[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 2.4.2008

KOM(2008) 162 lõplik

2008/0063 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 423/2004 seoses tursavarude taastamisega ning määrust (EMÜ) nr 2847/93

{SEC(2008) 386}

{SEC(2008) 389}

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

110 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesoleva ettepaneku eesmärk on muuta nõukogu 26. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 423/2004, millega kehtestatakse meetmed tursavarude taastamiseks, nn tursavarude taastamise kava. Määruse (EÜ) nr 423/2004 üldine eesmärk on tagada tursavarude ohutu taastumine teadlaste soovitatud ennetusliku varuni viie kuni kümne aasta jooksul. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STEFC) soovituste kohaselt, mis põhinevad Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) uuringute tulemustel, ei ole lubatud kogupüügi, tehniliste meetmete (nt võrgusilma suurus, lossimise koostis, püügipiirkondade sulgemine) ja püügikoormuse haldamist käsitlevate täiendavate õigusnormide ühine vähendav mõju olnud kaugeltki piisav kalastussuremuse vähendamiseks tursavarude taastumist võimaldava tasemeni. Kavaga hõlmatud neljast tursavarust on teatavat taastumist märgata üksnes Põhjamere tursa puhul (aastavarud on suuremad kui eelmistel aastatel), samal ajal kui ühegi teise tursavaru puhul ei ole näha selgeid taastumise märke. Tursavarude aeglane taastumine muudab vajalikuks kava tingimuste läbivaatamise. Määruse (EÜ) nr 423/2004 ja sellega seotud püügikoormuse haldamise süsteemi (mida rakendatakse alates 2003. aastast iga-aastases lubatud kogupüügi ja kvootide määruses) rakendamisel saadud kogemused ning sidusrühmade arvamused, mis võeti kokku 2007. aasta märtsis peetud tursavarude taastumist käsitleval sümpoosionil, võimaldavad kindlaks teha need peamised aspektid, mille poolest tuleb kava tõhususe suurendamise eesmärgil muuta. Peamised uued elemendid, mis tuleb kehtestada ja mis kava muutmist õigustavad, on järgmised: Vajadus eesmärgid läbi vaadata Praegused tõendid ülemaailmse soojenemise tagajärgede kohta on tinginud vajaduse muuta varude taastamise kavade pikaajalisi eesmärke. Selle asemel, et seada sihiks teatav biomassi tase, mis ei pruugi enam olla saavutatav ookeanide seisundi muutumise tõttu, peab kava keskenduma optimaalse püügimahu saavutamisele, mis tagab suurima uutes tingimustes võimaliku jätkusuutliku saagikuse. Püügikoormuse haldamise süsteemi lihtsustamine Iga-aastase lubatud kogupüügi ja kvootide määruse lisas rakendatud püügikoormuse haldamise süsteem on muutunud nii keerukaks, eelkõige rohkete erandite tõttu, et seda on raske rakendada, jälgida ja kontrollida. Õigusnormide lihtsustamiseks, liikmesriikidele suurema paindlikkuse võimaldamiseks ja rakendamise tõhustamiseks on vaja uut süsteemi, mis põhineks püügikoormuse ülemmääradel. Kava kohandamine taastumise eri tasemetega Kavas tuleb arvesse võtta, et varude seisundi paranemisel saab kohaldada astmelist lähenemisviisi. Seetõttu võetakse muudetud kavas kasutusele modulaarne lähenemisviis, mille puhul kohandatakse kalastussuremust vastavalt saavutatud taastumistasemele. Püügieeskirjade sätestamine puudulike andmete korral Viimased kogemused näitavad, et teadlastel ei ole sageli õnnestunud esitada olemasoleva kava rangeks kohaldamiseks vajalikke parameetreid andmete kehva kvaliteedi tõttu. Nõukogu on pidanud seetõttu iga juhtumi puhul vastu võtma eraldi otsuse. Tuleb sätestada selged eeskirjad, mida kohaldada, kui teadlased ei suuda kalavarude seisundit täpselt hinnata. Vajadus vähendada tursa vette tagasilaskmist Muudetud kavas peab olema oluline osa tursa vette tagasilaskmise vähendamisel. Tuleb kehtestada uued mehhanismid, et soodustada kalurite osalemist tursapüügi vältimise programmides. Keldi mere tursavaru hõlmamine Kõnealune tursavaru jäeti 2004. aasta tursavarude taastamise kavast välja selle parema kaitsestaatuse tõttu. Hiljutised hinnangud kinnitavad aga, et ülepüük on kõnealuse tursavaru puhul samasugune probleem nagu muude ühenduse vetes asuvate tursavarude puhul. Seepärast tuleb see tursavaru lisada taastamiskavva. Seda arvestades tuleb kontrollisätteid kohandada uue struktuuri ja sätetega. Seepärast tuleb olemasolevat tursavarude taastamise kava muuta, et see oleks terviklikum, kohandatud vastavalt viimase aja suundumustele, lihtsam, tõhusam ning hõlpsamini rakendatav, jälgitav ja kontrollitav. Pidades silmas tursavarude taastamise kava muutmise ettepanekuid, tuleks täiendada teatavaid nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruses (EMÜ) 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, sätestatud kontrollimeetmeid, et tagada tursavarude taastamise muudetud kavas sätestatud meetmete järgimine. |

