[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 29.7.2008

KOM(2008) 489 lõplik

2008/0156 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. Taust

- Ettepaneku põhjused ja eesmärgid: ühise põllumajanduspoliitika uue õigusraamistiku väljakujundamine, ühise turukorralduse ühtne määrus (EÜ) nr 1234/2007

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), vaadati läbi konkreetsete sektorite turu ühist korraldust käsitlevad 21 olemasolevat määrust ja koondati need üheks kõikehõlmavaks määruseks, et täiustada ja lihtsustada õigusraamistikku ilma selle aluspõhimõtteid muutmata ja esitada seega ühtlustatud eeskirjad, mis käsitlevad selliseid klassikalisi turupoliitika valdkondi nagu sekkumine, eraladustamine, impordi tariifikvoodid, eksporditoetused, kaitsemeetmed, riigiabi ja konkurentsieeskirjad ning andmete edastamine ja aruandlus.

Komisjon esitas 2006. aasta detsembris ettepaneku võtta vastu ühise turukorralduse ühtne määrus ja ettepanek oli koostatud nii, et ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas aastate jooksul vastu võetud poliitilisi otsuseid kahtluse alla ei seatud. Seepärast piirduti ettepanekus ja seejärel nõukogus vastu võetud määruses tehnilise lihtsustamisega, mis põhines 2006. aasta detsembri õiguslikul olukorral. Teatavate sektorite (eelkõige puu- ja köögiviljasektor, töödeldud puu- ja köögivilja sektor ning veinisektor) olulisi muudatusi ei saanud ühise turukorralduse ühtse määruse vastuvõtmisel veel arvesse võtta. Ehkki muudatused puu- ja köögiviljasektoris ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoris on 14. aprilli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 361/2008[1] vahepeal ühise turukorralduse ühtsesse määrusesse kaasatud, viidi veinireform äsja lõpule nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008, mis käsitleb veinituru ühist korraldust ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1493/1999, (EÜ) nr 1782/2003, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 3/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2392/86 ja (EÜ) nr 1493/1999,[2] avaldamisega.

- Üldine taust

Käesolev ettepanek on oluline osa komisjoni kavast täiustada ja lihtsustada ühist põllumajanduspoliitikat. Komisjoni lähenemisviisi põhiküsimused on esitatud komisjoni 2005. aasta teatises ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise ja parema õigusloome kohta (edaspidi „teatis”)[3]. Selles dokumendis rõhutas komisjon järgmist: „Muutes bürokraatia vähendamisega põllumajandussektoris eeskirju läbipaistvamaks, kergesti mõistetavaks ja vähem tülikaks, vähendatakse ettevõtete kulusid ning tagatakse Euroopa kodanikele kulutustele vastav tulu.”

- Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Veinituru ühine korraldus, määrus (EÜ) nr 479/2008, tunnistatakse käesoleva ettepanekuga kehtetuks ja selle sisu võetakse täielikult üle ühise turukorralduse ühtsesse määrusesse.

- Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

Käesolev põllumajandusvaldkonda käsitlev ettepanek on osa komisjoni lähenemisviisist paremale õiguslikule reguleerimisele ja lihtsustamisele, nagu see on väljendatud komisjoni 25. oktoobri 2005. aasta teatises „Ühenduse Lissaboni kava rakendamine: õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia”[4] ja heaks kiidetud 16. detsembril 2003. aastal sõlmitud paremat seadusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes[5].

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

- Konsulteerimine huvitatud isikutega

Huvitatud isikutega konsulteeriti ühise turukorralduse ühtse määruse ettevalmistamise raames ning lõpuks peeti seda üldiselt positiivseks sammuks, kuna see muudab ühise põllumajanduspoliitika turukorralduse valdkonnas kohaldatavad õigusaktid läbipaistvamaks ja hõlbustab neile juurdepääsu. Edasine konsulteerimine ei ole vajalik, arvestades, et käesoleva ettepanekuga üksnes täiendatakse ühise turukorralduse ühtset määrust ega lisata sellesse olulisi muudatusi.

- Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

- Mõju hindamine

Ei kohaldata. Ettepaneku suhtes ei kohaldata mõju hindamise nõudeid, sest see ei kuulu komisjoni õigusloome- ja tööprogrammi.

3. Horisontaalse ühise turukorralduse õiguslik külg ja põhijooned

- Õiguslik alus

Asutamislepingu artiklid 36 ja 37.

- Ettepaneku sisu

Ühise turukorralduse ühtne määrus ei hõlmanud veel veinituru ühise korralduse põhiaspekte, kuna ühise turukorralduse ühtse määruse ettepaneku esitamise ajal oli veinituru ühise korralduse poliitiline reform pooleli. Veinisektori puhul nähti 2007. aasta novembris avaldatud ühise turukorralduse ühtse määrusega ette üksnes korralduskomitee menetluse kohaldamine. Ühise turukorralduse ühtse määruse põhjenduse 8 kohaselt tuleb veinisektor täies ulatuses inkorporeerida siis, kui poliitiline reform on läbi viidud; määruse (EÜ) nr 479/2008 avaldamisega on see toimunud.

- Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepaneku eesmärk on sama mis ühise turukorralduse ühtsel määrusel, nimelt lihtsustada ühise turukorralduse õigusraamistikku ilma nende aluspõhimõtete poliitilist suundumust muutmata.

- Õigusakti valik

Kavandatud õigusaktid: määrus.

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased, sest ettepaneku eesmärk on kehtestada horisontaalne ühine turukorraldus, mis on vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

4. Mõju eelarvele

Arvestades, et ettepanekuga ei muudeta kehtivaid ühise põllumajanduspoliitika meetmeid, ei mõjuta see eelarvet.

5. Lihtsustamine

Käesoleva ettepanekuga täiendatakse õigusakti, mis on võetud vastu tehnilise lihtsustamise eesmärgil. Käesoleva ettepanekuga lihtsustatakse veelgi ühise põllumajanduspoliitika õiguskeskkonda ja lisatakse ühise turukorralduse ühtsesse määrusesse sealt seni puudunud eeskirjad. Ettepaneku tulemusena oodatakse kehtivate õigusaktide olulist lihtsustamist.

Kehtivate õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Ettepaneku vastuvõtmise tulemusena tunnistatakse kehtetuks veel üks nõukogu määrus.

2008/0156 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 36 ja 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

1. Ühise põllumajanduspoliitika reguleeriva keskkonna lihtsustamise eesmärgil tunnistati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (edaspidi „ühise turukorralduse ühtne määrus”)[6] kehtetuks ja asendati ühe õigusaktiga kõik määrused, mis nõukogu oli vastu võtnud alates ühise põllumajanduspoliitika sisseviimisest põllumajandustoodete või -tooterühmade turgude ühise korralduse kehtestamise raames.

2. Ühise turukorralduse ühtse määruse põhjenduses 7 selgitatu kohaselt ei olnud lihtsustamise eesmärk seada kahtluse alla ühises põllumajanduspoliitikas aastate jooksul tehtud poliitilisi otsuseid ja seetõttu ei nähtud määrusega ette uusi õigusakte või meetmeid. Seetõttu peegeldab ühise turukorralduse ühtne määrus poliitilisi otsuseid, mis olid vastu võetud kuupäevaks, mil komisjon esitas ühise turukorralduse ühtse määruse ettepaneku.

3. Paralleelselt ühise turukorralduse ühtse määruse vastuvõtmise läbirääkimistega alustas nõukogu ka läbirääkimisi veinisektori poliitilise reformi üle, mis on nüüdseks viidud lõpule nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008, mis käsitleb veinituru ühist korraldust ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1493/1999, (EÜ) nr 1782/2003, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 3/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2392/86 ja (EÜ) nr 1493/1999,[7] vastuvõtmisega. Ühise turukorralduse ühtse määruse põhjenduse 8 kohaselt inkorporeeriti ühise turukorralduse ühtsesse määrusesse algusest peale ainult need veinisektori sätted, mida poliitiliselt ei reformitud, ja need sisulised sätted, mida reformiti, tuleks kaasata alles pärast reformide rakendamist. Arvestades, et see on toimunud, siis tuleks veinisektor lülitada nüüd täielikult ühise turukorralduse ühtsesse määrusesse, lisades kõnealusesse määrusesse määrusega (EÜ) nr 479/2008 vastu võetud poliitilised otsused.

4. Kõnealuste sätete kaasamisel ühise turukorralduse ühtsesse määrusesse tuleks järgida sama lähenemisviisi, mis võeti ühise turukorralduse ühtse määruse vastuvõtmisel – mitte seada kahtluse alla nende sätete nõukogupoolse vastuvõtmise ajal tehtud poliitilisi otsuseid ega nende poliitiliste otsuste ajendeid, mida on kirjeldatud vastavate määruste asjakohastes põhjendustes.

5. Seepärast tuleks ühise turukorralduse ühtset määrust vastavalt muuta.

6. Ühise turukorralduse ühtse määruse artikliga 175 inkorporeeriti asutamislepingust tulenevate konkurentsieeskirjade kohaldamist käsitlevad sätted seoses ühise turukorralduse ühtse määrusega hõlmatud sektoritega. Seni oli selliseid sätteid reguleerinud nõukogu 24. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1184/2006, millega kohaldatakse teatavaid konkurentsieeskirju põllumajandustoodete ja saaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes[8]. Ühise turukorralduse ühtse määruse artikliga 200 kohandati seetõttu määruse (EÜ) nr 1184/2006 reguleerimisala. Arvestades, et veinisektor lülitatakse täielikult ühise turukorralduse ühtsesse määrusesse ja kõnealuses määruses sätestatud konkurentsieeskirjad laienevad veinisektorile, tuleks veinisektor määruse (EÜ) nr 1184/2006 reguleerimisalast välja jätta.

7. Selle tagamiseks, et üleminek määruse (EÜ) nr 479/2008 sätetelt käesoleva määrusega ette nähtud sätetele ei mõjutaks jooksvat veini turustusaastat 2008/2009, tuleks muudatusi kohaldada alates järgmisest veini turustusaastast, st 1. augustist 2009,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1234/2007 muudetakse järgmiselt.

1) Artikli 1 lõige 2 jäetakse välja.

2) Artikli 3 esimese lõigu punkti c järele lisatakse järgmine punkt:

„ca) veinisektori puhul 1. augustist järgmise aasta 31. juulini;”.

3) Artiklit 55 muudetakse järgmiselt:

a) pealkiri asendatakse järgmisega:

„Artikkel 55Kvoodisüsteemid ja tootmisvõimsus”;

b) lõike 2 järele lisatakse järgmine lõige:

„2a Veinisektori puhul kohaldatakse tootmisvõimsuse eeskirju seoses istutusõiguseta rajatud istanduste, üleminekuaja istutusõiguste ja väljajuurimiskavaga kooskõlas IVa jao sätetega.”.

4) II osa I jaotise III peatüki IV jao pealkiri asendatakse järgmisega:

„IV JAGUMENETLUSEESKIRJAD SEOSES SUHKRU JA PIIMAKVOOTIDEGA”.

5) ARTIKLIS 85 ASENDATAKSE SISSEJUHATAVAD SÕNAD JÄRGMISTEGA:

Komisjon võtab vastu I, II ja III jao kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, mis võivad käsitleda eelkõige:”.

6) II osa I jaotise III peatüki IV jao järele lisatakse järgmine IVa jagu.

„IVa JAGUVEINISEKTORI TOOTMISVÕIMSUS

I ALAJAGU ISTUTUSÕIGUSETA RAJATUD ISTANDUSED

ARTIKKEL 85A PÄRAST 31. AUGUSTIT 1998 ISTUTUSÕIGUSETA RAJATUD ISTANDUSED

1. Pärast 31. augustit 1998 ilma vastava istutusõiguseta rajatud viinamarjakasvatusalad juurivad tootjad vajaduse korral omal kulul välja.

2. Kuni lõike 1 kohase väljajuurimiseni võib kõnealuses lõikes osutatud aladelt pärit viinamarju ja neist valmistatud tooteid ringlusse lasta ainult destilleerimiseks üksnes tootja kulul. Destilleerimissaaduseid ei tohi kasutada sellise alkoholi valmistamiseks, mille tegelik alkoholisisaldus on 80 mahuprotsenti või vähem.

3. Ilma et see piiraks vajaduse korral liikmesriikide varem määratud karistuste kohaldamist, rakendavad liikmesriigid väljajuurimise kohustuse täitmata jätnud tootjate suhtes karistusi, mis on jagatud täitmatajätmise tõsiduse, ulatuse ja kestuse järgi.

4. Artikli 85g lõikega 1 ette nähtud uute istanduste rajamise ajutise keelu lõppemine 31. detsembril 2015 ei mõjuta käesolevas artiklis sätestatud kohustusi.

Artikkel 85bEnne 1. septembrit 1998 istutusõiguseta rajatud istanduste kohustuslik seadustamine

1. Tootjad seadustavad tasu maksmisega enne 1. septembrit 1998 ilma vastava istutusõiguseta rajatud viinamarjakasvatusalad vajaduse korral hiljemalt 31. detsembriks 2009.

Raamatupidamisarvestuse kontrollimise menetlusi mõjutamata ei kohaldata esimest lõiku määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 2 lõike 3 alusel seadustatud alade suhtes.

2. Lõikes 1 osutatud tasu määravad kindlaks liikmesriigid. Kõnealune tasu vastab asjaomase piirkonna vastava istutusõiguse vähemalt kahekordsele keskmisele väärtusele.

3. Kuni lõike 1 kohase seadustamiseni võib kõnealuses lõikes osutatud aladelt pärit viinamarju või neist valmistatud tooteid ringlusse lasta ainult destilleerimiseks üksnes tootja kulul. Kõnealuseid tooteid ei tohi kasutada sellise alkoholi valmistamiseks, mille tegelik alkoholisisaldus on 80 mahuprotsenti või vähem.

4. Asjaomased tootjad juurivad omal kulul välja lõikes 1 osutatud istutusõiguseta rajatud istandused, mida ei seadustata 31. detsembriks 2009 kooskõlas kõnealuse lõikega.

Liikmesriigid rakendavad väljajuurimise kohustuse täitmata jätnud tootjate suhtes karistusi, mis on jagatud täitmatajätmise tõsiduse, ulatuse ja kestuse järgi.

Kuni esimeses lõigus osutatud väljajuurimiseni kohaldatakse lõiget 3 mutatis mutandis .

5. Artikli 85g lõikega 1 ette nähtud uute istanduste rajamise ajutise keelu lõppemine 31. detsembril 2015 ei mõjuta lõigetes 3 ja 4 sätestatud kohustusi.

Artikkel 85cRinglusse mittelubamise või destilleerimise kontroll

1. Liikmesriigid nõuavad artikli 85a lõike 2 ning artikli 85b lõigete 3 ja 4 alusel tõendeid asjaomaste toodete ringlusse mittelubamise kohta või kui asjaomased tooted on destilleeritud, destilleerimislepingute esitamist.

2. Liikmesriigid kontrollivad lõikes 1 osutatud ringlusse mittelubamist ja destilleerimist. Mittevastavuse korral rakendavad liikmesriigid karistusi.

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni destilleerimisega seotud aladest ja vastavast alkoholi hulgast.

Artikkel 85dKaasmeetmed

Riiklike või ühenduse toetusmeetmete raames ei toetata artikli 85b lõike 1 esimeses lõigus osutatud alasid kuni nende seadustamiseni, samuti artikli 85a lõikes 1 osutatud alasid.

Artikkel 85eRakendusmeetmed

Komisjon võtab vastu käesoleva alajao rakendamise üksikasjalikud eeskirjad.

Kõnealused eeskirjad võivad sisaldada:

a) üksikasju liikmesriikide teavitamisnõuete kohta, sealhulgas Xb lisas osutatud eelarveeraldiste võimaliku vähendamise kohta mittevastavuse korral;

b) üksikasju artiklites 85a, 85b ja 85c sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral liikmesriikide rakendatavate karistuste kohta.

II alajaguIstutusõigus üleminekuajal

ARTIKKEL 85F KESTUS

Käesoleva alajao sätteid kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2015.

Artikkel 85gViinapuude istutamise keeld üleminekuajal

1. Ilma et see piiraks artikli 120a lõigete 1–6, eriti lõike 4 kohaldamist, on artikli 120a lõike 2 kohaselt veiniviinamarjasortideks liigitatavate viinapuude istutamine keelatud.

2. Samuti on keelatud artikli 120a lõike 2 kohaselt liigitatavate veiniviinamarjasortide ümberpookimine muudeks kui kõnealuses artiklis osutatud veiniviinamarjasortideks.

3. Lõigetest 1 ja 2 olenemata on neis lõigetes osutatud istutamine ja ümberpookimine lubatud, kui kehtib:

a) artiklis 85h sätestatud uusistutusõigus;

b) artiklis 85i sätestatud taasistutusõigus;

c) artiklites 85j ja 85k sätestatud varust antud istutusõigus.

4. Lõikes 3 osutatud istutusõigust antakse hektarites.

5. Liikmesriigid võivad otsustada säilitada lõikes 1 osutatud keelu oma territooriumil või oma territooriumi osades kuni 31. detsembrini 2018. Sellisel juhul kohaldatakse asjaomases liikmesriigis vastavalt käesolevas alajaos, sealhulgas käesolevas artiklis, kehtestatud eeskirju, mis reguleerivad üleminekuajal kehtivat istutusõigust.

Artikkel 85hUusistutusõigus

1. Liikmesriigid võivad tootjaile anda uusistutusõiguse järgmistel aladel:

a) mis on mõeldud uusistutuseks maapiirkondade maakorraldusmeetmete raames või riiklike õigusaktide kohaselt vastu võetud sundvõõrandamist käsitlevate meetmete raames;

b) mis on mõeldud katseteks;

c) mis on mõeldud pooktaimede kasvatamiseks või

d) millelt saadavad veinid või viinamarjasaadused on mõeldud ainult viinamarjakasvataja oma majapidamise tarbeks.

2. Antud uusistutusõigust:

a) kasutab tootja, kellele see on antud;

b) kasutatakse enne õiguse andmise aastale järgneva teise veiniaasta lõppu;

c) kasutatakse eesmärkidel, milleks see on antud.

Artikkel 85iTaasistutusõigus

1. Liikmesriigid annavad taasistutusõiguse tootjatele, kes on viinapuud kasvualalt välja juurinud.

Taasistutusõigust ei või siiski anda alade jaoks, kus viinapuud on välja juuritud, ja mille eest makstakse III alajao kohaselt väljajuurimistasu.

2. Liikmesriigid võivad anda taasistutusõiguse tootjatele, kes kohustuvad viinapuud kasvualalt välja juurima. Sellisel juhul peab lubatud ala olema välja juuritud hiljemalt kolmanda aasta lõpuks pärast uute viinapuude istutamist, mille jaoks on antud taasistutusõigus.

3. Antav taasistutusõigus on puhassaagi seisukohalt võrdne alaga, kus viinapuud välja juuriti.

4. Taasistutusõigust kasutatakse põllumajandusettevõttes, millele see anti. Liikmesriigid võivad lisaks sätestada, et sellist taasistutusõigust võib kasutada ainult alal, kus toimus väljajuurimine.

5. Erandina lõikest 4 võib liikmesriik lubada taasistutusõigust osaliselt või täielikult sama liikmesriigi teisele põllumajandusettevõttele üle anda, kui:

a) osa asjaomasest ettevõttest on üle antud kõnealusele teisele ettevõttele,

b) kõnealuse teise ettevõtte alad on mõeldud:

i) kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmiseks või

ii) pooktaimede kasvatamiseks.

Liikmesriigid tagavad, et esimeses lõigus sätestatud erandi kohaldamine ei vii nende territooriumil üldise tootmisvõimsuse kasvuni, eriti siis, kui toimub õiguste üleandmine niisutamata aladelt niisutatud aladele.

6. Lõikeid 1–5 kohaldatakse mutatis mutandis ka ühenduse või liikmesriigi varasemate õigusaktide alusel omandatud taasistutusõigustega sarnaste õiguste suhtes.

7. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 4 lõike 5 alusel antud taasistutusõigust kasutatakse kõnealuses määruses sätestatud aja jooksul.

Artikkel 85jRiiklik ja piirkondlik istutusõiguste varu

1. Liikmesriigid loovad tootmisvõimsuse haldamise parandamiseks istutusõiguste riikliku varu või piirkondlikud varud.

2. Liikmesriigid, kes on loonud määruse (EÜ) nr 1493/1999 kohaselt istutusõiguste riiklikud või piirkondlikud varud, võivad neid varusid säilitada seni, kuni nad kohaldavad kooskõlas käesoleva alajaoga üleminekuajal kehtivat istutusõigust.

3. Riiklikesse või piirkondlikesse varudesse arvatakse järgmised istutusõigused, kui neid ei kasutata ära ettenähtud aja jooksul:

a) uusistutusõigus;

b) taasistutusõigus;

c) varust antud istutusõigus.

4. Tootjad võivad kanda oma taasistutusõigused üle riiklikesse või piirkondlikesse varudesse. Sellise, vajaduse korral riigi vahenditest hüvitatava ümberpaigutuse tingimused määravad liikmesriigid, võttes arvesse osapoolte õigustatud huve.

5. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada varudesüsteemi mitte rakendada, kui nad suudavad tõestada, et kogu nende territooriumil toimib tulemuslik alternatiivne istutusõiguste haldamise süsteem. Alternatiivne süsteem võib vajaduse korral erineda käesoleva alajao asjaomastest sätetest.

Esimene lõik kehtib ka nende liikmesriikide kohta, kes lõpetavad määruse (EÜ) nr 1493/1999 kohaste riiklike või piirkondlike varude haldamise.

Artikkel 85kIstutusõiguse andmine varust

1. Liikmesriik võib anda istutusõigusi varust:

a) tasuta alla 40aastastele piisavate ametioskuste ja pädevusega tootjatele, kes on ettevõtte juhina rajamas esimest ettevõtet;

b) riiklikesse või vajaduse korral piirkondlikesse vahenditesse makstava tasu eest tootjatele, kes kavatsevad neid õigusi kasutada niisuguste viinamarjaistanduste rajamiseks, mille toodangule on tagatud turustusvõimalused.

