[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 3.12.2008

KOM(2008) 801 lõplik

2008/0227 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega tunnistatakse kehtetuks metroloogiat käsitlevad nõukogu direktiivid 71/317/EMÜ, 71/347/EMÜ, 71/349/EMÜ, 74/148/EMÜ, 75/33/EMÜ, 76/765/EMÜ, 76/766/EMÜ ja 86/217/EMÜ

{SEC(2008)2909} {SEC(2008)2910} {SEC(2008)2968}

(KOMISJONI ESITATUD)

SELETUSKIRI

1. TAUST

1.1. Kehtivad õigusaktid

Ettepanek on seotud kaheksa metroloogiat käsitleva direktiiviga:- direktiiv 75/33/EMÜ külmaveearvestite kohta;- direktiivid 76/765/EMÜ ja 76/766/EMÜ alkoholomeetrite ja alkoholisisaldustabelite kohta;- direktiivid 71/317EMÜ ja 73/148/EMÜ vastavalt keskmise täpsusega ja keskmisest täpsemate kaaluvihtide kohta;- direktiiv 86/217/EMÜ mootorsõidukite rehvimanomeetrite kohta;- direktiiv 71/347/EMÜ teravilja puistemassi kohta;- direktiiv 71/349/EMÜ laevatankide kalibreerimise kohta.

Need direktiivid on nii-öelda vabatahtlikud, välja arvatud direktiiv 76/766EMÜ alkoholisisaldustabelite kohta, milles on sätestatud täielik ühtlustamine. Direktiivides kirjeldatud mõõtevahendid eeldavad liikmesriikide heakskiitu, mis oli kasulik 1970. aastatel, mil liikmesriikide erinevad õigusnormid põhjustasid kaubandustõkkeid. Lisaks direktiivide kohaldamisele lubati liikmesriikidel riiklikes õigusaktides kasutada tehnilisi nõudeid, mis erinesid direktiivides esitatutest. Neid riiklikke õigusakte on sageli edasi arendatud, et pidada sammu tehnoloogia arenguga. Kõnealused õigusaktid põhinevad rahvusvahelistel ja Euroopa standarditel ning sisaldavad vastastikuse tunnustamise sätteid, mille alusel aktsepteeritakse ka sarnase suutlikkusega vahendeid. Tasub märkida, et nii rahvusvahelised kui ka Euroopa standardid on vabatahtlikud ning nende kohaldamiseks tootjate poolt ei ole vaja riiklikke õigusakte ega ühtlustatud direktiive, kuid regulatsioonide puududes osutuvad kõnealused standardid sageli enim kasutatavateks tehnilisteks kirjeldusteks.

1.2. Läbivaatamise vajadus

Avaliku arutelu ja välisuuringu tulemusena on selgunud, et kuues sektoris, mida need kaheksa vana lähenemisviisi direktiivi hõlmavad, ei esine kaubandustõkkeid. Samuti on ilmne, et direktiivides käsitletavad mõõtevahendid on järjest vähem kasutusel. Tehnoloogia arengut on võetud arvesse rahvusvahelistes standardites ja vastastikuse tunnustamise põhimõttel põhinevates täiendavates riiklikes õigusaktides. Iseäranis veinide ja piiritusjookide alkoholisisalduse ning teravilja puistemassi mõõtmise puhul viidatakse kehtivates Euroopa õigusaktides[1] juba rahvusvahelistele standarditele, kaasa arvatud alkoholisisaldustabeleid käsitlevale rahvusvahelisele standardile, mistõttu on suurem osa alkoholisisaldustabeleid käsitleva direktiivi 76/766/EMÜ sisust juba mujal esitatud.

Kuna on olemas rahvusvahelised standardid (isegi vananenud tehnoloogiate ja alkoholisisaldustabelite kohta), siis on mõistlik eeldada, et direktiivide kehtetuks tunnistamise korral säilitavad liikmesriigid subsidiaarsuse põhimõttest lähtuvalt praegused sätted ning see ei põhjustaks uusi kaubandustõkkeid. Seega eeldatakse, et praeguse seisuga võrreldes ei teki mingeid muutusi.

1.3. Poliitiliste valikuvõimaluste mõju hindamine

Parema õigusloome poliitika[2] raames hindas komisjon poliitiliste valikuvõimaluste mõju, käsitledes kolme erinevat võimalust: a) meetmeid ei võeta, b) direktiivid tunnistatakse kehtetuks ning c) direktiivid tunnistatakse kehtetuks ja kehtetuks tunnistatud direktiivides käsitletud mõõtevahendid hõlmatakse mõõtevahendeid käsitleva direktiivi 2004/22/EÜ kohaldamisalasse.

