[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 29.9.2008

KOM(2008) 583 lõplik

2008/0185 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste (ISA) kohta

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST |

1100 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Tänapäeva Euroopas võivad kodanikud vabalt töötada ja liikuda Euroopa Liidu piires ning ettevõtted võivad vabalt kaubelda ja äritegevusega tegeleda kogu Euroopa Liidus. Seda tehes tuleb neil tihti suhelda liikmesriikide haldusasutustega ja üha sagedamini tehakse seda elektrooniliselt. Kodanike ja ettevõtetega elektroonilise suhtlemise hõlbustamiseks on liikmesriigid oma haldusasutused järk-järgult ümber kujundanud, täiustades nende tegevust ning kodanike ja ettevõtetega suhtlemise viisi, vähendades sellega enamasti halduskoormust ja –kulusid ning suurendades samas avalike teenuste osutamise tulemuslikkust ja tõhusust. Valitseb siiski suur oht, et sellise ümberkujundamise riikliku mõõtme ja Euroopa tasandil koostalitlusvõime puudumise tõttu tekivad uued elektroonilised tõkked (e-tõkked), nii et kodanikud ja ettevõtted ei saa teise riigi haldusasutustega elektrooniliselt suhelda sama hõlpsalt, nagu selle teise riigi kodanikud ja ettevõtted. See võib takistada siseturu sujuvat toimimist ja sellega seotud liikumisvabadusi, avaldades negatiivset mõju turgude avatusele ja konkurentsivõimele ning piiriülesele liikumisele ja mõjutades teatavate üldhuviteenuste osutamist kodanikele ning ettevõtetele, olgu need siis majandushuvi pakkuvad teenused või mitte. Samas eeldavad probleemid, millega Euroopa peab praegu tegelema, üha sagedamini ühiste meetmete võtmist ja järelikult peavad liikmesriigid ühendama jõud selliste ühiste meetmete rakendamiseks. Suure hulga õigusaktide rakendamise eest vastutavad liikmesriigid ja Euroopa Komisjon tegelikult ühiselt ning see eeldab piiriülest ja valdkondadevahelist suhtlemist info- ja sidetehnoloogiate abil, mis on tänapäeval enamiku õigusaktide lahutamatu osa ja peamine haldusasutustevahelise suhtlemise vahend. Liikmesriigid ja komisjon peavad suurendama jõupingutusi, et saavutada riikide ja ühenduse info- ja sidetehnoloogia lahenduste koostalitlusvõime, edendada ühiselt kokkulepitud lahendusi ja vältida rajasõltuvust, eesmärgiga tagada Euroopa haldusasutuste vaheline tõhus ja tulemuslik suhtlemine, et toetada avalike teenuste elektroonilist osutamist ning ühenduse poliitika ja meetmete rakendamist. |

120 | Üldine taust Programm üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitlusvõimelise osutamise kohta riikide haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele[1] (IDABC programm), nagu ka sellele eelnenud haldusasutustevahelise andmevahetuse programm[2] (IDA programm), on aidanud järjekindlalt parandada komisjoni ja liikmesriikide haldusasutuste vahelist koostööd. IDA ja IDABC programmid on olnud ideede ja kogemuste vahetamise foorumiks ning aidanud ellu viia ühenduse poliitikat valdkonnaprojektide kaudu, mille tulemusel on loodud suur hulk toimivaid üleeuroopalisi võrgustikke ja teenuseid traditsioonilistes poliitikavaldkondades, näiteks põllumajanduses, kalanduses, tööhõives, ja ka uuemates poliitikavaldkondades, näiteks sise- ja õigusasjades, nakkushaiguste, tervishoiu ja tarbijakaitse valdkondades. IDA ja IDABC programmide raames on varustatud haldussektoreid ja liikmesriike infrastruktuuriteenustega, st loodud raamistikke, ühisteenuseid ja üldvahendeid, nagu väga turvaline ja kättesaadav teabeplatvorm sTESTA, ja mitmeid täiendavaid vahendeid, mille abil püütakse saavutada nii toetavate haldussüsteemide ja menetluste kui ka toetavate ja klienditeenuste vahelist koostalitlusvõimet. Seejuures on IDA ja IDABC programmid näidanud, et need suudavad anda haldussektorite vahelisele teabevahetusele lisandväärtust võrreldes sellega, mida oleks saavutatud üksikute ja kooskõlastamata projektide abil. Lõigates kasu olemasolevate algatuste edusammudest, seda ka liikmesriikides, on programmid näidanud, et kooskõlastatud lähenemisviis võib eelkõige selliste raamistike, üldteenuste ja ühisvahendite abil, mis on koostöös liikmesriikidega töötatud välja infrastruktuuriteenustena, anda kiiremaid ja kvaliteetsemaid tulemusi, mis vastavad äritegevuse nõuetele. IDABC programm lõpeb 31. detsembril 2009. Komisjon teeb praegu ettepaneku võtta vastu Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste jätkuprogramm (ISA programm), milles keskendutakse toetavatele lahendustele, mis soodustavad Euroopa haldusasutuste vahelist suhtlemist ning ühenduse poliitika ja meetmete rakendamist. ISA programm aitab lahendada probleeme ja tagada järjepidevuse, olles samas ideede ja kogemuste vahetamise foorumiks. |

130 | Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Samuti nagu IDABC programm ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi osaks olev info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogramm[3] (ICT PSP programm), mis praegu täiendavad teineteist paljude meetmete puhul, kusjuures ICT PSP programm käivitab ja IDABC programm toetab katsemeetmeid, täiendab kitsama eesmärgiga ISA programm ICT PSP programmi teatavates valdkondades, toetades ICT PSP katseprojektide kaudu leitud lahenduste industrialiseerimist ja kasutamist ning tagades selleks raamistiku. Selline vastastikune täiendavus võimaldab kahel programmil koos toimida. ICT PSP programm toetab peamiselt katsemeetmeid, mis peaksid demonstreerima ja kinnitama info- ja sidetehnoloogia lahenduste olulisust tegelikus keskkonnas, nii neid katsemeetmeid, mis on seotud uuenduslike lahendustega või parimate tavade kopeerimisega, kui ka neid, mis põhinevad liikmesriikide käimasolevatel algatustel. ICT PSP programm ei toeta lahendusi, mille rakendamine võib eeldada meetmete võtmist ELi tasandil. Selliseid meetmeid võib toetada ISA programmi kaudu, mis püüab leida ühiseid toimivaid ja taaskasutatavaid info- ja sidetehnoloogia lahendusi, mis vastavad haldussektorite ja liikmesriikide väljendatud üldistele vajadustele. Lisaks sellele aitavad ISA ja ICT PSP programmid saavutada erinevaid eesmärke, millel on erinevad tähtajad ja mida rahastatakse erinevalt. Kui ICT PSP raames kaasrahastatakse projektikonkursside alusel katsetamist ja ühiste tehniliste kirjelduste väljatöötamist, siis ISA programmi raames rahastatakse täielikel tehnilistel kirjeldustel põhinevate pakkumismenetluste alusel täielikult lõplikku rakendamist. Järelikult on ISA programmi tulemuseks lõpptoode, mille tehnilised näitajad on algusest peale teada, samas kui ICT PSP saab võimalikud tulemused projektide kaudu, mille raames näitajad määratletakse. Tegelikult püütakse ISA programmi kaudu toetada lahenduste rakendamist, samas kui ICT PSP programmi kaudu püütakse kindlaks teha võimalikke lahendusi. ISA programm keskendub sarnaselt IDABC programmile organisatsioonilisele juhtimisele ja lahenduste interaktiivsele väljatöötamisele ekspertrühmade toel, et tagada töökava meetmete puhul tihe kooskõlastatus, koostöö ja dialoog liikmesriikide ja valdkondadega. Vajaduse korral luuakse programmidevahelised ekspertrühmad, et vahetada seisukohti ja tagada kahe programmi vastastikune täiendavus. |

140 | Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Soodustades nii üld- ja ühisteenuste ning -vahendite tagamise kui ka koostalitlusvõime edendamise kaudu Euroopa haldusasutuste vahelist suhtlemist, aitab ISA programm tugevdada siseturgu, võideldes selliste e-tõkete tekkimise vastu, mis võivad takistada siseturu sujuvat toimimist. Samade vahenditega aitab ISA programm üldiselt tagada ühenduse poliitika ja algatuste sujuvat rakendamist, mis eeldab enamasti info- ja sidetehnoloogiaalast tuge ja sageli ka piiriülest ja/või valdkondadevahelist teabevahetust. Nii nagu IDABC programm aitab rakendada i2010 algatust ja sellega seotud i2010 tegevuskava, aitab ISA programm rakendada jätkualgatusi. Järelikult on ISA programm kooskõlas praeguste tegevuspõhimõtetega ning on väga vajalik ka nende rakendamiseks, saavutades valdkondadevahelise ja piiriülese koostöö kaudu märkimisväärse koostoime. |

2. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

211 | Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus Komisjoni koostas jätkuprogrammi käsitlevaks teiseks arvamustevahetuseks IDABC korralduskomitees esindatud liikmesriikidega koostatud aruteludokumendi alusel ettekande, mis esitati 12.–13. veebruaril 2008 Sloveenias toimunud IDABC vahekonverentsil ja mida arutati IDABC korralduskomiteega 2008. aasta märtsis. Võttes nõuetekohaselt arvesse kõnealustel üritustel saadud tagasisidet, algatas komisjon eelhindamise, mis hõlmas kättesaadava teabe uuringut, katseküsitlust, liikmesriikide uuringut ja õpikodasid/töösessioone, alustades samal ajal ka ametlikke konsultatsioone sidusrühmadega tagamaks, et programmi eesmärkides ja meetmetes võetakse väljendatud vajadusi nõuetekohaselt arvesse. Kuna ISA programm keskendub Euroopa haldusasutuste vahelisele suhtlemisele, konsulteeriti ametlikult vaid liikmesriikidega, kellel paluti esitada küsimustikule ainult üks vastus. Konsulteerimine toimus Interneti kaudu 2008. aasta 30. aprillist 20. juunini. Konsulteerimisele reageeris 26 liikmesriiki. Konsulteerimise tulemused ja eelhindamise aruanne on kättesaadavad aadressil http://ec.europa.eu/idabc/en/document/7706. |

212 | Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine 25 liikmesriiki näevad olulist või selget vajadust luua ühine raamistik ja seda täiustada. Üks liikmesriik ei pea seda vajalikuks. 25 liikmesriiki näevad olulist või selget vajadust toetada ja soodustada kavandatud või vastu võetud ühenduse õigusaktide info- ja sidetehnoloogiaalase mõju hindamist ning info- ja sidetehnoloogiasüsteemide rakendamise kavandamist. Üks liikmesriik näeb väikest vajadust. 22 liikmesriiki näevad olulist või selget vajadust toetada ja soodustada IDA ja IDABC programmide ning sarnaste algatuste raames loodud olemasolevate üldteenuste toimimist ja täiustamist ning uute vajaduste ja nõuete täitmiseks mõeldud uute üldteenuste loomist, industrialiseerimist, osutamist ja täiustamist. Kolm liikmesriiki näevad väikest vajadust ja üks ei pea seda vajalikuks. 22 liikmesriiki näevad olulist või selget vajadust toetada ja soodustada IDA/IDABC programmide ning sarnaste algatuste raames väljatöötatud olemasolevate üldvahendite täiustamist ning uute vajaduste ning nõuete täitmiseks mõeldud uute üldvahendite välja töötamist, kättesaadavaks tegemist ja täiustamist. Kaks liikmesriiki näevad väikest vajadust ja kaks ei pea seda vajalikuks. 25 liikmesriiki näevad olulist või selget vajadust kaasmeetmete järele, mis vajaduse korral toetaksid teisi meetmeid. Üks liikmesriik ei pea seda vajalikuks. 23 liikmesriiki nõustuvad täielikult või suuremas osas sellega, et eespool (ja kavandatud otsuse artiklis 3 ning artikli 5 lõikes 4) nimetatud meetmed katavad liikmesriikide väljendatud vajadused. Kolmel liikmesriigil arvamus puudub. 25 liikmesriiki nõustuvad täielikult või suuremas osas sellega, et kavandatud otsuse artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgid hõlmavad kõiki eespool (ja kavandatud otsuse artiklis 3 ning artikli 5 lõikes 4) nimetatud meetmeid. Üks liikmesriik ei nõustu sellega. 25 liikmesriiki nõustuvad täielikult või suuremas osas sellega, et vaja on IDABC jätkuprogrammi, mille eesmärgiks oleks artikli 1 lõikes 2 nimetatud eesmärk ja mis hõlmaks artikli 5 lõikes 4 nimetatud meetmeid. Üks liikmesriik ei nõustu sellega. Järelikult on liikmesriikide nimetatud vajadused edukalt väljendatud meetmetes, mida hõlmab vajaliku jätkuprogrammi üldeesmärk. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

229 | Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. |

230 | Mõju hindamine Kui ühendus ei alusta ISA programmi, siis ei toetata enam Euroopa haldusasutuste vahelise tulemusliku ja tõhusa suhtlemise soodustamiseks välja pakutud olemasolevaid lahendusi, sh Euroopa koostalitlusvõime raamistikku ja sTESTAt, ilma milleta satuks ohtu näiteks Schengeni lepingu, viisainfosüsteemi ja muude õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna meetmete sujuv toimimine. Lisaks sellele võib ühildamatute lahenduste levik tahtmatult suureneda ja põhjustada e-tõkete tekkimist, mis võivad takistada siseturu sujuvat toimimist ja sellega seotud liikumisvabadusi. Samuti ei aitaks uute lahenduste, olgu need siis ühtsed raamistikud, üldvahendid või ühisteenused, väljatöötamine ja kasutamine enam tagada tõhusat ja tulemuslikku andmevahetust Euroopa haldusasutuste vahel. Uue programmita oleks palju vähem ühenduse algatusi koostalitlusvõime toetamiseks Euroopa tasandil. Nimetatud kaalutlusi ning tuvastatud probleeme ja vajadusi arvesse võttes loobuti võimalusest jätta meetmed võtmata ning otsustati pakkuda välja ISA programm. ISA programmi käikulaskmisega aitab ühendus suuresti tagada sujuvat suhtlemist Euroopa haldusasutuste vahel, millest saavad otseselt kasu liikmesriigid ja ühendus tervikuna ning lõplike kasusaajatena kaudselt ka ettevõtted ja kodanikud. Loobuti asjaomase ametiasutuse loomisest, sest programmi ulatus ei saavuta üldkulusid õigustavat kriitilist massi ning kokkuleppele jõudmiseks ja asutuse loomiseks vajaliku aja tõttu ei saa tagada meetmete järjepidevust. Loobuti programmi ühendamisest CIP ICT PSP programmiga, sest nende eesmärgid on erinevad, meetmeid võetakse väljatöötamis-/tootmisahela erinevates osades ning erinevad on ka tähtajad ja rahastamismehhanismid. Programm lisab ühenduse sekkumisele rahalist väärtust, luues ühiseid ja taaskasutatavaid lahendusi, mis võimaldavad liikmesriikidel ja valdkondadel vältida tegevuste dubleerimist. Lisaks võimaldavad taaskasutatavad lahendused mastaabisäästu. Programm annab majanduslikku lisandväärtust, toetades siseturu nõuetekohast toimimist, mida võivad takistada e-tõkked, mis tekivad seetõttu, et üldiste ja ühiste lahenduste ning koostalitlusvõime puudumisel valivad üksikud liikmesriigid ja valdkonnad ühildumatud lahendused. Ühiskondlik väärtus kasvab, kuna programmi meetmetega toetatakse kaudselt kodanikke ja ettevõtteid, kes kasutavad elektrooniliselt nimetatud üldistel ja ühistel lahendustel põhinevaid piiriüleseid avalikke teenuseid. |

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

305 | Kavandatud meetmete kokkuvõte ISA programm peab hõlbustama tõhusat ja tulemuslikku piiriülest ja valdkondadevahelist elektroonilist suhtlemist Euroopa haldusasutuste vahel, võimaldades osutada elektrooniliselt ühenduse poliitika ja meetmete rakendamist toetavaid avalikke teenuseid, tagades ühiste raamistike, ühisteenuste ja üldvahendite kättesaadavuse ning suurendades teadlikkust ühenduse õigusaktide info- ja sidetehnoloogiaalastest aspektidest. |

310 | Õiguslik alus Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 156, nagu ka IDA ja IDABC programmide puhul. |

320 | Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse. |

Liikmesriigid ei saa täiel määral saavutada ettepaneku eesmärke, sest iseseisvalt tegutsevad liikmesriigid ei suudaks saavutada avalike teenuste piiriüleseks ja valdkondadevaheliseks osutamiseks vajalikku koostalitlusvõimet ega luua üldisi ja ühiseid lahendusi Euroopa haldusasutuste vahelise suhtlemise toetamiseks. |

Ühenduse meede aitab ettepaneku eesmärke paremini saavutada, sest programmi raames luuakse ja võetakse kasutusele koostalitlusvõimet toetavad ühised teenused, üldvahendid ja ühised raamistikud, et hõlbustada haldusasutuste vahelist sujuvat piiriülest ja valdkondadevahelist suhtlemist, võimaldades osutada elektrooniliselt ühenduse poliitika ja meetmete rakendamist toetavaid avalikke teenuseid. Sellisena on programmil oma laadi tõttu selge ELi mõõde. |

Seepärast on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. |

Proportsionaalsuse põhimõte |

331 | Programm toetab üldiste ja ühiste lahenduste välja töötamist, st selliste ühiste raamistike, üldvahendite ja ühisteenuste loomist, mida Euroopa haldusasutused kasutavad vajaduse korral piiriüleseks ja valdkondadevaheliseks teabevahetuseks. Kui ei ole ette nähtud teisiti, otsustavad kõnealuste lahenduste rakendamise üle põhiliselt liikmesriigid. |

332 | Programmi kaudu rahastatakse ühiste raamistike ning üldvahendite väljatöötamist ja täiustamist, samas kui kõnealuste raamistike ja vahendite kasutamist rahastavad kõikide haldustasandite kasutajad. Programmi kaudu rahastatakse ühisteenuste loomist, industrialiseerimist, st lahenduste kasutusvalmiduse olekusse viimist, ja täiustamist, samas kui kõnealuste teenuste osutamist rahastatakse programmi kaudu üksnes ulatuses, milles nende kasutamine võib olla ühenduse huvides. Muul juhul rahastavad teenuste kasutamist, sh nende detsentraliseeritud osutamist, kasutajad. Programmi raames välja töötatud lahendused vähendavad põhiliselt omavahel suhtlevate Euroopa haldusasutuste finants- ja halduskoormust. |

Seepärast on ettepanek kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. |

Õigusakti valik |

342 | Nagu ka IDABC programmi puhul, on kavandatud õigusakt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, sest määrus või direktiiv ei ole ühenduse programmi rakendamiseks asjakohane. |

4. MÕJU EELARVELE |

401 | ISA programmi rakendamise rahastamispakett ajavahemikuks 1. jaanuar 2010 kuni 31. detsember 2015 on 164,1 miljonit eurot, millest 103,5 miljonit eurot on ette nähtud ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2013, nagu on sätestatud finantsplaneeringus 2007–2013. Täiendavad üksikasjad on esitatud ettepanekule lisatud finantsselgituses. |

5. TÄIENDAV TEAVE |

560 | Euroopa Majanduspiirkond Kavandatud õigusakt käsitleb Euroopa Majanduspiirkonnaga seotud küsimust, mistõttu tuleks seda laiendada Euroopa Majanduspiirkonnale. |

Kandidaatriigid Kavandatud õigusakt on osalemiseks avatud kandidaatriikidele. |

2008/0185 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste (ISA) kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artikli 156 esimest lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[4],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[5],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[6],

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras

ning arvestades järgmist:

(1) Kooskõlas asutamislepingu artikliga 154 aitab ühendus luua ja arendada üleeuroopalisi võrgustikke, võttes meetmeid vastastikuse siduvuse, koostalitlusvõime ja kättesaadavuse edendamiseks, et aidata saavutada asutamislepingu artiklites 14 ja 158 nimetatud eesmärke ning võimaldada Euroopa Liidu kodanikel, ettevõtjatel ning piirkondlikel ja kohalikel kogukondadel saada täit kasu sisepiirideta ala rajamisest.