Liikmesriigid määratlevad kriteeriumid, mille alusel kehtestatakse punktis b osutatud tasu suurus, mis võib erineda olenevalt kõnealuste viinamarjaistanduste kavandatavast lõpptoodangust ja üleminekuaja lõpuni jäävast ajast, mille jooksul kehtib artikli 85g lõigetes 1 ja 2 sätestatud uusistutuste keeld.

2. Varust antud istutusõiguse kasutamise korral tagavad liikmesriigid, et:

a) istutamiseks kasutatud koht, viinamarjasordid ja istutusmeetodid tagavad tulevase toodangu vastavuse turunõudlusega;

b) asjaomane saagikus on tüüpiline piirkonna keskmisele, eriti kui niisutamata aladelt pärinevat istutusõigust kasutatakse niisutatavatel aladel.

3. Varust antud istutusõigused, mida ei kasutata enne nende andmisele järgneva teise veiniaasta lõppu, võetakse õiguse saajalt ära ning arvatakse varusse tagasi.

4. Varus olevad istutusõigused, mis ei ole välja jagatud enne nende varusse arvamisele järgneva viienda veiniaasta lõppu, tühistatakse.

5. Kui liikmesriigis eksisteerivad piirkondlikud varud, võib kõnealune liikmesriik kehtestada eeskirjad, mis lubavad istutusõigusi piirkondlike varude vahel üle kanda. Kui liikmesriigis eksisteerivad nii piirkondlikud kui ka riiklikud varud, võib kõnealune liikmesriik lubada ka ümberpaigutust nimetatud varude vahel.

Varude ümberpaigutuse puhul võidakse kasutada vähenduskoefitsienti.

Artikkel 85lVähese tähtsuse reegel

Käesolevat alajagu ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kus enne 31. detsembrit 2007 ühenduse istutusõigust ei kohaldatud.

Artikkel 85mRangemad riiklikud eeskirjad

Liikmesriigid võivad kehtestada rangemad riiklikud uusistutusõiguse ja taasistutusõiguse andmise eeskirjad. Nad võivad nõuda, et nende eeskirjade kohaselt esitatavaid vastavaid taotlusi ja asjaomast teavet täiendataks teabega, mida on vaja tootmisvõimsuse arengu jälgimiseks.

Artikkel 85nRakendusmeetmed

Komisjon võtab vastu käesoleva alajao kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.

Kõnealused eeskirjad võivad sisaldada eelkõige:

a) sätteid käesoleva alajao kohaldamisega seonduvate ülemääraste halduskulude vältimiseks;

b) viinapuude üheaegset esinemist artikli 85i lõike 2 tähenduses;

c) vähenduskoefitsiendi kohaldamist artikli 85k lõike 5 tähenduses.

III alajaguVäljajuurimiskava

ARTIKKEL 85O KESTUS

Käesoleva alajao sätteid kohaldatakse kuni veiniaasta 2010/2011 lõpuni.

Artikkel 85pReguleerimisala ja mõiste

Käesolevas alajaos on sätestatud tingimused, mille alusel saavad viinamarjakasvatajad viinapuude väljajuurimise eest tasu (edaspidi „väljajuurimistasu”).

Artikkel 85qAbikõlblikkuse tingimused

Väljajuurimistasu võidakse maksta vaid juhul, kui asjaomane maa-ala vastab järgmistele tingimustele:

a) sellele ei ole väljajuurimistaotluse esitamisele eelneva kümne veiniaasta jooksul makstud ühenduse või riiklikku toetust ümberkorraldamise ja muutmisega seotud meetmete võtmiseks;

b) sellele ei ole väljajuurimistaotluse esitamisele eelneva viie veiniaasta jooksul makstud mingeid muid ühenduse ühise turukorralduse toetusi;

c) seda haritakse;

d) see on vähemalt 0,1 hektari suurune. Kõnealune miinimumsuurus võib siiski liikmesriigi vastava otsuse korral olla ka 0,3 hektarit asjaomase liikmesriigi teatavate halduspiirkondade puhul, kus veiniettevõtte viinapuude kasvuala keskmine suurus on suurem kui üks hektar;

e) selle täis istutamisel ei ole rikutud kehtivaid ühenduse või riiklikke sätteid;

f) sellele on istutatud artikli 120a lõike 2 kohaselt liigitatav viinamarjasort.

Punktist e olenemata võib väljajuurimistasu maksta määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 2 lõike 3 ja käesoleva määruse artikli 85b lõike 1 kohaselt seadustatud aladele.

Artikkel 85rVäljajuurimistasu suurus

1. Makstava väljajuurimistasu vahemikud kinnitab komisjon.

2. Konkreetse väljajuurimistasu kehtestab liikmesriik lõikes 1 osutatud vahemike ja asjaomase põllumajandusettevõtte saakide ajaloo alusel.

Artikkel 85sMenetlus ja eelarve

1. Asjast huvitatud tootjad esitavad väljajuurimistasu saamiseks taotluse liikmesriigi vastavatele ametiasutustele hiljemalt iga aasta 15. septembriks. Liikmesriigid võivad kehtestada varasema kuupäeva kui 15. september, tingimusel, et see on hilisem kui 30. juuni ja et nad võtavad vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse artiklis 85u sätestatud erandite kohaldamist.

2. Liikmesriigid teostavad esitatud taotluste suhtes halduskontrolle, vaatavad nõuetekohased taotlused läbi ning teatavad komisjonile iga aasta 15. oktoobriks kogu taotlustega hõlmatud pindala ja summad piirkondade ja saagivahemike lõikes.

3. Väljajuurimiskava maksimaalne aastaeelarve on sätestatud Xd lisas.

4. Kui kogusumma, mille liikmesriik komisjonile teatab, ületab olemasolevaid eelarvelisi vahendeid, määrab komisjon iga aasta 15. novembriks ühtse protsendimäära, mille alusel teatatud summad heaks kiidetakse, võttes vajaduse korral arvesse artikli 85u lõigete 2 ja 3 kohaldamist.

5. Liikmesriigid võtavad iga aasta 1. veebruarini vastu taotlusi:

a) taotletavate alade kohta tervikuna, kui komisjon ei ole määranud lõikes 4 osutatud protsendimäära; või

b) lõikes 4 osutatud protsendimäära kohaldamisest tulenevate alade kohta objektiivsel ja mittediskrimineerival alusel ning lähtudes järgmistest prioriteetidest:

i) liikmesriigid peavad prioriteetseteks taotlejaid, kelle taotlus väljajuurimistasu saamiseks hõlmab taotleja kogu viinamarjaistandust,

ii) teiseks prioriteediks peavad liikmesriigid taotlejaid, kes on vähemalt 55 aastat vanad, või vanemad, kui liikmesriigid nii sätestavad.

Artikkel 85tNõuetele vastavus

Kui põllumajandustootjate puhul tuvastatakse, et nad on oma põllumajandusettevõttes mis tahes ajal kolme aasta jooksul alates väljajuurimistasu väljamaksmisest rikkunud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 3–7 osutatud kohustuslikke majandamisnõudeid ja häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi ning rikkumine tuleneb põllumajandustootjale omistatavast tegevusest või tegevusetusest, vähendatakse tasu summat või tühistatakse see täielikult sõltuvalt rikkumise tõsidusest, ulatusest, kestusest ja korduvusest, ning põllumajandustootja peab vajaduse korral väljajuurimistasu nimetatud sätetes määratud tingimuste kohaselt tagastama.

Artikkel 85uErandid

1. Liikmesriik võib otsustada kõik artikli 85s lõikes 1 osutatud edasised taotlused tagasi lükata, kui selle ala kogusuurus, kus viinapuud on välja juuritud, ulatub 8 %ni Xe lisas osutatud viinapuude kasvualast.

Liikmesriik võib konkreetse piirkonna puhul otsustada kõik artikli 85s lõikes 1 osutatud edasised taotlused tagasi lükata, kui selle ala kogusuurus, kus viinapuud on välja juuritud, ulatub selles piirkonnas 10 %ni nimetatud piirkonna viinapuude kasvualast.

2. Komisjon võib otsustada väljajuurimiskava rakendamise liikmesriigis peatada, kui väljajuurimise jätkamise korral ületaks selle ala kogusuurus, kus viinapuud on välja juuritud, esitatud taotlusi arvestades 15 % Xe lisas osutatud kogu liikmesriigi viinapuude kasvualast.

3. Komisjon võib otsustada väljajuurimiskava rakendamise liikmesriigis mis tahes aastal peatada, kui väljajuurimise jätkamise korral ületaks vastaval kava rakendamise aastal selle ala kogusuurus, kus viinapuud on välja juuritud, esitatud taotlusi arvestades 6 % Xe lisas osutatud kogu liikmesriigi viinapuude kasvualast.

4. Liikmesriigid võivad komisjoni määratud tingimuste kohaselt kuulutada väljajuurimiskava jaoks kõlbmatuks mägedes ja järskudel nõlvadel kasvavad viinapuud.

5. Liikmesriigid võivad kuulutada väljajuurimiskava jaoks kõlbmatuks alad, kus nimetatud kava oleks keskkonnakaalutlustel vastuvõetamatu. Selliselt kõlbmatuks kuulutatud alad ei tohi ületada 3 % kogu Xe lisas osutatud viinapuude kasvualast.

6. Kreeka võib deklareerida, et viinamarjakasvatusalad Egeuse saartel ja Kreeka Joonia saartel, välja arvatud Kreetal ja Euboial, ei ole väljajuurimiskava raames abikõlblikud.

7. Käesolevas alajaos sätestatud väljajuurimiskava ei kohaldata Assooridel, Madeiral ja Kanaari saartel.

8. Liikmesriigid annavad mitteabikõlblikel aladel või lõigete 4–7 alusel mitteabikõlblikeks kuulutatud aladel tegutsevatele tootjatele eelisõiguse muude käesolevas määruses veinisektori suhtes sätestatud toetusmeetmete, eriti toetusprogrammide ümberkorraldus- ja muutmismeetmete ning maaelu arendamise meetmete kasutamiseks.

Artikkel 85vVähese tähtsuse reegel

Käesolevat alajagu ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kus veinitoodang ei ületa 50 000 hektoliitrit aastas. Veinitoodangut arvestatakse viimase viie veiniaasta keskmise toodangu alusel.

Artikkel 85wTäiendav riiklik abi

Liikmesriigid võivad anda lisaks makstavale väljajuurimistasule täiendavat riiklikku abi, mis ei ületa 75 % kohaldatavast väljajuurimistasust.

Artikkel 85xRakendusmeetmed

Komisjon võtab vastu käesoleva alajao kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.

Kõnealused eeskirjad võivad sisaldada eelkõige:

a) artiklis 85q osutatud abikõlblikkuse tingimuste üksikasju, eelkõige seoses selle tõendamisega, et aastatel 2006 ja 2007 hooldati alasid nõuetekohaselt;

b) artiklis 85r osutatud tasu vahemikke ja tasemeid;

c) artiklis 85u osutatud erandite kohaldamise tingimusi;

d) liikmesriikide aruandlusnõudeid, mis on seotud väljajuurimiskava rakendamisega, kaasa arvatud karistusi aruandluse hilinemise eest ja teavet, mida liikmesriigid annavad tootjatele kavas osalemise võimaluste kohta;

e) täiendava riikliku abi aruandlusnõudeid;

f) maksete tähtaegu.”.

7) II osa I jaotise IV peatüki IVa jao järele lisatakse järgmine jagu:

„IVb JAGUVeinisektori toetusprogrammid

I ALAJAGU SISSEJUHATAVAD SÄTTED

ARTIKKEL 103I REGULEERIMISALA

Käesolevas jaos on sätestatud eeskirjad, mis reguleerivad ühenduse vahendite eraldamist liikmesriikidele ning kõnealuste vahendite kasutamist liikmesriikide poolt riiklike toetusprogrammide (edaspidi „toetusprogrammid”) raames veinisektorit toetavate erimeetmete rahastamiseks.

Artikkel 103jKooskõla ja järjepidevus

1. Toetusprogrammid on kooskõlas ühenduse õigusega ning ühenduse tegevuse, poliitika ja prioriteetidega.

2. Liikmesriigid vastutavad toetusprogrammide eest ning tagavad, et need on sisult järjekindlad ning et neid koostatakse ja rakendatakse objektiivselt, võttes arvesse asjaomaste tootjate majanduslikku olukorda ja vajadust vältida tootjate põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist.

Liikmesriigid vastutavad vajalike kontrollimeetmete kehtestamise ja rakendamise ning toetusprogrammidega seotud kohustuste täitmatajätmisega kaasnevate karistuste kehtestamise ja kohaldamise eest.

3. Toetust ei anta:

a) teadusprojektidele ja teadusprojekte toetavatele meetmetele;

b) meetmetele, mis sisalduvad määruse (EÜ) nr 1698/2005 kohastes liikmesriikide maaelu arengu programmides.

II alajaguToetusprogrammide esitamine ja sisu

ARTIKKEL 103K TOETUSPROGRAMMIDE ESITAMINE

1. Iga Xb lisas osutatud tootjaliikmesriik esitab komisjonile viieaastase toetusprogrammi kavandi, mis sisaldab käesolevale jaole vastavaid meetmeid.

Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 5 lõike 1 alusel kohaldatavaid toetusprogramme kohaldatakse jätkuvalt käesoleva määruse alusel.

Toetusprogrammide toetusmeetmed töötatakse välja sellisel geograafilisel tasandil, mida liikmesriik peab kõige asjakohasemaks. Enne komisjonile esitamist tuleb toetusprogrammi suhtes konsulteerida asjakohase territoriaalse tasandi pädevate asutuste ja organisatsioonidega.

Iga liikmesriik esitab ühe toetusprogrammi kavandi, mis võib hõlmata piirkondlikke eripärasid.

2. Toetusprogramme hakatakse kohaldama kolm kuud pärast nende esitamist komisjonile.

Kuid kui toetusprogramm ei vasta käesolevas jaos sätestatud tingimustele, teavitab komisjon sellest liikmesriiki. Sellisel juhul esitab liikmesriik komisjonile muudetud toetusprogrammi. Muudetud toetusprogrammi hakatakse kohaldama kaks kuud pärast selle esitamist, välja arvatud juhul, kui vastuolu ei ole kõrvaldatud – sel juhul kohaldatakse käesolevat lõiku.

3. Lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis liikmesriikide esitatud toetusprogrammide muudatuste suhtes.

4. Artiklit 103l ei kohaldata, kui liikmesriigi ainsaks toetusprogrammi meetmeks on artiklis 103o osutatud vahendite ümberpaigutamine ühtsesse otsemaksete kavasse. Artikli 188a lõigetes 5 ja 6 sätestatud aruandlus- ja hindamiskohustusi kohaldatakse sellisel juhul ainult selle lõike 5 alusel ning selle aasta suhtes, mil nimetatud ümberpaigutamine aset leiab.

Artikkel 103lToetusprogrammide sisu

Toetusprogrammid koosnevad järgmistest osadest:

a) kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus ja nende arvudes väljendatud eesmärgid;

b) peetud konsultatsioonide tulemused;

c) eelhindamine, mis näitab eeldatavat tehnilist, majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju;

d) meetmete rakendamise ajakava;

e) üldine rahastamistabel, mis hõlmab ressursside kasutamist ja kavandatud suunavat meetmetevahelist vahendite jaotust kooskõlas Xb lisas sätestatud ülemmääradega;

f) järelevalveks ja hindamiseks kasutatavad kriteeriumid ja arvulised näitajad ning meetmed, millega tagatakse toetusprogrammide tõhus ja nõuetekohane rakendamine;

g) toetusprogrammi rakendamise eest vastutavate pädevate asutuste ja organite nimed.

Artikkel 103mAbikõlblikud meetmed

1. Toetusprogrammid sisaldavad ühte või mitut järgmist meedet:

a) toetus ühtse otsemaksete kava alusel vastavalt artiklile 103o;

b) müügiedendus vastavalt artiklile 103p;

c) viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine vastavalt artiklile 103q;

d) roheline korje vastavalt artiklile 103r;

e) investeerimisfondid vastavalt artiklile 103s;

f) saagikindlustus vastavalt artiklile 103t;

g) investeeringud vastavalt artiklile 103u;

h) kõrvalsaaduste destilleerimine vastavalt artiklile 103v;

i) alkohoolsete jookide destilleerimine vastavalt artiklile 103w;

j) erakorraline destilleerimine vastavalt artiklile 103x;

k) kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamine vastavalt artiklile 103y.

2. Toetusprogrammid ei sisalda muid meetmeid peale artiklites 103o–103y nimetatute.

Artikkel 103nToetusprogrammide üldeeskirjad

1. Saadaolevate ühenduse vahendite jaotus ja eelarvelised piirangud on sätestatud Xb lisas.

2. Ühenduse toetust antakse üksnes nende abikõlblike kulutuste katmiseks, mis on tehtud pärast asjaomase toetusprogrammi esitamist artikli 103k lõike 1 kohaselt.

3. Liikmesriigid ei kata toetusprogrammide alusel ühenduse rahastatavate meetmete kulusid.

4. Erandina lõikest 3 võivad liikmesriigid kooskõlas riigiabi käsitlevate ühenduse eeskirjadega anda riiklikku abi artiklites 103p, 103t ja 103u osutatud meetmetele.

Asjaomastes riigiabi käsitlevates ühenduse eeskirjades sätestatud abi ülemmäär kehtib kogu riiklikule rahastamisele, mis hõlmab nii ühenduse kui ka riiklikke vahendeid.

III alajaguEritoetusmeetmed

Artikkel 103o Ühtne otsemaksete kava ja viinamarjakasvatajate toetamine

1. Liikmesriigid võivad viinamarjakasvatajaid toetada, andes neile toetusõiguseid, nagu need on määratletud määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotise 3. peatükis, kooskõlas nimetatud määruse VII lisa punktiga O.

2. Liikmesriigid, kes kavatsevad kasutada lõikes 1 osutatud võimalust, peavad sellise toetuse nägema ette oma toetusprogrammides, sealhulgas muutes seoses vahendite ühtsesse otsemaksete kavasse ümberpaigutamisega neid programme artikli 103k lõike 3 kohaselt.

3. Kui toetused on kehtestatud, peavad lõikes 1 osutatud toetused:

a) jääma ühtsesse otsemaksete kavasse ja need ei tohi toetusprogrammide rakendamisele järgnevatel aastatel olla artikli 103k lõike 3 alusel enam kättesaadavad artiklites 103p–103y loetletud meetmete jaoks ning neid ei tohi vastavalt kättesaadavaks teha;

b) vähendama samas ulatuses toetusprogrammides artiklites 103p–103y loetletud meetmeteks kasutada olevaid vahendeid.

Artikkel 103p Müügi edendamine kolmandate riikide turgudel

1. Käesoleva artikli kohane toetus hõlmab teavitus- või müügiedendusmeetmeid, mis on suunatud ühenduse veinidele kolmandates riikides, et suurendada nende konkurentsivõimet kõnealustes riikides.

2. Lõikes 1 osutatud meetmed on suunatud kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinidele või veinidele, millele on märgitud viinamarjasort.

3. Lõikes 1 osutatud meetmed võivad hõlmata üksnes:

a) avalikke suhteid, müügiedendus- või reklaamimeetmeid, eelkõige neid, mis rõhutavad ühenduse toodete eeliseid, eriti seoses kvaliteedi, toiduohutuse või keskkonnasõbralikkusega;

b) osalemist rahvusvahelise tähtsusega üritustel, messidel või näitustel;

c) teavituskampaaniaid, mis tutvustavad eelkõige päritolunimetusi, geograafilisi tähiseid ja mahetootmist hõlmavaid ühenduse süsteeme;

d) uurimusi uute turgude kohta, mis on vajalikud turuväljundite laiendamiseks;

e) uurimusi müügiedendus- ja teavitusmeetmete tulemuste hindamiseks.

4. Ühenduse toetus edendusmeetmetele ei tohi ületada 50 % abikõlblikest kulutustest.

Artikkel 103q Viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine

1. Viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise meetmete eesmärk on suurendada veinitootjate konkurentsivõimet.

2. Viinamarjaistanduste ümberkorraldamist ja muutmist toetatakse käesoleva artikli alusel üksnes siis, kui liikmesriigid esitavad oma tootmisvõimsuse ülevaate artikli 185a lõike 3 alusel.

3. Viinamarjaistanduste ümberkorraldus- ja muutmistoetus võib hõlmata ainult ühte või mitut järgmist tegevust:

a) sordivahetus, sealhulgas ümberpookimise teel;

b) viinamarjaistanduste ümberpaigutamine;

c) viinamarjaistanduste haldamise parandamine.

Ei toetata niisuguste viinamarjaistanduste tavapärast uuendamist, kus viinapuud on ealiselt vananenud.

4. Viinamarjaistanduste ümberkorraldus- ja muutmistoetuse vormid võivad olla üksnes järgmised:

a) meetme rakendamisest tingitud sissetulekute kaotamise puhul tootjatele antav hüvitis;

b) toetus ümberkorraldus- ja muutmiskulude katmiseks.

5. Lõike 4 punktis a osutatud sissetulekute kaotamise eest tootjatele antav hüvitis võib katta kuni 100 % vastavast kahjumist ning seda võib anda ühes järgmistest vormidest:

a) II osa I jaotise III peatüki IVa jao II alajao üleminekuajal kehtivat istutusõigust käsitlevatest sätetest olenemata nii uute kui ka vanade viinapuude üheaegse esinemise lubamine kindla ajavahemiku vältel, mis ei tohi olla pikem kui kolm aastat, kuni lõpeb istutusõigus üleminekuajal;

b) rahaline hüvitis.

