[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 6.5.2008

KOM(2008) 240 lõplik

2008/0091 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ja nende püügi mitmeaastane kava

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1) ETTEPANEKU TAUST |

110 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesoleva ettepaneku eesmärk on kehtestada Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ja nende püügi mitmeaastane kava selle tagamiseks, et kõnealust varu kasutataks kooskõlas eesmärgiga tagada suur saagikus ja säästvad majandus-, keskkonna- ning sotsiaalsed tingimused. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) teadusuuringutes, mis põhinevad Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) nõuannetel, on osutatud, et kõnealust kalavaru saaks majandada viisil, mis on kooskõlas suure ja jätkusuutliku saagikusega, kui aastane kalastussuremus hoitaks tasemel 0,25 nende varude puhul, mis ületavad 75 000 tonni, ning tasemel 0,2 varude puhul, mis on väiksemad kui 75 000 tonni, kuid üle 50 000 tonni. |

120 | Üldine taust Ühise kalanduspoliitika 2002. aasta reformi käigus leppisid komisjon ja nõukogu kokku, et ühendusele huvi pakkuvaid kalavarusid käsitlevaid mitmeaastaseid kavu ja nende varude taastamise kavu rakendatakse järk-järgult. Kavad on kehtestatud ühenduse vete enamiku tursavarude, kahe merluusivaru, norra salehomaari kahe varu ja hariliku merikeele kahe varu kohta. Samuti on vastu on võetud täiendav kava atlandi merilesta ja hariliku merikeele varude kohta Põhjameres. Liikmesriigid kirjutasid 2002. aastal alla ka ülemaailmse säästva arengu tippkohtumisel Johannesburgis vastu võetud rakenduskavale. Kõnealune rakenduskava hõlmab kohustust pidada kalastamisel silmas maksimaalset jätkusuutlikku saagikust. Heeringavarudest pakub ühendusele suurimat huvi Põhjamere heeringavaru. Kõnealuse varu suhtes kehtib Norraga koos kehtestatud mitmeaastane majanduskava alates 1997. aastast. Tulemused on olnud üldiselt rahuldavad ning on asjakohane koostada samasugune mitmeaastane kava Šotimaa lääneranniku vete heeringavaru kasutamise reguleerimiseks. See kavatsus on heaks kiidetud nõukogu 2005. aasta deklaratsiooniga, milles paluti komisjonil esitada ettepanek Vb ja VIb püügipiirkonna EÜ ja rahvusvaheliste vete ning VIa püügipiirkonna põhjaosa vete, st Šotimaa lääneranniku piirkonna vete heeringavarude mitmeaastase majandamiskava kohta. |

130 | Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta on kehtestatud kalavarude säästva kasutamise üldine raamistik ning on määratletud olukorrad, mille puhul nõukogu võtab vastu majandamis- ja taastamiskavad. |

140 | Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Ettepanekus eesmärgiks seatud säästev areng on kooskõlas ühenduse keskkonnapoliitikaga ning eelkõige selle poliitika nende osadega, mis käsitlevad looduslike elupaikade kaitset ja loodusvarade säilitamist. |

2) KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

211 | Konsulteerimine huvitatud isikutega Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus Käesolev ettepanek põhineb nii liikmesriikidega kui ka pelaagiliste liikide piirkondlikus nõuandekomisjonis tegutsevate sidusrühmade esindajatega peetud mitmetel läbirääkimistel. Komisjon andis välja mitteametliku dokumendi, tuues välja põhielemendid, mis on olulised Šotimaa lääneranniku vetes heeringapüügi korraldamise seisukohast ning mis tuleb lisada mitmeaastasesse kavasse. Kõnealune dokument esitati 20. juunil 2006 pelaagiliste liikide piirkondlikule nõuandekomisjonile. |

212 | Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine |

221 | Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Asjaomased teadus-/pädevusvaldkonnad ICESil ja STECFil paluti võimaluse korral esitada teadusuuringute tulemused kalavarude pikaajalise majandamise kohta. Sellised uurimistulemused esitas ICES 2005. aasta oktoobris ning STECF kiitis 2005. aasta novembris need heaks Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude pikaajalise majandamise ja püügieeskirjade osas. Käesolev ettepanek põhineb esitatud uurimistulemustel. |

2249 | Saadud ja kasutatud nõuannete kokkuvõte Kalavaru seisundit 2007. aastal käsitlevates uurimistulemustes osutatakse, et maksimaalse jätkusuutliku saagikuse seisukohast on varusid veidi ülepüütud. Teadusasutused on soovitanud kehtestada püügieeskirja, milles määratakse kindlaks asjaomasele varule lubatud kogupüügi määramise meetod viisil, mis on kooskõlas suure saagikuse ja säästva kasutamisega. Asjaomane sidusrühmade esindusorgan, pelaagiliste liikide piirkondlik nõuandekomisjon, on esitanud ametliku arvamuse, et kõnealune mitmeaastane majanduskava tuleks vastu võtta teatavatel tehnilistel tingimustel. |

