[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 10.6.2008

KOM(2008) 343 lõplik

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

kolmandates riikides toodetud metsapaljundusmaterjali samaväärsuse kohta

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Nõukogu 22. detsembri 1999. aasta direktiiv nr 1999/105/EÜ metsapaljundusmaterjali turustamise kohta annab nõukogule õiguse otsustada, kas kolmandas riigis toodetud metsapaljundusmaterjali puhul on algmaterjali heakskiitmise ja turustamise eesmärgil tootmiseks võetud meetmete osas samad tagatised kui ühenduses toodetud ja nimetatud direktiivi sätetele vastava paljundusmaterjali puhul.

Lisaks määrab nõukogu koos vastavate lähtepiirkondadega kindlaks taimeliigid, algmaterjali tüübid ja metsapaljundusmaterjali kategooriad, mille turustamist võib artikli 19.1 alusel ühenduses lubada.

OECD nõukogu võttis 2007. aasta juulis vastu rahvusvahelise kaubanduse jaoks ettenähtud metsapaljundusmaterjali sertifitseerimiskava (OECD Metsaseemne ja -istikute kava).

Nimetatud eeskirjade analüüs on näidanud, et algmaterjali heakskiitmise tingimused vastavad direktiivis nr 1999/105/EÜ sätestatud nõuetele. Välja arvatud seemne kvaliteet, liigipuhtus ja istutusmaterjali kvaliteedi tingimused, pakuvad nende kolmandate riikide eeskirjad samu tagatisi kategooriatesse „identifitseeritava lähtekohaga paljundusmaterjal” ja „valitud paljundusmaterjal” kuuluvatele seemnetele ja istutusmaterjalile esitatavate tingimuste osas nagu direktiivis nr 1999/105/EÜ sätestatud tagatised. Sellest järeldub, et kategooriatesse „identifitseeritava lähtekohaga paljundusmaterjal” ja „valitud paljundusmaterjal” kuuluva metsapaljundusmaterjali Kanadas, Norras, Šveitsis, Türgis ja Ameerika Ühendriikides kehtivad sertifitseerimiseeskirjad tuleb lugeda samaväärseteks direktiivis nr 1999/105/EÜ sätestatutega tingimusel, et on täidetud seemnetele ja istutusmaterjalile esitatavad täiendavad tingimused.

Käesolev ettepanek võimaldab luua samaväärsuse korra metsapaljundusmaterjali importimiseks selgete eeskirjade alusel ning vahetada välja ajutine kord, mille kohaselt liikmesriigid võivad ise langetada otsused kõnealuse materjali importimise kohta.

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

kolmandates riikides toodetud metsapaljundusmaterjali samaväärsuse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/105/EÜ metsapaljundusmaterjali turustamise kohta,[1] eriti selle artikli 19 lõikeid 1 ja 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[2]

ning arvestades järgmist:

(1) Kanada, Norra, Šveitsi, Türgi ja Ameerika Ühendriikide metsapaljundusmaterjali sertifitseerimiseeskirjad nõuavad ametliku põldtunnustamise läbiviimist seemnete korje ja töötlemise ning istutusmaterjali tootmise käigus.

(2) Nimetatud eeskirjade kohaselt peavad algmaterjalide heakskiitmise ja registreerimise ning sellest algmaterjalist hiljem paljundusmaterjali tootmise süsteemid järgima rahvusvahelise kaubanduse jaoks ettenähtud metsapaljundusmaterjali sertifitseerimiskava (OECD Metsaseemne ja -istikute kava). Lisaks peavad kategooriatesse „identifitseeritava lähtekohaga paljundusmaterjal” ja „valitud paljundusmaterjal” kuuluvad seemned ja metsapaljundusmaterjal olema nimetatud eeskirjade kohaselt ametlikult sertifitseeritud ning seemnepakid vastavalt OECD Metsaseemne ja -istikute kavale ametlikult suletud.