(2) Nõukogu rõhutas oma 1. detsembri 2005. aasta järeldustes, milles käsitleti komisjoni teatist „i2010 – Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest”, et majanduskasvu ja tootlikkuse eesmärkide saavutamiseks on nii Euroopa kui ka riikide tasandil vaja sihipärasemat, tõhusamat ja paremini integreeritud info- ja sidetehnoloogiaalast poliitikat. Komisjoni kutsuti üles toetama kogemuste vahetamise kaudu info- ja sidetehnoloogiate tõhusat kasutamist avalike teenuste osutamisel ja töötama välja ühiseid lähenemisviise selliste oluliste teemade nagu koostalitlusvõime ja avatud standardite tõhusa kasutamise suhtes.

(3) 24. novembril 2005 Manchesteris heaks kiidetud ministrite deklaratsioonis leppisid info- ja sidetehnoloogiaalase poliitika eest vastutavad ministrid muu hulgas kokku teha koostööd üksteise ja komisjoniga, et jagada tõhusamalt olemasolevaid vahendeid, ühiseid tehnilisi kirjeldusi, standardeid ja lahendusi ning toetada vajaduse korral lahenduste ühist väljatöötamist.

(4) 19. septembril 2007 Lissabonis heaks kiidetud ministrite deklaratsioonis kutsusid ministrid komisjoni üles soodustama muu hulgas liikmesriikide ja komisjoni vahelist koostööd, et määratleda, välja arendada ja rakendada piiriülest ja valdkondadevahelist koostalitlusvõimet ning teostada selle üle järelevalvet, ja märkisid, et tulevaste ühenduse õigusaktide puhul tuleks eelkõige ette näha ja hinnata nende mõju info- ja sidetehnoloogia infrastruktuuridele ning teenuste ümberkujundamisele.

(5) Info- ja sidetehnoloogia kiire arengu tõttu on oht, et liikmesriigid valivad erinevad või ühildumatud lahendused ning tekivad uued e-tõkked, mis takistavad siseturu nõuetekohast toimimist ja sellega seotud liikumisvabadusi. See võib mõjutada negatiivselt turgude avatust ja konkurentsivõimet ning teatud üldhuviteenuste, olgu need siis majandushuvi pakkuvad teenused või mitte, osutamist kodanikele ning ettevõtetele. Liikmesriigid ja komisjon peaksid suurendama jõupingutusi, et vältida turu killustumist, saavutada koostalitlusvõime ja toetada ühiselt kokku lepitud info- ja sidetehnoloogilisi lahendusi, tagades samas nende nõuetekohase juhtimise.

(6) Avalike teenuste tõhusaks ja tulemuslikuks piiriüleseks ja valdkondadevaheliseks osutamiseks ettevõtetele ja kodanikele on vaja ühiseid, taaskasutatavaid ja koostalitlusvõimelisi lahendusi ning koostalitlusvõimelisi toetavaid haldusmenetlusi.

(7) Tuleb teha jätkuvaid jõupingutusi, et tagada piiriülene ja valdkondadevaheline koostalitlusvõime, kogemuste vahetamine, üldiste ja ühiste lähenemisviiside, tehniliste kirjelduste, standardite ja lahenduste väljatöötamine ja säilitamine ning ühenduse õigusaktide info- ja sidetehnoloogiaalase mõju hindamine, et toetada tulemuslikku ja tõhusat piiriülest suhtlemist muu hulgas ühenduse õigusaktide rakendamisel, vähendades samas halduskoormust ja -kulusid.

(8) Nimetatud eesmärkide täitmiseks tuleks asjaomaseid jõupingutusi teha komisjoni ja liikmesriikide vahelise tiheda koostöö, kooskõlastamise ja dialoogi kaudu, suheldes tihedalt ühenduse poliitikat rakendavate valdkondadega ja vajaduse korral muude sidusrühmadega ja võttes nõuetekohaselt arvesse ühenduse prioriteete ja keelelist mitmekesisust.

(9) Kooskõlas 21. aprilli 2004. aasta otsusega 2004/387/EÜ üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitusvõimelise osutamise kohta riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele (IDABC),[7] mille kohaselt peab komisjon määratlema mehhanismid, millega tagatakse infrastruktuuriteenuste jätkusuutlik rahastamine ja toimimine, tuleb infrastruktuuriteenuseid toetada ja osutada jätkusuutlikult. Kõnealustes infrastruktuuriteenustes lepiti liikmesriikidega kokku 12. juuli 1999. aasta otsuse 1719/1999/EÜ (haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopalisi võrke käsitlevate suuniste, sealhulgas ühist huvi pakkuvate projektide piiritlemise kohta)[8] ja 12. juuli 1999. aasta otsuse 1720/1999/EÜ (millega võetakse vastu meetmed haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopaliste võrkude koostalitlusvõime ja nendesse pääsemise tagamiseks)[9] ning IDABC ja teiste asjakohaste programmide rakendamise ajal.

(10) IDABC programm lõpeb 31. detsembril 2009 ja sellele peaks järgnema kõnealuseid küsimusi lahendav Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaseid lahendusi käsitlev ühenduse programm (ISA programm).

(11) ISA programm peaks põhinema IDA ja IDABC programmide rakendamise käigus saadud kogemustel, mis on näidanud, et kooskõlastatud lähenemisviis võib koostöös liikmesriikidega loodud ja kasutud üldiste ja ühiste lahenduste abil anda kiiremaid ja kvaliteetsemaid tulemusi, mis vastavad äritegevuse nõuetele. Kõnealused meetmed on juba suuresti aidanud ja aitavad ka edaspidi tagada koostalitlusvõimet, et toetada Euroopa haldusasutuste vahelist elektroonilist teabevahetust.

(12) ISA programmi prioriteetide sätestamisel tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse Euroopa koostalitlusvõime strateegiat ja Euroopa koostalitlusvõime raamistikku, et vältida killustatust ja tagada terviklik lähenemisviis.

(13) ISA programmi raames välja töötatud või kasutatavad lahendused peaksid põhinema nõudlusel ja moodustama võimaluse piires Euroopa haldusasutuste vahelist suhtlemist hõlbustavate ja piiriülest ning valdkondadevahelist koostalitlusvõimet tagavate, hõlbustavate või võimaldavate teenuste tervikliku ökosüsteemi osa.

(14) ISA programm peaks tagama Euroopa haldusasutuste vahelist piiriülest ja valdkondadevahelist suhtlemist toetavate ühiste raamistike, ühisteenuste ja üldvahendite kättesaadavuse ning toetama valdkondi ühenduse õigusaktide info- ja sidetehnoloogiaalase mõju hindamisel ja asjaomaste lahenduste rakendamise kavandamisel.

(15) Ühised raamistikud peaksid muu hulgas sisaldama ühiseid tehnilisi kirjeldusi, suuniseid ja meetodeid ning ühiseid strateegiaid.

(16) Lisaks olemasolevate, IDA ja IDABC programmide raames loodud ühisteenuste toimimise ja täiustamise tagamisele peaks ISA programm toetama uutele vajadustele ja nõudmistele vastavate uute ühisteenuste loomist, industrialiseerimist, kasutamist ja täiustamist.

(17) Lisaks olemasolevate, IDA ja IDABC programmide raames loodud üldvahendite toimimise ja täiustamise tagamisele peaks ISA programm toetama uutele, muu hulgas ühenduse õigusaktide info- ja sidetehnoloogiaalase mõju hindamise käigus kindlaks tehtud vajadustele või nõudmistele vastavate uute üldvahendite loomist, kättesaadavaks tegemist ja täiustamist.

(18) ISA programm peaks ühiste lahenduste välja töötamisel, täiustamisel või kasutamisel tuginema vajaduse korral kogemuste ja lahenduste jagamisele ning heade tavade vahetamisele ja edendamisele või sellega peaks kaasnema vastav tegevus.

(19) ISA programmi raames välja töötatud või kasutatavad lahendused peaksid põhinema tehnoloogilise neutraalsuse ja kohandatavuse põhimõttel, et tagada kodanikele, ettevõtetele ja haldusasutustele valikuvabadus tehnoloogia kasutamisel.

(20) Kõikides ISA programmi alla kuuluvates meetmetes tuleks arvesse võtta turvalisuse, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse põhimõtteid.

