[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 23.7.2008

KOM(2008) 483 lõplik

2008/0159 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr …./….,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

1.1. Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Ühisettevõtted on Euroopa Ühenduse asutamislepinguga ettenähtud vahend, mis võimaldab ühendusel luua ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse programmide edukaks elluviimiseks vajalikud struktuurid, eelkõige avaliku ja erasektori partnerluse.

Esimene asutamislepingu artikli 171 kohaselt asutatud ühisettevõte oli 2002. aastal loodud ühisettevõte GALILEO;[1] see innustas tegema ettepanekut ühisettevõtte SESAR asutamiseks, mis alustas oma tegevust 2005. aastal[2].

Need ettevõtted ei ole siiski üksikasjalikumalt määratletud ühenduse ega riikide õigusaktides. Kõnealused ettevõtted asuvad oma õigusliku seisundi poolest ühenduse asutuse ja eraettevõtte vahel; nende õigusliku seisundi selge määratluse puudumine on tekitanud palju probleeme nende sellise õigusliku vormi ja haldusstruktuuri loomisel, mis vastaks ühenduse ja asukohariigi nõuetele.

Vastavalt teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi tingimustele tuleb ühised tehnoloogiaalgatused ellu viia asutamislepingu artikli 171 kohaselt asutatud ühisettevõtete kaudu. Silmas pidades kavandatud ühiste tehnoloogiaalgatuste arvu ning ühisettevõtete moodustamise õiguslikku ja eelarvemõju, käsitlesid ELi institutsioonid kõnealuste ettevõtete seisundi parema määratlemise küsimust, et võtta nende asutamise kohta vastu ühine seisukoht.

Selleks et tagada kooskõla ühenduse seisukohaga kõnealuste asutuste moodustamise kohta, tuleks ühisettevõtet SESAR kohelda samamoodi nagu muid samalaadseid struktuure. Pealegi on kõik kõnealused asutused asutatud teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi rakendamise vahendina ja seetõttu tuleb nende suhtes kohaldada ühtseid eeskirju. Käesoleva ettepaneku eesmärk on viia loomise varajases etapis oleva ühisettevõtte SESAR loomise määrus ja selle ühisettevõtte põhikiri kooskõlla ELi institutsioonide vastuvõetud uue seisukohaga ühisettevõtete asutamise kohta.

1.2. Üldine taust

Ettepanek asutada ühisettevõte SESAR esitati siis, kui ühisettevõte GALILEO oli tegevuse lõpetamise etapis. Seetõttu arutati SESARi loomise ettepanekut ka GALILEO projektist saadud kogemusi silmas pidades. Seadusandliku menetluse käigus toimunud aruteludel ilmnes, et ühisettevõtet ei saa selles erasektori isikute osalemise tõttu käsitada ühenduse asutuse (nagu nt ühenduse amet) ega rahvusvahelise organisatsioonina. See tähendab, et ühisettevõte peab täitma asukohariigi nõutavad õiguslikud kohustused, kuigi mõned kohustused tulenevad ka projekti seotusest ühenduse eeskirjadega.

Lõpuks asutati ühisettevõte SESAR nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 219/2007 ja selle asukohaks kinnitati Brüssel. Ühisettevõttel on kaks asutajaliiget: ühendus, keda esindab Euroopa Komisjon, ja Eurocontrol, keda esindab tema amet. Kuna ühisettevõte SESAR on loodud avaliku ja erasektori partnerlusena, võib selle liikmeks astuda ka muu avaliku või erasektori isik, sh kolmandast riigist pärit isik.

Ühisettevõtte õiguslik seisund ei ole täpsemalt määratletud asutamislepingus ega muus EÜ või riigi õigusaktis, välja arvatud ühisettevõtte loomise määruses. Seetõttu leiti, et puudub õiguslik alus kõnealuse ettevõtte käibe- ja aktsiisimaksust vabastamiseks või talle privileegide ja immuniteetide protokollist tulenevate soodustuste andmiseks, mis on ette nähtud EÜ institutsioonidele ja asutustele, ning et ettevõtte töötajaid ei saa vabastada riiklikest maksudest, sotsiaalkindlustusmaksetest ja samalaadsetest kohustustest. Liikmesriigid leppisid siiski ühisettevõtte SESAR eesmärki arvesse võttes kokku, et lisavad määrusesse võimalikule maksuvabastusele osutava sätte (määruse (EÜ) nr 219/2007 artikli 2 lõige 2) „ Liikmesriigid võtavad kõik võimalikud meetmed, et anda ühisettevõttele võimalikult laialdane maksuvabastus käibemaksu, aktsiisimaksu ning muude maksude osas ”. See säte ei pane siiski liikmesriikidele kohustust anda ühisettevõttele SESAR maksuvabastus mis tahes kujul.

Teisest küljest teatati ka seda, et ühisettevõte SESAR on „ mittetulunduslik juriidiline isik, mis kasutab kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid Euroopa üldistes huvides elluviidava avaliku teadusprogrammi haldamiseks ”. Ühisettevõtte asutajaliikmed on kaks rahvusvahelist organisatsiooni, kes kaks kolmandiku ettevõtte kogueelarvest eraldavad riiklikest vahenditest, mis on ette nähtud teadus- ja arendustegevuseks.

Ühisettevõtte SESAR moodustamist alustati kohe pärast määruse (EÜ) nr 219/2007 jõustumist. 2007. aastal moodustati juhtkond (mis koosneb haldusnõukogust ja tegevdirektorist) ja loodi esialgne haldusstruktuur ning alustati liikmete värbamist. Praeguse tööprogrammi kohaselt tuleb luua ühisettevõtte SESAR struktuur ja sise-eeskirjad ning liikmete värbamine lõpule viia 2008. aasta lõpuks. Ühisettevõtte SESAR eesmärk on alustada arendustegevust 2009. aastal.

Pärast ühisettevõtte SESAR loomise ettepaneku esitamist alustati arutelu veel nelja sellise asutamiselepingu artiklil 171 põhineva ühisettevõtte (CLEAN SKY,[3] ENIAC,[4] IMI[5] ja ARTEMIS[6]) loomise ettepaneku üle, mille eesmärk on ühiste tehnoloogiaalgatuste rakendamine teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi raames. Nimetatud uued ettevõtted on sarnased ühisettevõttega SESAR selles, et nad samuti korraldavad ja juhivad suuri teadus- ja arendusprojekte, milles osalevad era- ja avaliku sektori isikud. Sel ajal jõudsid ELi institutsioonid – võttes arvesse tehnoloogiaalgatuste arvu kasvu, ühenduse rahalise toetuse suurust ja finantsmääruse artiklist 185 ühenduse asutatud asutustele tulenevaid tagajärgi – järeldusele, et tuleb paremini määratleda ühisettevõtete õiguslik seisund. Seetõttu võeti vastu uus seisukoht, mille kohaselt võib ühisettevõtteid luua ühenduse asutustena. Järelikult võib nende asutuste suhtes kohaldada Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli, Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja finantsmääruse artiklit 185.

