[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 17.4.2008 KOM(2008) 194 lõplik 2008/0083 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse nõukogu direktiive 86/151/EMÜ ja 89/666/EMÜ seoses teatavat liiki äriühingute avaldamis- ja tõlkekohustustega (komisjoni esitatud) {SEC(2008) 466}{SEC(2008) 467} SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Taust Tarbetud ja ebaproportsionaalsed halduskulud takistavad tõsiselt majandustegevust. Seetõttu käivitas Euroopa Komisjon 2005. aastal halduskulude mõõtmise ja halduskoormuse vähendamise programmi, et parandada majanduskeskkonda EL-i äriühingute jaoks ja aidata EL-i riikide majandussüsteemidel astuda vastu väljakutsetele tugeva konkurentsiga globaalses majanduskeskkonnas, kus äriühingud peavad tegutsema. Komisjon on visandanud tee selle eesmärgi saavutamiseks 14. novembril 2006. aastal vastuvõetud ajakohastatud lihtsustamisprogrammi[1] ning halduskulude mõõtmise ja halduskoormuse vähendamise põhielementide vastuvõtmisega[2]. Mõlemas programmis rõhutatakse vajadust luua selgeid majanduslikke eeliseid. Neid programme täiendab 24. jaanuaril 2007. aastal vastuvõetud tegevusprogramm,[3] milles on sätestatud eesmärk vähendada äriühingute halduskoormust EL-is 25 % aastaks 2012[4]. Tegevusprogrammi kinnitas Euroopa Ülemkogu oma kevadisel kohtumisel märtsis 2007[5]. Euroopa Ülemkogu rõhutas halduskoormuse vähendamise tähtsust Euroopa majanduse elavdamisel, eriti arvestades sellest väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) tulenevat võimalikku kasu. Ülemkogul rõhutati, et halduskoormuse vähendamiseks EL-is peavad EL ja liikmesriigid tegema ühiselt suuri jõupingutusi. Märtsis 2007 võttis komisjon vastu hulga kiirendatud menetlusega ettepanekuid, et EL-i õigusaktides tehtavate väikeste muudatuste abil saavutada halduskoormuse kiire vähendamine. Euroopa Ülemkogu kutsus oma 13.–14. märtsi 2008 kohtumisel halduskoormuse vähendamiseks komisjoni üles kindlaks tegema uusi kiirendatud menetlusega õigusaktide ettepanekuid[6]. Äriühinguõiguse, raamatupidamise ja auditeerimise valdkonnas võttis komisjon 10. juulil 2007 vastu teatise, milles on esitatud komisjoni lihtsustamisplaanid nendes valdkondades[7]. Kuigi mõned teatises kavandatud meetmed eeldavad põhjalikku analüüsi ja arutelu, ilmnes teatisest ka see, et kui mõned teised meetmed kiirendatud menetlusega vastu võtta, paraneksid Euroopa äriühingute tegutsemisvõimalused kiiresti. Meetmed, millega muudetakse esimest ja üheteistkümnendat äriühinguõiguse direktiivi, on esitatud käesolevas ettepanekus. 1.2. Käesoleva algatuse põhjendus ja eesmärgid Algatuse eesmärk on aidata kaasa EL-i äriühingute konkurentsivõime suurendamisele lühikese ajaga; selleks vähendatakse halduskoormust, kui see on võimalik ilma märkimisväärse negatiivse mõjuta teistele sidusrühmadele. Seepärast tuleb äriühinguõiguse valdkonnas käsitleda teabekohustusi, mis ei anna teabe kasutajale olulist lisaväärtust. Esimese äriühinguõiguse direktiivi kohaselt peavad äriühingud avaldama liikmesriigi ametlikus väljaandes teatava teabe, mis kantakse liikmesriigi äriregistrisse. See tähendab eelkõige teavet äriühingu asutamise kohta, hilisemaid muudatusi selles teabes ja raamatupidamise aastaaruannet, mis tuleb avaldada igal aastal. Enamikul juhtudel toob teabe avaldamine ametlikus väljaandes endaga äriühingu jaoks kaasa lisakulusid, kuid ei anna mingisugust tõelist lisaväärtust, kuna tänapäeval on äriregistrite andmed kättesaadavad Internetis. Käesoleva eelnõu eesmärk on seega kaotada siseriiklike õigusaktidega kehtestatud täiendavad avaldamiskohustused, mis tekitavad firmadele lisakulusid. Üheteistkümnendat äriühinguõiguse direktiivi silmas pidades käsitletakse ettepanekus ka siseriiklike õigusaktidega kehtestatud äriühingu filiaali äriregistrile dokumentide esitamise kohustust. Filiaali registreerimisel peavad äriühingud esitama teatavad nende toimikus sisalduvad andmed ka filiaali äriregistrile. See tekitab firmadele sageli topeltkulusid, kuna nad ei pea tagama ainult teatavate dokumentide tõlkimist selle liikmesriigi keelde, kus filiaal asub, vaid peavad täitma ka tõlke tõestamise ja/või notariaalse kinnituse tihtipeale liigseid nõudeid. Algatuse eesmärk on vähendada tõlkimise ja tõestamisega seotud kulusid miinimumini. 