[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 25.7.2008

KOM(2008) 467 lõplik

2008/0148 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri (ERI) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta

{SEK(2008) 2278}{SEK(2008) 2279}

(esitanud komisjon)

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST |

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri jaoks ettenähtud õigusliku raamistiku eesmärk on hõlbustada Euroopale huvipakkuvate teadusrajatiste ühist loomist ja toimimist liikmesriikide ja ühenduse teadus- ja arendustegevuse raamprogrammiga ühinenud riikide vahel. See töötati välja vastuseks liikmesriikide ja teadusringkondade soovile, sest olemasolevad riiklikud ja rahvusvahelised õiguslikud vormid ei ole piisavad. |

Üldine taust Alates 2000. aasta jaanuarist, kui ELi komisjon avaldas oma teatise „Euroopa teadusruumi suunas”, on Euroopa teadusruumi ideed järgitud kõikide ühenduse teadus- ja arendustegevuse meetmete puhul ning see olnud keskne Lissaboni strateegia teaduseesmärkide saavutamisel. 2007. aastal Euroopa teadusruumi käsitlevas rohelises raamatus „Euroopa teadusruum: uued perspektiivid” määratleti mitmed põhivaldkonnad, kus tõhus tegevus liikmesriikidevahelise partnerluse kaudu suudaks kaasa tuua märkimisväärseid eeliseid Euroopa teadusuuringute süsteemile ja aidata kaasa nn viienda vabaduse, teadmiste vaba liikumise loomisele Euroopas. Ambitsioonika Euroopa teadusruumi idee üks kandvaid osasid käsitleb maailmatasemel teadusuuringute infrastruktuuride väljaarendamist, mis omakorda toob kaasa majanduskasvu ja uute töökohtade loomise ning on aluseks dünaamilisele ja teadmistepõhisele Euroopa majandusele. Teadusuuringute infrastruktuurid mängivad üha suuremat rolli teadmiste ja tehnoloogiate edendamisel. Nii on keskkonnateaduste vaatluskeskused, genoomi- ja sotsiaalteaduste andmepangad, kuvamissüsteemid ja puhtad ruumid nanoelektroonika tarbeks, materjalide uurimiseks ettenähtud kiiritusrajatised ja superarvutid olulised teabearenduse vahendid. Ainulaadsete teadusteenuste pakkumise, noorte teadusesse kaasamise ning rajatiste omavahel ühendamise kaudu aitavad teadusuuringute infrastruktuurid kaasa teadusringkondade struktureerimisele ja mängivad seega olulist rolli tõhusa teadusuuringute ja innovatsiooni keskkonna loomises. Tänu suutlikkusele koondada kriitiline hulk inimesi ja investeeringuid aitavad need kaasa majandusarengule riigi, piirkonna ja Euroopa tasemel. Seetõttu moodustavad infrastruktuurid teadusuuringutest, haridusest ja innovatsioonist koosneva teadmiste kolmnurga keskme. Et teadustegevuse piirid avarduvad ja tehnoloogiad arenevad, muutuvad teadusuuringute infrastruktuurid üha keerulisemaks ja kallimaks, mistõttu ei ole need tihti enam kättesaadavad ühele uurimisrühmale, piirkonnale, riigile või isegi mandrile. See selgus 1.–3. juulil 2004 ja 25.–26. novembril 2004 toimunud konkurentsiküsimuste nõukogu istungil ning nõukogus lepiti kokku, et Euroopa teadusruumi edasiseks arendamiseks on vaja parandada konkurentvõimelisi teadusuuringuid, vältida killustumist ja tagada koostöö teadusuuringute infrastruktuuride valdkonnas. Nõukogu rõhutas vajadust töötada teadusuuringute infrastruktuuride valdkonnas välja Euroopa strateegia ja volitas teadustöö infrastruktuuride Euroopa strateegiafoorumit (European Strategy Forum on Research Infrastructures, edaspidi „ESFRI”) välja töötama järgmise põlvkonna teadusuuringute infrastruktuuride Euroopa strateegilist tegevuskava. 30. mail 2008 toimunud konkurentsivõime nõukogu istungil korrati vajadust välja töötada Euroopa tasemel teadusuuringute infrastruktuurid, võttes aluseks muu hulgas tõhusa kooskõlastamise ja asjaomase õigusliku raamistiku. 2006. aasta oktoobris avaldas ESFRI esimese Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride tegevuskava, mis sisaldas 35 Euroopale huvipakkuvat põhiprojekti, mida järgmise 10–20 aasta jooksul arendada. Nüüd on küsimus nende projektide rakendamises. Kuid üks peamine raskus uute Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride asutamisel on lisaks ressursside vähesusele ning tehniliste ja organisatoorsete küsimuste keerukusele asjaomase õigusliku raamistiku puudumine, mis võimaldaks sobilike partnerluste loomist eri riikidest pärit partnerite vahel. |

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid ESFRI egiidi all selgus hiljuti, et olemasolevad riiklikud õiguslikud vormid (näiteks Prantsusmaa société civile, Saksamaa Gesellschaft mit beschränkter Haftung (GmbH), Ühendkuningriigi limited liability company (Ltd) või Madalmaade stichting (foundation)) ei vasta kõnealuste uute teadusuuringute infrastruktuuride vajadustele. Hinnang on sarnane olemasolevate rahvusvaheliste või ühenduse õiguslike vormide kohta (näiteks rahvusvahelised/valitsusvahelised organisatsioonid, Euroopa majandushuviühingud). Seetõttu tuvastas ESFRI vajaduse välja töötada spetsiifiline ühenduse õiguslik raamistik, et asutada mitut liikmesriiki hõlmavaid Euroopa teadusuuringute infrastruktuure. Kavandatud õigusakti eesmärk on seega hõlbustada Euroopale huvipakkuvate teadusrajatiste ühist loomist ja toimimist liikmesriikide ja ühenduse teadus- ja arendustegevuse raamprogrammiga ühinenud riikide vahel ning aidata kaasa teadusuuringute infrastruktuure käsitleva Euroopa poliitika täiendavale arendamisele. See peaks täiendama alates 2004. aastast, eelkõige ESFRI kaudu saavutatud edusamme. Käesoleva algatuse ettevalmistamisel korraldati laiaulatuslik arutelu, mis hõlmas ka ekspertide analüüsi ja sidusrühmadega peetud arutelu. |

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Uute Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride asutamine, nagu näiteks ESFRI on tuvastanud, võimaldaks lihtsamalt ja kiiremini saavutada järgmisi Euroopa Liidu horisontaalseid eesmärke. Majanduskasv ja tööhõive: selliste rajatiste loomine, toimimine ja käigus hoidmine looks olulise pakkumise ja nõudluse. Tänaste CCD-kaamerate (tarbekaup) loomine näiteks või oftalmoloogilise läbivaatusel teatava tarkvara kasutamine on viimase kahekümne aasta jooksul suurtes optilise astronoomia observatooriumides toimunud tehnoloogiaarengu tulemus. Säästev areng Euroopas: Euroopa teadusuuringute infrastruktuurid aitaksid paremini mõista keskkonda ja välja töötada uusi lähenemisviise energiapoliitikale. Energeetikanõukogu 28. veebruari 2008. aasta istungil tuvastati, et teadusuuringute infrastruktuurid aitavad parandada ja laiendada ühenduse teadlaste ja teadusrajatiste teadmiste baasi. Need vähendavad liikuvusega seotud takistusi, meelitavad maailma tasemel inimkapitali ja parandavad teadusharidust taastuvenergia tehnoloogiate valdkonnas (energiatehnoloogia strateegiline kava). Teadmistepõhine ühiskond: Euroopa teadusuuringute infrastruktuurid võimaldavad suurtel teadlaste rühmitustel ja kasutajatel juurde pääseda teaduslikult põhjendatud maailmatasemel teadmistele. Tuleb meeles pidada, et Internet sündis Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis (CERN) mitmeid aastaid tagasi. Praegu ühendavad miljonid kilomeetrid optilist kaablit erinevaid teaduskeskusi, teadusrajatisi ja ülikoole ning moodustavad tõhusa, kiire ja usaldusväärse teadusalase suhtluse ja teabesüsteemi selgroo. Euroopa kui ülemaailmne partner: Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride kiire areng muudab Euroopa teadusruumi märkimisväärselt atraktiivsemaks. Austraalia, India, Venemaa ja USA on näidanud üles juba suurt huvi ESFRI määratletud projektide arendamises osalemise vastu. Parem õigusloome ja (lihtsustamine): Euroopa tasemel õigusliku raamistiku optimeerimise kaudu oleks nõukogul võimalik kiiremini ja tõhusamalt hallata erinevaid juhtumeid, mis on seotud uute Euroopa teadusrajatiste loomisega, kasutades selleks mitme riikliku õigusliku aluse asemel ühte õiguslikku alust. Määrus täiendab muid ühendusi algatusi, mis on välja töötatud Euroopa teadusruumi kontekstis, näiteks teatis „Ühiste teadusprogrammide suunas”[1]. See täiendab ka Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti, mis kavatseb rajada teadmis- ja innovatsiooniühendusi, mis koondavad partnerluse vormis kõrghariduse, teadusuuringute ja ettevõtjate parimaid ressursse. |

2. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega ja teadmiste kasutamine |

Käesoleva ettepaneku ettevalmistamisel võttis komisjon arvesse mitmete sidusrühmade arvamusi. Koostöös teadusuuringute peadirektoraadiga korraldas ESFRI 2006. aastal peamiste sidusrühmadega kaks töökohtumist. Nendel kahel töökohtumisel selgusid riiklikul, ühenduse ja rahvusvahelisel tasandil kehtivate õiguslike vormide piirangud Euroopa teadusuuringute infrastruktuuridele. 2007. aastal korraldas õigusekspertide rühm teostatavusuuringu seoses kavaga luua Euroopa teadusuuringute infrastruktuure käsitlev õigusakt. Rühm jõudis järeldusele, et lahenduseks võiks olla EÜ asutamislepingu artiklil 171 põhinev EÜ määrus. Sidusrühmade kohtumine korraldati 3. märtsil 2008. Osalejate hulka kuulusid ESFRI tegevuskavas väljatoodud projektide esindajad, Euroopa teadusrajatiste esindajad ja õiguseksperdid, kellel on valdkonnast põhjalikud teadmised. Paljud eksperdid nõustusid, et palju kasu tõuseks ühenduse tasandil kehtestatavast uuest õiguslikust vormist ja komisjoni projekti laiast suunitlusest. 2008. aastal lõi komisjon ka nõuandva eksperdirühma (foorum), kellega ka konsulteeriti. Foorum toetas tugevalt valikut töötada välja uus ühenduse õigusakt Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride kohta. Foorumi liikmete arvates hõlbustaks ja kiirendaks kõnealune õigusakt, mis täiendaks olemasolevaid õiguslikke vorme, otsustusprotsessi seoses uute infrastruktuuride loomisega. |

Mõju hindamine Käesoleva ettepaneku suhtes nõukogu määruse kohta on komisjon läbi viinud mõju hindamise, mille käigus võrreldi kavandatud raammäärust alternatiividega, sealhulgas tavapärase stsenaariumi ja kolme muu valikuvõimalusega. 1. valikuvõimalus. Esimene valikuvõimalus mitte võtta konkreetset ELi meedet võrdub praeguse olukorraga, kui iga konsortsium sihtotstarbelise menetluse kaudu üritab tuvastada olemasolevate õiguslike vormide hulgast selle, mis oleks nende projektile kõige sobilikum. 2. valikuvõimalus tähendab Euroopa Komisjoni poolset leebet sekkumist, mille käigus aidatakse neid, kes on seotud Euroopa infrastruktuuride ülesehitamisega, et tuvastada probleeme ja vajadusi, vahetada teavet, kuidas selliseid probleeme lahendada, ja võtta kasutusele parimad tavad. 3. valikuvõimalus tähendab iga üksikjuhtumi korral eraldi ja vastavalt vajadusele ühisettevõtete loomist ühenduse poolt vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 171. 4. valikuvõimalus on otsesem lahendus käesolevale probleemile. See tähendab õigusloomealast tegevust, et kehtestada uus õigusakt, mis oleks kohandatud Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride vajadustele ja mis täiendaks olemasolevaid õiguslikke vorme riiklikul ja Euroopa tasandil. Seejuures nähakse ette, et seadusandja annab Euroopa Komisjonile volitused anda Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri staatust. Erinevate poliitikavalikute võrdlevast hinnangust selgub, et 4. valikuvõimalus on kõige tõhusam viis ettepaneku poliitikaeesmärkide saavutamiseks. Muude alternatiividega võrreldes on kavandataval raammäärusel selged eelised. See võimaldaks lihtsamini, kiiremini ja tasuvamalt luua uusi Euroopa teadusuuringute infrastruktuure. Sellega oleks sätestatud kõik tingimused, mis õiguslikul vormil Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride seisukohast peavad olema. Seega suureneks Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride arv ning see aitaks kaasa sotsiaal-majanduslike, keskkonnaalaste ja ühiskondlike eesmärkide saavutamisele. See aitaks kaasa ka Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride alase poliitika täiendavale arengule. Kokkuvõttes muudaks kavandatav raammäärus rahvusvahelisel tasandil Euroopa Liitu atraktiivsemaks kui teadustegevuseks sobilikku piirkonda, parandades Euroopa teadusruumi. Liikmesriigid võivad siiski uute Euroopa teadustegevuse infrastruktuuride loomisel kasutada selleks sobivaid olemasolevaid rahvusvahelisi, riiklikke ja Euroopa õiguslikke vorme (näiteks Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus või Euroopa majandushuviühing). |

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

Kavandatud meetmete kokkuvõte Täiendusena riiklikele või valitsusvahelistele skeemidele kehtestatakse kavandatava raammäärusega ühine õiguslik alus vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 171. Sellega kehtestatakse Euroopa teadusuuringute Infrastruktuuri (European Research Infrastucture, edaspidi „ERI”) põhijooned ja selgepiiriline menetlus, millega seadusandja kõnealuse staatuse annab. ERI on õigussubjektina juriidiline isik ja tal on kõikides liikmesriikides tunnustatud täieliku õigusvõimega. ERI põhineb partnerlusel: selle liikmed (liikmesriigid, kolmandad riigid ja valitsusvahelised organisatsioonid) panustavad ühiselt ERI eesmärkide saavutamisse, eelkõige Euroopa tähtsusega teadusuuringute infrastruktuuride loomisse ja toimimisse. Selle sisestruktuur on väga paindlik ja võimaldab selle liikmetel sätestada oma põhikirjas liikmete õigused ja kohustused, organid ja nende pädevusvaldkonnad ja muud sisekorraldust käsitlevad tingimused. Liikmete kohustus seoses ERI võlgadega piirdub põhimõtteliselt nende panusega, kuid sellest kõrvalekaldumine on siiski lubatud selle muutmise kaudu põhikirjas. Kohaldatakse ühenduse õigust, selle riigi õigust, kus asub ERI põhikirjajärgne asukoht, või ohutuse ja tehniliste küsimuste puhul tegutsemisriigi õigust. Põhikirja ja selle rakenduseeskirjad peavad olema kooskõlas kohaldatava õigusega. ERI-t käsitletakse rahvusvahelise organi või organisatsioonina käibemaksu, aktsiisi ja riigihankeid käsitlevate direktiivide tähenduses ning vabastatakse seega käibemaksust ja aktsiisist ning selle hankemenetlused ei kuulu riigihankeid käsitleva direktiivi rakendusalasse. ERI asutab komisjon, kes tegutseb nõukogu antud rakendusvolituste alusel (EÜ asutamislepingu artikkel 202), kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklis 171 sätestatud õigusliku alusega. Komisjon tegutseb taotluse alusel, mille on esitanud ERI asutajaliikmeks soovijad. ERI asutamise otsus võetakse vastu nõuandemenetlust järgides. Selline menetlus peaks soodustama selliste struktuuride loomist, mis on vajalikud tõhusateks Euroopa teadusuuringuteks, sealhulgas sellised teadusuuringud, mida toetatakse ühenduse uurimisprogrammide, tehnoloogia arengu- või tutvustamisprogrammide raames. See võimaldaks ka kiiremat menetlust võrreldes olukorraga, kui nõukogu võtab vastu üksikuid otsuseid, lihtsustades rahvusvaheliste teadusuuringute infrastruktuuride arendamise keerulist protsessi, ja väldiks kooskõlastamata tegevust. Euroopa Komisjon tagab uue õigusliku raamistiku üldise haldamise ja jälgib ERI-de vastavust kõnealusele määrusele. Viis aastat pärast selle vastuvõtmist korraldab komisjon ekspertrühma kaudu kõnealuse õigusliku raamistiku läbivaatamise ning esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |

Õiguslik alus Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 171. |

Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse. |

Et ühenduse meede oleks õigustatud, tuleb arvesse võtta ka subsidiaarsuse põhimõtet. See tähendab, et hindama peab kahte aspekti. Esiteks on oluline olla kindel, et kavandatava meetme eesmärke ei ole piisavas ulatuses võimalik saavutada liikmesriikide põhiseaduse süsteemi raames (vajaduse kontrollimine). Et lahendada tuvastatud probleemi, milleks on Euroopa teadusuuringute infrastruktuurideks sobiliku õigusliku raamistiku puudumine, on välja pakutud kolm võimalust: 1) kooskõlastatud tegevus Euroopa tasandil parimate tavade väljatöötamiseks; 2) ühisettevõtete arendamine ja 3) sihtotstarbelise õigusliku raamistiku väljatöötamine ühenduse tasandil. Ühendusel on parimad võimalused kõnealuste võimaluste rakendamiseks, võttes esimese võimaluse puhul aluseks artikli 165 ja kahe teise võimaluse puhul artikli 171. Teine aspekt, mida tuleb arvestada, on see, kas ja kuidas oleks eesmärke võimalik paremini saavutada ühenduse meetme kasutamise kaudu (Euroopa lisandväärtuse kontrollimine). Euroopa meede on põhjendatud probleemi riikidevahelise olemusega (liikmesriikidevaheliste õiguslike raamistike loomine). Leidub alternatiivseid lahendusi valitsustevaheliste kokkulepete sõlmimise näol, kuid õiguslikku ja haldusmenetlust, mida selliste valitsustevaheliste skeemide korral tavaliselt järgida tuleb, peetakse liiga aeglaseks, keeruliseks ja tülikaks. |

Seetõttu on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. |

Proportsionaalsuse põhimõte |

Määruse eelnõu on väga lühike ja jätab suure osa kavandatava infrastruktuuri sise-eeskirjadest Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri liikmete, see tähendab liikmesriikide, kolmandate riikide ja valitsustevaheliste organisatsioonide otsustada. Kohaldatakse peamiselt kas tegevusriigi või selle riigi õigust, kus asub infrastruktuuri põhikirjajärgne asukoht. Teabe hulk, mida ERI ja selle liikmed peavad komisjonile esitama, piirdub minimaalselt vajalikuga selleks, et võimaldada komisjonil kontrollida ERI vastavust raammäärusega. Nendel põhjustel on ettepanek kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. |

Õigusakti valik |

Raamistik, mida üldiselt kohaldatakse potentsiaalselt suure hulga õigussubjektide ehk ERI-de suhtes, mille asutamisel on õiguslikuks aluseks EÜ asutamislepingu artikkel 171, eeldab määrust. |

4. MÕJU EELARVELE |

Kavandatav määrus hõlbustab Euroopa teadusrajatiste ühist loomist ja toimimist mitmete liikmesriikide ja ühinenud riikide vahel. Tegemist on meetmega, mis täiendab seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi õiguslikus aluses ettenähtud teadusuuringute infrastruktuuride meetme rakendamist, ja kõnealune katalüsaatorina toimiv jõupingutus nõuab vahepeal täiendavaid vahendeid. |

5. TÄIENDAV TEAVE |

Lihtsustamine |

Ettepanekus nähakse ette (ühenduse ja riigi tasandi) ametiasutuste haldusmenetluste lihtsustamine. |

Euroopa tasemel õigusliku raamistiku optimeerimise kaudu oleks nõukogul võimalik kiiremini ja tõhusamalt hallata erinevaid juhtumeid, mis on seotud uute Euroopa teadusrajatiste loomisega, kasutades selleks mitme riikliku õigusliku aluse asemel ühte õiguslikku alust. |

2008/0148 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri (ERI) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 171 ja artikli 172 teist lõiku,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[2],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[3],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[4]

ning arvestades järgmist:

(1) EÜ asutamislepingu artikli 171 kohaselt on ühendusel õigus asutada ühisettevõtteid või luua muid struktuure, mis on vajalikud ühenduse uurimisprogrammide, tehnoloogia arengu- või tutvustamisprogrammide edukaks elluviimiseks.

(2) Teadusuuringute infrastruktuuride edendamine ja arendamine Euroopas on olnud ühenduse pikaajaline eesmärk, millest viimased näited on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)[5], ja eelkõige nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsus nr 2006/974/EÜ, mis käsitleb eriprogrammi Võimekus[6].

(3) Kuigi traditsiooniline toetus Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride kasutamiseks ja arendamiseks on põhiolemuselt olnud toetuste vormis, mida on antud liikmesriikides teadusuuringute infrastruktuuride loomiseks, on viimastel aastatel selgunud vajadus täiendavate jõupingutuste järele uute struktuuride arendamise edendamiseks, luues selleks nõuetekohane õiguslik raamistik, mis peaks hõlbustama nende struktuuride loomist ja toimimist ühenduse tasandil.

(4) Seda vajadust on väljendatud mitmel korral nii poliitilisel tasandil liikmesriikide ja ühenduse institutsioonide poolt kui ka Euroopa teadusringkondade eri osaliste, näiteks ettevõtjate, teaduskeskuste ja ülikoolide poolt.

(5) Kuigi maailmatasemel teadusuuringute infrastruktuuride keskset rolli EÜ asutamislepingu XVIII jaotise kolmandas osas sätestatud ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse eesmärkide saavutamises on juba kaua tunnustatud ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammides, on kõnealuste struktuuride loomist, rahastamist ja toimimist reguleerivad eeskirjad siiski killustunud ja piirkondlikud. Arvestades, et Euroopa teadusuuringute infrastruktuurid konkureerivad selliste ühenduse ülemaailmsete partnerite struktuuridega, kes on juba palju investeerinud ja kavatsevad investeerida moodsatesse laiaulatuslikesse teadusuuringute infrastruktuuridesse, ning et kõnealused infrastruktuurid muutuvad järjest keerulisemaks ja kallimaks, mistõttu need ei ole kättesaadavad ühele liikmesriigile või isegi mandrile, tuleb nüüd ära kasutada ja arendada EÜ asutamislepingu artikliga 171 pakutavat potentsiaali, luues raamistik, mis sisaldab menetlusi ja tingimusi ühenduse tasandil Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri loomiseks ja toimimiseks, sest seda on vaja ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse programmide tõhusaks rakendamiseks. See uus õiguslik raamistik täiendaks muid, vähem spetsiifilisi õiguslikke vorme, mis kehtivad vastavalt riiklikule, rahvusvahelisele ja ühenduse õigusele (näiteks Euroopa majandushuviühing ja Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus).

(6) Teadusuuringute infrastruktuuri mõiste viitab rajatistele, vahenditele ja nendega seotud teenustele, mida teadusringkonnad kasutavad kõrgetasemelisteks teadusuuringuteks vastavates valdkondades. See mõiste hõlmab järgmist: suured teadusaparatuurid ja instrumentide komplektid; teadmistepõhised ressursid, näiteks kollektsioonid, arhiivid ja struktureeritud teadusalane teave; info- ja sidetehnoloogial põhinevad infrastruktuurid, näiteks GRID, infotöötlus, tarkvara ja side; muud ainulaadsed ja teadusuuringutes maailmataseme saavutamiseks vajalikud üksused. Sellised teadusuuringute infrastruktuurid võivad asuda ühes kohas või olla jaotunud (organiseeritud ressursside võrgustik).