See seisukohta võeti vastu seoses nelja uue eespool mainitud ühisettevõtte loomisega, mis on oma põhiõigusaktides selgelt määratletud kui ühenduse asutused. Selline seisund toob kaasa mitu privileegi ja kohustust, mis on sätestatud asjakohastes määrustes ja põhikirjades, võttes arvesse iga asutuse iseloomu ja vajadusi.

1.2.1. Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Peale ühisettevõtte SESAR asutamist on asutamislepingu artikli 171 kohaselt asutatud neli uut ühisettevõtet. Need on ARTEMIS, CLEAN SKY, IMI ja ENIAC.

1.2.2. Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Käesoleva ettepaneku eesmärk on tagada, et ühisettevõtte SESAR moodustamine on kooskõlas institutsioonide kinnitatud seisukohaga asutamislepingu artikli 171 kohaste ühisettevõtete asutamise kohta. Ühisettevõtte SESAR loomise määruse ja ettevõtte põhikirja ettepandud kohandused arvestavad ühenduse põhimõtteid ühisettevõtete moodustamise kohta ning on kooskõlas punktis 1.2.1. nimetatud ühisettevõtete loomise määruste asjakohaste sätetega.

2. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

2.1. Konsulteerimine huvitatud isikutega

2.1.1. Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

Ei kohaldata.

2.1.2. Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

2.2. Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Käesoleva ettepaneku mõjuga seotud teavet esitasid ühisettevõtte SESAR haldustalitused. Aluseks võeti ka komisjoni talituste töödokument nõukogu Europoli käsitleva otsuse ettepaneku finantskulu ja töötajatega seotud mõju kohta[7].

2.3. Mõju hindamine

Käesoleva ettepaneku peamine eesmärk on tagada ühtne lähenemine ühisettevõtete asutamisele asutamislepingu artikli 171 kohaselt. Sellest olenemata avaldab ühisettevõtte SESAR loomise määruse ja ettevõtte põhikirja kooskõlla viimine eespool nimetatud ühisettevõtete loomise määruste ja nende põhikirjadega olulist positiivset finantsmõju nii ühisettevõttele SESAR kui ka SESARi arendusetapile. Uuest põhikirjast tulenev kulude kokkuhoid võimaldab kontsentreerida ja optimeerida teadus-, arendus- ja valideerimistegevuseks eraldatava ühenduse toetuse kasutamist, millest saab kasu kogu ühendus, mis on õigupoolest üks SESARi eesmärkidest.

Finantsmõju

SESARi arendusetapi hinnanguline kogukulu ajavahemikus 2007–2016 on 2,1 miljardit eurot. Kulusid rahastavad võrdsetes osades ühendus (700 miljonit eurot, millest 350 miljonit eurot teadus- ja arendustegevuse seitsmendast raamprogrammist ja 350 miljonit eurot üleeuroopaliste võrkude rahastamisvahenditest), Eurocontrol (700 miljonit eurot) ja tööstus (700 miljonit eurot).

Ühendus toetab ühisettevõtet SESAR ainult rahaliselt, kuid umbes 90 % Eurocontroli ja tööstuse toetusest on mitterahaline.

Kuna ühisettevõtet SESAR ei käsitatud ühenduse asutusena ja Belgia õigusaktides ei ole antud ühisettevõtte määratlust, palus ühisettevõte SESAR Belgia ametiasutustel määrata kindlaks tema maksuõiguslik staatus. Ühisettevõte SESAR taotles, et teda käsitataks käibemaksukohustuslasena, kellel on käibemaksu täies ulatuses maha arvamise õigus. Belgia rahandusminister võttis seisukoha, et ühisettevõttele SESAR ei saa anda sellist seisundit. Asjaolusid arvestades on ühisettevõtte SESAR praeguse maksuõigusliku staatuse finantsmõju oluline. Ühisettevõte SESAR peab tasuma tagastamatut käibemaksu oma tegevusega seotud kaupade ja teenuste ostudelt, liikmete mitterahalistelt toetustelt ning üldiselt kogu oma koordineeritavalt teadus- ja arendustegevuselt. Hinnanguliselt on makstava käibemaksu kogusumma 290 miljonit eurot, mis on 41 % ühenduse hinnangulisest kogutoetusest SESARi arendusetapil. Seetõttu tooks üleminek ühenduse asutuse seisundile kaasa kulude kokkuhoiu ühisettevõtte SESAR eelarves suurusjärgus 290 miljonit eurot, mida kasutataks teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks.

Üleminek ELi personalieeskirjade kohaldamisele ühisettevõtte SESAR personali suhtes

Ka üleminek Belgia töötajatele ettenähtud töötingimustest tulenevate ühisettevõtte SESAR personalieeskirjade kasutamiselt ELi personalieeskirjade kasutamisele mõjub positiivselt ühisettevõtte personali- ja halduskuludele.

Ühisettevõte SESAR saab olema tugistruktuur, mis koosneb väikesest arvust kõrge kvalifikatsiooniga töötajatest, kes vastutavad arendusetapi üldjuhtimise eest. Ühisettevõtte haldusnõukogu kinnitatud ametikohtade loetelu kohaselt on töötajate täiskoosseisus 28 inimest. Praegu töötab ühisettevõttes SESAR 15 inimest, 2008. aasta lõpuks on kavas võtta tööle veel kaheksa ja 2009. aastal veel viis inimest.

Arvestades lennuliikluse peamiste korraldajate ulatuslikku osalust ühisettevõttes SESAR, on töötajate sõltumatus väga tähtis. Seetõttu peab ühisettevõte tööle võtma oma personali, kes on tegevdirektori otseses alluvuses. Lennuliikluse korraldamise sektor on siiski suhteliselt väike. Sektori peamised sidusrühmad on juba tööle võtnud kõik kõrge kvalifikatsiooniga töötajad. Seetõttu peab ühisettevõte suutma kvalifitseeritud töötajate värbamiseks pakkuda atraktiivseid töötingimusi. Sel põhjusel on ühisettevõtte SESAR põhikirjas sätestatud, et töötingimused „põhinevad Euroopa ühenduste teenistujate teenistustingimustel”, kuigi praegu kohaldatakse ühisettevõte töötajate suhtes Belgia tööõigust. Haldusnõukogu vastuvõetud töölevõtmise eeskirjades on sätestatud, et „põhikirja artiklis 8 osutatud Euroopa ühenduste teenistujate teenistustingimused võetakse võimalikult suures ulatuses aluseks töötajate palkade kinnitamisel, töötatud ajast tulenevalt palkade suurendamisel, puhkusepäevade arvutamisel, ravikulude hüvitamisel, täiendavate pensioniõiguste arvestamisel.”