2. Õiguslik alus Ettepaneku õiguslik alus on asutamislepingu artikli 44 lõike 2 punkt g. Mõlemad käesoleva ettepanekuga muudetavad direktiivid põhinevad nimetatud sättel (varem artikli 54 lõike 3 punkt g). 3. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus Meetmete võtmine EL-i tasandil on kõnealuste probleemide lahendamiseks vajalik, kuna esimese äriühinguõiguse direktiivi puhul tulenevad halduskoormust tekitavad kohustused EL-i normidest. Üheteistkümnenda direktiiviga aga lubatakse liikmesriikidel selgesõnaliselt äriühingute suhtes sellist halduskoormust kehtestada. Neid asjaolusid arvestades on selge, et halduskoormust saab tõhusalt vähendada ainult asjaomaseid EL-i norme muutes. Seega on meetmete võtmine EL-i tasandil õigustatud. Kavandatavad muudatused piirduvad üksnes sellega, mis on vajalik ülemäärase halduskoormuse kõrvaldamiseks asjaomastes valdkondades, ning on kõnealuse eesmärgi saavutamiseks proportsionaalsed. 4. Konsulteerimine huvitatud isikutega Käesolev ettepanek ja sellele lisatud mõjuhinnang põhinevad põhjalikul konsultatsiooniprotsessil, mis viidi läbi pärast seda, kui komisjon võttis vastu 10. juuli 2007. aasta teatise. Konkurentsinõukogu võttis 22. novembril 2007 vastu lihtsustamisalgatust tervitavad järeldused[8] ja Euroopa Parlamendi õiguskomisjonis võeti 27. märtsil 2007 vastu raport, milles kajastub laiapõhjaline toetus Euroopa äriühinguõiguse lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise algatusele. Euroopa Parlamendi lõplik raport võetakse eeldatavalt vastu 2008. aasta mais. Lisaks sellele reageerisid teatises esitatud kutsele saata ettepanekute kohta kirjalikult märkuseid 2007. aasta oktoobri keskpaigaks 18 liikmesriigi valitsused, ühe EMP riigi valitsus ja 110 sidusrühma. Valitsuste ja sidusrühmade vastused tulid kokku 23 riigist, sealhulgas 22 liikmesriigist. Ka hulk Euroopa asutusi ja organisatsioone saatis oma arvamuse. Aruanne liikmesriikidelt ja sidusrühmadelt 2007. aasta juulist detsembrini saadud tagasiside kohta on kättesaadav siseturu ja teenuste peadirektoraadi veebisaidil aadressil http://ec.europa.eu/internal_market/company/simplification/index_en.htm. Ettepanek võtta esimese ja üheteistkümnenda äriühinguõiguse direktiivi muutmise ettepanekud vastu kiirendatud menetlusega tehti liikmesriikide määratud õigusloomeekspertide kõrgetasemelisele töörühmale, kus enamik esindajaid, kes kõnealuses küsimuses arvamust avaldasid, toetas sellist lähenemisviisi. Lisaks sellele konsulteeriti sõltumatute sidusrühmade kõrgetasemelise töörühmaga, kes toetas kõiki ettepanekuid oma 26. veebruaril 2008 vastuvõetud arvamuses. 5. Mõju hindamine Käesoleva ettepaneku mõjuhinnangust selgub, et äriühingutel oleks eelnimetatud valdkondades märkimisväärseid võimalusi kulusid kokku hoida. 5.1. Piiratud vastutusega äriühingute avaldamiskohustused Mõjuhinnangus arvestatakse kehtiva ametlikus väljaandes avaldamise nõude miinimumkuluks kokku umbes 410 miljonit eurot aastas raamatupidamise aastaaruannete avaldamise eest ja umbes 200 miljonit eurot aastas registriandmete muudatuste avaldamise eest. Nendele kuludele tuleb lisada äriühingute sisekulutused seoses teabe avaldamiseks ettevalmistamisega ja mõnedes liikmesriikides lisakulutused teabe avaldamisele ajalehtedes. Viimati nimetatud kulutuste kohta aga puuduvad praegu usaldusväärsed andmed. Mõjuhinnangus tõdetakse, et avaldamiskohustus loob kasutajate jaoks olulise lisaväärtuse, kuna võimaldab neil jälgida muudatusi registriandmetes kronoloogilises järjekorras. Kuid kui võrrelda liikmesriikides kasutatavaid süsteeme, selgub, et selle eesmärgi saavutamiseks ei pea tingimata äriühingutele lisakulusid tekitama. Kuna hinnangute kohaselt kasutab üle 50 % kõigist eurooplastest tänapäeval Internetti,[9] piisab selleks kronoloogilises järjekorras andmetega elektroonilisest väljaandest registri veebisaidil. Mõnede liikmesriikide (nt Taani ja Soome) näitel selgus, et selline avaldamine ei pea endaga kaasa tooma äriühingutelt lisatasu nõudmist. Seetõttu soovitatakse mõjuhinnangus tagada, et tulevikus ei tooks teabe avaldamine endaga kaasa täiendavate tasude maksmise kohustust äriühingutele. 