6. Ühenduse toetus viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise tegelike kulude katmiseks ei tohi olla suurem kui 50 %. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006* kohaselt lähenemise piirkondadeks liigitatud piirkondades ei tohi ühenduse toetus ümberkorraldus- ja muutmiskulude katmiseks ületada 75 %.

Artikkel 103r Roheline korje

1. Käesolevas artiklis tähendab roheline korje ebaküpsete viinamarjakobarate täielikku hävitamist või eemaldamist, mille tulemusel asjaomase ala saak langeb nullini.

2. Rohelise korje toetuse eesmärk on taastada ühenduse veinituru pakkumise ja nõudluse tasakaal, et vältida turukriise.

3. Rohelise korje toetust võib anda hüvitisena kindlasummalise toetuse vormis hektari kohta ja selle määrab asjaomane liikmesriik.

Toetus ei tohi olla suurem kui 50 % viinamarjakobarate hävitamise või eemaldamise otseste kulude summast ning sissetuleku kaotusest viinamarjakobarate hävitamise või eemaldamise tulemusel.

4. Asjaomased liikmesriigid kehtestavad objektiivsetel kriteeriumidel põhineva süsteemi tagamaks, et rohelise korje meetme alusel üksikisikutest veinitootjatele antav hüvitis ei ületaks lõike 3 teises lõigus osutatud ülemmäära.

Artikkel 103s Investeerimisfondid

1. Investeerimisfondide loomiseks antava toetusega abistatakse tootjaid, kes soovivad end turu kõikumise vastu kindlustada.

2. Investeerimisfondide loomiseks antavat toetust võib anda ajutise ja väheneva abi vormis fondide halduskulude katmiseks.

Artikkel 103t Saagikindlustus

1. Saagikindlustuse toetuse eesmärk on kaitsta tootjate sissetulekut loodusõnnetuste, halbade ilmastikutingimuste, haiguste või kahjurite leviku mõjude eest.

2. Saagikindlustuse toetust võib anda ühenduse rahalise toetuse vormis, mis ei tohi ületada:

a) 80 % kindlustusmaksetest, mille tootjad on tasunud enda kindlustamiseks loodusõnnetustega võrreldavate halbade ilmastikutingimuste põhjustatud kahju vastu;

b) 50 % kindlustusmaksetest, mille tootjad on tasunud enda kindlustamiseks:

i) punktis a osutatud kahjude ja halbadest ilmastikutingimustest tulenevate muude kahjude vastu;

ii) loomade tekitatud kahjude ning taimehaigustest või kahjurite levikust tulenevate kahjude vastu.

3. Saagikindlustuse toetust võib anda üksnes siis, kui asjaomased kindlustushüvitised ei hüvita tootjatele üle 100 % sissetuleku kaotusest, võttes arvesse kõiki tootjatele võimaldatavaid hüvitisi muudest kindlustusriskiga seotud toetuskavadest.

4. Saagikindlustuse toetus ei tohi moonutada kindlustusturu konkurentsi.

Artikkel 103u Investeeringud

1. Toetust võib anda nii materiaalseteks kui ka mittemateriaalseteks investeeringuteks töötlemisrajatistesse, veinitehaste infrastruktuuri ja veini turustamisse, mis parandavad ettevõtte majanduse üldist tulemuslikkust ja on seotud ühe või mitme järgmise tegevusega:

a) XIb lisas osutatud toodete tootmine ja turustamine;

b) XIb lisas osutatud toodetega seotud uute toodete, protsesside ja tehnoloogiate arendus.

2. Lõike 1 kohast toetuse ülemmäära kohaldatakse ainult mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes komisjoni soovituse 2003/361/EÜ** tähenduses. Assooride, Madeira, Kanaari saarte, nõukogu määruse (EÜ) nr 1405/2006*** tähenduses väiksemate Egeuse saarte ja Prantsuse ülemeredepartemangude territooriumide puhul ei kohaldata ülemmäära suuruse suhtes piiranguid. Soovituse 2003/361/EÜ lisa I jaotise artikli 2 lõikega 1 hõlmamata ettevõtete suhtes, millel on vähem kui 750 töötajat või mille käive on väiksem kui 200 miljonit eurot, vähendatakse abi ülemmäära poole võrra.

Toetust ei anta raskustes olevatele ettevõtetele, nagu need on määratletud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks ette nähtud riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes.

3. Abikõlblikeks kulutusteks ei peeta määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 71 lõike 3 punktides a–c osutatud kuluelemente.

4. Seoses lubatavate investeerimiskuludega kehtivad ühenduse toetuse suhtes järgmised abi maksimummäärad:

a) 50 % määruse (EÜ) nr 1083/2006 kohaselt lähenemise piirkondadeks liigitatud piirkondade puhul;

b) 40 % nende piirkondade puhul, mis ei ole lähenemise piirkonnad;

c) 75 % äärepoolseimate piirkondade puhul nõukogu määruse (EÜ) nr 247/2006**** kohaselt;

d) 65 % määruse (EÜ) nr 1405/2006 kohaste väiksemate Egeuse saarte puhul.

5. Lõikes 1 osutatud toetuse suhtes kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklit 72.

Artikkel 103v Kõrvalsaaduste destilleerimine

1. Toetust võib anda veinivalmistamise kõrvalsaaduste vabatahtlikuks või kohustuslikuks destilleerimiseks, mis toimub kooskõlas XVb lisa punktis D kehtestatud tingimustega.

Toetuse suurus määratakse kindlaks toodetud alkoholi mahuprotsendi ja alkoholikoguse (hektoliitrites) alusel. Toetust ei maksta destilleeritavates kõrvalsaadustes sisalduva alkoholikoguse eest, kui see on suurem kui 10 % toodetud veini alkoholisisaldusest.

2. Abi maksimaalsed tasemed põhinevad kogumise ja töötlemise kuludel ning need määrab kindlaks komisjon.

3. Lõikes 1 osutatud destilleerimise, milleks on antud toetust, käigus saadud alkoholi kasutatakse üksnes tööstuslikult või energia saamiseks, et vältida konkurentsi moonutamist.

Artikkel 103w Alkohoolsete jookide destilleerimine

1. Kuni 31. juulini 2012 võib tootjatele anda hektaritoetust veini eest, mis destilleeritakse alkohoolseks joogiks.

2. Asjaomased lepingud veini destilleerimise kohta ning samuti vastavad tõendid destilleerimiseks tarnimise kohta tuleb esitada enne toetuse andmist.

Artikkel 103x Erakorraline destilleerimine

1. Kuni 31. juulini 2012 võivad liikmesriigid otsustada põhjendatud juhtudel anda erakorraliste olukordade puhul toetust veiniülejääkide vabatahtlikuks või kohustuslikuks destilleerimiseks, et vähendada ülejääki või see kõrvaldada ja samal ajal tagada tarnete jätkuvus ühest saagikoristusest teiseni.

2. Abi maksimaalsed tasemed määrab kindlaks komisjon.

3. Lõikes 1 osutatud destilleerimise, milleks on antud toetust, käigus saadud alkoholi kasutatakse üksnes tööstuslikult või energia saamiseks, et vältida konkurentsi moonutamist.

4. Erakorralise destilleerimise meetme jaoks kasutada olev eelarve osa suurus ei ületa järgmisi vastaval eelarveaastal liikmesriigil kasutada oleva Xb lisas sätestatud üldsumma suhtes kohaldatavaid protsendimäärasid:

- 20 % 2009. aastal;

- 15 % 2010. aastal;

- 10 % 2011. aastal;

- 5 % 2012. aastal.

5. Liikmesriigid võivad suurendada erakorralise destilleerimise meetme jaoks kasutada olevaid vahendeid üle lõikes 4 ette nähtud aastase ülemmäära, eraldades riiklikke vahendeid kooskõlas järgmiste piirmääradega (esitatud protsendina vastavast aastasest ülemmäärast, mis on esitatud lõikes 4):

- 5 % veiniaastal 2010;

- 10 % veiniaastal 2011;

- 15 % veiniaastal 2012.

Kui liikmesriigid eraldavad esimeses lõigus osutatud täiendavaid riiklikke vahendeid, teatavad nad sellest komisjonile ja komisjon kiidab selle enne vahendite kättesaadavaks tegemist heaks.

Artikkel 103y Kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamine

1. Kuni 31. juulini 2012 võib anda toetust veinitootjatele, kes kooskõlas XVa lisas kehtestatud tingimustega kasutavad kontsentreeritud viinamarjavirret, sealhulgas puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret, et suurendada toodete naturaalset alkoholisisaldust.

2. Toetuse suurus määratakse kindlaks alkoholisisalduse mahuprotsendi ja rikastamiseks kasutatud veinivirde koguse (hektoliitrites) alusel.

3. Abi maksimaalsed tasemed selle meetme jaoks erinevates viinamarjakasvatusvööndites määrab komisjon.

Artikkel 103z Nõuetele vastavus

Kui põllumajandustootjate puhul tuvastatakse, et nad on oma põllumajandusettevõttes mis tahes ajal kolme aasta jooksul alates ümberkorraldamise ja muutmise toetusprogrammide alusel saadud maksest või mis tahes ajal ühe aasta jooksul alates rohelise korje toetusprogrammide alusel saadud maksest rikkunud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 3–7 osutatud kohustuslikke majandamisnõudeid ja häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi ning rikkumine tuleneb põllumajandustootjale omistatavast tegevusest või tegevusetusest, vähendatakse toetuse summat või tühistatakse see kas osaliselt või täielikult sõltuvalt rikkumise tõsidusest, ulatusest, kestusest ja korduvusest, ning põllumajandustootja peab vajaduse korral toetuse nimetatud sätetes määratud tingimuste kohaselt tagastama..

IV alajaguMenetlussätted

ARTIKKEL 103ZA RAKENDUSMEETMED

Komisjon võtab vastu käesoleva jao kohaldamiseks vajalikud üksikasjalikud meetmed.

Kõnealused meetmed võivad hõlmata eelkõige järgmist:

a) toetusprogrammide esitusvormi;

b) eeskirju toetusprogrammide muutmiseks pärast nende kohaldamise algust;

c) artiklitega 103p–103y ette nähtud meetmete üksikasjalikke rakenduseeskirju;

d) tingimusi, mille alusel edastatakse ja avalikustatakse ühenduse vahenditest rahastatav toetus;

_____________________

* ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

** ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

*** ELT L 265, 26.9.2006, lk 1.

**** ELT L 42, 14.2.2006, lk 1.”.

8) II osa II jaotise I peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:

„I peatükkTurustamist ja tootmist käsitlevad eeskirjad”.

9) II osa II jaotise I peatüki I jao pealkiri asendatakse järgmisega:

„I jaguTurustuseeskirjad”.

10) ARTIKLI 113B JÄRELE LISATAKSE JÄRGMISED ARTIKLID:

„Artikkel 113c Turustuseeskirjad veinide ühisturu toimimise parandamiseks ja stabiliseerimiseks

1. Veinide (sealhulgas viinamarjade, viinamarjavirrete ja veinide, millest need on saadud) ühisturu toimimise parandamiseks ja stabiliseerimiseks võivad tootjaliikmesriigid eelkõige artikli 123 lõikes 3 ja artiklis 125o osutatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide otsuste rakendamisel kehtestada tarne reguleerimiseks turustuseeskirju.

Kõnealused eeskirjad on proportsionaalsed saavutatavate eesmärkidega ja need ei tohi:

a) olla seotud asjaomase toote esmaturustuse järgsete tehingutega;

b) lubada hindade kindlaksmääramist, sealhulgas juhul, kui hinnad määratakse juhindumiseks või soovitusena;

c) teha kättesaamatuks üldiselt saadavaloleva aastakäigu ülemäärast osa;

d) luua võimalusi selleks, et keelduda riiklike ja ühenduse sertifikaatide väljaandmisest, mida on vaja veini ringlusse laskmiseks ja turustamiseks, kui turustamine on kooskõlas kõnealuste eeskirjadega.

2. Lõikes 1 osutatud eeskirjad tuleb ettevõtjatele teatavaks teha, avaldades need täies ulatuses asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.

3. Artikli 125o lõikes 3 osutatud aruandluskohustus kehtib ka käesoleva artikli kohaselt liikmesriigi võetud otsuste või meetmete suhtes.

Artikkel 113d Veini turustamise erisätted

1. XIb lisas sätestatud viinamarjasaaduste kategooria nimetust võib ühenduses kasutada üksnes sellise toote turustamiseks, mis vastab kõnealuses lisas sätestatud vastavatele tingimustele.

Artikli 118y lõike 1 punktist a olenemata võivad liikmesriigid siiski lubada kasutada mõistet „vein”:

a) liitnimetusena koos puuvilja nimega selliste toodete turustamiseks, mis on saadud muude puuviljade kui viinamarjade kääritamisel; või

b) kui see on liitnimetuse osa.

Nimetatud tooteid ei tohi segi ajada XIb lisas esitatud veinikategooriatele vastavate toodetega.

2. XIb lisas loetletud viinamarjasaaduste kategooriaid võib komisjon muuta kooskõlas artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusega.

3. Välja arvatud villitud vein, mille kohta on tõendeid, et villimine toimus enne 1. septembrit 1971, võib veini, mis on toodetud artikli 120a lõike 2 esimesele lõigule vastavalt koostatud liigitustesse kantud veiniviinamarjasortidest, kuid mis ei vasta XIb lisas sätestatud kategooriatele, kasutada ainult üksikisikutest veinitootjate oma majapidamise tarbeks, veiniäädika tootmiseks või destilleerimiseks.”.

11) II osa II jaotise I peatüki I jao järele lisatakse järgmised Ia ja Ib jaod:

„Ia jaguPäritolunimetused, geograafilised tähised ja veinisektori traditsioonilised nimetused

ARTIKKEL 118A REGULEERIMISALA

1. Käesolevas jaos kehtestatud eeskirju päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kohta kohaldatakse XIb lisa punktides 1, 3–6, 8, 9, 11, 15 ja 16 osutatud toodete suhtes.

2. Lõikes 1 osutatud eeskirjade aluseks on:

a) järgmiste rühmade seaduslike huvide kaitse:

i) tarbijad ja

ii) tootjad;

b) asjaomaste toodete ühisturu tõrgeteta toimimise tagamine;

c) kvaliteetsete toodete tootmise edendamine, võimaldades seejuures kasutada riikliku kvaliteedipoliitika meetmeid.

I alajaguPäritolunimetused ja geograafilised tähised

ARTIKKEL 118B MÕISTED

1. Käesolevas alajaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „päritolunimetus” – piirkonna, konkreetse koha või erandjuhtudel riigi nimi, mida kasutatakse, et kirjeldada artikli 118a lõikes 1 osutatud toodet, mis vastab järgmistele nõuetele:

i) selle kvaliteet ja omadused tulenevad valdavalt või eranditult teatavast geograafilisest piirkonnast koos sellele omaste looduslike ja inimteguritega;

ii) viinamarjad, millest see on valmistatud, pärinevad eranditult kõnealusest geograafilisest piirkonnast;

iii) selle tootmine toimub kõnealuses geograafilises piirkonnas;

iv) see on saadud viinamarjasortidest, mis kuuluvad Vitis vinifera liiki;

b) „geograafiline tähis” – piirkonnale, konkreetsele kohale või erandjuhtudel riigile viitav tähis, mida kasutatakse, et kirjeldada artikli 118a lõikes 1 osutatud toodet, mis vastab järgmistele nõuetele:

i) sellel on eriline kvaliteet, maine või muud omadused, mis tulenevad peamiselt sellest geograafilisest piirkonnast;

ii) vähemalt 85 % selle valmistamiseks kasutavatest viinamarjadest pärinevad eranditult kõnealusest geograafilisest piirkonnast;

iii) selle tootmine toimub kõnealuses geograafilises piirkonnas;

iv) see on saadud viinamarjasortidest, mis kuuluvad Vitis vinifera liiki või Vitis vinifera liikide ja muude perekonna Vitis liikide ristandite hulka.

2. Teatavad traditsiooniliselt kasutatavad nimetused on päritolunimetused, kui:

a) need tähistavad veini;

b) need viitavad geograafilisele nimele;

c) need vastavad lõike 1 punkti a alapunktides i–iv osutatud nõuetele;

d) nende suhtes kohaldatakse käesolevas alajaos sätestatud päritolunimetuse ja geograafilise tähise kaitse alla võtmise menetlust.

3. Päritolunimetused ja geograafilised tähised, sealhulgas need, mis on seotud kolmandate riikide geograafiliste piirkondadega, võetakse ühenduse kaitse alla käesolevas alajaos sätestatud eeskirjade alusel.

Artikkel 118cKaitsetaotluste sisu

1. Päritolunimetuste või geograafiliste tähiste nimede kaitsetaotlused peavad hõlmama tehnilist toimikut, mis sisaldab:

a) kaitstavat nimetust;

b) taotleja nime ja aadressi;

c) lõikes 2 osutatud tootespetsifikaati;

d) koonddokumenti, milles esitatakse kokkuvõte lõikes 2 osutatud tootespetsifikaadist.

2. Tootespetsifikaat võimaldab huvitatud osapooltel kontrollida päritolunimetuse või geograafilise tähise asjaomaseid tootmistingimusi.

Tootespetsifikaat sisaldab vähemalt:

a) kaitstavat nimetust;

b) veini(de) kirjeldust:

i) päritolunimetusega veinide korral selle põhiliste analüütiliste ja organoleptiliste omaduste kirjeldust;

ii) geograafilise tähisega veinide korral selle põhiliste analüütiliste omaduste kirjeldust ning samuti organoleptiliste omaduste hinnangut või märget selliste omaduste kohta;

c) vajaduse korral veini(de) valmistamiseks kasutatavaid eritavasid ning veini(de) valmistamisel kehtivaid asjakohaseid piiranguid;

d) asjaomase geograafilise piirkonna piiritlust;

e) maksimaalset saagikust hektari kohta;

f) andmeid veiniviinamarjasordi või -sortide kohta, millest vein(id) on saadud;

g) üksikasju, mis kinnitavad seost, millele on osutatud artikli 118b lõike 1 punkti a alapunktis i või olenevalt olukorrast artikli 118b lõike 1 punkti b alapunktis i;

h) ühenduse või riiklikes sätetes kehtestatud või liikmesriikide poolt ette nähtud juhtudel kaitstud päritolunimetust või geograafilist tähist haldava organisatsiooni kehtestatud kohaldatavaid nõudeid, võttes arvesse asjaolu, et sellised nõuded peavad olema objektiivsed ja mittediskrimineerivad ja vastama ühenduse õigusele;

i) tootespetsifikaatide tingimuste täitmist kontrollivate asutuste või organite nime ja aadressi ning nende vastavaid ülesandeid.

Artikkel 118dKolmanda riigi geograafilise piirkonnaga seotud kaitsetaotlus

1. Kui kaitsetaotlus on seotud kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga, sisaldab see lisaks artiklis 118c sätestatud andmetele tõendit, et kõnealune nimi on oma päritolumaal kaitstud.

2. Taotluse edastab komisjonile kas otse taotleja või edastatakse see asjaomase kolmanda riigi ametiasutuste kaudu.

3. Kaitsetaotlus esitatakse ühes ühenduse ametlikus keeles või sellega on kaasas kinnitatud tõlge ühesse nimetatud keelde.

Artikkel 118eTaotlejad

1. Iga huvitatud tootjarühm või erandjuhtudel üksiktootja võib taotleda päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitset. Taotlemises võivad osaleda ka teised huvitatud isikud.

2. Tootjad võivad kaitsetaotluse esitada üksnes seoses nende endi toodetava veiniga.

3. Ühise taotluse võib esitada piiriülest geograafilist piirkonda tähistava nime kohta või piiriülese geograafilise piirkonnaga seotud traditsioonilise nimetuse kohta.

Artikkel 118fRiiklik eelmenetlus

1. Ühendusest pärit veinide artikli 118b kohaste päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluste suhtes kohaldatakse riiklikku eelmenetlust kooskõlas käesoleva artikliga.

2. Kaitsetaotlus esitatakse selles liikmesriigis, mille territooriumilt päritolunimetus või geograafiline tähis pärineb.

3. Liikmesriik kontrollib kaitsetaotluse vastavust käesolevas alajaos sätestatud tingimustele.

Liikmesriik korraldab riikliku menetluse, millega tagatakse taotluse piisav avalikustamine ja nähakse ette vähemalt kahe kuu pikkune ajavahemik alates avalikustamisest, mille jooksul kõik tema territooriumil tegutsevad või asuvad ning õigustatud huvi omavad füüsilised või juriidilised isikud võivad esitada vastuväite kavandatavale kaitse alla võtmisele, esitades liikmesriigile nõuetekohaselt põhjendatud avalduse.

4. Kui liikmesriik leiab, et päritolunimetus või geograafiline tähis ei vasta asjaomastele nõuetele ning sealhulgas on võimalus, et see ei vasta üldiselt ühenduse õigusele, lükkab ta taotluse tagasi.

5. Kui liikmesriik leiab, et asjaomased nõuded on täidetud,

a) avaldab ta koondokumendi ja tootespetsifikaadi vähemalt Internetis ja

b) esitab komisjonile kaitsetaotluse, mis sisaldab järgmist teavet:

i) taotleja nime ja aadressi;

ii) artikli 118c lõike 1 punktis d osutatud koonddokumenti;

iii) liikmesriigi kinnitust, et taotleja esitatud taotlus vastab nõutud tingimustele;

iv) viidet punktis a osutatud avaldamisele.

Kõnealune teave esitatakse ühes ühenduse ametlikus keeles või sellega on kaasas kinnitatud tõlge ühesse nimetatud keelde.

6. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva artikli järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 1. augustiks 2009.

7. Kui liikmesriigil puuduvad riiklikud õigusnormid päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, võib ta käesolevas alajaos esitatud tingimuste kohaselt anda nimetusele üksnes üleminekuajal riiklikul tasandil kaitse alates kuupäevast, mil selle kohta esitati komisjonile taotlus. Kõnealune ajutine riiklik kaitse lakkab alates käesoleva alajao kohase registreerimisotsuse või registreerimisest keeldumise otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 118gKomisjoni järelevalve

1. Komisjon avalikustab päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluse esitamise kuupäeva.

2. Komisjon kontrollib, kas artikli 118f lõikes 5 osutatud kaitsetaotlused vastavad käesolevas alajaos sätestatud tingimustele.