Ühisettevõtte SESAR töötajad võeti tööle ühenduse ajutiste teenistujate palgaastmete alusel vastavalt nende ülesannetele. Kõik ühisettevõtte töötajad võeti tööle vastava palgaastme esimese järgu töötajana. Järelikult ei too üleminek kaasa töötajate staatuse muutmise vajadust, sest kõnealuse kahe personalieeskirja astmed on omavahel otseses vastavuses. Lisaks sellele kehtestas ühisettevõte SESAR ravikindlustuse ja pensioni puhul täiendava kindlustuse, et tõsta Belgia eeskirjadega ettenähtud kohustuslikud tingimused ühenduse ametnike personalieeskirjadega ettenähtud tasemeni.

Eesmärgiks on, et töötaja aastane netopalk võrdub sama astme ja järgu EÜ ajutise töötaja aastase netopalgaga. Netopalga arvutamisel võetakse arvesse põhipalka, majapidamistoetust, ülalpeetava lapse toetust ja õppetoetust ning pensionimaksete, ravikindlustusmaksete, õnnetusjuhtumikindlustuse, maksude, töötuskindlustusmaksete, mujal saadud toetuste ja erimaksude mahaarvamist. Aastakulu arvutamiseks liidetakse kokku nii töötaja kui ka tööandja kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed ning täiendavad maksed ravikindlustus- ja pensioniskeemide parandamiseks.

Võttes arvesse asjaolu, et ühisettevõttes SESAR töötab praegu 15 inimest, kellest üks töötab astmel AD14, üks astmel AD13, kolm astmel AD12, kaks astmel AD10, kaks astmel AD8, kolm astmel AD7, üks astmel AST3 ja kaks astmel AST1, on hinnanguline keskmine aastane tööjõukulu ühisettevõtte SESAR töötaja kohta praeguste personalieeskirjade kohaselt 253 306 eurot.

Ühisettevõtte SESAR personalieeskirjad |

Keskmine igakuine põhipalk | 6832,44 |

1. Keskmine igakuine netopalk (12 kuud) | 6501,09 |

2. Töötaja tehtavate maksete keskmine | 8049,02 |

3. Tööandja tehtavate maksete keskmine | 4755,96 |

4. Täiendavatesse kindlustusskeemidesse tööandja poolt tehtavate maksete keskmine | 1802,75 |

Keskmine igakuine kulu (1+2+3+4) | 21 108,82 |

Keskmine aastakulu | 253 305,85 |

Keskmine aastane netopalk | 81 989,28 |

Hinnanguline keskmine aastakulu[8] ühisettevõtte SESAR töötaja kohta EÜ ametnike personalieeskirjade kohaselt oleks 105 563 eurot. Selle summa arvutamisel olid eelduseks sama töötajate arv, samad palgaastmed ja soodustused ning selle puhul eeldatakse, et ühisettevõtte SESAR tööjõukulud kaetakse täielikult ühisettevõttele antavast ühenduse toetusest.

EÜ ametnike personalieeskirjad |

Keskmine igakuine põhipalk | 6832,44 |

Keskmised igakuised toetused ja hüvitised | 1514,18 |

Tööandja maksed: |

haiguskindlustus (3,40 % põhipalgast) | 232,30 |

õnnetusjuhtumikindlustus (0,71 % põhipalgast) | 48,51 |

töötuskindlustus (1,62 % põhipalgast) | 110,69 |

Iga-aastased reisikulud | 106,59 |

Vahesumma kokku | 8844,70 |

Maksud | -748,15 |

Töötaja pensionimaksed | -700,32 |

Tööandja tegelikud pensionimaksed | 1400,65 |

Keskmine igakuine kulu | 8796,87 |

Keskmine igakuine netopalk | 6561,69 |

Keskmine aastakulu | 105 562,50 |

Keskmine aastane netopalk | 78 740,28 |

Tuleb märkida, et praegu on täidetud juhtide kohad. Edaspidi värvatakse töötajaid madalama astme töökohtadele, seetõttu keskmine palgakulu väheneb.

Praegustele ühisettevõtte SESAR töötajatele pakutakse võimalust minna üle EÜ ametnike personalieeskirjade kasutamisele, kuid neid selleks ei kohustata.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

3.1. Kavandatud meetmete kokkuvõte

Nõukogu määruse (EÜ) nr 219/2007 kavandatud läbivaatamise käigus lisatakse määrusesse järgmised sätted, millega muudetakse ühisettevõtte SESAR seisund samasuguseks, nagu on hiljuti loodud ühisettevõtetel.

1. Ühisettevõtte SESAR tunnistatakse ühenduse asutuseks (määruse artikkel 2).

2. Ühisettevõtte SESAR töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju, Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning eeskirju, mille Euroopa ühenduste institutsioonid on ühiselt vastu võtnud nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks (määruse artikkel 2a).

3. Ühisettevõtte SESAR, selle töötajate ja tegevdirektori suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli (määruse artikkel 2b).

4. Kohandatakse vastutust käsitlevaid sätteid (määruse artikkel 2c).

5. Kohandatakse Euroopa Kohtu pädevust ja kohaldatavat õigust käsitlevaid sätteid (määruse artikkel 2d);

6. Määratakse kindlaks ühenduse toetuse suurus ja ühisettevõttele SESAR ülekandmise kord (määruse artikli 4 lõige 2).

7. Muudetakse ühisettevõtte SESAR põhikirja muutmisega seotud sätteid (määruse artikli 3 lõige 2 ja artikli 5 lõige 4 ning põhikirja artikli 24 lõige 2). See muudatus ei ole seotud ühisettevõtte seisundi muutmisega, see on ühisettevõtte SESAR põhikirja muudatuste vastuvõtmise korra parandus. Esialgse sätte eesmärk oli võimaldada põhikirja muudatuste vastuvõtmist regulatiivkomitee menetlust kasutades, kaasates sellesse ühtse taeva komitee. Esialgse sätte sõnastuses ei ole see eesmärk siiski selgelt väljendatud ja seetõttu tuleb seda muuta.

8. Finantsmääruse[9] artiklit 185 kohaldatakse:

9. finantseeskirjade vastuvõtmisel finantsmääruse artiklis 185 osutatud asutuste raamfinantskorra kohaselt (määruse artikkel 4a),

10. eelarve täitmisele heakskiidu andmise (määruse artikkel 4b) ja esitusviisi puhul (põhikirja artikli 15 lõiked 2 ja 4).

