[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 17.4.2008 KOM(2008) 195 lõplik 2008/0084 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ seoses teatavate avalikustamisnõuetega, mida kohaldatakse keskmise suurusega äriühingute suhtes, ja kohustusega koostada konsolideeritud aastaaruanded (komisjoni esitatud) {SEC(2008) 466}{SEC(2008) 467} SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST 1.1. Ettepaneku eesmärgid Direktiivi 78/660/EMÜ (neljas äriühinguõiguse direktiiv)[1] muutmise eesmärk on lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd)[2] finantsaruandlust ning vabastada VKEd finantsaruandluse koormusest lühiajalises perspektiivis. Muudatustega peaks kaasnema halduskoormuse vähenemine ilma asjakohase teabe kaota. Direktiivi 83/349/EMÜ (seitsmes äriühinguõiguse direktiiv)[3] muutmise eesmärk on selgitada selles direktiivis sätestatud konsolideerimiseeskirjade ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite vahelisi seoseid. 1.2. Üldine taust 8.–9. märtsi 2007. aasta Euroopa Ülemkogu rõhutas halduskoormuse vähendamise tähtsust Euroopa majanduse elavdamisel, eriti arvestades sellest VKEdele tulenevat võimalikku kasu. Ülemkogul rõhutati, et halduskoormuse vähendamiseks ELis peavad EL ja liikmesriigid tegema tugevaid ühiseid jõupingutusi[4]. Euroopa Ülemkogu kutsus oma 2008. aasta märtsi kohtumisel halduskoormuse vähendamiseks komisjoni üles kindlaks tegema uusi kiirendatud menetlusega õigusaktide ettepanekuid[5]. Raamatupidamine ja auditeerimine on määratletud peamiste valdkondadena Euroopa äriühingute jaoks halduskoormuse vähendamisel[6]. Raamatupidamisdirektiivide all mõistetakse selles kontekstis direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ. Kavandatav muudatus on osa halduskoormuse vähendamise teisest kiirendatud menetlusega paketist,[7] mis hõlmab äriühinguõiguse, raamatupidamise ja auditi valdkonna seadusandlikke meetmeid, mille eesmärk on Euroopa äriühingute ettevõtluskeskkonna lihtsustamine, ning see kujutab endast suunatud ja piiratud muudatusi, millega peaks kaasnema lihtsustamine lühiajalises perspektiivis. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes kohaldatakse sageli samasid eeskirju kui suurettevõtjate suhtes, kuid nende raamatupidamise erivajadusi on harva hinnatud ning laialdased aruandluseeskirjad panevad neile kulukoormuse ja võivad takistada kapitali tõhusat kasutamist kasumi tootmise eesmärgil. Neljas äriühinguõiguse direktiiv võeti 1978. aastal vastu selleks, et kehtestada ühtlustatud välisaruandluse nõuded kõigile piiratud vastutusega äriühingutele ELis. 1983. aastal võeti vastu seitsmes äriühinguõiguse direktiiv, millega lisati ühised nõuded konsolideeritud raamatupidamisaruannetele. Viimase 25 aasta jooksul on raamatupidamisdirektiive mitmel korral muudetud. Määruse (EÜ) nr 1606/2002 (rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, IASi määrus)[8] vastuvõtmisega peavad börsil noteeritud (ja noteeritud võlakirjadega) äriühingud esitama rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele (IFRS) vastavad aruanded ja on sellest tulenevalt vabastatud enamikust neljanda ja seitsmenda direktiiviga kehtestatud nõuetest. Kõnealused direktiivid on aga endiselt aluseks VKEde aruandlusele ELis. IASi määruse kohaldamine on esile tõstnud ka kõnealuste direktiivide ja IFRSi vahelised erinevused. Direktiiviga 83/349/EÜ on nõutav, et emaettevõtja koostab konsolideeritud aastaaruanded ka juhul, kui ainus tütarettevõtja või kõik tütarettevõtjad tervikuna on ebaolulised. Selle tulemusena kuuluvad sellised äriühingud IASi määruse kohaldamisalasse ja peavad seetõttu koostama IFRSile vastavad konsolideeritud raamatupidamisaruanded. Direktiivi 83/349/EMÜ asjaomase artikli kõnealust tagajärge peetakse ülemääraseks juhul, kui emaettevõtjal on üksnes ebaolulised tütarettevõtjad. Selliseid juhtumeid tuleks analüüsida ja leida tõhusad lahendused. Ka Euroopa Parlament julgustab “komisjoni jätkama tööd ... äriühinguõiguse, raamatupidamise ning auditeerimise lihtsustamisel ... eelkõige neljanda ja seitsmenda äriühinguõigust käsitleva direktiivi kaudu”[9]. 