3. Kui komisjon leiab, et käesolevas alajaos sätestatud tingimused on täidetud, avaldab ta artikli 118c lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendi ja artikli 118f lõikes 5 osutatud tootespetsifikatsiooni avaldamise viite Euroopa Liidu Teatajas .

Vastasel korral otsustab komisjon taotluse kooskõlas artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusega tagasi lükata.

Artikkel 118hVastuväidete esitamise menetlus

Kahe kuu jooksul alates artikli 118g lõike 3 esimeses lõigus sätestatud avaldamisest võivad kõik õigustatud huvi omavad liikmesriigid, kolmandad riigid, füüsilised või juriidilised isikud, kes on asutatud või asuvad muus liikmesriigis kui kaitset taotlev liikmesriik või kolmandas riigis, esitada vastuväite kavandatavale kaitse alla võtmisele, esitades komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud avalduse seoses käesolevas alajaos sätestatud abikõlblikkuse tingimustega.

Kolmandas riigis tegutsevate või asuvate füüsiliste või juriidiliste isikute puhul esitatakse kõnealune avaldus kas otse või asjaomase kolmanda riigi ametiasutuste kaudu esimeses lõigus osutatud kahekuulise ajavahemiku jooksul.

Artikkel 118iKaitse alla võtmise otsus

Komisjonile kättesaadava teabe alusel ja kooskõlas artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusega otsustab komisjon käesolevas alajaos sätestatud tingimustele vastava ja ühenduse õigusega kooskõlas oleva päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse alla võtta või taotluse tagasi lükata, kui kõnealuseid tingimusi ei täideta.

Artikkel 118jHomonüümid

1. Kui taotlus on esitatud sellise nimetuse registreerimiseks, mis on täielikult või osaliselt homonüümne käesoleva määruse veinisektorit käsitlevate sätete kohaselt juba registreeritud nimetusega, siis võetakse registreerimisel arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ning segiajamise ohtu.

Ei registreerita homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, isegi kui nimetus on sõnasõnaliselt võetuna kõnealuste toodete tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha puhul täpne.

Registreeritud homonüümset nimetust lubatakse kasutada tingimusel, et tegelikkuses suudetakse tagada hiljem registreeritud homonüümi ja registris juba esineva nimetuse eristamine, võttes arvesse vajadust kohelda asjaomaseid tootjaid erapooletult ning mitte eksitada tarbijaid.

2. Lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis , kui taotlus on esitatud sellise nimetuse registreerimiseks, mis on täielikult või osaliselt homonüümne geograafilise tähisega, mis on sellisena liikmesriikide seadustega kaitstud.

Liikmesriigid ei võta oma geograafilisi tähiseid käsitlevate õigusnormide kohaselt kaitse alla mitteidentseid geograafilisi tähiseid, kui päritolunimetus või geograafiline tähis on ühenduses kaitstud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitleva ühenduse õigusnormi alusel.

3. Kui komisjoni rakendusmeetmetes ei ole sätestatud teisiti, ei tohi viinamarjasordi nime kasutada käesoleva määrusega hõlmatud toodete märgistamiseks juhul, kui viinamarjasort sisaldab kaitstud päritolunimetust või geograafilist tähist või koosneb sellest.

4. Artikliga 118b hõlmatud toodete päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse ei mõjuta seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 110/2008* määratletud piiritusjookidega kaitstud geograafilisi tähiseid ja vastupidi.

Artikkel 118kKaitse alla võtmisest keeldumise põhjused

1. Üldnimetuseks muutunud nimetusi ei kaitsta päritolunimetuse või geograafilise tähisena.

Käesolevas alajaos tähendab „üldnimetuseks muutunud nimetus” veini nimetust, mis vaatamata oma seotusele koha või piirkonnaga, kus toodet algselt toodeti või turustati, on muutunud veini üldnimetuseks ühenduses.

Selleks et otsustada, kas nimetus on või ei ole muutunud üldnimetuseks, võetakse arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige:

a) hetkeolukorda ühenduses, eelkõige tarbimispiirkondades;

b) asjakohaseid riigi või ühenduse sätteid.

2. Nimetust ei kaitsta päritolunimetuse või geograafilise tähisena juhul, kui selle kaitsmine võib kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat veini tegeliku olemuse suhtes eksitada.

Artikkel 118lSeos kaubamärkidega

1. Kui päritolunimetus või geograafiline tähis on käesoleva määruse alusel kaitstud, keeldutakse ühele artikli 118m lõikes 2 osutatud olukorrale vastava ja XIb lisas loetletud kategooria alla kuuluva tootega seotud kaubamärgi registreerimisest juhul, kui kaubamärgi registreerimistaotlus esitatakse komisjonile pärast päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluse esitamist ning päritolunimetus või geograafilise tähis võetakse seejärel kaitse alla.

Esimese lõigu sätteid rikkudes registreeritud kaubamärgid tunnistatakse kehtetuteks.

2. Ilma et see piiraks artikli 118k lõike 2 kohaldamist, võib päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsest olenemata jätkuvalt kasutada või uuendada kaubamärki, mille kasutus vastab ühele artikli 118k lõikes 2 osutatud olukorrale, mis on taotletud, registreeritud või asjaomaste õigusaktidega ette nähtud juhtudel ühenduse territooriumil kasutuses juurdunud enne komisjonile päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluse esitamise kuupäeva, tingimusel, et selle tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ei ole ühtegi põhjust, nagu on määratletud esimese nõukogu direktiiviga 89/104/EMÜ** või nõukogu määrusega (EÜ) nr 40/94***.

Sellistel juhtudel lubatakse kasutada päritolunimetust või geograafilist tähist kõrvuti vastavate kaubamärkidega.

Artikkel 118mKaitse

1. Kaitstud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad veini, mis on toodetud kooskõlas vastava tootespetsifikaadiga.

2. Kaitstud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid ning tootespetsifikaadiga kooskõlas kaitstud nimetusi kasutavaid veine kaitstakse:

a) kaitstud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest:

i) sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootespetsifikaadile; või

ii) kui sellise kasutusega kaasneb päritolunimetuse või geograafilise tähise maine ärakasutamine;

b) väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud väljend „stiil”, „liik”, „meetod”, „toodetud nagu”, „imitatsioon”, „maitse”, „samasugune” või muu samalaadne väljend;

c) muude toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate valede või eksitavate märgete eest, mis esitatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides või tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta toote päritolust vale mulje;

d) muu tegevuse eest, mis võib tarbijat eksitada seoses toote tegeliku päritoluga.

3. Kaitstud päritolunimetused või kaitstud geograafilised tähised ei muutu ühenduses üldnimetusteks artikli 118k lõike 1 tähenduses.

4. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et lõpetada kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste ebaseaduslik kasutamine lõikes 2 osutatud viisil.

Artikkel 118nRegister

Komisjon loob avalikkusele kättesaadava veini kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste elektroonilise registri ja haldab seda.

Artikkel 118oPädeva kontrolliasutuse määramine

1. Liikmesriigid määravad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004**** artiklis 4 kehtestatud kriteeriumide alusel käesolevas alajaos sätestatud kohustuste täitmise kontrollimise eest vastutava(d) pädeva(d) asutuse(d).

2. Liikmesriigid tagavad, et iga käesolevat alajagu järgival ettevõtjal on õigus olla kontrollisüsteemiga hõlmatud.

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõikes 1 osutatud pädeva(te)st asutus(t)est. Komisjon avalikustab nende nimed ja aadressid ning ajakohastab neid korrapäraselt.

Artikkel 118pSpetsifikaatide järgimise kontrollimine

1. Ühenduse geograafilise piirkonnaga seotud kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste puhul tagatakse tootmisel ning veini müügiks ettevalmistuse ajal ja järgselt tootespetsifikaatide järgimise iga-aastane kontrollimine:

a) artikli 118o lõikes 1 osutatud pädeva(te) asutus(te) poolt või

b) ühe või mitme toote sertifitseerimisasutusena tegutseva kontrolliorgani poolt määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 teise lõigu punkti 5 tähenduses ja kooskõlas kõnealuse määruse artiklis 5 kehtestatud kriteeriumidega.

Sellise kontrollimise kulud kannavad kontrollitavad ettevõtjad.

2. Kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga seotud kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste puhul tagatakse tootmisel ning veini müügiks ettevalmistuse ajal ja järgselt tootespetsifikaatide järgimise iga-aastane kontrollimine:

a) ühe või mitme kolmanda riigi määratud ametiasutuse poolt või

b) ühe või mitme sertifitseerimisasutuse poolt.

3. Lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis b osutatud sertifitseerimisasutused vastavad Euroopa standardile EN 45011 või ISO/IEC juhendile 65 (toodete sertifitseerimise süsteemidega tegelevate asutuste üldnõuded) ning alates 1. maist 2010 akrediteeritakse neid kooskõlas kõnealuse standardi või juhendiga.

4. Kontrollides tootespetsifikaadi järgimist, on lõike 1 punktis a ning lõike 2 punktis a osutatud asutus piisavalt objektiivne ja erapooletu ning tema käsutuses on pidevalt kvalifitseeritud töötajad ja ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid.

Artikkel 118qTootespetsifikaatide muutmine

1. Artikli 118e tingimustele vastav taotleja võib taotleda kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmist, eelkõige selleks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika edusamme või määratleda uuesti artikli 118c lõike 2 teise lõigu punktis d osutatud geograafiline piirkond. Taotlustes kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi.

2. Kui kavandatud muudatus toob artikli 118c lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendis kaasa ühe või mitu muudatust, kohaldatakse artikleid 118f–118i mutatis mutandis muutmistaotluse suhtes. Kuid kui kavandatud muudatus on üksnes väike, otsustab komisjon kooskõlas artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusega, kas rahuldada taotlus artikli 118g lõikes 2 ja artiklis 118h sätestatud menetlust rakendamata, ning heakskiitmise korral avaldab komisjon artikli 118g lõikes 3 osutatud andmed.

3. Kui kavandatud muudatus ei too kaasa koonddokumendi muutmist, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a) kui geograafiline piirkond asub liikmesriigis, avaldab kõnealune liikmesriik oma seisukoha muudatuse suhtes ning heakskiidu korral avaldab muudetud tootespetsifikaadi ning teavitab komisjoni heakskiidetud muudatustest ja nende põhjendustest;

b) kui geograafiline piirkond asub kolmandas riigis, otsustab komisjon, kas kiita kavandatud muudatus heaks.

Artikkel 118rTühistamine

Kooskõlas artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusega võib komisjon omal algatusel või õigustatud huvi omava liikmesriigi, kolmanda riigi või füüsilise või juriidilise isiku asjakohaselt põhjendatud taotluse korral otsustada päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse tühistada, kui vastava tootespetsifikaadi järgimine ei ole enam tagatud.

Artikleid 118f–118i kohaldatakse mutatis mutandis .

Artikkel 118sOlemasolevad kaitstud veininimetused

1. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklite 51 ja 54 ning komisjoni määruse (EÜ) nr 753/2002***** artikli 28 kohaselt kaitstud veininimetused võetakse automaatselt käesoleva määruse kohase kaitse alla. Komisjon kannab need käesoleva määruse artiklis 118n sätestatud registrisse.

2. Lõikes 1 osutatud olemasolevate kaitstud veininimetustega seoses edastavad liikmesriigid komisjonile:

a) artikli 118c lõikega 1 ette nähtud tehnilised toimikud;

b) riiklikud otsused heakskiitmise kohta.

3. Lõikes 1 osutatud veininimetused, mille kohta ei esitata lõikes 2 osutatud teavet 31. detsembriks 2011, arvatakse käesoleva määruse kaitse alt välja. Komisjon võtab vajalikud meetmed, et kõrvaldada kõnealused nimetused artiklis 118n sätestatud registrist.

4. Artiklit 118r ei kohaldata lõikes 1 osutatud olemasolevate kaitstud veininimetuste suhtes.

Kuni 31. detsembrini 2014 võib komisjon omal algatusel ja kooskõlas artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusega otsustada lõikes 1 osutatud olemasolevate kaitstud veininimetuste kaitse tühistada, kui need ei vasta artiklis 118b sätestatud tingimustele.

Artikkel 118tTasud

Liikmesriikidel on õigus nõuda oma kulude katteks tasu, sealhulgas nende kulude katteks, mis tekivad seoses käesoleva alajao kohaste kaitsetaotluste, vastuväidete, muutmistaotluste ja tühistamistaotluste läbivaatamisega.

II alajaguTraditsioonilised nimetused

ARTIKKEL 118U MÕISTED

1. „Traditsiooniline nimetus” – liikmesriikides tavapäraselt artikli 118a lõikes 1 osutatud toodete kohta kasutatav nimetus, millega osutatakse:

a) et toote päritolunimetus või geograafiline tähis on kaitstud ühenduse või liikmesriigi õigusnormi alusel;

b) kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega toodete valmistamis- või laagerdamismeetodile, kvaliteedile, värvusele, kohatüübile või mingile konkreetsele ajaloosündmusele.

2. Traditsioonilisi nimetusi tunnustab, määratleb ja kaitseb komisjon.

Artikkel 118vKaitse

1. Kaitstud traditsioonilist nimetust võib kasutada üksnes sellise toote puhul, mis on valmistatud kooskõlas artikli 118u lõikes 2 osutatud määratlusega.

Traditsioonilisi nimetusi kaitstakse ebaseadusliku kasutamise eest.

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et lõpetada kaitstud traditsiooniliste nimetuste ebaseaduslik kasutamine.

2. Traditsioonilised nimetused ei muutu ühenduses üldnimetusteks.

Ib jaguMärgistamine ja esitlemine veinisektoris

ARTIKKEL 118W MÕISTED

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „märgistamine” – kõik tootega seotud ja sellele viitavad sõnad, andmed, kaubamärgid, margitoodete nimed, kujunduselemendid või sümbolid mis tahes pakenditel, dokumentidel, sedelitel, etikettidel või kaelaetikettidel;

b) „esitlemine” – mis tahes teave, mis edastatakse tarbijatele asjaomase toote pakendi abil, sealhulgas pudelite kuju ja tüübi abil.

Artikkel 118xHorisontaaleeskirjade kohaldatavus

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse direktiivi 89/104/EMÜ, nõukogu direktiivi 89/396/EMÜ,****** Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/13/EÜ******* ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/45/EÜ******** kõnealuste direktiivide reguleerimisalasse kuuluvate toodete märgistamise ja esitlemise suhtes.

Artikkel 118yKohustuslikud üksikasjad

1. XIb lisa punktides 1–11, 13, 15 ja 16 osutatud toodete, mida turustatakse ühenduses või mis on mõeldud eksportimiseks, märgistamisel ja nende esitlemisel kasutatakse järgmisi kohustuslikke üksikasju:

a) viinamarjasaaduste kategooria nimetust kooskõlas XIb lisaga;

b) kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinide puhul:

i) terminit „kaitstud päritolunimetus” või „kaitstud geograafiline tähis”; ja

ii) kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise nimetust;

c) tegelikku alkoholisisaldust mahuprotsentides;

d) märget lähtekoha kohta;

e) märget villija kohta ja vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul tootja või müüja nime;

f) imporditud veinide puhul märget importija kohta;

g) vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul märget suhkrusisalduse kohta.

2. Erandina lõike 1 punktist a võib viite viinamarjasaaduste kategooriale välja jätta selliste veinide puhul, mille etikett sisaldab päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitstud nimetust.

3. Erandina lõike 1 punktist b võib viite terminitele „kaitstud päritolunimetus” või „kaitstud geograafiline tähis” välja jätta järgmistel juhtudel:

a) kui etiketil on esitatud artikli 118u lõike 1 punktis a määratletud traditsiooniline nimetus;

b) kui komisjoni määratletud erandjuhul on etiketil esitatud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetus.

Artikkel 118zValikulised üksikasjad

1. Artikli 118y lõikes 1 osutatud toodete märgistamisel või esitlemisel võib kasutada eelkõige järgmisi valikulisi üksikasju:

a) aastakäiku;

b) ühe või mitme viinamarjasordi nime;

c) suhkrusisaldusele osutavaid termineid muude kui artikli 118y lõike 1 punktis g osutatud veinide korral;

d) kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinide puhul artikli 118u lõike 1 punktis b osutatud traditsioonilisi nimetusi;

e) kaitstud päritolunimetusele või geograafilisele tähisele osutavat ühenduse sümbolit;

f) teatavatele tootmismeetoditele viitavaid termineid;

g) kaitstud päritolunimetust või geograafilist tähist kandvate veinide puhul muu sellise geograafilise koha nime, mis on väiksem või suurem kui päritolunimetuse või geograafilise tähise aluseks olev piirkond.

2. Seoses lõike 1 punktides a ja b osutatud üksikasjade kasutamisega veinide korral, millel puudub kaitstud päritolunimetus või geograafiline tähis, ning piiramata artikli 118j lõike 3 kohaldamist:

a) kehtestavad liikmesriigid õigus- ja haldusnormid, et tagada sertifitseerimise, heakskiitmise ja kontrolli menetlused, millega tagatakse asjaomase teabe tõelevastavus;

b) võivad liikmesriigid mittediskrimineerivate ja objektiivsete kriteeriumide alusel ning konkurentsi arvesse võttes koostada kõrvale jäetavate veiniviinamarjasortide loetelud nende territooriumil veiniviinamarjasortidest toodetava veini suhtes, eelkõige kui:

i) esineb oht, et tarbija võib segi ajada veini tegeliku päritolu, sest vastav veiniviinamarjasort on lahutamatult seotud olemasoleva kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega;

ii) asjaomane kontrollimine ei oleks kulutõhus, kuna vastav veiniviinamarjasort moodustab väga väikese osa liikmesriigi viinamarjaistandustest;

c) erinevatest liikmesriikidest pärit veinide segamine ei anna õigust veiniviinamarjasordi või -sortide märgistamiseks, välja arvatud juhul, kui asjaomased liikmesriigid lepivad teisiti kokku ja tagavad vastava sertifitseerimise, heakskiitmise ja kontrolli menetluste läbiviimise teostatavuse.

Artikkel 118zaKeeled

1. Artiklites 118y ja 118z osutatud sõnadega väljendatud kohustuslikud ja valikulised üksikasjad esitatakse ühes või enamas ühenduse ametlikus keeles.

2. Lõikest 1 olenemata esitatakse kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise nimetus või artikli 118u lõike 1 punktis a osutatud traditsiooniline nimetus etiketil selle riigi keeles või keeltes, kus kaitse kehtib.

Kui kaitstud päritolunimetuste või geograafiliste tähiste või riiklike erinimetuste puhul kasutatakse ladina tähestikust erinevat tähestikku, siis võib asjaomane nimetus olla esitatud ka ühes või enamas ühenduse ametlikus keeles.

Artikkel 118zbJõustamine

Liikmesriikide pädevad asutused võtavad meetmed selle tagamiseks, et artikli 118y lõikes 1 osutatud toodet, mis ei ole märgistatud kooskõlas käesoleva jaoga, ei turustata või see kõrvaldatakse turult.

_____________________

* ELT L 39, 13.2.2008, lk 16.

** EÜT L 40, 11.2.1989, lk 1.

*** EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1.

**** ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. Parandatud versioon ELT L 191, 28.5.2004, lk 1.

***** EÜT L 118, 4.5.2002, lk 1.

****** EÜT L 186, 30.6.1989, lk 21.

******* EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.

******** ELT L 247, 21.9.2007, lk 17.”.

12) II osa II jaotise I peatüki II jao järele lisatakse järgmine IIa jagu:

„IIa jaguVeinisektori tootmiseeskirjad

I ALAJAGU VEINIVIINAMARJASORDID

ARTIKKEL 120A VEINIVIINAMARJASORTIDE LIIGITAMINE

1. XIb lisas loetletud ja ühenduses toodetud tooteid valmistakse lõike 2 kohaselt liigitatavatest veiniviinamarjasortidest.

2. Liikmesriigid liigitavad lõike 3 kohaselt veiniviinamarjasordid, mida nende territooriumil võib veini tootmiseks istutada, taasistutada või pookida.

Liikmesriigid võivad liigitada üksnes veiniviinamarjasorte, mis vastavad järgmistele tingimustele:

a) asjaomane sort kuulub Vitis vinifera liiki või on Vitis vinifera liigi ja muude perekonna Vitis liikide ristand;

b) sort ei ole üks järgmistest: Noah, Othello, Isabelle, Jacquez, Clinton ja Herbemont.

Kui veiniviinamarjasort kustutatakse esimeses lõigus osutatud liigitusest, tuleb see sort välja juurida 15 aasta jooksul alates kustutamisest.

3. Lõikes 2 osutatud liigitamiskohustusest vabastatakse liikmesriigid, kelle viimase viie veiniaasta keskmise toodangu alusel arvestatud veinitoodang ei ole suurem kui 50 000 hektoliitrit aastas.

Siiski võib ka esimeses lõigus osutatud liikmesriikides veini tootmiseks istutada, taasistutada või pookida üksnes lõike 2 punktides a ja b esitatud tingimustele vastavaid veiniviinamarjasorte.

4. Erandina lõike 2 esimesest ja teisest lõigust ning lõike 3 teisest lõigust lubatakse teadusuuringuteks ja katseteks istutada, taasistutada või pookida järgmisi veiniviinamarjasorte:

a) lõikes 2 osutatud liikmesriikide puhul liigitamata veiniviinamarjasordid;

b) lõikes 2 osutatud liikmesriikide puhul veiniviinamarjasordid, mis ei vasta lõike 2 punktides a ja b esitatud tingimustele.