(21) Kuigi soodustada tuleks kõikide liikmesriikide kaasamist ISA programmi meetmetesse, võib algatada mitut liikmesriiki hõlmavaid meetmeid. Neisse meetmetesse kaasamata liikmesriike tuleks julgustada meetmetega hiljem ühinema.

(22) ISA programm peaks aitama rakendada i2010 jätkualgatusi, võttes tegevuste dubleerimise vältimiseks samas arvesse teisi ühenduse programme info- ja sidetehnoloogia valdkonnas, eelkõige 24. oktoobri 2006. aasta otsuses nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013),[10] sätestatud konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogrammi.

(23) Tuleks taotleda koostoimet erasektoriga ning muude üksustega, et vajaduse korral anda eelisõigus turul olemasolevatele ja toimivatele lahendustele.

(24) ISA programmi tuleks rakendada kooskõlas riigihankeid käsitlevate eeskirjadega.

(25) Kuna käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed on korraldusmeetmed nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)[11] artikli 2 tähenduses, tuleks nende vastuvõtmiseks kasutada kõnealuse otsuse artiklis 4 sätestatud haldusmenetlust.

(26) ISA programmi tuleks regulaarselt kontrollida ja hinnata, et seda oleks võimalik kohandada.

(27) Tuleks soodustada rahvusvahelist koostööd ja sellega seoses peaks ISA programm olema osalemiseks avatud ka Euroopa Majanduspiirkonna riikidele ja kandidaatriikidele. Samuti tuleks soodustada koostööd muude kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide või organitega, eriti Euroopa–Vahemere piirkonna partnerluse raames, ja naaberriikidega, eelkõige Lääne-Balkani riikidega.

(28) Et tagada ühenduse rahaliste vahendite usaldusväärne haldamine ja vältida tarbetut seadmete üleküllust, uurimiste kordamist ja erinevaid lähenemisviise, peaks ISA programmi raames välja töötatud või kasutatavaid lahendusi olema võimalik kasutada ühendusevälistes algatustes, kui selleks ei tehta kulutusi ühenduse eelarvest ega seata ohtu lahenduse peamist ühenduse eesmärki.

(29) Programmi kestuse ajaks tuleks sätestada rahastamispakett, mis on peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punkti 37 tähenduses. Kõnealune pakett peaks hõlmama ka kulusid, mis on seotud programmi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks otseselt vajalike ettevalmistavate, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmetega ja eelkõige uuringute, ekspertkohtumiste, teavitamis- ja avalikustamismeetmetega, teabe vahetamiseks ja töötlemiseks kasutatavate infotehnoloogiasüsteemide ja –võrkudega seotud kulusid ja kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil võivad tekkida seoses programmi juhtimisega.

(30) Kuna sellise meetme eesmärke, mis võetakse Euroopa haldusasutuste vahelise tõhusa ja tulemusliku piiriülese ja valdkondadevahelise suhtlemise hõlbustamiseks ja mis võimaldab osutada elektrooniliselt ühenduse poliitika ja meetmete rakendamist toetavaid avalikke teenuseid, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ja neid on seetõttu meetme ulatust ja mõju arvesse võttes lihtsam saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1 Sisu ja eesmärk

1. Käesoleva otsusega sätestatakse ajavahemikuks 2010–2015 Euroopa haldusasutuste, sh ühenduse institutsioonide ja organite koostalitlusvõime alaste lahenduste programm, mille raames töötatakse välja koostalitlusvõimet soodustavad üldised ja ühised lahendused (edaspidi „ISA programm”).

2. ISA programmi eesmärk on toetada Euroopa haldusasutuste koostööd, hõlbustades kõnealuste asutuste vahelist tõhusat ja tulemuslikku piiriülest ja valdkondadevahelist elektroonilist suhtlemist, mis võimaldab osutada elektrooniliselt ühenduse poliitika ja meetmete rakendamist toetavaid avalikke teenuseid.

Artikkel 2 Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „koostalitlusvõime“ – eri organisatsioonide suutlikkus toimida koos vastastikku kasulike ja omavahel kokku lepitud ühiste eesmärkide nimel, sh organisatsioonide vahel nende poolt toetatavate äriprotsesside kaudu teabe ja teadmiste vahetamine, mis toimub andmete vahetamisega vastavate info- ja sidetehnoloogiasüsteemide vahel;

b) „lahendused“ – ühised raamistikud, ühisteenused ja üldvahendid;

c) „ühised raamistikud“ – strateegiad, tehnilised kirjeldused, metoodikad, suunised ja sarnased lähenemisviisid ning dokumendid;

d) „ühisteenused“ – üldist laadi toimivad rakendused ja infrastruktuurid, mis vastavad kõikide poliitikavaldkondade tavakasutajate nõudmistele;

e) „üldvahendid“ – viiteplatvormid, ühised ja koostööpõhised platvormid, ühised komponendid ja sarnased vahendid, mis vastavad kõikide poliitikavaldkondade tavakasutajate nõudmistele;

f) „meetmed“ – uuringud, projektid ja nende kaasmeetmed;

g) „kaasmeetmed“ – strateegilised ja teavitusmeetmed, ISA programmi haldamist toetavad meetmed ja kogemuste vahetamise ning parimate tavade vahetamise ja edendamisega seotud meetmed.

Artikkel 3 Tegevused

ISA programmiga toetatakse ja edendatakse järgmisi tegevusi:

a) piiriülest ja valdkondadevahelist koostalitlusvõimet toetavate ühiste raamistike loomine ja täiustamine;

b) kavandatud või vastu võetud ühenduse õigusaktide info- ja sidetehnoloogiaalase mõju hindamine ja kõnealuste õigusaktide rakendamist toetavate info- ja sidetehnoloogiasüsteemide rakendamise kavandamine;

c) olemasolevate ühisteenuste osutamine ja täiustamine ning uute ühisteenuste loomine, industrialiseerimine, osutamine ja täiustamine;

d) olemasolevate taaskasutatavate üldvahendite täiustamine ja uute üldkasutatavate üldvahendite loomine, kättesaadavaks tegemine ja täiustamine.

Artikkel 4 Üldpõhimõtted

ISA programmi raames algatatud või jätkuvad meetmed põhinevad vajaduse korral järgmistel põhimõtetel:

a) tehnoloogilise neutraalsuse ja kohandatavuse põhimõte;

b) eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse põhimõte;

c) turvalisuse põhimõte.

Artikkel 5 Meetmed

1. Ühendus võtab kooskõlas artiklis 8 sätestatud rakenduseeskirjadega koostöös liikmesriikidega artiklis 9 nimetatud jooksvas tööprogrammis kindlaks määratud meetmeid. Kõnealused meetmed rakendab komisjon.

2. Uuringud on üheetapilised ja nende lõpetamisel esitatakse lõpparuanne.

3. Projektid on vajaduse korral kolmeetapilised:

a) algetapp, mille tulemusel koostatakse projekti kavand,

b) täitevetapp, mis lõpeb täitmisaruande esitamisega, ja

c) kasutusetapp, mis algab siis, kui lahendus tehakse kasutamiseks kättesaadavaks.

Projekti asjaomased etapid määratletakse meetme lisamisel jooksvasse tööprogrammi.

4. ISA programmi rakendamist toetatakse kaasmeetmetega.

Artikkel 6 Projekti kavand ja täitmisaruanne

1. Projekti kavandis kirjeldatakse järgmist:

a) ulatus, eesmärgid ja probleemid või võimalused, sh lahenduse eeldatavad kasusaajad ja sellest oodatav kasu ning kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad, millega kõnealust kasu mõõdetakse;

b) lähenemisviis, sh organisatsioonilised aspektid, näiteks etapid, väljundid ja vahe-eesmärgid ning vajaduse korral mitmekeelset suhtlemist hõlbustavad meetmed;

c) sidusrühmad ja kasutajad ning vastav juhtimisstruktuur;

d) lahenduse üksikasjad, sh seostatus teiste lahendustega ja sõltuvus nendest, eeldatavate kulude jaotus, ajakava ja tingimused ning hinnanguline kogumaksumus, sh vajaduse korral kasutamise aastakulu;

e) omadused;

f) piirangud, sh turva- ja andmekaitsenõuded.

2. Täitmisaruandes kirjeldatakse järgmist:

a) ulatus, eesmärgid ja probleemid või võimalused võrreldes projekti kavandis kirjeldatuga;

b) projekti tulemuslikkus, sh saavutuste mõõtmine, tekkinud kulud, tegelik ajakava ja tingimused võrreldes projekti kavandis kirjeldatuga, eeldatava investeeringutasuvuse analüüs ja hinnanguline kogumaksumus, sh kasutamise aastakulu;

c) organisatsioonilised aspektid, sh kohaldatud juhtimisstruktuuri sobivus ja vajaduse korral soovitused täitmisjärgse juhtimisstruktuuri kohta;

d) vajaduse korral lahenduse kasutusetappi üleviimise kava ja teenuse taseme näitajad;

e) olemasolevad kasutusjuhendid ja tehnilise toe materjalid.

Artikkel 7 Lahendused

1. Ühised raamistikud luuakse ja säilitatakse uuringute abil.

Uuringuid kasutatakse ka kavandatud või vastu võetud ühenduse õigusaktide info- ja sidetehnoloogiaalase mõju hindamise toetamiseks ning kõnealuste õigusaktide rakendamist toetavate lahenduste rakendamise kavandamiseks.

2. Üldvahendid luuakse ja säilitatakse projektide abil. Projekte kasutatakse ka ühisteenuste loomiseks, industrialiseerimiseks, osutamiseks ja säilitamiseks.