120 | Üldine taust 2002. aastal toimunud ühise kalanduspoliitika reformi käigus leppisid komisjon ja nõukogu kokku ühendusele huvi pakkuvaid kalavarusid käsitlevate mitmeaastaste kavade ja taastamise kavade järkjärgulises rakendamises. Kavad on kehtestatud enamiku ühenduse vetes asuvate tursavarude, kahe merluusivaru, kahe norra salehomaari varu, kahe hariliku merikeele varu ning Põhjameres asuva atlandi merilesta ja hariliku merikeele varu suhtes. Lisaks allkirjastasid liikmesriigid 2002. aastal Johannesburgis toimunud ülemaailmse säästva arengu tippkohtumisel vastuvõetud tegevuskava. Kõnealune tegevuskava sisaldab kohustust järgida 2015. aastaks kalastamisel maksimaalset jätkusuutlikku saagikust. Ühenduse vetes asuvad tursavarud olid esimesed kalavarud, mille puhul rakendati mitmeaastast taastamiskava. Kuigi pärast seda on vastu võetud teisigi taastamis- ja majandamiskavu, on tursavarude taastamise kava siiani 2002. aastal reformitud ühise kalanduspoliitika oluline osa. Tursapüügi tähtsus, tursapüügi mõju muude liikide püügile, kaalul olevad olulised majanduslikud ja sotsiaalsed huvid ning tursa väärtus sümboolse liigina tingivad vajaduse saavutada edu tursavarude taastamisel. Seepärast tuleb kõrvaldada olemasoleva kava puudused, mida on märganud nii teadlased kui ka sidusrühmad, muutes olemasolevat kava. |

130 | Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) on kehtestatud kalavarude säästva kasutamise üldine raamistik ning on kindlaks määratud olukorrad, mille puhul nõukogu võtab vastu majandamis- ja taastamiskavad. Nõukogu 26. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 423/2004, millega kehtestatakse meetmed tursavarude taastamiseks. |

140 | Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Ettepaneku eesmärk – säästev areng – on kooskõlas ühenduse keskkonnapoliitikaga ning eelkõige nende keskkonnapoliitika valdkondadega, mille raames tegeldakse looduslike elupaikade kaitse ja loodusvarade säilitamisega. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

211 | Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus Ettepanek põhineb liikmesriikide ning piirkondlike nõuandekomiteede sidusrühmade esindajatega peetud konsultatsioonidel. Komisjon esitas 2007. aasta mais piirkondlikele nõuandekomiteedele ja liikmesriikidele mitteametliku tehnilise dokumendi, mis põhines arvamusel, et tursk võib taastuda (ja peaks taastuma), kui kalastussuremust vähendatakse piisavalt. Kõnealuses mitteametlikus dokumendis uuriti kahte kalastussuremuse vähendamise viisi. Üks viis, mis põhines püügikoormuse üldisel vähendamisel paljudes tursapüügipiirkondades, leidis laialdast vastuseisu. Teine vähendamise viis, mis põhines võimaluste leidmisel tursapüügi eraldamiseks muust püügist ja selle vähendamiseks, pälvis põhimõttelise toetuse, kuid selle elluviimiseks soovitati vähe konkreetseid meetmeid. Piirkondlikud nõuandekomiteed on märkinud, et eelistavad liigipõhist lähenemisviisi, aga soovitatud on vähe konkreetseid majandamismeetmeid. Piirkondlike nõuandekomiteede peamised soovitused on luua vabatahtlik püügipiirkonna lühikese etteteatamisajaga ajutise sulgemise (nn reaalajas sulgemise) süsteem ning võtta tursapüügi vältimise kohustus laevade tasandil (tursapüügi vältimise kavad). Püügikoormuse osas arutas komisjon liikmesriikide ja piirkondlike nõuandekomiteedega uut lähenemisviisi, mis põhineb kilovatt-püügipäevades väljendatud püügikoormuse piirnormide kehtestamises. Liikmesriikide ametiasutused ja kutseorganisatsioonid võivad sõlmida 2008. aasta jooksul halduskokkuleppeid, mis on vajalikud selleks, et uus süsteem 2009. aastal toimima hakkaks. |

212 | Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

221 | Asjaomased teadus- ja ekspertiisivaldkonnad ICESilt ja STECFilt paluti võimaluse korral teaduslikku arvamust püügipiirkondade pikaajalise majandamise kohta. STECF esitas oma aruande tursavarude taastamise kohta 2007. aasta märtsis. |

