[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 17.9.2008

KOM(2008) 563 lõplik

2008/0183 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta ja määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), seoses toiduabi jaotamisega ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele

{SEK(2008) 2436}{SEK(2008) 2437}

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3730/87 on kehtestatud sekkumisvarudest pärit ja ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele jaotamiseks mõeldud toiduainete määratud organisatsioonidele tarnimise üldeeskirjad. Kõnealune määrus on seejärel kehtetuks tunnistatud ja lisatud määrusse, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus).

Ühenduse poolt kättesaadavaks tehtud sekkumisvarud on rohkem kui kahe aastakümne jooksul olnud enim puudustkannatavate isikute jaoks usaldusväärne toiduga varustamise allikas. Toiduabi jaotamise vajadus on suurenenud järjestikuste laienemiste tõttu, mis on ühenduse puudustkannatavat elanikkonda oluliselt arvukamaks muutnud. 2006. aastal sai abikavast kasu rohkem kui 13 miljonit inimest. Toiduainete hinnatõus mõjub kahjulikult enim puudustkannatavate isikute toiduga kindlustatusele ning suurendab toiduabi andmise kulusid.

Asutamislepingu artikli 33 lõikes 1 määratletud ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid hõlmavad turgude tasakaalustamist ja mõistliku hinnaga toodangu tarbijani jõudmise tagamist. Aastate jooksul abikava kohaselt rakendatud toiduabi jaotamine on aidanud saavutada mõlemat eesmärki ning on enim puudustkannatavate isikute toiduainetega varustatuse ebakindlust vähendades tõestanud, et on oluline vahend, mille abil aidatakse tagada toiduainetega varustatus Euroopa Liidus, samal ajal sekkumisvarusid vähendades.

Möödunud aastate jooksul on ühist põllumajanduspoliitikat oluliselt muudetud selliselt, et esmatähtsa ülesande rõhk on asetunud tootmise suurendamiselt põllumajanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele. Sellega seoses ei kasutata sekkumist reguleerimisvahendina enam üldse toodete puhul nagu oliiviõli, suhkur ja mais ning ülejäänud toodete osas on ta saanud tagasi oma algse rolli ohutu turvavõrguna. Sellest tulenevalt on ühenduse programm juba aastaid toiduainetega varustamisel üha enam turuostudest sõltuv.

Euroopa Parlament väljendas oma 4. aprilli 2006. aasta deklaratsioonis, milles käsitletakse enim puudustkannatavatele isikutele suunatud Euroopa toiduabiprogrammi elluviivate tunnustatud heategevusorganisatsioonide varustamist, muret enim puudustkannatavate isikute jaoks mõeldud Euroopa toiduabiprogrammi tuleviku üle ning tõdes toiduabi nõuete täitmise vajadust, kutsudes komisjoni ja nõukogu üles Euroopa toiduabi programmile kindlat alust looma.

Euroopa Parlamendi 22. mail 2008 vastuvõetud resolutsioonis, milles käsitletakse toiduainete hinnatõusu ELis ja arengumaades, rõhutatakse inimese üht põhiõigust – õigust toidule ning vajadust parandada kõikide inimeste jaoks igal ajal piisava toidu kättesaadavust, et elada aktiivset ja tervislikku elu.

Komisjon on juba kõnealuse abikava olulisust tunnistanud oma 20. mai 2008. aasta teatises „Toimetulek toiduainete kerkivate hindade probleemiga – ELi tegevussuunad”. 18. juuni 2008. aasta kõnes parlamendile märkis Euroopa Komisjoni president, et komisjon kavatseb kõnealuse algatuse eelarvet suurendada kahe kolmandiku võrra.

- Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

Ühenduse toiduabi jaotamise programmi käsitlev internetipõhine avalik arutelu leidis laialdast vastukaja; arutelust osavõtjad avaldasid kõnealuse programmi jätkamisele ülekaalukat toetust. 11. aprillil ja 15. juulil 2008 toimunud töökohtumistel paluti liikmesriikides toiduabi jaotamisega tegelevatel heategevusorganisatsioonidel teha ettepanekuid; põllumajandusturgude ühise korralduse komitee töö raames tutvustasid riiklikud asutused oma seisukohti programmi rakendamiseks.