Artikkel 8 Rakenduseeskirjad

1. ISA programmi rakendamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa koostalitlusvõime strateegiat ja Euroopa koostalitlusvõime raamistikku.

2. Toetatakse võimalikult paljude liikmesriikide osalemist uuringus või projektis.

3. Lahenduste väljatöötamine või täiustamine põhineb vajaduse korral kogemuste jagamisel ning parimate tavade vahetamisel ja edendamisel või kaasneb sellega kogemuste jagamine ning parimate tavade vahetamine ja edendamine.

4. Dubleerimise vältimiseks ja lahenduse väljatöötamise kiirendamiseks võetakse vajaduse korral arvesse ühenduse või liikmesriikide muude asjaomaste algatuste tulemusi.

Koostoime suurendamiseks ja vastastikuse täiendavuse ning jõupingutuste ühendamise tagamiseks kooskõlastatakse meetmed vajaduse korral ühenduse muude asjaomaste algatustega.

5. Komisjon algatab meetme, määratleb selle etapid, koostab projekti kavandi ja täitmisaruande ning teostab selle üle järelevalvet kooskõlas artikliga 9 kehtestatud jooksva tööprogrammi rakendamise raames.

Artikkel 9 Jooksev tööprogramm

1. Komisjon koostab käesoleva otsuse kestuse ajaks jooksva tööprogrammi meetmete rakendamiseks.

2. Komisjon kiidab heaks jooksva tööprogrammi ja vähemalt kord aastas selle muudatused.

3. Ilma et see piiraks artikli 10 lõike 4 kohaldamist, kohaldab komisjon jooksvat tööprogrammi ja kõiki selle muudatusi heaks kiites artikli 12 lõikes 2 osutatud korda.

4. Iga meetme kohta esitatakse jooksvas tööprogrammis vajaduse korral järgmine teave:

a) ulatus, eesmärgid, probleemid või võimalused, eeldatavad kasusaajad ja oodatav kasu ning organisatsiooniline ja tehniline korraldus;

b) eeldatavate kulude jaotus ja vajaduse korral saavutatavad vahe-eesmärgid.

5. Projekti võib jooksvasse tööprogrammi lisada selle igas etapis.

Artikkel 10 Eelarvesätted

1. Vahendid eraldatakse järgmiste konkreetsete vahe-eesmärkide saavutamise alusel:

a) uuringu, kaasmeetme või projekti algetapi alustamiseks tuleb projekt lisada jooksvasse tööprogrammi;

b) projekti täitmisetapi alustamiseks tuleb esitada projekti kavand;

c) järgneva projekti kasutusetapi alustamiseks tuleb esitada täitmisaruanne.

2. Täitmis- ja kasutusetapi jooksul saavutatavad vahe-eesmärgid (kui on) määratletakse jooksvas tööprogrammis.

3. Kui projekt lisatakse jooksvasse tööprogrammi täitmis- või kasutusetapis, eraldatakse vahendid pärast selle jooksvasse tööprogrammi kandmist.

4. Jooksva tööprogrammi parandused, mis käsitlevad eelarvevahendeid üle 400 000 euro meetme kohta, võetakse vastu artikli 12 lõikes 2 osutatud korras.

5. ISA programm rakendatakse riigihankeid käsitlevate eeskirjade alusel.

Artikkel 11 Ühenduse rahaline toetus

1. Ühiste raamistike ja üldvahendite loomist ja täiustamist rahastatakse täielikult ISA programmi vahenditest. Kõnealuste raamistike ja vahendite kasutamist rahastavad kasutajad.

2. Ühisteenuste loomist, industrialiseerimist ja täiustamist rahastatakse täielikult ISA programmi vahenditest. Kõnealuste teenuste osutamist rahastatakse täielikult ISA programmi vahenditest üksnes ulatuses, milles nende kasutamine võib olla ühenduse huvides. Muul juhul rahastavad teenuste kasutamist, sh nende detsentraliseeritud osutamist, kasutajad.

3. Kaasmeetmeid rahastatakse täielikult ISA programmi vahenditest.

Artikkel 12 Komitee

1. Komisjoni abistab piiriülese koostalitlusvõime komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja mida juhib komisjon.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (mida on viimati muudetud nõukogu 17. juuli 2006. aasta otsusega 2006/512/EÜ) artiklis 4 sätestatud menetluskorda kooskõlas nimetatud otsuse artikli 7 lõikega 3 ja artikliga 8.

3. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud ajavahemik on kolm kuud.

4. Piiriülese koostalitlusvõime komitee võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 13 Järelevalve ja hindamine

1. Komisjon teostab ISA programmi rakendamise üle korrapärast järelevalvet. Ta uurib programmi koostoimet seda täiendavate ühenduse programmidega.

Komisjon esitab piiriülese koostalitlusvõime komiteele igal aastal aruande ISA programmi rakendamise kohta.

2. Lahendused vaadatakse läbi iga kahe aasta järel.

3. ISA programmile antakse vahe- ja lõpphinnang, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt 31. detsembril 2012 ja 31. detsembril 2015.

Hindamise käigus uuritakse ISA meetmete asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust, kasulikkust, jätkusuutlikkust ja sidusust ning hinnatakse nende edukust ISA programmi ja jooksva tööprogrammi eesmärkide saavutamisel. Lisaks uuritakse lõpphindamise käigus, mil määral on ISA programm saavutanud oma eesmärgi.

Samuti uuritakse hindamise käigus seda, millist kasu tõid meetmed ühendusele seoses ühise poliitika arendamisega, tehakse kindlaks valdkonnad, mida tuleks täiustada, ja kontrollitakse koostoimet teiste ühenduse algatustega piiriülese ja valdkondadevahelise koostalitlusvõime valdkonnas.

Artikkel 14 Rahvusvaheline koostöö

1. ISA programm avatakse osalemiseks Euroopa Majanduspiirkonna riikidele ja kandidaatriikidele nende ühendusega sõlmitud lepingute raames.

2. Soodustatakse koostööd muude kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide või organitega, eriti Euroopa–Vahemere partnerluse raames, ja naaberriikidega, eelkõige Lääne-Balkani riikidega. Sellega seotud kulud kaetakse ISA programmi vahenditest.

Artikkel 15 Ühendusevälised algatused

Ilma et see piiraks ühenduse muu poliitika rakendamist, võib ISA programmi raames loodud või kasutatavaid lahendusi kasutada ühendusevälistes algatustes, kui selleks ei tehta lisakulutusi ühenduse eelarvest ega seata ohtu lahenduse peamist ühenduse eesmärki.

Artikkel 16 Finantssätted

1. ISA programmi rakendamise rahastamispakett ajavahemikuks 1. jaanuar 2010 kuni 31. detsember 2015 on 164,1 miljonit eurot, millest 103,5 miljonit eurot on ette nähtud ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2013.

Summa ajavahemikuks pärast 31. detsembrit 2013 loetakse kinnitatuks, kui see on kooskõlas 2014. aastal algaval ajavahemikul kehtiva finantsraamistikuga.

2. Iga-aastased assigneeringud kiidab heaks eelarvepädev asutus finantsraamistiku piires.

Artikkel 17 Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolevat otsust kohaldatakse 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2015.

Strasbourg, [kuupäev]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste (ISA) kohta.

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:

Info- ja sidetehnoloogiad – jaotise 26 „Komisjoni haldus” rakenduskava

Meede: 26 03 üleeuroopaliste e-valitsusteenuste koostalitusvõimeline osutamine riiklikele haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seotud tehnilise ja haldusabi read (endised B..A read)), sh järgmised nimetused:

26 03 01 01 Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alased lahendused (ISA)[12]

26 01 04 01 Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alased lahendused (ISA) — halduskorralduskulud

3.2. Meetme ja finantsmõju kestus:

Kohaldamisperiood: 1. jaanuar 2010 – 31. detsember 2015

Ühenduse eelarvest võib pärast 31. detsembrit 2015 teha makseid kohaldamisperioodil eraldatud summades.

3.3. Eelarve tunnusjooned:

Eelarve-rida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finants-perspektiivi rubriik |

26030101 | Mitte-kohustuslik | Liigen-datud [13] | JAH | JAH | JAH | 1A |

26010401 | Mitte-kohustuslik | Liigen-damata [14] | EI | JAH | JAH | 1A |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 jj | Kokku |

Tegevuskulud [15] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1. | a | 23,00 | 25,20 | 26,00 | 26,10 | 28,50 | 30,50 | 159,3 |

Maksete assigneeringud | b | 5,75 | 23,55 | 25,40 | 26,00 | 26,73 | 51,87 | 159,3 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud [16] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4. | c | 0,8 | 0,8 | 0,8 | 0,8 | 0,8 | 0,8 | 4,8 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 23,80 | 26,00 | 26,80 | 26,90 | 29,30 | 31,30 | 164,1 |

Maksete assigneeringud | b+c | 6,55 | 24,35 | 26,20 | 26,80 | 27,53 | 52,67 | 164,1 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud [17] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5. | d | 2,141 | 2,191 | 2,191 | 2,191 | 2,191 | 2,191 | 13,097 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6. | e | 0,046 | 0,049 | 0,049 | 0,049 | 0,049 | 0,049 | 0,291 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku |

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 25,986 | 28,240 | 29,040 | 29,140 | 31,540 | 33,540 | 177,488 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 8,736 | 26,590 | 28,440 | 29,040 | 29,765 | 54,915 | 177,488 |

Aastate jooksul kasvavas eelarves kajastuvad koostalitlusvõimeliste piiriüleste infosüsteemide rakendamiseks komisjoni ja liikmesriikide käsutusse antud ühisteenuste ja üldvahendite kasvava portfelli kasutuskulud.

