ET

Brüssel 19.11.2008

KOM(2008) 762 lõplik

2008/0214 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 87/372/EMÜ sagedusalade kohta, mis reserveeritakse üleeuroopalise üldkasutatava digitaalse maismaa liikuva kärgside kooskõlastatud kasutuselevõtmiseks ühenduses

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Ettepaneku taust |

| Ettepaneku põhjused ja eesmärgidKäesoleva ettepaneku eesmärk on muuta nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiivi 87/372/EMÜ sagedusalade kohta, mis reserveeritakse üleeuroopalise üldkasutatava digitaalse maismaa liikuva kärgside kooskõlastatud kasutuselevõtmiseks ühenduses (edaspidi „GSMi direktiiv”), et kõnealuseid sagedusalasid saaks kasutada elektrooniliste sideteenuste pakkumiseks ka muude sobivate süsteemide kui GSM abil.Eesmärk on võimaldada suuremat teenuste ja tehnoloogia valikut ning seega tõhustada konkurentsi seni GSMi direktiiviga hõlmatud sagedusalade kasutamisel, tagades teenuste jätkuva koordineerituse ja GSMi jätkuva toimimise. Selleks võimaldatakse kõnealust spektriosa kasutada lisaks GSMile ka teistel üleeuroopalistel elektroonilistel sideteenustel. Esimesena kuuluks nende hulka UMTS, kuid seejuures arvestatakse, et kõnealuseid sagedusalasid peaksid saama paralleelselt kasutada ka muud süsteemid. Kõnealuse sagedusala jaoks on vaja uusi ühtlustatud tehnilisi tingimusi, mis määratletakse vastavalt komisjoni otsusele, mis võetakse vastu, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsusest 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (edaspidi „raadiospektrit käsitlev otsus”). |

| Üldine taustVajadust kasutada ühenduse majandusarengu huvides täielikult ära nüüdisaegsete telekommunikatsioonivõrkude (eelkõige raadioside) pakutavad võimalused tunnistati nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiivis 87/372/EMÜ (sagedusalade kohta, mis reserveeritakse üleeuroopalise üldkasutatava digitaalse maismaa liikuva kärgside kooskõlastatud kasutuselevõtmiseks ühenduses), [1] mida täiendavad nõukogu 25. juuni 1987. aasta soovitus üleeuroopalise üldkasutatava digitaalse maismaa liikuva kärgside kooskõlastatud kasutuselevõtmiseks ühenduses [2] ning nõukogu 14. detsembri 1990. aasta resolutsioon üleeuroopalise üldkasutatava digitaalse maismaa liikuva kärgside kooskõlastatud kasutuselevõtmise viimase etapi kohta ühenduses (GSM) [3]. Üleminekut teise põlvkonna digitaalsele liikuvale kärgsidele (tuntud kui GSM) on peetud tõeliselt üleeuroopalise mobiilside loomise ainulaadseks võimaluseks.Tehnoloogia areng võimaldab nüüd sagedusalal 900 MHz kasutusele võtta uue digitaaltehnoloogia, mis sobib innovaatiliste üleeuroopaliste lairibateenuste pakkumiseks samaaegselt GSMiga. Kõnealuse sagedusala leviomadused võimaldavad katta suuremat territooriumi kui kõrgema sagedusega alad, mille tulemusel saab kaasaegsete kõne-, andmeside- ja multimeediateenuste osutamist laiendada ka hõredamalt asustatud ja maapiirkondadesse.Seepärast tuleks siseturu eesmärkide ja algatuse i2010 „Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks” [4] toetamiseks ning konkurentsi tõhustamiseks teenuste ja tehnoloogialahenduste laiema valiku pakkumise teel avada sagedusala 900 MHz kooskõlastatult kasutamiseks, et täiendavate tehnoloogialahenduste abil pakkuda täiendavaid ühilduvaid üleeuroopalisi teenuseid, säilitades samas GSMi kättesaadavuse Euroopas kõikidele kasutajatele.Praegu nähakse GSMi direktiiviga ette, et liikmesriigid reserveeriksid sagedusalad 890–915 MHz ja 935–960 MHz täielikult GSMi jaoks. Kõnealune piirang takistab aga nimetatud sagedusalade kasutamist muude üleeuroopaliste süsteemide jaoks kui GSM, millega saab pakkuda nüüdisaegseid suure läbilaskevõimega ja omavahel ühilduvaid kõne-, andmeside- ja multimeediateenuseid. Kõnealused üleeuroopalised süsteemid, näiteks UMTS, pakuvad suuremate võimalustega teenuseid kui GSM ja on saanud tänu tehnika arengule elujõuliseks juba pärast seda, kui GSMi direktiiv 20 aastat tagasi vastu võeti. Lisaks sellele on turul selgelt olemas nõudlus seonduvate teenuste järele. Seepärast on GSMi direktiivi vaja muuta, et tühistada spektri piirang, millega seda spektriosa lubatakse kasutada üksnes GSMi jaoks.Tehakse ettepanek, et Euroopa Parlament ja nõukogu muudaksid GSMi direktiivi, et tühistada piirang, mille kohaselt lubatakse kasutada sagedusala 900 MHz üksnes ühe teenuse jaoks, ning avada kõnealune sagedusala kasutamiseks täiendavatele võrkudele.Koostoimes kõnealuse muudatuse vastuvõtmisega oleks vaja võtta asjakohased meetmed, et kavandatud muudatus rakendataks nii, et GSMi teenused, milleks sagedusalasid praegu kasutatakse, oleksid kaitstud. Seega tuleb õiguslikult kehtestada tehnilised tingimused, millega võimaldatakse kasutada nii GSMi süsteeme kui ka uusi süsteeme, millele avatakse sagedusala 900 MHz.Kooskõlas parema reguleerimise poliitikaga on raadiospektrit käsitlevas otsuses ette nähtud õiguslik vahend selliste ühtlustavate meetmete vastuvõtmiseks. Sellega nähakse ette mehhanism, mis võimaldab kiiresti reageerida tehnika arengule ja võtta ELi tasandil komisjoni otsuste vormis vastu siduvaid tehnilise ühtlustamise meetmeid. Sellega tagatakse õiguskindlus sagedusala ühtlustatud kasutamisel.Sagedusala 900 MHz avamisel täiendavatele süsteemidele tuleks kogu ühenduses jätkuvalt kaitsta GSMi praegust kasutamist selles sagedusalas seni, kuni nimetatud teenuse järele püsib piisav nõudlus, võttes arvesse GSMi teenuste suurt tähtsust ühenduse elektroonilise side poliitika seisukohalt. |

| Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormidKõnealuste sagedusalade kasutamist reguleerib GSMi direktiiv, mida on vaja muuta. Raadiospektrit käsitleva otsuse kohaselt võtab komisjon seejärel vastu otsuse spektri kasutamise uute ühtlustatud tehniliste tingimuste kehtestamise kohta. |

| Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidegaRaadiospektripoliitikas tuleb arvesse võtta raadioside juurdepääsuplatvormide üha suuremat ja paremat valikut üldkasutatavas traadita sides ning toetada üldist poliitilist eesmärki tugevdada ELi siseturgu ja Euroopa konkurentsivõimet, tagades innovatsiooni toetava reguleeriva keskkonna, mis võimaldab pakkuda mitmesuguseid mobiilsideteenuseid ja -rakendusi.Seda võib saavutada traadita elektroonilise side spektriressursside haldamise paindlikumaks muutmisega, säilitades vajaduse korral ühtlustatuse. Sagedusalade kasutamise suhtes tuleks üldiselt kohaldada kõige vähem piiravaid tehnilisi tingimusi, lähtudes elektroonilise side teenustele traadita juurdepääsu poliitikast, mida raadiospektripoliitika töörühm kirjeldas oma 23. novembri 2005. aasta arvamuses. Kõnealuse lähenemisviisi korral seatakse spektri paindlikuma ja tõhusama kasutamise saavutamise nimel poliitilisteks eesmärkideks tehnoloogiline ja teenusteneutraalsus. Turuhäirete vältimiseks tuleks kõnealused eesmärgid püstitada järk-järgult.Ka komisjon nõudis oma teatises „Traadita elektroonilise side teenuste kiire juurdepääs raadiospektrile suurema paindlikkuse kaudu” [5] spektri paindlikumat kasutamist ja rõhutas, et teise põlvkonna (GSM) ja kolmanda põlvkonna (nt UMTS) elektroonilise side teenuste jaoks on vaja leida paindlik, järjepidev ja proportsionaalne spektrikasutuse lahendus. |

Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine |

| Konsulteerimine huvitatud isikutega |

| Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustusKomisjon on pidevalt jälginud sagedusala 900 MHz kasutamist, uute süsteemide, sealhulgas UMTSi arengut ning spektrikasutuse paindlikumaks muutumist.21. veebruaril 2006 korraldati Brüsselis seminar, mis käsitles elektroonilise side teenustele traadita juurdepääsu poliitikat.Komisjoni 5. juulil 2006 antud ülesande alusel on Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverents (edaspidi „CEPT”) ja selle elektroonilise side komitee läbi viinud mitmesuguseid uurimisi ning edastanud raadiospektrikomiteele ja komisjonile nende tulemused, sealhulgas elektroonilise side komitee 82. aruande, mis käsitleb UMTSi ühilduvust sagedusalades GSM 900 ja GSM 1800 (2006. aasta mai), ning elektroonilise side komitee 96. aruande, mis käsitleb UMTS 900/1800 ja naabersagedusaladel töötavate süsteemide omavahelist ühilduvust (2007. aasta märts). Kõnealuste aruannete üle toimus elektroonilise side komitee korraldatud avalik arutelu.Elektroonilise side komitee on alates 1997. aastast läbi viinud uurimusi ja vastu võtnud mitmesuguseid aruandeid UMTSi rakendamise kohta ning uurinud sagedusala 900 MHz kasutamist praegu ja tulevikus. CEPT on teinud koostööd standardiasutustega, kes tegelevad IMT-2000 standardite perekonnaga (sh UMTSiga), nagu näiteks kolmanda põlvkonna partnerlusprojekt, milles osalevad eri piirkondade telekommunikatsioonistandardite asutused (ARIB, CCSA, ETSI, ATIS, TTA ja TTC) ning milles on esindatud ettevõtjad, et töötada välja süsteemi spetsifikaadid. Selle teabe põhjal uuris elektroonilise side komitee võimalust lisada UMTSi kanalid GSMi kasutatavatesse sagedusaladesse, ilma et tekiksid häired GSMi naaberkanalites. Uurimusi jätkatakse, et hõlmata teisi ITU IMT-perekonda kuuluvaid süsteeme.Uuritud on ka võimalikku mõju naabersagedusalades töötavatele teenustele ja süsteemidele. Riigiasutused, Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituut (ETSI), ettevõtjad, tarbijarühmad ja teised huvitatud isikud osalesid elektroonilise side komitee egiidi all eriotstarbelises töörühmas (PT1), kus koguti ja uuriti teavet naabersagedusala süsteemide kohta.2006. aastal korraldas elektroonilise side komitee avaliku arutelu enne otsuse ECC/DEC/(06)13 vastuvõtmist, milles soovitatakse avada sagedusalad 900 ja 1800 MHz ka muudele süsteemidele kui GSM. |

| Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmineCEPTi aruannetes järeldatakse, et UMTSi võrke võib linna-, linnalähedastes ja maapiirkondades kasutusele võtta koos GSM 900/1800 võrkudega, kasutades sobivaid väärtusi kandesageduste eraldamiseks.Konsulteerimine kinnitas, et sagedusala 900 MHz kasutamiseks UMTSi jaoks on nõudlus olemas, ning toetas CEPTi järeldusi. Selliste süsteemide nagu UMTS kasutuselevõtmine sagedusalas 900 MHz on asjakohane ka ühenduse poliitika seisukohast, sest see võimaldaks üleeuroopaliste elektroonilise side teenuste edasist kasutuselevõttu nii, et kõigil tarbijatel on kogu ühenduses juurdepääs samade või võrdväärsete võimalustega teenustele.CEPTi poolt komisjoni tarbeks korraldatud avalik arutelu elektroonilise side komitee 82. ja 96. aruande üle näitas, et mobiilsideettevõtjad toetavad laialdaselt varem GSMi süsteemidele reserveeritud sagedusalade avamist, mis on ettevõtjatele ja tarbijatele selgelt kasulik. Mõned naabersagedusalade kasutajad väljendasid esialgu muret võimalike häirete pärast, kuid need mureküsimused lahendati CEPTi elektroonilise side komitee 96. aruandes. |

| Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

| Asjaomased teadus-/pädevusvaldkonnadSpektri haldamine, elektrooniline side; CEPTi ja standardiasutuste tehniline pädevus. |

| Kasutatud metoodikaKomisjon on CEPTiga nõu pidanud tehniliste tingimuste üle, mis võimaldaksid kasutada sagedusala 900 MHz nii GSMi kui ka muude tehnoloogialahenduste jaoks, ning mõju üle, mida kõnealused lahendused avaldavad naabersagedusalades töötavatele rakendustele, sealhulgas olemasolevatele rakendustele ja võimalikele tulevastele lennundussidesüsteemidele, milles kasutatakse 960 MHz-st kõrgemaid sagedusalasid, mis on kavandatud toetama Euroopa transpordipoliitikat. |

| Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega konsulteeritiRiigiasutused, ETSI, GSMi ja kolmanda põlvkonna sidevahendite kasutajad, sideoperaatorid, tootjad ja muud huvitatud isikud. |

| Saadud ja kasutatud nõuannete kokkuvõtePöördumatute tagajärgedega võimalikke tõsiseid ohte ei nimetatud. |

| Komisjon leidis elektroonilise side komitee aruannete põhjal, et GSMi sagedusala võib ühenduse elektroonilise side poliitika eesmärkide saavutamiseks samaaegselt kasutada ka UMTSi kui teise üleeuroopalise sidesüsteemi jaoks.Sagedusala 900 MHz tõhusamaks kasutamiseks tuleks GSMi direktiivi muuta ja komisjoni otsusega tuleks kasutusele võtta uus ühtlustatud kava. |

| Eksperdiarvamuse avalikustamiseks kasutatud vahendidCEPTi aruanded on kättesaadavad aadressil:http://www.erodocdb.dk/Docs/doc98/official/pdf/ECCREP082.PDF http://www.erodocdb.dk/Docs/doc98/official/pdf/ECCREP096.PDFja raadiospektrikomiteele esitatud aruanded aadressil: http://ec.europa.eu/information_society/policy/radio_spectrum/docs/ref_docs/rsc18_public_docs/rsc06_99_ecc_int_rep_wapecs.pdf. |