11. Kohandatakse tegevdirektori nimetamise korda (põhikirja artikli 7 lõige 5).

12. Kohandatakse ühenduse finantshuvide kaitset käsitlevaid sätteid (põhikirja artikli 17 lõige 3).

13. Kehtestatakse üleminekusätted ühisettevõtte SESAR personalieeskirjade asemel EÜ ametnike personalieeskirjade kasutuselevõtuks (ettepaneku artikkel 2).

3.2. Õiguslik alus

Käesoleva ettepanekuga ei ole kavas muuta esialgse määruse õiguslikku alust.

3.3. Subsidiaarsuse põhimõte

Ei kohaldata.

3.4. Proportsionaalsuse põhimõte

Ei kohaldata.

3.5. Õigusakti valik

Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 219/2007.

4. MÕJU EELARVELE

Ühenduse hinnanguliseks kogutoetuseks SESARi arendusetapil on määratud maksimaalselt 700 miljonit eurot, mis eraldatakse võrdsetes osades teadus- ja arendustegevuse seitsmendast raamprogrammist ja üleeuroopaliste võrkude rahastamisvahenditest ajavahemikuks 2007–2013. Eespool nimetatud programmidest rahastatakse programmide eeskirjade kohaselt ühisettevõtte SESAR haldus- ja tegevuskulusid. Määruse (EÜ) nr 219/2007 kavandatud läbivaatamine ei mõjuta nimetatud hinnangulist summat. Käesolevale ettepanekule on siiski lisatud muudetud finantsselgitus eesmärgiga ajakohastada ühisettevõtte SESAR eelarveprognoosi projekti arengu tõttu.

5. TÄIENDAV TEAVE

5.1. Simulatsioon, katseetapp ja üleminekuperiood

Määruse (EÜ) nr 219/2007 kavandatud läbivaatamine nõuab ühisettevõtte SESAR finants- ja töölevõtmiseeskirjade ning töölepingute muutmist. Lisaks tuleb ühisettevõttel sõlmida Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli kohaldamise kohta üldine leping komisjoniga ja halduskokkulepe Belgia riigiga.

5.2. Läbivaatamis-/muutmis-/aegumisklausel

Ei kohaldata.

2008/0159 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr …./….,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 171 ja 172,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[10],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[11],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[12]

ning arvestades järgmist:

14. Pärast ühisettevõtte SESAR asutamist on nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 71/2008[13] loodud ühisettevõte Clean Sky, nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 72/2008[14] ühisettevõte ENIAC, nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 73/2008[15] ühisettevõte innovatiivsete ravimite ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks ning nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 74/2008[16] ühisettevõte ARTEMIS ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides. Kõnealused ühisettevõtted on ühenduse asutatud asutused nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)[17] artikli 185 lõike 1 tähenduses, nende töötajate suhtes kohaldatakse nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrust (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed)[18] ning nende endi ja nende töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

15. Kuna ühisettevõte SESAR on ühenduse asutatud asutus, on asjakohane muuta tema õiguslik seisund samasuguseks, nagu on hiljuti loodud ühisettevõtetel; sellega tagatakse ka, et teda koheldakse samaväärselt hiljuti loodud ühisettevõtetega.

16. Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsuses 2006/971/EÜ (mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö”)[19] sätestatakse, et SESARi algatuse raames töötatakse uuringute käigus välja uuenduslik lennuliikluse juhtimissüsteem ja rakendatakse see ellu, algatuse raames tagatakse ka lennuliikluse juhtimissüsteemide arendamise kõige tõhusam koordineerimine.

17. Vastavalt eriprogrammi „Koostöö” transpordi (sh õhutranspordi) valdkonda käsitlevatele 2007. ja 2008. aasta tööprogrammidele, millega viiakse ellu Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013), eraldab komisjon ühisettevõttele SESAR seitsmendast raamprogrammist kogu programmi jooksul osamaksetena hinnanguliselt kokku 350 miljonit eurot.

18. Üleeuroopalise transpordivõrgu valdkonnas ajavahemikuks 2007–2013 toetuste andmise mitmeaastases tööprogrammis[20] käsitletakse Euroopa õhuruumi lennuliikluse korraldamise moderniseerimise projekti SESAR valdkondliku prioriteedina, mille eelarvesse eraldatakse ajavahemikus 2007–2013 hinnanguliselt 350 miljonit eurot.

19. Komisjoni hinnangul on ühenduse rahaline toetus ühisettevõttele SESAR 700 miljonit eurot, mis eraldatakse võrdsetes osades teadus- ja arendustegevuse seitsmendast raamprogrammist ja üleeuroopalise transpordivõrgu programmist.

20. Kuna ühisettevõte SESAR on ühenduse asutatud asutus, peaks selle otsustamisprotsess tagama ühenduse sõltumatuse otsuste tegemisel eelkõige küsimustes, mis mõjutavad projekti SESAR ja ühisettevõtte strateegilist suunitlust, ühenduse rahalist toetust ning ühisettevõtte töötajate sõltumatust ja võrdset kohtlemist.

21. Ühisettevõtte SESAR ja Belgia vahel tuleb sõlmida leping Belgia poolt ühisettevõttele SESAR antavate privileegide ja immuniteetide ning muu toetuse kohta.

22. Seetõttu tuleks nõukogu määrust (EÜ) nr 219/2007 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 219/2007 muudetakse järgmiselt:

(1) artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„ Artikkel 2

Õiguslik seisund

1. Ühisettevõte on ühenduse asutus ja juriidiline isik. Ühisettevõttel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt selle riigi õigusele antakse. Ühisettevõttel on eelkõige õigus omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.”;

(2) lisatakse artiklid 2a, 2b, 2c ja 2d:

„ Artikkel 2a

Töötajad

1. Ühisettevõtte töötajate ja tegevdirektori suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning eeskirju, mille Euroopa ühenduste institutsioonid on ühiselt vastu võtnud nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks.

2. Ilma et see piiraks ühisettevõtte põhikirja artikli 7 lõike 2 kohaldamist, kasutab ühisettevõte oma töötajate suhtes volitusi, mis on ametisse nimetavale asutusele antud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadega ning lepingute sõlmimise volitustega asutusele Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustega.

3. Haldusnõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artikli 110 lõikes 1 ning Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustes osutatud vajalikud rakenduseeskirjad.

4. Töötajate koosseis määratakse kindlaks ühisettevõtte ametikohtade loetelus, mis sätestatakse ühisettevõtte aastaeelarves.

5. Ühisettevõtte personal koosneb ajutistest töötajatest ja lepingulistest töötajatest, kellega sõlmitakse tähtajalised lepingud, mida võib pikendada ainult ühe korra kindlaksmääratud ajaks. Teenistuses oleku kogukestus ei ületa kaheksat aastat ega ole ühelgi juhul pikem kui ühisettevõtte tegutsemise aeg.