Järgides kohustust tagada parem õigusloome, hindas komisjon nelja võimalikku mõju: „ status quo ”, mille puhul sekkumisvarud on toiduainetega pideva varustamise ainuke allikas; teine võimalus „sekkumisvarud, mida täiendatakse turult tehtud ostudega”, mille puhul oleks programmi alus kauba võtmine sekkumisvarudest (kui need on kättesaadavad) ja selle täiendamine turult tehtud ostudega; kolmas võimalus „üksnes turult tehtud ostud”, mille puhul ei ole rohkem võimalik sekkumisvarusid kasutada ja neljas võimalus „toiduabi jaotamise lõpetamine”, mille puhul toiduabi jaotamise programm lõpetatakse kas järk-järgult või ühekorraga. Mõju hindamise tulemusena tõdeti, et seatud eesmärkide saavutamiseks on parimad teine ja kolmas võimalus.

2. ETTEPANEKU OSAD

Sellega seoses teeb komisjon ettepaneku läbi vaadata toiduabi jaotamise programm, mis tugineb järgmistele ettepaneku osadele:

- Varustamise kaks allikat. Toiduaineid saab sekkumisvarudest või turult ostes. Viimase võimaluse puhul ei oleks enam piiranguid, mis on tingitud sellest, et sekkumisvarud ei ole ajutiselt kasutatavad. Kättesaadavuse korral antakse eelistus siiski sobivate sekkumisvarude kasutamisele.

- Jaotatavate toiduainete mitmekesisem valik. Programmiga ettenähtud toiduainete tasakaalustamise parandamiseks ei piirata jaotatavaid toiduained enam üksnes selliste toiduainetega, mille suhtes kohaldatakse sekkumist. Liikmesriigi ametiasutused valivad toitumiskriteeriumide alusel toiduained, mis jaotatakse koostöös kodanikuühiskonna partneritega.

- Pikaajaline eesmärk. Riiklikud ametiasutused ja asjaomased kodanikuühiskonna partnerid peavad toidu jaotamist pikaajaliselt kavandama ning hoolikalt ette valmistama. Kasuteguri suurendamiseks kavandatakse ühenduse toiduabi jaotamise kava kolmeks aastaks. Teiseks ja kolmandaks aastaks ettenähtud abisummad oleksid ainult soovituslikud, mida eelarvepädevad institutsioonid peaksid hiljem kinnitama.

- Selgemad prioriteedid. Liikmesriigid esitavad oma abitaotlused riiklike toiduabi jaotamise programmide alusel, määrates kindlaks oma eesmärgid ja prioriteedid enim puudustkannatavatele isikutele toiduabi jaotamisel.

- Kaasrahastamine. Kaasrahastamisega toetataks abikava ühtekuuluvuse aspekti, tagataks otstarbekas kavandamine ja tõhustataks koostoimeid. Ühenduse kättesaadavaks tehtud rahaliste vahendite sujuvaks kasutuselevõtmiseks ja pidevaks tõhusaks kasutamiseks oleks 2010/2012 kava jaoks ühenduse kaasrahastamise määr 75 % ja vastav määr Ühtekuuluvusfondist rahastatavates liikmesriikides 85 %. 2013/2015 kava jaoks oleksid ühenduse kaasrahastamise määrad vastavalt 50 % ja 75 %.

- Tulemuslik järelevalve ja aruandlus. Eri tasandite aruandluskohustused suurenevad, hõlmates komisjoni hiljemalt 31. detsembriks 2012 esitatavat aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3. MÕJU EELARVELE

Kavandatud eeskirjad on määratud ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele toiduabi jaotamise kava uute sätete rakendamiseks. Ühendus kaasrahastab uut abikava; seepärast on määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 3 lõiget 1 vaja muuta. Eeskirjadel iseenesest mõju eelarvele puudub. Mõju eelarvele algab 2010. aasta toiduabi jaotamise programmiga ja määratakse kindlaks kõnealuse programmi koostamisega.

2008/0183 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta ja määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), seoses toiduabi jaotamisega ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[1]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 10. detsembri 1987. aasta määrusega (EMÜ) nr 3730/87 (millega kehtestatakse sekkumisvarudest pärit ja ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele jaotamiseks mõeldud toiduainete määratud organisatsioonidele tarnimise üldeeskirjad),[2] mis on seejärel kehtetuks tunnistatud ja lisatud nõukogu määrusse (EÜ) nr 1234/2007,[3] on juba rohkem kui kahe aastakümne vältel sätestatud usaldusväärne alus ühenduses enim puudustkannatavate isikute toiduainetega varustamiseks.

(2) Asutamislepingu artikli 33 lõikes 1 määratletud ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid hõlmavad turgude tasakaalustamist ja mõistliku hinnaga toodangu tarbijani jõudmise tagamist. Aastate jooksul abikava kohaselt rakendatud toiduabi jaotamine on aidanud saavutada mõlemat eesmärki ning on enim puudustkannatavate isikute toiduainetega varustuse ebakindlust vähendades tõestanud, et on oluline vahend, mille abil aidatakse tagada toiduainetega varustatus Euroopa Liidus, samal ajal sekkumisvarusid vähendades.