2249 | Kokkuvõte saadud nõuannetest ja nende kasutamisest Olulisemad punktid on: lubatud kogupüügi, tehniliste meetmete (nt võrgusilma suurus, lossimise koostis, püügipiirkondade sulgemine) ja püügikoormuse haldamist käsitlevate täiendavate õigusnormide ühine vähendav mõju ei ole olnud kaugeltki piisav kalastussuremuse vähendamiseks tursavarude taastumist võimaldava tasemeni ja ühegi nelja tursavaru puhul ei ole näha selgeid taastumise märke. STECFi arvates tuleks tursale avaldatavat püügisurvet viivitamata vähendada, mitte aga keskenduda keerukate pikaajaliste eesmärkide kindlaksmääramisele ja saavutamisele. Selliste pikaajaliste eesmärkidena nähakse piirkonna püügimahu vähendamist 50%-ni või allapoole viimaste aastate hinnangulisest püügimahust. Püügikoormuse vähendamine tursale avaldatava püügisurve vähendamiseks peab olema muude majandamismeetmetega kooskõlas ja seda tuleb teha nii, et allesjäävat püügikoormust ei keskendataks peamiselt tursale. Püügikoormuse haldamise süsteem tuleks muuta piirkonnapõhiseks ja see peaks sisaldama meetmeid nende kalurite karistamiseks, kes põhjustavad suurimat turskade suremust. Ettepanek põhineb saadud nõuannetel. |

225 |

226 | Eksperdiarvamuste avalikustamiseks kasutatud vahendid ICESi ja STECFi arvamused on avalikkusele kättesaadavad nende veebilehtedel (www.ices.dk ja fishnet.jrc.it/web/stecf ). |

230 | Mõju hindamine Mõju hindamine põhineb eelkõige kahesugustel andmetel: teaduslik analüüs, mida tegi kalanduse teaduse-, tehnika- ja majanduskomitee (STEFC), mis on alates 2005. aastast üksikasjalikult analüüsinud olemasoleva kava rakendamist ja selgitanud kvantitatiivselt taastumise bioloogilist külge; sidusrühmadega peetud konsultatsioonid, mis algasid 2007. aasta märtsis Edinburghis peetud sümpoosionil, kus olid esindatud kõik sidusrühmad, ning asjaomaste piirkondlike nõuandekomiteede selle järel esitatud arvamused, mis toetusid üksikasjalikule mitteametlikule dokumendile võimaluste kohta, mille komisjoni talitused koostasid pärast eespool nimetatud sümpoosioni. Kõnealused andmed võimaldasid selgelt analüüsida põhjusi, miks olemasolev kava ei saavuta selles seatud eesmärke, ning neist ilmnes mitu kaalumist väärivat alternatiivset võimalust. Neist peamised olid: asendada biomassiga seotud eesmärgid kalastussuremusega seotud eesmärkidega; tagada astmeline lähenemisviis, mis oleks proportsionaalne eri varude kaitsestaatusega; eelistada piirkonnapõhist lähenemisviisi; võimaldada püügikoormuse haldamisel suuremat paindlikkust; eraldada tursk sellega seotud liikidest, et vältida püügikoormuse üldist vähendamist püügipiirkondades, kus tursk on kõigest kaaspüügiliik. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

310 | Õiguslik alus Määruse (EÜ) nr 423/2004 õiguslik alus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 37. |

329 | Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse ühenduse ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. Kavandatud muudatus näeb aga ette suurema detsentraliseerimise, juhtimise suurel määral üleandmise liikmesriikidele, eriti seoses nende endi lipu all sõitvate laevade püügikoormuse haldamisega. Detsentraliseerimine võimaldab liikmesriikidele paindlikkust ja aitab kaasa ühenduse õigusaktide lihtsustamisele. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmis(t)el põhjus(t)el. |

331 | Käesolev ettepanek on kehtiva määruse muudatus. Ettepaneku eesmärk on parandada ja ajakohastada olemasoleva kava teatavaid aspekte, võttes arvesse uusi tõendeid ja olemasoleva kava rakendamisel saadud kogemusi. |

MÕJU EELARVELE |

409 | Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

TÄIENDAV TEAVE |

Läbivaatamis-/muutmis-/ajapiiranguklausel |

531 | Ettepanek sisaldab artiklit, kus on sätestatud majandamismeetmete hindamine iga kolme aasta tagant pärast määruse jõustumist. |

532 |

570 | Ettepaneku üksikasjalik selgitus Kavandatud kalastussuremuse tasemed põhinevad STEFCi ja ICESi teadusuuringute tulemustel ning kajastavad asjaomaste veekogude praegust bioloogilist seisundit. Ettepanek sisaldab hindamisklauslit, et oleks võimalik tagada kalastussuremuse tasemete muutmine juhul, kui see osutub uute teaduslike andmete alusel põhjendatuks. |

E-10198 | (Seletuskiri kinnitatud – 10 881 tähemärki – vastab kirjaliku tõlke peadirektoraadi normile.) |

1. 2008/0063 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 423/2004 seoses tursavarude taastamisega ning määrust (EMÜ) nr 2847/93

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 423/2004, millega kehtestatakse meetmed tursavarude taastamiseks,[1] eriti selle artikli 6 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[2]

ning arvestades järgmist:

(1) Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu (ICES) hiljutiste teadusuuringute tulemused on näidanud, et lubatud kogupüügi, tehniliste meetmete (nt võrgusilma suurus, lossimise koostis, püügipiirkondade sulgemine) ja püügikoormuse haldamist käsitlevate täiendavate õigusnormide ühine tursapüüki vähendav mõju ei ole olnud kaugeltki piisav kalastussuremuse vähendamiseks tursavarude taastumist võimaldava tasemeni ja et ühegi määrusega (EÜ) nr 423/2004 hõlmatud tursavaru puhul ei ole täheldatud selgeid taastumise märke.