Kaasrahastamise andmed

Ei ole kohaldatav.

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

( Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule. Summa ajavahemikuks pärast 31. detsembrit 2013 loetakse kinnitatuks, kui see on kooskõlas 2014. aastal algaval ajavahemikul kehtiva finantsraamistikuga.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[18] sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3. Finantsmõju tuludele

( Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

4.2. Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutine personal ja koosseisuväline personal), vt täpsemalt punktist 8.2.1.

Aastane vajadus | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 |

Personal kokku | 20 | 21 | 21 | 21 | 21 | 21 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

ISA programm peab vastama ühiste raamistike vajadustele, vajadusele suurendada teadlikkust ühenduse õigusaktide info- ja sidetehnoloogiaalasest mõjust, ühisteenuste ja taaskasutatavate üldvahendite vajadustele.

Kõnealused vajadused on kindlaks tehtud seletuskirjas nimetatud valdkondade ja liikmesriikide esindajatega arvamuste vahetamise, eelhindamise ja ametliku konsulteerimise käigus.

Programmi raames algatatud tegevustest saavad peamiselt kasu Euroopa haldusasutused. Ettevõtted ja kodanikud saavad kasu peamiselt kaudselt.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Kõikide ISA programmiga hõlmatud tegevusvaldkondade eest vastutavad liikmesriigid ja ühendus ühiselt. Seepärast sekkub ISA programm vastavalt seletuskirjas selgitatule üksnes ilmse Euroopa lisandväärtuse olemasolu korral. ISA programmi korralduskomitee tagab sidususe ja vastastikuse täiendavuse liikmesriikide tegevustega. Ühenduse tasandil tagab teenustevaheline kooskõlastamine tegevuste kooskõla valdkondades ja samuti konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi osaks oleva info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogrammiga (ICP), et saavutada maksimaalne seostatus ja koostoime. Tihe koostöö ja kooskõlastamine liikmesriikide ja valdkondadega aitab pidevalt hinnata tegelikke vajadusi, tagada tegevuste proportsionaalsus ja subsidiaarsuse põhimõtte järgimine.

Nagu seletuskirjas on selgitatud, suurendab ISA programm peamiselt ühenduse sekkumise rahalist ja majanduslikku väärtust ja aitab tugevdada ning rakendada ühenduse poliitikat ja õigusakte, saavutades valdkondadevahelise ja piiriülese kooskõlastamise kaudu märkimisväärse koostoime.

Nagu seletuskirjas on samuti selgitatud, tagatakse kooskõla ja vastastikune täiendavus konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi osaks oleva info- ja sidetehnoloogia poliitika toetusprogrammiga (CIP) ja eeldatavalt toob see kaasa koostoime.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seotud näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

ISA programmi üldeesmärk on soodustada Euroopa haldusasutuste vahelist tulemuslikku ja tõhusat piiriülest ja valdkondadevahelist elektroonilist suhtlemist, mis võimaldab osutada elektrooniliselt ühenduse poliitika ja meetmete rakendamist toetavaid avalikke teenuseid. Seega on eesmärk seotud praktiliselt kogu ühenduse poliitikaga ja aitab kaasa selle rakendamisele. Täpsemalt toetatakse ühtset turgu, aidates vältida e-tõkete tekkimist ja toetades samas Lissaboni strateegia aluseks olevaid põhimõtteid ja vajadusi.

Oodatavate tulemuste ja näitajate kohta vt üksikasjalikumalt eelhindamise kokkuvõttest.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

( Tsentraliseeritud haldamine

( otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, haldamine on delegeeritud:

( täitevasutustele

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Programmi rakendamise järelevalve toimub kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte ja komisjoni haldusmenetlustega. Järelevalve hõlmab igal aasta korralduskomiteele esitatavat aruannet toetatavate meetmete rakendamise kohta.

Üksikute projektide järelevalve eeldab üksikasjaliku projekti kavandi ja täitmisaruande esitamist, mille alusel mõõdetakse saavutusi. Vahendid eraldatakse kõnealuste vahe-eesmärkide saavutamise korral.

Lisaks vaadatakse lahendused igal teisel aastal läbi.

Eelhindamise kokkuvõttes nimetatud programmi näitajate abil mõõdetakse kindlate ajavahemike järel programmi saavutusi võrreldes eesmärkide ja tulemustega.

6.2 Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Eelhindamisel tuli ametlikult kontrollida, kas sekkumine põhineb ühtsel strateegial, mis on kooskõlas vajaduste, probleemide ja küsimustega, mille lahendamiseks see on ette nähtud. Samuti aitas see tagada, et sekkumine täiendab teisi sekkumisi ja on nendega kooskõlas ning et programmi rakendamiseks on kavandatud nõutav järelevalve- ja hindamissüsteemi, et hõlbustada vahe- ja lõpphindamist. Eelhindamisel selgitatakse, miks komisjon valis ettepanekus kirjeldatud programmi ja milline on oodatav lisandväärtus ja mõju. Eelhindamise käigus hinnatakse rahaliste vahendite ja töötajate vajadust ning esitatakse üldkava, mis sisaldab muu hulgas tulemusi ja näitajaid.

Eelhindamise tulemused on koos konsultatsioonide tulemustega täielikult ettepanekusse lisatud.

Täielik aruanne on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/idabc/en/document/7706 ja kokkuvõte on lisatud finantsselgitusele.

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule IDABC programmi rakendamise hindamise kohta[19] leitakse, et vahehindamise tulemused on peamiselt positiivsed, kuid juhitakse siiski tähelepanu mõnele puudusele, mida soovitatakse IDABC programmi rakendamisel arvesse võtta. Kõik soovitused, mis võivad olla asjakohased seoses ISA programmiga, võetakse arvesse.

IDABC vahehindamise täielik aruanne on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/idabc/en/document/5707/3.

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

ISA programmile antakse vahe- ja lõpphinnang, mis esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt 31. detsembril 2012 ja 31. detsembril 2015.

Vahe- ja lõpphinnang ning vajalikud eelarvevahendid lisatakse ISA tööprogrammi.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Sätestatud on suur hulk finants- ja halduskontrolli mehhanisme. Programmi rakendatakse riigihangete kaudu kooskõlas finantsmääruses määratletud eeskirjade ja menetlustega. Neid kohaldatakse kogu menetluse jooksul ja need on järgmised:

- tööprogrammi koostamine, kusjuures selle kohta esitab arvamuse korralduskomitee ja see sisaldab vahe-eesmärke, mille saavutamise korral vahendid eraldatakse, et tagada tulemuste ja kulude kontrollitavus;

- selliste pakkumistingimuste nõuetekohane koostamine, mis tagavad soovitud tulemuste saavutamise ja tekkinud kulude kontrollitavuse;

- pakkumiste kvalitatiivne ja finantsanalüüs;

- teiste komisjoni talituste kaasamine kogu menetluse jooksul;

- tulemuste kontrollimine ja arvete mitmel tasandil läbivaatamine enne maksmist;

- siseaudit.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi[20]

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

1. meede | Ühiste raamistike loomine ja täiustamine |

2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 |

Ametnikud või ajutine personal[23] (XX 01 01) | A*/AD | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 | 10 |

B*, C*/AST | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 |

Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal[24] | 3 | 4 | 4 | 4 | 4 | 4 |

Muu artikli XX 01 04/05 kohaselt rahastatav personal[25] |

KOKKU | 20 | 21 | 21 | 21 | 21 | 21 |

Personali- ja haldusvajadused kaetakse vastutavale peadirektoraadile eraldatud iga-aastase toetuse raames.

Ametikohtade jaotamisel ajavahemikuks 2014–2015 tuleks arvesse võtta ametikohtade võimalikku ümberjaotamist talituste vahel vastavalt järgmisele finantsraamistikule.

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

- AD-kategooria ametikohtade töötajad tegelevad programmi tegeliku juhtimisega: tööprogrammi viimistlemine, eelarve juhtimine, programmi täitmisega seotud avalike pakkumismenetluste korraldamine, programmi täitmisega seotud lepingute haldamine, jätkuprojektid ja -uuringud, suhtlemine komisjoni talituste ja liikmesriikide ekspertidega, ekspertkohtumiste, õpikodade ja konverentside korraldamine. Nende hulka kuuluvad ka üksuse juht, programmi õigusnõustaja ja korralduskomitee sekretariaadi töötajad.

- AST-kategooria ametikohtade töötajad abistavad järgmistes valdkondades:

- sekretäritöö, lähetuste korraldamine (2 inimest);

- eelarve haldamine, pakkumiskutsed, lepingud ja arvete maksmine (2 inimest);

- teabe levitamine ja suhtlemine (2 inimest);

- logistika: kohtumiste ja õpikodade korraldamine, ekspertidele kutsete saatmine ja neile tasumine, dokumendihaldus (1 inimene).

- END-kategooria ametikohtade töötajad toetavad programmi tegelikku juhtimist, toetades AD-kategooria ametikohtade töötajaid peamiselt liikmesriikidega kooskõlastamisel, jätkuprojektide ja -uuringute ning ekspertkohtumiste, õpikodade ja konverentside korraldamisel.

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud (20, sh kolm END-kategooria ametikoha töötajat, kellega on sõlmitud lepingud, mis lõpevad 2009. aastal)

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

Märkus : IDABC/IDA üksuse ja informaatika peadirektoraadi talituste/arendusüksuste vahelise koostoime tõttu leitakse, et eelhinnangus teenuste loomiseks/osutamiseks ja vahendite loomiseks ette nähtud 4–6 ametikohta ei ole tarvis.

