[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 7.4.2008

KOM(2008) 172 lõplik

2008/0067 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

milles sätestatakse, et Kesk-Aasia riigid vastavad nõukogu otsusega 2006/1016/EÜ (millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks) kehtestatud tingimustele

{SEC(2008) 417}

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust |

110 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesoleva nõukogu otsuse ettepaneku eesmärk on sätestada, et viis Kesk-Aasia riiki (Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan ja Usbekistan) vastavad Euroopa Investeerimispanga (EIP) poolse rahastamise suhtes kohaldatava ühenduse tagatise andmise tingimustele vastavalt nõukogu otsusele 2006/1016/EÜ. Vastavalt nõukogu otsuse 2006/1016/EÜ artiklile 2 teeb nõukogu komisjoni ettepaneku alusel otsuse Euroopa Investeerimispangale kõnealustes riikides volituste andmise kohta. |

120 | Üldine taust Euroopa Ülemkogu võttis 21.–22. juuni 2007. aasta istungil vastu ELi strateegia Kesk-Aasiaga loodava uue partnerluse kohta (edaspidi „strateegia”). Strateegia puhul on tegemist ELi ja Kesk-Aasia riikide vaheliste suhete üldise raamistikuga, mis hõlmab järgmisi EIP rahastavaid valdkondi: inimõigused, hea valitsemistava ja demokraatia, majandusareng, kaubandus ja investeerimine, energeetika, transport ning keskkonnapoliitika. Strateegias tuginetakse edusammudele, mida Kesk-Aasia riigid on pärast iseseisvuse saavutamist teinud, ning eri partnerlus-, kaubandus- ja koostöölepingute rakendamisel saavutatud tulemustele. ELi ja kõnealuse piirkonna riikide ühistel huvidel põhinevas strateegias määratletakse ELi prioriteedid koostööks kogu piirkonnaga tervikuna, kuid täpsustatakse selle rakendamine vastavalt iga Kesk-Aasia riigi nõudmistele ja suutlikkusele.. Selleks et tugevdada koostööd Kesk-Aasia riikidega, märgitakse strateegias eelkõige järgmist: „Tugevdatakse koostöö suhteid rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega, sealhulgas Maailmapanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangaga (EBRD). Euroopa Investeerimispangal peaks olema oluline roll ELi huvidega seotud projektide rahastajana Kesk-Aasias.” Kesk-Aasia riigid Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan ja Usbekistan on alates iseseisvuse saavutamisest märkimisväärselt arenenud nii poliitiliselt kui ka majanduslikult. Nad on rajanud omariikluse, kindlustanud rahvastevahelise mõistmise ja religioonidevahelise suhtluse. Ühinenud Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooniga, on nad asunud toetama selle väärtusi, norme ja kohustusi. ÜRO aastatuhande deklaratsioonile alla kirjutades seadsid nad jätkusuutlikuks arenguks ambitsioonikad eesmärgid, mida kajastatakse ka vaesuse vähendamise riiklikes strateegiadokumentides või samalaadsetes elanikkonna heaolu parandamist käsitlevates riiklikes strateegiates. Strateegia raames on EL alustanud korrapärast ja tulemustele orienteeritud dialoogi inimõiguste teemal iga kõnealuse Kesk-Aasia riigiga. EL on sõlminud partnerlus- ja koostöölepingud kõigi viie Kesk-Aasia riigiga, kuigi jõustunud on ainult lepingud Kasahstani, Kõrgõzstani ja Usbekistaniga. Tadžikistani