5.2. Piiratud vastutusega äriühingute filiaalide tõlkekohustused Mõjuhinnangus hinnatakse olemasoleva teabe põhjal äriühingute filiaalide suhtes kehtivatest tõlkekohustustest tulenevate väliskulude mahuks 3,36 miljonit eurot põhikirja ja äriühingu olemasolu tõendi tõlkimise eest ning 16,8 miljonit eurot (aastas) raamatupidamise aastaaruannete eest. Ainuüksi tõestamise puhul on vastavad arvud umbes 300 000 eurot ja 1,5 miljonit eurot (aastas). Nendele väliskuludele tuleb lisada sisekulud tõlke/tõestamise tagamiseks. Selliste sisekulude kohta puuduvad praegu andmed. Mõjuhinnangus jõutakse järeldusele, et isegi kui liikmesriigid jätavad kolmandate isikute huvides alles võimaluse nõuda tõestatud tõlkeid, tuleks teises liikmesriigis tõestatud tõlget lugeda piisavaks. Võttes arvesse eelkõige seda, et mõned liikmesriigid ei ole oma õigusaktides (täielikult) ära kasutanud võimalust nõuda tõestatud tõlkeid, tundub ebaõiglane, et mõned teised liikmesriigid nõuavad mitmekordset tõestamist, vahel isegi notariaalse kinnituse näol. Tõlke usaldusväärsust piisaval tasemel võib eeldada, kui tõlke on tõestanud teises liikmesriigis ametlikult ametisse nimetatud vandetõlk või mõni muu isik, kellel on teises liikmesriigis õigus tõestada tõlkeid vastavasse keelde. 6. Märkused konkreetsete artiklite kohta Artikkel 1: Esimese äriühinguõiguse direktiivi muutmine Artiklis 1 kehtestatakse uus avaldamise miinimumkohustus, mis põhineb esimese äriühinguõiguse direktiivi artikli 3 lõikes 4 praegu sätestatud avaldamise asendamisel muude meetmetega. Kõnealuse miinimumkohustuse puhul võetakse arvesse, et elektrooniliste vahendite kasutamine on muutumas järjest levinumaks kõigis eluvaldkondades. Asjaolu, et sättega kehtestatakse ainult miinimumkohustus, tähendab, et liikmesriigid on kohustatud tagama elektroonilise juurdepääsu andmetele kronoloogilises järjekorras, kuid neile jääb võimalus näha lisaks ette täiendavad avaldamiskohustused (nt paberkujul ilmuvas ametlikus väljaandes, üleriigilistes või piirkondlikes ajalehtedes). Artikli 3 lõike 4 uues teises lõigus on aga selgitatud, et liikmesriigid peavad tagama, et avaldamine ei tooks mingil juhul kaasa täiendavate tasude maksmise nõuet äriühingutele. Artikkel 2: Üheteistkümnenda äriühinguõiguse direktiivi muutmine Lõikes 1 säilitatakse liikmesriikide jaoks kehtiv võimalus nõuda teatavate äriühingu kohta käivate dokumentide tõlkimist ja tõlke tõestamist. Selgitusena lisatakse, et artikli 2 lõike 2 punkti c kohast tõendit võib nõuda filiaali asukoha liikmesriigi keeles, mida enamik liikmesriike praegu tegelikult juba teebki. Teise lausega nähakse aga ette, et mis tahes selline nõue loetakse täidetuks, kui esitatakse sellise isiku poolt tõestatud tõlge, kellel on teises liikmesriigis kehtivate tõestuseeskirjade kohaselt õigus sellist tõlget tõestada. Lõikes 2 on sätestatud, et filiaali liikmesriigi poolt nõutud keeles välja antud tõend peab olema kõnealuse riigi äriregistrile vastuvõetav. Lõikes 3 selgitatakse, et liikmesriigid ei tohi lisaks lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud vorminõuetele kehtestada mingeid muid vorminõudeid. See säte hõlmab eelkõige juba tõestatud tõlke notariaalse kinnitamise nõuet ja nõuet legaliseerida selline tõlge apostilliga välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise Haagi konventsiooni (5. oktoober 1961) kohaselt. Säte ei piira aga mis tahes sellise nõude kohaldamist, millega nõutakse apostilli äriühingu olemasolu tõendile. 