aitavad need õiguskeskkonda lihtsustada. Käsitletud valikud hõlmavad kahte aspekti: võimalust parandada elektroonikaromude direktiivi tulemuslikkust ja võimalust tõhustada direktiivi. - Direktiivi tulemuslikkuse parandamiseks kaaluti järgmisi võimalusi: jäätmekäitluse ja jäätmesaadetiste järelevalve ja jõustamise miinimumnõuded, tootjatele kehtestatud kogumise sihtarv 85 % elektroonikaromudest (praegu on ligikaudu 65 % turuleviidud elektri- ja elektroonikaseadmetest kogutud lahus), sealhulgas äritegevusest tekkinud elektroonikaromud, keskkonna seisukohast oluliste jäätmetevoogude kogumine ning kogumise määr, mis sõltuvad turuleviidud elektri- ja elektroonikaseadmetest. Minimaalsete järelevalvenõuete võimalust, mille puhul kehtestatakse tootjatele kogumise sihtarvuks 65 % eelneval aastal turuleviidud elektri- ja elektroonikaseadmetest, peeti kõnealuses valdkonnas keskkondlikult, majanduslikult ja sotsiaalselt parimaks lahenduseks. Mõjuhinnang näitab, et 65 % kajastab praegust olukorda, kuna keskmiselt sellisel tasemel lahuskogumine on juba kõigis ELi liikmesriikides saavutatud. Kõnealune määr hõlmaks peaaegu kõiki suuri ja keskmise suurusega elektroonikaromusid, mida on majanduslikult kasulik koguda. Andmete kohaselt jääksid kogumiskulud kogutud ühiku kohta samaks ning suureneks keskkonnakasu, kuna üha rohkem lahuskogutud elektroonikaromusid töödeldakse nõuetekohaselt. - Direktiivi tõhustamiseks kaaluti järgmisi võimalusi: direktiivi reguleerimisala selgitamine, kasutades reguleerimisalana kindlat tooteloetelu; ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi reguleerimisala määratlemine ja sellele viitamine elektroonikaromude direktiivis EÜ asutamislepingu artikli 175 alusel; kodumajapidamiste seadmete kategooriate (B2C) ja muudelt kasutajatelt kui kodumajapidamistest pärinevate seadmete (B2B) määratlemine. Mõjuhinnangus järeldati, et mitte ükski meede selles valdkonnas ei oleks elujõuline poliitikavalik ja direktiivi reguleerimisala saaks paremini selgitada koos kahe viimati nimetatud võimalusega. Seega oleks positiivne nii keskkonna- kui ka sotsiaalmõju ning see tooks selgust tootjatele ja vähendaks süsteemi ärakasutamist turul. - Ühtlustada tootjate registreerimist ja vähendada tarbetut halduskoormust, luues liikmesriikides koostalitlusvõimelised registrid või ELi registri ning ühtlustada registreerimis- ja aruandlusnõudeid. Leiti, et koostalitlusvõimelise riikliku registri loomine ning registreerimisnõuete ühtlustamine oleksid kõige rakendatavamad võimalused, võttes arvesse tekkivaid kulusid ja halduskoormuse olulist vähenemist. - Lisaks leiti, et tervikseadmete korduskasutamine tuleks kaasata ringlussevõtu sihtarvu ja kehtestada uus sihtarv meditsiiniseadmetele. Mõlemad võimalused on mõjuhinnangus osutunud rakendatavaks. Ettepaneku kohta on tehtud mõju hindamine, mis on lisatud komisjoni õigusloome- ja töökavasse ja on avaldatud järgmisel veebilehel: …… ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG Kavandatud meetmete kokkuvõte Elektroonikaromude direktiivi läbivaatamiseks tehakse ettepanek võtta järgmised põhimeetmed. Elektroonikaromude direktiivi reguleerimisala: tehakse ettepanek viia direktiivi 2002/96/EÜ lisad IA ja IB, mis kirjeldavad nii elektroonikaromude direktiivi kui ka ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi reguleerimisala, EÜ asutamislepingu artiklil 95 põhinevasse ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi. EÜ asutamislepingu artiklil 175 põhinev elektri- ja elektroonikaseadmete romude direktiiv osutab kõnealusele reguleerimisalale. Selgitada mõisteid: tehakse ettepanek eristada kodumajapidamiste elektroonikaromusid ja muid kui kodumajapidamiste elektroonikaromusid, liigitades seadmed komiteemenetluse abil kas B2C või B2B seadmeteks. Kõnealused meetmed aitavad veelgi selgitada, millised tooted kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmete romude direktiivi reguleerimisalasse, ja täpsustada erinevate seadmetootjate kohustusi, mis aitaks kaasa võrdsete võimaluste loomisele. Kogumise sihtarvud: tehakse ettepanek kehtestada elektroonikaromude kogumise määraks 65 % (sealhulgas B2B seadmed), mis sõltub kahel eelneval aastal turuleviidud elektri- ja elektroonikaseadmete arvust. Kõnealused sihtarvud kajastavad elektroonikaromude koguseid, mida juba praegu liikmesriikides lahus kogutakse, ning nende puhul võetakse arvesse liikmesriikide erinevusi elektri- ja elektroonikaseadmete tarbimises. Seepärast julgustatakse liikmesriike kehtestama kõige optimaalsemat elektroonikaromude lahuskogumise sihtarvu. Kavandatav kogumismäär tuleks saavutada igal aastal ja esmakordselt aastal 2016. Nähakse ette teatav paindlikkus: võimalikud üleminekumeetmed liikmesriikidele ning Euroopa Parlament ja nõukogu vaatavad komisjoni ettepaneku põhjal kõnealuse määra 2012. aastal uuesti läbi. Ringlussevõtu sihtarvud: selleks et soodustada elektroonikaromude korduskasutamist, tehakse ettepanek kaasata tervikseadmete korduskasutamine kõrgemasse (5 % võrra) sihtarvu, mis on ette nähtud ringlussevõtu ja korduskasutamise jaoks. Tehakse ettepanek kehtestada meditsiiniseadmete (kategooriasse 8 kuuluvad seadmed) ringlussevõtu sihtarv tasemel, mis vastab seire- ja kontrolliseadmete (kategooriasse 9 kuuluvad seadmed) sihtarvule. Tootjate registreerimine: elektroonikaromude direktiivi kohaldamisega seotud halduskoormuse vähendamiseks tehakse ettepanek ühtlustada tootjatele esitatavaid registreerimis- ja aruandlusnõudeid, kasutades koostalitlusvõimelisi registreid. Jõustamine: selleks et kaotada erinevused rakendamisel, tehakse ettepanek kehtestada liikmesriikidele minimaalsed järelevalvenõuded, et tugevdada elektri- ja elektroonikaseadmete romude direktiivi jõustamist. Tehakse ettepanek minimaalsete järelevalvenõuete kohta elektroonikaromude veo puhul. Õiguslik alus EÜ asutamislepingu artikkel 175. Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse. Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke täielikult saavutada järgmistel põhjustel. Keskkonnakaitse meetmed kuuluvad nii ühenduse kui ka liikmesriikide pädevusse. Elektroonikaromude käitlusest tuleneva saaste probleem on piiriülene. See kehtib eelkõige jäätmete põletamisel, prügilasse ladestamisel või elektroonikaromude nõuetevastasel ringlussevõtul tekkiva õhu-, vee- ja pinnasesaaste korral. Elektroonikaromude käitlust ei saa tõhusalt parandada, kui liikmesriigid tegutsevad üksinda, seega on vaja võtta meetmeid ühenduse tasandil. Lisaks takistab elektroonikaromude käitlusega seotud siseriiklike tegevuspõhimõtete erinevus ringlussevõtu tegevuspõhimõtete tõhusat rakendamist. Liikmesriikides tootjatele esitatavad erinevad registreerimis- ja aruandlusnõuded põhjustavad tarbetut halduskoormust. Seepärast on vaja võtta meetmeid ühenduse tasandil. Liikmesriikide meetmed üksi võivad vähendada keskkonnakaitse taset ja suurendada ettevõtjate finants- ja halduskoormust. Ühenduse meetmega saavutatakse ettepaneku eesmärgid paremini järgmistel põhjustel. Kuna elektroonikaromude direktiivi läbivaatamisega seotud probleemid on olemuselt piiriülesed, on neid asjakohasem reguleerida ELi tasandil. Tootjatele ja ametiasutustele esitatavate nõuete ühtlustamine ELi tasandil suurendaks kulutõhusust, soodustaks lihtsustamist ja sellega saavutataks keskkonnakaitse kõrge tase kogu ELis. Näitajad: 4. siseturu probleemide vältimine, kuna direktiivi reguleerimisalasse kuuluvatele ettevõtjatele antakse kindlus seoses elektroonikaromude direktiivi mõistete ja reguleerimisalaga; 5. optimaalsete keskkonnaalaste tulemuste saavutamine; selleks kehtestatakse minimaalsed kogumise ja ringlussevõtu sihtarvud nõuetekohasel tasemel kogu ELis; 6. halduskoormuse vähendamine; selleks lihtsustatakse registreerimis- ja aruandlusnõudeid rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevate ettevõtjate jaoks; 7. elektroonikaromude direktiivi tõhusam kohaldamine; selleks tugevdatakse jõustamist ning kontrollitakse tootjaid ja jäätmekäitluse eeskirjade täitmist ELi tasandil. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/96/EÜ nõuti elektroonikaromude kogumise sihtarvu ning elektroonikaromude ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtarvu läbivaatamist, sealhulgas vajaduse korral tervikseadmete korduskasutamise ja kategooriasse 8 kuuluvate toodete (meditsiiniseadmed) sihtarvu läbivaatamist. Kõnealune läbivaatamine on ELis parema õiguskeskkonna loomise lahutamatu osa. Direktiivi reguleerimisala ja teatavate mõistete selgitamist, sihtarvude kehtestamist ja koostalitlusvõimeliste süsteemide loomist tootjate registreerimiseks ei saa tõhusalt saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad üksinda. Seepärast on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. Ettepanekus sätestatakse õigusnormid elektroonikaromude kogumise ja ringlussevõtu ühenduse ühtlustatud strateegia jaoks, kuid jäetakse liikmesriikidele võimalus valida kõige asjakohasemad riiklikud meetmed ettepaneku eesmärkide saavutamiseks. Kuna direktiiv põhineb EÜ asutamislepingu artiklil 175, on ette nähtud võimalus võtta täiendavaid riiklikke meetmeid. Elektroonikaromude direktiivi kavandatud läbivaatamisel pakutud meetmetega lahendatakse direktiivi 2002/96/EÜ rakendamisel tekkinud probleeme ning küsimusi, mille nõukogu ja Euroopa Parlamendi esitasid direktiivi läbivaatamiseks. Halduskoormuse vähendamine: - halduskoormuse vähendamine seoses registreerimis- ja aruandlusnõuetega rohkem kui ühes liikmesriigis tooteid turustavate ettevõtjate jaoks; - registreerimise ja aruandluse lihtsustamisel on kulude kokkuhoid 66,3 miljonit eurot. Vahendi valik Kavandatav vahend: direktiiv. Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el. Kuna hiljutised uuringud kinnitasid, et elektroonikaromude kogumise ja ringlussevõtuga seotud ajendeid ja põhjendusi ei ole muudetud, on kavandatav meede kehtiva direktiivi läbivaatamine. MÕJU EELARVELE Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. TÄIENDAV TEAVE Lihtsustamine Ettepanekuga nähakse ette õigusaktide lihtsustamine ja eraõiguslike isikute haldustoimingute lihtsustamine, - selgitades nii elektroonikaromude direktiivi kui ka ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi reguleerimisala, mis hõlmavad sama tüüpi seadmeid; - ühtlustades tootjatele esitavate registreerimis- ja aruandlusnõuetega seotud vorme ja sagedust. Ettepanek on acquis communautaire 'i ajakohastamist ja lihtsustamist käsitleva komisjoni programmi ning komisjoni töö- ja õigusloomeprogrammi osa (viitenumber 2008/ENV/002). Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel Ettepanek sisaldab ülevaatamisklauslit. Uuestisõnastamine Ettepaneku vastuvõtmisega kaasneb uuestisõnastamine. Vastavustabel Liikmesriigid peavad komisjonile edastama direktiivi ülevõtmiseks vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti ning kõnealuste õigusnormide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli. Ettepaneku üksikasjalik selgitus Peamised ettepanekud direktiivi 2002/96/EÜ uuestisõnastamiseks tehti järgmiste artiklite suhtes. Artikkel 2: direktiivi reguleerimisala osutab ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi reguleerimisalale. Selgitatakse, millised seadmed jäävad direktiivi reguleerimisalast välja. Artikkel 3: mõisteid kohandatakse ning lisatakse uued mõisted õiguskindluse suurendamiseks ja kooskõla tagamiseks muude ühenduse õigusaktidega. Artikkel 7: elektroonikaromude kogumise määr 65 %, mis sõltub kahel eelneval aastal turuleviidud elektri- ja elektroonikaseadmete arvust. Kõnealune kogumismäär tuleb saavutada igal aastal ja tootjad peavad selle esimest korda saavutama 2016. aastaks. Komiteemenetluse kaudu võivad liikmesriigid kehtestada üleminekukorra, juhul kui neil on kõnealuse määra saavutamisega raskusi, mis tulenevad konkreetse riigi olukorrast. Tehakse ettepanek kõnealune määr Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt 2012. aastal uuesti läbi vaadata ning selleks et kehtestada komisjoni aruande põhjal võimaluse korral jahutus- ja külmutusseadmete lahuskogumise määr. Artikkel 11: muudetakse taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarve, et kaasata tervikseadmete ja meditsiiniseadmete korduskasutamine. Artikkel 12: liikmesriigid peaksid vajaduse korral julgustama tootjaid rahastama kõiki kogumiskohtadele tekkinud kulusid, mis on seotud kodumajapidamiste elektroonikaromudega. Artikkel 14: kooskõlas säästva tarbimise ja tootmise poliitika põhimõtetega on kõigi toodete puhul ajalise piiranguta lubatud tuvastatav tasu. Artikkel 16: halduskoormuse vähendamiseks on lisatud uus säte, et ühtlustada tootjate registreerimist ja aruandeid ELis, kasutades koostalitlusvõimelisi registreid. Artikkel 20: lisatakse minimaalsed järelevalvenõuded, et parandada elektroonikaromude direktiivi kohaldamist ELi tasandil. Direktiivi 2002/96/EÜ I lisa tunnistatakse kehtetuks ja lisatakse uus lisa, millega nähakse ette minimaalsed järelevalvenõuded elektroonikaromude veo puhul. Direktiivi 2002/96/EÜ II, III ja IV lisa ei muudeta, kuna neid kohandatakse pidevalt komiteemenetluse kohaselt teaduse ja tehnika arenguga. 