ja Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepinguid ei ole kõik ELi liimesriigid veel ratifitseerinud. Kuigi kõnealused lepingud sõlmiti kahepoolselt, nähakse nendega ette ühtne piirkondlik raamistik ELi koostööks kõigi viie Kesk-Aasia riigiga. Nõukogu otsuses 2006/1016/EÜ on täpsustatud, et EIP tegevus Kesk-Aasias peaks keskenduma suurematele energia tootmise ja edastamise projektidele, millel on piiriülene mõju. Kesk-Aasial on märkimisväärsed süsivesinikevarud ja soodne geograafiline asukoht Euroopa turule suunatud transpordiliinide rajamiseks ning seepärast võib Kesk-Aasia mängida olulist rolli ELi energiavarustuse tagamisel. Samuti leiab komisjon, et käesoleva ettepanekuga hõlmatud riikide makromajanduslikud tingimused võimaldavad kõnealustel riikidel taotleda EIP-poolset rahastamist, mõnede kõnealuste riikide puhul siiski eritingimustel. Kesk-Aasia riikide majandus on viimastel aastatel väga kiiresti kasvanud. Maailma üks kiireim SKP kasv, mida on soodustanud ettevaatlik makromajanduspoliitika ja piirkonna vaesemate riikide (Kõrgõzstan ja Tadžikistan) puhul soodustingimustel juurdepääs mitmepoolsetelt ja kahepoolsetelt rahastajatelt saadavale finantsabile, on aidanud suurendada välisrahastamist ning parandada võla tasumise võimet piirkonnas. Edusammud võla vähendamisel ja riigi reservi suurendamisel on parandanud piirkonna võimet reageerida välistele vapustustele ning vastata arendamise vajadustele. Samas erineb viie Kesk-Aasia riigi majanduslik ja rahanduslik olukord märkimisväärselt. Kasahstan on keskmise sissetulekuga ja areneva majandusega riik ning oluline loodusvarade eksportija (peamiselt süsivesinikud), kes tõmbab ligi välismaiseid otseinvesteeringuid ning kellel on juurdepääs rahvusvahelistele kapitaliturgudele. Teise peamise süsivesinike tootja ja eksportija Türkmenistani finantsseisund on samuti soodne. Kuigi piirkonna kolm ülejäänud riiki on palju vaesemad ja neil on oluliselt vähem eksporditavaid loodusvarasid (Usbekistanil on suur potentsiaal, kuid seda tuleb täiendavalt arendada), on nad oma finantsseisundi tugevdamisel teinud märkimisväärseid edusamme. Samas on Kõrgõzstani ja Tadžikistani välisrahastamise olukord siiski ebakindel ning see võib oluliselt halveneda, kui kõnealused kaks riiki võtavad täiendavat soodustusteta laenu. Seetõttu tuleks Kõrgõzstanile ja Tadžikistanile võimaldada EIP-poolset rahastamist rahastamispakettide kaudu, mis hõlmavad märkimisväärset osa toetust. EIP tegevust kõnealustes riikides reguleerib 15. detsembril 2006 komisjoni, Euroopa EIP ning EBRD vahel sõlmitud kolmepoolne vastastikuse mõistmise memorandum, milles käsitletakse koostööd Ida-Euroopas, Lõuna-Kaukaasias, Venemaal ja Kesk-Aasias. Seepärast on EIP tegevus kooskõlas EBRD tegevusega kõnealuses piirkonnas. Lisaks sellele allkirjastasid komisjon, EIP, EBRD, Musta Mere Kaubandus- ja Arengupank, Euroopa Nõukogu Arengupank, Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, Rahvusvaheline Finantskorporatsioon ning Põhjamaade Investeerimispank 13. juulil 2007 mitmepoolse vastastikuse mõistmise memorandumi, mis hõlmab koostööd Kesk-Aasia riikidega. Täiendavat teavet Kesk-Aasia riikide majandusarengu kohta on esitatud komisjoni talituste töödokumendis (SEK (2008) xxx). |