5. Aladelt, kuhu on veini tootmiseks istutatud veiniviinamarjasordid vastuolus lõigetega 2–4, tuleb viinapuud välja juurida.

Selliste alade väljajuurimise kohustus puudub juhul, kui kõnealuste alade toodang on mõeldud eranditult veinitootja oma majapidamise tarbeks.

6. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kontrollida tootjate vastavust lõigetele 2–5.

II alajaguVeinivalmistustavad ja piirangud

ARTIKKEL 120B REGULEERIMISALA

Käesolevas alajaos käsitletakse lubatud veinivalmistustavasid ja veinisektori toodete valmistamise ja turuleviimise suhtes kohaldatavaid piiranguid ning samuti menetlust, mille kohaselt võib teha otsuseid nende tavade ja piirangute kohta.

Artikkel 120cVeinivalmistustavad ja piirangud

1. Veinisektori toodete valmistamiseks ja säilitamiseks ühenduses kasutatakse üksnes ühenduse õigusega lubatud veinivalmistustavasid, mis on sätestatud XVa lisas või mille kohta võetakse vastu otsus artiklite 120d ja 120e kohaselt.

Esimest lõiku ei kohaldata:

a) viinamarjamahla ja kontsentreeritud viinamarjamahla suhtes;

b) viinamarjamahla valmistamiseks mõeldud viinamarjavirde või kontsentreeritud viinamarjavirde suhtes.

2. Lubatud veinivalmistustavasid võib kasutada üksnes kõnealuste toodete asjakohase valmistamise, säilitamise või töötlemise tagamiseks.

3. Veinisektori tooteid valmistatakse ühenduses kooskõlas XVb lisas sätestatud asjakohaste piirangutega.

4. Ühenduses ei tohi turustada käesoleva määrusega hõlmatud tooteid, mille puhul on kasutatud veinivalmistustavasid, mis ei ole lubatud ühenduse või asjakohasel juhul riiklike veinivalmistustavadega või mis on vastuolus XVb lisas sätestatud piirangutega.

Artikkel 120dLiikmesriikide rangemad eeskirjad

Liikmesriigid võivad piirata teatavate ühenduse õigusega lubatud veinivalmistustavade kasutamist või välistada nende tavade kasutamise ning näha ette rangemad piirangud oma territooriumil valmistatava veini suhtes, et kindlustada kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinide, vahuveinide ja liköörveinide põhiomaduste säilimine.

Liikmesriigid teavitavad nendest välistustest ja piirangutest komisjoni, kes juhib neile teiste liikmesriikide tähelepanu.

Artikkel 120eVeinivalmistustavade ja piirangute kasutamise lubamine

1. Välja arvatud veinivalmistustavade puhul, mis on seotud rikastamise, hapestamise ja hapetustamisega, nagu on kehtestatud XVa lisas seoses teatavate selles käsitletud toodetega, ning samuti XVb lisas sätestatud piirangute puhul, langetab komisjon kooskõlas artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusega otsuse, kas lubada kasutada veinisektori toodete valmistamise ja säilitamisega seotud veinivalmistustavasid ja piiranguid.

2. Liikmesriigid võivad lubada niisuguste veinivalmistustavade katselist kasutamist, mis muidu ei ole lubatud, kooskõlas tingimustega, mille komisjon määrab kindlaks kooskõlas artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusega.

Artikkel 120fLoa andmise kriteeriumid

Lubades veinivalmistustavade kasutamist kooskõlas artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusega, teeb komisjon järgmist:

a) tugineb Rahvusvahelise Veiniameti soovitatud ja avaldatud veinivalmistustavadele ja selliste veinivalmistustavade, mille kasutamiseks ei ole veel luba antud, katselise kasutamise tulemustele;

b) arvestab rahva tervise kaitsega;

c) võtab arvesse tarbijate eksitamise võimalikku ohtu nende kindlakskujunenud ootuste ja ettekujutuste tõttu, pidades silmas teabevahendite kättesaadavust ja võimalikkust selliste riskide vältimiseks;

d) lubab veini looduslike ja põhiomaduste säilitamist ega põhjusta asjaomase toote koostise märkimisväärset muutust;

e) tagab keskkonnakaitse vastuvõetava miinimumtaseme;

f) peab kinni XVa ja XVb lisas sätestatud veinivalmistustavade ja piirangute üldeeskirjadest.

Artikkel 120gAnalüüsimeetodid

Rahvusvahelise Veiniameti soovitatud ja avaldatud analüüsimeetodeid ja eeskirju kasutatakse veinisektori toodete koostise määramiseks ja selle selgitamiseks, kas kõnealuseid tooteid on käideldud lubatud veinivalmistustavadest erinevatel menetlustel.

Kui Rahvusvahelise Veiniameti soovitatud ja avaldatud meetodid ja eeskirjad puuduvad, võtab komisjon vastavad meetodid ja eeskirjad vastu kooskõlas artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusega.

Kuni selliste eeskirjade vastuvõtmiseni kasutatakse nende asemel asjaomase liikmesriigi lubatud meetodeid ja eeskirju.”.

13) Artiklit 121 muudetakse järgmiselt:

a) esimese lõigu punkti j järele lisatakse järgmised punktid:

„k) Ia jao I alajaos osutatud päritolunimetusi või geograafilisi tähiseid käsitlevad eeskirjad, eelkõige erandid kõnealuses alajaos sätestatud eeskirjade ja nõuete kohaldamisest:

i) menetluses olevate päritolunimetuste või geograafiliste tähiste kaitsetaotluste suhtes;

ii) teatavate kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinide tootmise suhtes geograafilise piirkonna läheduses, kust pärinevad veini valmistamiseks kasutatavad viinamarjad;

iii) teatavate kaitstud päritolunimetusega veinide traditsiooniliste tootmistavade suhtes;

l) Ia jao I alajaos osutatud traditsioonilisi nimetusi käsitlevad eeskirjad, eelkõige seoses:

i) kaitse alla võtmise menetlusega;

ii) kaitse konkreetse tasemega;

m) Ib jaos osutatud märgistamist ja esitlemist käsitlevad eeskirjad, eelkõige:

i) üksikasjad asjaomase toote lähtekoha osutamise kohta;

ii) artiklis 118z loetletud valikuliste üksikasjade kasutamistingimused;

iii) erinõuded, mis on seotud etiketil esitatavate aastakäigu ja viinamarjasordi tähistega, nagu on sätestatud artikli 118z lõikes 2;

iv) täiendavad erandid lisaks artikli 118y lõikes 2 osutatutele, mille kohaselt võib viite viinamarjasaaduste kategooriale välja jätta;

v) eeskirjad seoses vastava toote esitlemisega antava kaitse kohta.”;

b) lisatakse kolmas ja neljas lõik:

„Komisjon võtab kooskõlas artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu meetmed, mis on vajalikud IIa jao II alajaos ning lisades XVa ja XVb sätestatud veinivalmistustavade ja piirangutega seotud sätete rakendamiseks, kui kõnealustes lisades ei ole sätestatud teisiti.

Kolmandas lõigus osutatud meetmed võivad hõlmata eelkõige:

a) sätteid, mille kohaselt peetakse määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisas loetletud ühenduse veinivalmistustavasid lubatud veinivalmistustavadeks;

b) vahuveinide, kvaliteetvahuveinide ja aromaatsete kvaliteetvahuveinidega seotud lubatud veinivalmistustavasid ja piiranguid, sealhulgas rikastamist, hapestamist ja hapetustamist;

c) liköörveine käsitlevaid lubatud veinivalmistustavasid ja piiranguid;

d) virrete ja veinide segamist reguleerivaid sätteid vastavalt XVb lisa punktile C;

e) veinivalmistamismenetluse käigus kasutatavate ainete puhtus- ja identifitseerimisnõudeid, kui asjakohased ühenduse eeskirjad puuduvad;

f) lubatud veinivalmistustavade rakendamist käsitlevaid halduseeskirju;

g) artiklile 120c mittevastavate toodete valdamist, ringlust ja kasutamist reguleerivaid tingimusi, võimalikke erandeid kõnealuse artikli nõuetest ning ka kriteeriumide kehtestamist raskuste ärahoidmiseks üksikjuhtudel;

h) tingimusi, mille alusel liikmesriigid võivad lubada IIa jao II alajao muudele sätetele kui artiklile 120c või kõnealuse alajao rakendussätetele mittevastavate toodete valdamist, ringlust ja kasutamist.”.

14) Artiklile 122 lisatakse kolmas ja neljas lõik:

„Liikmesriigid võivad veinisektori puhul tunnustada kooskõlas lõike 1 punktides b ja c sätestatud tingimustega tootjaorganisatsioone, kes kohaldavad põhikirjaga, milles nõutakse nende liikmetelt eelkõige järgmist:

a) selliste tootjaorganisatsioonis vastu võetud eeskirjade kohaldamist, mis käsitlevad aruandlust toodangu kohta, toodangut, turustamist ja keskkonnakaitset;

b) teabe esitamist, mida tootjaorganisatsioon vajab statistilistel eesmärkidel, eriti viljeluspiirkondade ja turu arengu kohta;

c) trahvide maksmist põhikirjajärgsete kohustuste täitmata jätmise eest;

Veinisektori tootjaorganisatsioonid võivad järgida eelkõige järgmisi konkreetseid eesmärke lõike 1 punkti c tähenduses:

a) keskkonnasäästlike viljelustavade ja tootmistehnoloogia kasutamise edendamine ning selleks tehnilise abi osutamine;

b) veinitootmise kõrvalsaaduste majandamine ja jäätmekäitlusalgatuste edendamine, eelkõige vee, mulla ja maastiku kaitseks ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks või arendamiseks;

c) säästvate tootmismeetodite ja turuarengute uuringute läbiviimine;

d) II osa I jaotise IV peatüki IVb jaos osutatud toetusprogrammide toetamine.”.

15) Artikli 123 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

a) sissejuhatav osa ning punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„Lisaks lõikele 1 tunnustavad liikmesriigid seoses puu- ja köögiviljasektoriga ning võivad tunnustada seoses veinisektoriga ka neid tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis:

a) koosnevad sissejuhatavas osas osutatud sektorite toodete tootmise, kaubanduse või töötlemisega seotud majandustegevuse esindajatest;

b) on moodustatud kõigi või osa punktis a osutatud esindajate algatusel;”;

b) punkti c muudetakse järgmiselt:

i) sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

“ teostavad ühenduse ühes või mitmes piirkonnas ühte ja puu- ja köögiviljasektori puhul kahte või enamat järgmist tegevust, võttes arvesse tarbijate huve, veinisektoris eelkõige rahvatervist:”;

ii) punkt ii asendatakse järgmisega:

„ii) puu- ja köögiviljasektori ning veinisektori toodete turuleviimise paremale koordineerimisele kaasaaitamine, eelkõige teadus- ja turu-uuringute kaudu;”;

iii) punkt iv asendatakse järgmisega:

„iv) puu- ja köögiviljasektori ning veinisektori toodete potentsiaali täielikum ärakasutamine;”;

iv) punkt vii asendatakse järgmisega:

„vii) kõigil tootmis- ja turustamisetappidel ning veinisektori puhul ka veinivalmistamisetappidel kasutatavate tootekvaliteedi parandamise meetodite ja vahendite arendamine;”;

vi) punkt x asendatakse järgmisega:

„x) puu- ja köögiviljasektori puhul XVIa lisa punktides 2 ja 3 osutatud tootmis- ja turustamiseeskirjadega seoses ühenduse või riigi eeskirjadest karmimate eeskirjade sätestamine;”;

vii) lisatakse järgmine punkt:

„xi) veinisektori puhul:

- kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veini erilistest omadustest teavitamine;

- mõõduka ja vastutustundliku veinitarbimise innustamine ning alkoholi kuritarvitamisega seotud ohtudest teavitamine;

- veini müügiedendusmeetmete võtmine, eelkõige kolmandates riikides.”.

16) Artikli 125n järele lisatakse järgmine jagu:

„Ib jaguVeinisektori tootjaorganisatsioone ja tootmisharudevahelisi organisatsioone käsitlevad eeskirjad

ARTIKKEL 125O TUNNUSTAMINE

1. Liikmesriik võib tunnustada tootjaorganisatsioone ja tootmisharudevahelisi organisatsioone, kes on esitanud asjaomasele liikmesriigile taotluse tunnustamiseks ning kelle taotlus sisaldab tõendit selle kohta, et:

a) tootjaorganisatsioon:

i) vastab artiklis 122 sätestatud nõuetele;

ii) vastab liikmete arvult asjaomase liikmesriigi kehtestatud miinimumile;

iii) tagab oma tegutsemispiirkonnas turustatava toodangu miinimumkoguse, mille kehtestab asjaomane liikmesriik;

iv) suudab pikema aja jooksul nõuetekohaselt ja tõhusalt ning varude kontsentratsiooni silmas pidades tegutseda;

v) võimaldab oma liikmetel saada tõhusat tehnilist abi keskkonnasäästlike viljelustavade kasutamisel;

b) tootmisharudevaheline organisatsioon:

i) vastab artikli 123 lõikes 3 sätestatud nõuetele;

ii) tegutseb asjaomase territooriumi ühes või mitmes piirkonnas;

iii) esindab märkimisväärset osa käesoleva määrusega hõlmatud toodete toodangust või kaubandusest;

iv) ei tegele veinisektori toodete tootmise, töötlemise või turustamisega.

2. Määruse (EÜ) nr 1493/1999 alusel tunnustatud tootjaorganisatsioone käsitatakse käesoleva artikli kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonidena.

Artikli 123 lõikes 3 ja käesoleva määruse lõike 1 punktis b sätestatud kriteeriumidele vastavaid organisatsioone, keda liikmesriigid on tunnustanud, käsitatakse kõnealuste sätete kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonidena.

3. Artikli 125b lõiget 2 ja artikli 125k lõiget 3 kohaldatakse mutatis mutandis vastavalt veinisektori tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide suhtes. Kuid artikli 125b lõike 2 punktis c ja artikli 125k lõike 3 punktis d osutatud iga-aastased teatised tuleb esitada iga aasta 1. märtsiks.”.

17) Artikli 129 teine lause asendatakse järgmisega:

„Käesoleva määruse, sealhulgas vajaduse korral III ja XIb lisa määratluste kohaldamisest tulenev tariifinomenklatuur moodustab osa ühtsest tollitariifistikust.”.

18) Artikli 130 punkti g järele lisatakse järgmine punkt:

„ga) vein;”.

19) Artikli 133 järele lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 133aEritagatis veinisektoris

1. Kui CN-koodide 2009 60, 2009 69 ja 2204 30 alla kuuluvate mahlade ja viinamarjavirrete suhtes kohaldatavad ühise tollitariifistiku maksumäärad sõltuvad toote impordihinnast, kontrollitakse kõnealuse hinna õigsust iga kaubasaadetise kontrollimisega või võttes aluseks kauba kindla väärtuse importimisel, mille komisjon arvutab samade toodete päritolumaade hinnanoteeringute alusel.

Kui kõnealuse kaubasaadetise deklareeritud hind piiril on kõrgem kui kõnealuse kauba kindel väärtus importimisel, millele on liidetud komisjoni kehtestatud protsendimäär, mis ei tohi ületada kõnealust kindlat väärtust rohkem kui 10 %, nõutakse kõnealuse väärtuse põhjal kindlaksmääratud imporditollimaksudega võrdse tagatise esitamist.

Kui kaubasaadetise hinda piiril ei deklareerita, oleneb ühise tollitariifistiku kohaldamine kauba kindlast väärtusest importimisel või tolliõigusaktide asjakohaste sätete kohaldamisest komisjoni poolt kindlaks määratud tingimuste alusel.

2. Kui XVb lisa punktides B.5 ja C osutatud nõukogu kehtestatud erandeid kohaldatakse importtoodete suhtes, esitavad importijad määratud tolliasutusele nende toodete kohta tagatise vabasse ringlusse lubamise ajal. Tagatis vabastatakse, kui importija tõendab selle liikmesriigi tollile, kus tooted vabasse ringlusse lubati, et viinamarjavirdest valmistati viinamarjamahla, mida kasutati väljaspool veinisektorit, või veini valmistamise korral, et see on nõuetekohaselt märgistatud.

20) Artikli 141 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

”Täiendavat imporditollimaksu kohaldatakse artiklites 135–140a sätestatud maksumäära alusel teravilja-, riisi- ja suhkrusektori, puu- ja köögiviljasektori, töödeldud puu- ja köögivilja sektori, veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoote-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna-, linnuliha- ja banaanisektori ühe või mitme toote ning ka viinamarjamahla ja viinamarjavirde impordi puhul, et vältida või kõrvaldada nende toodete impordist ühenduse turule avalduvat ebasoodsat mõju, kui:”.

21) III osa II peatüki IV jaole lisatakse järgmine V alajagu:

„V alajaguVeini impordi erisätted

ARTIKKEL 158A VEINI IMPORDI ERINÕUDED

1. Kui ei ole sätestatud teisiti, eelkõige asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutes, kohaldatakse käesoleva määruse II osa II jaotise I peatüki Ia jao I alajaoga ning artikli 113d lõikega 1 ette nähtud päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid ning märgistust käsitlevaid sätteid CN-koodide 2009 61, 2009 69 ja 2204 alla kuuluvate ühendusse imporditavate toodete suhtes.

2. Kui asutamislepingu artikli 300 kohaselt sõlmitud lepingutes ei ole sätestatud teisiti, toodetakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tooteid kooskõlas Rahvusvahelise Veiniameti soovitatud ja avaldatud või käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete kohaselt ühenduse lubatud veinivalmistustavadega.

3. Lõikes 1 osutatud toodete importimisel tuleb esitada:

a) lõigetes 1 ja 2 osutatud tingimuste täitmist tõendav sertifikaat, mille koostab komisjoni avaldatavasse loetellu kantud pädev asutus toote päritolumaal;

b) toote päritolumaa määratud asutuse või osakonna koostatud analüüsiaruanne, kui toode on mõeldud otsetarbimiseks.

4. Komisjon võtab vastu käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.”.

22) Artikli 160 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui seestöötlemise kord häirib või võib häirida ühenduse turgu, võib komisjon liikmesriigi taotluse põhjal või omal algatusel täielikult või osaliselt peatada seestöötlemise korra teravilja-, riisi-, suhkru-, oliiviõli ja lauaoliivide, puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögivilja, veini-, veise- ja vasikaliha-, piima- ja piimatoodete-, sealiha-, lamba- ja kitseliha-, muna-, linnuliha- ja põllumajandusliku päritolu etüülalkoholi sektori toodete suhtes. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, võtab ta sellekohase otsuse vastu viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist.”.

23) Artikli 161 punkti db järele lisatakse järgmine punkt:

„dc) vein;”.

24) Artikli 174 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui välistöötlemise kord häirib või võib häirida ühenduse turgu, võib komisjon liikmesriigi taotluse põhjal või omal algatusel täielikult või osaliselt peatada välistöötlemise korra teravilja-, riisi-, puu- ja köögivilja-, töödeldud puu- ja köögivilja, veini-, veise- ja vasikaliha-, sealiha-, lamba- ja kitseliha- ja linnulihasektori toodete suhtes. Kui komisjon saab liikmesriigilt taotluse, võtab ta sellekohase otsuse vastu viie tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist.”.

25) Artikkel 175 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 175Asutamislepingu artiklite 81–86 kohaldamine

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse asutamislepingu artikleid 81–86 ja nende rakendussätteid vastavalt käesoleva määruse artiklitele 176–177 kõikide asutamislepingu artikli 81 lõikes 1 ja artiklis 82 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuste suhtes, mis on seotud käesoleva määrusega hõlmatud toodete tootmise või nendega kauplemisega.”.

26) Artiklit 180 muudetakse järgmiselt:

a) esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Artiklis 1 osutatud toodete tootmise ja nendega kauplemise suhtes kohaldatakse asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89.”;

b) teises lõigus lisatakse „182” järele järgmine: „ning artikli 182a, II osa I jaotise III peatüki IVa jao III alajao ning II osa I jaotise IV peatüki IVb jao”.

27) Artikli 182 järele lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 182aRiiklik abi veini destilleerimiseks erakorraliste olukordade puhul

1. Alates 1. augustist 2012 võivad liikmesriigid anda põhjendatud erakorralises olukorras veinitootjatele riiklikku abi vabatahtlikuks või kohustuslikuks veini destilleerimiseks.

2. Lõikes 1 osutatud abi on proportsionaalne ja võimaldab lahendada kriisiolukorra.

3. Liikmesriigil aasta jooksul kasutada olev abisumma sellise abi andmiseks ei ületa 15 % kõnealusel aastal liikmesriigil kasutada olevast üldsummast, mis on kindlaks määratud Xb lisas.

4. Liikmesriigid, kes soovivad lõikes 1 osutatud abi kasutada, esitavad komisjonile selle kohta teatise koos nõuetekohase põhjendusega. Komisjon otsustab, kas meede kiidetakse heaks ja kas abi tohib anda.

5. Lõikes 1 osutatud destilleerimise käigus saadud alkoholi kasutatakse üksnes tööstuslikult või energia saamiseks, et vältida konkurentsi moonutamist.

6. Komisjon võib võtta vastu käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.”.

28) Artiklile 184 lisatakse järgmised punktid:

„7) Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2011 aruande artiklis 103p osutatud veinisektori müügiedendusmeetmete rakendamise kohta;

8) 2012. aasta lõpuks aruande veinisektori kohta, võttes eelkõige arvesse reformi läbiviimisel saadud kogemusi.”.

29) Artikli 185 järele lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 185aIstandusregister ja tootmisvõimsuse ülevaade

1. Liikmesriigid peavad istandusregistrit, mis sisaldab ajakohast teavet tootmisvõimsuse kohta.

2. Lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kus kogu viinapuude kasvuala, kuhu on istutatud artikli 120a lõike 2 kohaselt liigitatavad veiniviinamarjasordid, ei ole suurem kui 500 hektarit.