(2) Olemasolevat tursavarude taastamise kava eesmärki tuleb pidada tursavaru puhul täidetuks, kui täiskasvanud tursa kogus ületab kahel järjestikusel aastal artiklites 3 ja 5 sätestatud ohutu bioloogilise piiri. Kõnealust eesmärki ei ole saavutatud.

(3) Viimaste teadusuuringute, eriti mere ökosüsteemide pikaajalisi suundumusi käsitlevate teadusuuringute tulemuste kohaselt ei ole soovitavaid pikaajalisi biomassi tasemeid võimalik täpselt kindlaks määrata. Seetõttu ei tuleks tursavarude taastamise kava eesmärgid siduda mitte biomassi taseme, vaid kalastussuremuse tasemega, mida tuleks kohaldada ka lubatud püügikoormuse tasemete suhtes.

(4) Tursavarude taastamise kava peaks hõlmama Keldi mere turska, arvestades kõnealuse tursavaru seisundi halvenemist alates 2005. aastast.

(5) Tuleb kehtestada uued mehhanismid, et soodustada kalurite osalemist tursapüügi vältimise programmides.

(6) Juhuks kui STEFC ei suuda piisavalt täpse ja esindusliku teabe puudumisel lubatud püügikoormuse kohta soovitusi anda, tuleb kehtestada sätted, mis tagavad, et lubatud püügikoormust on võimalik järjekindlalt kehtestada ka puudulike andmete korral.

(7) Kalastussuremusega seotud eesmärkide saavutamiseks ja tursa vette tagasilaskmise minimeerimiseks tuleb püügivõimalused püügikoormuse kujul kindlaks määrata tasemel, mis on kooskõlas taastamisstrateegiaga. Kõnealused püügivõimalused tuleks võimalikult suures ulatuses kindlaks määrata püügivahendite tüübi järgi, tuginedes praegusele kalapüügile.

(8) Nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2847/92, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem,[3] mida on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2846/98,[4] sätestatud kontrollimeetmeid täiendavaid meetmeid tuleks parandada, et tagada kõnealuses määruses sätestatud meetmete järgimine.

(9) Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 423/2004 vastavalt muuta.

(10) Seetõttu tuleks määrust (EMÜ) nr 2847/93 kohandada vastavalt taastamiskavasse tehtud muudatustele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1 Määruse (EÜ) nr 423/2004 muudatused

Määrust (EÜ) nr 423/2005 muudetakse järgmiselt:

(1) I peatükk asendatakse järgmisega:

„I PEATÜKK

SISU JA MÕISTED

Artikkel 1

Objekt

Käesolevas määruses kehtestatakse viie järgmise geograafilise piirkonna tursavarude (edaspidi „ammendunud tursavarud”) taastamise kava:

a) tursavarud Kattegatis;

b) tursavarud Põhjameres, Skagerrakis ja La Manche’i idaosas;

c) tursavarud Šotimaast läänes;

d) tursavarud Iiri meres;

e) tursavarud Keldi meres.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 3 sätestatud mõisted;

b) püügikoormuse rühm – hulk liikmesriigi lipu all sõitvaid laevu, mis kalastavad ühes artiklis 1 sätestatud piirkonnas, kasutades püügivahendeid, mis kuuluvad ühte I lisas sätestatud püügivahendite rühma;

c) saak püügikoormuse ühiku kohta – püütud kala kogus, mida väljendatakse kala massina ühe püügikoormuse ühiku kohta, mõõdetuna kilovatt-püügipäevades ühe aasta jooksul.

Artikkel 2a

Geograafilised määratlused

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi geograafiliste piirkondade määratlusi:

a) Kattegat –Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) IIIa rajooni osa, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega, ning lõunas Hasenørest Gnibens Spidsini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

b) Põhjameri – ICESi IV alapiirkond ja ICESi III rajooni osa, mida ei hõlma Skagerrak, ning ICESi IIa rajooni see osa, mis asub liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes;

c) Skagerrak – ICESi IIIa rajooni see osa, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

d) La Manche’i idaosa – ICESi VIId rajoon;

e) Iiri meri – ICESi VIIa rajoon;

f) Šotimaast läänes – ICESi VIa rajoon ja ICES Vb rajooni see osa, mis asub liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes.

g) Keldi meri – ICESi VIIe–VIIk rajoon.

Artikkel 2b

Püügikoormuse arvutamine

Käesoleva määruse kohaldamisel:

a) mõõdetakse laeva püügivõimsust kilovattides;

b) mõõdetakse laeva tegevust artiklis 1 sätestatud geograafilises piirkonnas viibimise päevades. Piirkonnas viibimise päev on mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib kõnealuses piirkonnas ega ole sadamas.

Artikkel 3

Kava eesmärk

1. Artiklis 1 osutatud kava tagab tursavarude säästva kasutamise maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhjal.