| Mõju hindamineKuna GSMi direktiivi ei ole õnnestunud muuta ise- või kaasreguleerimise ega riigiasutuste poolse reguleerimise teel, et õigeaegselt ja ühtselt sisse seada uus kava ühenduse poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, on GSMi direktiivi muutmiseks vaja nõukogu ja Euroopa Parlamendi direktiivi. Lisaks tuleb raadiospektrit käsitleval otsusel põhineva komisjoni otsusega kehtestada uued tehnilised tingimused, nagu on kokku lepitud, kasutades CEPTi tehnilist pädevust ja raadiospektrikomitee abi.Uus kava on kasulik kogu elektroonilise side sektorile ja tarbijatele. Siseturu jaoks on oluline, et sagedusala 900 MHz kasutustingimused oleksid nii avatud kui ka ELi tasandil ühtlustatud, et hõlbustada üleeuroopaliste teenuste kasutuselevõttu ning pakkuda maksimaalset vabadust tarbijatele teenuste valikul ja spektri kasutajatele tehnoloogia valikul. Raadiospektri kättesaadavus aitab saavutada Lissaboni strateegia ja algatuse i2010 – „Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks” [6] eesmärke, et kasutada ära digitaalmajanduse võimalusi majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks ning kaasaegsete teenuste laialdase kättesaadavuse tagamiseks.Eelkõige tooks kõnealune meede kasu Euroopa kodanikele, sest see vähendab oluliselt takistusi nüüdisaegsete mobiilsideteenuste kasutuselevõtmisel ja geograafilise digitaalse lõhe ületamisel. Eeldatakse, et muud süsteemid kui GSM arenevad ja levivad kogu Euroopas kiiremini ja seda eelkõige maapiirkondades. Uued kõrgetasemelised traadita andmeside- ja multimeediateenused (nt Interneti-ühendus ja mobiiltelevisioon) vajavad selliseid juurdepääsuvõrke nagu kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrgud, milles kasutatakse UMTSi tehnoloogiat, mis võimaldab edastada andmeid kiiremini kui GSM.Meede parandaks ka teenuste kvaliteeti ja vähendaks tarbijate kulusid. Kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrgud saavad praegu kasutada üksnes kõrgema sagedusega alasid, mille leviomadused on sagedusalaga 900 MHz võrreldes piiratumad ja mille puhul võrgu kasutuselevõtu kulud on seetõttu suuremad. Lisaks ei levi kõrgemad sagedused nii hästi hoonetes, mis halvendab teenuse kvaliteeti ja tõstab tarbijahindu.Nüüdisaegsete mobiilsideteenuste kasutuselevõttu soodustades toetaks meede ka sektori majanduslikku arengut. Meede avab ettevõtjatele uued tuluallikad ja suurendab nõudlust seadmete (võrgu infrastruktuur, uue põlvkonna terminalid) järele.Meetmel oleks positiivne mõju keskkonnale, sest madalamate sagedusalade puhul on vaja vähem tugijaamu. Meetme tulemusel väheneks ka tugijaamade jaoks sobivate asukohtadega seotud vaidluste oht.Keskkonnamõju osas ei sõltu kavandatavast meetmest vajadus tagada tervise kaitse elektromagnetilise kiirguse eest. Kõnealust küsimust hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/40/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega ning nõukogu 12. juuli 1999. aasta soovitus 1999/519/EÜ üldsuse kokkupuute piiramise kohta elektromagnetväljadega (0 Hz kuni 300 GHz). Raadioseadmete puhul tagatakse tervisekaitse kõnealuste seadmete vastavusega olulistele nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiivis 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta (R&TTE direktiiv).Komisjon jälgib pidevalt elektromagnetväljade mõju tervisele. Näiteks on tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee (SCENIHR) alustanud viimastest uurimustest saadud uute teaduslike andmete ulatuslikku läbivaatamist. |

Ettepaneku õiguslik külg |

| Kavandatud meetmete kokkuvõteEt võimaldada sagedusala 900 MHz kasutamist mitmete üleeuroopaliste teenuste osutamiseks kooskõlas EÜ poliitiliste eesmärkide ja turu nõudlusega mobiilside järele, tehakse ettepanek muuta direktiivi 87/372/EMÜ, et avada sagedusala täiendavatele nüüdisaegsetele üleeuroopalistele lairiba sideteenustele, kus neid saab osutada samaaegselt GSMi kasutamisega, ning lasta komisjonil raadiospektrit käsitleva otsuse kohaselt võtta vastu otsus kõnealuse sagedusala kasutamiseks vajalike tehniliste tingimuste ühtlustamise kohta. |

| Õiguslik alusEÜ asutamislepingu artikkel 95. |

| Subsidiaarsuse põhimõteSubsidiaarsuspõhimõtet kohaldatakse, sest ettepaneku valdkond ei kuulu ühenduse ainupädevusse. |

| Ettepaneku eesmärke ei suuda liikmesriigid siiski küllalt hästi saavutada järgmistel põhjustel: |

| Sagedusala 900 MHz ühtlustatud kasutamist EÜ poliitika vajaduste kohaselt ei suuda liikmesriigid eraldi rahuldavalt saavutada – seda saab paremini teha ühenduse tasandil raadiospektrit käsitleva otsuse alusel võetud siseturumeetmete abil. Uue kava vastuvõtmine nõuab aga GSMi direktiivi muutmist. |

| GSMi direktiivi saab muuta üksnes nõukogu ja parlamendi uue direktiiviga. Et tagada ühenduse poliitiliste eesmärkide õigeaegne ja ühtne saavutamine, tuleb sagedusala 900 MHz kasutamise uued ühtlustatud tehnilised tingimused võtta vastu ühenduse tasandil. |

| Ühenduse meetmed aitavad ettepaneku eesmärke paremini saavutada järgmistel põhjustel: |

| Uute spektri kasutamise tingimuste õigeaegse ja ühtse kehtestamise tagamiseks liikmesriikides on vaja muuta GSMi direktiivi ja võtta ühenduse siduva ühtlustamismeetmega vastu tingimused selle kohta, kuidas kasutada neid sagedusalasid korraga nii GSMi, UMTSi kui ka muude süsteemide jaoks. Kõnealuse meetmeta ei saa ühtlustatud ja õigeaegset lahendust tagada. |