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja nimetus) | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | KOKKU |

Muu tehniline ja haldusabi |

sise- (teenuslepingud)[27] | 0,4 | 0,4 | 0,4 | 0,4 | 0,4 | 0,4 | 2,4 |

välis- |

2 Ekspertrühmade kohtumised, teavitamine ja kommunikatsioon | 0,4 | 0,4 | 0,4 | 0,4 | 0,4 | 0,4 | 2,4 |

Tehniline ja haldusabi kokku | 0,8 | 0,8 | 0,8 | 0,8 | 0,8 | 0,8 | 4,8 |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 |

Ametnikud ja ajutine personal (XX 01 01) | 1,989 | 1,989 | 1,989 | 1,989 | 1,989 | 1,989 |

Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustada eelarverida) | 0,152 | 0,202 | 0,202 | 0,202 | 0,202 | 0,202 |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 2,141 | 2,191 | 2,191 | 2,191 | 2,191 | 2,191 |

Arvestus– Ametnikud ja ajutine personal |

Punktis 8.2.1 nimetatud ametikohtade arv * 117 000 eurot ametikoha kohta. |

Arvestus– Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal |

Punktis 8.2.1 nimetatud ametikohtade arv * 50 578 eurot END-kategooria ametikoha kohta |

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused | 0,046 | 0,049 | 0,049 | 0,049 | 0,049 | 0,049 | 0,291 |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[28] |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 - Infosüsteemid |

2 Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) | 0,046 | 0,049 | 0,049 | 0,049 | 0,049 | 0,049 | 0,291 |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustada, lisades viite eelarvereale) |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | 0,046 | 0,049 | 0,049 | 0,049 | 0,049 | 0,049 | 0,291 |

Arvestus - Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud |

700 eurot lähetuse kohta, 5 AD/END-kategooria personali lähetust aastas (liikmesriikide külastamine, tulemuste levitamine õpikodades ja konverentsidel) |

Eelhindamise kokkuvõte

(Täielik aruanne on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/idabc/en/document/7706 )

1. METOODIKA

Eelhindamine toetab uute või uuendatud ühenduse meetmete ettevalmistamist. Selle eesmärk on teabe kogumine ja eesmärke määratleda aitavate analüüside tegemine, et tagada kõnealuste eesmärkide täitmine, majanduslikult efektiivsete vahendite kasutamine ja hilisema usaldusväärse hindamise võimaldamine.

Eelhindamine käsitleb finantsmääruse[29] artiklis 27 sätestatud nõudeid vastavalt finantsmääruse rakendamist käsitleva komisjoni määruse[30] artiklile 21.

Välisekspertide läbi viidud eelhindamine põhines kättesaadava teabe uuringul, küsitlustel ja kahel liikmesriikide ja IDABC personali miniuuringul ning õpikodadel/töösessioonidel.

2. PROBLEEMIDE ANALÜÜS JA VAJADUSTE HINDAMINE

E-valitsuse üleeuroopaline mõõde ja koostalitlusvõime mõiste

Liikmesriigid kasutavad avalike teenuste osutamisel üha enam info- ja sidetehnoloogiaid, et teenuste osutamine oleks tulemuslikum ja tõhusam. Kuigi kõnealuseid e-valitsusteenuseid kasutatakse liikmesriikide tasandil üha enam, kasutatakse neid üleeuroopalisel tasandil vähe. Kui liikmesriikidel on vaja kõnealuste teenuste või ELi õigusaktide rakendamise toetamiseks suhelda teiste liikmesriikidega, on selle eeltingimuseks siiski koostalitlusvõime.

Uue riikliku sekkumise aluseks olevad üldised tegevuspõhimõtted

Euroopa strateegiates ja poliitikas on juba kindlaks määratud ja neisse on integreeritud vajadus parandada koostalitlusvõimet ja osutada avalikke teenuseid tõhusamalt ja tulemuslikumalt. Uus ühenduse meede peaks põhinema praeguse poliitika ja kõnealuste strateegiate aluseks olevatel põhimõtetel (näiteks ühtse turu ja Lissaboni strateegia toetamine).

E-valitsuse piiriülest ja valdkondadevahelist koostalitlusvõimet takistavad tegurid

E-valitsuse üleeuroopalist mõõdet takistavad erinevad tegurid, millest mõned on seotud liikmesriikide institutsiooniliste, kultuuriliste, õiguslike ja poliitiliste erinevustega ja teised üleeuroopalise lähenemisviisi puudumisega ühistele probleemidele.

Sihtrühmade ja peamiste osaliste kindlaksmääramine

Jätkumeede peaks keskenduma peamistele kasusaajatele, st Euroopa haldusasutustele, kelle töö muutub koostalitlusvõime toel tõhusamaks ja tulemuslikumaks, sest kogu Euroopat puudutavates küsimustes paraneb suhtlemine teiste haldusasutustega, st teiste liikmesriikide ja EÜ valdkondadega. Ettevõtted ja kodanikud saavad kaudset kasu.

Ühenduse meetme vajaduste hindamine

Mõned vajadused on juba kaetud varasemate ja praeguste EÜ programmidega, sh IDA ja IDABC programmiga, mille tulemusel on vastu võetud ühtsed suunised ja raamistikud ning loodud vahendid, teenused ja infrastruktuurid. Täiendavad meetmed peaksid toetuma kõnealustele jõupingutustele. Uuendatud ühenduse meedet on vaja kahel põhjusel:

- et tagada väljatöötatud lahenduste järjepidevus ja jätkusuutlikkus ning

- et rahuldada tekkivaid või uusi vajadusi, mida liikmesriigid ja/või valdkonnad on nimetanud.

Tegelikult tuleb:

- tagada kooskõlastamine;

- suurendada teadlikkust;

- intensiivistada dialoogi tööstusharu sidusrühmadega;

- koondada ja taaskasutada olemasolevaid vahendeid, teenuseid ja infrastruktuure;

- määrata kindlaks EÜ õigusaktide info- ja sidetehnoloogiaalane mõju;

- kaitsta andme- ja teabevahetust ja turvasüsteeme;

- sätestada ühised raamistikud, suunised ja tehnilised kirjeldused.

3. ÜHENDUSE KAASAMISEST SAADAV LISANDVÄÄRTUS

Kuigi kodanikele ja ettevõtetele avalike teenuste osutamise õiguspädevus kuulub liikmesriikidele, näitasid IDABC korralduskomitee liikmetele saadetud uuringu vastused, et nõustutakse, et ühenduse meede annab lisandväärtust.

Kasutades ühenduse meetme vajaduse hindamisel vastandlikke väiteid, jõuti muu hulgas järeldusele, et:

- üleeuroopalist koostalitlusvõimet oleks Euroopa Ühenduse sekkumiseta raske saavutada;

- ühenduse sekkumiseta kaoksid varasemate ja praeguste programmide raames loodud infrastruktuuriteenused ning liikmesriigid ja valdkonnad peaksid otsima üksiklahendusi.

- ühiseid lahendusi, mida erinevate liikmesriikide haldusasutused saavad ühiselt kasutada, ei saa välja töötada ühenduse sekkumiseta;

- liikmesriikidel oleks raske ja kulukas saavutada liikmesriigi tasandil Euroopa tasandi kooskõlastatust.

4. ÜHENDUSE EESMÄRK JA OODATAVAD TULEMUSED

Kasutades eesmärke, mille komisjon ja liikmesriigid on esialgsete arutelude käigus juba kindlaks määranud, on välja töötatud kuus ühenduse meetme eesmärki, milles üks on strateegiline ja viis on seotud täitmisega:

- töötada välja Euroopa koostalitlusvõime poliitika;

- võtta ELi õigusaktides rohkem arvesse info- ja sidetehnoloogiaalast mõõdet;

- toetada ühiste raamistike kasutamist;

- suurendada ühisteenuste kasutamist;

- suurendada taaskasutatavate üldvahendite kasutamist;

- võtta peameetme toetamiseks kaasmeetmeid.

Eelhindamisel on iga nimetatud üldeesmärgi all määratletud konkreetsed eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seotud näitajad. Tulemuse võib esitada järgmisel kokkuvõtlikul kujul:

Eesmärgid (tegevused) | Oodatavad tulemused | Näitajad[31] |

Ühiste raamistike loomine ja täiustamine | Ühtne raamistike kogum, mis loob tausta, milles liikmesriigid ja valdkonnad võivad arutleda piiriülese ja valdkondadevahelise koostalitlusvõime üle Üleeuroopaliste e-valitsusteenuste sujuvam rakendamine | Ühiste tehniliste kirjelduste, suuniste, metoodikate, strateegiate jne arv. Uuringud (liikmesriikides ja valdkondades): terviklikkus asjakohasus kasutamine Riiklik ja rahvusvaheline viitamine |

EÜ õigusaktide info- ja sidetehnoloogiaalase mõju hindamine | EÜ õigusaktide sujuvam rakendamine, kuna juba kavandamisjärgus võetakse arvesse info- ja sidetehnoloogiaalast mõõdet Õigusaktide õigeaegset rakendamist toetavate teenuste ja vahendite vajaduse kindlaksmääramine ELi poliitika info- ja sidetehnoloogiaalase mõõtme mõistmine Üleeuroopaliste e-valitsusteenuste sujuvam rakendamine | Kindlaks määratud asjaomaste õigusaktide arv Valdkondade ja programmide vaheliste edukate kontaktide arv Kindlaks määratud vajalike uute lahenduste arv Rakendatud lahenduste arv Uuringud (liikmesriikides ja valdkondades): teadlikkus terviklikkus asjakohasus kasutamine õigeaegsus |