2. Lõikes 1 sätestatud eesmärk saavutatakse, kui kahe- kuni nelja-aastaste turskade kalastussuremus on 0,4.

(2) II peatükk jäetakse välja.

(3) III peatükk asendatakse järgmisega:

„III PEATÜKK

LUBATUD KOGUPÜÜK

Artikkel 5

Miinimum- ja ennetuslikud tasemed

Ammendunud tursavarude miinimum- ja ennetuslikud tasemed on järgmised:

Tursavarud | Miinimumtase tonnides | Ennetuslik tase tonnides |

Tursavarud Kattegatis | 6 400 | 10 500 |

Tursavarud Põhjameres, Skagerrakis ja La Manche’i idaosas | 70 000 | 150 000 |

Tursavarud Šotimaast läänes | 14 000 | 22 000 |

Tursavarud Iiri meres | 6 000 | 10 000 |

Tursavarud Keldi meres | 6 300 | 8 800 |

Artikkel 6

Lubatud kogupüügi määramise kord

1. Nõukogu teeb igal aastal otsuse ammendunud tursavarude järgmise aasta lubatud kogupüügi kohta. STEFCi nõuannetel põhinev lubatud kogupüük peab vastama kõigile järgmistele tingimustele:

a) kui varu suurus jääb lubatud kogupüügi kohaldamisaastale eelneval aastal artiklis 5 kehtestatud miinimumtasemest allapoole, vähendatakse lubatud kogupüügi kohaldamisaasta kalastussuremuse määra 25%, võrreldes eelmise aasta kalastussuremuse määraga;

b) kui varu suurus jääb on lubatud kogupüügi kohaldamisaastale eelneval aastal artiklis 5 kehtestatud ennetuslikust tasemest allapoole ja artiklis 5 kehtestatud miinimumtasemest ülespoole või sellega samale tasemele, vähendatakse lubatud kogupüügi kohaldamisaasta kalastussuremuse määra 15%, võrreldes eelmise aasta kalastussuremuse määraga, ning

c) kui varu suurus jääb lubatud kogupüügi kohaldamisaastale eelneval aastal artiklis 5 kehtestatud ennetavast tasemest allapoole või sellega samale tasemele, vähendatakse lubatud kogupüügi kohaldamisaasta kalastussuremuse määra 10%, võrreldes eelmise aasta kalastussuremuse määraga.

2. Kui lõike 1 punktide b ja c kohaldamisel oleks kahe-, kolme- ja neljaaastaste isendite kalastussuremuse määr STEFCi soovituste kohaselt väiksem kui 0,4, kehtestab nõukogu lubatud kogupüügi tasemel, mille puhul oleks kõnealuste vanuserühmade kalastussuremuse määr 0,4.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaselt soovitusi andes lähtub STEFC eeldusest, et lubatud kogupüügi kohaldamisaastale eelneval aastal püütakse turska nii, et kalastussuremus väheneb samavõrd kui kõnealusel aastal kohaldatav maksimaalne lubatud püügikoormus.

4. Olenemata lõike 1 punktidest b ja c ning lõikest 2 ei kehtesta nõukogu lubatud kogupüügi tasemeks eelmisel aastal lubatud kogupüügist üle 15% väiksemat või suuremat taset.

5. Lubatud kogupüügi arvutamisel arvatakse STEFCi prognoositud tursa kogupüügist maha järgmised kogused, mis vastavad lõigetes 1 ja 2 osutatud kalastussuremuse määradele:

a) asjaomasest tursavarust eeldatavasti vette tagasilastava kogusega võrdne kalakogus;

b) vajaduse korral muudele asjakohastele kalastussuremuse allikatele vastav kogus, mis määratakse kindlaks komisjoni ettepaneku põhjal.

Artikkel 6a

Lubatud kogupüügi kehtestamine puudulike andmete korral

Kui STEFC ei saa piisavalt täpsete ja esinduslike andmete puudumise tõttu anda soovitusi, mis võimaldaksid nõukogul kehtestada lubatud kogupüügi vastavalt artiklile 6, teeb nõukogu oma otsuse järgmiselt:

a) kui STEFCi soovituse kohaselt tuleks tursapüüki vähendada madalaima võimaliku tasemeni, kehtestatakse lubatud kogupüük tasemel, mis on eelmise aasta lubatud kogupüügist 25% väiksem;

b) kõigil muudel juhtudel kehtestatakse lubatud kogupüük tasemel, mis on eelmise aasta lubatud kogupüügist 15 % väiksem.

Artikkel 7

Majandamismeetmete hindamine

1. Komisjon palub iga kolme aasta tagant pärast käesoleva määruse jõustumist STEFCil hinnata iga ammendunud tursavaru taastumist.

2. Kui mõni ammendunud tursavaru ei ole STEFCi teadusuuringute tulemuste kohaselt nõuetekohaselt taastunud, võtab nõukogu vastu otsuse,

a) kehtestades asjaomase varu lubatud kogupüügi tasemel, mis on artiklites 6 ja 6a sätestatud tasemest väiksem;

b) kehtestades maksimaalse lubatud püügikoormuse tasemel, mis on artiklis 8a sätestatud tasemest väiksem;

c) kehtestades asjakohased tingimused vastavalt vajadusele.