(3) Euroopa Parlament märkis oma 4. aprilli 2006. aasta deklaratsioonis, milles käsitletakse enim puudustkannatavatele isikutele suunatud Euroopa toiduabiprogrammi elluviivate tunnustatud heategevusorganisatsioonide varustamist,[4] et enim puudustkannatavate isikute jaoks mõeldud Euroopa toiduabiprogramm on tõestanud oma väärtust ja olnud miljonite eurooplaste jaoks eluliselt tähtis. Lisaks sellele väljendas Euroopa Parlament muret enim puudustkannatavate isikute jaoks mõeldud Euroopa toiduabiprogrammi tuleviku üle ning tõdes toiduabi nõuete täitmise vajadust, kutsudes muu hulgas komisjoni ja nõukogu üles Euroopa toiduabi programmile kindlat alust looma.

(4) Toiduabiprogrammi alusel abisaajate võimalik arv on suurenenud ühenduse järjestikuste laienemiste tagajärjel. Samal ajal on toiduainete hinnatõus kahjulikult mõjunud enim puudustkannatavate isikute toiduga kindlustatusele ning suurendab toiduabi andmise kulusid. Selle tulemusel on algselt määruse (EMÜ) nr 3730/87 alusel kehtestatud abikava tähtsus aastatega üha suurenenud. Seepärast on oluline ühenduse tasandil abikava jätkata ning edaspidi kohandada seda vastavalt muutunud turu arengule.

(5) Praegune toiduabi jaotamise kava põhineb ühenduse sekkumisvarudest pärit toodete jaotamisel ja ajutiselt ka turult toiduainete ostmisel. Ühise põllumajanduspoliitika järjestikused reformid ja tootjahindade soodus areng on viinud nii sekkumisvarude kui ka toiduainete valiku järkjärgulisele vähendamisele. Järelikult peaks turult ostmised muutuma lisaks sekkumisvarudele abikava toiduainetega varustamise pidevaks allikaks juhul, kui sekkumisvarud ei ole kättesaadavad.

(6) Ühenduse abikava ei saa olla ainuke lahendus toiduabi suurenevale vajadusele ühenduses. Riiklike haldusasutuste rakendatud riiklikud tegevuskavad ja kodanikuühiskonna mobiliseerimine on enim puudustkannatavate isikute toiduga varustatuse tagamisel samavõrd olulised. Tugeva ühtekuuluvusaspektiga ühenduse abikava võiks siiski olla mudel, kuidas enim puudustkannatavatele isikutele toiduabi jaotada, selle abil võiks aidata luua koostoimet ning püüda innustada riiklikke ja eraalgatusi, et tagada abivajajate toiduga kindlustatus. Võttes lisaks sellele arvesse vähendatud kättesaadavate sekkumisvarude geograafilist hajutatust liikmesriikides, võib see kaasa aidata nende varude parimale kasutamisele. Ühenduse abikava ei peaks seepärast ühtegi sellist riiklikku tegevuskava piirama.

(7) Ühenduse abikava ühtekuuluvusaspektist täielikuks kasusaamiseks, selleks loodud koostoimete tugevdamiseks ja otstarbekaks kavandamiseks peaksid liikmesriigid sätestama toiduabi jaotamise programmi kaasrahastamise. Tuleks kehtestada ühenduse kaasrahastamise ülemmäärad ning lisada ühenduse rahaline panus nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005[5] artikli 3 lõikes 1 sätestatud Euroopa Põllumajanduse Arengu- ja Tagatisfondi tagatisrahastust (EAGF) rahastatavate abikõlblike meetmete loetelusse. Läbivaadatud abikava kohaldamise esimesel aastal tuleks kohaldada kõrgemaid kaasrahastamise määrasid, et tagada rahaliste vahendite pidev tõhus kasutamine ja kaasrahastamise järkjärguline kasutuselevõtmine, võimaldada sujuv üleminek ning vältida varude võimaliku puudumise tõttu abikava lõpetamist.

(8) EAGFi panuse määr tuleks kehtestada, võttes arvesse komisjoni otsuse 2006/596/EÜ[6] I lisas või järgmistes asjaomastes otsustes loetletud Ühtekuuluvusfondist rahastamiseks abikõlblike liikmesriikide olukorda, et tõhustada majanduslikku ja sotsiaalset ühetkuuluvust ühenduses.