(7) Vastupidiselt ühistele teadusalgatustele, mis viiakse ellu ühisettevõtete kaudu, milles ühendus osaleb liikmena ja mida ühendus toetab rahaliselt, ei peaks Euroopa teadusuuringute infrastruktuure ( European Research Infrastructure , edaspidi „ERI”) käsitlema ühenduse asutustena finantsmääruse[7] artikli 185 tähenduses, vaid õigussubjektidena, milles ühendus ei pruugi olla liige ja mida ühendus ei toeta rahaliselt finantsmääruse artikli 108 lõike 2 punkti f tähenduses.

(8) Arvestades tihedat koostööd liikmesriikide ja ühenduse vahel oma teadustegevust üksteist täiendaval moel kavandades ja rakendades vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 164 ja 165, peaksid asjast huvitatud liikmesriigid kas iseseisvalt või ühiselt koos muude kvalifitseeritud üksustega määratlema oma vajadused teadusuuringute infrastruktuuride loomiseks, võttes arvesse oma teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse alast tegevust ja ühenduse tingimusi. Samal põhjusel peaks huvitatud liikmesriikidel olema võimalus liituda ERI-ga, kus võimalusel osalevad ka kvalifitseeritud kolmandad riigid ja spetsialiseerunud valitsustevahelised organisatsioonid.

(9) Vastavalt käesolevale määrusele loodud Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri ülesanne peaks olema teadusuuringute infrastruktuuri loomine ja toimimine. Konkurentsi moonutamise vältimiseks peaks see toimuma mittemajanduslikel alustel. Innovatsiooni ning teadmiste edasiandmise ja tehnosiirde edendamiseks peaks ERI-l olema lubatud tegeleda teatavatel tingimustel ja piiratud ulatuses majandustegevusega. Teadusuuringute infrastruktuuride loomine ERI-dena ei välista seda, et üleeuroopaliselt huvipakkuvaid teadusuuringute infrastruktuure, millel on muu õiguslik vorm, võidakse võrdsetel alustel tunnustada kui üksusi, mis aitavad kaasa teadustöö infrastruktuuride Euroopa strateegiafoorumi ( European Strategy Forum for Research Infrastructure , edaspidi „ESFRI”) väljatöötatud tegevuskava rakendamisele ja Euroopa teadustegevuse arendamisele. Komisjon tagab, et ESFRI liikmeid ja muid huvitatud osalisi teavitatakse kõnealustest alternatiivsetest õiguslikest vormidest.

(10) Teadusuuringute infrastruktuurid peaksid aitama hoida ühenduse teadustegevuse tipptaset ja majanduse konkurentsivõimelisust, vastavalt keskpika ja pika perspektiiviga prognoosidele, Euroopa teadustegevuse infrastruktuuride tõhusa toetuse kaudu. Selle saavutamiseks peaksid need olema reaalselt avatud kõikidele Euroopa teadusringkondadele ning nende eesmärk peaks olema parandada olemasolevat Euroopa teaduslikku võimekust ja panustada seeläbi Euroopa teadusruumi arengusse.

(11) Selleks et ERI loomise protsess oleks tõhus, on vaja, et ERI loomisest huvitatud üksused esitavad komisjonile taotluse, kes seejärel hindab sõltumatute ekspertide abiga, kas kavandatav teadusuuringute infrastruktuur on kooskõlas käesoleva määrusega.

(12) Läbipaistvuse tagamiseks tuleks ERI loomise otsus avaldada Euroopa Liidu Teatajas . Samal põhjusel tuleks kõnealusele otsusele lisada väljavõte põhikirjast, kus on esitatud põhikirja peamised osad.

(13) Et kõige tõhusamalt täita oma ülesandeid, peaks ERI olema juriidiline isik, kellel on täielik õigusvõime alates päevast, kui jõustub ERI loomise otsus. Kohaldatava õiguse määramiseks peaks ERI põhikirjajärgne asukoht olema ERI liikme territooriumil, kes on liikmesriik või ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammiga ühinenud riik.

(14) ERI peab koosnema vähemalt kolmest liikmesriigist ning võib hõlmata kvalifitseeritud kolmandaid riike ja spetsialiseerunud valitsustevahelisi organisatsioone. Seetõttu peaks ERI kvalifitseeruma rahvusvaheliseks organiks või organisatsiooniks nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi),[8] nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ (aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta)[9] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta)[10] kohaldamisel kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Selleks et tõhusamalt toetada ERI teadustegevust, peaksid liikmesriigid ja osalevad kolmandad riigid võtma kõik võimalikud meetmed, et vabastada ERI võimalikult suures ulatuses muudest maksudest.

(15) Kooskõlas käesoleva õigusakti ühenduse mõõtmega, peaks ERI liikmete kogus liikmesriikidel ühiselt olema häälteenamus.

(16) Käesoleva raamistiku rakendamiseks tuleks põhikirjaga kehtestada üksikasjalikumad eeskirjad, mille põhjal komisjon hindab, kas taotlus on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud raamistikuga.

(17) On oluline tagada, et ühest küljest on ERI piisavalt paindlik oma põhikirja muutmiseks ja teisest küljest säilitab ühendus, kes ERI on loonud, kontrolli teatavate oluliste üksikasjade üle. Juhul kui muudatus käsitleb küsimust, mis sisaldub ERI loomise otsusele lisatud põhikirja väljavõttes, peab komisjon kõnealuse muudatuse enne selle jõustumist heaks kiitma, järgides sama menetlust kui ERI loomisel, sest seal sisalduvat teavet peetakse oluliseks. Kõikidest muudest muudatustest tuleb komisjoni teavitada ja komisjonil on võimalus esitada vastuväide, kui ta on arvamusel, et muudatus on käesoleva määrusega vastuolus. Kui vastuväiteid ei esitata, tuleb avaldada nõuetekohane teade koos muudatuse lühikese kokkuvõttega.

(18) ERI-l on vaja luua oma tegevuse tõhusaks haldamiseks vajalikud organid. Põhikirjas peaks olema sätestatud viis, kuidas kõnealused organid ERI-t õigusjärgselt esindavad.

(19) ERI peab oma finantskohustuste täitmiseks järgima oma tegevuses häid eelarvepõhimõtteid.

(20) ERI-t võib kaasrahastada ühtekuuluvuspoliitika rahalistest vahenditest kooskõlas nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999[11].

(21) Oma ülesannete tõhusaks täitmiseks ja loogilise tagajärjena sellest, et ERI on juriidiline isik, on ERI vastutav oma võlgade eest. Selleks et liikmetel oleks võimalik leida sobilik lahendus selles küsimuses, tuleks tagada võimalus sätestada põhikirjas vastustuse eri ulatus, mis ületab liikmete panusega piirduva vastutuse.

(22) Et ERI on loodud ühenduse õiguse alusel, tuleks ERI suhtes kohaldada lisaks selle riigi õigusele, kus asub ERI põhikirjajärgne asukoht, ka ühenduse õigust. Kuid ERI tegevus võib aset leida mõnes muus riigis. Sellisel juhul tuleks kohaldada sellise riigi õigust küsimustes, mis on seotud rahvatervise ning töötervishoiu ja -ohutusega, keskkonnakaitsega, ohtlike ainete käsistemisega ja vajalike lubade andmisega. Lisaks sellele reguleerib ERI tegevust selle põhikiri, mis on vastu võetud kooskõlas eespool nimetatud õigusallikatega, ja kõnealuse põhikirjaga kooskõlas olevad rakenduseeskirjad.