Mõju hindamise põhjal ei peetud ühtegi neist variantidest teistest paremaks. Selle põhjuseks on kaubandustõkete puudumine ning direktiivide järjest vähesem kasutamine.

Kaheksa metroloogiat käsitleva direktiivi kehtetuks tunnistamine oleks kooskõlas komisjoni lplaaniga lihtsustada Euroopa Liidu õigustikku, tunnistades kehtetuks vananenud õigusaktid,[3] mille mõju on väga vähene või praktiliselt olematu ning mis on seetõttu muutunud ebaoluliseks. See oleks ka täielikult kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

Direktiivide kehtetuks tunnistamine koos direktiivi 2004/22/EÜ kohaldamisala laiendamisega ei tundu asjakohane, sest ühtlustamine ei ole vajalik. Seda seetõttu, et praegune rahvusvahelistel standarditel põhinevate riiklike eeskirjade vastastikuse tunnustamise süsteem töötab piisavalt hästi ning kaupade vaba liikumisega ei ole probleeme. Samuti ei ole tõendeid, et oleks vaja üldiselt tõsta tarbijakaitse taset. Lisaks võib eeldada, et direktiivi 2004/22/EÜ kohaldamisala laiendamise puhul kasutaks mitu liikmesriiki kõnealuse direktiivi artiklis 2 sätestatud võimalust ühtlustamisest loobumiseks.

2. ETTEPANEKU SIHID JA EESMÄRGID

2.1. Lihtsustamine ja parem õigusloome

Eespool esitatud põhjenduste tõttu tehakse ettepanek, et kaheksa direktiivi tunnistatakse kehtetuks. Lihtsustamise eesmärgi võib täielikult saavutada nii direktiivide kehtetuks tunnistamisega kui ka õigusaktide muutmisega (mõlemad variandid on eesmärgi seisukohast võimalikud), kuid kehtetuks tunnistamine põhjustab vähem kulutusi Euroopa tasandil ning vähendab ühenduse õigusaktide arvu, ilma et siseturu toimimine kannataks.

2.2. Õiguslik alus

Olemasoleva kaheksa direktiivi õiguslik alus on EÜ asutamislepingu artikkel 95.

3. KOOSKÕLA ÜHENDUSE PÕHIMÕTETEGA

3.1. Proportsionaalsus

Kehtetuks tunnistamine vastab proportsionaalsuse põhimõttele, sest direktiivides käsitletakse vananevaid tehnoloogiaid ning enamikul juhtudel hõlmavad valdkondi rahvusvahelised standardid. Riikide asutused kasutavad praegu WELMECi tüübikinnituslepingut, et vahetada turujärelevalve otstarbel infot ühtlustamata valdkonnas, ning uue tehnoloogia perioodilisi ülevaatusi. Sama süsteemi võib rakendada ka vanu tehnoloogiad käsitlevate riiklike õigusaktide puhul, kui direktiivid kehtetuks tunnistatakse.

3.2. Subsidiaarsuse põhimõte

Kuna piiranguid ja kaubandustõkkeid ei näi esinevat, isegi tehnoloogiliselt kõrgemal tasemel olevate vahendite puhul, siis ei ole vajadust asendada praegust ühtlustatussüsteemi uue ühenduse õigusaktiga. Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele lubatakse liikmesriikidel otsustada, kas nad soovivad antud valdkonda reguleerida ja kui soovivad, siis on nad kohustatud kasutama riiklike õigusaktide alusena rahvusvahelisi standardeid ja vastastikust tunnustamist. Tegelikult on liikmesriigid niimoodi juba talitanud ning direktiivide kehtetuks tunnistamine ei mõjuta seda vabadust kuidagi.

4. KOOSKÕLA ÜHENDUSE POLIITIKAVALDKONDADEGA

4.1. Konkurentsivõime

Olemasolevaid direktiive tegelikult ei kasutata ning praktikas on need asendatud rahvusvahelistel standarditel põhinevate riiklike õigusaktidega, milles võetakse arvesse tehnoloogia arengut. Kaupade vaba liikumine on tagatud vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamisega. Vajadusel tagab vastastikune tunnustamine tarbijate kaitse ning sellega vabastatakse tootjad mitmekordse vastavushindamise kohustusest.

4.2. Jätkusuutlik areng

Kuigi kaaluvihtide ja rehvimanomeetrite puhul tasakaalustavad kaitsemeetmetest tulenev kasu ja halduskulud teineteist, ei ole ühtlustamist kuskil vaja ühise poliitika tähenduses. Rahvusvahelistel standarditel põhinevad riiklikud õigusaktid ja vastastikuse tunnustamise põhimõte on sama tõhusad kui ühtlustamine.