2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE TULEMUSED JA MÕJU HINDAMINE 2.1. Konsulteerimine huvitatud isikutega 2.1.1. Neljanda äriühinguõiguse direktiiviga seonduvad lihtsustamisettepanekud Komisjoni talitused viisid läbi uuringu, et teha kindlaks raamatupidamisdirektiivide võimalikud kõige koormavamad nõuded[10]. Uuringu esialgsed tulemused näitasid, et nende lihtsustamiseks saaks teha mitmeid muudatusi. Esialgseid ideid ja ettepanekuid arutati liikmesriikidega mitmetel raamatupidamise regulatiivkomitee kohtumistel alates 2006. aasta detsembrist. Nende arutelude järel avaldas komisjon 2007. aasta juulis teatise,[11] milles ta tegi kindlaks raamatupidamisdirektiivide võimalikud muudatused. Erilist tähelepanu pöörati selles aruandluskoormuse täiendavale kergendamisele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks. Komisjoni talitused tegid kindlaks kaalutavad poliitikavalikud ja valisid avaliku arutelu järel nende võimalike valikute hulgast välja järgmised seadusandlikud meetmed. Asutamisväljaminekute avalikustamise nõude kaotamine Valdav enamus komisjoni teatisele vastanuist toetas seda ettepanekut. Vähesed vastanuist väitsid, et selliste asjaomaste andmete avalikustamine andis kasulikku teavet. Tegevuse ja geograafiliste turgude järgi liigendatud käibe avalikustamise nõude kaotamine Seda ettepanekut toetas peaaegu kolm neljandikku komisjoni teatisele vastanuist, vastu oli üks neljandik. Mõned kommenteerijad leidsid, et see ettepanek on küll kasulik VKEdele, kuid mitte teistele neljanda äriühinguõiguse direktiivi kohaldamisalasse jäävatele äriühingutele. 2.1.2. Seitsmendas äriühinguõiguse direktiivis sätestatud konsolideerimiseeskirjade ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite vahelised seosed Mitmed arutelud liikmesriikide ja asjaomaste isikutega on näidanud, et IASi määruse ja seitsmenda äriühinguõiguse direktiivi vaheline suhe on ebaselge juhtudel, mil emaettevõtjal ei ole olulisi tütarettevõtjaid. Kuna see küsimus seondub lihtsustamisega, kaasasid komisjoni talitused selle liikmesriikidega peetud arutelu järel oma eespool nimetatud teatisesse ja tegid ettepaneku olukorra selgitamiseks seitsmenda äriühinguõiguse direktiivi muutmise kaudu. Vastanud toetasid kõnealust ettepanekut tugevalt, kusjuures eranditult kõik äriühingud olid selle poolt. Kommenteerijad pidasid kavandatavat muutmist oluliseks lihtsustamiseks. 2.2. Mõju hindamine 2.2.1. Asutamisväljaminekute avalikustamise nõude kaotamine Kõik liikmesriigid, välja arvatud Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik lubavad asutamisväljaminekud kapitaliseerida ja nõuavad kõnealuste kulude avalikustamist[12]. Neljanda äriühinguõiguse direktiivi artikli 11 (milles on määratletud väikesed ettevõtjad) kohaldamisalasse jäävad äriühingud võidakse nimetatud direktiivi artikli 44 lõike 2 kohaselt juba praegu kõnealusest avalikustamisnõudest vabastada. Sellist vabastust on laialt kasutatud ja ainult Hispaania nõuab väikestelt ettevõtjatelt nende kulude eraldi avalikustamist. Mõned liikmesriigid nõuavad aga nende avalikustamist immateriaalse põhivarana. Kavandatava muudatuse mõju puudutab seega peamiselt keskmise suurusega ettevõtjaid. Ramboll Managementi koostatud uuringu kohaselt on ELis umbes 240 000 keskmise suurusega ettevõtjat[13]. Muudatuse tulemusel väheneb äriühingute aruandluskoormus. Raamatupidamisaruannete kasutajate jaoks ei too see endaga kaasa märkimisväärset teabe kadu. Asutamisväljaminekuid käsitlevat teavet ei saa pidada kasutajate jaoks eriti asjakohaseks. Ettepanekust saavad kasu nii aruannete koostajad kui ka nende kasutajad. Teisi sidusrühmi see põhimõtteliselt ei mõjuta. 