3. Kui STECFi arvates ei ole artiklis 5 sätestatud miinimum- ja ennetuslikud tasemed või artikli 6 lõikes 2 nimetatud kalastussuremuse määr varude ammendumise vältimiseks ja maksimaalse jätkusuutliku saagikuse säilitamiseks enam sobivad, kehtestab nõukogu uued asjaomased tasemed.”

4) IV peatükk asendatakse järgmisega:

„ IV PEATÜKK

Püügikoormuse piiramine

Artikkel 8

Püügikoormuse reguleerimise kord

Artiklites 6 ja 6a sätestatud lubatud kogupüüki täiendab püügikoormuse reguleerimise kord, mille kohaselt jaotatakse püügivõimalused püügikoormuste kujul igal aastal liikmesriikide vahel.

Artikkel 8a

Püügikoormuse jaotus

1. Nõukogu teeb igal aastal otsuse liikmesriigi iga püügikoormuse rühma maksimaalse lubatud püügikoormuse kohta.

2. Maksimaalset lubatud püügikoormust arvutatakse lähtetaseme põhjal, mis määratakse kindlaks järgmiselt:

a) käesoleva määruse esimesel kohaldamisaastal määratakse STEFCi soovituste kohaselt lähtetasemeks 2005., 2006. ja 2007. aasta keskmine püügikoormus kilovatt-püügipäevades.

b) käesoleva määruse järgmistel kohaldamisaastatel on lähtetasemeks eelmise aasta maksimaalne lubatud püügikoormus.

3. Püügikoormuse rühmade puhul, kes on määruse (EÜ) nr xxx/2008[5] artiklite 18, 19 ja 20 kohaselt esitatud püügikoormuse haldamise andmete iga-aastase hindamise põhjal andnud enamiku tursa kogupüügist ja kelle kogupüük koosneb kõnealuse hindamise põhjal vähemalt 80% ulatuses tursast, arvutatakse maksimaalne lubatud püügikoormus järgmiselt:

a) artikli 6 kohaldamisel vähendatakse lähtetaset samavõrra kui artiklis 6 sätestatud kalastussuremust;

b) artikli 6a kohaldamisel vähendatakse püügikoormuse lähtetaset samavõrra kui lubatud kogupüüki.

4. Muude kui lõikes 3 osutatud püügikoormuse rühmade maksimaalne lubatud püügikoormus hoitakse lähtetasemel.

Artikkel 8b

Liikmesriigi kohustused

1. Iga liikmesriik otsustab järgmiste kriteeriumide põhjal, millise meetodi kohaselt jaotatakse maksimaalne lubatud püügikoormus tema lipu alla sõitvate laevade vahel:

a) hea kalapüügitava edendamine, sealhulgas andmete kogumise tõhustamine, kala vette tagasilaskmise vähendamine ja noorkaladele avaldatava mõju minimeerimine;

b) koostööprogrammides osalemine, et vältida tursa tarbetut kaaspüüki;

c) vähene keskkonnamõju, sealhulgas väike kütusetarbimine ja väikesed kasvuhoonegaaside heitkogused;

d) püügivõimaluste eraldamise ja püügikvootide proportsionaalsus.

2. Iga liikmesriik annab oma lipu all sõitvatele ja artiklis 2a sätestatud geograafilistes piirkondades kalastavatele laevadele välja kalapüügi eriloa vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1627/94[6].

3. Lõike 2 kohaselt välja antud kalapüügi erilubadega laevade koguvõimsus, mida väljendatakse nii brutoregistertonnides (GT) kui ka kilovattides (kW), ei tohi ühegi püügikoormuse rühma puhul ületada 2007. aastal püügivahendeid kasutanud ja asjaomases geograafilises piirkonnas kalastanud laevade püügivõimsust.

4. Iga liikmesriik koostab nimekirja laevadest, millel on lõikes 2 nimetatud eriluba, hoiab seda alles ning teeb nimekirja oma ametlikul veebilehel komisjonile ja teistele liikmesriikidele kättesaadavaks.

Artikkel 8c

Püügikoormuse reguleerimine

Kui püügikoormus läheneb lubatud tasemele, jälgivad liikmesriigid oma laevastiku püügivõimsust ja tegevust püügikoormuse rühmade kaupa ja võtavad vajalikke meetmeid, et püügikoormus ei ületaks kehtestatud piirnorme.

Artikkel 8d

Maksimaalse lubatud püügikoormuse vahetamine liikmesriikide vahel

Asjaomased liikmesriigid kohandavad artikli 8a kohaselt kehtestatud maksimaalset lubatud püügikoormust, pidades silmas:

a) määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohast kvootide vahetamist ning

b) määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 23 lõike 4 ning määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 21 lõike 4, artikli 23 lõike 1 ja artikli 32 lõike 2 kohaseid ümberjaotamisi ja/või mahaarvamisi.