3. Liikmesriigid, kes toetavad vastavalt artiklile 103q oma toetusprogrammide raames meedet „viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine”, esitavad komisjonile iga aasta 1. märtsiks istandusregistril põhineva tootmisvõimsuse ajakohastatud ülevaate.

4. Komisjon võtab vastu üksikasjalikud eeskirjad istandusregistri ja tootmisvõimsuse ülevaate kohta, eelkõige seoses nende kasutamisega tootmisvõimsuse järelevalveks ja kontrolliks ning alade mõõtmiseks.

Pärast 1. jaanuari 2016 võib komisjon otsustada, et enam ei kohaldata lõikeid 1–3.

Artikkel 185bVeinisektori kohustuslikud deklaratsioonid

1. Veiniviinamarjade ning viinamarjavirde ja veini tootjad deklareerivad pädevatele riiklikele ametiasutustele igal aastal viimasest saagist toodetud kogused.

2. Liikmesriigid võivad nõuda, et veiniviinamarjade hulgikauplejad deklareeriksid igal aastal viimasest saagist turustatud kogused.

3. Viinamarjavirde ja veini tootjad ning hulgikauplejad, kes ei ole jaemüüjad, deklareerivad pädevatele riiklikele ametiasutustele igal aastal oma kas selle aasta saagist või eelmiste aastate saakidest saadud viinamarjavirde ja veini varud. Kolmandatest riikidest imporditud viinamarjavirde- ja veinikogused teatatakse eraldi.

4. Komisjon võib võtta vastu käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, need võivad hõlmata eelkõige eeskirju karistuste kohta, mida kohaldatakse teavitamisnõuete täitmatajätmisel.

Artikkel 185cVeinisektori saatedokumendid ja register

1. Veinisektori tooteid võib ühenduses ringlusse lubada ainult koos ametlikult kinnitatud saatedokumendiga.

2. Füüsilised või juriidilised isikud või isikute rühmad, kes valdavad seoses oma ettevõtlustegevusega veinisektori tooteid, eriti tootjad, villijad ja töötlejad, samuti komisjoni poolt kindlaksmääratavad hulgikauplejad, peavad kõnealuste toodete kohta kauba sissetulemise ja väljaminemise registreid.

3. Komisjon võib võtta vastu käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.

Artikkel 185dVastutavate riiklike ametiasutuste määramine seoses veinisektoriga

1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse muude selliste sätete kohaldamist, mis käsitlevad pädevate riigiametite kindlaksmääramist, nimetavad liikmesriigid ühe või mitu asutust, kes vastutavad selle eest, et oleks tagatud ühenduse veinisektori eeskirjade täitmine. Eelkõige nimetavad liikmesriigid laborid, mis on volitatud tegema ametlikke analüüse veinisektoris. Määratud laborid vastavad standardis ISO/IEC 17025 sätestatud katselaboritele esitatavatele üldnõuetele.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud asutuste ja laborite nimed ja aadressid. Komisjon avalikustab selle teabe artikli 195 lõikes 1 osutatud komitee abita.”.

30) Artikli 188 järele lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 188aAruandlus ja hindamine veinisektoris

1. Seoses artiklis 85a osutatud pärast 31. augustit 1998 istutusõiguseta rajatud istandustega teavitavad liikmesriigid iga aasta 1. märtsiks komisjoni pärast 31. augustit 1998 ilma vastava istutusõiguseta rajatud viinamarjakasvatusaladest ning ka kõnealuse artikli lõike 1 kohaselt välja juuritud aladest.

2. Seoses artiklis 85b osutatud enne 1. septembrit 1998 istutusõiguseta rajatud istanduste kohustusliku seadustamisega teavitavad liikmesriigid iga vastava aasta 1. märtsiks komisjoni:

a) enne 1. septembrit 1998 ilma vastava istutusõiguseta rajatud viinamarjakasvatusaladest;

b) kõnealuse artikli lõike 1 kohaselt seadustatud aladest, kõnealuse lõikega ette nähtud tasudest ning kõnealuse artikli lõikega 2 ette nähtud piirkondlike istutusõiguste keskmisest väärtusest.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni esimest korda 1. märtsiks 2010 aladest, kus viinapuud on artikli 85b lõike 4 esimese lõigu kohaselt välja juuritud.

Artikli 85g lõikega 1 ette nähtud uute istanduste rajamise ajutise keelu lõppemine 31. detsembril 2015 ei mõjuta käesolevas lõigus sätestatud kohustusi.

3. Seoses II osa I jaotise III peatüki IVa jao II alajaos sätestatud väljajuurimiskava raames esitavate toetusetaotlustega teavitavad liikmesriigid iga aasta 1. märtsiks komisjoni vastu võetud taotlustest piirkondade ja saagivahemike lõikes ning väljamakstud väljajuurimistasu kogusummast piirkonniti.

Liikmesriigid teatavad iga aasta 1. detsembriks komisjonile eelmise veiniaasta kohta:

a) alad, kus viinapuud on välja juuritud, piirkondade ja saagivahemike lõikes;

b) väljamakstud väljajuurimistasu kogusumma piirkonniti.

4. Seoses artikli 85u kohaste eranditega, mis käsitlevad väljajuurimiskavas osalemise sobivust, teavitab liikmesriik, kes otsustab kasutada lõigetes 4–6 sätestatud võimalust, seoses rakendatava väljajuurimisega iga aasta 1. augustiks komisjoni:

a) abikõlbmatuks kuulutatud aladest;

b) abikõlbmatuks kuulutamise põhjendustest vastavalt artikli 85u lõigetele 4 ja 5.

5. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 1. märtsiks ja esimest korda 1. märtsiks 2010 aruande II osa I jaotise IV peatüki IVb jaos osutatud toetusprogrammidega ette nähtud meetmete rakendamise kohta eelmisel eelarveaastal.

Kõnealustes aruannetes loetletakse ja kirjeldatakse meetmeid, milleks anti toetusprogrammide alusel ühenduse toetust, ning eelkõige sisaldavad need üksikasju artiklis 103p osutatud müügiedendusmeetme rakendamise kohta.

6. Liikmesriigid esitavad komisjonile 1. märtsiks 2011 ja teist korda 1. märtsiks 2014 hinnangu toetusprogrammide kulude ja kasude kohta ning ka arvamuse, kuidas nende tõhusust suurendada.

7. Komisjon võtab vastu käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.”.

31) Artikli 190 järele lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 190aVeinisektori vahendite ümberpaigutamine maaelu arengusse

1. Lõikes 2 kehtestatud summad, mis põhinevad ajaloolistel kulutustel ja olid määruse (EÜ) nr 1493/1999 kohaselt ette nähtud sekkumismeetmeteks põllumajandusturgude reguleerimiseks, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 3 lõike 1 punktis b, eraldatakse ühenduse täiendavate vahenditena määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel rahastatavate maaelu arengu programmide kohastele veinipiirkonna meetmetele.

2. Nimetatud kalendriaastatele eraldatakse järgmised summad:

- 2009: 40,5 miljonit eurot;

- 2010: 80,9 miljonit eurot;

- alates 2011. aastast: 121,4 miljonit eurot.

3. Lõikes 2 ette nähtud summad jaotatakse liikmesriikide vahel vastavalt Xc lisale.”.

32) Artiklile 194 lisatakse järgmine lõik:

Komisjon võib kindlaks määrata ka eeskirjad, millega tagatakse käesoleva määrusega ja eelkõige veinisektoriga ette nähtud ühenduse sätete ühtne kohaldamine. Kõnealused eeskirjad võivad seonduda eelkõige kontrollidega ja eeskirjadega, millega reguleeritakse konkreetset finantsmenetlust kontrollide parandamiseks.”.

33) Artikli 194 järele lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 194aKooskõla ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga

Käesoleva määruse rakendamiseks veinisektoris tagavad liikmesriigid, et aladega seotud ning artikli 194 esimeses ja kolmandas lõigus osutatud haldus- ja kontrollimeetmed ühilduvad järgmiste üksikasjade puhul ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga (IACS):

a) elektrooniline andmebaas;

b) määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 20 lõikes 1 osutatud põllumajanduslike maatükkide identifitseerimissüsteem;

c) halduskontrollid.

Need menetlused võimaldavad probleemide ja konfliktideta koostööd ja andmevahetust ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga.”.

34) Artiklit 195 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Komisjoni abistab põllumajandusturgude ühise korralduse komitee (edaspidi „korralduskomitee”).”;

b) lisatakse järgmised lõiked:

„3. Komisjoni abistab ka regulatiivkomitee.

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikega 6 ette nähtud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.”.

35) Artikkel 196 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 196Korralduskomitee töökorraldus

Artikli 195 lõikes 1 osutatud korralduskomitee koosolekute korraldamisel võetakse eelkõige arvesse korralduskomitee vastutusala ulatust, käsitletavate küsimuste eripära ja vajadust kaasata asjakohaseid eksperte.”.

36) Artikli 203a järele lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 203bÜleminekueeskirjad veinisektoris

Komisjon võib võtta meetmeid, et hõlbustada üleminekut määrustes (EÜ) nr 1493/1999 ja (EÜ) nr 479/2008 sätestatud korralt käesoleva määrusega kehtestatud korrale.”.

37) Lisasid muudetakse järgmiselt:

a) III lisa III osa järele lisatakse IIIa osa, mille tekst on esitatud käesoleva määruse I lisas;

b) X lisa järele lisatakse Xb, Xc, Xd ja Xe lisad, mille tekst on esitatud käesoleva määruse II lisas;

c) XIa lisa järele lisatakse XIb–XId lisad, mille tekst on esitatud käesoleva määruse III lisas;

d) XV lisa järele lisatakse XVa ja XVb lisad, mille tekst on esitatud käesoleva määruse IV lisas;

e) XXII lisale lisatakse punkt 47, mille tekst on esitatud käesoleva määruse V lisas.

Artikkel 2Määruse (EÜ) nr 1184/2006 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1184/2006 artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, mida kohaldatakse asutamislepingu artiklite 81–86 ja artikli 88 teatavate sätete kohaldatavuse suhtes asutamislepingu I lisas loetletud toodete, välja arvatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1234/2007* hõlmatud toodete tootmise või nendega kauplemise puhul.

_____________________

* ELT L 299, 16.11.2007.”

Artikkel 3Kehtetuks tunnistamine ja kohaldamise jätkamine ajutiselt

1. Määrus (EÜ) nr 479/2008 tunnistatakse kehtetuks vastavalt lõikele 2.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena määrusele (EÜ) nr 1234/2007 ja neid loetakse vastavalt kõnealuse määruse XXII lisas esitatud vastavustabelile.

2. Määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 128 lõiget 3 kohaldatakse jätkuvalt meedete suhtes kõnealuses lõikes sätestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 4Jõustumine

Käeolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Seda kohaldatakse alates 1. augustist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

I LISA

„ IIIa osa: Veinisektorit käsitlevad mõisted

Viinapuudega seonduvad mõisted

1. „Väljajuurimine” – viinapuujuurte täielik kõrvaldamine viinapuid täis istutatud alalt.

2. „Istutamine” – poogitud või pookimata viinapuude või viinapuude osade lõplik istutamine viinamarjade tootmiseks või pooktaimede istanduse rajamiseks.

3. „Ümberpookimine” – juba varem poogitud viinapuu pookimine.

Saadusega seonduvad mõisted

4. „Värsked viinamarjad” – viinapuuviljad, mida kasutatakse veini valmistamiseks, küpsed või isegi veidi kuivatatud, mida saab tavalistel veinikeldri meetoditel purustada või pressida ja mis võivad iseeneslikult tekitada alkoholkäärimise.

5. „Värske viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamise teel” – saadus:

a) mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 12 mahuprotsenti, aga mitte üle 15 mahuprotsendi;

b) mis on saadud, lisades eranditult artikli 120a lõike 2 kohaselt liigitatavatest veiniviinamarjasortidest saadud käärimata viinamarjavirdele, mille naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 8,5 mahuprotsenti:

i) kas veinist saadud neutraalset alkoholi, sealhulgas kuivatatud viinamarjade destilleerimisel saadud alkohol, mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 96 mahuprotsenti;

ii) või veini puhastamata destilleerimissaadust, mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 52 mahuprotsenti, aga mitte üle 80 mahuprotsendi.

6. „Viinamarjamahl” – kääritamata, kuid käärimiskõlblik vedel saadus, mis on:

a) kohase töötlemisega muudetud tarbimiskõlblikuks sellisena, nagu see on;

b) saadud värsketest viinamarjadest või viinamarjavirdest või lahjendamise teel. Kui mahl on saadud lahjendamise teel, peab see olema saadud kontsentreeritud viinamarjavirde või kontsentreeritud viinamarjamahla lahjendamise teel.

Viinamarjamahla lubatud tegelik alkoholisisaldus ei tohi ületada 1 mahuprotsenti.

7. „Kontsentreeritud viinamarjamahl” – karamellimata viinamarjamahl, mis on saadud viinamarjamahla osalise veetustamise teel, mis toimub mis tahes lubatud meetodil, välja arvatud otsese kuumuse abil, ja nii, et edaspidi kirjeldataval meetodil kasutatava refraktomeetri näit temperatuuril 20 °C pole alla 50,9 %.

Kontsentreeritud viinamarjamahla lubatud tegelik alkoholisisaldus ei tohi ületada 1 mahuprotsenti.

8. „Veinisete” on:

a) ladustamise ajal või pärast lubatud töötlemist veini sisaldavatesse anumatesse kogunev jääk;

b) punktis a osutatud saaduse filtreerimisel või tsentrifuugimisel saadud jääk;

c) ladustamise ajal või pärast lubatud töötlemist viinamarjavirret sisaldavatesse anumatesse kogunev jääk;

d) punktis c osutatud saaduse filtreerimisel või tsentrifuugimisel saadud jääk.

9. „Viinamarjade pressimisjäägid” – värskete viinamarjade kääritatud või kääritamata pressimisjäägid.

10. „Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud vein” – saadus, mis on saadud:

a) vees leotatud töötlemata viinamarjade pressimisjääkide kääritamisel;

b) viinamarjade kääritatud pressimisjääkide leotamisel vees.

11. „Destilleerimiseks kangendatud vein” – saadus:

a) mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 18 mahuprotsenti, aga mitte üle 24 mahuprotsendi;

b) mis on saadud üksnes sel viisil, et jääksuhkrusisalduseta veinile on lisatud veini puhastamata destilleerimissaadust, mille suurim tegelik alkoholisisaldus on 86 mahuprotsenti;

c) mille suurim lenduvate hapete sisaldus äädikhappes väljendatuna on 1,5 grammi liitri kohta.

12. „Kuvee” on:

a) viinamarjavirre;

b) vein;

c) viinamarjavirrete ja/või eri omadustega veinide segu,

mis on mõeldud teatavat liiki vahuveinide valmistamiseks.

Alkoholisisaldus

13. „Tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides” – 100 mahuühikus saaduses sisalduv puhta alkoholi mahuühikute hulk temperatuuril 20 °C.

14. „Potentsiaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides” – puhta alkoholi mahuühikute hulk, mille võib tekitada 100 ühikus saaduses sisalduvate suhkrute täielik käärimine temperatuuril 20 °C.

15. „Üldalkoholisisaldus mahuprotsentides” – tegeliku ja potentsiaalse alkoholisisalduse summa.

16. „Naturaalne alkoholisisaldus mahuprotsentides” – saaduse üldalkoholisisaldus mahuprotsentides enne võimalikku rikastamist.

17. „Tegelik alkoholisisaldus massiprotsentides” – 100 kg saaduses sisalduva puhta alkoholi kilogrammide arv.

18. „Potentsiaalne alkoholisisaldus massiprotsentides” – puhta alkoholi kogus kilogrammides, mida on võimalik saada 100 kilogrammis saaduses leiduvate suhkrute täielikul käärimisel.

19. „Üldalkoholisisaldus massiprotsentides” – tegeliku ja potentsiaalse alkoholisisalduse summa.”

II LISA

„ Xb LISA Toetusprogrammide eelarve(osutatud artikli 103n lõikes 1)

tuhandetes eurodes |

Eelarveaasta | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | Alates 2014. aastast |

BG | 15 608 | 21 234 | 22 022 | 27 077 | 26 742 | 26 762 |

CZ | 2 979 | 4 076 | 4 217 | 5 217 | 5 151 | 5 155 |

DE | 22 891 | 30 963 | 32 190 | 39 341 | 38 867 | 38 895 |

EL | 14 286 | 19 167 | 19 840 | 24 237 | 23 945 | 23 963 |

ES | 213 820 | 284 219 | 279 038 | 358 000 | 352 774 | 353 081 |

FR | 171 909 | 226 814 | 224 055 | 284 299 | 280 311 | 280 545 |

IT* | 238 223 | 298 263 | 294 135 | 341 174 | 336 736 | 336 997 |

CY | 2 749 | 3 704 | 3 801 | 4 689 | 4 643 | 4 646 |

LT | 30 | 37 | 45 | 45 | 45 | 45 |

LU | 344 | 467 | 485 | 595 | 587 | 588 |

HU | 16 816 | 23 014 | 23 809 | 29 455 | 29 081 | 29 103 |

MT | 232 | 318 | 329 | 407 | 401 | 402 |

AT | 8 038 | 10 888 | 11 313 | 13 846 | 13 678 | 13 688 |

PT | 37 802 | 51 627 | 53 457 | 65 989 | 65 160 | 65 208 |

RO | 42 100 | 42 100 | 42 100 | 42 100 | 42 100 | 42 100 |

SI | 3 522 | 4 820 | 4 987 | 6 169 | 6 091 | 6 095 |

SK | 2 938 | 4 022 | 4 160 | 5 147 | 5 082 | 5 085 |

UK | 160 | 221 | 227 | 284 | 280 | 280 |

* Määruse (EÜ) nr 1782/2003 VIII lisas Itaalia kohta esitatud riiklikke ülemmäärasid aastateks 2009 ja 2010 vähendatakse 20 miljoni euro võrra ning need summad on lisatud Itaalia toetusprogrammide eelarve summadele vastavalt tabelis esitatud eelarveaastatele 2009, 2010 ja 2011.

Xc LISA Eelarves maaelu arendamiseks eraldatud vahendid vastavalt artikli 190a lõikele 3

tuhandetes eurodes |

Eelarveaasta | 2009 | 2010 | Alates 2011. aastast |

BG | – | – | – |

CZ | – | – | – |

DE | – | – | – |

EL | – | – | – |

ES | 15 491 | 30 950 | 46 441 |

FR | 11 849 | 23 663 | 35 512 |

IT | 13 160 | 26 287 | 39 447 |

CY | – | – | – |

LT | – | – | – |

LU | – | – | – |

HU | – | – | – |

MT | – | – | – |

AT | – | – | – |

PT | – | – | – |

RO | – | – | – |

SI | – | – | – |

SK | – | – | – |

UK | – | – | – |

“

Xd LISA Väljajuurimiskava eelarve

Artikli 85s lõikes 3 osutatud väljajuurimiskavale eraldatud eelarve on järgmine:

a) veiniaastaks 2008/2009 (2009. eelarveaasta): 464 miljonit eurot;

b) veiniaastaks 2009/2010 (2010. eelarveaasta): 334 miljonit eurot;

c) veiniaastaks 2010/2011 (2011. eelarveaasta): 276 miljonit eurot.

Xe LISA Alad, mille liikmesriigid võivad kuulutada väljajuurimiskava jaoks kõlbmatuks (osutatud artikli 85u lõigetes 1, 2 ja 5)

hektarites |

Liikmesriik | Viinapuude kasvuala üldpindala | Artikli 85u lõikes 5 osutatud alad |

BG | 135 760 | 4 073 |

CZ | 19 081 | 572 |

DE | 102 432 | 3 073 |

EL | 69 907 | 2 097 |

ES | 1 099 765 | 32 993 |

FR | 879 859 | 26 396 |

IT | 730 439 | 21 913 |

CY | 15 023 | 451 |

LU | 1 299 | 39 |

HU | 85 260 | 2 558 |

MT | 910 | 27 |

AT | 50 681 | 1 520 |

PT | 238 831 | 7 165 |

RO | 178 101 | 5 343 |

SI | 16 704 | 501 |

SK | 21 531 | 646 |

”

III LISA

„ XIb LISA Viinamarjasaaduste kategooriad

1. Vein

Vein on ainult värskete purustatud või purustamata viinamarjade või viinamarjavirde täielikul või osalisel käärimisel saadud saadus.

Veini:

a) tegelik alkoholisisaldus on pärast XVa lisa punktis B nimetatud menetluse läbimist või ilma selleta vähemalt 8,5 mahuprotsenti, kui vein on saadud ainult käesoleva lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndites A ja B korjatud viinamarjadest, ja vähemalt 9 mahuprotsenti teistest viinamarjakasvatusvöönditest korjatud viinamarjade puhul;

b) tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 4,5 mahuprotsenti. Seda erandina muidu kehtivast minimaalsest alkoholisisaldusest, kui veinil on kaitstud päritolunimetus või geograafiline tähis, olgu see valmistatud XVa lisa punktis B täpsustatud menetlusel või mitte;

c) üldalkoholisisaldus ei ületa 15 mahuprotsenti. Erandina:

- võib teatavatelt ühenduse viinamarjakasvatuspiirkonda kuuluvatelt viinamarjakasvatusaladelt (mille määrab komisjon kooskõlas artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusega) pärinevate ja rikastamiseta toodetud veinide üldalkoholisisalduse ülempiir ulatuda 20 mahuprotsendini,

- võib teatavate kaitstud päritolunimetusega ja rikastamiseta toodetud veinide üldalkoholisisalduse ülempiir olla suurem kui 15 mahuprotsenti;

d) üldhappesisaldus vastavalt eranditele, mille komisjon võib vastu võtta kooskõlas artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusega, on viinhappes väljendatuna vähemalt 3,5 grammi liitri kohta või 46,6 milliekvivalenti liitri kohta.