2.2.2. Tegevuse ja geograafiliste turgude järgi liigendatud käibe avalikustamise nõude kaotamine Kõik liikmesriigid nõuavad käibe avalikustamist liigendatuna tegevuse ja geograafiliste turgude järgi[14]. Neljanda äriühinguõiguse direktiivi artikli 44 lõikes 2 sätestatud võimalust vabastada kõnealusest nõudest artikli 11 kohased äriühingud (väikesed ettevõtjad) on kasutanud kõik liikmesriigid. Kavandatava muudatuse mõju puudutab seega keskmise suurusega ettevõtjaid. Komisjoni talituste hinnangul hakkavad liikmesriigid kavandatavat muudatust kasutama hoolimata asjaolust, et direktiivi minimaalne seadusandlik laad lubaks neil nõuda rohkem teavet. Kõnealuse nõude kaotamine võimaldab äriühingutel struktureerida oma sisearuandlust pigem juhtimisvajadustest kui finantsaruandlusnõuetest tulenevalt. Muudatuse tulemusel väheneb äriühingute aruandluskoormus. Raamatupidamisaruannete kasutajate jaoks ei too see endaga kaasa märkimisväärset teabe kadu. VKEde ja teiste direktiivi kohaldamisalasse jäävate äriühingute raamatupidamisaruannete kasutajad ei nõua eriti sellist liiki teavet. Selle avalikustamisel võidakse avalikustada ka teatav teave, mida käsitatakse ainult ühe äritegevuse haruga äriühingute puhul konfidentsiaalsena. Ettepanekust saavad kasu nii aruannete koostajad kui ka nende kasutajad. See võib mõjutada teatavaid sidusrühmi, kellel on selle teabe vastu eriline huvi, kuid kõnealune mõju loetakse olevat piiratud. 2.2.3. Seitsmenda äriühinguõiguse direktiivi muutmine, et selgitada selles sätestatud konsolideerimiseeskirjade ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega kehtestatud eeskirjade vahelisi seosed Probleem näib olevat väga spetsiifiline ja seonduvat peamiselt mõnede suuremate liikmesriikidega. Väiksemaid liikmesriike näib see mõjutavat vähem, seda peamiselt börsil noteeritud kontsernide väiksema arvu tõttu. Lisaks sellele ei ole mõned liikmesriigid muutnud selliste raamatupidamisaruannete koostamist kohustuslikuks, kuid nad võivad kalduda seda tegema pärast 2007. aastal toimunud raamatupidamise regulatiivkomitee arutelude käigus antud selgitusi. Eelkõige Ühendkuningriigis ja Prantsusmaal paistab olevat mitmeid juhtumeid, mille puhul selliste raamatupidamisaruannete koostamine tekitab probleeme. [15] Kõnealuste raamatupidamisaruannete koostamisega kaasnevad märkimisväärsed kulud, mis ei too äriühingu jaoks kaasa vastavaid tulusid. Nimetatud raamatupidamisaruandeid tuleb ka auditeerida, millega samuti kaasnevad suured kulud. Tavaliste asjaolude korral teabe kadu ei ole, kuna kõnealused konsolideeritud raamatupidamisaruanded on eraldi esitatud raamatupidamisaruannetega põhimõtteliselt identsed. Ometi võib esineda harvasid üksikjuhtumeid, mille puhul võib esineda teatav teabe kadu. Komisjoni talituste hinnangul ei ole see teabe kadu märkimisväärne. Võitjateks on ebaoluliste tütarettevõtjatega emaettevõtjad, kes peavad koostama konsolideeritud raamatupidamisaruanded. 2.3. Järelevalve ja hindamine Käesolevat ettepanekut tuleks vaadelda seoses teiste lihtsustamismeetmetega ja nende mõju hinnatakse koos. Käesolev ettepanek kujutab endast raamatupidamise lihtsustamisel alles esimest osa. Kavandatavate meetmete tõhususe üle tuleks lihtsustamisprotsessi edasiste etappide käigus teha järelevalvet ja vajaduse korral võib järgmisel läbivaatamisel teha täiendavaid muudatusi. 