130 | Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Nagu eespool märgitud, käsitletakse ettepanekus Kesk-Aasia riikide vastavust nõukogu otsuses 2006/1016/EÜ sätestatud rahastamise tingimustele. |

140 | Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Ettepanek on esitatud vastuseks Euroopa Ülemkogu taotlusele, mille kohaselt EIP peaks alustama tegevust Kesk-Aasias. EIP tegevusega täiendatakse muud abi, mida komisjon annab arengukoostöö rahastamisvahendi alusel. Lisaks kutsutakse viit Kesk-Aasia vabariiki (Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan ja Usbekistan) osalema Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi (ENPI) piirkondlikes algatustes ning programmides, mille eesmärk on tugevdada ELi ja Kesk-Aasia vahelisi suhteid. Komisjon võttis 27. aprillil 2007 vastu Kesk-Aasia abistamise strateegiadokumendi aastateks 2007–2013 ja arengukoostöö rahastamisvahendi alusel näidisprogrammi aastateks 2007–2010. Piirkondliku abi strateegiat käsitatakse vahendina, millega toetada Kesk-Aasia riikidega peetava poliitilise dialoogi tugevdamist piirkondlikul ja riiklikul tasandil. Piirkondlikul tasandil keskendutakse ELi, piirkonna ja ELi naaberriikide vaheliste sidemete tugevdamisele transpordi-, energia-, ja sidevõrkude kaudu, samas kui riiklikul tasandil keskendutakse valitsemisele (riigi rahanduse haldamine ja kohtud) ning vaesuse vähendamisele vaesemates riikides (Kõrgõzstan ja Tadžikistan). Parima mõju ja sünergia tagamiseks on Kesk-Aasia eri piirkondlike projektide prioriteedid energeetika, transpordi ja keskkonna valdkonnas kooskõlas ENPI piirkondlike programmide prioriteetidega ning kõnealuseid projekte saab EÜ rahastada ENPI idapiirkonna piirkondliku programmi kaudu (ENPI määruse artikli 27 alusel). Et kajastada ELi suuremaid kohustusi selles piirkonnas, suurendatakse vastavalt uuele 2007.–2013. aasta finantsraamistikule EÜ poolt Kesk-Aasiale antava abi eelarvet märkimisväärselt, kokku 750 miljoni euroni (püsihindades), kusjuures arengukoostöö rahastamisvahendi kaudu sellele piirkonnale eraldatav keskmine summa suureneb 58 miljonilt eurolt 2007. aastal 139 miljonile eurole 2013 aastal. Euroopa Ülemkogu on palunud nõukogul ja komisjonil korrapäraselt jälgida strateegia rakendamist ja esitada Euroopa Ülemkogule 2008. aasta keskpaigaks eduaruanne. |

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

211 | Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus EIP ning EBRDga konsulteeriti sellise juhtkomitee kohtumise raames, mis loodi vastavalt 15. detsembril 2006 komisjoni, EIP ning EBRD vahel sõlmitud kolmepoolsele vastastikuse mõistmise memorandumile, milles käsitletakse koostööd Ida-Euroopas, Lõuna-Kaukaasias, Venemaal ja Kesk-Aasias. |

212 | Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine EIP ning EBRD ei olnud vastuväiteid seoses EIP-le volituste andmisega projektide rahastamiseks Kesk-Aasia riikides. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

221 | Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. |

230 | Mõju hindamine EIP-le antakse nõukogu otsuse 2006/1016/EÜ raames volitused projektide rahastamiseks viies Kesk-Aasia riigis. EIP finantstehingute ülemmäärasid ei muudeta. Soovituslik ülemmäär Aasia riikide puhul on jätkuvalt 1 miljard eurot. Teine käsitletud võimalus oleks olnud mitte anda EIP-le volitusi projektide rahastamiseks viies Kesk-Aasia riigis. Kõnealust võimalust ei peetud siiski sobilikuks, võttes arvesse Euroopa Ülemkogu soovitust, mille kohaselt peaks EIP mängima olulist rolli ELi jaoks oluliste projektide rahastamisel Kesk-Aasia riikides. |

3. Ettepaneku õiguslik külg |

305 | Kavandatud meetmete kokkuvõte Käesoleva nõukogu otsuse ettepaneku eesmärk on sätestada, et viis Kesk-Aasia riiki (Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan ja Usbekistan) vastavad Euroopa Investeerimispanga poolse rahastamise tingimustele vastavalt nõukogu otsusele 2006/1016/EÜ. |

310 | Õiguslik alus Vastavalt nõukogu otsuse 2006/1016/EÜ artiklile 2 põhineb õigusakti ettepanek Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklil 181a. Tuleb märkida, et Euroopa Parlament on vaidlustanud nõukogu otsuse 2006/1016/EÜ vastuvõtmiseks valitud õigusliku aluse ja esitanud Euroopa Kohtule hagi kõnealuse otsuse tühistamise kohta (kohtuasi C-155/07), põhjendades, et otsus on arengupoliitika vahend, mis oleks tulnud vastu võtta kahel õiguslikul alusel, mis hõlmab nii Euroopa Liidu lepingu artiklit 179 kui ka artiklit 181a, ja mitte ainult artikli 181a alusel. Euroopa Parlament on siiski palunud Euroopa Kohtul (juhul kui Euroopa Kohus teeb otsuse tühistamise kohta) pikendada nõukogu otsuse 2006/1016/EÜ kehtivust kuni uue otsuse vastuvõtmiseni. Seda arvesse võttes esitab komisjon käesoleva õigusakti ettepaneku Euroopa Liidu lepingu artikli 181a alusel kooskõlas nõukogu otsuses 2006/1016/EÜ sätestatud nõuetega. |