Ühisteenuste loomine, täiustamine ja osutamine | Valdkondade ja liikmesriikide vajadustele vastavate ühisteenuste kättesaadavus Ühtsete teenuste professionaalne osutamine Üleeuroopaliste e-valitsusteenuste sujuvam rakendamine | Ühisteenuste kvaliteedikriteerium Ühisteenuste teadaolevate kasutajate arv Uuringud (liikmesriikides ja valdkondades): terviklikkus asjakohasus kasutamine piisavus Projektispetsiifilised näitajad (määratlemisel) |

Taaskasutatavate üldvahendite loomine ja täiustamine | Valdkondade ja liikmesriikide vajadustele vastavate vahendite kättesaadavus Ühtsete vahendite professionaalne kättesaadavaks tegemine Üleeuroopaliste e-valitsusteenuste sujuvam rakendamine | Üldvahendite kvaliteedikriteerium Üldvahendite teadaolevate kasutajate arv Uuringud (liikmesriikides ja valdkondades): terviklikkus asjakohasus kasutamine piisavus Projektispetsiifilised näitajad (määratlemisel) |

Kaasmeetmete rakendamine |

Teabevahetuse ja parimate tavade jagamise korraldamine | Suurenenud teadlikkus parimatest tavadest Parimate tavade taaskasutamine | Platvormide kasutajate arv Kogukondade arv ja suurus Tegelik taaskasutamine, jagamine ja koostöö (edulood) Uuringud (liikmesriikides ja valdkondades): Platvormi kasulikkus teabe leidmisel kogemuste vahetamisel koostöö alustamisel |

Kooskõlastusfunktsiooni täiustamine | Rohkem koostoimet ja vähem tegevuste dubleerimist Harmoonilisemad ja ühtsemad lähenemisviisid Sidusrühmade ühtsed teadmised Rohkem valdkondadevahelist piiriülest koostööd süsteemide loomisel | Edulood Uuringud (liikmesriikides ja valdkondades): Kas programm tagab liikmesriikide ja valdkondade vahelise tõhusa kooskõlastamise ja koostöö? |

Ühisteenuste ja taaskasutatavate üldvahendite nähtavamaks muutmine | Võimalike kasutajate (liikmesriikide ja valdkondade) suurenenud teadlikkus ühisteenustest üleeuroopaliste e-valitsusteenuste loomisel Ühisteenuste ja vahendite arvesse võtmine | Peadirektoraadi algatusel toimunud kontaktide arv programmiga Ühisteenuseid ja vahendeid kasutavate üleeuroopaliste e-valitsusteenuste arv |

Strateegilised ja toetavad tegevused | Programmi täiustamine | Hindamisaruanded |

5. EDASTUSMEHHANISMID, MEETME RAKENDAMISE VAHENDID

Eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleks meetmes kasutada erinevaid teostusmehhanisme, vahendeid ja tegevusi. Vahendid ei tohiks erineda IDABC vahenditest.

6. OLEMASOLEVAD POLIITILISED VALIKUD JA MEETME ÜHTSUS

Eelhindamise käigus hinnati kolme võimalust. Üks võimalus on delegeerida tegevused reguleerivale asutusele. Seda võimalust ei soovitatud, kuna see tähendaks liiga suuri üldkulusid ja seda ei saaks rakendada piisavalt kiiresti, et süsteem hakkaks toimima enne 2009. aasta lõppu.

Teine võimalus on ühendada programm CIP ICT PSP programmiga, mis tagaks tegevuste teatava ühtsuse ja tõenäoliselt ka koostoime. Teatud sarnasustele vaatamata erinevad programmide eesmärgid oluliselt, meetmeid võetakse arendus-/tootmisahela erinevates osades, erinevad on ka tähtajad ja rahastamismehhanismid. Nimetatud võimaluse miinused kaaluvad kindlasti üles selle plussid.

Seetõttu leitakse eelhinnangus, et kahte programmi ei tohiks ühendada ja soovitatakse jääda esialgse valiku, st iseseisva programmi juurde.

Siiski on vaja tihedat koostööd tegevustasandil , et tagada teadlikkus ja kooskõlastamine, ja ka strateegilisel tasandil programmide kavandamise ajal, eelkõige jätkuprogrammi ja CIP ICT PSP programmi vahel, mis peaksid tegema koostööd ka töörühmade loomise ajal.

7. ASSIGNEERINGUTE MAHT

Jätkuprogrammi eelarve suhtes on esitatud kaks ettepanekut. „Väike” eelarve oleks 159 miljonit eurot ja „suur” eelarve 220 miljonit eurot, mis on jagatud eesmärkide kaupa järgmiselt:

Eesmärgid | Miljonit eurot Väike eelarve | Miljonit eurot Suur eelarve |

1. Euroopa koostalitlusvõime poliitika väljatöötamine | 3 | 6 |

2. ELi õigusaktides info- ja sidetehnoloogia aspektide parem arvessevõtmine | 6 | 12 |

3. Ühiste raamistike toetamine | 9 | 12 |

4. Ühisteenuste kasutamise suurendamine | 99 | 124 |

5. Taaskasutatavate üldvahendite kasutamise suurendamine | 18 | 30 |

6. Kaasmeetmed | 24 | 36 |

Kokku | 159 | 220 |

Jätkuprogrammi läbiviimiseks on hinnanguliselt vaja vähemalt 25 täistööajaga töötajat, suure eelarve puhul 32.

8. KOKKUVÕTE

Kuigi eelmised programmid on infotehnoloogialahenduste kättesaadavaks tegemisega juba suuresti kaasa aidanud ühtse turu laienemisele, süvenemisele ja paremale toimimisele ning Euroopa haldusasutuste vahelisele tõhusale ja tulemuslikule koostööle, on siiski vaja ühenduse sekkumist, et tagada juba toimivate meetmete järjepidevus ja jätkusuutlikkus ning rahuldada tekkivaid või uusi vajadusi, mida liikmesriigid ja valdkonnad on nimetanud.

Eesmärgid peaksid olema järgmised:

- Euroopa koostalitlusvõime poliitika väljatöötamine;

- ELi õigusaktides info- ja sidetehnoloogia aspektide parem arvesse võtmine;

- ühiste raamistike toetamine;

- ühisteenuste kasutamise suurendamine;

- taaskasutatavate üldvahendite kasutamise suurendamine.

Võttes arvesse eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi ja toetusmehhanisme, oleks kõige sobivam esialgne valik, st jätkuprogramm.

„Väike” eelarve on 159 miljonit eurot ja „suur” eelarve 220 miljonit eurot. Valiku rakendamiseks vajalik personal on vastavalt 25 ja 32 töötajat.

[1] ELT L 144, 30.4.2004, parandatud versioon ELT L 181, 18.5.2004, lk 25.

[2] EÜT L 203, 3.8.1999, lk 1. Otsust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 885/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).

[3] ELT L 310, 9.11.2006, lk 15.

[4]

[5]

[6]

[7] ELT L 144, 30.4.2004, parandatud versioon ELT L 181, 18.5.2004, lk 25.

[8] EÜT L 203, 3.8.1999, lk 1. Otsust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 885/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).

[9] EÜT L 203, 3.8.1999, lk 9. Otsust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 885/2004.

[10] ELT L 310, 9.11.2006, lk 15.

[11] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on viimati muudetud otsusega nr 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 1).

[12] Käesoleva uue eelarverubriigiga asendatakse praegune eelarverida 26 03 01 01 „Üleeuroopalised e-valitsusteenused riiklikele haldusorganitele, ettevõtetele ja kodanikele (IDABC)”. IDABC meetmete lõpetamine kaetakse rubriigist 26 03 01 02 „… lõpuleviimine”

[13] Liigendatud assigneeringud

[14] Liigendamata assigneeringud

[15] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[16] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[17] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 või xx 01 05.

[18] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[19] KOM(2006) 611 (lõplik),http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2006:0611:FIN:EN:HTML

[20] Võrreldes eelhinnangus määratletud „väikese” ja „suure” eelarvega meetmetega liigitatakse käesolevas jaotuses suure eelarvega meetmete hulka need, mida liikmesriigid peavad kõige kasulikemaks ja väikese eelarvega meetmete hulka teised meetmed (mida liikmesriigid peavad siiski kasulikeks).

[21] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[22] Eelarve suureneb alates 2014. aastast seetõttu, et kasutusse jõuavad programmi esimestel aastatel väljatöötatud uued teenused.

[23] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[24] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[25] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[26] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[27] Asutusesisese tehnilise abi töötajad (väga spetsiifiliste tehniliste oskustega), kes abistavad komisjoni töötajaid töövõtjate osutatud teenuste kvaliteedi hindamisel ja/või tehniliselt keerukate dokumentide koostamisel.

[28] Punkt 8.2.4.1. hõlmab kahte komitee kohtumist aastas (2*15 000 eurot).

[29] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1 (muudetud).

[30] EÜT L 357, 21.12.2002, lk 1 (muudetud).

[31] Teatavate tegevuste, näiteks kooskõlastamise ja koostöö näitajad on paratamatult üsna „ähmased”. Seda seetõttu, et nende otsest mõju ja tulemusi on raske mõõta, sest a) nad on sageli pigem mõjutavad kui otsesed, b) neid on seetõttu raske eristada taustateguritest ja seega on otsest põhjuslikku suhet raske määratleda, c) mõju lõplikele kasusaajatele sõltub tavaliselt sellest, kuidas liikmesriigid ja valdkonnad lahendusi rakendavad.