2008/0241 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV elektri- ja elektroonikaseadmete romude kohta (uuestisõnastamine) (EMPs kohaldatav tekst) ê 2002/96/EÜ (kohandatud) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1, võttes arvesse komisjoni ettepanekut[2], võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[3], võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[4], toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ja võttes arvesse lepituskomisjonis 8. novembril 2002 heakskiidetud ühistekst ning arvestades järgmist: ò uus (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2002/96/EÜ (elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta)[5] tuleb teha mitmeid olulisi muudatusi. Selguse huvides tuleks kõnealune direktiiv uuesti sõnastada. ê 2002/96/EÜ (kohandatud) (2)(1) Ühenduse keskkonnapoliitika eesmärgid on eelkõige säilitada, kaitsta ja parandada keskkonna kvaliteeti, kaitsta inimeste tervist ning kasutada riiklikke ressursse ettenägelikult ja otstarbekohaselt. See rajaneb ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel, et tuleb võtta ennetusmeetmeid, et keskkonnakahjustus tuleb heastada eeskätt kahjustuse kohas ning et maksma peab saastaja. (3)(2) Ühenduse keskkonnapoliitika ja säästva arengu alases tegevusprogrammis (viies keskkonnaalane tegevusprogramm)[6] märgitakse, et säästva arengu saavutamiseks tuleb praegusi arengu-, tootmis-, tarbimis- ja käitumismudeleid oluliselt muuta, ning kutsutakse muu hulgas üles loodusvarade raiskamist vähendama ja saastamist vältima. Selles märgitakse √ elektri- ja elektroonikaseadmete romusid (edaspidi „elektroonikaromud”) ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid ühe reguleerimist vajava sihtvaldkonnana, et saaks kohaldada jäätmetekke vältimise, jäätmete taaskasutamise ja ohutu kõrvaldamise põhimõtteid. ê 2002/96/EÜ (kohandatud) ð uus (3) Komisjoni 30. juuli 1996. aasta teatises ühenduse jäätmehoolduskava läbivaatamise kohta märgitakse, et kui jäätmeteket ei saa vältida, tuleks jäätmetest saadavat materjali ja energiat korduskasutada või taaskasutada. (4) Nõukogu 24. veebruari 1997. aasta resolutsioonis ühenduse jäätmehoolduskava kohta[7] rõhutatakse vajadust edendada jäätmete taaskasutamist, et vähendada kõrvaldatavate jäätmete kogust ja säästa loodusvarasid eelkõige korduskasutamise, ringlussevõtu, komposteerimise ja jäätmetest energia tootmise abil, ning kinnitatakse, et igal erijuhul tuleb võimaluste valimisel arvesse võtta keskkonnaalaseid ja majanduslikke tagajärgi, kuid kuni teaduslike ja tehniliste uurimistulemuste saamiseni ja olelustsükli analüüside täiendamiseni tuleks eelistada korduskasutamist ja materjali taaskasutamist sel juhul ja määral, kui need on keskkonna seisukohast parimad valikuvõimalused. Nõukogu palus komisjonil nii kiiresti kui võimalik välja töötada kõige tähtsamate jäätmevoogude, sealhulgas elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed, programmi järelmeetmete projektid. (5) 14. novembri 1996. aasta resolutsioonis[8] palus Euroopa Parlament komisjonil esitada ettepanekuid direktiivide kohta, mis käsitlevad prioriteetseid jäätmevooge, sealhulgas elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, ning rajama need ettepanekud tootja vastutuse põhimõttele. Samas resolutsioonis palub Euroopa Parlament nõukogul ja komisjonil teha ettepanekuid, kuidas jäätmete koguseid vähendada. ò uus (4) Käesolev direktiiv täiendab üldisi ELi jäätmekäitlusalaseid õigusakte, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/xx/EÜ jäätmete kohta[9]. Selles osutatakse kõnealuse direktiivi mõistetele, sealhulgas jäätmete ja üldiste jäätmekäitlustoimingute mõistetele. Direktiivi 2008/xx/EÜ (jäätmete kohta) kohane kogumise mõiste hõlmab jäätmete eelsortimist ja eelladustamist, eesmärgiga transportida need jäätmekäitlusettevõttesse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiiviga 2005/32/EÜ[10] on kehtestatud raamistik energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks ja see võimaldab vastu võtta ökodisaini erinõuded energiat tarbivate toodete jaoks, mis võivad olla hõlmatud ka käesoleva direktiiviga. Direktiivi 2005/32/EÜ ja selle kohaselt vastuvõetud rakendusmeetmete kohaldamine ei piira ühenduse jäätmekäitlusalaste õigusaktide kohaldamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/95/EÜ (teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes)[11] on nõutud keelatud ainete asendamine kõikides selle reguleerimisalasse kuuluvates elektri- ja elektroonikaseadmetes. ê 2002/96/EÜ (kohandatud) ð uus (56) Nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivis 75/442/EMÜ jäätmete kohta[12] √ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivis 2006/12/EÜ jäätmete kohta[13] ∏ on sätestatud, et üksikdirektiivides võib ette näha teatavaid erijuhtusid käsitlevaid erieeskirju või täiendada konkreetsete jäätmekategooriate hooldust käitlust käsitleva direktiivi √ 2006/12/EÜ ∏ 75/442/EMÜ sätteid. (67) Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete hulk ühenduses suureneb kiiresti. ? Kuna turg laieneb jätkuvalt ja uuendustsüklid muutuvad lühemaks, asendatakse seadmed kiiremini, mistõttu on elektri- ja elektroonikaseadmed kõige kiiremini kasvav jäätmevoog. Kuigi direktiiv 2002/95/EÜ (teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes) aitab tõhusalt vähendada ohtlike ainete kasutamist uutes elektri- ja elektroonikaseadmetes, säilivad ohtlikud ained, nagu elavhõbe, kaadmium, plii, kuuevalentne kroom, polüklooritud bifenüülid (PCB) ja osoonikihti kahandavad ained[14], elektroonikaromudes veel palju aastaid. ï Ohtlike komponentide sisaldus elektri- ja elektroonikaseadmetes põhjustab suuri probleeme jäätmekäitluseshoolduses ning √ elektroonikaromusid ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid ei võeta piisaval määral ringlusse. ? Ringlussevõtuta kaoksid väärtuslikud ressursid. ï (8) Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete hooldust ei saa tõhusalt parandada, kui liikmesriigid tegutsevad üksinda. Eelkõige võib tootja vastutuse põhimõtte erinev siseriiklik rakendamine põhjustada märgatavaid erinevusi ettevõtjate finantskohustustes. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete hooldusega seotud siseriiklike tegevuspõhimõtete erinevus takistab ringlussevõtu tegevuspõhimõtete tõhusat rakendamist. Selleks tuleks ühenduse tasandil sätestada põhikriteeriumid. ò uus (7) Käesoleva direktiivi kõige tähtsam eesmärk on säästva tarbimise ja tootmise toetamine, elektroonikaromude tekke vältimine ning lisaks sellele nende korduskasutamine, ringlussevõtmine ja muud taaskasutamise viisid, et vähendada jäätmete kõrvaldamist ja toetada ressursside tõhusat kasutamist. Direktiiviga püütakse parandada ka kõikide elektri- ja elektroonikaseadmete olelusringis osalevate ettevõtjate, näiteks tootjate, turustajate ja tarbijate ning eelkõige vahetult elektroonikaromude kogumise ja töötlemisega tegelevate ettevõtjate keskkonnategevuse tulemuslikkust. Eelkõige võib tootja vastutuse põhimõtte erinev rakendamine eri riikides põhjustada märgatavaid erinevusi ettevõtjate finantskohustustes. Elektroonikaromude käitlusega seotud siseriiklike tegevuspõhimõtete erinevus takistab ringlussevõtu tegevuspõhimõtete tõhusat rakendamist. Selleks tuleks ühenduse tasandil sätestada põhikriteeriumid. (8) Kuna liikmesriigid ei ole võimelised täielikult saavutama võetavate meetmetega seotud eesmärke ning neid võib nende ulatuse ja mõju tõttu olla lihtsam saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmed kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust. ê 2002/96/EÜ (kohandatud) ð uus (9) Käesoleva direktiivi sätteid tuleks kohaldada toodete ja tootjate suhtes müügiviisist olenemata, sealhulgas kaugmüük ja elektrooniline müük. Sellega seoses tuleks kaugmüügi ja elektroonilise müügi kanaleid kasutavate tootjate ja turustajate kohustused esitada samas vormis ja jõustada samal viisil, kui see on praktiliselt võimalik, et vältida olukorda, kus muud turustuskanalid peavad kandma käesoleva direktiivi √ elektroonikaromusid ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid käsitlevate sätete kohaldamisest tekkivad kulud nende elektri- ja elektroonikaseadmete puhulosas, mis on müüdud kaugmüügi või elektroonilise müügi abil. (10) Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse peaksid hõlmamakuuluma kõiki tavatarbijatele ettenähtud elektri- ja elektroonikaseadmeid ning erialaseks kasutamiseks ettenähtud elektri- ja elektroonikaseadmeid. Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada, ilma et see piiraks selliste ühenduse ohutus- ja tervishoiunõudeid käsitlevate õigusaktide kohaldamist, millega kaitstakse kõiki √ elektroonikaromudega ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetega kokkupuutujaid, ja ühenduse jäätmekäitlusthooldust käsitlevate eriõigusaktide kohaldamist, eelkõige √ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid,[15] ∏ nõukogu 18. märtsi 1991. aasta direktiivi 91/157/EMÜ teatavaid ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akude kohta[16] ð ning tootearendust käsitlevad ühenduse õigusaktid, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/42/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 96/57/EÜ ja 2000/55/EÜ. ï (11) Direktiiv 91/157/EMÜ tuleb seoses käesoleva direktiiviga võimalikult kiiresti läbi vaadata. (11)(12) Käesoleva direktiiviga kehtestatud tootja vastutus on üks vahend, mis julgustab kavandama ja tootma elektri- ja elektroonikaseadmeid, mille puhul võetakse täielikult arvesse nende parandamist, võimalikku ajakohastamist, korduskasutamist, demonteerimist ja ringlussevõttu ning hõlbustatakse neid toiminguid. (12)(13) √ Elektroonikaromude ∏ Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete tagasivõtu ja käsitlemisega tegeleva turustuspersonali ohutuse ja tervise tagamiseks peaksid liikmesriigid ohutus- ja tervishoiunõudeid käsitlevate siseriiklike ja ühenduse õigusaktide kohaselt määratlema tingimused, mille kohaselt turustajad võivad keelduda seadmete tagasivõtmisest. ( 14 ) Liikmesriigid peaksid edendama niisuguste elektri- ja elektroonikaseadmete kavandamist ja tootmist, mille puhul võetakse arvesse ja hõlbustatakse elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete, nende komponentide ja materjalide demonteerimist ja taaskasutamist ning eelkõige korduskasutamist ja ringlussevõttu. Tootjad ei tohiks takistada konstruktsiooni iseärasuste või tootmisprotsesside kaudu elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete korduskasutamist, kui niisuguste konstruktsiooni iseärasuste või tootmisprotsesside kasutamisega ei saavutata tunduvalt suuremat kasu näiteks seoses keskkonnakaitse ja/või ohutusnõuetega. (1315) Lahuskogumine on √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete eritöötluse ja ringlussevõtu tagamise eeltingimus ning vajalik inimeste tervise ning keskkonnakaitse soovitud taseme saavutamiseks ühenduses. Tarbijad peavad niisuguse kogumise õnnestumisele aktiivselt kaasa aitama ning neid tuleks julgustada √ elektroonikaromusid ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid tagastama. Sel eesmärgil tuleks √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete tagastamiseks organiseerida sobivadkäepärased töötluskohad, sealhulgas vastuvõtupunktid, kus saaks √ kodumajapidamisjäätmeid ∏ kodumajapidamistest jäätmeid vähemalt tasuta tagastada. ? Turustajatel on oluline osa elektroonikaromude kogumise edendamisel. ï (1416) Ühenduses Kaitsmistuse soovitud taseme ja ühtsete keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks ühenduses peaksid liikmesriigid vastu võtma asjakohaseid meetmeid, et vähendada √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikseadmete jäätmete kõrvaldamist sortimata olmejäätmetena ja saavutada √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete lahuskogumise kõrge tase. Liikmesriikidelt tuleks tõhusate kogumissüsteemide loomise tagamiseks nõuda, et nad saavutaksid kodumajapidamistest pärinevate √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kogumise kõrge taseme ð , eelkõige osooni kahandavaid aineid ja fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate jahutus- ja külmutusseadmete puhul, arvestades nende suurt keskkonnamõju ning määrustega (EÜ) 2037/2000 ja (EÜ) 842/2006[17] ettenähtud kohustusi. ï ð Mõjuhinnangus esitatud andmete põhjal on näha, et 65 % turuleviidud elektri- ja elektroonikaseadmetest on juba praegu lahus kogutud, kuid üle poole nendest töödeldakse nõuetevastaselt ja eksporditakse ebaseaduslikult. Seetõttu kaoksid väärtuslikud teisesed toormaterjalid ja keskkonnaseisund halveneks. Selle vältimiseks on vaja kehtestada ambitsioonikas kogumise sihtarv. ï (1517) √ Elektroonikaromude ∏ Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete eritöötlus on möödapääsmatu, kui tahetakse vältida saasteainete hajumist ringlussevõetud materjalidesse või jäätmevoogu. Niisugune töötlus on kõige tõhusam vahend, mis tagab, et tegutsetakse ühenduse keskkonnakaitse soovitud taseme saavutamiseks. Kõik asutused ja ettevõtted, kes teostavad ð kogumise, ï ringlussevõtu ja töötlemisega seotud toiminguid, peaksid täitma miinimumnõudeid, et vältida √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete töötlemisega seotud negatiivset keskkonnamõju. Töötlemisel, taaskasutamisel ja ringlussevõtul tuleks kasutada parimat võimalikku tehnikat, kui see tagab inimeste tervise ja keskkonnakaitse kõrge taseme. Parimat võimalikku töötlemis-, taaskasutus- ja ringlussevõtutehnikat võib täiendavalt määratleda direktiivis √ 2008/1/EÜ ∏ 96/61/EÜ[18] sätestatud korras. (1618) Vajaduse korral tuleks esmatähtsaks pidada √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete ja nende komponentide, alakoostude ja tarvikute korduskasutamist. Kui korduskasutamine ei ole soovitav, tuleks kõik lahuskogutud √ elektroonikaromud ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed saata taaskasutamiseks, mille käigus tuleks saavutada ringlussevõtu ja taaskasutamise kõrge tase. Lisaks sellele tuleks tootjaid julgustada kasutama uutes seadmetes ringlussevõetud materjali. ò uus (17) Seadmete taaskasutamist, korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu saab käsitada käesoleva direktiivi artiklis 7 määratletud eesmärgina üksnes juhul, kui kõnealune taaskasutamine või korduskasutamiseks ettevalmistamine või ringlussevõtt ei ole vastuolus Euroopa ja liikmesriikide muude õigusaktidega, mida kohaldatakse seadmete suhtes. ê 2002/96/EÜ (kohandatud) ð uus (1819) Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete √ Elektroonikaromude ∏ käitlusehoolduse rahastamise peamised põhimõtted tuleks kindlaks määrata ühenduse tasandil ning rahastamiskavad peavad kaasa aitama ulatuslikule kogumisele ja tootja vastutuse põhimõtte rakendamisele. (1920) Kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmete kasutajatel peaks olema võimalus √ elektroonikaromusid ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid vähemalt tasuta tagastada. Seetõttu Ttootjad peaksid rahastama ð vähemalt ï √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmetejäätmete √ kogumist, ∏ äraviimist kogumispunktidest, töötlemist, taaskasutamist ja kõrvaldamist. ? Liikmesriigid peaksid julgustama tootjaid võtma endale vastutuse elektroonikaromude kogumise eest, eelkõige rahastama elektroonikaromude kogumist kogu jäätmete olelustsükli ulatuses, sealhulgas kodumajapidamiste elektroonikaromud, selleks et vältida lahuskogutud elektroonikaromude nõuetevastast töötlemist ja ebaseaduslikku eksporti ning luua võrdsed võimalused, ühtlustades tootjapoolset rahastamist kogu ELis, et kõnealuste jäätmete kogumise kulud kanduksid maksumaksjatelt üle elektri- ja elektroonikaseadmete tarbijatele ja et viia rahastamine kooskõlla saastaja maksab põhimõttega. ï Tootja vastutuse põhimõtte parimaks kasutamiseks peaks iga tootja rahastama oma toodetest pärinevate jäätmete käitlusthooldust. Tootja peaks saama valida, kas ta täidab selle kohustuse individuaalselt või ühineb kollektiivse süsteemiga. Iga tootja peaks toote turuleviimisel esitama finantstagatise, et vältida peremeheta toodetest pärinevate √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete hoolduse käitluskulude langemist ühiskonnale või ülejäänud tootjatele. Kohustus rahastada vanade jäätmete käitlusthooldust tuleks jaotada kõikide olemasolevate tootjate vahel kollektiivsete rahastamissüsteemide abil, milles kõik kulude tekkimise ajal turul olevad tootjad osalevad proportsionaalselt. Kollektiivsetest rahastamissüsteemidest ei tohi kitsal alal tegutsevaid tootjaid, väiketootjaid, importijaid ega uusi tulijaid välja jätta. Üleminekuajal tuleks lubada, et tootjad võivad vabatahtlikult ostjatele uute toodete ostmise ajal näidata kulusid, mis on seotud vanade jäätmete kogumise, töötlemise ja keskkonnaohutu kõrvaldamisega. Käesolevat sätet kasutavad tootjad peaksid tagama, et nimetatud kulud ei ületa tegelikult tekkinud kulusid. (20) ? Tootjatel peaks olema lubatud ostjatele uute toodete ostmise ajal vabatahtlikult näidata kulusid, mis on seotud elektroonikaromude kogumise, töötlemise ja keskkonnaohutu kõrvaldamisega. See on kooskõlas komisjoni teatisega säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika tegevuskava kohta, eelkõige seoses arukama tarbimise ja keskkonnasäästlike riigihangetega. ï (21) Kasutajate teavitamine nõudest mitte kõrvaldada √ elektroonikaromusid ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid sortimata olmejäätmetena ja koguda √ elektroonikaromusid ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid muudest jäätmetest lahus ning teave kogumissüsteemidest ja nende tähtsusestosast √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete käitluselhooldusel on √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kogumise õnnestumiseks möödapääsmatu. Selle hulka kuulub ka elektri- ja elektroonikaseadmete nõuetekohane märgistamine, sest need võivad sattuda prügikastidesse või muudesse olmejäätmete kogumise vahenditesse. (22) Teave, mida tootjad peavad andma komponentide ja materjalide identifitseerimiseks, on oluline, sest see aitab kaasa √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete käitluselehooldusele, eelkõigeeeskätt nende töötlemisele ja taaskasutamisele või /ringlussevõtule. (23) Liikmesriigid peaksid tagama, et kontrolli- ja järelevalve seireinfrastruktuur võimaldab kindlustada käesoleva direktiivi nõuetekohast kohaldamist, võttes muu hulgas arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta soovitust 2001/331/EÜ, milles on sätestatud liikmesriikide keskkonnajärelevalve miinimumkriteeriumid[19]. (24) Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamise seireks on vaja saada teavet ühenduse turule viidud elektri- ja elektroonikaseadmete massikaalu või kui see ei ole võimalik, nende arvu kohta ning, kogumise, korduskasutamise (sealhulgas võimaluse korral tervikseadmete korduskasutamine), taaskasutamise või /ringlussevõtu ja käesoleva direktiivi kohaselt kogutud √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete ekspordi määrade kohta. (25) Liikmesriigid võivad soovi korral rakendada käesoleva direktiivi teatavaid sätteid pädevate asutuste ja asjaomase majandussektori vahel sõlmitud kokkulepete abil, kui teatavad tingimused on täidetud. (26) Direktiivi teatavaid sätteid, IA lisas nimetatud kategooriatesse kuuluvate toodete loetelu, elektri- ja elektroonikaseadmete √ elektroonikaromude ∏ materjalide ja komponentide selektiivset töötlemist, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete √ elektroonikaromude ∏ ð kogumise, ï hoidmise √ ladustamise ∏ ja töötlemise tehnilisi nõudeid ning elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise tähist tuleks komisjoni poolt komiteemenetluse kohaselt kohandada teaduse ja tehnika arenguga. (27) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[20]. ? Komisjonile tuleks anda volitus kohandada lisasid ning võtta vastu eeskirjad nõuete järgimise kontrollimiseks. Kuna kõnealused meetmed on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta direktiivi 2002/96/EÜ vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendada seda uute vähem oluliste sätete lisamisega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ï ò uus (28) Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasemate direktiividega muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasematest direktiividest. (29) Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas nimetatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega. ê 2002/96/EÜ ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: ê 2002/96/EÜ Artikkel 1 ò uus Sisu Käesolevas direktiivis sätestatakse meetmed keskkonna ja inimese tervise kaitsmiseks selliselt, et välditakse või vähendatakse elektroonikaromude tekke ja käitluse ebasoodsat mõju ning vähendatakse loodusvarade kasutamise üldmõju ja suurendatakse sellise kasutamise tõhusust. ê 2002/96/EÜ ð uus Eesmärgid Käesoleva direktiivi kõige tähtsam eesmärk on elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete tekke vältimine ning lisaks sellele nende korduskasutamine, ringlussevõtmine ja muud taaskasutamise viisid, et vähendada jäätmete kõrvaldamist. Sellega püütakse parandada ka kõikide elektri- ja elektroonikaseadmete olelustsüklis osalevate ettevõtjate, näiteks tootjate, turustajate ja tarbijate, eriti aga vahetult elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete töötlemisega tegelevate ettevõtjate keskkonnategevuse tulemuslikkust. Artikkel 2 Reguleerimisala 1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse elektri- ja elektroonikaseadmete suhtes, mis kuuluvad ð direktiivi 20xx/xx/EÜ (ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv) I lisas ï IA lisas sätestatud kategooriatesse., kui asjaomased seadmed ei ole muud tüüpi seadme osa, mis ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. IB lisas on IA lisas sätestatud kategooriatesse kuuluvate toodete loetelu. 2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse, ilma et see piiraks ohutust ja tervishoidu ning ð kemikaale ï käsitlevate ühenduse õigusaktide, ð eelkõige määruse (EÜ) nr 1907/2006 ning ï ühenduse jäätmekäitlusthooldust ð või tootearendust ï käsitlevate eriõigusaktide nõuete kohaldamist. ê 2002/96/EÜ (kohandatud) ð uus 3. √ Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste seadmete suhtes. ∏ a) Seadmed, mis on ð vajalikud ï seotud liikmesriikide esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitseksmise, sealhulgas relvade, laskemoona ja sõjatarvikudtega, mis on ette nähtud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks. jäetakse käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja. See ei puuduta aga tooteid, mis ei ole eriomaselt sõjalise otstarbega. mis ei ole mõeldud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks √ b) Seadmed, mis on konkreetselt kavandatud muud tüüpi seadme osana, mis ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, ∏ ð ja mis võivad toimida üksnes kõnealuse muud tüüpi seadme osana. ï ò uus ? c) Seadmed, mis ei ole ette nähtud turuleviimiseks ühtse funktsionaalse või kaubandusliku ühikuna. ï ê 2002/96/EÜ (kohandatud) √ d) Hõõglambid. ∏ √ e) Implantaadid ja nakatunud meditsiiniseadmed. ∏ ò uus 4. Elektroonikaromud liigitatakse kodumajapidamisjäätmeteks või muudelt kasutajatelt kui kodumajapidamistest pärinevateks jäätmeteks. Elektroonikaromude tüüpide liigitamine kõnealustesse kategooriatesse sätestatakse. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Sellise liigitamise puhul arvestatakse muu hulgas kodumajapidamistele või ettevõtetele müüdud seadmete osakaalu. ê 2002/96/EÜ (kohandatud) ð uus Artikkel 3 Mõisted Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „elektri- ja elektroonikaseadmed” – seadmed, mis nõuetekohaseks toimimiseks vajavad elektrivoolu või elektromagnetvälja, ja seadmed, mida kasutatakse nimetatud voolu ja väljade tootmiseks, ülekandmiseks ja mõõtmiseks ning mis kuuluvad ð direktiivi 20xx/xx/EÜ (ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv) I lisas ï IA lisas loetletud kategooriatesse ning on kavandatud kasutamiseks kuni 1000 V vahelduvvooluga ja kuni 1500 V alalisvooluga; b) √ „elektroonikaromud” ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed – elektri- ja elektroonikaseadmed, mis on direktiivi √ 2008/xx/EÜ (jäätmete kohta) artikli 3 punkti 1 ∏ 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a tähenduses jäätmed, sealhulgas kõik komponendid, alakoostud ja tarvikud, mis on toote osad selle kasutuselt kõrvaldamise ajal; c) „vältimine” – ð vältimine direktiivi 2008/xx/EÜ (jäätmete kohta) artikli 3 punkti 12 tähenduses; ï ; c)vältimine — meetmed, mille eesmärk on vähendada elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete ning nendes sisalduvate materjalide ja ainete kogust ning keskkonnaohtlikkust; d) „korduskasutamine” – ð korduskasutamine direktiivi 2008/xx/EÜ (jäätmete kohta) artikli 3 punkti 13 tähenduses ï kõik toimingud, kus elektri- ja elektroonikaseadmete või nende komponentide jäätmeid kasutatakse samal eesmärgil, milleks need algselt olid ette nähtud, sealhulgas vastuvõtupunktidesse, turustajatele, ringlussevõtjatele või tootjatele tagastatud elektri- ja elektroonikaseadmete või nende komponentide jätkuv kasutamine; ò uus e) „korduskasutamiseks ettevalmistamine” – korduskasutamiseks ettevalmistamine direktiivi 2008/xx/EÜ (jäätmete kohta) artikli 3 punkti 16 tähenduses; ê 2002/96/EÜ (kohandatud) ð uus fe) „ringlussevõtt” – ð ringlussevõtt direktiivi 2008/xx/EÜ (jäätmete kohta) artikli 3 punkti 17 tähenduses ï jäätmematerjali ümbertöötamine tootmisprotsessis algeesmärgil või muudel eesmärkidel, kuid mitte energia saamiseks, mis on põlevjäätmete kasutamine energia saamiseks otsese põletamise teel koos muude jäätmetega või nendest lahus, mille puhul eraldub soojusenergia; gf) „taaskasutamine” – ð taaskasutamine direktiivi 2008/xx/EÜ (jäätmete kohta) artikli 3 punkti 15 tähenduses ï direktiivi 75/442/EMÜ IIB lisas ettenähtud mis tahes toimingud; hg) „kõrvaldamine” – ð kõrvaldamine direktiivi 2008/xx/EÜ (jäätmete kohta) artikli 3 punkti 19 tähenduses ï direktiivi 75/442/EMÜ IIA lisas ettenähtud mis tahes toimingud; ih) „töötlemine” – ð töötlemine direktiivi 2008/xx/EÜ (jäätmete kohta) artikli 3 punkti 14 tähenduses ï kõik toimingud elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete reostusohu kõrvaldamiseks, demonteerimiseks, purustustöödeks, taaskasutamiseks või jäätmete kõrvaldamise ettevalmistamiseks pärast nende ettevõttele üleandmist ning kõik muud elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete taaskasutamise ja/või kõrvaldamisega seotud toimingud; ji) „tootja” – füüsiline või juriidiline isik, kes müügiviisist olenemata, sealhulgas müük sidevahendite abil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1997. aasta direktiiviga 97/7/EÜ tarbijate kaitse kohta seoses sidevahendi abil sõlmitud lepingutega korral[21]: i) toodabvalmistab ja müüb oma kaubamärgiga ð oma nime või kaubamärgi all elektri- ja elektroonikaseadmeid või kes on elektri- ja elektroonikaseadmeid projekteerinud või tootnud ning turustab neid oma nime või kaubamärgi all; ï ii) müüb muude tarnijate toodetud seadmeid oma kaubamärgi √ nime ja kaubamärgi ∏ all edasi, kuid edasimüüjat ei käsitata loeta tootjanaks, kui tootja kaubamärk esineb seadmel alapunkti i kohaselt, või iii) ð on asutatud ühenduses ja toob ï impordib või ekspordib elektri- ja elektroonikaseadmeid ð kolmandast riigist ï majandus- või kutsetegevuse käigus kaubanduslikel alustel ð ühenduse turule ï liikmesriiki. Isikut, kes üksnes rahastab rahastamislepingu alusel, ei käsitata loeta tootjanaks, kui ta ei tegutse ka tootjana alapunktide i–iii kohaselt; kj) „turustaja” – ð tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline ï isik, ð kes teeb elektri- või elektroonikaseadmed turul kättesaadavaks; ï kes kaubanduslikel alustel pakub elektri- või elektroonikaseadmeid isikutele, kes kavatsevad neid tooteid kasutada; lk) „kodumajapidamiste √ elektroonikaromud ∏ ”elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed – kodumajapidamistest pärinevad √ elektroonikaromud ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed ning kaubandusest, tööstusest, asutustest jm pärinevad √ elektroonikaromud ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed, mis oma laadi ja koguse tõttu sarnanevad kodumajapidamiste √ elektroonikaromudega ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetega; ò uus m) „ohtlikud jäätmed” – ohtlikud jäätmed direktiivi 2008/xx/EÜ (jäätmete kohta) artikli 3 punkti 2 tähenduses. ê 2002/96/EÜ ð uus (l) l)ohtlik aine või valmistis — kõik ained ja valmistised, mida tuleb pidada ohtlikuks nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ[22] või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ[23] kohaselt; nm) „rahastamisleping” – laenu-, liisingu-, rendi- või osamaksuleping või -kokkulepe, mis on seotud seadmetega, olenemata sellest, kas nimetatud lepingus või kokkuleppes või tagatislepingus või tagatiskokkuleppes sätestatakse, et nende seadmete omandiõigus läheb üle või võib üle minna. ò uus o) „turul kättesaadavaks tegemine” – toote tarnimine ühenduse turule äritegevuse käigus toote turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks, kas tasu eest või tasuta; p) „turuleviimine” – toote esmakordne ühenduse turul kättesaadavaks tegemine; q) „eemaldamine” – käsitsitehtav, mehaaniline, keemiline või metallurgiline käitlemine, mille tulemuseks on, et töötlemisprotsessi lõpus sisalduvad ohtlikud ained, valmistised ja komponendid ülejäänust selgesti eristuvas materjalivoos või eristuvas osas materjalivoost. Aine, valmistis või komponent on eristatav, kui seda saab jälgida, et tõendada keskkonnaohutut töötlemist; r) „kogumine” – kogumine direktiivi 2008/xx/EÜ (jäätmete kohta) artikli 3 punkti 10 tähenduses; s) „lahuskogumine” – lahuskogumine direktiivi 2008/xx/EÜ (jäätmete kohta) artikli 3 punkti 11 tähenduses. ê 2002/96/EÜ (kohandatud) ð uus Artikkel 4 Tootearendus Liikmesriigid edendavad ð kooskõlas tooteid käsitlevate ühenduse õigusaktidega, sealhulgas ökodisaini käsitleva direktiiviga 2005/32/EÜ ï ð meetmeid, et soodustada ï niisuguste elektri- ja elektroonikaseadmete kavandamist ja tootmist, mille puhul võetakse arvesse ja hõlbustatakse ð eelkõige ï √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete, nende komponentide ja materjalide √ korduskasutamist, ∏ demonteerimist ja taaskasutamist ning eelkõige korduskasutamist ja ringlussevõttu. ? Kõnealuste meetmete puhul võetakse arvesse siseturu nõuetekohast toimimist. ï Seetõttu võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse, et tootjad ei takista konstruktsiooni iseärasuste või tootmisprotsesside kaudu √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete korduskasutamist, kui niisuguste konstruktsiooni iseärasuste või tootmisprotsesside kasutamisega ei saavutata tunduvalt suuremat kasu, näiteks seoses keskkonnakaitse ja/või ohutusnõuetega. Artikkel 5 Lahuskogumine 1. Liikmesriigid võtavad vastu asjakohased meetmed, et vähendada √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kõrvaldamist sortimata olmejäätmetena ning saavutada √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete lahuskogumise kõrge tase ð , eelkõige osoonikihti kahandavaid aineid ja fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate jahutus- ja külmutusseadmete puhul. ï 2. Kodumajapidamiste √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete puhulosas tagavad liikmesriigid, et 13. augustiks 2005: a) on loodud luuakse süsteemid, mis võimaldavad lõppvaldajatel ja turustajatel kodumajapidamiste √ elektroonikaromud ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed tasuta tagastada. Liikmesriigid tagavad, et kogumispunkte on eelkõige rahvastikutihedust arvestades piisavalt ja nende juurde on kerge pääseda; b) turustajad vastutavad uue toote tarnimisel selle eest, et on tagatud niisuguste jäätmete turustajale tagastamine vähemalt tasuta arvulise vastavuse alusel, kui seadmed on tarnitud seadmega sama tüüpi ning see on täitnud tarnitud seadmega samasugust otstarvet. Liikmesriigid võivad seda sätet mitte järgida, kui nad tagavad, et √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete tagastamine ei muutu sellega lõppvaldajale raskemaks ja need süsteemid jäävad lõppvaldajale tasuta kasutamiseks. Liikmesriigid, kes kõnealustseda sätet kasutavad, teavitavad sellest komisjoni; c) ilma et see piiraks punktide a ja b kohaldamist, on tootjatel lubatud luua ja kasutada individuaalseid ja/või kollektiivseid kodumajapidamiste √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikseadmete jäätmete tagasivõtusüsteeme, kui need on käesoleva direktiivi eesmärkidega kooskõlas; d) võttes arvesse siseriiklikke ja ühenduse tervishoiu- ja ohutusnorme, võib √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete puhul punktides a ja b sätestatud tagasivõtmisest keelduda, kui need jäätmed on saastunud ja ohustavad seetõttu personali tervist ja ohutust. Liikmesriigid kehtestavad sellisteniisuguste √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta erikorra. Liikmesriigid võivad ette näha erikorra √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete tagastamiseks punktide a ja b kohaselt, kui need ei sisalda olulisi komponente või kui need sisaldavad muid jäätmeid kui √ elektroonikaromud ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid. 3. Muude kui kodumajapidamiste √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete puhul ja ilma, et see piiraks artikli 139 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et tootjad või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud korraldavad niisuguste jäätmete kogumise. 4. Liikmesriigid tagavad, et kõik lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt kogutud elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed veetakse artikli 6 kohaselt loa saanud töötlemisettevõtetesse, kui tervikseadmed ei lähe korduskasutusse. Liikmesriigid tagavad, et kavandatud korduskasutamine ei põhjusta käesoleva direktiivi sätetest, eelkõige artiklite 6 ja 7 sätetest kõrvalehoidmist. Lahuskogutud elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kogumine ja vedu teostatakse nii, et korduskasutatavate või ringlussevõetava komponentide või tervikseadmete korduskasutamine ja ringlussevõtt oleks võimalikult tulemuslik. ò uus Artikkel 6 Kogutud elektroonikaromude kõrvaldamine ja vedu 1. Liikmesriigid keelavad lahuskogutud ja töötlemata elektroonikaromude kõrvaldamise. 2 Liikmesriigid tagavad, et lahuskogutud elektroonikaromude kogumine ja vedu teostatakse nii, et korduskasutamine ja ringlussevõtt ning ohtlike ainete eristamine oleks võimalikult tulemuslik. ò uus Artikkel 7 Kogumise määr 1. Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et tootjad või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud saavutavad minimaalse kogumismäära 65 %. Kogumise määr arvutatakse asjaomasel aastal asjaomases liikmesriigis artiklite 5 ja 6 kohaselt kogutud elektroonikaromude kogumassi alusel, väljendatuna protsendimäärana asjaomases liikmesriigis kahel eelneval aastal turuleviidud elektri- ja elektroonikaseadmete keskmisest massist. Kõnealune kogumismäär saavutatakse igal aastal ja alates 2016. aastast. 2. Vastavalt artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusele võib sätestada üleminekukorra, et võtta arvesse kõnealuste nõuete täitmisel liikmesriikides esinevaid raskusi, mis tulenevad konkreetse riigi olukorrast. 3. Kehtestatakse ühine metoodika, mille põhjal arvutatakse liikmesriigi turule viidud elektri- ja elektroonikaseadmete kogumass. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. 4. Hiljemalt 31. detsembriks 2012 vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni aruande põhjal, millele on vajaduse korral lisatud ettepanek, uuesti läbi lõikes 1 osutatud kogumise määra ja tähtaja, muu hulgas selleks, et vajaduse korral kehtestada jahutus- ja külmutusseadmete lahuskogumise sihtarv. ê 2002/96/EÜ (kohandatud) ð uus 5. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et hiljemalt 31. detsembriks 2006 saavutatakse lahuskogumise miinimumkogus, mis on keskmiselt neli kilogrammi kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid elaniku kohta aastas. Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad komisjoni ettepanekul ning liikmesriikide tehnilisi ja majanduslikke kogemusi arvestades uue kohustusliku sihtkoguse 31. detsembriks 2008. Seda võib väljendada protsendina eelmistel aastatel kodumajapidamistele müüdud elektri- ja elektroonikaseadmete kogustest. ê 2002/96/EÜ (kohandatud) ð uus Artikkel 86 Töötlemine 1. Liikmesriigid tagavad, et ð kõik lahuskogutud elektroonikaromud töödeldakse. ï √ 2. Töötlemine, ∏ ð v. a korduskasutamiseks ettevalmistamine ï, √ hõlmab vähemalt kõikide vedelike eemaldamist ja käesoleva direktiivi II lisa kohast selektiivset töötlemist. 3. Liikmesriigid tagavad, et tootjad või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud loovad süsteemid ∏ √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete ð taaskasutamiseks, ï √ kasutades parimat võimalikku olemasolevat töötlemis-, taaskasutamis- ja ringlussevõtutehnikat. Tootjad võivad luua neid süsteeme individuaalselt või kollektiivselt. Liikmesriigid tagavad, et kõik töötlemisega tegelevad üksused või ettevõtjad ladustavad ja töötlevad elektroonikaromusid elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid III lisas ettenähtud tehniliste nõuete kohaselt. ∏Liikmesriigid tagavad, et tootjad või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud loovad ühenduse õigusaktidega kooskõlas süsteemid elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete töötlemiseks, kasutades parimat olemasolevat töötlemis-, taaskasutamis- ja ringlussevõtutehnikat. Tootjad võivad luua neid süsteeme individuaalselt ja/või kollektiivselt. Direktiivi 75/442/EMÜ artikli 4 järgimiseks kuulub töötlemise alla vähemalt kõikide vedelike eemaldamine ja käesoleva direktiivi II lisa kohane selektiivne töötlemine. ê 2008/34/EÜ artikli 1 lõige 1 (kohandatud) 4. II lisa võib muuta, lisades sinna muid töötlemistehnoloogiaid, mis tagavad inimeste tervise ja keskkonna kaitse vähemalt samal tasemel. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. √ Komisjon hindab esmajärjekorras, kas tuleb muuta punkte, mis on seotud mobiiltelefonide trükkplaatide ja vedelkristallkuvaritega. ∏ ê 2002/96/EÜ (kohandatud) 5. Liikmesriigid võivad keskkonnakaitse eesmärgil kehtestada kogutud √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete töötlemise kvaliteedi miinimumnormid. Liikmesriigid, kes valivad niisugused kvaliteedinormid, teavitavad sellest komisjoni, kes need normid avaldab. √ 6. Liikmesriigid ergutavad töötlemisega tegelevaid üksusi või ettevõtjaid, et need võtaksid kasutusele sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemid kooskõlas määrusega (EÜ) nr xx/20xx ∏ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 761/2001 √ organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ∏ √ Artikkel 9 ∏ √ Tegevusluba ja kontroll ∏ ê 2002/96/EÜ artikkel 6 (kohandatud) 21. Liikmesriigid tagavad, et kõik töötlemisega tegelevad üksused või ettevõtjad saavad direktiivi √ 2008/xx/EÜ (jäätmete kohta) artikliga 23 ∏ 75/442/EMÜ artiklites 9 ja 10 ettenähtud korras pädevatelt asutustelt tegevusloa. 2. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete √ Elektroonikaromude ∏ taaskasutamistoimingute suhtes võib kohaldada erandit direktiivi √ 2008/xx/EÜ (jäätmete kohta) artikli 24 punktis b ∏ 75/442/EMÜ artikli 11 lõike 1 punktis b osutatudnimetatud loanõudest, kui pädevad asutused kontrollivad direktiivi √ 2008/xx/EÜ (jäätmete kohta) artikli 13 ∏ 75/442/EMÜ artikli 13 täitmist enne registrisse kandmist. Kontrollitakse järgmisi aspekte: a) töödeldavate jäätmete liiki ja koguseid; b) tehnilisedi üldnõudeid, mida tuleb täita; c) rakendatavaid ohutusabinõusid. Kontrolli tehakse vähemalt üks kord aastas ja liikmesriigid edastavad tulemused komisjonile. 3. Liikmesriigid tagavad, et kõik töötlemisega tegelevad üksused või ettevõtjad ladustavad ja töötlevad elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid III lisas ettenähtud tehniliste nõuete kohaselt. 43. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 2 nimetatud √ lõigetes 1 ja 2 osutatud ∏ tegevusluba või registrikanne sisaldab kõiki vajalikke tingimusi lõigete 1 ja 3 √ artikli 8 lõigete 2 ja 3 ning artikli 8 lõike 5 ∏ nõuete täitmiseks ja artiklis 117 sätestatud taaskasutamise sihtarvudekoguste saavutamiseks. √ Artikkel 10 ∏ √ Elektroonikaromude vedu ∏ ê 2002/96/EÜ artikkel 6 (kohandatud) ð uus 15. Töötlustoiminguid võib teostada ka väljaspool liikmesriiki või ühendust tingimusel, et √ elektroonikaromude vedu ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete vedu on kooskõlas √ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta[24]. ∏ nõukogu 1. veebruari 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 259/93 jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ja ühendusest väljaveo korral. [25] 2. √ Elektroonikaromud ∏ Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed, mis on eksporditud ühendusest √ määruse (EÜ) nr 1013/2006 (jäätmesaadetiste kohta) ∏ nõukogu määruse (EMÜ) nr 259/93, √ ja komisjoni 29. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1418/2007 (milles käsitletakse teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 III ja IIIA lisas loetletud jäätmete väljavedu taaskasutamise eesmärgil teatavatesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta)[26] ∏ nõukogu 29. aprilli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1420/1999 (millega kehtestatakse ühised eeskirjad ja menetlused teatavat liiki jäätmete vedamiseks teatavatesse OECD-välistesse riikidesse)[27] ja komisjoni 12. juuli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1547/1999 (millega nähakse ette nõukogu määruse (EMÜ) nr 259/93 kohane kontrollimenetlus teatavat liiki jäätmesaadetiste puhul, mis on mõeldud saatmiseks nendesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsuse C(92)39 lõppredaktsiooni)[28] kohaselt, võetakse käesoleva direktiivi artiklis 117 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustuste ja sihtarvudekoguste täitmise puhul arvesse ainult siis, kui eksportija tõestndab, et ð töötlemine ï taaskasutamis-, korduskasutamis- ja/või ringlussevõtutoimingud teostati √ toimus ∏ käesoleva direktiivi nõuetega samaväärsetel tingimustel. 6. Liikmesriigid ergutavad töötlemisega tegelevaid üksusi või ettevõtjaid, et need võtaksid kasutusele sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS).[29] ò uus 3. Kehtestatakse lõigete 1 ja 2 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eelkõige samaväärsete tingimuste hindamise kriteeriumid. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ê 2002/96/EÜ (kohandatud) ð uus Artikkel 117 Taaskasutamine √ Taaskasutamise sihtarvud ∏ 1. Liikmesriigid tagavad, et tootjad või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud loovad ühenduse õigusaktidega kooskõlas individuaalsed või kollektiivsed süsteemid artikli 5 kohaselt lahuskogutud elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete taaskasutamiseks. Liikmesriigid seavad esikohale tervikseadmete korduskasutamise. Kuni lõikes 4 nimetatud kuupäevani ei võeta neid seadmeid lõikes 2 sätestatud sihtkoguste arvutamisel arvesse. 12. ð Kõigi lahuskogutud ja ï Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete osas, mis saadetakse töötlemisele artiklite 6 8–10 kohaselt töötlemisele saadetud elektroonikaromude puhul tagavad liikmesriigid, et 31. detsembriks ð 2011 ï 2006 täidavad tootjad järgmised ð miinimumeesmärgid ï eesmärgid: a) ð direktiivi 20xx/xx/EÜ (ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv) ï IA lisa kategooriatesse 1 ja 10 kuuluvatest √ elektroonikaromudest ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed: 8. ? 85 % taaskasutatakse ï taaskasutatav kogus on suurenenud vähemalt 80 %ni seadmete keskmisest kaalust ja 9. ? 80 % valmistatakse ette korduskasutamiseks ja võetakse ringlusse; ï korduskasutatavate ja ringlussevõetavate komponentide, materjali ja ainete kogus on suurenenud vähemalt 75 %ni seadme keskmisest kaalust; b) ð direktiivi 20xx/xx/EÜ (ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv) ï IA lisa kategooriatesse 3 ja 4 kuuluvatest √ elektroonikaromudest ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed: 10. ? 80 % taaskasutatakse ï taaskasutatav kogus on suurenenud vähemalt 75 %ni seadme keskmisest kaalust ja 11. ? 70 % valmistatakse ette korduskasutamiseks ja võetakse ringlusse; ï taaskasutatava ja ringlussevõetava komponendi, materjali ja aine kogus on suurenenud vähemalt 65 %ni seadme keskmisest kaalust; c) ð direktiivi 20xx/xx/EÜ (ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv) ï IA lisa kategooriatesse 2, 5, 6, 7, ð 8 ï ja 9 kuuluvatest √ elektroonikaromudest ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed: 12. ? 75 % taaskasutatakse ï taaskasutatav kogus on suurenenud vähemalt 70 %ni seadme keskmisest kaalust ja 13. ? 55 % valmistatakse ette korduskasutamiseks ja võetakse ringlusse; ï taaskasutatava ja ringlussevõetava komponendi, materjali ja aine kogus on suurenenud vähemalt 50 %ni seadme keskmisest kaalust; d) gaaslahenduslampidest ð 85 % valmistatakse ette korduskasutamiseks ja võetakse ringlusse. ï korduskasutatavate ja ringlussevõetavate komponentide, materjali ja ainete kogus on jõudnud vähemalt 80 %ni lampide kaalust. ò uus 2. Kõnealused sihtarvud arvutatakse taaskasutusettevõtetesse saadetud lahuskogutud elektroonikaromude massiprotsendina. ê 2002/96/EÜ (kohandatud) 3. Liikmesriigid tagavad, et nende sihtarvudekoguste arvutamiseks peavad tootjad või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete, nende komponentide, materjalide või ainete massi kohta arvestust, kui need antakse üle (sisend) töötlemiskohta või lahkuvad (väljund) sealt ja/või kui need antakse üle (sisend) taaskasutamise või ringlussevõtuga tegelevale ettevõttele. ê 2008/34/EÜ artikli 1 lõige 2 Kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad, mis on vajalikud lõikes 2 ettenähtud eesmärkide liikmesriikide poolt täitmise kontrollimiseks, sealhulgas materjalide tehnilised kirjeldused. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ê 2002/96/EÜ (kohandatud) ð uus 4. Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad 31. detsembriks 2008 komisjoni ettepanekul uued taaskasutamise ja korduskasutamise/ringlussevõtu sihtkogused, sealhulgas vajaduse korral tervikseadmete ja IA lisa kategooriasse 8 kuuluvate toodete osas. Seda tehakse kasutusel olevatest elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkivat kasu keskkonnale arvestades, näiteks materjalide ja tehnoloogia arendamisest tulenev loodusvarade tõhusam kasutamine. Võetakse arvesse ka tehnika arengut korduskasutamise, taaskasutamise ja ringlussevõtu ning toodete ja materjalide valdkonnas ning liikmesriikide ja tööstuse kogemusi. 45. Liikmesriigid ergutavad uute taaskasutamise, ringlussevõtu ja töötlemisega seotud tehnoloogiate arendamist. Artikkel 128 Kodumajapidamiste √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete hoolduse käitluse rahastamine 1. Liikmesriigid tagavad, et 13. augustiks 2005 tootjad rahastavad rahastavad tootjad vähemalt kodumajapidamiste √ elektroonikaromude ∏ kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kogumist, äraviimist artikli 5 lõike 2 kohaselt loodud kogumispunktidest ning nende töötlemist, taaskasutamist ja keskkonnaohutut kõrvaldamist. Liikmesriigid julgustavad vajaduse korral tootjaid rahastama kõiki kogumiskohtadele tekkinud kulusid, mis on seotud kodumajapidamiste elektroonikaromudega. 2. Toodete puhulosas, mis on turule viidud pärast 13. augustit 2005, vastutab iga tootja lõikes 1 osutatudnimetatud toimingute rahastamise eest, mis on seotud tema enda toodete jäätmetega. Tootja võib valida, kas ta täidab selle kohustuse individuaalselt või ühineb kollektiivse süsteemiga. Liikmesriigid tagavad, et kui tootja viib toote turule, esitab ta tagatise, milles märgitakse, et √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete hooldusega seotud käitluskulud rahastatakse ja tootja tähistab selgelt oma tooted artikli 151 lõike 2 kohaselt. See tagatis kindlustab selle asjaomase tootega seotud ja lõikes 1 nimetatud osutatud toimingute rahastamise. Tagatis võib olla tootja osalemine √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete hoolduse √ käitluse ∏ asjakohaste süsteemide rahastamises, ringlussevõtu kindlustus või kinnine pangakonto. Uute toodete ostmise ajal ei esitata ostjale eraldi kulusid, mis on seotud kogumise, töötlemise ja keskkonnaohutu kõrvaldamisega. 