6. Kõik personalikulud kannab ühisettevõte.

Artikkel 2b

Privileegid ja immuniteedid

1. Ühisettevõtte, tema töötajate ja tegevdirektori suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

2. Ühisettevõtte ja Belgia vahel sõlmitakse halduskokkuleppe Belgia poolt ühisettevõttele antavate privileegide ja immuniteetide ning muu toetuse kohta.

Artikkel 2c

Vastutus

1. Ühisettevõtte lepingulist vastutust reguleeritakse asjakohaste lepingusätetega ning kõnealuste kokkulepete ja lepingute suhtes kohaldatavate õigusaktidega.

2. Lepinguvälise vastutuse korral heastab ühisettevõte kõik oma töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele.

3. Kõiki ühisettevõtte makseid seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud vastutusega ning nendega kaasnevaid kulusid ja väljaminekuid käsitatakse ühisettevõtte kuludena ning need kaetakse ühisettevõtte vahenditest.

4. Ühisettevõte kannab ainuvastutust kõikide oma kohustuste täitmise eest.

Artikkel 2d

Euroopa Kohtu pädevus ja kohaldatav õigus

1. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub:

a) liikmetevaheliste käesoleva määruse sisuga ja/või artiklis 3 osutatud põhikirjaga seotud vaidluste lahendamine;

b) vaidluste lahendamine ühisettevõttega sõlmitud kokkulepetes ja lepingutes sisalduvate vahekohtuklauslite alusel;

c) asutamislepingu artiklites 230 ja 232 sätestatud tingimustel ühisettevõtte, sealhulgas selle organite otsuste vastu esitatud hagide menetlemine;

d) ühisettevõtte töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahju heastamisega seotud vaidluste lahendamine.

2. Käesoleva määruse või ühenduse muude õigusaktidega reguleerimata asjades kohaldatakse ühisettevõtte asukohariigi õigust.”;

(3) artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„ Artikkel 3

Ühisettevõtte põhikiri

1. Käesolevaga võetakse vastu käesoleva määruse lisas esitatud ühisettevõtte põhikiri, mis on käesoleva määruse lahutamatu osa.

2. Põhikirja võib muuta artikli 6 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt.”;

(4) Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Ühenduse toetuse ülemmäär on 700 miljonit eurot, millest 350 miljonit makstakse teadusuuringute ja tehnoloogi arendamise seitsmenda raamprogrammi eriprogrammi „Koostöö” valdkonnale „Transport (sh õhutransport)” eraldatud eelarveassigneeringutest ning 350 miljonit eurot üleeuroopaliste võrkude raamprogrammi (2007–2013) eelarvest. Ühenduse toetus makstakse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust; edaspidi nimetatud „finantsmäärus”)[21] artikli 54 lõike 2 punkti b kohaselt.

Ühenduse rahalise toetuse eraldamise kord kehtestatakse üldise kokkuleppega ja iga-aastaste rahastamislepingutega, mis sõlmitakse ühenduse nimel tegutseva komisjoni ja ühisettevõtte vahel. Üldise kokkuleppega nähakse ette komisjoni õigus vaidlustada ühenduse toetuse kasutamine eesmärkidel, mida ta arvab olevat vastuolus eespool nimetatud ühenduse programmide põhimõtete või finantsmäärusega või peab ühenduse huve kahjustavaks. Komisjoni poolse vaidlustamise korral ei saa ühisettevõte ühenduse toetust sellistel eesmärkidel kasutada.”;

(5) lisatakse artiklid 4a ja 4b:

„ Artikkel 4a

Finantseeskirjad

1. Ühisettevõte võtab vastu eraldi finantseeskirjad vastavalt finantsmääruse artikli 185 lõikele 1. Need eeskirjad võivad kõrvale kalduda komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse finantsmääruse artiklis 185)[22] eeskirjadest, kui ühisettevõtte tegevusega seotud konkreetsed vajadused seda nõuavad ning kui komisjon on andnud selleks eelneva nõusoleku.

2. Ühisettevõttel on oma siseauditi üksus.

Artikkel 4b

Eelarve täitmisele heakskiidu andmine

Euroopa Parlament annab ühisettevõtte n aasta eelarve täitmisele heakskiidu nõukogu soovituse põhjal enne aasta n+2 15. maid. Haldusnõukogu sätestab ühisettevõtte finantseeskirjades heakskiidu andmise korra, võttes arvesse ühisettevõtte eripära, mis tuleneb avaliku ja erasektori partnerlusest ning eelkõige erasektori panusest eelarvesse.”;

(6) artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Ühenduse seisukoht haldusnõukogus seoses otsustega, mis käsitlevad uute liikmete ühinemist ja lennuliikluse korraldamise üldkava olulisi muudatusi, võetakse vastu artikli 6 lõikes 3 osutatud korras.”;

(7) lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Üleminekusätted

(1) Töötajatega seotud üleminekusätted

a) Erandina käesoleva määruse artikli 1 lõikest 2 on kõik käesoleva määruse jõustumise kuupäeval kehtivad ühisettevõtte SESAR sõlmitud töölepingud jõus kuni nende tähtaja lõppemiseni ilma kehtivuse pikendamise võimaluseta.

b) Kõikidele punktis a osutatud lepingute alusel töötavatele töötajatele antakse võimalus sõlmida ajutise töötaja leping vastavalt ametikohtade loetelus ettenähtud palgaastmetele Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt, mis on sätestatud määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68[23] artikli 2 punktis a.

Selleks rakendatakse kõikide töötajate suhtes, kellel on käesoleva määruse jõustumise kuupäeval kehtiv tööleping ühisettevõttega SESAR, välja arvatud tegevdirektori suhtes, sisemist valikuprotsessi. Sisemist valikut teostab lepingute sõlmimiseks volitatud asutus kuue kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest, et kontrollida tööle võetavate isikute suutlikkust, tulemuslikkust ja eetilisust.

Sõltuvalt tööülesannete tüübist ja tasemest sõlmitakse valikuprotsessi edukalt läbinud isikutega ajutise töötaja lepingud vähemalt enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud lepingute tähtaja lõppemiseni.

c) Kui ühisettevõte SESAR sõlmis tähtajatu lepingu enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ja töötaja nõustus ajutise töötaja lepingu sõlmimisega käesoleva artikli punktis b sätestatud tingimustel, sõlmitakse kõnealune leping määramata tähtajaks vastavalt Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 lõikele 1.

d) Töötajate suhtes, keda ei ole tööle võetud kooskõlas käesoleva artikli punktiga b, kohaldatakse jätkuvalt Belgia tööõigust ja muid asjakohaseid õigusakte.