| GSMi direktiivi praeguse versiooniga keelatakse teistel üleeuroopalistel süsteemidel, nagu UMTS, kasutada sagedusala 900 MHz ning takistatakse sellega ELis infoühiskonna arendamist. Sagedusala 900 MHz ühtlustatud kasutamine võib toetada täiendavaid rakendusi, mis vastavad ühenduse praegustele poliitilistele eesmärkidele. |

| Seepärast on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. |

| Proportsionaalsuse põhimõteEttepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel: |

| GSMi direktiivi muudetakse ja komisjon kehtestab raadiospektrikomitee abiga sagedusala 900 MHz suhtes uued ühtlustatud tehnilised tingimused, tagades samas GSMi teenuste säilimise. Kavandatavad meetmed piirduvad sagedusaladega, mis on seotud elektroonilise side teenuste üleeuroopaliste rakendustega. Arvestades tehnika arengut ja tarbijate vajadusi, tuleb kõnealuseid sagedusalasid pidevalt jälgida, et vajaduse korral saaks võtta kasutusele täiendavaid üleeuroopalisi süsteeme samas sagedusalas, mida kasutatakse GSMi ja UMTSi jaoks.Kõnealune meede ei mõjuta spektrikasutusõiguste andmist liikmesriikide poolt.Ka liikmesriikidele jääb võimalus võtta vajaduse korral kõnealuses sagedusalas kasutusele täiendavaid süsteeme tingimusel, et need ei häiri GSMi süsteeme. |

| Õigusakti valik |

| Kavandatud õigusaktid: direktiiv EÜ asutamislepingu artikli 95 alusel. |

| Muud meetmed ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el:GSMi direktiivi, mis on vastu võetud EÜ asutamislepingu (endise) artikli 100 alusel, saab muuta üksnes direktiiviga. Kõnealuse direktiiviga võimaldatud GSMi talitlemine jääb kaitstuks, muudetud direktiivi ja edasiste tehniliste rakendusmeetmetega aga tagatakse, et sagedusala 900 MHz saab peale GSMi kasutada ka muude üleeuroopaliste süsteemide jaoks, sealhulgas esimesena UMTSi jaoks. |

Mõju eelarvele |

| Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

Täiendav teave |

| Lihtsustamine |

| Ettepanekuga tagatakse parem reguleerimine ning õigusaktide lihtsustamine, (EÜ või riikide) ametiasutuste halduskorra lihtsustamine ning eraõiguslike isikute halduskorra lihtsustamine. Praegusel kujul takistab GSMi direktiiv tehnika arengut ning jätab ettevõtjad ja tarbijad ilma uutele tänapäevastele teenustele sobivast spektrist. |

| Direktiivi muutmine ning uusi kasutustingimusi kindlaks määrava tehnilise ühtlustamismeetme vastuvõtmine kujutab endast reguleeriva lähenemisviisi muutust, mis on kooskõlas raadiospektrit käsitleva otsuse eesmärgiga siduda spektri haldamisega seotud tehnilised üksikasjad rakendusmeetmetega, vabastades seega Euroopa Parlamendi ja nõukogu kõnealusest ülesandest. |

| Spektri ühtlustamine kergendab riikide ametiasutuste ülesannet ja vastab nende ootustele. |

| Spektrikasutuse ühtlustatud tingimused avavad mobiilside operaatoritele ja kasutajatele uusi võimalusi, eelkõige maapiirkondades. |

| Ettepanek on osa komisjoni käimasolevast programmist, mis käsitleb ühenduse õigustiku ajakohastamist ja lihtsustamist. |

| Kehtiva õigusakti muutmineEttepaneku eesmärk on muuta kehtivaid õigusakte. |

| Euroopa MajanduspiirkondKavandatavas õigusaktis käsitletakse EMPga seotud küsimust, seepärast peaks see laienema Euroopa Majanduspiirkonnale. |

2008/0214 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 87/372/EMÜ sagedusalade kohta, mis reserveeritakse üleeuroopalise üldkasutatava digitaalse maismaa liikuva kärgside kooskõlastatud kasutuselevõtmiseks ühenduses