3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG 3.1. Õiguslik alus Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 44 lõige 1[16]. 3.2. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtted Käesolev ettepanek ei kuulu ühenduse ainupädevusse. ELi tasandil meetmete võtmine on nende probleemide lahendamisel vajalik niivõrd, kuivõrd halduskoormust tekitavad kohustused tulenevad ELi suunistest. Meetme eesmärk on vähendada halduskoormust, lihtsustades VKEde finantsaruandlust lühiajalises perspektiivis ja selgitades direktiivis 83/349/EMÜ sätestatud konsolideerimiseeskirjade ja IFRSi vahelisi seoseid ilma asjakohase teabe kaota. Ettepanekus jätkatakse ühenduse põhimõttelist lähenemisviisi raamatupidamist käsitlevatele ELi eeskirjadele. Ka kujutavad raamatupidamisdirektiivid endast "minimaalset ühtlustamist”[17]. See tagab proportsionaalsuse ja võimaldab ametiasutustele ja ettevõtjatele eesmärkide täitmisel paindlikkust, minimeerides samal ajal nende finants- ja halduskoormust. Lisaks sellele oleks ideaalne, kui toimuks siseriiklike õigusaktide analüüs, ning soovitatav võiks olla täiendavate lihtsustamismeetmete võtmine liikmesriikide tasandil. Eesmärgi võib saavutada üksnes asjaomaste ELi eeskirjade muutmise abil; seega on meetmete võtmine ELi tasandil õigustatud. Kavandatavad muudatused piirduvad üksnes sellega, mis on vajalik ülemäärase halduskoormuse kõrvaldamiseks asjaomastes valdkondades, ning on kõnealuse eesmärgi saavutamiseks proportsionaalsed. 3.3. Õigusakti valik Kavandatava õigusaktiga muudetakse kehtivaid direktiive ja seega valitakse õigusaktiks direktiiv. 4. ETTEPANEKU SELGITUS 4.1.1. Asutamisväljaminekute avalikustamise nõude kaotamine Asutamisväljaminekud kujutavad endast äriühingu asutamisega seonduvaid eri liiki kulusid. Näiteks kuuluvad nende hulka registreerimistasud ja õigusabikulud. Mõnede asjaolude korral võib neid käsitleda bilansis varana. Sel juhul on neljanda äriühinguõiguse direktiivi artikli 34 lõikega 2 nõutav kõnealuste asutamisväljaminekute selgitamine raamatupidamisaruande lisades. Väikesed ettevõtjad võib kõnealusest avalikustamisnõudest vabastada kooskõlas sama direktiivi artikli 44 lõikega 2. Komisjon teeb ettepaneku laiendada kõnealuse vabastuse kohaldamisala keskmise suurusega ettevõtjatele. Selleks teeb komisjon ettepaneku lisada neljanda äriühinguõiguse direktiivi artikli 44 lõikesse 2 viide keskmise suurusega ettevõtjatele ja laiendada sel viisil liikmesriikide võimalust vabastada kõnealused ettevõtjad artikli 34 lõikes 2 sätestatud kohustusest, kui nad seda vajalikuks peavad. 4.1.2. Tegevuse ja geograafiliste turgude järgi liigendatud käibe avalikustamise nõude kaotamine Neljanda äriühinguõiguse direktiiviga on nõutav käibe avaldamine liigendatuna tegevuse ja geograafiliste turgude järgi. See on nõutav kõigi äriühingute puhul, kuid väikesed ettevõtjad võib kõnealusest nõudest vabastada kooskõlas sama direktiivi artikli 44 lõikega 2. Komisjon teeb ettepaneku laiendada kõnealuse vabastuse kohaldamisala keskmise suurusega ettevõtjatele. Selleks teeb komisjon ettepaneku lisada neljanda äriühinguõiguse direktiivi artikli 44 lõikesse 1 viide keskmise suurusega ettevõtjatele ja laiendada sel viisil liikmesriikide võimalust vabastada kõnealused ettevõtjad artikli 43 lõike 1 punktis 8 sätestatud kohustusest, kui nad seda vajalikuks peavad. 