(2) Tegevdirektori volitustega seotud üleminekusätted

Käesoleva määruse jõustumise kuupäeval kehtivad tegevdirektori volitused lõppevad ühisettevõtte SESAR tegevuse lõpetamise päeval, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 219/2007 artikli 1 lõikes 2. Ühisettevõtte SESAR tegevuse jätkamise korral alustatakse uut määruse (EÜ) nr 219/2007 lisa artikli 7 lõike 2 kohast tegevdirektori nimetamise menetlust. Kui tegevdirektor on vaja tema volituste kehtimise ajal välja vahetada, nimetatakse tema järglane määruse (EÜ) nr 219/2007 lisa artikli 7 lõike 2 kohaselt.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

(1) Artikli 5 lõike 1 punktis h asendatakse sõna „finantseeskirjad” (inglise keeles Financial Regulations ) sõnaga „finantseeskirjad” (inglise keeles financial rules ).

(2) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a) lõikele 1 lisatakse järgmine lause:

„Tegevdirektor kasutab töötajate suhtes käesoleva määruse artikli 2a lõikes 2 sätestatud volitusi.”;

b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud vähemalt kolmest kandidaadist koosneva nimekirja põhjal pärast konkursiteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja muudes perioodikaväljaannetes või veebilehtedel. Tegevdirektor nimetatakse ametisse kolmeks aastaks. Haldusnõukogu võib pärast tegevdirektori kõnealuse tööperioodi töötulemuste hindamist tema ametiaega ühe korra kuni neljaks aastaks pikendada, ametiaega ei saa mingil juhul pikendada rohkem, kui on käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 sätestatud ühisettevõtte tegutsemisaeg.”;

c) lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

i) punkt a asendatakse järgmisega:

„a) ühisettevõtte töötajate, sh artiklis 8 osutatud töötajate töölevõtmine, juhtimine ja kontrollimine;”;

ii) punktis e asendatakse sõna „finantseeskirjadele” (inglise keeles Financial Regulations ) sõnaga „finantseeskirjadele” (inglise keeles financial rules );

(3) lisatakse artikkel 7a:

„ Artikkel 7a

Siseaudit

Finantsmääruse artikli 185 lõikega 3 komisjoni siseaudiitorile usaldatud ülesandeid teostatakse haldusnõukogu vastutusel, kes näeb selleks ette asjakohased sätted, võttes arvesse ühisettevõtte suurust ja tegutsemisulatust.”;

(4) artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„ Artikkel 8

Töötajate lähetamine ühisettevõttesse

Ühisettevõtte igal liikmel on õigus teha tegevdirektorile ettepanek töötajate lähetamiseks ühisettevõttesse vastavalt käesoleva põhikirja artikli 1 lõikes 3 osutatud lepingus sätestatud tingimustele. Ühisettevõttesse lähetatud töötajad peavad tegutsema sõltumatult ja tegevdirektori järelevalve all.”;

(5) artikkel 14 jäetakse välja;

(6) artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a) Lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Tegevdirektor edastab igal aastal liikmetele haldusnõukogu poolt heaks kiidetud projekti SESAR kulukalkulatsioonid. Haldusnõukogu näeb ühisettevõtte finantseeskirjades ette kulukalkulatsioonide edastamise korra.”;

b) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Projekti SESAR heakskiidetud kulukalkulatsioonidest lähtudes ning liikmete märkusi arvesse võttes koostab tegevdirektor järgmise aasta eelarve projekti ja esitab selle haldusnõukogule vastuvõtmiseks. Haldusnõukogu näeb ühisettevõtte finantseeskirjades ette eelarve projekti esitamise korra.”;

(7) artiklisse 17 lisatakse lõige 3:

„3. Kõigis ühisettevõtte vastuvõetud otsustes ja sõlmitud lepingutes tuleb sõnaselgelt sätestada, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) ja kontrollikoda võivad kontrollida kõikide ühenduse raha saanud töövõtjate ja alltöövõtjate dokumente kohapeal, sealhulgas lõplike abisaajate tööruumides.”;

(8) artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„ Artikkel 21

Kindlustus

Tegevdirektor teeb haldusnõukogule ettepaneku vajaliku kindlustuse kohta ning ühisettevõte sõlmib haldusnõukogu poolt määratud kindlustuslepingu.”;

(9) artikli 24 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui haldusnõukogu lõikes 1 osutatud ettepanekud 75 % häälteenamusega ning vastavalt põhikirja artikli 4 lõikele 5 heaks kiidab, esitatakse need ettepanekud eelnõuna komisjonile, kes võtab muudatused vastu vastavalt vajadusele käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud korras.”.

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS

Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks.

Käesolev finantsselgitus on koos komisjoni 25. novembri 2005. aasta ettepanekuga KOM(2005) 602 (lõplik) esitatud finantsselgituse ajakohastatud versioon.

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE/EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed

Poliitikavaldkond: jaotis 06 – energeetika ja transport.

Meetmed:

peatükk 06 03 – üleeuroopalised võrgud;

peatükk 06 06 – energia- ja transpordialane uurimistöö.

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B..A read)), sh järgmised rubriigid:

06.0305 – ühisettevõte SESAR;

06.060203 – ühisettevõte SESAR.

3.2. Meetme kestus ja finantsmõju: 2007–2013

3.3. Eelarve tunnusjooned:

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsraamistiku rubriik |

06.0305 | Mittekohust. | Liigendatud | JAH | JAH | EI | EI |

06.060203 | Mittekohust. | Liigendatud | JAH | JAH | EI | EI |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | Aasta 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 jj | Kokku |

Tegevuskulud[24] |

Kulukohustuste assigneeringud 06.0305 06.060203 | 8.1 | a | 50,000 10,000 | 150,000 50,000 | 0 51,500 | 0 60,000 | 50,000 60,000 | 100,000 118,500 | 350,000 350,000 |

Maksete assigneeringud 06.0305 06.060203 | b | 0,000 10,000 | 25,000 50,000 | 50,000 23,000 | 50,000 80,000 | 50,000 60,000 | 175,000 125,000 | 350,000 350,000 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 60,000 | 200,000 | 51,500 | 60,000 | 110,000 | 218,500 | 700,000 |

Maksete assigneeringud | b+c | 10,000 | 75,000 | 73,000 | 130,000 | 110,000 | 300,000 | 700,000 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d | 0,305 | 0,422 | 0,422 | 0,422 | 0,422 | 0,844 | 2,837 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e | 0,017 | 0,005 | 0,005 | 0,205 | 0,005 | 0,610 | 0,847 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku |

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 60,322 | 200,427 | 51,927 | 60,627 | 110,427 | 219,954 | 703,684 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 10,322 | 75,427 | 73,427 | 130,627 | 110,427 | 301,454 | 703,684 |

Kaasrahastamise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustada) poolset kaasrahastamist, peaks allpool esitatud tabelis näitama, milline on selle kaasrahastamise hinnanguline tase (kui kaasrahastajaid on mitu, võib lisada täiendavaid ridu).