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut [7],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust [8],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust [9],

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [10]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiivis 87/372/EMÜ (sagedusalade kohta, mis reserveeritakse üleeuroopalise üldkasutatava digitaalse maismaa liikuva kärgside kooskõlastatud kasutuselevõtmiseks ühenduses), [11] mida täiendab nõukogu 25. juuni 1987. aasta soovitus üleeuroopalise üldkasutatava digitaalse maismaa liikuva kärgside kooskõlastatud kasutuselevõtmiseks ühenduses [12] ning nõukogu 14. detsembri 1990. aasta resolutsioon üleeuroopalise üldkasutatava digitaalse maismaa liikuva kärgside kooskõlastatud kasutuselevõtmise viimase etapi kohta ühenduses (GSM) [13] tunnistati ühenduse majandusarengu huvides nüüdisaegsete telekommunikatsioonivõrkude (eelkõige raadioside) pakutavate võimaluste täies ulatuses ärakasutamise vajadust. Tunnistatakse, et teise põlvkonna digitaalsele liikuvale kärgsidesüsteemile üleminek annab ainulaadse võimaluse tõeliselt üleeuroopalise mobiilside loomiseks.

(2) Sagedusalad 890–915 MHz ja 935–960 MHz (sagedusala 900 MHz) olid reserveeritud üldkasutatavatele üleeuroopalistele digitaalsetele mobiilsideteenustele, mida kõikides liikmesriikides osutatakse ühise spetsifikatsiooni (tuntud kui GSM) kohaselt.

(3) Pärast 1987. aastat on välja töötatud uusi digitaalraadiotehnoloogia lahendusi, mille alusel saab pakkuda innovaatilisi üleeuroopalisi teenuseid ja mida saab – tehnoloogianeutraalsemas õiguslikus kontekstis – kasutada sagedusalas 900 MHz koos GSMiga. Sagedusala 900 MHz head leviomadused võimaldavad katta suurema territooriumi kui kõrgema sagedusega alad, mille tulemusel saab kaasaegsete kõne-, andmeside- ja multimeediateenuste osutamist laiendada ka hõredamalt asustatud ja maapiirkondadesse.

(4) Siseturu eesmärkide ja algatuse i2010 „Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks” [14] toetamiseks ning konkurentsi tõhustamiseks teenuste ja tehnoloogialahenduste laiema valiku pakkumise teel peaks sagedusala 900 MHz olema ligipääsetav täiendavate ühilduvate üleeuroopaliste teenuste osutamiseks muude tehnoloogialahenduste abil, mida saab rakendada samaaegselt GSMiga, säilitades samas kõikidele kasutajatele Euroopas GSMi kättesaadavuse.

(5) Sagedusala 900 MHz kasutamise liberaliseerimine võib põhjustada konkurentsimoonutusi. Eriti juhul, kui konkreetsetele mobiilioperaatoritele ei ole sagedusalas 900 MHz spektrit eraldatud, võivad nad nii kulude kui tõhususe osas sattuda ebasoodsasse olukorda võrreldes operaatoritega, kes saavad osutada kolmanda põlvkonna mobiilsideteenuseid kõnealuses sagedusalas. Elektroonilisi sidevõrke käsitleva õigusliku raamistiku ja eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv)) [15] alusel võivad liikmesriigid spektrikasutusõigusi muuta ja/või läbi vaadata ning seega on neil vajaduse korral olemas vahendid võimalike moonutuste kõrvaldamiseks.

Liikmesriigid peaksid eelkõige kontrollima, kas käesoleva direktiivi rakendamine võiks moonutada konkurentsi asjaomastel mobiilsideturgudel. Kui nad leiavad, et see on nii, peaksid nad kaaluma, kas sagedusala 900 MHz kasutamise õiguse saanud operaatorite kasutusõiguste muutmine on objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalne, ning vajaduse korral kõnealused kasutusõigused läbi vaatama ja selliste moonutuste vältimiseks kõnealused õigused ümber jagama. Igale otsusele toimida sel viisil peaks eelnema avalik arutelu.