Artikkel 8e

Maksimaalse lubatud püügikoormuse vahetamine püügikoormuse rühmade vahel

1. Liikmesriigi nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võib komisjon määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras muuta kõnealuse liikmesriigi püügikoormuse jaotust, kandes püügivõimsust üle ühelt püügikoormuse rühmalt teisele vastavalt lõigetes 2–4 sätestatud tingimustele.

2. Püügivõimsuse ülekandmine on lubatud püügivahendite rühmade, mitte geograafiliste piirkondade vahel.

3. Püügivõimsust võib üle kanda üksnes selliselt püügivahendite rühmalt, mille tursasaak on püügikoormuse ühiku kohta suurem kui püügivahendite rühmal, millele püügivõimsus üle kantakse. Ülekandmist taotlev liikmesriik esitab vajaliku teabe saagi suuruse kohta.

4. Püügivõimsust kantakse üle põhimõttel 1 kilovatt-püügipäev 1 kilovatt-püügipäeva kohta.”

(5) Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„ Artikkel 9

Seos määrusega (EMÜ) nr 2847/93

Käesolevas peatükis sätestatud kontrollimeetmeid kohaldatakse lisaks määruses (EMÜ) nr 2847/93 ette nähtud kontrollimeetmetele.

Artikkel 9a

Püügipäevikute kontroll

1. Laevaseiresüsteemiga varustatud laevade puhul kontrollivad liikmesriigid laevaseiresüsteemi andmeid kasutades, kas kalapüügi seirekeskustele edastatud teave vastab püügipäevikusse kantud tegevusele. Ristkontrollide andmeid säilitatakse elektroonilisel kujul kolm aastat.

2. Liikmesriigid panevad oma ametlikule veebilehele üles kontaktandmed püügipäevikute ja lossimisdeklaratsioonide esitamiseks.

Artikkel 9b

Kaalumine tursa esmakordsel lossimisel

Kalalaeva kapten tagab, et kõik tursakogused, mis on püütud artiklis 2a sätestatud piirkondades ja mida lossitakse ühenduse sadamas, kaalutakse enne müümist või lossimissadamast mujale transportimist. Kaalumiseks kasutatav kaal peab olema pädeva riigiasutuse poolt heaks kiidetud. Kaalumisel saadud numbrit kasutatakse määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklis 8 osutatud deklaratsiooni täitmiseks.

Artikkel 9c

Kontrollikriteeriumid

Iga liikmesriik, kelle laevu käesolev määrus hõlmab, sätestab kontrollimise erikriteeriumid. Need kriteeriumid vaadatakse korrapäraselt läbi pärast saadud tulemuste analüüsi. Kontrollikriteeriumid kujunevad järk-järgult, kuni II lisas kindlaksmääratud kriteeriumid on saavutatud.

Artikkel 9d

Ümberlaadimise keeld

Tursa ümberlaadimine merel on keelatud artiklis 2a sätestatud geograafilistes piirkondades.

Artikkel 9e

Ühine järelevalve ja inspektorite vahetus

Asjaomased liikmesriigid teostavad ühiselt kontrolli ja järelevalvet.

Artikkel 9f

Riiklikud kontrollimeetmete programmid

1. Liikmesriigid, kelle laevu käesolev määrus hõlmab, koostavad riikliku kontrollimeetmete programmi vastavalt III lisale.

2. Liikmesriigid, kelle laevu käesolev määrus hõlmab, teevad enne iga aasta 31. jaanuari komisjonile ja teistele käesoleva määrusega hõlmatud liikmesriikidele oma ametlikul kodulehel kättesaadavaks oma riikliku kontrollimeetmete programmi koos selle rakendamise ajakavaga.

3. Komisjon kutsub vähemalt korra aastas kokku kalanduse ja akvakultuuri korralduskomitee koosoleku, et hinnata käesoleva määrusega hõlmatud tursavarude riiklike kontrollimeetmete programmide täitmist ja tulemusi.”

(6) VI peatükk asendatakse järgmisega:

„VI PEATÜKK

Otsuste tegemine ja lõppsätted

Artikkel 17 Otsustamismenetlus

Kui käesolevas määruses on ette nähtud, et otsuse teeb nõukogu, teeb nõukogu otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal.

Artikkel 17a I lisa muudatused

Komisjon võib STEFCi soovituste alusel muuta käesoleva määruse I lisa vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korrale ja lähtudes järgmistest põhimõtetest:

a) püügikoormuse rühmad tuleb sätestada nii, et need oleksid püütavate bioloogiliste varude, siht- või kõrvalpüügi teel saadud kalade suuruse ning püügikoormuse rühmaga seotud kalapüügi keskkonnamõju poolest nii homogeensed kui võimalik.

b) püügikoormuse rühmade arv ja suurus peavad olema halduskoormuse ja kaitsevajaduste suhte poolest otstarbekad.”

Artikkel 2 Määruse (EMÜ) nr 2847/93 muudatused

Määrust (EÜ) nr 2847/93 muudetakse järgmiselt:

(1) Artikkel 19j asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19j

Iga liikmesriik teeb teistele liikmesriikidele viivitamata teatavaks oma lipu all sõitvate laevade identifitseerimisandmed, millele väljastatud luba tegeleda kalapüügiga määruse (EÜ) nr 1954/2003 artiklites 3 ja 6 osutatud ühes või mitmes püügipiirkonnas või määruse (EÜ) nr 423/2004 artikli 8b lõike 2 kohaselt väljastatud kalapüügi eriluba on peatatud või tühistatud.”