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | Aasta 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 jj | Kokku |

EUROCONTROL Ühisettevõtte teised liikmed | f | 0 0 | 12,000 2,000 | 80,000 80,000 | 100,000 100,000 | 120,000 80,000 | 388,000 438,000 | 700,000 700,000 |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasrahastamine) KOKKU | a+c+d+e+f | 60,222 | 214,427 | 211,927 | 260,627 | 310,427 | 1045,954 | 2103,584 |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[25] sätete (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamise) kohaldamine.

4.1.3. Finantsmõju tuludele

X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele.

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meetme rakendamist [aasta n–1] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personal kokku | 3 | 4 | 4 | 4 | 4 | 8 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Ühisettevõtte SESAR asutamine avaliku ja erasektori partnerlusena asutamislepingu artikli 171 kohaselt on kooskõlas ühiste tehnoloogiaalgatuste CLEAN SKY,[27] ENIAC,[28] IMI[29] ja ARTEMIS[30] seisundiga.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime.

Dokumendile KOM(2005) 602 (lõplik), 25.11.2005, lisatud esialgse finantsselgitusega võrreldes muudatusi ei ole.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seotud näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Algatuse SESAR eesmärk on arendada välja Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna ühtne juhtimissüsteem, mis on vajalik Euroopas järgmise 20 aasta jooksul toimuva lennuliikluse kasvuga toimetulemiseks majanduslikult ja keskkonna seisukohalt mõistlikul viisil. Uue süsteemi toimimise sihtkontseptsioon ja sellega seotud uurimiskava töötati välja SESARi määratlemise etapil ning see hõlmatakse Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavaga . Nimetatud üldkavas määratakse kindlaks kõigis Euroopa piirkondades vajalike uute tehnoloogiate, funktsioonide ja organisatsioonide arendamise ja rakendamise tegevuskava. See on tegelikult Euroopa lennuliikluse korraldamise ajakohastamise kava.

Tulemusnäitajad | Viimased teadaolevad tulemused | Eesmärgid |

lennuliikluse korraldamise süsteemide jõudlus; lennuliikluse korraldamise kulud; lennuliikluse korraldamisega seotud ohutus; iga lennu mõju keskkonnale. | üheksa miljonit lendu aastas, 2020. aastaks eeldatakse 18 miljonit lendu aastas; lennuliikluse korraldamise kulud = 800 eurot lennu kohta; alates 2000. aastast on lennuliikluse korraldamise ebaõnnestumise tõttu toimunud kolm suurt õnnetusjuhtumit; lennunduse keskkonnamõju on praegu 2 % üleilmsest CO2-heitest. | 2013. aastaks: arendada välja lennuliikluse uue põlvkonna ühtne juhtimissüsteem, mis aitab: kolmekordistada praeguste süsteemide jõudlust; vähendada lennuliikluse korraldamise kulusid 50 %; suurendada ohutust kümme korda; vähendada iga lennu keskkonnamõju 10 % võrra. |

SESARi arendusetapil töötatakse välja ja valideeritakse uued seadmed, süsteemid ja standardid. Selleks et ratsionaliseerida lennujuhtimise uuringuid ja korraldada need selliselt, et neid saaks ühisettevõtte tegevuses ja lennundustööstuses ellu rakendada ilma jõupingutusi killustamata ja kordamiseta, tehakse kõik seitsmendast raamprogrammist tulenevad lennujuhtimisuuringud SESARi algatuse raames ja neid korraldab ühisettevõte SESAR. Samuti kooskõlastab ühisettevõte SESAR programmi muude lennundusuuringutega, et säilitada kogu õhutranspordisüsteemi hõlmav terviklik lähenemisviis.

SESAR saab olema väike ühisettevõte, kus hakkab töötama eeldatavasti 28 inimest:

Amet | Aste | 2007–2008 | 2009 |

Tegevdirektor | AD14 | 1 |

Tegevdirektori asetäitja - programmijuht | AD13 | 1 |

Haldus- ja finantsdirektor | AD12 | 1 |

Peaarhitekt | AD12 | 1 |

Toimimiskontseptsiooni ja valideerimise osakonna juhataja | AD12 | 1 |

Avalike ja sidusrühmade suhete osakonna juhataja | AD10 | 1 |

Majandus- ja keskkonnaosakonna juhataja | AD10 | 1 |

Ohutuse ja julgeolekuosakonna juhataja | AD12 | 1 |

Tehnilised eksperdid | AD6-11 | 4 | 4 |

Õigus- ja lepingute üksuse juhataja | AD8 | 1 |

Finants- ja eelarveüksuse juhataja | AD8 | 1 |

Personaliametnik | AD7 | 1 |

Õigus- ja lepingute ametnik | AD5-7 | 2 |

Finants- ja raamatupidamisametnik | AD7 | 1 |

Projekti kontrollija | AD7 | 1 |

Haldusassistendid | AST3-5 | 1 | 1 |

Tegevsekretär | AST3 | 1 |

Haldus- ja finantsdirektori sekretär | AST1 | 1 |

Programmijuhi sekretär | AST1 | 1 |

23 | 5 |

Ühisettevõte SESAR tegutseb järgmistes valdkondades:

- selliste uute lennuliikluse juhtimise vahendite ja süsteemide arendamine , mis muudavad lennuliikluse juhtimissüsteemid automaatsemaks, võimaldades maapealsetel lennujuhtidel keskenduda suure lisandväärtusega ülesannetele;

- selliste uute lennuliikluse korraldamise tehnoloogiate arendamine , millega saab toetada lennuliikluse juhtimise arengut, sh muuta õhusõiduk autonoomsemaks;

- integreerimis- ja valideerimisprojektid . Uusi tehnoloogiaid ja kontseptsioone kontrollitakse realistlikes tingimustes, mida saab simuleerida või kus neid saab katsetada enne kasutuselevõttu.

Rakendusmeetod (soovituslik)

X Tsentraliseeritud haldamine

( Otse, haldajaks on komisjon

X Kaudselt, haldamine on delegeeritud:

( täitevasutustele

X ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Märkused:

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

25. novembri 2005. aasta dokumendile KOM(2005) 602 (lõplik) lisatud esialgse finantsselgitusega võrreldes muudatusi ei ole.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

25. novembri 2005. aasta dokumendile KOM(2005) 602 (lõplik) lisatud esialgse finantsselgitusega võrreldes muudatusi ei ole.

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest sarnastest kogemustest saadud õppetunnid)

25. novembri 2005. aasta dokumendile KOM(2005) 602 (lõplik) lisatud esialgse finantsselgitusega võrreldes muudatusi ei ole.