(23) Selleks et oleks võimalik piisavalt kontrollida kooskõla käesoleva määrusega, peaks ERI esitama komisjonile iga-aastase aruande ja teabe asjaolude kohta, mis võiksid tõsiselt ohustada ERI ülesannete täitmist. Kui komisjon saab iga-aastase aruande kaudu või muul viisil teavet selle kohta, et ERI tegevus rikub tõsiselt käesolevat määrust või muud kohaldatavat õigust, nõuab komisjon ERI-lt ja/või selle liikmetelt selgitust ja/või meetmeid. Äärmuslikes olukordades ja juhul, kui parandusmeetmeid ei võeta, võib komisjon tühistada ERI loomise otsuse; selline otsus algatab ERI sulgemise.

(24) Kuna kavandatava meetme eesmärki, st raamistiku loomist Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride tarbeks liikmesriikide vahel, ei ole piisavas ulatuses võimalik saavutada liikmesriikide põhiseaduse süsteemi raames, on probleemi piiriülese laadi tõttu kõnealuseid eemärke parem saavutada ühenduse tasandil. Ühendus võib seepärast võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(25) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[12],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1 Sisu ja reguleerimisala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri (edaspidi „ERI”) loomise tingimuste, menetluste ja mõju raamistik.

2. Seda kohaldatakse üleeuroopalist huvi pakkuvate teadusuuringute infrastruktuuride suhtes.

Artikkel 2Ülesanne ja muu tegevus

1. ERI ülesanne on luua teadustegevuse infrastruktuur ja juhtida selle toimimist.

2. ERI täidab oma ülesandeid mittemajanduslikel alustel. Kuid ERI võib tegeleda oma ülesandega seotud majandustegevusega piiratud ulatuses, tingimusel et see ei ohustada kõnealuse ülesande täitmist.

3. Oma majandustegevuse kulude ja tulude üle peab ERI eraldi raamatupidamist ja küsib majandustegevuse eest turuhinda või juhul, kui seda ei ole võimalik kindlaks määrata, kõiki kulusid ja mõistlikku marginaali sisaldavat summat.

Artikkel 3Infrastruktuuriga seotud nõuded

ERI loodav teadusuuringute infrastruktuur vastab järgmistele nõuetele:

1. see on vajalik Euroopa teadusuuringute teostamiseks ja eelkõige ühenduse uurimisprogrammide, tehnoloogia arengu- või tutvustamisprogrammide tõhusaks rakendamiseks;

2. see toob kaasa lisandväärtuse Euroopa teadusruumi arengusse ja rahvusvahelisel tasandil olulisi edusamme asjaomastes teadus- ja tehnoloogiavaldkondades;

3. liikmesriikide ja ühenduse uurimisprogrammide, tehnoloogia arengu- ja tutvustamisprogrammidega ühinenud riikide teadlastest moodustunud Euroopa teadusringkondadel on infrastruktuurile reaalne juurdepääs ning

4. see panustab ühenduse teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja tutvustamisega seotud tegevuse tulemuste levitamisse ja kasutamisse.

Artikkel 4ERI asutamise taotlus

1. Üksused, kes taotlevad ERI asutamist (edaspidi „taotlejad”) esitavad komisjonile taotluse. Taotlus esitatakse kirjalikult ühes ühenduse ametlikest keeltest ja see sisaldab järgmisi osasid:

5. taotlus komisjonile asutada ERI;

6. artiklis 9 osutatud ERI põhikirja eelnõu;

7. asutatava ja ERI juhitava teadusuuringute infrastruktuuri tehniline ja teaduslik kirjeldus, kus pööratakse erilist tähelepanu artiklis 3 sätestatud nõuetele;

8. väljavõte põhikirjast, mis sisaldab lisas esitatud teavet.

2. Komisjon hindab taotlust. Hindamise ajal võib komisjon koguda arvamusi sõltumatutelt, eelkõige ERI kavandatavas tegevusvaldkonnas tegutsevatelt ekspertidelt. Sellise hindamise tulemus edastatakse taotlejatele, keda vajaduse korral palutakse mõistliku aja jooksul täiendada või muuta taotlust.

Artikkel 5Otsus taotluse kohta

1. Arvestades artikli 4 lõikes 2 osutatud hinnangu tulemusi ja kooskõlas artiklis 21 sätestatud menetlusega:

9. võtab komisjon vastu otsuse ERI asutamise kohta pärast seda, kui ta on veendunud, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täiedud, või

10. lükkab taotluse tagasi, kui ta jõuab järeldusele, et käesolevas määruses sätestatud nõudeid ei ole täidetud.

2. Taotluse kohta tehtud otsusest teatatakse taotlejatele. ERI asutamise otsus avaldatakse ka Euroopa Liidu Teataja L-seerias.

3. Taotlusele lisatud väljavõte põhikirjast lisatakse ka ERI asutamise otsusele.

Artikkel 6ERI staatus

1. ERI on alates ERI asutamise otsuse jõustumise kuupäevast juriidiline isik.

2. ERI-l on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigusvõime, mis vastavalt selle liikmesriigi õigusele antakse õigussubjektidele. Ta võib omandada, omada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning intellektuaalomandit, sõlmida lepinguid ja olla kohtus hageja või kostja.

3. ERI on rahvusvaheline organ nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 151 lõike 1 punkti b tähenduses ja rahvusvaheline organisatsioon direktiivi 92/12/EMÜ artikli 23 lõike 1 teise taande tähenduses ning direktiivi 2004/18/EÜ artikli 15 punkti c tähenduses.

4. Liikmesriigid võtavad kõik võimalikud meetmed, et vabastada ERI kooskõlas riigiabi eeskirjadega võimalikult suures ulatuses kõikidest maksudest lisaks lõikes 3 nimetatud maksudele.

Artikkel 7Asukoht ja nimi

1. ERI põhikirjajärgne asukoht on ühe liikme territooriumil, kes on liikmesriik või ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammiga ühinenud riik.

2. ERI nimes sisalduvad sõnad „Euroopa teadusuuringute infrastruktuur” või lühend ERI.

Artikkel 8Liikmed

1. Järgmised üksused võivad olla ERI liikmed:

11. liikmesriigid;

12. kolmandad riigid;

13. valitsustevahelised organisatsioonid.

2. ERI liikmeks peab igal ajal olema vähemalt kolm liikmesriiki. Ülejäänud liikmesriigid võivad igal ajal ERI-ga liituda põhikirjas sätestatud õiglastel ja mõistlikel tingimustel.

3. Artikli 12 punktis a nimetatud liikmete kogus on liikmesriikidel ühiselt häälteenamus.

4. Liikmesriiki või kolmandat riiki võib esindada üks või mitu avalik-õiguslikku isikut, sealhulgas piirkondlikud või avalikke teenuseid osutavad eraasutused, seoses konkreetsete õiguste kasutamise ja konkreetsete kohustuste täitmisega ERI liikmena.

5. Kolmandad riigid ja valitsustevahelised organisatsioonid, kes taotlevad ERI liikmeks saamist, tunnustavad, et ERI-l on õigus- ja teovõime kooskõlas artikli 6 lõigetega 1 ja 2 ning et ERI suhtes kohaldatakse artikli 16 kohaldamisel kindlaksmääratud eeskirju.

6. ERI liikmestaatust taotlevad kolmandad riigid kohtlevad sellist ERI-t sarnaselt artikli 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud korrale.

Artikkel 9Põhikiri

Põhikiri sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

14. nimekiri liikmetest ja vajaduse korral üksustest, kes neid esindavad, ning liikmete ja esindajate muutmise tingimused ja menetlus kooskõlas artikliga 8;

15. ERI ülesanded ja tegevus;

16. põhikirjajärgne asukoht kooskõlas artikli 7 lõikega 1;

17. ERI nimi kooskõlas artikli 7 lõikega 2;

18. liikmete õigused ja kohustused, sealhulgas kohustus panustada tasakaalustatud eelarvesse;

19. ERI organid, nende pädevusvaldkonnad, moodustus- ja otsustusviis, sealhulgas põhikirja muutmise korral, kooskõlas artiklitega 10, 11 ja 12;

20. tegevuse kestus ja tegevuse lõpetamise menetlus kooskõlas artikliga 17;

21. aluspõhimõtted järgmistes küsimustes:

i) kasutajate juurdepääs;

ii) andmed;

iii) teaduslik hindamine;

iv) intellektuaalomandi õigused;

v) teabeedastus;

vi) tööhõive;

vii) hankepoliitika, mis võtab arvesse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja konkurentsi põhimõtteid;

viii) vajaduse korral dekomissioneerimine;

22. töökeel(ed);

23. viited põhikirja rakenduseeskirjadele.