4.1.3. Seitsmenda äriühinguõiguse direktiivi muutmine, et selgitada selles sätestatud konsolideerimiseeskirjade ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega kehtestatud eeskirjade vahelisi seoseid IASi määruse ja seitsmenda äriühinguõiguse direktiivi vaheline suhe on ebaselge juhtudel, mil emaettevõtjal ei ole olulisi tütarettevõtjaid. Problemaatiline küsimus on see, kas selline emaettevõtja kuulub IASi määruse kohaldamisalasse või mitte. Komisjoni arvates on ülemäärane nõuda konsolideeritud raamatupidamisaruannete koostamist olukorras, kus emaettevõtjal on üksnes ebaolulised tütarettevõtjaid. Ei ole mõistlik nõuda eraldi raamatupidamisaruandeid, sest konsolideeritud raamatupidamisaruanded oleksid selle stsenaariumi korral peaaegu identsed eraldi esitatavate raamatupidamisaruannetega (mille suhtes IASi määruse kohaselt ei pea tingimata IFRSi eeskirjasid kohaldama). Sellest tulenevalt teeb komisjon ettepaneku lisada seitsmenda äriühinguõiguse direktiivi artiklile 13 uus lõige 2a, millega vabastatakse siseriikliku õigusega reguleeritavad emaettevõtjad kohustusest koostada konsolideeritud raamatupidamisaruanded ja konsolideeritud majandusaasta aruanne, kui kõnealusel emaettevõtjal on ainult sellised tütarettevõtjad, keda ei loeta eraldi ega tervikuna oluliseks (artikli 16 lõike 3 tähenduses). 5. MÕJU EELARVELE Ettepanek ei avalda mõju ühenduse eelarvele. 2008/0084 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ seoses teatavate avalikustamisnõuetega, mida kohaldatakse keskmise suurusega äriühingute suhtes, ja kohustusega koostada konsolideeritud aastaaruanded (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 44 lõiget 1, võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[18] võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[19] toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[20] ning arvestades järgmist: (1) 8.–9. märtsi 2007. aasta Euroopa Ülemkogu rõhutas oma järeldustes halduskoormuse vähendamise tähtsust Euroopa majanduse elavdamisel, eriti arvestades kasu, mida see võib tuua väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Ülemkogul rõhutati, et halduskoormuse vähendamiseks peavad EL ja liikmesriigid tegema tugevaid ühiseid jõupingutusi. (2) Raamatupidamine ja auditeerimine on määratletud valdkonnana, milles tuleb vähendada ühenduse äriühingute halduskoormust. (3) Komisjoni 10. juuli 2007. aasta teatises äriühingute lihtsustatud majanduskeskkonna kohta äriühinguõiguse, raamatupidamise ning auditeerimise valdkonnas[21] on kindlaks määratud muudatused, mis on vajalikud neljandas nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiivis 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid,[22] ja seitsmendas nõukogu 13. juuni 1983. aasta direktiivis 83/349/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid[23]. Erilist tähelepanu pöörati aruandluskoormuse täiendavale kergendamisele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks. (4) Varem on tehtud mitmeid muudatusi, et võimaldada direktiivide 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ kohaldamisalasse jäävatel äriühingutel kasutada rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele (IFRS) vastavaid raamatupidamismeetodeid. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta[24] peavad äriühingud, kelle väärtpaberitega on lubatud kaubelda mõne liikmesriigi reguleeritud turul, koostama oma raamatupidamise konsolideeritud aastaaruanded IFRSi kohaselt ja on sellest tulenevalt vabastatud enamiku direktiivides 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ sätestatud nõuete täitmisest. Kõnealused direktiivid on aga jätkuvalt aluseks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate raamatupidamisarvestusele ühenduses. (5) Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes kohaldatakse sageli samasid eeskirju kui suurettevõtjate suhtes, kuid nende raamatupidamise erivajadusi on harva hinnatud. Eelkõige suurendavad selliste äriühingute muret üha arvukamad avalikustamisnõuded. Laiaulatuslikud aruandluseeskirjad panevad neile finantskoormuse ja võivad takistada kapitali tõhusat kasutamist kasumi tootmise