4.3. Muud ühenduse poliitikavaldkonnad

Veinide ja piiritusjookide alkoholisisalduse ning teravilja puistemassi mõõtmise puhul viidatakse kehtivates Euroopa õigusaktides[4] juba rahvusvahelistele standarditele, kaasa arvatud alkoholisisaldustabeleid käsitlevale rahvusvahelisele standardile. Alkoholisisaldustabeleid käsitlev direktiiv 76/766/EMÜ on suures osas üle võetud sellistesse ühenduse õigusaktidesse, mis jäävad jõusse.

5. VIIDE TÖÖPROGRAMMILE

Ettepanekut on nimetatud komisjoni 2008. aasta õigusloomealases tööprogrammis[5].

6. KOHALDATAVUS EMPS

Käesolev ettepanek on hõlmatud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga.

7. VÄLISKONSULTATSIOONID

Sidusrühmadega konsulteeriti 8-nädalase perioodi vältel kuni 15. juulini 2008. 14 kommentaari avaldati Europa veebisaidil ning avaliku arutelu kohta koostatud aruandes. Tootjad ei teatanud kaubandustõketest, mis oleks õigustanud täiendavat ühtlustamist ELi õigusakti abil. Vahendite tarbijad ja ostjad ei kurtnud kaitse puudumise kohta. Ametiasutused ei teatanud olulisest poliitikavajadusest, mis eeldaks ühtlustamist.

Samaaegselt telliti väliselt konsultandilt uuring, mille tulemused on avaldatud Europa veebisaidil. Uuringus leiti, et kuus sektorit, mida need kaheksa direktiivi katavad, on väikesed ning sidusrühmad ei ole nimetanud kaubandustõkkeid. Tehnoloogia arengut on arvesse võetud rahvusvahelise ja Euroopa tasandi vabatahtliku standardimise kaudu.

Komisjoni miinimumstandardid on täidetud ning kõiki vastuseid on võetud arvesse.

2008/0227 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega tunnistatakse kehtetuks metroloogiat käsitlevad nõukogu direktiivid 71/317/EMÜ, 71/347/EMÜ, 71/349/EMÜ, 74/148/EMÜ, 75/33/EMÜ, 76/765/EMÜ, 76/766/EMÜ ja 86/217/EMÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[6]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[7]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[8]

ning arvestades järgmist:

(1) Ühenduse parema õigusloome põhimõtetes rõhutatakse riiklike ja ühenduse õigusaktide lihtsustamise tähtsust, sest see on ülimalt oluline ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ja Lissaboni tegevuskava eesmärkide saavutamiseks.

(2) Paljusid mõõtevahendeid reguleerivad eridirektiivid, mis on vastu võetud nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiivi 71/316/EMÜ (liikmesriikide õigusaktide mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete ühtlustamise kohta)[9] alusel.

(3) Nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiiv 71/317/EMÜ keskmise täpsusega risttahukakujulisi kaaluvihte alates 5 kg kuni 50 kg ning keskmise täpsusega silindrilisi kaaluvihte alates 1 kg kuni 10 kg käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,[10] nõukogu 12. oktoobri 1971. aasta direktiiv 71/347/EMÜ teravilja puistemassi mõõtmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,[11] nõukogu 12. oktoobri 1971. aasta direktiiv 71/349/EMÜ laevatankide kalibreerimist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,[12] nõukogu 4. märtsi 1974. aasta direktiiv 74/148/EMÜ keskmisest täpsemaid kaaluvihte alates 1 mg kuni 50 kg käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,[13] nõukogu 17. detsembri 1974. aasta direktiiv 75/33/EMÜ külmaveearvesteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,[14] nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiiv 76/765/EMÜ alkoholomeetreid ja alkoholiareomeetreid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,[15] nõukogu 26. mai 1986. aasta direktiiv 86/217/EMÜ mootorsõidukite rehvimanomeetreid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta,[16] mis on vastu võetud nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiivi 71/316/EMÜ alusel, on kas tehniliselt vananenud, ei esinda mõõtevahendite tänapäevast taset või käsitlevad mõõtevahendeid, millega seotud tehnoloogiat enam ei arendata ning mis on järjest vähem kasutusel. Lisaks lubatakse ühenduse õigusaktide kõrval kohaldada riiklikke norme.

(4) Kuigi nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivis 76/766/EMÜ (alkoholisisaldustabeleid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta)[17] on sätestatud täielik ühtlustamine, on enamik direktiivi sisust hõlmatud veini ja piiritusjookide alkoholisisalduse mõõtmist käsitlevatesse ühenduse õigusaktidesse, täpsemalt komisjoni 17. septembri 1990. aasta määrusesse (EÜ) nr 2676/90, millega nähakse ette ühenduse veinianalüüsi meetodid,[18] ning komisjoni 19. detsembri 2000. aasta määrusesse (EÜ) nr 2870/2000, millega sätestatakse ühenduse standardmeetodid piiritusjookide analüüsimiseks[19]. Alkoholisisaldustabelite rahvusvahelised standardid on täpselt samad, kui direktiivis 76/766/EMÜ sätestatud, ning need võivalt jätkuvalt olla riiklikke õigusaktide aluseks.