Põhikiri on avalikkusele kättesaadav ERI veebilehel ja põhikirjajärgses asukohas.

Artikkel 10Põhikirja muutmine, kui muuta tuleb põhikirja väljavõtet

1. Kõik põhikirja muudatused, mille tulemusel tuleb muuta põhikirja väljavõtet, esitab ERI komisjonile heakskiitmiseks. Sellised muudatused ei jõustu enne heakskiitva otsuse jõustumist. Komisjon kohaldab mutatis mutandis artikli 4 lõiget 2 ja artiklit 5.

2. Muudatuste taotlus sisaldab järgmist teavet:

24. kavandatava muudatuse tekst, sealhulgas kuupäev, millal muudatus jõustub;

25. põhikirja muudetud ja konsolideeritud versioon;

26. põhikirja muudetud väljavõte.

Artikkel 11Põhikirja muud muudatused

1. ERI esitab komisjonile muud kui artiklis 10 nimetatud põhikirja muudetused kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.

2. Komisjon võib kuue päeva jooksul pärast muudatuste esitamist esitada kõnealuse muudatuse suhtes vastuväited, põhjendades, miks muudatus ei vasta käesoleva määruse tingimustele.

3. Kui vastuväiteid ei ole esitatud, avaldab komisjon Euroopa Liidu Teataja C-seerias teatise muudatuste kohta, millele on lisatud lühike muudatuse kirjeldus.

4. Muudatus ei jõustu enne seda, kui vastuväidete esitamise tähtaeg on aegunud või kui komisjon on sellest loobunud või kui esitatud vastuväited on tühistatud.

5. Muudatuste taotlus sisaldab järgmist teavet:

27. vastuvõetud muudatuse tekst, sealhulgas kuupäev, millal muudatus jõustub;

28. põhikirja muudetud ja konsolideeritud versioon;

29. muudatuse lühike kokkuvõte.

Artikkel 12 ERI tegevuse korraldus

Põhikirjas nähakse ette vähemalt järgmised organid ja pädevusvaldkonnad:

30. liikmete kogu kui organ, kellel on täielik otsuste tegemise, sealhulgas eelarve vastuvõtmise pädevus.

31. liikmete kogu poolt ametisse nimetatud direktor või direktorite nõukogu ERI täitevorgani ja õigusjärgse esindajana.

Põhikirjas sätestatakse viis, kuidas direktorite nõukogu liikmed ERI-t õigusjärgselt esindavad.

Artikkel 13Eelarvepõhimõtted, raamatupidamine, audit ja kindlustus

1. Kõik ERI tulu- ja kuluartiklid võetakse arvesse igaks eelarveaastaks koostatavates kalkulatsioonides ja näidatakse ära eelarves. Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

2. ERI liikmed tagavad, et assigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantshalduse põhimõtete kohaselt.

3. Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamisaruandlus toimub kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega.

4. ERI raamatupidamisaruannetele lisatakse aruanne, mis käsitleb eelarvehaldamist ja finantsjuhtimist eelarveaastal.

5. ERI raamatupidamisarvestuse koostamise, esitamise, auditeerimise ja avaldamise suhtes kohaldatakse kohaldatavat õigust.

6. ERI sõlmib asjakohase kindlustuslepingu, et katta kõik oma tegevusega seotud riskid.

Artikkel 14 Ühendusepoolne rahastamise

Ühendus võib ERI-t rahastada ainult Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 VI jaotise kohaselt.Võimalik on ka rahastamine ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kooskõlas asjaomaste ühenduse õigusaktidega.

Artikkel 15Vastutus

1. ERI vastutab oma võlgade eest.

2. Liikmete rahaline vastutus ERI võlgade eest piirdub nende panusega ERI-sse. Liikmed võivad põhikirjas täpsustada, et nad võtavad kindlaksmääratud vastutuse, mis on suurem nende panusest, või piiramatu vastutuse.

3. Ühendus ei vastuta ERI võlgade eest.

Artikkel 16Kohaldatav õigus ja jurisdiktsioon

1. ERI suhtes kohaldatakse:

32. ühenduse õigust, eelkõige käesolevat määrust ja artikli 5 lõike 1 punktis a ja artikli 10 lõikes 1 nimetatud otsuseid;

33. selle riigi õigust, kus asub ERI põhikirjajärgne asukoht küsimustes, milles suhtes ei kohaldata või kohaldatakse ainult osaliselt punktis a osutatud õigusakte;

34. selle põhikirja, mis on vastuvõetud kooskõlas punktides a ja b osutatud õigusaktidega;

35. selle rakenduseeskirju kooskõlas põhikirjaga,

36. erandina punktist b kohaldatakse ERI suhtes tegevusriigi õigust järgmistes küsimustes:

i) rahvatervis ning töötervishoid ja -ohutus;

ii) keskkonnakaitse;

iii) ohtlike ainete käsitsemine;

iv) ERI tegevuseks vajalike lubade andmine.

2. Euroopa Ühenduste Kohtul on jurisdiktsioon kohtuvaidluste üle liikmete vahel, liikmete ja ERI vahel ja kõikide selliste kohtuvaidluste üle, kus ühendus on osaline.

3. ERI ja kolmanda poole vaheliste vaidluste suhtes kohaldatakse jurisdiktsiooni käsitlevaid ühenduse õigusakte. Ühenduse selliste õigusaktidega hõlmamata juhtumite korral määratakse pädev jurisdiktsioon vaidluste lahendamise üle kindlaks vastavalt selle riigi õigusele, kus asub ERI põhikirjajärgne asukoht.

Artikkel 17Tegevuse lõpetamine ja maksevõimetus

1. Põhikirjas on sätestatud liikmete kogu otsusele järgneva ERI tegevuse lõpetamise menetlus.

2. Asjatu viivituseta pärast liikmete kogu otsust lõpetada ERI tegevus ja hiljemalt kümme päeva pärast sellise otsuse vastuvõtmist teavitab ERI sellest komisjoni. Komisjon avaldab asjakohase teatise Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

3. Asjatu viivituseta pärast tegevuse lõpetamise menetluse lõppu ja hiljemalt kümme päeva pärast sellist lõpetamist teavitab ERI sellest komisjoni. Komisjon avaldab asjakohase teatise Euroopa Liidu Teataja C-seerias. ERI lõpetab tegevuse kõnealuse teatise avaldamise kuupäeval.

4. Juhul kui ERI ei suuda maksta oma võlgu, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni. Komisjon avaldab asjakohase teatise Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Artikkel 18Aruandlus ja kontroll

1. ERI koostab iga-aastase tegevusaruande ja esitab selle komisjonile kuue kuu jooksul pärast vastava eelarveaasta lõppu. Kõnealune aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.

2. ERI ja asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest asjaoludest, mis võivad tõsiselt ohustada ERI ülesannete täitmist.

3. Kui komisjonil on andmeid, et ERI on tõsiselt rikkunud käesolevat määrust, määruse põhjal vastuvõetud otsuseid või muud kohaldatavat õigust, nõuab komisjon ERI-lt ja/või selle liikmetelt selgitust.

4. Juhul kui komisjon, pärast ERI-le ja/või selle liikmetele mõistliku aja andmist oma märkuste esitamiseks, jõuab järeldusele, et kõnealune ERI rikub tõsiselt käesolevat määrust, selle põhjal vastuvõetud otsuseid või muud kohaldatavat õigust, võib komisjon teha ettepaneku parandusmeetmete võtmiseks ERI ja selle liikmete suhtes.