eesmärgil. (6) Määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaldamine on osutanud vajadusele selgitada direktiiviga 83/349/EMÜ ja IFRSiga nõutavate raamatupidamisstandardite vahelist suhet. (7) Juhtudel, mil asutamisväljaminekuid võib käsitleda bilansis varana, on direktiivi 78/660/EMÜ artikli 34 lõikega 2nõutav kõnealuste kulude selgitamine raamatupidamisaruande lisades. Väikesed ettevõtjad võib kõnealusest avalikustamisnõudest vabastada kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 44 lõikega 2. Ülemäärase halduskoormuse kõrvaldamiseks peaks olema võimalik vabastada selliste andmete avalikustamisest ka keskmise suurusega ettevõtjad. (8) Direktiiviga 78/660/EMÜ on nõutav käibe avaldamine liigendatuna tegevuse ja geograafiliste turgude järgi. See on nõutav kõigi äriühingute puhul, kuid väikesed ettevõtjad võib kõnealusest nõudest vabastada kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 44 lõikega 2. Ülemäärase halduskoormuse kõrvaldamiseks peaks olema võimalik vabastada kõnealusest avalikustamisnõudest ka keskmise suurusega ettevõtjad. (9) Direktiiviga 83/349/EÜ on nõutav, et emaettevõtja koostab konsolideeritud aastaaruanded ka juhul, kui ainsa tütarettevõtja või kõigi tütarettevõtjate mõju tervikuna ei ole direktiivi 83/349/EÜ artikli 16 lõike 3 tähenduses oluline. Selle tulemusena kuuluvad sellised äriühingud määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaldamisalasse ja peavad seetõttu koostama konsolideeritud raamatupidamisaruanded vastavalt IFRSile. Kõnealust nõuet peetakse koormavaks juhul, kui emaettevõtjal on üksnes ebaolulised tütarettevõtjaid. Seetõttu peaks olema võimalik vabastada emaettevõtja kohustusest koostada konsolideeritud raamatupidamisaruanded ja konsolideeritud majandusaasta aruanne, kui kõnealusel emaettevõtjal on ainult sellised tütarettevõtjad, keda ei loeta eraldi ega tervikuna oluliseks. (10) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on vähendada halduskoormust, mis seondub teatavate avalikustamisnõuetega, mida kohaldatakse keskmise suurusega äriühingute suhtes, ja ühenduses tegutsevate teatavate äriühingute kohustusega koostada konsolideeritud aastaaruanded, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning nende ulatuse ja mõju tõttu on neid lihtsam saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. (11) Direktiive 78/660/EÜ ja 83/349/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: Artikkel 1 Direktiivi 78/660/EMÜ muutmine Direktiivi 78/660/EMÜ artiklit 44 muudetakse järgmiselt: 1. Lisatakse lõige 1a: “1a. Liikmesriigid võivad lubada artiklis 27 osutatud äriühingutel koostada raamatupidamisaruannete lühendatud lisad ilma teabeta, mida on nõutud artikli 43 lõike 1 punktis 8.“ 2. Lisatakse lõige 2a: “2a. Liikmesriigid võivad lubada, et artiklis 27 osutatud äriühingud on vabastatud kohustusest avaldada oma raamatupidamisaruannete lisades teave, mida on nõutud artikli 34 lõikes 2.“ Artikkel 2 Direktiivi 83/349/EMÜ muutmine Direktiivi 83/349/EMÜ artiklile 13 lisatakse lõige 2a: “2a. Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 2 ning artiklite 5 ja 6 ja kohaldamist, vabastatakse siseriikliku õigusega reguleeritavad emaettevõtjad, kellel on ainult sellised tütarettevõtjad, kes ei ole ei eraldi ega tervikuna artikli 16 lõike 3 tähenduses olulised, artikli 1 lõikes 1 kehtestatud kohustuse täitmisest.” Artikkel 3 Ülevõtmine 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. aprilliks 2010. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning nende normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti. Artikkel 4 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . Artikkel 5 Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja [1] EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/46/EÜ (ELT L 224, 16.8.2006, lk 1). [2] Määratlused on esitatud neljanda äriühinguõiguse direktiivi artiklites 11 (väikesed ettevõtjad) ja 27 (keskmise suurusega ettevõtjad). [3] EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2006/99/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 137). [4] Euroopa Ülemkogu Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldused – dokument 7224/07, järeldus 1. [5] Euroopa Ülemkogu Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldused – dokument 7652/08, järeldus 1. [6] Algolukorra mõõtmist ja halduskulude vähendamist käsitlev ELi projekt, teine vahearuanne, 15. jaanuar 2008, lk 37. Lõpparuanne avaldatakse komisjoni veebisaidil. [7] Vt komisjoni töödokument “Halduskoormuse vähendamine Euroopa Liidus. 2007. aasta arenguaruanne ja väljavaated aastaks 2008“, KOM(2008) 35. [8] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002, 19. juuli 2002, rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1). [9] Raport “Rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (IFRS) ja rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB) juhtimine”, (2006/2248(INI)), Euroopa Parlament, majandus- ja rahanduskomisjon, raportöör: Alexander Radwan, A6-0032/2008, 5.2.2008, lk 10. [10] Sh komisjoni tellitud uuring, mille viis läbi Ramboll Management: ELi äriühinguõiguse valdkonna ühenduse õigustiku halduskulude uuring, juuli 2007, kättesaadav komisjoni veebisaidil: http://ec.europa.eu/internal_market/company/docs/simplification/final_report_company_law_administrative_costs_en.pdf [11] Komisjoni teatis äriühingute lihtsustatud majanduskeskkonna kohta äriühinguõiguse, raamatupidamise ning auditeerimise valdkonnas (KOM (2007) 394, 10.7.2007). Kättesaadav komisjoni veebisaidil: http://ec.europa.eu/internal_market/company/simplification/index_en.htm [12] Aruanne: „Neljanda direktiivi rakendamine liikmesriikides 1. jaanuari 1998. aasta seisuga, lk 2, 38 ja 62. Kättesaadav siseturu peadirektoraadi veebisaidil: http://ec.europa.eu/internal_market/accounting/docs/studies/1998-fourth-dir_en.pdf. [13] Ramboll Management. Juuli 2007. ELi äriühinguõiguse valdkonna ühenduse õigustiku halduskulude uuring.Kättesaadav siseturu peadirektoraadi veebisaidil:http://ec.europa.eu/internal_market/company/docs/simplification/final_report_company_law_administrative_costs_en.pdf. [14] Neljanda direktiivi rakendamine liikmesriikides, kokkuvõte neljanda direktiivi 78/660/EMÜ Euroopa Liidu liikmesriikides rakendamist käsitleva uuringu tulemustest, 1. jaanuari 1998. aasta seisuga, EÜ, siseturu peadirektoraat, finantsteenused – finantsteave ja äriühinguõigus (vt joonealune märkus nr 12), lk 54 ja 59. [15] Vastavalt Ühendkuningriigi esitatud andmetele on Ühendkuningriigis 1,6 miljonit piiratud vastutusega äriühingut, millest 51 000 moodustavad kontserne, millest omakorda ainult 10 000 esitavad konsolideeritud raamatupidamisaruanded. Tehti kindlaks, et 1000 kontserni esitavad konsolideeritud raamatupidamisaruanded, kuigi neil on ainult ebaolulised tütarettevõtjad. [16] EÜT C 325, 24.12.2002, lk 53. [17] Liikmesriigid võivad riigisiseselt kehtestada rangemad nõuded. Direktiivid sisaldavad juba arvukalt VKEde puhul rakendatavaid valikuvõimalusi, kuid paljusid neist ei ole liikmesriigid tarvitusele võtnud. [18] ELT C […], […], lk […]. [19] ELT C […], […], lk […]. [20] ELT C […], […], lk […]. [21] KOM(2007)394, 10.7.2007. [22] EÜT L 222, 17.8.1978, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/99/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 137). [23] EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/99/EÜ. [24] EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.