329 | Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse ühenduse ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel: |

331 | Ettepanekus käsitletakse nõukogu kehtiva otsuse sätte kohaldamist. |

332 | Ettepanekuga ei kaasne ühenduse, riiklike ja piirkondlike ametiasutuste jaoks täiendavat rahalist ja halduskoormust. |

Õigusakti valik |

341 | Kavandatud õigusakt(id): muu. |

342 | Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el. Nõukogu otsuse 2006/1016/EÜ kohaselt on vaja nõukogu otsust. |

4. Mõju eelarvele |

401 | Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

5. Täiendav teave |

Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel |

531 | Nõukogu otsus 2006/1016/EÜ sisaldab ülevaatamisklauslit. |

532 | Nõukogu otsus 2006/1016/EÜ sisaldab läbivaatamisklauslit. |

533 | Nõukogu otsus 2006/1016/EÜ sisaldab aegumisklauslit. |

2008/0067 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

milles sätestatakse, et Kesk-Aasia riigid vastavad nõukogu otsusega 2006/1016/EÜ (millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks) kehtestatud tingimustele

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artiklit 181a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[2]

ning arvestades järgmist:

(1) Vastavalt nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsuse 2006/1016/EÜ (millega Euroopa Investeerimispangale antakse ühenduse tagatis ühendusevälistele projektidele antavatest laenudest ja laenutagatistest tekkida võiva kahjumi puhuks)[3] artiklile 2 teeb I lisas loetletud ning tärniga „*” märgitud riikide puhul ning I lisas loetlemata riikide puhul Euroopa Investeerimispanga poolse rahastamise suhtes kohaldatava ühenduse tagatise andmise tingimustele vastavuse kohta otsuse nõukogu asutamislepingu artikli 181a lõikes 2 sätestatud korras ning iga üksikjuhtumit eraldi kaaludes.

(2) Nõukogu otsuse 2006/1016/EÜ I lisas loetletud ning tärniga „*” märgitud riikide hulka kuuluvad viis Kesk-Aasia riiki (Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan ja Usbekistan).

(3) Euroopa Ülemkogu 21.–22. juuni 2007. aasta istungil vastu võetud ELi strateegias Kesk-Aasiaga loodava uue partnerluse kohta, rõhutatakse, et EIP peaks mängima olulist rolli ELi jaoks oluliste projektide rahastamisel Kesk-Aasia riikides.

(4) Kesk-Aasia riikide makromajanduslikud tingimused, eelkõige välisrahastamise olukord ja võla tasumise võime, on tänu kiirele majanduskasvule ja ettevaatlikule makromajanduspoliitikale viimastel aastatel paranenud ning seepärast tuleks kõnealustele riikidele võimaldada juurdepääs EIP-poolsele rahastamisele.

(5) Võttes arvesse, et Kõrgõzstani ja Tadžikistani välisrahastamise olukord on siiski ebakindel, võivad kõnealused kaks riiki võtta täiendavat laenu ainult soodustingimustel. Seetõttu peaks EIP rahastama Kõrgõzstani ja Tadžikistani ainult rahastamispakettide kaudu, mis hõlmavad märkimisväärset osa toetust.

(6) EIP-poolne rahastamine Kesk-Aasias peaks toimuma tihedas koostöös EBRDga, eelkõige vastavalt tingimustele, mis on sätestatud 15. detsembril 2006 komisjoni, EIP ja EBRD vahel sõlmitud kolmepoolses vastastikuse mõistmise memorandumis, milles käsitletakse koostööd Ida-Euroopas, Lõuna-Kaukaasias, Venemaal ja Kesk-Aasias,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan ja Usbekistan vastavad Euroopa Investeerimispanga poolse rahastamise suhtes kohaldatava ühenduse tagatise andmise tingimustele vastavalt nõukogu otsusele 2006/1016/EÜ.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] ELT C […], […], lk […].

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] ELT L 414/95, 19.12.2006.