(9) Kogemused on näidanud, et kõnealuse abikava haldamist tuleks teatavates punktides täiustada eelkõige selleks, et mitmeaastaste kavadega võimaldada pikemaajalisi perspektiive liikmesriikidele ja määratud organisatsioonidele. Seepärast peaks komisjon kehtestama abikava rakendamiseks kolmeaastased kavad, mis põhinevad komisjonile edastatud liikmesriikide taotlustel ja muul komisjoni poolt asjakohasena käsitataval teabel. Liikmesriigid peaksid iga kolmeaastase kava vältel esitama oma toidukaupade jaotamise abitaotlused riiklike toiduabi jaotamise programmide alusel, osutades oma eesmärkidele ja prioriteetidele enim puudustkannatavatele isikutele toiduabi jaotamisel. Komisjon peaks olemasolevate rahaliste vahendite jaotamiseks määratlema objektiivse metoodika.

(10) Seepärast tuleks määruseid (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 1234/2007 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 3 lõikesse 1 lisatakse punkt g:

„g) määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 27 ette nähtud ühenduse rahaline panus ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele toiduabi jaotamiseks.”

Artikkel 2

Määrust (EÜ) nr 1234/2007 muudetakse järgmiselt.

1) Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27Toiduabi jaotamine ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele

1. Sekkumisvarudest pärit tooted tehakse kättesaadavaks või toidukaubad ostetakse turult selleks, et neid saaks liikmesriikide määratud organisatsioonide kaudu jaotada ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele.

Toidukaupu ostetakse turult üksnes juhul, kui toiduabi jaotamise kava jaoks sobivad sekkumisvarud ei ole kättesaadavad.

2. Abikavas osaleda soovivad liikmesriigid edastavad komisjonile riiklikud toiduabi jaotamise programmid, mis hõlmavad taotlusi kolmeaastase perioodi vältel jaotatavate toidukaupade koguste kohta ning muud asjakohast teavet.

3. Lõikes 1 osutatud abikava põhineb komisjoni koostatud kolmeaastasel kaval, mis tugineb liikmesriikide vastavalt lõikele 2 esitatud taotlustele ja muule komisjoni poolt asjakohasena käsitatavale teabele.Kolmeaastases kavas sätestatakse ühenduse eraldised iga aasta kohta liikmesriikide lõikes ja liikmesriikide iga-aastase rahalise panuse miinimum, mille komisjon määrab kindlaks vastavalt metoodikale, mis sätestatakse vastavalt artikli 43 punktile g vastu võetud rakenduseeskirjades. Programmi teise ja kolmanda aasta eraldised on soovituslikud. Abikavas osalevad liikmesriigid kinnitavad igal aastal lõikes 2 osutatud taotlused. Kõnealuste kinnitamiste järgselt teeb komisjon igal järgneval aastal otsuse lõpliku toetussumma kohta eelarves olemasolevate assigneeringute piires.Kolmeaastast kava võib muuta juhul, kui asjakohane areng mõjutab toiduabi jaotamise programmi.

4. Liikmesriikide vastavalt lõikele 1 määratud organisatsioonid ei tohi olla äriühingud.Lõikes 1 osutatud toidukaubad antakse määratud organisatsioonidele üle tasuta.Enim puudustkannatavatele isikutele toidukaupade jaotamine toimub:

a) tasuta või

b) hinnaga, mis ei ole mingil juhul kõrgem määratud organisatsiooni poolt toimingu läbiviimisel tekkinud kuludest, mis on muud kui need kulud, mida võib hüvitada lõike 6 teise lõigu punkti b alusel.

5. Abikavas osalevad liikmesriigid:

a) esitavad komisjonile iga-aastase aruande abikava rakendamise kohta;

b) teavitavad komisjoni õigeaegselt toiduabi jaotamise programmi mõjutavatest arengusuundumustest.

6. Abikava abikõlblikud kulud on:

a) sekkumisvarudest eraldatud toodete kulud, kusjuures vajaduse korral kehtestatakse koefitsientidega kohandatud sekkumishind, et võtta arvesse kvaliteedi erinevust;

b) turult ostetud toidukaupade kulud.

Vastavalt artikli 43 punktile g võib abikõlblikena käsitada järgmisi kulusid:

a) lõikes 1 osutatud toidukaupade määratud organisatsioonide asukohani vedamise kulud;

b) toidukaupade veokulud ja otseselt abikava rakendamisega seotud määratud organisatsioonide halduskulud.