3. Enne 13. augustit 2005lõikes 1 nimetatud kuupäeva turuleviidud toodetest pärinevate √ elektroonikaromude ∏ pärinevate elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete (vanad jäätmed) käitlushoolduskulud rahastatakse ühe või mitme süsteemi poolt, milles kõik tootjad, kes vastavate kulude tekkimise ajal turul tegutsevad, osalevad proportsionaalselt, st proportsionaalselt nende vastava osaga seda tüüpi seadmete turul. Liikmesriigid tagavad, et kaheksa-aastase üleminekuperioodi ajal (IA lisa kategooria 1 osas 10aastane üleminekuperiood) pärast käesoleva direktiivi jõustumist on tootjatel lubatud esitada ostjatele uute toodete ostmise ajal jäätmete kogumise, töötlemise ja keskkonnaohutu kõrvaldamisega seotud kulusid. Esitatud kulud ei tohi ületada tegelikke kulusid. 4. Liikmesriigid tagavad, et ka tootjad, kes tarnivad elektri- ja elektroonikaseadmeid sidevahendite abil, täidavad käesolevas artiklis ettenähtud nõudeid nende seadmete osas, mis on tarnitud liikmesriigis, kus seadme ostja elab. ê 2003/108/EÜ artikkel 1 (kohandatud) Artikkel 139 √ Muudelt kasutajatelt kui kodumajapidamistest pärinevate elektroonikaromude käitluse rahastamine. ∏ Muude kui kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete hoolduse rahastamine 1. Liikmesriigid tagavad, et 13. augustiks 2005 rahastavad tootjad tootjad rahastavad muude kasutajate kui kodumajapidamiste selliste √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kogumisest, töötlemisest, taaskasutamisest ja keskkonnaohutust kõrvaldamisest tulenevad kulud, mis on turule viidud pärast 13. augustit 2005. Liikmesriigid tagavad, et 13. augustiks 2005 toimub enne 13. augustit 2005 turuleviidud elektri- ja elektroonikatoodete jäätmete (vanad jäätmed) hoolduskulude rahastamine kolmandas ja neljandas lõigus sätestatu kohaselt. Käitlushoolduskulud vanade jäätmete puhul, mis asendatakse uute samaväärsete toodetega või sama funktsiooni täitvate uute toodetega, rahastavad kõnealuste toodete tootjad toodete tarnimisel. Liikmesriigid võivad alternatiivina sätestada, et muud kasutajad kui kodumajapidamised võtavad samuti osaliselt või täielikult sellest rahastamisest osa. Muude vanade jäätmete käitlushoolduskulude rahastamise eest vastutavad muud kasutajad kui kodumajapidamised. 2. Tootjad ja muud kasutajad kui kodumajapidamised võivad sõlmida lepinguid muude rahastamisviiside kohta, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi kohaldamist. ê 2002/96/EÜ (kohandatud) ð uus Artikkel 1410 Kasutajateave 1. ? Liikmesriigid tagavad, et tootjatel on lubatud esitada ostjatele uute toodete ostmise ajal jäätmete kogumise, töötlemise ja keskkonnaohutu kõrvaldamisega seotud kulud. Esitatud kulud ei tohi ületada tegelikke kulusid. ï 21. Liikmesriigid tagavad, et kodumajapidamiste elektri- ja elektroonikaseadmete kasutajatele antakse vajalikku teavet: a) nõude kohta mitte kõrvaldada elektri- ja elektroonikaseadmeid sortimata olmejäätmetena ja koguda √ elektroonikaromusid ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid lahus muudest jäätmetest; b) tagastamis- ja kogumissüsteemide kohta, mida nad saavad kasutada; c) selle kohta, kuidas nad saavad kaasa aidata √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete korduskasutamisele, ringlussevõtule ja muudele taaskasutamiseviisidele; d) elektri- ja elektroonikaseadmetes sisalduvate ohtlike ainete võimaliku mõju kohta keskkonnale ja inimeste tervisele; e) IV lisas esitatud tähise tähenduse kohta. 32. Liikmesriigid võtavad vastu asjakohased meetmeid tarbijate osalemiseks √ elektroonikaromude ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kogumises ja meetmeid, mille abil julgustatakse tarbijaid hõlbustama korduskasutamise, töötlemise ja taaskasutamise protsessi. 43. √ Elektroonikaromude ∏ Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete sortimata jäätmetena kõrvaldamise vähendamiseks ja nende lahuskogumise soodustamiseks tagavad liikmesriigid, et tootjad märgistavad turuleviidudavaid elektri- ja elektroonikaseadmed nõuetekohaselt IV lisas esitatud tähisega ð kooskõlas Euroopa standardiga EN 50419[30] ï pärast 13. augustit 2005. Tähise võib toote suurusest või funktsioonist tulenevatel erandjuhtudel kanda elektri- ja elektroonikaseadmete pakendile, kasutamisjuhendisse ja garantiidokumendile. 54. Liikmesriigid võivad nõuda, et osa lõigetes 2–43 nimetatud teabest või kogu teabe esitavad tootjad ja/või turustajad, näiteksnt kasutamisusjuhendis või müügikohas. Artikkel 1511 Teave töötlemiskohtadele 1. √ Elektroonikaromude ∏ Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete korduskasutamise korduskasutamiseks ð ettevalmistamise ï ja keskkonnaohutu töötlemise, sealhulgas käitlusehooldus, ajakohastamise, taasvarustamise ja ringlussevõtu hõlbustamiseks võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et tagada, et tootjad annavad korduskasutamise ja töötlemisega seotud teavet iga turuleviidud uut tüüpi elektri- ja elektroonikaseadme kohta ühe aasta jooksul alates seadme turuleviimisest. Kui korduskasutuskeskused ning töötlemise ja ringlussevõtuga tegelevad ettevõtted peavad seda käesoleva direktiivi sätete järgimiseks vajalikuks, esitatakse selles teabes kõik elektri- ja elektroonikaseadmete komponendid ja materjalid ning ohtlike ainete ja valmististe asukoht elektri- ja elektroonikaseadmetes. Tootjad teevad need andmed kättesaadavaks korduskasutuskeskustele ning töötlemise ja ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele juhendite vormis või elektrooniliste vahendite abil (näiteks CD-ROM, sidusteenused). 2. Liikmesriigid tagavad, et pärast 13. augustit 2005 turuleviidud elektri- või elektroonikaseadme tootjat saab selgelt identifitseerida seadmel oleva tähise abil. Seadme turuleviimise kuupäeva üheseks kindlaksmääramiseks peab seadmel olema tähis, milles on märgitud, et toode on turule viidud pärast 13. augustit 2005. √ Sel eesmärgil kohaldatakse Euroopa standardit EN 50419. ∏ Komisjon edendab selleks Euroopa standardi ettevalmistamist. Artikkel 1612 ? Registreerimine, ï teave ja aruandlus ò uus 1. Liikmesriigid koostavad tootjate registri, mis hõlmab muu hulgas tootjad, kes tarnivad elektri- ja elektroonikaseadmeid sidevahendite abil, vastavalt lõikele 2. Kõnealust registrit kasutatakse artiklite 12 ja 13 kohaste rahastamiskohustuste täitmise kontrollimiseks. 2. Liikmesriigid tagavad, et kõik tootjad nende territooriumil saavad riiklikusse registrisse kanda kõik asjaomased andmed, sealhulgas aruandlusnõuded ja tasud, mis kajastavad nende tegevust kõigis teistes liikmesriikides. Registrid võimaldavad vahetada kõnealust teavet, sealhulgas teavet elektri- ja elektroonikaseadmete koguste kohta, mis on liikmesriigis turule viidud, ja teavet toodete või elektroonikaromude ühendusesisese veoga seotud rahaülekannete kohta. 3. Kehtestatakse registri ja aruandluse vorm ning aruandluse sagedus. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. 4. Registrit hallatakse artikli 12 lõike 2 kohaselt loodud tootjate kollektiivsel vastutusel põhinevate süsteemide kaudu. ê 2002/96/EÜ (kohandatud) ð uus 51. Liikmesriigid koostavad tootjate registri ja koguvad teavet, sealhulgas põhjendatud hinnanguid, liikmesriikides igal aastal turule viidud, igal viisil kogutud, korduskasutatud, ringlussevõetud ja taaskasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete koguste ja kategooriate kohta ning ja eksporditud √ lahus ∏ kogutud elektroonikaromude jäätmete koguste, sealhulgas arvestuslikud kogused, ja kategooriate ekspordi kohta massikaalu järgi. või kui see ei ole võimalik, arvu järgi. Liikmesriigid tagavad, et tootjad, kes tarnivad elektri- ja elektroonikaseadmeid sidevahendite abil, esitavad teabe artikli 8 lõike 4 nõuete täitmise ja elektri- ja elektroonikaseadmete koguste ja kategooriate kohta, mis on turule viidud liikmesriigis, kus nende seadmete ostja elab. Liikmesriigid tagavad, et nõutud teave edastatakse komisjonile iga kahe aasta tagant 18 kuu jooksul pärast asjaomase ajavahemiku lõppemist. Esimene teabepakett hõlmab 2005. ja 2006. aastat. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete ja nende töötlemise andmebaasi loomiseks esitatakse andmed vormis, mis kehtestatakse ühe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest artikli 14 lõikes 2 sätestatud korras. Käesoleva lõike järgimiseks näevad liikmesriigid ette nõuetekohase teabevahetuse, eelkõige artikli 6 lõikes 5 nimetatud töötlemistoimingute osas. 62. Ilma et see piiraks lõike 1 nõuete kohaldamist, Liikmesriigid saadavad komisjonile käesoleva direktiivi rakendamise aruande ð ja lõikega 5 ettenähtud teabe ï iga kolme aasta tagant. Rakendamise aruanne koostataksetehakse √ komisjoni otsuses 2004/249/EÜ[31] ja komisjoni otsuses 2005/369/EÜ[32] sätestatud ∏ küsimustike või vormide alusel. , mille koostab komisjon nõukogu 23. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/692/EMÜ (teatavate keskkonnaalaste direktiivide rakendamise aruannete ühtlustamise ja ratsionaliseerimise kohta) [33] artikliga 6 ettenähtud korras. Küsimustik või vormid saadetakse liikmesriikidele kuus kuud enne aruandeperioodi algust. Aruanne esitatakse komisjonile üheksa kuu jooksul pärast selles käsitletud kolmeaastase ajavahemiku lõppu. Esimene kolme aasta aruanne hõlmab ajavahemikku 20xx04–20xx06. Komisjon avaldab käesoleva direktiivi rakendamise aruande üheksa kuu jooksul pärast aruannete saamist liikmesriikidelt. ê 2008/34/EÜ artikli 1 lõige 3 (kohandatud) ð uus Artikkel 1713 Kohandamine teaduse ja tehnika arenguga Võetakse vastu kõik ð Vajaduse korral võib teha muudatusi, et ï m uudatus ed , mida on vaja, et kohandada ð artikli 16 lõiget 6 ning lisasid ï teaduse ja tehnika arenguga. artikli 7 lõiget 3, IB lisa (eelkõige seoses kodumajapidamiste valgustite, elektripirnide ja fotogalvaaniliste toodete, st päikesepaneelide võimaliku lisamisega), II lisa (eelkõige võttes arvesse elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete käitlemise uusi tehnilisi lahendusi) ning III ja IV lisa. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 184 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Enne lisade muutmist konsulteerib komisjon muu hulgas elektri- ja elektroonikaseadmete tootjate, jäätmekäitlusettevõtjatega, töötlemisega tegelevate ettevõtjate, keskkonnaorganisatsioonide ning töövõtjate ja tarbijate ühingutega. ê 2002/96/EÜ (kohandatud) Artikkel 1814 Komitee 1. Komisjoni abistab direktiivi √ 2008/xx/EÜ ∏ 75/442/EMÜ artikli √ 39 ∏ 18 alusel loodud komitee. 2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse sellesama otsuse artiklit 8. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud. ê 2008/34/EÜ artikli 1 lõige 4 3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–kuni4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid. ê 2002/96/EÜ (kohandatud) Artikkel 1915 √ Karistused ∏ Sanktsioonid Liikmesriigid määravad kindlaks sanktsioonid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike sätete rikkumise puhul. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. ò uus Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud riiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile hiljemalt artiklis 21 kindlaksmääratud kuupäevaks ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest. ê 2002/96/EÜ (kohandatud) Artikkel 2016 Kontroll ja √ järelevalve ∏ seire Liikmesriigid tagavad, et kontroll ja seire võimaldavad käesoleva direktiivi nõuetekohast kohaldamist kindlustada. ò uus 1. Liikmesriigid võtavad asjakohased kontrolli- ja järelevalvemeetmed, et kontrollida käesoleva direktiivi nõuetekohast rakendamist. Sellised kontrollid hõlmavad vähemalt elektroonikaromude eksporti väljapoole ühendust kooskõlas jäätmesaadetiste määrusega ja käitlusettevõtete toiminguid kooskõlas direktiiviga 2008/xx/EÜ (jäätmete kohta) ja käesoleva direktiivi II lisaga. 