225 |

226 | Eksperdiarvamuse avalikustamiseks kasutatud vahendid ICESi ja STECFi teadusuuringute tulemused on avalikkusele kättesaadavad nende veebisaitidel (www.ices.dk ja fishnet.jrc.it/web/stecf ). |

230 | Mõju hindamine Kavandatud meetmete rakendamise korral oleks tulemuseks kõnealuse kalavaru stabiilsem lubatud kogupüük ja see võimaldaks asjaomastel püügisektoritel tegevust paremini planeerida. Mitmeaastase kava rakendamine ei too praeguse tasemega võrreldes kaasa radikaalseid muutusi ei kalastussuremuse ega iga-aastase püügi osas. |

3) ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

310 | Õiguslik alus Mitmeaastane kava sisaldab sätteid meetmete kohta, mis tuleb võtta juhul, kui varu langeb alla 75 000 tonni. On asjakohane võtta mitmeaastase kava aluseks pigem otseselt asutamislepingu artikkel 37 kui nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikkel 6. Ühise kalanduspoliitika laiemad eesmärgid on määratletud ühist kalanduspoliitikat käsitleva määruse artiklis 2 ning need hõlmavad vee elusressursside kasutamise tagamist säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetes tingimustes. |

329 | Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse ühenduse ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. |

331 | Šotimaa lääneranniku vete heeringavarusid kasutavad mitmed liikmesriigid, kellel on säilinud ajaloolised kalapüügiõigused. Kõnealuste liikmesriikide eraldi võetud meetmetest ei piisa, et tagada heeringavarude kasutamine kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega. Seepärast on meetmeid vaja võtta ühenduse tasandil. Heeringapüüki Šotimaa lääneranniku vetes on seni majandatud lubatud kogupüügi ja seda toetavate tehniliste meetmete kaudu. Sidusrühmade nõuandeid toetavad teadusasutuste uurimistulemused osutavad, et parem majandamine tuleneks lubatud kogupüügi sätestamisest mitmeaastase kava raames. |

4) MÕJU EELARVELE |

409 | Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

5) TÄIENDAV TEAVE |

531 | Läbivaatamis-/muutmis-/aegumisklausel Käesolev ettepanek sisaldab artiklit, milles on sätestatud nii läbivaatamine kui ka muutmine. |

532 |

570 | Ettepaneku üksikasjalik selgitus Kalastussuremuse kavandatud tasemed põhinevad STECFi ja ICESi teadusuuringute tulemustel ning kajastavad Šotimaa lääneranniku vete praegust bioloogilist seisundit. Ettepanek sisaldab muutmisklauslit, et vajaduse korral oleks võimalik kalastussuremuse kavandatud taset muuta uute teadusandmete ja nõuannete põhjal. Mitmeaastases kavas on sätestatud kava läbivaatamine iga nelja aasta järel, et kontrollida majandamiskorra tulemuslikkust ja asjakohasust. |

E-10198 |

2008/0091 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ja nende püügi mitmeaastane kava

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[1],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[2]

ning arvestades järgmist:

(1) 20. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta[3] on nõutud, et kõnealuse eesmärgi saavutamiseks kohaldab ühendus varude kaitseks ja säilitamiseks kavandatud meetmete võtmisel ettevaatusprintsiipi, et sätestada kõnealuste varude säästev kasutamine ning võimalikult vähendada kalanduse mõju mere ökosüsteemidele.

(2) Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) hiljutiste teadusuuringute tulemused näitavad, et maksimaalse jätkusuutliku saagikuse seisukohast on heeringa (Clupea harengus) varud Šotimaa lääneranniku meredes veidi ülepüütud.

(3) On asjakohane kehtestada mitmeaastane kava, et tagada kõnealuse varu kasutamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse alusel ning säästvates majandus-, keskkonna- ning sotsiaalsetes tingimustes.

(4) Kõnealuse kava eesmärk peaks olema järk-järgult rakendada ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisel ning toetada tõhusat kalapüüki majanduslikult elujõulises ja konkurentsivõimelises kalamajanduses, pakkudes rahuldavat elatustaset neile, kes sõltuvad heeringapüügist Šotimaa lääneranniku vetes, ning võttes arvesse tarbijate huve.