7. Ühendus kaasrahastab abikava abikõlblikke kulusid. Ühenduse kaasrahastamise määr ei ületa:

a) 75 % abikõlblikest kuludest 1. jaanuaril 2010 algava kolmeaasta kava puhul või 85 % ajavahemikul 2007–2013 komisjoni otsuse 2006/596/EÜ* I lisas loetletud Ühtekuuluvusfondist rahastamiseks abikõlblike liikmesriikide puhul;

b) 50 % abikõlblikest kuludest järgmiste kolmeaasta kavade puhul või 75 % konkreetsel aastal otsuse 2006/596/EÜ I lisas või järgmistes otsustes loetletud Ühtekuuluvusfondist rahastamiseks abikõlblike liikmesriikide puhul.

8. Ühenduse abikava ei piira ühtegi ühenduse õigusakte järgivat riiklikku tegevuskava, mille kohaselt jaotatakse toidukaubad enim puudustkannatavatele isikutele.

* ELT L 243, 6.9.2006, lk 47.”

2) Artikli 43 punktid g ja h asendatakse järgmisega:

„g) artikliga 27 ettenähtud toiduabi jaotamise kava ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele, sealhulgas finantsjuhtimist ja eelarvehaldust käsitlevad eeskirjad, sekkumistoodete üleandmine liikmesriikide vahel ning kõnealuse artikli lõike 6 esimese lõigu punkti a kohased abikõlblikud kulud ja koefitsiendid;

h) artikli 27 lõikega 3 ettenähtud kolmeaasta kava koostamine ja muutmine, sealhulgas komisjoni otsused lõplike rahaeraldiste kohta;”

3) Artiklisse 184 lisatakse punkt 9:

„9) Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 31. detsembriks 2012 aruande artikliga 27 ettenähtud ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele toiduabi jaotamise kava kohaldamise kohta ning lisab sellele kõik asjakohased ettepanekud.”

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse kolme aasta kava suhtes, mis algab 1. jaanuaril 2010 või pärast kõnealust kuupäeva.

2009. aasta jaotuskava täitmise suhtes kohaldatakse artiklite 1 ja 2 kohaselt muudetud sätteid nii, nagu need kehtisid enne käesoleva määruse jõustumist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

FINANTSSELGITUS |

1. | EELARVERUBRIIK: 05 02 04 01 | ASSIGNEERINGUD (2008): 307 miljonit eurot |

2. | PEALKIRI: Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta ja määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) |

3. | ÕIGUSLIK ALUS: Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 37 |

4. | EESMÄRGID: Rakendada enim puudustkannatavatele isikutele mõeldud toiduabi jaotamise kava uusi sätteid |

5. | FINANTSMÕJU | 12-KUULINE PERIOOD (miljonites eurodes) | JOOKSEV EELARVEAASTA 2008 (miljonites eurodes) | JÄRGMINE EELARVEAASTA 2009 (miljonites eurodes) |

5.0 | KULUD - EÜ EELARVEST MAKSTAVAD (TOETUSED/SEKKUMISED) - RIIGIASUTUSED - MUUD | - | - | - |

5.1 | TULUD - EÜ OMAVAHENDID (MAKSUD/TOLLIMAKSUD) - RIIKLIKUD | - | - | - |

2010 | 2011 | 2012 | 2013 |

5.0.1 | KAVANDATUD KULUD | a) | - | - | - |

5.1.1 | KAVANDATUD TULUD | - | - | - | - |

5.2 | ARVUTAMISMEETOD: - |

6.0 | KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA JOOKSVA EELARVE ASJAOMASES PEATÜKIS KIRJENDATUD ASSIGNEERINGUTEST? | JAH EI |

6.1 | KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA ASSIGNEERINGUTE ÜMBERPAIGUTAMISEGA JOOKSVA EELARVE PEATÜKKIDE VAHEL? | JAH EI |

6.2 | KAS ON VAJA LISAEELARVET? | JAH EI |

6.3 | KAS TULEVASTESSE EELARVETESSE ON VAJA KIRJENDADA ASSIGNEERINGUID? | JAH EI |

MÄRKUSED: a) Kavandatud eeskirjad on määratud ühenduses enim puudustkannatavatele isikutele toiduabi jaotamise kava uute sätete rakendamiseks. Ühendus kaasrahastab uut abikava, seepärast on vaja täita määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 3 lõikes 1 sätestatut. Eeskirjadel iseenesest mõju eelarvele puudub. Mõju eelarvele algab 2010. aasta toiduabi jagamise programmiga ja määratakse kindlaks kõnealuse programmi koostamise ajal. |

[1] XX

[2] EÜT L 352, 15.12.1987, lk 1.

[3] ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

[4] ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 170.

[5] ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

[6] ELT L 243, 6.9.2006, lk 47.