2. Liikmesriigid teostavad elektroonikaromude veo üle järelevalvet I lisas sätestatud minimaalsete järelevalvenõuete kohaselt. 3. Võib kehtestada täiendavaid kontrolli- ja järelevalveeeskirju. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 18 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ê 2002/96/EÜ (kohandatud) ð uus Artikkel 2117 Ülevõtmine 1. Liikmesriigid jõustavad ð artiklite 2, 3, 5, 6, 7, 11, 14, 16, 19, 20 ja I lisa ï käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ð hiljemalt [18 kuud pärast käesoleva direktiivi avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ] ï 13. augustiks 2004. Nad ð edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli ï teatavad sellest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. ?Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid. ï 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile kõik käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud õigus- ja haldusnormid ð käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti ï . 3. Kui käesolevas direktiivis sätestatud eesmärgid on saavutatud, võivad liikmesriigid artikli 86 lõike 6, artikli 1410 lõike 21 ja artikli 1511 sätted üle võtta kokkulepete abil pädevate asutuste ja asjaomaste majandussektorite vahel. Kõnealused kokkulepped peavad vastama järgmistele nõuetele: a) kokkulepped peavad olema täidetavad; b) kokkulepetes määratakse kindlaks eesmärgid ning nendele vastavad tähtajad; c) kokkulepped avaldatakse tuleb avaldada riigi ametlikus väljaandes või üldsusele võrdväärselt kättesaadavas ametlikus dokumendis ning edastatakseedastada komisjonile; d) saadud tulemusi kontrollitakse korrapäraselt, need edastataksekantakse ette pädevatele asutustele ja komisjonile ning tehakse kokkuleppes ettenähtud tingimustel üldsusele teatavaks; e) pädevad asutused tagavad, et kontrollitakse kokkulepete raames saavutatud edusamme; f) kokkuleppe täitmata jätmise korral peavad liikmesriigid õigusnormide abil rakendama käesoleva direktiivi asjakohaseid sätteid. 4. Kreeka ja Iirimaa, kes oma: 14. ringlussevõtu infrastruktuuri üldiste puuduste, 15. üldiste geograafiliste tingimuste, näiteks väikeste saarte suur arv ning maa- ja mägipiirkonnad, 16. üldise madala rahvastikutiheduse ja 17. elektri- ja elektroonikaseadmete üldise madala tarbimise tõttu ei suuda saavutada artikli 5 lõike 5 esimeses lõigus nimetatud jäätmete kogumise sihtkogust või artikli 7 lõikes 2 nimetatud taaskasutamise sihtkogust ja kes võivad jäätmeladestuskohti käsitleva nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ[34] artikli 5 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt taotleda selles artiklis nimetatud tähtaja pikendamist, võivad käesoleva direktiivi artikli 5 lõikes 5 ja artikli 7 lõikes 2 nimetatud ajavahemikke pikendada. Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma otsustest hiljemalt käesoleva direktiivi ülevõtmise ajal. Komisjon teavitab teisi liikmesriike ja Euroopa Parlamenti nendest otsustest. 5. Viie aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamisel saadud kogemustel põhineva aruande, milles käsitletakse eelkõige jäätmete lahuskogumist, töötlemist, taaskasutamist ja rahastamissüsteeme. Lisaks sellele peab aruanne põhinema tehnoloogia arengul, saadud kogemustel, keskkonnanõuetel ja siseturu toimimisel. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva direktiivi asjakohaste sätete läbivaatamiseks. ò uus Artikkel 22 Kehtetuks tunnistamine Direktiiv 2002/96/EÜ, mida on muudetud V lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates järgmisest päevast pärast artiklis 21 sätestatud kuupäeva, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas nimetatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt VI lisa vastavustabelile. ê 2002/96/EÜ (kohandatud) ð uus Artikkel 2318 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub selle ð kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist ï Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Artikkel 2419 Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja IA LISA Käesoleva direktiiviga hõlmatud elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriad 1. Suured kodumasinad 2. Väiksemad kodumasinad 3. Infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed 4. Tavatarbijatele ettenähtud seadmed 5. Valgustusseadmed 6. Elektri- ja elektrontööriistad (välja arvatud suured paiksed tööstuslikud tööriistad) 7. Mänguasjad, vaba aja veetmise ja spordivahendid 8. Meditsiiniseadmed (välja arvatud kõik implantaadid ja nakatunud tooted) 9. Seire- ja valveseadmed 10. Automaadid IB LISA Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ja IA lisa kategooriatesse kuuluvate toodete loetelu 1. SUURED KODUMASINAD Suured jahutusseadmed Külmikud Sügavkülmikud Muud suured seadmed, mida kasutatakse toiduainete külmutamiseks, säilitamiseks ja hoidmiseks Pesumasinad Pesukuivatid Nõudepesumasinad Toiduvalmistamise masinad Elektripraeahjud Elektrikeeduplaadid Mikrolaineahjud Muud suured seadmed, mida kasutatakse toidu valmistamiseks ja muuks toiduainete töötlemiseks Elektrilised kütteseadmed Elektriradiaatorid Muud suured seadmed tubade, voodite ja istmete soojendamiseks Elektriventilaatorid Kliimaseadmed Muud tuulutus-, väljatõmbe- ja konditsioneerimisseadmed 2. Väiksemad kodumasinad Tolmuimejad Vaibaharjad Muud puhastusseadmed Õmblus-, kangakudumis- ja silmkudumismasinad ning muud tekstiilmaterjali töötlemise masinad Triikrauad ja muud seadmed triikimiseks, pesu rullimiseks ning muuks rõivaste hoolduseks Leivarösterid Fritterid Kohviveskid, kohvimasinad ja seadmed mahutite või pakendite avamiseks Elektrinoad Juukselõikusmasinad, föönid, hambaharjad, habemeajamisaparaadid, massaažiaparaadid ja muud kehahooldusseadmed Kellad, käekellad ja seadmed aja mõõtmiseks, näidustamiseks või registreerimiseks Kaalud 3. Infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed Tsentraliseeritud automaatne andmetöötlus: Suurarvutid Miniarvutid Printerid Personaalne andmetöötlus Personaalarvutid (keskseade, hiir, ekraan ja klaviatuur kaasa arvatud) Kandearvutid (keskseade, hiir, ekraan ja klaviatuur kaasa arvatud) Väiksemad sülearvutid Märkmikarvutid Printerid Koopiamasinad Elektri- ja elektronkirjutusmasinad Tasku- ja lauakalkulaatorid ja muud tooted ja seadmed andmete elektrooniliseks kogumiseks, salvestamiseks, töötlemiseks, esitamiseks või edastamiseks Lõppkasutaja terminalid ja süsteemid Faksid Teleks Telefonid Taksofonid Traadita telefonid Mobiiltelefonid Automaatvastajad ja muud tooted või seadmed heli, kujutise või muu teabe edastamiseks telekommunikatsioonivahendite abil 4. Tavatarbijatele ettenähtud seadmed Raadiod Televiisorid Videokaamerad Videomakid Kõrgekvaliteedilise heliga makid Helivõimendid Muusikariistad ja muud tooted või seadmed heli või kujutise salvestamiseks või taasesitamiseks, sealhulgas heli ja kujutise levitamiseks ettenähtud muud signaalid ja tehnoloogiad kui telekommunikatsioonivahendid 5. Valgustusseadmed Luminofoorlampide valgustid, välja arvatud kodumajapidamiste valgustid Sirged luminofoorlambid Kompaktlambid Suure valgustugevusega lahenduslambid, sh kõrgrõhunaatriumlambid ja metallhaliidlambid Madalrõhunaatriumlambid Muud valgustusseadmed või seadmed valgustuse suunamiseks või reguleerimiseks, välja arvatud hõõglambid 6. Elektri- ja elektrontööriistad (välja arvatud suured paiksed tööstuslikud tööriistad) Puurid Saed Õmblusmasinad Seadmed puu, metalli või muu materjali treimiseks, freesimiseks, lihvimiseks, saagimiseks, lõikamiseks, puurimiseks, augustamiseks, mulgustamiseks, kantimiseks, painutamiseks või muuks töötlemiseks Tööriistad neetimiseks, naelutamiseks, kruvimiseks või neetide, naelte, kruvide eemaldamiseks või samasuguseks otstarbeks Tööriistad keevitamiseks, jootmiseks või samasuguseks otstarbeks Seadmed vedelike või gaasiliste ainete pihustamiseks, nendega katmiseks, pritsimiseks või muul viisil käsitlemiseks Niidukid või muud aiatööriistad 7. Mänguasjad, vaba aja veetmise ja spordivahendid Elektrirongide või võidusõiduautode komplektid Käeshoitavad videomängupuldid Videomängud Arvutid jalgrattasõidu, sukeldumise, jooksmise, sõudmise jm tegevuse jaoks Spordivahendid elektriliste või elektrooniliste komponentidega Müntidega mänguautomaadid 8. Meditsiiniseadmed (välja arvatud kõik implantaadid ja nakatunud tooted) Kiiritusravi aparatuur Kardioloogiaseadmed Dialüüsi aparatuur Hingamisaparaadid Tuumameditsiini seadmed In vitro — diagnostikas kasutatavad laboriseadmed Analüsaatorid Sügavkülmikud Rasedustestid Muud seadmed haiguse, vigastuse või puude avastamiseks, vältimiseks, jälgimiseks, ravimiseks või leevendamiseks 9. Seire- ja valveseadmed Suitsuandurid Kütteregulaatorid Termostaadid Kodumajapidamises või laboratooriumiseadmetena kasutatavad mõõtmis-, kaalumis- või reguleerimisseadmed Muud tööstusettevõtetes kasutatavad seire- ja valveseadmed (nt juhtpaneelid) 10. Automaadid Kuumade jookide automaadid Soojade või külmade joogipudelite või -purkide automaadid Tahkete toodete automaadid Sularaha automaadid Igat liiki toodete väljastamise automaadid ò uus I LISA Minimaalsed järelevalvenõuded elektroonikaromude veo puhul 1. Selleks et teha vahet elektri- ja elektroonikaseadme ning elektroonikaromu vahel, nõuavad liikmesriigid juhul, kui seadme valdaja teatab, et ta veab kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmeid, mitte elektroonikaromusid, või et ta kavatseb seda teha, järgmisi täiendavaid tõendeid: a) arve koopia ja müügileping ja/või leping elektri- ja elektroonikaseadme omandiõiguse ülevõtmise kohta, mis tõendab, et seade on otseseks korduvkasutamiseks ja töökorras; b) hindamist või katsetamist tõendavate dokumentide koopiad (katsetunnistus, töökorda tõendav dokument) iga eseme kohta saadetises ja protokoll, mis sisaldab kõiki punkti 2 kohaseid andmeid; c) elektri- ja elektroonikaseadmete vedu korraldava valdaja tunnistus selle kohta, et saadetises ei ole mitte ühegi materjali ega seadme puhul tegemist jäätmetega direktiivi 2008/xx/EÜ (jäätmete kohta) artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses. d) nõuetekohane pakkematerjal, et kaitsta transporditavaid seadmeid kahjustuste eest transpordil, laadimisel ja mahalaadimisel. 2. Selleks et tõendada, et transporditavaid esemeid kasutatakse pigem elektri- ja elektroonikaseadme kui elektroonikaromuna, nõuavad liikmesriigid, et kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete puhul tehakse järgmised katsetused ja need märgitakse järgmiselt. 1. etapp: Katsetused a) Tuleks kontrollida seadme töökorras olekut ja hinnata ohtlike ainete olemasolu. Läbiviidavad kontrollid sõltuvad elektri- ja elektroonikaseadme tüübist. Enamiku kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete puhul piisab põhifunktsioonide toimimise kontrollimisest. b) Hindamiste ja katsetuste tulemused tuleks registreerida. 2. etapp: Märgistus a) Märgistus tuleks kindlalt, aga mitte jäädavalt kinnitada elektri- ja elektroonikaseadmele (kui pakend puudub) või selle pakendile nii, et seda saaks lugeda ilma pakendit avamata. b) Märgistus sisaldab järgmist teavet: - eseme nimi (seadme nimi vastavalt II lisale ja kategooria vastavalt direktiivi 20/xx/EÜ (ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv) I lisale; - eseme identifitseerimisnumber (tüübi nr); - tootmisaasta (olemasolu korral); - seadme funktsioneerimise tõendamise eest vastutava ettevõtte nimi ja aadress; - 1. etapis kirjeldatud katsetuse tulemus; - läbiviidud katsetuste tüübid. 3. Lisaks punktis 1 nõutud dokumentidele peaks iga kasutatud elektri- ja elektroonikaseadmete saadetisega (nt veokonteiner, veoauto) kaasas olema: a) CMR-saateleht, b) vastutava isiku tunnistus omavastutuse kohta. 