„Retsina” on lauavein, mis on valmistatud üksnes Kreeka territooriumil süüria männi vaiguga töödeldud viinamarjavirdest. Süüria männi vaigu kasutamine on lubatud ainult „Retsina” veini saamiseks Kreekas kohaldatavate sätete kohaselt.

Erandina punktist b kuuluvad „Tokaji eszencia” ja „Tokajská esencia” veinide hulka.

2. Kääriv toorvein

Kääriv toorvein on saadus, mille alkoholkäärimine ei ole veel lõppenud ja mis ei ole veel settest eraldatud.

3. Liköörvein

Liköörvein on saadus:

a) mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti, aga mitte üle 22 mahuprotsendi;

b) mille üldalkoholisisaldus on vähemalt 17,5 mahuprotsenti, välja arvatud teatavad päritolunimetuse või geograafilise tähisega liköörveinid, mis sisalduvad kooskõlas artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusega komisjoni koostatud loetelus;

c) mis on saadud:

- käärivast viinamarjavirdest,

- veinist,

- eespool nimetatud saaduste segust või

- viinamarjavirdest või selle segust veiniga, kui on tegu kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega liköörveinidega, mille komisjon määrab kindlaks kooskõlas artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusega;

d) mille esialgne naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 12 mahuprotsenti, välja arvatud teatavad kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega liköörveinid, mis sisalduvad kooskõlas artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusega komisjoni koostatud loetelus;

e) millele on lisatud:

i) üksikult või seguna:

- veinist saadud neutraalset alkoholi, sealhulgas kuivatatud viinamarjade destilleerimisel saadud alkoholi, mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 96 mahuprotsenti,

- veini või kuivatatud viinamarjade destillaati, mille tegelik alkoholisisaldus ei ole alla 52 ega üle 86 mahuprotsendi;

ii) vajaduse korral ühte või mitut järgmist saadust:

- kontsentreeritud viinamarjavirret,

- ühe punkti e alapunktis i osutatud saaduse ja punkti c esimeses ja neljandas taandes osutatud viinamarjavirde segu;

f) millele erandina punktist e on lisatud (kui tegu on teatavate kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega liköörveinidega, mis sisalduvad kooskõlas artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusega komisjoni koostatud loetelus):

i) punkti e alapunktis i loetletud saadusi üksikult või seguna või

ii) üht või mitut järgmistest saadustest:

- veinialkoholi või kuivatatud viinamarjadest saadud alkoholi, mille tegelik alkoholisisaldus ei ole alla 95 ega üle 96 mahuprotsendi,

- veinist või pressitud viinamarjajääkidest destilleeritud kangeid alkohoolseid jooke, mille tegelik alkoholisisaldus ei ole alla 52 ega üle 86 mahuprotsendi,

- kuivatatud viinamarjadest destilleeritud kangeid alkohoolseid jooke, mille tegelik alkoholisisaldus ei ole alla 52 mahuprotsendi ega üle 94,5 mahuprotsendi;

iii) ja vajaduse korral ühte või mitut järgmist saadust:

- kuivatatud viinamarjadest saadud osaliselt kääritatud viinamarjavirret;

- otsesel kuumutamisel saadud kontsentreeritud viinamarjavirret, mis vastab, välja arvatud nimetatud menetluse puhul, kontsentreeritud viinamarjavirde määratlusele;

- kontsentreeritud viinamarjavirret;

- ühe punkti f alapunktis ii osutatud saaduse ja punkti c esimeses ja neljandas taandes osutatud viinamarjavirde segu.

4. Vahuvein

Vahuvein on saadus:

a) mis on saadud järgmiste saaduste esimesel või teisel alkoholkäärimisel:

- värsked viinamarjad,

- viinamarjavirre,

- vein;

b) mille mahuti avamisel vabaneb ainult käärimisel tekkinud süsinikdioksiid;

c) mille ülerõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on sisalduva süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 3 baari;

d) mille valmistamiseks mõeldud kuveede üldalkoholisisaldus on vähemalt 8,5 mahuprotsenti.

5. Kvaliteetvahuvein

Kvaliteetvahuvein on saadus:

a) mis on saadud järgmiste saaduste esimesel või teisel alkoholkäärimisel:

- värsked viinamarjad,

- viinamarjavirre,

- vein;

b) mille mahuti avamisel vabaneb ainult käärimisel tekkinud süsinikdioksiid;

c) mille ülerõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on sisalduva süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 3,5 baari;

d) mille valmistamiseks mõeldud kuveede üldalkoholisisaldus on vähemalt 9 mahuprotsenti.

6. Aromaatne kvaliteetvahuvein

Aromaatne kvaliteetvahuvein on kvaliteetvahuvein:

a) mis on saadud üksnes nii, et kuvee komponentidena kasutatakse kooskõlas artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusega komisjoni koostatud loetelus sisalduvatest konkreetsetest viinamarjasortidest pärit viinamarjavirret või käärivat viinamarjavirret. Aromaatsed kvaliteetvahuveinid, mida traditsiooniliselt toodetakse, kasutades kuvee komponendiks olevaid veine, määrab kindlaks komisjon kooskõlas artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusega;

b) mille ülerõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on sisalduva süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 3 baari;

c) mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 6 mahuprotsenti;

d) mille üldalkoholisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti.

Muid täiendavaid omadusi või tootmistingimusi ja ringlust käsitlevad konkreetsed eeskirjad võtab komisjon vastu kooskõlas artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusega.

7. Gaseeritud vahuvein

Gaseeritud vahuvein on saadus:

a) mis on saadud ilma kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähiseta veinist;

b) mille mahuti avamisel vabaneb süsinikdioksiid, mis on tervikuna või osaliselt saadud selle gaasi lisamisel;

c) mille ülerõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on sisalduva süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 3 baari.

8. Poolvahuvein

Poolvahuvein on saadus:

a) mis on saadud veinist, mille üldalkoholisisaldus on vähemalt 9 mahuprotsenti;

b) mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 7 mahuprotsenti;

c) mille ülerõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on sisalduva sisetekkelise süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 1 baar, kuid mitte üle 2,5 baari;

d) mida pakutakse 60-liitristes või väiksemates mahutites.

9. Gaseeritud poolvahuvein

Gaseeritud poolvahuvein on saadus:

a) mis on saadud veinist;

b) mille tegelik alkoholisisaldus on vähemalt 7 mahuprotsenti ja üldalkoholisisaldus vähemalt 9 mahuprotsenti;

c) mille ülerõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on täielikult või osaliselt lisatud süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 1 baar, kuid mitte üle 2,5 baari;

d) mida pakutakse 60-liitristes või väiksemates mahutites.

10. Viinamarjavirre

Viinamarjavirre on värsketest viinamarjadest loomulikult või füüsilisel töötlemisel saadud vedel saadus. Viinamarjavirde lubatud tegelik alkoholisisaldus ei ületa 1 mahuprotsenti.

11. Osaliselt kääritatud viinamarjavirre

Kääriv viinamarjavirre on viinamarjavirde kääritamise saadus, mille tegelik alkoholisisaldus on üle 1 mahuprotsendi, aga alla kolme viiendiku selle üldalkoholisisaldusest.

12. Kuivatatud viinamarjadest saadud osaliselt kääritatud viinamarjavirre

Kuivatatud viinamarjadest saadud kääriv viinamarjavirre on kuivatatud viinamarjadest saadud viinamarjavirde osalise kääritamise saadus, mille üldsuhkrusisaldus on enne käärimist vähemalt 272 grammi liitri kohta ning mille naturaalne ja tegelik alkoholisisaldus ei tohi olla alla 8 mahuprotsendi. Samas ei loeta kuivatatud viinamarjadest saadud käärivaks viinamarjavirdeks teatavaid veine, mille komisjon määrab kindlaks kooskõlas artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusega ja mis vastavad eespool nimetatud nõuetele.

13. Kontsentreeritud viinamarjavirre

Kontsentreeritud viinamarjavirre on karamellimata viinamarjavirre, mis on saadud viinamarjavirde osalise veetustamise teel, mis toimub mis tahes lubatud meetodil, välja arvatud otsese kuumuse abil, ja nii, et edaspidi artikliga 120g ette nähtud meetodil kasutatava refraktomeetri näit temperatuuril 20 °C ei ole alla 50,9 %.

Kontsentreeritud viinamarjavirde lubatud tegelik alkoholisisaldus ei tohi ületada 1 %.

14. Puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre

Puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre on vedel karamellimata saadus:

a) mis on saadud viinamarjavirde osalise veetustamise teel, mis toimub mis tahes lubatud meetodil, välja arvatud otsese kuumuse abil, ja nii, et edaspidi artikliga 120g ette nähtud meetodil kasutatava refraktomeetri näit temperatuuril 20 °C ei ole alla 61,7 %;

b) mis on läbinud lubatud töötluse hapetustamiseks ja koostisosade (v.a suhkru) kõrvaldamiseks;

c) millel on järgmised omadused:

- pH tase ei ole 25° Brixi juures üle 5,

- optiline tihedus 425 nm juures 1 cm paksusel ei ületa 25° Brixi juures kontsentreeritud viinamarjavirrete puhul 0,100,

- sahharoosisisaldus ei ole kindlaksmääratava analüüsimeetodiga täheldatav,

- Folin-Ciocalteau indeks ei ületa 25° Brixi juures 6,00,

- tiitritav happesus ei ületa 15 milliekvivalenti üldsuhkrusisalduse kilogrammi kohta,

- vääveldioksiidisisaldus ei ületa 25 milligrammi üldsuhkrusisalduse kilogrammi kohta,

- katioonide kogusisaldus ei ületa 8 milliekvivalenti üldsuhkrusisalduse kilogrammi kohta,

- elektrijuhtivus ei ületa 25° Brixi ja 20 °C juures 120 µS/cm,

- hüdroksümetüülfurfuraali sisaldus ei ületa 25 milligrammi üldsuhkrusisalduse kilogrammi kohta,

- mesoinositooli olemasolu.

Puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lubatud tegelik alkoholisisaldus ei tohi ületada 1 mahuprotsenti.

15. Kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein

Kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein on saadus:

a) mis on toodetud rikastamiseta, osaliseks veetustamiseks päikese kätte või varju jäetud viinamarjadest;

b) mille üldalkoholisisaldus on vähemalt 16 mahuprotsenti ja tegelik alkoholisisaldus vähemalt 9 mahuprotsenti;

c) mille naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 16 mahuprotsenti (või mille suhkrusisaldus on vähemalt 272 grammi liitri kohta).

16. Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein

Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein on saadus:

a) mis on toodetud rikastamiseta;

b) mille naturaalne alkoholisisaldus on suurem kui 15 mahuprotsenti;

c) mille üldalkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti ja tegelik alkoholisisaldus vähemalt 12 mahuprotsenti.

Liikmesriigid võivad kehtestada selle toote laagerdumistähtaja.

17. Veiniäädikas

Veiniäädikas on äädikas:

a) mis on saadud eranditult veini äädikhappelisel käärimisel;

b) mille üldhappesus äädikhappes väljendatuna on vähemalt 60 grammi liitri kohta.

XIb LISA LIIDEViinamarjakasvatusvööndid

Viinamarjakasvatusvööndid on järgmised:

1. Viinamarjakasvatusvööndisse A kuuluvad:

a) Saksamaal: viinapuude kasvualad, mis ei kuulu viinamarjakasvatusvööndisse B;

b) Luksemburgis: Luksemburgi viinamarjakasvatuspiirkond;

c) Belgias, Taanis, Iirimaal, Madalmaades, Poolas, Rootsis ja Ühendkuningriigis: nende riikide viinamarjakasvatuspiirkonnad;

d) Tšehhi Vabariigis: Čechy viinamarjakasvatuspiirkond.

2. Viinamarjakasvatusvööndisse B kuuluvad:

a) Saksamaal Badeni määratletud piirkonnas viinapuude kasvualad;

b) Prantsusmaal käesolevas lisas nimetamata departemangude ja järgmiste departemangude viinapuude kasvualad:

- Alsace’is: Bas-Rhin, Haut-Rhin,

- Lorraine’is: Meurthe-et-Moselle, Meuse, Moselle, Vosges,

- Champagne’s: Aisne, Aube, Marne, Haute-Marne, Seine-et-Marne,

- Juras: Ain, Doubs, Jura, Haute-Saône,

- Savoie’s: Savoie, Haute-Savoie, Isère (Chapareillani kommuun),

- Val de Loire’is: Cher, Deux-Sèvres, Indre, Indre-et-Loire, Loir-et-Cher, Loire-Atlantique, Loiret, Maine-et-Loire, Sarthe, Vendée, Vienne ja Nièvre’i departemangu Cosne-sur-Loire’i ringkonna viinapuude kasvualad;

c) Austrias Austria viinamarjakasvatuspiirkond;

d) Tšehhi Vabariigis Morava viinamarjakasvatuspiirkond ja viinapuude kasvualad, mis ei ole hõlmatud lõike 1 punktiga d;

e) Slovakkias viinapuude kasvualad järgmistes piirkondades: Malokarpatská vinohradnícka oblastˇ, Južnoslovenská vinohradnícka oblastˇ, Nitrianska vinohradnícka oblastˇ, Stredoslovenská vinohradnícka oblastˇ ja Východoslovenská vinohradnícka oblastˇ ning viinamarjakasvatusalad, mis ei ole hõlmatud lõike 3 punktiga f;

f) Sloveenias järgmiste piirkondade viinapuude kasvualad:

- Podravje piirkonnas: Štajerska Slovenija, Prekmurje,

- Posavje piirkonnas: Bizeljsko Sremič, Dolenjska ja Bela krajina ning viinapuude kasvualad, mis ei ole hõlmatud lõike 4 punktiga d;

g) Rumeenias Podișul Transilvaniei piirkond.

3. Viinamarjakasvatusvööndisse C I kuuluvad:

a) Prantsusmaal viinamarjakasvatusalad

- järgmistes departemangudes: Allier, Alpes-de-Haute-Provence, Hautes-Alpes, Alpes-Maritimes, Ariège, Aveyron, Cantal, Charente, Charente-Maritime, Corrèze, Côte-d’Or, Dordogne, Haute-Garonne, Gers, Gironde, Isère (välja arvatud Chapareillani kommuun), Landes, Loire, Haute-Loire, Lot, Lot-et-Garonne, Lozère, Nièvre (välja arvatud Cosne-sur-Loire’i ringkond), Puy-de-Dôme, Pyrénées-Atlantiques, Hautes-Pyrénées, Rhône, Saône-et-Loire, Tarn, Tarn-et-Garonne, Haute-Vienne, Yonne,

- Drôme’i departemangu Valence’i ja Die ringkondades (välja arvatud Dieulefit’, Lorioli, Marsanne’i ja Montélimari kanton),

- Ardèche’i departemangu Tournoni ringkonnas ja Antraigues’, Burzet’, Coucouroni, Montpezat-sous-Bauzoni, Privas’, Saint-Etienne de Lugdarèsi, Saint-Pierreville’i, Valgorge’i ning la Voulte-sur-Rhône’i kantonites;

b) Itaalias Valle d’Aosta piirkonna viinamarjakasvatusalad ja Sondrio, Bolzano, Trento ja Belluno provints;

c) Hispaanias A Coruña, Astuuria, Kantaabria, Guipúzcoa ja Biskaia provintsi viinapuude kasvualad;

d) Portugalis Norte piirkonna see osa, mis vastab määratletud viinamarjakasvatuspiirkonnale Vinho Verde, ja Região viticola da Extremadura viinamarjakasvatuspiirkonna omavalitsusüksused Bombarral, Lourinhã, Mafra ja Torres Vedras, viimasest välja arvatud Freguesias da Carvoeira e Dois Portos;

e) Ungaris kõik viinamarjakasvatusalad;

f) Slovakkias viinapuude kasvualad piirkonnas Tokajská Vinohradnícka oblastˇ;

g) Rumeenias lõike 2 punktis g või lõike 4 punktis f nimetamata viinamarjakasvatusalad.

4. Viinamarjakasvatusvööndisse C II kuuluvad:

a) Prantsusmaal viinamarjakasvatusalad

- järgmistes departemangudes: Aude, Bouches-du-Rhône, Gard, Hérault, Pyrénées-Orientales (välja arvatud Olette’i ja Arles-sur-Techi kanton), Vaucluse,

- Var’i departemangu selles osas, mis piirneb lõunas Evenos’, Le Beausset’, Solliès-Toucas’, Cuers’i, Puget-Ville’i, Collobrières’i, La Garde-Freinet’, Plan-de-la-Touri ja Sainte-Maxime’i kommuunidega,

- Drôme’i departemangu Nyons’i ringkonnas ja Dieulefit’, Lorioli, Marsanne’i ja Montélimari kantonites,

- Ardèche’i departemangu lõike 3 punktis a loetlemata osades;

b) Itaalias viinamarjakasvatusalad järgmistes piirkondades: Abruzzo, Campania, Emilia-Romagna, Friuli-Venezia Giulia, Lazio, Liguuria, Lombardia (välja arvatud Sondrio provints), Marche, Molise, Piemonte, Toscana, Umbria, Veneto (välja arvatud Belluno provints), sealhulgas nende piirkondade saared, nagu Elba ja muud Toscana saarestiku saared, Ponziane saared, Capri ja Ischia;

c) Hispaanias järgmiste provintside viinamarjakasvatusalad:

- Lugo, Ourense, Pontevedra,

- Ávila (välja arvatud kohalikud haldusüksused, mis kuuluvad Cebrerose määratletud veinialasse ( comarca ’sse)), Burgos, León, Palencia, Salamanca, Segovia, Soria, Valladolid, Zamora,

- La Rioja,

- Álava,

- Navarra,

- Huesca,

- Barcelona, Girona, Lleida,

- Zaragoza provintsi Ebro jõest põhja pool asuvas osas,

- Tarragona provintsi kohalikes haldusüksustes, mis kuuluvad Penedési päritolunimetuse piirkonda,

- Tarragona provintsi selles osas, mis kuulub Conca de Barberá määratletud veinialasse ( comarca ’sse);

d) Sloveenias viinamarjakasvatusalad järgmistes piirkondades: Brda või Goriška Brda, Vipavska dolina või Vipava, Kras ja Slovenska Istra;

e) Bulgaarias viinamarjakasvatusalad järgmistes piirkondades: Dunavska Ravnina (Дунавска равнина), Chernomorski Rayon (Черноморски район), Rozova Dolina (Розова долина);

f) Rumeenias viinamarjakasvatusalad järgmistes piirkondades: Dealurile Buzăului, Dealu Mare, Severinului ja Plaiurile Drâncei, Colinele Dobrogei, Terasele Dunării, lõunapoolne viinamarjakasvatuspiirkond, sealhulgas liivatasandikud ja muud soodsad piirkonnad.

5. Viinamarjakasvatusvööndisse C III a kuuluvad:

a) Kreekas viinamarjakasvatusalad järgmistes noomides: Flórina, Imathía, Kilkís, Grevená, Lárisa, Ioánnina, Lefkáda, Ahhaia, Messeenia, Arkaadia, Korinthía, Irákleio, Chaniá, Réthymnon, Sámos, Lasíthion ja Thíra (Santorini) saar;

b) Küprosel viinamarjakasvatusalad, mis asuvad kõrgemal kui 600 meetrit üle merepinna;

c) Bulgaarias viinamarjakasvatusalad, mis ei ole hõlmatud lõike 4 punktiga e.

6. Viinamarjakasvatusvööndisse C III b kuuluvad:

a) Prantsusmaal viinamarjakasvatusalad

- Korsika departemangudes,

- Var’i departemangu selles osas, mis asub mere ja järgmiste samasse vööndisse kuuluvate kommuunide vahel: Évenos, Le Beausset, Solliès-Toucas, Cuers, Puget-Ville, Collobrières, La Garde-Freinet, Plan-de-la-Tour ja Sainte-Maxime (nimetatud kommuunid kaasa arvatud),

- Pyrénées-Orientales’i departemangu Olette’i ja Arles-sur-Techi kantonis;

b) Itaalias viinamarjakasvatusalad järgmistes piirkondades: Calabria, Basilicata, Apuulia, Sardiinia ja Sitsiilia, kaasa arvatud nendesse piirkondadesse kuuluvad saared, nagu Pantelleria saar ning Lipari, Egadi ja Pelagie saared;

c) Kreekas lõike 5 punktis a nimetamata viinamarjakasvatusalad;

d) Hispaanias lõike 3 punktis c või lõike 4 punktis c nimetamata viinamarjakasvatusalad;

e) Portugalis lõike 3 punktis d nimetamata viinamarjakasvatusalad;

f) Küprosel viinamarjakasvatusalad, mis ei asu kõrgemal kui 600 meetrit üle merepinna;

g) Malta viinamarjakasvatusalad.

7. Käesolevas lisas osutatud haldusüksuste territooriumid on piiritletud 15. detsembril 1981 kehtinud riiklike sätete alusel, Hispaania puhul 1. märtsil 1986 kehtinud riiklike sätete alusel ja Portugali puhul 1. märtsil 1998 kehtinud riiklike sätete alusel.”

IV LISA

„ XVa LISA Rikastamine, hapestamine ja hapetustamine teatavates viinamarjakasvatusvööndites

A. RIKASTAMISE PIIRMÄÄRAD

1. Kui ilmastikutingimused XIb lisa liites osutatud teatavates ühenduse viinamarjakasvatusvööndites seda nõuavad, võivad asjaomased liikmesriigid lubada artikli 120a lõike 2 kohaselt liigitatavatest viinamarjasortidest saadud värskete viinamarjade, viinamarjavirde, kääriva viinamarjavirde, kääriva toorveini ja veini naturaalse alkoholisisalduse suurendamist mahuprotsentides.

2. Naturaalse alkoholisisalduse tõusu mahuprotsentides võib saavutada punktis B osutatud veinivalmistustavade abil ja see ei tohi ületada:

a) 3 mahuprotsenti XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis A;

b) 2 mahuprotsenti XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis B;

c) 1,5 mahuprotsenti XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis C.