(5) Kehtetuks tunnistatavates direktiivides käsitletud mõõtevahenditega seotud tehniline progress ja innovatsioon on praktikas tagatud välja töötatud rahvusvaheliste ja Euroopa tasandi standardite vabatahtliku kohaldamisega või uute tehniliste nõuete rakendamist käsitlevate riiklike normide kohaldamisega. Kõigi kõnealuste toodete vaba liikumine siseturul on tagatud EÜ asutamislepingu artiklite 28–30 ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte rahuldava kohaldamisega.

(6) Direktiivide kehtetuks tunnistamine ei tohiks tekitada uusi vaba liikumise tõkkeid või täiendavat halduskoormust. Proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtetest lähtuvalt ei ole tõendeid, et oleks vaja üldiselt tõsta tarbijakaitse taset.

(7) Direktiivid 71/317/EMÜ, 71/347/EMÜ, 71/349/EMÜ, 74/148/EMÜ, 75/33/EMÜ, 76/765/EMÜ, 76/766/EMÜ ja 86/217/EMÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(8) Kõnealuste direktiivide kehtetuks tunnistamine ei tohiks mõjutada EMÜ tüübikinnitusi ega EMÜ vastavustunnistusi nende kehtivuse lõppemiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivid 71/317/EMÜ, 71/347/EMÜ, 71/349/EMÜ, 74/148/EMÜ, 75/33/EMÜ, 76/765/EMÜ, 76/766/EMÜ ja 86/217/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates {1. jaanuarist 2010}.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt {31. detsembriks 2009}. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates {1. jaanuarist 2010}.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste riiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Artiklis 1 nimetatud direktiivide alusel kuni {31. detsembrini 2009} välja antud EMÜ tüübikinnitused ja EMÜ vastavustunnistused jäävad kehtima.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja [pic][pic][pic][pic][pic][pic]

[1] Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2676/90, 17. september 1990, millega nähakse ette ühenduse veinianalüüsi meetodid (EÜT L 272, 3.10.1990, lk 1), komisjoni määrus (EÜ) nr 2870/2000, 19. detsember 2000, millega sätestatakse ühenduse standardmeetodid piiritusjookide analüüsimiseks (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 20) ja komisjoni määrus (EÜ) nr 824/2000, 19. aprill 2000, millega kehtestatakse teravilja ülevõtmise kord sekkumisametite poolt ja sätestatakse teravilja kvaliteedi määramise analüüsimeetodid (EÜT L 100, 20.4.2000, lk 31).

[2] 2003. aasta detsembris alla kirjutatud institutsioonidevaheline kokkulepe parema õigusloome kohta ning teatis „ European Governance: Better lawmaking “, KOM(2002) 275 (lõplik), 5.6.2002

[3] KOM (2005) 535.

[4] Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2676/90, 17. september 1990, millega nähakse ette ühenduse veinianalüüsi meetodid (EÜT L 272, 3.10.1990, lk 1), komisjoni määrus (EÜ) nr 2870/2000, 19. detsember 2000, millega sätestatakse ühenduse standardmeetodid piiritusjookide analüüsimiseks (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 20), ja komisjoni määrus (EÜ) nr 824/2000, 19. aprill 2000, millega kehtestatakse teravilja ülevõtmise kord sekkumisametite poolt ja sätestatakse teravilja kvaliteedi määramise analüüsimeetodid (EÜT L 100, 20.4.2000, lk 31).

[5] CWLP 2008/ENTR/015 – mõõtevahendid: direktiivi 2004/22/EÜ (mõõtevahendite kohta) reguleerimisala laiendamine ja 8 metroloogiat käsitleva vana lähenemisviisi direktiivi kehtetuks tunnistamine

[6] ELT C […], […], lk […]. .

[7] ELT C […], […], lk […]. .

[8] ELT C […], […], lk […]. .

[9] EÜT L 202, 6.9.1971, lk 1.

[10] EÜT L 202, 6.9.1971, lk 14.

[11] EÜT L 239, 25.10.1971, lk 1.

[12] EÜT L 239, 25.10.1971, lk 15.

[13] EÜT L 84, 28.3.1974, lk 3.

[14] EÜT L 14, 20.1.1975, lk 1.

[15] EÜT L 262, 27.9.1976, lk 143.

[16] EÜT L 152, 6.6.1986, lk 48.

[17] EÜT L 262, 27.9.1976, lk 149.

[18] EÜT L 272, 3.10.1990, lk 1.

[19] EÜT L 333, 29.12.2000, lk 20.