(3) Nimetatud eeskirjade analüüs on näidanud, et algmaterjali heakskiitmise tingimused vastavad direktiivis nr 1999/105/EÜ sätestatud nõuetele. Välja arvatud seemne kvaliteet, liigipuhtus ja istutusmaterjali kvaliteedi tingimused, pakuvad nende kolmandate riikide eeskirjad samu tagatisi kategooriatesse „identifitseeritava lähtekohaga paljundusmaterjal” ja „valitud paljundusmaterjal” kuuluvatele seemnetele ja istutusmaterjalile esitatavate tingimuste osas nagu direktiivis nr 1999/105/EÜ sätestatud tagatised. Sellest järeldub, et kategooriatesse „identifitseeritava lähtekohaga paljundusmaterjal” ja „valitud paljundusmaterjal” kuuluva metsapaljundusmaterjali Kanadas, Norras, Šveitsis, Türgis ja Ameerika Ühendriikides kehtivad sertifitseerimistingimused tuleb lugeda samaväärseteks direktiivis nr 1999/105/EÜ sätestatutega tingimusel, et on täidetud seemnetele ja istutusmaterjalile esitatavad täiendavad tingimused.

(4) Nimetatud kolmandate riikide eeskirju ei pruugi siiski pidada samaväärseteks kategooriate „tingimustele vastav paljundusmaterjal” ja „katsetatud paljundusmaterjal” puhul, mille kohta OECD Metsaseemne ja -istikute kava ei kehti. Seetõttu on kohane piirata käesoleva samaväärsust käsitleva otsuse reguleerimisala kategooriatesse „identifitseeritava lähtekohaga paljundusmaterjal” ja „valitud paljundusmaterjal” kuuluvate paljundusmaterjalidega.

(5) Käesolevas otsuses tuleb kasutada direktiivis nr 1999/105/EÜ sätestatud mõisteid, et tagada kahe õigusakti järjepidevus.

(6) Käesoleva otsuse tingimustele vastav metsapaljundusmaterjal peaks vastama nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivis 2000/29/EÜ[3] (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) sätestatud taimetervisenõuetele.

(7) Oleks asjakohane, kui käesolevas otsuses sätestatud täiendavad kvaliteedi- ja liigipuhtuse nõuded seemnetele ja istutusmaterjalile kajastaksid direktiivis nr 1999/105/EÜ sätestatuid.

(8) Et tagada samasugune jälgitavuse tase kui on ette nähtud direktiivis nr 1999/105/EÜ, on asjakohane kaasata käesolevasse otsusesse eeskirjad, mis käsitlevad põhisertifikaadi väljastamist seemnetele ja istutusmaterjalile nende saabumisel Euroopa Ühendusse. Põhisertifikaat peaks põhinema OECD ametlikul päritolusertifikaadil ning selles peab olema märge, et materjal on imporditud samaväärsuse korra alusel.

(9) Tulevikus on asjakohane käesoleva otsuse lisade teatavaid osi ajakohastada, tagamaks imporditud seemne suhtes kohaldatavate nõuete vastavus mis tahes uutele eeskirjadele. Kõnealused parandused tuleb vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[4],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1 Reguleerimisala ja mõisted

1. Käesolev otsusega määratakse kindlaks tingimused, mille alusel käesoleva otsuse I lisas loetletud kolmandates riikides toodetud kategooriatesse „identifitseeritava lähtekohaga paljundusmaterjal” ja „valitud paljundusmaterjal” kuuluvat metsapaljundusmaterjali imporditakse Euroopa Ühendusse.

Otsus kehtib, kui on täidetud nõukogu direktiivis nr 2000/29/EÜ sätestatud tingimused.