(5) Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee ning Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu teadusuuringute tulemused näitavad, et Šotimaa lääneranniku heeringavarud on jätkusuutlikud ja annavad mõistlikult suure saagi, kui nende püügil kalastussuremus aastas oleks 0,25 varude puhul, mis ületavad 75 000 tonni, ning kalastussuremus 0,2 aastas varude puhul, mis on väiksemad kui 75 000 tonni, kuid üle 50 000 tonni.

(6) Kõnealuste uurimistulemuste rakendamiseks tuleb kehtestada asjakohane meetod Šotimaa lääneranniku heeringavaru lubatud kogupüügi suuruse määramiseks tasemel, mis on kooskõlas kalastussuremuse pikaajalise sihttasemega ja vastab kalavaru suurusele.

(7) Kalapüügivõimaluste stabiilsuse tagamiseks on asjakohane piirata iga-aastaseid lubatud kogupüügi kõikumisi, kui kalavaru suurus on üle 75 000 tonni.

(8) Käesolevas määruses sätestatud meetmete järgimise tagamiseks on vaja täiendavaid kontrollimeetmeid lisaks nendele, mis on sätestatud nõukogu 27. juuni 1994. aasta määruses (EÜ) nr 1627/94, millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted,[4] nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem,[5] ning komisjoni 22. septembri 1983. aasta määruses (EMÜ) nr 2807/83, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad[6].

(9) Käesolevat mitmeaastast majanduskava tuleks käsitada majandamiskavana määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 6 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK SISU JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse mitmeaastane majanduskava Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude (Clupea harengus) püügiks ICES Vb ja VIb püügipiirkonna rahvusvahelistes ja EÜ vetes ning ICES VIa püügipiirkonna neis vetes, mis asuvad lääne pool meridiaani 7º läänepikkust ja põhja pool paralleeli 55ºpõhjalaiust või ida pool meridiaani 7ºläänepikkust ja põhja pool paralleeli 56ºpõhjalaiust, v.a Clyde (edaspidi kokkuvõtlikult „Šotimaa lääneranniku piirkonna veed”).

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EMÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 sätestatud mõisteid.

2. Kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

a) Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) püügipiirkonnad, nagu on määratletud 17. detsembri 1991. aasta määruses (EMÜ) nr 3880/91 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta[7],

b) „lubatud kogupüük” – igast kalavarust aastas püüda ja lossida lubatav kogus (TAC),

c) „laevaseiresüsteem” – laevaseire satelliitsüsteem (VMS), mida kasutatakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 2244/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta[8].

II PEATÜKKEESMÄRK JA SIHID

Artikkel 3

Eesmärk ja sihid

1. Kõnealuse mitmeaastase kavaga tagatakse Šotimaa lääneranniku piirkonna vete heeringavarude kasutamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse alusel.

2. Lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks:

a) hoitakse asjaomaste vanuserühmade aastane kalastussuremus tasemel 0,25, kui kudekarja varu on üle 75 000 tonni;

b) hoitakse asjaomaste vanuserühmade aastane kalastussuremus vähemalt tasemel 0,2, kui kudekarja varu on alla 75 000 tonni, kuid üle 50 000 tonni;

c) lõpetatakse kalapüük, kui kudekarja varu peaks langema alla 50 000 tonni.

3. Lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks piiratakse lubatud kogupüügi kõikumist 15 %-ni aastas, kui kudekarja varu on üle 75 000 tonni.

III PEATÜKKLUBATUD KOGUPÜÜK

Artikkel 4

Lubatud kogupüügi kehtestamine

1. Igal aastal otsustab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku alusel Šotimaa lääneranniku piirkonna vete heeringavarude lubatud kogupüügi järgmiseks aastaks.

2. Kui vastavalt kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee arvamusele ületab kalavaru kudekarja biomass 75 000 tonni sellel aastal, mille kohta lubatud kogupüük tuleb kindlaks määrata, kehtestatakse lubatud kogupüük tasemel, mis STECFi hinnangul viiks aastase kalastussuremuse tasemele 0,25. Vajaduse korral kohandatakse kõnealust taset kooskõlas artikliga 5.

3. Kui vastavalt kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee arvamusele on kalavaru kudekarja biomass alla 75 000 tonni, kuid üle 50 000 tonni sellel aastal, mille kohta lubatud kogupüük tuleb kindlaks määrata, kehtestatakse lubatud kogupüük tasemel, mis STECFi hinnangul viiks aastase kalastussuremuse tasemele 0,2.

4. Kui vastavalt kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee arvamusele on kalavaru kudekarja biomass alla 50 000 tonni sellel aastal, mille kohta lubatud kogupüük tuleb kindlaks määrata, kehtestatakse lubatud kogupüük tasemel 0 tonni.