4. Punktides 1 ja 3 nõutud asjakohaste dokumentide ja asjakohase pakendi puudumisel käsitavad liikmesriigid seadet ohtliku elektroonikaromuna ja lähtuvad sellest, et tegemist on ebaseadusliku saadetisega. Sellistel asjaoludel teavitatakse asjaomaseid pädevaid asutusi ja saadetist käsitletakse kooskõlas jäätmesaadetiste määruse artiklitega 24 ja 25. Enamikul juhtudel peavad saadetiste eest vastutavad isikud jäätmed omal kulul lähteriiki tagasi viima ning nende suhtes võidakse kohaldada kriminaalkaristust. Sellistes liikmesriikides, kus on riigiasutuste ülesanne tõendada, et tegemist on elektroonikaromu mitte elektri- ja elektroonikaseadmega, põhjustab asjakohaste dokumentide ja asjakohase pakendi puudumine tõenäoliselt märkimisväärse viivituse jäätmete edasisel veol, seni kuni viiakse läbi vajalikud uuringud, et selgitada transporditavate esemete staatus. ê 2002/96/EÜ (kohandatud) II LISA √ Elektroonikaromude ∏ Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete materjalide ja komponentide selektiivne töötlemine artikli 86 lõike 21 kohaselt 1. Lahuskogutud √ elektroonikaromudest ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetest tuleb eemaldada vähemalt järgmised ained, valmistised ja komponendid: - polüklooritud bifenüülid (PCBd), mis sisaldavad kondensaatoreid polüklooritud bifenüülide (PCBde) ja polüklooritud terfenüülide (PCTde) kõrvaldamist käsitleva nõukogu 16. septembri 1996. aasta direktiivi 96/59/EÜ[35] kohaselt, - elavhõbedat sisaldavad komponendid, nt lülitid või taustavalgustid, - akud, - mobiiltelefonide ja muude seadmete trükkplaadid, kui trükkplaadi pindala on suurem kui 10 cm2, - toonerikassetid ning vedelad, pastataolised ja värvitoonerid, - põlemist takistav broomitud plast, - asbestijäätmed ja asbesti sisaldavad komponendid, - elektronkiiretorud, - klorofluorosüsivesinikud (CFC), osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikud (HCFC) või fluorosüsivesinikud (HFC), süsivesinikud (HC), - gaaslahenduslambid, - üle 100 cm2 projektsioonipinnaga vedelkristallkuvarid (vajaduse korral koos metallraamiga) ja kõik kuvarid, mille taustavalgus on gaaslahenduslamp, - välised elektrijuhtmed, - tulekindlaid keraamilisi kiude sisaldavad komponendid komisjoni 5. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/69/EÜ kohaselt, millega kohandatakse tehnika arenguga ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevat nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ,[36] - radioaktiivseid aineid sisaldavad komponendid, välja arvatud komponendid, mis jäävad allapoole künniseid, mis on sätestatud nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiivis 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest,[37] - probleemseid aineid sisaldavad elektrolüütkondensaatorid (kõrgus >25 mm, läbimõõt > 25 mm või proportsionaalselt sama suurusega). Need ained, valmistised ja komponendid kõrvaldatakse või taaskasutatakse nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 4 kohaselt. 2. Järgmisi lahuskogutud √ elektroonikaromude komponente ∏ elektri- ja elektroonikaseadmete komponentide jäätmeid tuleb töödelda märgitud viisil: - elektronkiiretorud: fluorestseeriv kate tuleb eemaldada, - seadmed, mis sisaldavad osoonikihti kahandavaid gaase või mille globaalset soojenemiste põhjustav potentsiaal (GWP) on üle 15, näiteks külmutusvahus ja külmutusringis kasutatavad gaasid: gaasid tuleb nõuetekohaselt eraldada ja nõuetekohaselt töödelda. Osoonikihti kahandavaidvähendavaid gaase tuleb töödelda osoonikihti kahandavaid aineid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2037/2000[38] kohaselt, - gaaslahenduslambid: elavhõbe tuleb eemaldada. 3. Võttes arvesse keskkonnakaalutlusi ning korduskasutamise ja ringlussevõtu soovitavust, kohaldatakse lõikeid 1 ja 2 nii, et ei takistataks komponentide või tervikseadmete keskkonnaohutut korduskasutamistne egaja ringlussevõttu ei oleks takistatud. ê 2008/34/EÜ artikli 1 lõige 5 (kohandatud) 4. Komisjon hindab vastavalt artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele võimalikult kiiresti, kas tuleb muuta punkte, mis on seotud mobiiltelefonide trükkplaatide ja vedelkristallkuvaritega. ê 2002/96/EÜ (kohandatud) III LISA Artikli 86 lõike 3 kohased tehnilised nõuded 1. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete √ Elektroonikaromude ∏ ladustamiskohad (sealhulgas ajutine ladustamine) enne nende töötlemist (ilma et see piiraks direktiivi 1999/31/EÜ nõuete kohaldamist) peavad olema: 18. mitteläbilaskva pinnasega asjakohased alad, mis on varustatud vedelike kogumisseadmete ja vajaduse korral dekanterite ja puhastite-rasvatustajatega, 19. ilmastikukindla kattega asjakohased alad. 2. √ Elektroonikaromude ∏ Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete √ käitlus ∏ töötlemiskohtadesad peavad olema: 20. kaalud töödeldud jäätmete kaalumiseks, 21. mitteläbilaskva pinnasega ja ilmastikukindla kattega asjakohased alad, mis on varustatud vedelike kogumisseadmete ja vajaduse korral dekanterite ja puhastite-rasvatustajatega, 22. demonteeritud varuosade nõuetekohane ladustamiskoht, 23. asjakohased mahutid akude, PCBsid/PCTsid sisaldavate kondensaatorite ja muude ohtlike jäätmete, näiteks radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks, 24. seadmed vee töötlemiseks kooskõlas tervishoiu- ja keskkonnaalaste eeskirjadega. IV LISA Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise tähis Elektri- ja elektroonikaseadmete lahuskogumist märgistav tähis on allpool esitatud ratastega prügikonteiner, millele on rist peale tõmmatud. Tähis tuleb kanda seadmetele nähtavalt, loetavalt ja kustumatult. [pic] 〉 V LISA A osa Kehtetuks tunnistatud direktiiv ja selle hilisemad muudatused (osutatud artiklis 22) Direktiiv 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta | (ELT L 37, 13.2.2003, lk 24) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/108/EÜ | (ELT L 345, 31.12.2003, lk 106) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/34/EÜ | (ELT L 81, 20.3.2008, lk 65) | B osa Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtajad (osutatud artiklis 22) Direktiiv | Ülevõtmise tähtaeg | 2002/96/EÜ | 13. august 2004 | 2003/108/EÜ | 13. august 2004 | 2008/34/EÜ | - | VI LISA Vastavustabel Direktiiv 2002/96/EÜ | Käesolev direktiiv | Artikkel 1 | - | - | Artikkel 1 | Artikli 2 lõige 1 | Artikli 2 lõige 1 | Artikli 2 lõige 2 | Artikli 2 lõige 2 | - | Artikli 2 lõike 3 sissejuhatav lause | Artikli 2 lõige 3 | Artikli 2 lõike 3 punkt a | Artikli 2 lõige 1 osaliselt | Artikli 2 lõike 3 punkt b | - | Artikli 2 lõike 3 punkt c | IB lisa punkt 5 | Artikli 2 lõike 3 punkt d | IB lisa punkt 8 | Artikli 2 lõike 3 punkt e | - | Artikli 2 lõige 4 | Artikli 3 punktid a–d | Artikli 3 punktid a–d | - | Artikli 3 punkt e | Artikli 3 punkt e | Artikli 3 punkt f | Artikli 3 punkt f | Artikli 3 punkt g | Artikli 3 punkt g | Artikli 3 punkt h | Artikli 3 punkt h | Artikli 3 punkt i | Artikli 3 punkt i | Artikli 3 punkt j | Artikli 3 punkt j | Artikli 3 punkt k | Artikli 3 punkt k | Artikli 3 punkt l | Artikli 3 punkt l | - | - | Artikli 3 punkt m | Artikli 3 punkt m | Artikli 3 punkt n | - | Artikli 3 punktid o–s | Artikkel 4 | Artikkel 4 | Artikli 5 lõiked 1–3 | Artikli 5 lõiked 1–3 | - | Artikli 6 lõige 1 | Artikli 5 lõige 4 | Artikli 6 lõige 2 | Artikli 5 lõige 5 | - | - | Artikkel 7 | - | Artikli 8 lõige 1 | Artikli 6 lõike 1 esimene ja teine lõik ning artikli 6 lõige 3 | Artikli 8 lõiked 2 ja 3 ning lõike 4 esimene lõik ja teise lõigu esimene lause | II lisa punkt 4 | Artikli 8 teise lõigu teine lause | Artikli 6 lõike 1 kolmas lõik | Artikli 8 lõige 5 | Artikli 6 lõige 6 | Artikli 8 lõige 6 | Artikli 6 lõige 2 | Artikli 9 lõiked 1 ja 2 | Artikli 6 lõige 4 | Artikli 9 lõige 3 | Artikli 6 lõige 5 | Artikli 10 lõiked 1 ja 2 | - | Artikli 10 lõige 3 | Artikli 7 lõige 1 | - | Artikli 7 lõige 2 | Artikli 11 lõige 1 | - | Artikli 11 lõige 2 | Artikli 7 lõike 3 esimene lõik | Artikli 11 lõige 3 | Artikli 7 lõike 3 teine lõik | - | Artikli 7 lõige 4 | - | Artikli 7 lõige 5 | Artikli 11 lõige 4 | Artikli 8 lõige 1 | Artikli 12 lõige 1 | Artikli 8 lõike 2 esimene ja teine lõik | Artikli 12 lõike 2 esimene ja teine lõik | Artikli 8 lõike 2 kolmas lõik | - | Artikli 8 lõike 3 esimene lõik | Artikli 12 lõike 3 esimene lõik | Artikli 8 lõike 3 teine lõik | - | Artikli 8 lõige 4 | - | Artikli 9 lõike 1 esimene lõik | Artikli 13 lõike 1 esimene lõik | Artikli 9 lõike 1 teine lõik | - | Artikli 9 lõike 1 kolmas lõik | Artikli 13 lõike 1 teine lõik | Artikli 9 lõike 1 neljas lõik | Artikli 13 lõike 1 kolmas lõik | Artikli 9 lõige 2 | Artikli 13 lõige 2 | - | Artikli 14 lõige 1 | Artikli 10 lõige 1 | Artikli 14 lõige 2 | Artikli 10 lõige 2 | Artikli 14 lõige 3 | Artikli 10 lõige 3 | Artikli 14 lõige 4 | Artikli 10 lõige 4 | Artikli 14 lõige 5 | Artikkel 11 | Artikkel 15 | - | Artikli 16 lõiked 1–4 | Artikli 12 lõike 1 esimene lõik | Artikli 16 lõige 5 | Artikli 12 lõike 1 teine, kolmas ja neljas lõik | - | Artikli 12 lõige 2 | Artikli 16 lõige 6 | Artikkel 13 | Artikkel 17 | Artikkel 14 | Artikkel 18 | Artikkel 15 | Artikkel 19 | Artikkel 16 | Artikli 20 lõike 1 esimene lõik | - | Artikli 20 lõike 1 teine lõik | - | Artikli 20 lõiked 2 ja 3 | Artikli 17 lõiked 1–3 | Artikli 21 lõiked 1–3 | Artikli 17 lõige 4 | - | - | Artikkel 22 | Artikkel 18 | Artikkel 23 | Artikkel 19 | Artikkel 24 | IA lisa | - | IB lisa | - | - | I lisa | II–IV lisa | II–IV lisa | - | V lisa | - | VI lisa | FINANTSSELGITUS ETTEPANEKUTE KOHTA, MILLE MÕJU EELARVELE PIIRDUB AINULT TULUDE POOLEGA 1. ETTEPANEKU NIMETUS Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv elektri- ja elektroonikaseadmete romude kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/96/EÜ 2. EELARVEREAD: Peatükk ja artikkel: Asjaomaseks aastaks eelarves ettenähtud summa: 3. FINANTSMÕJU ( Ettepanekul ei ole finantsmõju ( Ettepanekul puudub finantsmõju kuludele, kuid sellel on finantsmõju tuludele; mõju tuludele on järgmine: miljonites eurodes (üks koht pärast koma) Eelarverida | Tulud[39] | 12-kuuline periood alates pp/kk/aa | [Aasta n] | Artikkel … | Mõju omavahenditele | Artikkel … | Mõju omavahenditele | Olukord pärast meetme rakendamist | [n+1] | [n+2] | [n+3] | [n+4] | [n+5] | Artikkel … | Artikkel … | 4. PETTUSEVASTASED MEETMED 5. MUUD MÄRKUSED [1] KOM(2008) 505 ja SEK(2008) 2367. [2] EÜT C 365 E, 19.12.2000, lk 184 ja EÜT C 240 E, 28.8.2001, lk 298. Öð ELT C , , lk. . Õð [3] EÜT C 116, 20.4.2001, lk 38. Öð ELT √ ELT C , , lk. . ∏ [4] EÜT C 116, 20.4.2001, lk 38. √ ELT C , , lk . ∏ [5] EÜT C 148, 18.5.2001, lk 1. √ ELT C , , lk . ∏ . [6] ELT L 37, 13.2.2003, lk 24. [7] EÜT C 138, 17.5.1993, lk 5. [8] EÜT C 76, 11.03.1997, lk 1. [9] EÜT C 362, 02.12.1996, lk 241. [10] ELT C ..., ..., lk … [11] ELT L 191, 22.7.2005, lk 29–58. [12] ELT L 37, 13.2.2003, lk 19–23. [13] EÜT L 194, 25.7.1975, lk 47. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 96/350/EÜ (EÜT L 135, 6.6.1996, lk 32). [14] ELT L 114, 27.4.2006, lk 9. [15] KOM(2008)505 ja SEK(2008)2367 [16] ELT L 266, 26.9.2006, lk 1–14. Direktiivi on muudetud komisjoni direktiiviga 2008/12/EÜ (ELT L 76, 19.3.2008, lk 39). [17] EÜT L 78, 26.03.1991, lk 38. Direktiivi on muudetud komisjoni direktiiviga 98/101/EÜ (EÜT L 1, 5.1.1999, lk 1). [18] KOM(2008)505 ja SEK(2008)2367 [19] ELT L 24, 29.1.2008, lk 8EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26–40. [20] EÜT L 118, 27.4.2001, lk 41. [21] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. [22] EÜT L 144, 4.6.1997, lk 19. [23] EÜT 196, 16.8.1967, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/59/EÜ (EÜT L 225, 21.8.2001, lk 1). [24] EÜT L 200, 30.07.1999, lk 1. Direktiivi on muudetud komisjoni direktiiviga 2001/60/EÜ (EÜT L 226, 22.08.2001, lk 5). [25] ELT L 190, 12.7.2006, lk 1–98. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1379/2007 (ELT L 309, 27.11.2007, lk 7). [26] EÜT L 30, 06.02.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2557/2001 (EÜT L 349, 31.12.2001, lk 1). [27] ELT L 316, 4.12.2007, lk 6. [28] EÜT L 166, 1.7.1999, lk 6. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2243/2001 (EÜT L 303, 20.11.2001, lk 11). [29] EÜT L 185, 17.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2243/2001. [30] EÜT L 114, 24.04.2001, lk 1. [31] CENELEC kiitis kõnealuse standardi heaks märtsis 2006 [32] ELT L 78, 16.3.2004, lk 56. [33] ELT L 119, 11.5.2005, lk 13. [34] EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48. [35] EÜT L 182, 16.07.1999, lk 1. [36] EÜT L 243, 24.9.1996, lk 31. [37] EÜT L 343, 13.12.1997, lk 19. [38] EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1. [39] EÜT L 244, 29.9.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2039/2000 (EÜT L 244, 29.9.2000, lk 26). [40] Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud, suhkru- ja tollimaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.