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

25. novembri 2005. aasta dokumendile KOM(2005) 602 (lõplik) lisatud esialgse finantsselgitusega võrreldes muudatusi ei ole.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

25. novembri 2005. aasta dokumendile KOM(2005) 602 (lõplik) lisatud esialgse finantsselgitusega võrreldes muudatusi ei ole.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustused miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2007. aasta | 2008. aasta | 2009. aasta | 2010. aasta | 2011. aasta | 2012.–2013. aasta |

Ametnikud või ajutine personal[32] (06 01 01) | A*/AD | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 2 |

B*, C*/AST | 1 | 2 | 2 | 2 | 2 | 4 |

Art 06 01 02 kohaselt rahastatav personal[33] | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 | 2 |

Art 06 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal[34] | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

KOKKU | 3 | 4 | 4 | 4 | 4 | 8 |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

- Ühisettevõtte SESAR asutamine.

- Osalemine ühisettevõtte juhtimises.

- Koostöö poliitika-, majandus-, tehnika- ja sotsiaalvaldkonna sidusrühmadega.

- Ühisettevõttele antava ühenduse toetuse haldamine.

- SESARi tegevusest teavitamine.

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

X Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud.

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud.

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja nimetus) | Aasta n | Aasta n+1 | Aasta n+2 | Aasta n+3 | Aasta n+4 | Aasta n+5 jj | KOKKU |

Muu tehniline ja haldusabi |

– sisene |

– väline |

Tehniline ja haldusabi kokku |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | 2007. aasta | 2008. aasta | 2009. aasta | 2010. aasta | 2011. aasta | 2012. jj aastad |

Ametnikud ja ajutine personal (06 01 01) | 0,234 | 0,351 | 0,351 | 0,351 | 0,351 | 0,702 |

Art 06 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) 06 01 02 01 03 | 0,071 | 0,071 | 0,071 | 0,071 | 0,071 | 0,142 |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,305 | 0,422 | 0,422 | 0,422 | 0,422 | 0,844 |

Arvestus – ametnikud ja ajutine personal |

1 ametnik x 117 000 eurot aastas |

Arvestus – artikli 06 01 02 kohaselt rahastatav personal |

1 riikide lähetatud ekspert – 70 768 eurot aastas |

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

2007. aasta | 2008. aasta | 2009. aasta | 2010. aasta | 2011. aasta | 2012. jj aastad | KOKKU |

06 01 02 11 01 – Lähetused (*) | 0,003 | 0,003 | 0,003 | 0,003 | 0,003 | 0,006 | 0,021 |

06 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid (**) | Pm | Pm | Pm | Pm | Pm | Pm |

06 01 02 11 03 – Komiteed[36] |

06 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

06 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2 Muud halduskulud kokku (06 01 02 11) | 0,003 | 0,003 | 0,003 | 0,003 | 0,003 | 0,006 | 0,021 |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) 06.010404 (***) Lähetused 06.010503 (****) | 0,014 | 0,002 | 0,002 | 0,200 0,002 | 0,002 | 0,600 0,004 | 0,800 0,026 |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud, kokku | 0,017 | 0,005 | 0,005 | 0,205 | 0,005 | 0,610 | 0,847 |

Arvutus – võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud (*) Projekti kaasatud transpordi ja energeetika peadirektoraadi töötajate lähetuskulud: osalemine SESARi projektiga ja ühisettevõttega SESAR seotud koosolekutel ja üritustel. (**) Konverentside seminaride ja koosolekute korraldamine SESARi projekti, ühisettevõtte SESAR ning Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava esitlemiseks ja toetamiseks. (***) Määruse (EÜ) nr 219/2007 artikliga 7 ettenähtud kahe vahe- ja ühe lõpphindamisega seotud kulud. (****) Projekti kaasatud riikide lähetatud ekspertide lähetuskulud (uurimiseelarve). |

Personali- ja halduskulud kaetakse juhtiva peadirektoraadi vahenditest iga-aastase vahendite jaotamise menetluse raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

[1] Nõukogu 21. mai 2002. aasta määrus (EÜ) nr 876/2002, EÜT L 138, 28.5.2002, lk 1.

[2] Ettepanek: nõukogu määrus, milles käsitletakse ühisettevõtte loomist Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) elluviimiseks, KOM(2005) 602 (lõplik), 25.11.2005.

[3] Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) 71/2008, ELT L 30, 4.2.2008, lk 1.

[4] Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) 72/2008, ELT L 30, 4.2.2008, lk 21.

[5] Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) 73/2008, ELT L 30, 4.2.2008, lk 38.

[6] Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) 74/2008, ELT L 30, 4.2.2008, lk 52.

[7] SEK(2007) 729, 23.5.2007.

[8] Komisjoni talituste töödokument nõukogu Europoli käsitleva otsuse ettepaneku finants- ja personalivaldkonnaga seotud mõju kohta, SEK(2007)729, 23.5.2007.

[9] Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1–48.

[10] ELT C, , lk.

[11] ELT C, , lk.

[12] ELT C, , lk.

[13] ELT L 30, 4.2.2008, lk 1.

[14] ELT L 30, 4.2.2008, lk 21.

[15] ELT L 30, 4.2.2008, lk 38.

[16] ELT L 30, 4.2.2008, lk 52.

[17] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1525/2007 (ELT L 343, 27.12.2007, lk 9).

[18] EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 337/2007 (ELT L 90, 30.3.2007, lk 1).

[19] ELT L 400, 30.12.2006, lk 86. Parandatud versioon väljaandes ELT L 54, 22.2.2007, lk 30.

[20] Komisjoni otsus K(2007)3512, 23.7.2007.

[21] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1525/2007 (ELT L 343, 27.12.2007, lk 9).

[22] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72; parandus EÜT L 2, 7.1. 2003, lk 39.

[23] EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1. Määrust on viimati muutud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1558/2007 (ELT L 340, 22.12.2007, lk 1).

[24] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise 06 peatüki 06 01 alla.

[25] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punkte 19 ja 24.

[26] Vajaduse korral, st kui meedet rakendatakse üle kuue aasta, lisage veerge.

[27] Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) 71/2007, ELT L 30, 4.2.2008, lk 1.

[28] Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) 72/2008, ELT L 30, 4.2.2008, lk 21.

[29] Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) 73/2008, ELT L 30, 4.2.2008, lk 38.

[30] Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) 74/2008, ELT L 30, 4.2.2008, lk 52.

[31] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[32] Need kulud EI SISALDU võrdlussummas.

[33] Need kulud EI SISALDU võrdlussummas.

[34] Need kulud sisalduvad võrdlussummas.

[35] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[36] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.