5. Lõigete 2 ja 3 kohase arvutuse tegemiseks eeldab STECF, et aastal, mis eelneb aastale, mille kohta lubatud kogupüük tuleb kindlaks määrata, on asjaomase kalavaru kalastussuremus 0,25.

Artikkel 5

Kalapüügivõimaluste stabiilsus

1. Kui artikli 4 lõike 2 esimese lause kohaldamise tulemusel oleks lubatud kogupüük eelmise aasta lubatud kogupüügist üle 15 % suurem, kehtestab nõukogu lubatud kogupüügi, mis ületab kõnealuse aasta lubatud kogupüüki 15 % võrra.

2. Kui artikli 4 lõike 2 esimese lause kohaldamise tulemusel oleks lubatud kogupüük eelmise aasta lubatud kogupüügist üle 15 % väiksem, kehtestab nõukogu lubatud kogupüügi, mis on kõnealuse aasta lubatud kogupüügist 15 % võrra väiksem.

Artikkel 6

Kalapüügiluba

1. Heeringapüügiks Šotimaa lääneranniku piirkonnas peab laevadel olema määruse (EÜ) nr 1627/94 artikli 7 kohaselt välja antud kalapüügiluba.

2. Kõigil kalalaevadel, millel ei ole lõikes 1 osutatud kalapüügiluba, on keelatud heeringat püüda või pardal hoida ükskõik millises koguses, kui laev on püügiretkel, mis hõlmab selle laeva viibimist Šotimaa lääneranniku piirkonnas.

3. Laevad, millele on välja antud lõikes 1 osutatud kalapüügiluba, ei tohi sama püügiretke vältel püüda kala väljaspool Šotimaa lääneranniku piirkonda.

4. Lõiget 3 ei kohaldata laevade suhtes, mis edastavad iga päev püügiaruande lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele elektroonilisse andmebaasi lisamiseks, nagu on sätestatud määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 3 lõikes 7.

5. Iga liikmeriik koostab nimekirja laevadest, millel on lõikes 1 osutatud kalapüügiluba, ja ajakohastab nimekirja ning teeb selle liikmesriikidele ja komisjonile kättesaadavaks oma ametlikul veebilehel. Laevad, mille suhtes kohaldatakse lõike 4 sätteid, peavad olema kõnealuses nimekirjas selgelt identifitseeritavad.

Artikkel 7

Ristkontroll

Lisaks määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklis 19 sätestatud kohustustele teevad liikmeriigid administratiivset ristkontrolli lossimisdeklaratsioonide, püügipiirkondade ja püügipäevikusse kantud saakide, artikli 4 lõike 6 kohaselt esitatud lossimisdeklaratsioonide ja laevaseire satelliitsüsteemi andmete vahel. Niisugune ristkontroll salvestatakse ning tehakse komisjoni nõudmisel talle kättesaadavaks.

IV PEATÜKKJÄRELMEETMED

Artikkel 8

Kalastussuremuse miinimumtasemete läbivaatamine

Kui komisjon leiab STEFCi teadusuuringute tulemustele tuginedes, et kalastussuremus ja artikli 3 lõikes 2 kindlaks määratud asjakohane kudekarja biomass ei ole kohane artikli 3 lõikega 1 kindlaks määratud eesmärgi saavutamiseks, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse muuta kõnealuseid koguseid.

Artikkel 9

Kava hindamine ja läbivaatamine

1. Komisjon palub STECFil ja pelaagiliste liikide piirkondlikul nõuandekomisjonil hinnata igal aastal mitmeaastase kava eesmärkide saavutamist. Kui teadusuuringute tulemused näitavad, et eesmärke ei saavutata, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse eesmärkide täimise tagamiseks vajalike lisa- ja/või alternatiivmeetmete kohta.

2. Komisjon vaatab läbi mitmeaastase kava tõhususe ja täitmise vähemalt iga nelja aasta järel alates käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäevast. Komisjon palub STECFilt ja pelaagiliste liikide piirkondlikul nõuandekomisjonilt nõuandeid seoses läbivaatamisega. Vajaduse korral võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse teha mitmeaastases kavas asjakohaseid muudatusi.

V PEATÜKKLÕPPSÄTTED

Artikkel 10

Euroopa Kalandusfond

Käesolevat mitmeaastast majanduskava tuleb käsitada majandamiskavana määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 6 tähenduses ning 27. juuli määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta)[9] artikli 21 punkti a alapunkti iv tähenduses.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, [...]

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] ELT C […], […], lk […].

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

[4] EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.

[5] EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

[6] EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1.

[7] EÜT L 365, 31.12.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 448/2005.

[8] ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

[9] ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.