5. Kui parandusmeetmeid ei võeta, võib komisjon tühistada ERI loomise otsuse. Sellisest otsusest teatakse ERI-le ja see avaldatakse Euroopa Liidu Teataja L-seerias. Selline otsus algatab ERI tegevuse lõpetamise.

Artikkel 19Asjakohased õigusaktid

Liikmesriigid võtavad käesoleva määruse tõhusa kohaldamise tagamiseks vastu asjakohased õigusaktid.

Artikkel 20Aruandlus ja läbivaatamine

Komisjon edastab hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande määruse rakendamise kohta ja vajaduse korral muutmisettepanekud.

Artikkel 21Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab nõuandekomitee.

2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.

Artikkel 22Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

VÄLJAVÕTE PÕHIKIRJAST

37. ERI nimi (artikli 7 lõige 2 ja artikli 9 punkt d): [põhikirjajärgne nimi, sealhulgas sõnad „Euroopa teadusuuringute infrastruktuur” või lühend „ERI”]

38. Ülesanded (artikli 2 lõige 1 ja artikli 9 punkt b): [põhikirjajärgsed ülesanded, mis on teadusuuringute infrastruktuuri loomine ja toimimine]

39. Põhikirjajärgne asukoht (artikli 7 lõige 1 ja artikli 9 punkt c): [viide soovitavalt kõige väiksemale omavalitsusele või haldusüksusele, näiteks vald]

40. Kestus (artikli 9 punkt g): [näiteks tähtajatu või lõppkuupäev või aastate arv asutamise kuupäevast]

41. Aluspõhimõtted kasutajate juurdepääsu kohta (artikli 9 punkti h esimene taane): [vastavalt põhikirjale]

42. Teadusliku hindamise aluspõhimõtted (artikli 9 punkti h kolmas taane): [vastavalt põhikirjale]

43. Teabeedastuse aluspõhimõtted (artikli 9 punkti h viies taane): [vastavalt põhikirjale]

44. Tööhõive aluspõhimõtted (artikli 9 punkti h kuues taane): [vastavalt põhikirjale]

45. Aluspõhimõtted hankepoliitika kohta, mis võtab arvesse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja konkurentsi põhimõtteid (artikli 9 punkti h seitsmes taane): [vastavalt põhikirjale]

46. Vastutus (artikli 15 lõige 2): [vastavalt põhikirjale ja/või artikli 15 lõike 2 esimesele lausele]

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Nõukogu määrus Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri (ERI) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:

Teadusuuringud – teadusuuringute infrastruktuurid

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B..A read)), sh järgmised nimetused:

- 08.01.05.01 : Teadustöötajatega seotud kulud

- 08.01.05.02: Koosseisuvälised töötajad (riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne)

3.2. Meetme ja finantsmõju kestus:

Pikaajaline meede, sest kavandatav õigusakt on mõeldud hõlbustama mitmete liikmesriikide ja ühinenud riikide vahel ühiselt teadusuuringute rajatiste asutamist ja toimimist ning sest tänu volituste andmisele komisjonile võimaldab käesolev määrus lihtsamat protsessi kui see, kui iga üksiku otsuse võtab vastu nõukogu.

Lühiajaliselt ei tekita see vajadust täiendavate vahendite järele lisaks neile, mida praegu kasutatakse uute teadusuuringute infrastruktuuri projektide ettevalmistavaks faasiks (seitsmenda raamprogrammi vahendid). Keskmise pikkusega ajavahemiku jooksul aga on vaja täiendavaid inimressursse, et tagada määruse poliitiline arendamine, mille tulemusel näiteks vaadatakse määrus vajaduse korral pärast viite aastat läbi.

3.3. Eelarve tunnusjooned:

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik |

08.01 05 01 | Mittekohustuslik | Liigendamata | EI | JAH | JAH | Nr 1A |

08.01 05 02 | Mittekohustuslik | Liigendamata | EI | JAH | JAH | Nr 1A |

08.01.05.03 | Mittekohustuslik | Liigendamata | EI | JAH | JAH | Nr 1A |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 ja järgnevad |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5. | a | 0,423 | 0,657 | 0,711 | 0,828 | 0,828 | 1,062 |

Halduskulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6. | b | 0,080 | 0,250 | 0,280 | 0,250 | 0,250 | 0,250 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku |

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+b | 0,503 | 0,907 | 0,991 | 1,078 | 1,078 | 1,312 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+b | 0,503 | 0,907 | 0,991 | 1,078 | 1,078 | 1,312 |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga (1. rubriik)

X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine)

4.1.3. Finantsmõju tuludele

X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

4.2. Täistööajale taandatud personal – vt täpsemalt punkt 8.2.1.

Ei kohaldata.

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Et teadustegevuse piirid avarduvad ja tehnoloogiad arenevad, muutuvad teadusuuringute infrastruktuurid üha keerulisemaks ja kallimaks, mistõttu ei ole need tihti enam kättesaadavad ühele uurimisrühmale, piirkonnale, riigile või isegi mandrile. Kuid peamine raskus uute Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride loomisel on see, et puudub asjakohane õiguslik raamistik, mis võimaldaks asjakohaste partnerluste loomist eri riikidest pärit partnerite vahel. Seepärast on vaja luua ühenduse õiguslik raamistik üleeuroopalist huvi pakkuvate teadusuuringute infrastruktuuride asutamiseks ja toimimiseks.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Kavandatava õigusakti eesmärk on hõlbustada teadusrajatiste ühist loomist ja toimimist mitmete liikmesriikide ja ühinenud riikide vahel ning aidata kaasa Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride poliitika täiendavale arengule. Täiendusena riiklikele või valitsustevahelistele skeemidele kehtestatakse kavandatava raammäärusega ühine õiguslik alus vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 171. Sellega kehtestatakse Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride põhiomadused ja selgepiiriline menetlus, millega seadusandja annab kõnealuse staatuse. Volituste andmise kaudu Euroopa Komisjonile võimaldab käesolev määrus ka lihtsamat protsessi kui see, et iga üksiku otsuse võtab vastu nõukogu, ja väldib seega kooskõlastamata tegevust.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Käesoleva ettepaneku üldine eesmärk on aidata Euroopal lahendada erinevaid probleeme tõhusate Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride õigeaegse arendamise kaudu, mis omakorda:

- aitab kaasa tõhusa Euroopa teadusruumi paremale arengule, koondades paremini riikide jõupingutusi, vältides rajatiste kvaliteedi jäämist allapoole kriitilist taset ja asetades Euroopa maailmas esikohale kõrgetasemeliste teadusteenuste valdkonnas;

- aitab Euroopal koondada oma vahendeid uue põlvkonna laiaulatuslike rajatiste asutamiseks, mis on asendamatud teadusuuringute valdkonnas esirinnas püsimiseks järgmistel kümnenditel, pakkudes teadlastele selliseid teadusrajatisi nagu vaja ja suurendades seega Euroopa atraktiivsust ja potentsiaali;

- aitab paremini lahendada sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid probleeme, näiteks kliimamuutus, energiatootmine, veevarud, keskkonna kvaliteet või elu kvaliteet, sest sellised uued Euroopa teadusuuringute infrastruktuurid pakuvad esmaklassilisi teadusteenuseid, sealhulgas e-infrastruktuuridega seotud teenused;

- panustab pikaajalisse majanduse konkurentsivõimesse, kiirendades teaduse arengut Euroopas, mida soodustavad Euroopa uued rajatised ja teadmistebaasi laienemine.

Käesoleva määruse oodatav tulemus on aidata luua soodsamaid tingimusi põhiliste teadusuuringute arenguks Euroopas . Soodsamate õiguslike tingimuste arendamise kaudu ühenduse tasandil on praeguse töö eesmärk soodustada uute Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride (näiteks ESFRI määratletud struktuurid) õigeaegset rakendamist. See omakorda aitab täiendavalt arendada Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride poliitikat. Asjaomased näitajad on järgmised:

- uute Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride (näiteks ESFRI määratletud struktuurid) loomine kogu Euroopas laiaulatusliku partnerluse kaudu;

- nende infrastruktuuride loomise kiirus;

- selleks protsessiks vajalikud vahendid;

- Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride poliitika tugevnemine ja laiem tunnustamine.