(6) Et muud süsteemid kui GSM saaksid töötada GSM süsteemidega samas sagedusalas 900 MHz, tuleks muude tehnoloogialahenduste puhul rakendada tehnilisi kasutustingimusi kahjulike häirete vältimiseks.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsus 676/2002/EÜ (Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus)) [16] lubab komisjonil vastu võtta tehnilised rakendusmeetmed, et kehtestada ühtlustatud tingimused raadiospektri kättesaadavuse ja tõhusa kasutamise tagamiseks.

(8) Vastavalt komisjoni taotlusele on Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverents (edaspidi „CEPT”) koostanud tehnilised aruanded, milles tõendatakse, et UMTS ja GSM võivad samaaegselt kasutada sagedusala 900 MHz, sealhulgas nn laiendatud sagedusala (880–890 MHz ja 925–935 MHz). Seepärast tuleks vastavalt raadiospektrit käsitlevas otsuses sätestatud menetlusele, milles käsitletakse raadiospektri kättesaadavuse ja tõhusa kasutamise jaoks ühtlustatud tingimuste vastuvõtmist, avada sagedusalad 880–915 MHz ja 925–960 MHz nii UMTSi jaoks, mis ei sega GSMi tööd, kui ka muude süsteemide jaoks niipea, kui on võimalik tõendada, et kõnealused süsteemid ei sega GSMi tööd.

(9) Naabersagedusalade praegustele kasutajatele tuleks tagada asjakohane kaitse. Lisaks tuleks võtta arvesse 960 MHz-st kõrgema sagedusega alasid kasutavaid võimalikke lennundussidesüsteeme, mis aitavad saavutada EÜ kõnealuse valdkonna poliitilisi eesmärke. Selles suhtes on CEPT andnud tehnilist nõu.

(10) Et sagedusalas 900 MHz oleks võimalik koos GSMi süsteemidega kasutusele võtta uusi digitaaltehnoloogiaid, tuleks direktiivi 87/372/EMÜ vastavalt muuta ning kõnealuse sagedusala reserveerimine ainult GSMile tuleks tühistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 87/372/EMÜ muudetakse järgmiselt:

(1) Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid teevad raadiosagedusalad 880–915 MHz ja 925–960 MHz kättesaadavaks GSM-süsteemidele ja UMTS-süsteemidele ning muudele maapealsetele süsteemidele, millega on võimalik osutada elektroonilisi sideteenuseid vastavalt otsuse 676/2002/EÜ kohaselt vastuvõetud tehnilistele rakendusmeetmetele ja mis ei häiri GSM-süsteemide tööd.

2. Käesoleva direktiivi rakendamisel kontrollivad liikmesriigid, kas praegune sagedusala 900 MHz eraldamine konkureerivatele mobiilsideoperaatoritele nende territooriumil võib asjaomastel mobiilsideturgudel moonutada konkurentsi, ning kui see on põhjendatud ja proportsionaalne, käsitlevad nad kõnealuseid moonutusi vastavalt direktiivi 2002/20/EÜ artiklile 14.”

(2) Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „GSM-süsteem” – elektroonilise side võrk, mis vastab ETSI avaldatud GSM-mobiilside standarditele, eriti standarditele EN 301 502 ja EN 301 511;

b) „UMTS-süsteem” – elektroonilise side võrk, mis vastab ETSI avaldatud UMTS-mobiilside standarditele, eriti standarditele EN 301 908-1, EN 301 908-2, EN 301 908-3 ja EN 301 908-11.”

(3) Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid kuue kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.”

(4) Artikkel 4 jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[1] EÜT L 196, 17.7.1987, lk 85.

[2] EÜT L 196, 17.7.1987, lk 81.

[3] EÜT C 329, 31.12.1990, lk 25.

[4] Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele, KOM(2005) 229 (lõplik).

[5] KOM(2007) 50.

[6] Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele, KOM(2005) 229 (lõplik).

[7] ELT C , , lk .

[8] ELT C, , lk.

[9] ELT C, , lk.

[10] ELT C, , lk.

[11] EÜT L 196, 17.7.1987, lk 85.

[12] EÜT L 196, 17.7.1987, lk 81.

[13] EÜT C 329, 31.12.1990, lk 25.

[14] Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, KOM(2005) 229 (lõplik).

[15] EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21.

[16] EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1.

--------------------------------------------------