3. Eriti ebasoodsate ilmastikutingimustega aastatel võivad liikmesriigid taotleda, et lõikes 2 kehtestatud piirmäärasid tõstetaks 0,5 mahuprotsendi võrra. Vastuseks sellisele taotlusele peaks komisjon esitama vastava õigusakti ettepaneku niipea kui võimalik artikli 195 lõikega 1 ette nähtud korralduskomiteele. Komisjon püüab langetada otsuse nelja nädala jooksul alates taotluse esitamisest.

B. Rikastamine

1. Punktis A sätestatud naturaalse alkoholisisalduse mahuprotsendi tõstmine võib toimuda ainult järgmiselt:

a) värskete viinamarjade, kääriva viinamarjavirde ja kääriva toorveini puhul sahharoosi, kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamisega;

b) viinamarjavirde puhul sahharoosi, kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamisega või osalise kontsentreerimise, sealhulgas pöördosmoosi teel;

c) veini puhul jahutamisel toimuva osalise kontsentreerimise teel.

2. Lõikes 1 osutatud menetlusi ei tohi koos kasutada, kui vein või viinamarjavirre on rikastatud kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirdega ja artikli 103y alusel on makstud toetust.

3. Sahharoosi lisamine, nagu on sätestatud punkti a alapunktides a ja b, võib toimuda ainult kuivsuhkurdamise teel ja üksnes järgmistes viinamarjakasvatusalades:

a) XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis A;

b) XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis B;

c) XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis C, välja arvatud Itaalia, Kreeka, Hispaania, Portugali ja Küprose viinamarjaistandustes ning viinamarjaistandustes, mis asuvad Prantsuse departemangudes, mis kuuluvad järgmiste piirkondade apellatsioonikohtute jurisdiktsiooni alla:

- Aix-en-Provence,

- Nîmes,

- Montpellier,

- Toulouse,

- Agen,

- Pau,

- Bordeaux,

- Bastia.

Eelpool osutatud Prantsuse departemangude puhul võivad riiklikud ametiasutused siiski erandina lubada rikastamist kuivsuhkurdamise teel. Prantsusmaa teavitab selliste lubade andmisest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike.

4. Kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamine ei tohi suurendada purustatud värskete viinamarjade, viinamarjavirde, kääriva viinamarjavirde või kääriva toorveini esialgset mahtu üle 11 % XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis A, üle 8 % viinamarjakasvatusvööndis B ja üle 6,5 % viinamarjakasvatusvööndis C.

5. Viinamarjavirde või veini kontsentreerimine lõikes 1 osutatud protsesside abil:

a) ei tohi vähendada nimetatud saaduste esialgset mahtu üle 20 %;

b) ei tohi olenemata punktist A.2.c suurendada nimetatud saaduste naturaalset alkoholisisaldust üle 2 mahuprotsendi.

6. Lõigetes 1 ja 5 osutatud protsessid ei tohi suurendada värskete viinamarjade, viinamarjavirde, kääriva viinamarjavirde, kääriva toorveini või veini üldalkoholisisaldust:

a) XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis A üle 11,5 mahuprotsendi;

b) XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis B üle 12 mahuprotsendi;

c) XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis C I üle 12,5 mahuprotsendi;

d) XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis C II üle 13 mahuprotsendi; ja

e) XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis C III üle 13,5 mahuprotsendi.

7. Erandina lõikest 6 võivad liikmesriigid

a) punase veini puhul tõsta lõikes 6 osutatud saaduste üldalkoholisisalduse ülemmäära mahuprotsentides XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis A 12 mahuprotsendini ja viinamarjakasvatusvööndis B 12,5 mahuprotsendini;

b) tõsta lõikes 6 osutatud saaduste üldalkoholisisaldust päritolunimetusega veinide tootmisel liikmesriigi määratud tasemeni.

C. Hapestamine ja hapetustamine

1. Värskeid viinamarju, viinamarjavirret, käärivat viinamarjavirret, käärivat toorveini ja veini võib töödelda järgmiselt:

a) hapetustamine XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndites A, B ja C I;

b) hapestamine ja hapetustamine XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndites C I, C II ja C III a, piiramata lõike 7 kohaldamist; või

c) hapestamine XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis C III b.

2. Lõikes 1 osutatud saadusi, välja arvatud veini, võib hapestada ainult piirini, mis liitri kohta väljendub 1,50 g grammini liitri kohta viinhappes väljendatuna või 20 milliekvivalendini.

3. Veine võib hapestada ainult 2,50 grammini liitri kohta viinhappes väljendatuna või 33,3 milliekvivalendini.

4. Veine võib hapetustada ainult 1 grammini liitri kohta viinhappes väljendatuna või 13,3 milliekvivalendini liitri kohta.

5. Kontsentreerimiseks määratud viinamarjavirret võib hapetustada osaliselt.

6. Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid erandlike ilmastikutingimustega aastatel XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndites A ja B lubada lõikes 1 osutatud saaduste hapestamist lõigetes 2 ja 3 osutatud tingimustel.

7. Ühe ja sama saaduse hapestamine ja rikastamine, välja arvatud kooskõlas artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusega komisjoni otsustatavatel erandjuhtudel, ning hapestamine ja hapetustamine ei ole koos lubatud.

D. Töötlemine

1. Punktides B ja C osutatud menetlused, välja arvatud veini hapestamine ja hapetustamine, on lubatud üksnes siis, kui komisjon teeb seda kooskõlas artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusega määratletavatel tingimustel ning samal ajal, kui värsketest viinamarjadest, viinamarjavirdest, käärivast viinamarjavirdest või käärivast toorveinist tehakse vein või muu artikli 1 lõike 1 punktis 1 osutatud otsetarbimiseks mõeldud jook, välja arvatud vahuvein või gaseeritud vahuvein, ja kui seda tehakse viinamarjakasvatusvööndis, kus kasutatud värsked viinamarjad on korjatud.

2. Veinide kontsentreerimine toimub samas viinamarjakasvatusvööndis, kus kasutatud värsked viinamarjad on korjatud.

3. Veinide hapestamine ja hapetustamine toimub ainult veinivalmistamisettevõttes ja viinamarjakasvatusvööndis, kus kõnealuse veini valmistamiseks kasutatud viinamarjad on korjatud.

4. Igast lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud menetlusest teatatakse pädevatele asutustele. Sama nõuet kohaldatakse kontsentreeritud viinamarjavirde, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde ja sahharoosi koguste suhtes, mida seoses oma ettevõtlustegevusega valdavad füüsilised või juriidilised isikud või isikute rühmad, eelkõige tootjad, villijad, töötlejad ja hulgikauplejad, kelle komisjon on kindlaks määranud kooskõlas artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusega, ning seda kohaldatakse samal ajal ja samas kohas kui värskete viinamarjade, viinamarjavirde, kääriva viinamarjavirde ja vaadiveini suhtes. Nende koguste teatamise võib asendada sissekandega kauba saabumise ja varude kasutamise registris.

5. Iga punktis B ja C osutatud menetlus kajastatakse artikli 185c kohaselt saatedokumendis, mille alusel need menetlused läbinud tooted ringlusse lubatakse.

6. Neid menetlusi, välja arvatud erakordsete ilmastikutingimustega põhjendatud erandjuhtudel, ei tohi kasutada:

a) XI lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndis C pärast 1. jaanuari;

b) XIb lisa liites osutatud viinamarjakasvatusvööndites A ja B pärast 16. märtsi

ja neid menetlusi kasutatakse üksnes saaduste puhul, mis on valmistatud vahetult enne neid kuupäevi korjatud viinamarjasaagist.

7. Lõikest 6 olenemata võib kontsentreerimine jahutamise teel ning hapestamine ja hapetustamine siiski toimuda aastaringselt.

XVb LISAPiirangud

A. Üldised piirangud

1. Lubatud veinivalmistustavade kohaselt ei ole vee lisamine lubatud, välja arvatud juhul, kui seda nõuab tehniline erivajadus.

2. Lubatud veinivalmistustavade kohaselt ei ole lubatud ka alkoholi lisamine, välja arvatud valmistustavade puhul, mis on seotud piirituse, liköörveini, vahuveinide, destilleerimiseks kangendatud veinide ja poolvahuveini lisamise teel käärimise peatamisega värske viinamarjavirde saamisega.

3. Destilleerimise tarbeks kangendatud veini võib kasutada ainult destilleerimiseks.

B. Värsked viinamarjad, viinamarjavirre ja viinamarjamahl

1. Värsket viinamarjavirret, milles käärimine on alkoholi lisamisega peatatud, võib kasutada ainult nende toodete valmistamisel, mis ei kuulu CN-koodide 2204 10, 2204 21 ja 2204 29 alla. See ei piira liikmesriike kehtestamast enda territooriumil rangemaid sätteid nende toodete valmistamisele, mis ei kuulu CN-koodide 2204 10, 2204 21 ja 2204 29 alla.

2. Viinamarjamahla ja kontsentreeritud viinamarjamahla ei tohi teha veiniks ega veinile lisada. Nende alkohoolne kääritamine on ühenduse territooriumil keelatud.

3. Lõigete 1 ja 2 sätteid ei kohaldata toodete suhtes, mis on mõeldud Ühendkuningriigis, Iirimaal ja Poolas CN-koodi 2206 00 alla kuuluvate toodete valmistamiseks ja mille liitnimetuse osana võivad liikmesriigid lubada müügitähist „vein”.

4. Kuivatatud viinamarjadest saadud käärivat viinamarjavirret võib turule lubada üksnes liköörveinide valmistamiseks viinamarjakasvatuspiirkondades, kus see kasutusviis oli traditsiooniline 1. jaanuaril 1985, samuti üleküpsenud viinamarjadest veini valmistamiseks.

5. Kui seoses ühenduse rahvusvaheliste kohustustega ei ole nõukogu otsustanud teisiti, ei tohi kolmandatest riikidest pärit värsketest viinamarjadest, viinamarjavirdest, käärivast viinamarjavirdest, kontsentreeritud viinamarjavirdest, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirdest, viinamarjavirdest, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamise teel, viinamarjamahlast, kontsentreeritud viinamarjamahlast ja veinist või nimetatud saaduste segudest ühenduse territooriumil XIb lisas osutatud saadusi valmistada ega neid sellistele saadustele lisada.

C. Veinide segamine

Kui seoses ühenduse rahvusvaheliste kohustustega ei ole nõukogu otsustanud teisiti, on kolmandast riigist pärineva veini segamine ühendusest pärineva veiniga ning kolmandatest riikidest pärinevate veinide omavaheline segamine ühenduse territooriumil keelatud.

D. Kõrvalsaadused

1. Viinamarjade ülepressimine on keelatud. Võttes arvesse kohalikke ja tehnilisi tingimusi, otsustavad liikmesriigid alkoholi miinimumkoguse, mida viinamarjade pressimisjäägid ja veinisete pärast pressimist peab sisaldama.

Nendes kõrvalsaadustes sisalduva alkoholikoguse kohta teeb otsuse liikmesriik ning see alkoholikogus peab olema vähemalt 5 % toodetud veini alkoholisisaldusest.

2. Veinisettest ega viinamarjade pressimisjääkidest ei tohi valmistada veini ega ühtki teist otsetarbimiseks mõeldud jooki, välja arvatud piiritus, kanged alkohoolsed joogid ja viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud vein ( piquette ). Veini valamine veinisette või viinamarjade pressimisjääkide või pressitud Aszu viinamarjade massi peale on lubatud kooskõlas artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusega komisjoni määratletud tingimustel piirkondades, kus seda tava on traditsiooniliselt kasutatud veinide „Tokaji fordítás” ja „Tokaji máslás” tootmisel Ungaris ning veinide „Tokajský forditáš” ja „Tokajský mášláš” tootmisel Slovakkias.

3. Veinisette pressimine ja viinamarjade pressimisjääkide taaskääritamine muul kui destilleerimise või viinamarjade pressimisjääkidest veini ( piquette ) valmistamise eesmärgil on keelatud. Veinisette filtreerimist ja tsentrifuugimist ei loeta pressimiseks juhul, kui saadav saadus on hea, algupärase ja müügikõlbliku kvaliteediga.

4. Kui asjaomane liikmesriik lubab veini ( piquette ) toota viinamarjade pressimisjääkidest, võib seda kasutada ainult destilleerimiseks või viinamarjakasvataja oma majapidamise tarbeks.

5. Piiramata liikmesriikide võimalust võtta vastu otsus, millega nõutakse kõrvalsaaduste kõrvaldamist destilleerimise abil, on igal füüsilisel või juriidilisel isikul või isikute rühmal, kelle valduses on kõrvalsaadusi, kohustus need kõrvaldada vastavalt tingimustele, mille määratleb komisjon kooskõlas artikli 195 lõikes 4 osutatud menetlusega.”

V LISA

„47. Määrus (EÜ) nr 479/2008

Määrus (EÜ) nr 479/2008 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikli 1 lõike 1 punkt l |

Artikkel 2 | Artikkel 2 ja III lisa IIIa osa |

Artikkel 3 | Artikkel 103i |

Artikkel 4 | Artikkel 103j |

Artikkel 5 | Artikkel 103k |

Artikkel 6 | Artikkel 103l |

Artikkel 7 | Artikkel 103m |

Artikkel 8 | Artikkel 103n |

Artikkel 9 | Artikkel 103o |

Artikkel 10 | Artikkel 103p |

Artikkel 11 | Artikkel 103q |

Artikkel 12 | Artikkel 103r |

Artikkel 13 | Artikkel 103s |

Artikkel 14 | Artikkel 103t |

Artikkel 15 | Artikkel 103u |

Artikkel 16 | Artikkel 103v |

Artikkel 17 | Artikkel 103w |

Artikkel 18 | Artikkel 103x |

Artikkel 19 | Artikkel 103y |

Artikkel 20 | Artikkel 103z |

Artikli 21 lõige 1 | Artikli 188a lõige 5 |

Artikli 21 lõike 2 esimene lõik | Artikli 188a lõige 6 |

Artikli 21 lõike 2 teine lõik | Artikli 184 punkt 5 |

Artikli 22 esimene lõik ja teise lõigu punktid a–d | Artikkel 103za |

Artikli 22 teise lõigu punkt e | Artikli 188a lõige 7 |

Artikkel 23 | Artikkel 190a |

Artikkel 24 | Artikli 120a lõiked 2–6 |

Artikli 25 lõige 1 | Artikli 120a lõige 1 |

Artikli 25 lõiked 2–4 | Artikkel 113d |

Artikkel 26 | Artikkel 120b |

Artikkel 27 | Artikkel 120c |

Artikkel 28 | Artikkel 120d |

Artikkel 29 | Artikkel 120e |

Artikkel 30 | Artikkel 120f |

Artikkel 31 | Artikkel 120g |

Artikkel 32 | Artikli 121 kolmas ja neljas lõik |

Artikkel 33 | Artikkel 118a |

Artikkel 34 | Artikkel 118b |

Artikkel 35 | Artikkel 118c |

Artikkel 36 | Artikkel 118d |

Artikkel 37 | Artikkel 118e |

Artikkel 38 | Artikkel 118f |

Artikkel 39 | Artikkel 118g |

Artikkel 40 | Artikkel 118h |

Artikkel 41 | Artikkel 118i |

Artikkel 42 | Artikkel 118j |

Artikkel 43 | Artikkel 118k |

Artikkel 44 | Artikkel 118l |

Artikkel 45 | Artikkel 118m |

Artikkel 46 | Artikkel 118n |

Artikkel 47 | Artikkel 118o |

Artikkel 48 | Artikkel 118p |

Artikkel 49 | Artikkel 118q |

Artikkel 50 | Artikkel 118r |

Artikkel 51 | Artikkel 118s |

Artikkel 52 | Artikli 121 esimese lõigu punkt k |

Artikkel 53 | Artikkel 118t |

Artikkel 54 | Artikkel 118u |

Artikkel 55 | Artikkel 118v |

Artikkel 56 | Artikli 121 esimese lõigu punkt l |

Artikkel 57 | Artikkel 118w |

Artikkel 58 | Artikkel 118x |

Artikkel 59 | Artikkel 118y |

Artikkel 60 | Artikkel 118z |

Artikkel 61 | Artikkel 118za |

Artikkel 62 | Artikkel 118zb |

Artikkel 63 | Artikli 121 esimese lõigu punkt m |

Artikli 64 lõike 1 punktid a, b ja punkti c alapunktid i–iv | Artikli 122 teine lõik |

Artikli 64 lõike 1 punkti c alapunktid v–viii | Artikli 122 kolmas lõik |

Artikli 64 lõike 1 punkt d | Artikli 122 kolmas lõik |

Artikli 64 lõike 1 punkt e | Artikli 125o lõike 1 punkt a |

Artikli 64 lõige 2 | Artikli 125o lõige 2 |

Artikli 65 lõike 1 punktid a−c | Artikli 123 lõige 3 |

Artikli 65 lõike 1 punkt d | Artikli 125o lõike 1 punkt b |

Artikli 65 lõige 2 | Artikli 125o lõike 2 teine lõik |

Artikli 66 lõige 1 | – |

Artikli 66 lõige 2 | Artikli 125o lõige 3 |

Artikkel 67 | Artikli 113c lõiked 1 ja 2 |

Artikkel 68 | Artikli 125o lõige 3 |

Artikkel 69 | Artikli 113c lõige 3 ja artikli 125o lõige 3 |

Artikli 70 lõige 1 | Artikkel 135 |

Artikli 70 lõige 2 | Artikkel 128 |

Artikkel 71 | Artikkel 129 |

Artikkel 72 | Artiklid 130 ja 161 |

Artikkel 73 | Artikkel 131 ja artikli 161 lõige 2 |

Artikkel 74 | Artikkel 132 ja artikli 161 lõige 2 |

Artikkel 75 | Artikkel 133 ja artikli 161 lõige 2 |

Artikkel 76 | Artikkel 133a |

Artikkel 77 | Artiklid 134 ja 170 |

Artikkel 78 | Artikkel 159 |

Artikkel 79 | Artikli 141 lõike 1 esimene lõik |

Artikkel 80 | Artiklid 160 ja 174 |

Artikkel 81 | Artikkel 143 |

Artikkel 82 | Artikkel 158a |

Artikkel 83 | Artikkel 144 |

Artikli 84 punkt a | Artikli 158a lõige 4 |

Artikli 84 punktid b ja c | Artikli 148 punktid a ja b |

Artikli 85 lõiked 1–3 ja 5 | Artikkel 85a |

Artikli 85 lõige 4 | Artikli 188a lõige 1 |

Artikli 86 lõiked 1–4 ja 6 | Artikkel 85b |

Artikli 86 lõige 5 | Artikli 188a lõige 2 |

Artikkel 87 | Artikkel 85c |

Artikkel 88 | Artikkel 85d |

Artikkel 89 | Artikkel 85e |

Artikkel 90 | Artikkel 85g |

Artikkel 91 | Artikkel 85h |

Artikkel 92 | Artikkel 85i |

Artikkel 93 | Artikkel 85j |

Artikkel 94 | Artikkel 85k |

Artikkel 95 | Artikkel 85l |

Artikkel 96 | Artikkel 85m |

Artikkel 97 | Artikkel 85n |

Artikkel 98 | Artikkel 85p |

Artikkel 99 | Artikkel 85o |

Artikkel 100 | Artikkel 85q |

Artikkel 101 | Artikkel 85r |

Artikli 102 lõiked 1–4 ja lõike 5 esimene lõik | Artikkel 85s |

Artikli 102 lõike 5 teine lõik ja lõige 6 | Artikli 188a lõige 3 |

Artikkel 103 | Artikkel 85t |

Artikli 104 lõiked 1–7 ja 9 | Artikkel 85u |

Artikli 104 lõige 8 | Artikli 188a lõige 4 |

Artikkel 105 | Artikkel 85v |

Artikkel 106 | Artikkel 85w |

Artikkel 107 | Artikkel 85x |

Artikkel 108 | Artikli 185a lõiked 1 ja 2 |

Artikkel 109 | Artikli 185a lõige 3 |

Artikkel 110 | Artikli 185a lõike 4 teine lõik |

Artikkel 111 | Artikkel 185b |

Artikkel 112 | Artikkel 185c |

Artikli 113 lõige 1 | Artikli 195 lõige 2 |

Artikli 113 lõige 2 | Artikli 195 lõiked 3 ja 4 |

Artikkel 114 | Artikkel 190 |

Artikkel 115 | Artikkel 192 |

Artikkel 116 | Artikli 194 neljas ja viies lõik |

Artikli 117 punkt a | Artikli 194 kolmas lõik |

Artikli 117 punktid b–e | Artikli 194 esimene lõik |

Artikkel 118 | Artikkel 185d |

Artikkel 119 | Artikli 182a lõiked 1–5 |

Artikkel 120 | Artikli 184 punkt 6 |

Artikli 121 punktid a ja b | Artikli 185a lõike 4 esimene lõik |

Artikli 121 punkt c | Artikkel 194 |

Artikli 121 punktid d ja e | Artikli 185b lõige 4 |

Artikli 121 punkt f | Artikli 185c lõige 3 |

Artikli 121 punkt g | Artikli 182a lõige 6 |

Artiklid 121–125 | – |

Artikli 126 punkt a | Artikkel 203b |

Artikli 126 punkt b | Artikkel 191 |

Artikli 127 lõige 1 | Artikli 180 esimene lõik |

Artikli 127 lõige 2 | Artikli 180 teine lõik |

Artikli 129 lõige 3 | Artikkel 85f |

”

[1] ELT L 121, 7.5.2008, lk 1.

[2] ELT L 148, 6.6.2008, lk 1.

[3] KOM(2005) 509 (lõplik).

[4] KOM(2005) 535 (lõplik).

[5] ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

[6] ELT L 299, 16.11.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 361/2008 (ELT L 121, 7.5.2008, lk 1).

[7] ELT L 148, 6.6.2008, lk 1.

[8] ELT L 214, 4.8.2006, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 361/2008 (ELT L 121, 7.5.2008, lk 1).