5.4. Rakendusmeetod

( Tsentraliseeritud haldamine (otse, haldaja on komisjon, või kaudselt, haldaja on rakendusasutuste delegatsioonid, komisjoni loodud ametid või riigi avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad asutused)

X Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

X liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Märkused : ERI liikmesus piirdub liikmesriikide, kolmandate riikide ja valitsustevaheliste organisatsioonidega ning osalevad riigid võivad anda volitused avalik-õiguslikele või avalikke teenuseid osutavatele eraasutustele nende nimel õiguste ja kohustuste täitmiseks. Euroopa Komisjon tagab käesoleva algatuse üldise kooskõlastamise. Komitee toetab Euroopa Komisjoni uue õigusliku raamistiku haldamises.

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Luuakse järelevalve- ja hindamissüsteem, et jälgida asutatud Euroopa teadusuuringute infrastruktuure ja hinnata, kui suures ulatuses täidab uus õiguslik raamistik oma eesmärke.

Kuigi Euroopa Komisjon tagab käesoleva algatuse üldise kooskõlastamise, toetab nõuandekomitee Euroopa Komisjoni uue õigusliku raamistiku haldamises.

Lisaks sellele palutakse kõigil heakskiidetud ERI-del koostada iga-aastane aruanne ning saata see Euroopa Komisjonile ja rahastavale liikmesriigile. Nendes aruannetes on esitatud ülevaade asjaomase aasta tegevustest ja eelarveüksikasjad ning need peaksid võimaldama Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel kontrollida, et infrastruktuur vastab jätkuvalt Euroopa staatuse tingimustele.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Koostatud on eelhindamise aruanne.

6.2.2. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Viis aastat pärast õigusliku raamistiku vastuvõtmist hindab liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile aru andev ekspertide rühm järgmisi elemente:

- õigusliku raamistiku kasutuselevõtmine (st uute või täiustatud Euroopa infrastruktuuride arv, kes raamistiku kasutavad);

- kui suures ulatuses on raamistik kaasa toonud eeldatavaid kasusid, eriti selle kasutamise lihtsus, ja kui palju on tänu raamistikule kiirenenud Euroopa teadusuuringute infrastruktuuride loomine;

- vajadus läbi vaadata õiguslik raamistik või seda kohandada.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Kõigil heakskiidetud ERI-del palutakse koostada iga-aastane aruanne ning saata see Euroopa Komisjonile ja rahastavale liikmesriigile. Nendes aruannetes on esitatud ülevaade asjaomase aasta tegevustest ja eelarveüksikasjad ning need peaksid võimaldama Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel kontrollida, et infrastruktuur vastab Euroopa staatuse tingimustele. Lisaks sellele jälgitakse automaatselt igat ERI-t teadusteenuste osutamisel riiklike, Euroopa või rahvusvaheliste programmide korduva teadustegevuse kaudu.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Käesoleva määrusega ei ole seotud tegevuseelarvet.

8.2. Halduskulud

8.2.1. Ametikohtade arv ja liigid

Ei kohaldata.

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Käesoleva määruse poliitilised järelmeetmed toovad kaasa vajaduse paari AD-liiki ametikoha järele, et täita poliitilisi ülesandeid, milleks on alates 2010. aastast määruse kasutamise – ja võimalik läbivaatamine viie aasta möödudes – järelmeetmed.

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

( Praegu ette nähtud ametikohad, mis on asendatavad või pikendatavad

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

x Ametikohad, mida tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

Ei kohaldata.

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 ja järgnevad |

Ametnikud ja ajutine personal (08 01 05 01) – olemasolevad | 0,234 | 0,468 | 0,585 | 0,702 | 0,702 | 0,936 |

Artikli 08 01 05 02 kohaselt rahastav personal (nt riikide lähetatud eksperdid, lepingulised töötajad) – olemasolevad vahendid | 0,189 | 0,189 | 0,126 | 0,126 | 0,126 | 0,126 |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,423 | 0,657 | 0,711 | 0,828 | 0,828 | 1,062 |

2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 ja järgnevad |

08 01 02 11 01 + 08 01 05 03 – Lähetused | 0,03 | 0,03 | 0,03 | 0,03 | 0,03 | 0,03 |

08 01 02 11 02 + 08 01 05 03 – Koosolekud ja konverentsid | 0,02 | 0,1 | 0,1 | 0,06 | 0,06 | 0,06 |

08 01 02 11 03 + 08 01 05 03 – Komiteed | 0 | 0,06 | 0,09 | 0,09 | 0,09 | 0,09 |

08 01 02 11 04 + 08 01 05 03 – Uuringud ja konsultatsioonid | 0,03 | 0,03 | 0,03 | 0,05 | 0,06 | 0,06 |

08 01 02 11 05 + 08 01 05 03 – Infosüsteemid | 0 | 0,03 | 0,03 | 0,02 | 0,01 | 0,01 |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | 0,08 | 0,25 | 0,28 | 0,25 | 0,25 | 0,25 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal ning artikli 08 01 02 kohaselt rahastatav personal |

Ametniku aastakulu on arvutatud 117 000 euro põhjal. Muu personali (lepingulised töötajad, lähetatud eksperdid) aastakulu arvutatakse 63 000 euro põhjal. |

Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus: Esimestel kuudel pärast käesoleva määruse vastuvõtmist pööratakse tähelepanu sellele, et töötada välja menetlused ja suunised, mida ERI suhtes kohaldada. Hiljem, alates 2009. aasta keskpaigast keskendub korrapärane tegevus järk-järgult järgmistele küsimustele: asutajaliikmete (liikmesriigid) võimalike taotluste järelmeetmed, toimikute haldamine (abikõlblikkus, teaduslik hindamine, õigusliku, rahalise ja haldusteabe analüüs), talitustevahelised konsultatsioonid ja komiteekohtumised, võimalike Euroopa Komisjoni otsuste ettevalmistamine, ERI registreerimine ja tulevased iga-aastased järelmeetmed. Olemasolevatest vahenditest piisab lühiajalises perspektiivis vajalike töötajate palkamiseks. Kuid alates 2010. aastast on vaja täiendavaid ametikohti (ümberpaigutamine), täitmaks poliitilisi ülesandeid, mida nõukogu komisjonile delegeerib (näiteks komiteekohtumised, komisjoni otsuste toimikute järelmeetmed, määruse järelmeetmed või viie aasta möödudes selle võimalik läbivaatamine): |

2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 ja järgnevad |

AD* / AST (viide 8.2.5) | 2 | 4 | 5 | 6 | 6 | 8 |

Riikide lähetatud eksperdid / lepingulised töötajad (viide 8.2.5) | 3 | 3 | 2 | 2 | 2 | 2 |

Kokku | 5 | 7 | 7 | 8 | 8 | 10 |

* millest üks on A/AD ja üks riigi lähetatud jurist.

[1] KOM(2008) ***, **.**.2008.

[2] ELT L […], […], lk […].

[3] ELT L […], […], lk […].

[4] ELT L […], […], lk […].

[5] ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

[6] ELT L 54, 22.2.2007, lk 101.

[7] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).

[8] ELT L 347, 11.12.2006, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu 12. veebruari 2008. aasta käibemaksualase direktiiviga 2008/8/EÜ (ELT L 44, 20.2.2008, lk 11).

[9] ELT L 76, 23.03.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu 16. novembri 2004. aasta direktiiviga 2004/106/EÜ (ELT L 359, 4.12.2004, lk 30).

[10] ELT L 134, 30.4.2004, lk 114. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni 28. novembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 213/2008 (ELT L 74, 15.3.2008, lk 1).

[11] ELT L 210, 31.7.2006, lk 25.

[12] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.