2. Käesolevas otsuses kohaldatakse järgmisi direktiivis 1999/105/EÜ sätestatud mõisteid.

Artikkel 2 Samaväärsus

1. Käesoleva otsuse I lisas viidatud asutuste kontrolli või järelevalve all olevad algmaterjalide heakskiitmise ja registreerimise ning sellest algmaterjalist hiljem paljundusmaterjali tootmise süsteeme, mida rakendatakse nimetatud lisas loetletud riikides, tuleb lugeda samaväärseteks nendega, mida rakendatakse liikmesriikides vastavalt direktiivile nr 1999/105/EÜ.

2. Käesoleva otsuse I lisas loetletud kolmandates riikides toodetud ja nimetatud lisas loetletud asutuste poolt ametlikult sertifitseeritud direktiivi nr 1999/105/EÜ I lisas loetletud liikide seemned ja istutusmaterjal, mis kuuluvad kategooriatesse „identifitseeritava lähtekohaga paljundusmaterjal” ja „valitud paljundusmaterjal”, tuleb lugeda samaväärseteks direktiivi nr 1999/105/EÜ nõuetele vastavate seemnete ja istutusmaterjaliga tingimusel, et need vastavad II lisas esitatud tingimustele.

Artikkel 3Põhisertifikaat

Kui seemned ja istutusmaterjal saabub Euroopa Ühendusse, peab importiv tarnija teavitama impordist oma liikmesriigi ametlikku järelevalveasutust. Järelevalveasutus väljastab enne materjali turuleviimist OECD ametlikul päritolusertifikaadil põhineva põhisertifikaadi.

Põhisertifikaat näitab, et materjal on imporditud samaväärsuse korra alusel.

Artikkel 4 Lisade muutmine

Lisade muudatused, välja arvatud I lisa tabeli esimese veeru muudatused, võetakse vastu artikli 5 lõikes 2 viidatud korras.

Artikkel 5Komitee

1. Komisjoni abistab otsuse 66/399/EMÜ[5] artikli 1 kohaselt asutatud alaline põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali komitee (edaspidi „komitee”).

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud ajavahemikuks kehtestatakse üks kuu.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 6Jõustumine

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

I LISA

Riigid ja asutused

Riik (*) | Toodangu heakskiitmise ja kontrolli eest vastutav asutus |

1 | 2 |

CA | Riiklik metsa geneetilise ressursi keskus (National Forest Genetic Resource Centre) Kanada loodusvarad (Natural Resources Canada) Kanada Atlandiäärne metsateenistus (Canadian Forest Service-Atlantic) Fredericton, Net Brunswick |

CH | Föderaalne Keskkonnaamet (FOEN) Keskkonna, transpordi, energeetika ja side osakond (UVEK) Metsadivisjon Föderaalne Taimekaitseteenistus Birmensdorf |

NO | Norra Metsauurimisinstituut Aas |

TR | Metsandusministeerium Metsa, puuseemnete ja puude paljundamise uurimisdirektoraat Orman Bak awligi Arastima Planlama ve Koord. Dai. Bsk. Orman Genel Müdürlügü, 2N° lu Bina GAZI- ANKARA |

US | Riiklik Puuseemnelabor (National Tree Seed Laboratory) Põllumajandusministeeriumi Metsateenistus (USDA Forest Service) Purdue Ülikool (Purdue University) West Lafayette, Indiana |

(*) CA – Kanada, CH – Šveits, NO – Norra, TR – Türgi, US – Ameerika Ühendriigid

II LISA

A. Kolmandates riikides kasvatatud seemet käsitlevad tingimused

1. Seemnetele peab olema väljastatud ametlik sertifikaat selle kohta, et need pärinevad heakskiidetud algmaterjalist ning pakid peavad olema suletud vastavalt riiklikele OECD Metsaseemne ja -istikute kava rakendamise eeskirjadele. Igale seemnepartiile peab olema kinnitatud OECD ametlik etikett ning partiiga peab olema kaasas kas OECD ametlik päritolusertifikaat või tarnija dokument, milles on esitatud kogu OECD ametliku päritolusertifikaadi teave koos tarnija nimega.