2008/0083 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse nõukogu direktiive 86/151/EMÜ ja 89/666/EMÜ seoses teatavat liiki äriühingute avaldamis- ja tõlkekohustustega (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 44 lõike 2 punkti g, võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[10] võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[11] toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[12] ning arvestades järgmist: 1. Euroopa Ülemkogu leidis oma kohtumisel 8.–9. märtsil 2007, et äriühingute halduskoormust tuleks 2012. aastaks vähendada 25 %, selleks et suurendada äriühingute konkurentsivõimet ühenduses. 2. Äriühinguõigus on üks valdkond, kus äriühingute jaoks kehtib suur hulk teabekohustusi, millest mõned tunduvad olevat aegunud või liigsed. 3. Kõnealused teabekohustused tuleb läbi vaadata, et vähendada ühenduses äriühinguid rõhuvat halduskoormust miinimumini, mis on vajalik teiste sidusrühmade huvide kaitse tagamiseks. 4. 9. märtsi 1968. aasta esimese nõukogu direktiivi 68/151/EMÜ (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks)[13] kohaselt peavad piiratud vastutusega äriühingud avalikustama avaldamise teel teatavad andmed, mis kantakse liikmesriikide keskregistrisse, äriregistrisse või äriühingute registrisse. Paljudes liikmesriikides peab kõnealune avaldamine toimuma ametlikus väljaandes ja vahel sellele lisaks ka riiklikes või piirkondlikes ajalehtedes. 5. Enamikul juhtudel toovad avaldamiskohustused endaga äriühingu jaoks kaasa lisakulusid, kuid ei anna mingisugust tõelist lisaväärtust, arvestades et äriregistrite andmed on kättesaadavad Internetis. Algatused, mille eesmärk on hõlbustada juurdepääsu äriregistritele kogu ühenduses, vähendavad veelgi vajadust avaldada asjaomane teave ametlikus väljaandes või muudes trükitud väljaannetes. 6. Et võimaldada teabe kulutasuvat avaldamist sellisel moel, mis tagaks kasutajatele hõlpsa juurdepääsu teabele, peaksid liikmesriigid muutma kohustuslikuks keskse elektroonilise platvormi kasutamise. Lisaks sellele peaksid nad tagama, et kõnealune avaldamine ja mis tahes täiendavad avaldamiskohustused, mida võib äriühingutele selles valdkonnas kehtestada, ei tooks endaga kaasa spetsiaalsete tasude maksmist lisaks registrisse kannete tegemise eest võetavale tasule. 7. 21. detsembri 1989. aasta üheteistkümnenda nõukogu direktiivi 89/666/EMÜ (avalikustamisnõuete kohta, mis on seotud liikmesriigis filiaali asutamisega teise liikmesriigi õigusele alluva teatud liiki äriühingu poolt)[14] kohaselt tuleb avalikustada teatavad andmed äriühingu kohta. Liikmesriigil, kus filiaal asub, (edaspidi „asukoha liikmesriik”) on sellega seoses praegu võimalus nõuda teatava piiratud arvu dokumentide tõlkimist teise ühenduse ametlikku keelde. 8. See võimalus tuleks säilitada, nagu ka asukoha liikmesriigi võimalus nõuda teatavatel üksikutel juhtudel tõlke tõestamist, kuna kolmandate isikute huvide kaitseks võib olla vajalik tagada tõestamise abil tõlke usaldusväärsus piisaval tasemel. 9. Tõlke võib siiski lugeda piisavalt usaldusväärseks, kui tõlke on tõestanud teises liikmesriigis ametlikult ametisse nimetatud vandetõlk või mõni muu isik, kellel on teises liikmesriigis õigus tõestada tõlkeid vastavasse keelde. Sellisel juhul ei tohiks asukoha liikmesriigil olla võimalust nõuda oma eeskirjade kohaselt täiendavat tõestamist. 10. Sama kehtib juhul, kui register, kus asub äriühingu toimik, suudab filiaali registreerimiseks vajaliku dokumendi väljastada asukoha liikmesriigi nõutud ühenduse ametlikus keeles. Ka sel juhul ei oleks täiendav tõestamine põhjendatud. 11. Samuti ei tohiks liikmesriikidel olla võimalik kehtestada dokumendi keele suhtes mis tahes vorminõudeid, mis on tõestamisest rangemad. Eelkõige ületab eelnevalt juba tõestatud tõlke notariaalse kinnitamise nõue tõlke piisaval tasemel usaldusväärsuse tagamiseks vajaliku. 12. Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on vähendada halduskoormust, mis seondub teatavat liiki äriühingute avaldamis- ja tõlkekohustustega ühenduses, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning nende ulatuse ja mõju tõttu on neid lihtsam saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. 13. Direktiive 68/151/EMÜ ja 89/666/EMÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: Artikkel 1 Direktiivi 68/151/EMÜ muutmine Direktiivi 68/151/EMÜ artikli 3 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Artiklis 2 nimetatud dokumendid ja andmed avalikustatakse, avaldades need keskse elektroonilise platvormi kaudu, mis võimaldab juurdepääsu avaldatud andmetele kronoloogilises järjekorras. Liikmesriigid tagavad, et äriühingud ei pea maksma spetsiaalset tasu kohustusliku avaldamise eest keskse elektroonilise platvormi kaudu ega liikmesriigi poolt kõnealuste dokumentide ja andmete suhtes kehtestatud mis tahes täiendava avaldamiskohustuse eest.” Artikkel 2Direktiivi 89/666/EMÜ muutmine Direktiivi 89/666/EMÜ artikkel 4 asendatakse järgmisega: „Artikkel 4 1. Liikmesriik, kus filiaal on asutatud, võib sätestada, et artikli 2 lõike 2 punktides b ja c ning artiklis 3 märgitud dokumendid tuleb avaldada mõnes muus ühenduse ametlikus keeles kui artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud registri ametlik keel ning et selliste dokumentide tõlge tuleb tõestada. Tõlge loetakse tõestatuks, kui see on tõestatud teise liikmesriigi haldus- või kohtuasutuste poolt heakskiidetud korra kohaselt. 2. Liikmesriigid aktsepteerivad artikli 2 lõike 2 punktis c osutatud tõendit keeles, milles see on avaldatud vastavalt käesoleva artikli lõikele 1. 3. Liikmesriigid ei kehtesta lõikes 1 osutatud dokumentide tõlkimise suhtes mingeid vorminõudeid lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.” Artikkel 3Ülevõtmine 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. aprilliks 2010. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning nende normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti. Artikkel 4Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . Artikkel 5Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja [1] Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa Liidu parema õigusloome strateegiline ülevaade” (KOM(2006) 689, ELT C 78, 11.4.2007, lk 9). [2] Komisjoni töödokument, 14. november 2006, „Halduskulude mõõtmine ja halduskoormuse vähendamine Euroopa Liidus” - KOM(2006) 691. [3] Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Halduskoormuse vähendamise tegevusprogramm Euroopa Liidus” (KOM(2007) 23, Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). [4] KOM(2007) 23. [5] Euroopa Ülemkogu Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldused – dokument 7224/07, järeldus 1. [6] Euroopa Ülemkogu Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldused – dokument 7652/08, järeldus 1. [7] Komisjoni teatis äriühingute lihtsustatud majanduskeskkonna kohta äriühinguõiguse, raamatupidamise ning auditeerimise valdkonnas - KOM(2007) 394, Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata. [8] Nõukogu dokument 15222/07 DRS 48. [9] Allikas: Internetworldstats, www.internetworldstats.com/stats9.htm#eu.Juba 2005. aasta infoühiskonna võrdlusuuringu aruandes (kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/information_society/eeurope/i2010/docs/benchmarking/051222_final_benchmarking_report.pdf) leiti: „Interneti-ühenduse kasutamine on püsivalt suurenenud ja 2004. aasta ühenduse leibkondade uuringust selgus, et 43 %-l leibkondadest Euroopa Liidus on Interneti-ühendus. Veidi väiksem osa (38 %) 16–74-aastastest inimestest kasutab Internetti korrapäraselt, vähemalt korra nädalas.” [10] ELT C […], […], lk […]. [11] ELT C […], […], lk […]. [12] ELT C […], […], lk […]. [13] EÜT L 65, 14.3.1968, lk 8. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/99/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 137). [14] EÜT L 395, 30.12.1989, lk 36.