2. Seemnete puhul peab OECD etikett või tarnija dokument sisaldama järgmist täiendavat teavet, mida on võimaluse korral hinnatud rahvusvaheliselt tunnustatud meetoditega:

a) puhtus: seemnepartiina turustatava toote puhaste seemnete, muude seemnete ja prügi massiprotsent;

b) puhaste seemnete idanevusprotsent või, kui seda ei ole võimalik või otstarbekas hinnata, kindlaksmääratud meetodiga hinnatav elujõulisusprotsent;

c) 1000 puhta seemne mass;

d) seemnena turustatava toote idanemisvõimeliste seemnete arv kilogrammi kohta või, kui idanemisvõimeliste seemnete arvu ei ole võimalik või otstarbekas hinnata, elujõuliste seemnete arv kilogrammi kohta.

3. Erandina lõikest 2 võib seemneid importiv tarnija esitada eespoolnimetatud täiendava teabe seemnete kontrollimismenetluse kohta rahvusvaheliselt heakskiidetud meetodite kohaselt enne seemnete esmakordset turustamist Euroopa Ühenduses.

4. Selleks, et teha jooksva aasta saagist saadavad seemned kiiresti kättesaadavaks, võib importiv tarnija toimetada seemned esimese ostjani täitmata käesoleva lisa lõike 2 punktide b ja d kõiki nõutud tingimusi. Materjali importivad tarnijad peavad teatama lõike 2 punktide b ja d tingimuste täitmisest niipea kui võimalik.

5. Lõike 2 punktides b ja d sätestatud nõuded ei kehti väikeste seemnekoguste puhul, nagu on määratletud komisjoni 20. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2301/2002[6] (milles sätestatakse nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad väikeste seemnekoguste määratluse kohta).

6. Seemnepartiide minimaalne sordipuhtuse tase peab olema 99 %. Siiski märgitakse tarnija etiketil või dokumendis lähisugulasliikide puhul, välja arvatud kunstlikud hübriidid, vilja- või seemnepartii liigipuhtus juhul, kui see on väiksem kui 99%.

7. Erandina lõikest 1 võib asjakohases koguses seemneid pärineda heakskiitmata algmaterjalist:

a) kui need on ette nähtud kasutamiseks katsetes, teaduslikel eesmärkidel või geneetiliseks säilitamiseks;

b) kui seemneliste üksuste puhul on tõestatud, et need ei ole ette nähtud metsanduses kasutamiseks.

B. Kolmandates riikides kasvatatud istutusmaterjali käsitlevad tingimused

1. Istutusmaterjali tootmine peab toimuma kolmandas riigis, käesoleva otsuse I lisas viidatud asutustes registreeritud või selle ametliku järelevalve all olevas puukoolis. Igale saadetisele peab olema kinnitatud OECD etikett ning partiiga peab olema kaasas kas OECD ametlik päritolusertifikaat või tarnija dokument, milles on esitatud kogu OECD ametliku päritolusertifikaadi teave ja tarnija nimi.

2. Istutusmaterjal peab vastama direktiivi nr 1999/105/EÜ VII lisa D-osas sätestatud tingimustele.

3. Vahemerelise kliimaga piirkondades asuvatele lõpptarbijatele turustatav istutusmaterjal peab vastama direktiivi nr 1999/105/EÜ VII lisa E-osas sätestatud tingimustele.

[1] EÜT L 11, 15.1.2000, lk 17. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2007/527/EÜ (ELT L 194, 26.7.2007, lk 9).

[2] EÜT C 199, 14.7.1999, lk 1.

[3] EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2007/41/EÜ (ELT L 169, 29.6.2007, lk 51).

[4] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

[5] EÜT 125, 11.7.1966, lk 2289/66.

[6] EÜT L 348, 21.12.2002, lk 75–77.