(2) Artikkel 21a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21a

Iga liikmesriik määrab kindlaks kuupäeva, millal selle liikmesriigi lipu all sõitvate laevade või laevarühma püügikoormus on jõudnud määruse (EÜ) nr 1954/2003 artikli 11 lõikes 2 või 3 ja määruse (EÜ) nr 423/2004 artiklis 8a sätestatud maksimaalse püügikoormuse tasemeni kõnealuses piirkonnas. Sellest kuupäevast alates keelab liikmesriik ajutiselt kõnealuste laevade või laevarühma kalapüügi selles piirkonnas. Kõnealusest meetmest teatatakse viivitamata komisjonile, kes teavitab sellest teisi liikmesriike.”

(3) Artikkel 21b asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21b

Kui liikmesriigi lipu all sõitvate laevade või laevade rühma maksimaalne püügikoormus, mis on neile eraldatud määruse (EÜ) nr 1954/2003 ja määruse (EÜ) nr 423/2004 kohaselt, arvatakse olevat 70% ulatuses ammendunud, teeb asjaomane liikmesriik komisjonile teatavaks määruse (EÜ) nr 685/95 artikli 7 lõike 1 teise lõigu kohaselt vastu võetud meetmed.”

(4) Artikkel 21c asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21c

1. Komisjon tagab artiklis 19i osutatud teabe põhjal määruse (EÜ) nr 1954/2003 ja määruse (EÜ) nr 423/2004 kohaselt kindlaks määratud maksimaalse püügikoormuse järgimise.

2. Komisjon määrab artikli 21a kohase teate saamisel või omal algatusel ja kättesaadavale teabele tuginedes kindlaks kuupäeva, millal arvatakse liikmesriigi lipu all sõitvate laevade või laevade rühma maksimaalne püügikoormus teatavas püügipiirkonnas olevat ammendunud. Sellest kuupäevast alates ei tohi kõnealuse liikmesriigi lipu all sõitvad laevad või laevarühm kalastada asjaomases püügipiirkonnas.”

Artikkel 3 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

Määrusesse (EÜ) nr 423/2004 lisatakse järgmine lisa:

„ I LISA

Püügikoormuse rühmad

1. Püügivahendite rühmad

1) Põhjatraalid (OTB, OTT, PTB) võrgusilma suurusega:

TR.1 100 mm või suurem

TR.2 70 mm või suurem, kuid alla 100 mm

TR.3 alla 70 mm

2) Piimtraalid (TBB) võrgusilma suurusega:

BT.1 80 mm või suurem

BT.2 alla 80 mm

3) Nakkevõrgud (v.a. abarad) võrgusilma suurusega:

GN.1 150 mm või suurem

GN.2 110 mm või suurem, kuid alla 150 mm

GN.3 alla 110 mm

4) Abarad (TN.1)

5) Õngejadad (LL.1)

2. Geograafiliste piirkondade rühmad

2.1. Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmisi geograafilisi rühmi:

a) Kattegat;

b) i) Skagerrak;

ii) ICESi IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat;

ICESi IV püügipiirkond ja ICESi IIa püügipiirkonna EÜ veed;

iii) ICESi VIId püügipiirkond;

c) ICESi VIIa püügipiirkond;

d) ICESi VIa püügipiirkond;

e) Keldi meri (ICESi VIIe–VIIk püügipiirkonnad).

3. Püügikoormuse rühmad

Määruse (EÜ) nr 2847/93 artikliga 19i ette nähtud püügikoormuse andmete edastamisel kasutatakse iga püügikoormuse rühma puhul järgmisi koode:

Piirkond |

Püügivahendite rühm | a) | b) | c) | d) | e) |

TR1 | TR1a | TR1b | TR1c | TR1d | TR1e |

TR2 | TR2a | TR2b | TR2c | TR2d | TR2e |

TR3 | TR3a | TR3b | TR3c | TR3d | TR3e |

BT1 | BT1a | BT1b | BT1c | BT1d | BT1e |

BT2 | BT2a | BT2b | BT2c | BT2d | BT2e |

GN1 | GN1a | GN1b | GN1c | GN1d | GN1e |

GN2 | GN2a | GN2b | GN2c | GN2d | GN2e |

GN3 | GN3a | GN3b | GN3c | GN3d | GN3e |

TN1 | TN1a | TN1b | TN1c | TN1d | TN1e |

LL1 | LL1a | LL1b | LL1c | LL1d | LL1e |

II LISA

KONTROLLI ERIKRITEERIUMID

Eesmärk

1. Iga liikmesriik sätestab kontrolli erikriteeriumid vastavalt käesolevale lisale.

Strateegia

2. Kalapüügi kontroll ja järelevalve keskenduvad laevadele, mis võivad püüda turska. Tursa transpordi ja turustamise pistelist kontrolli kasutatakse täiendava ristkontrolli mehhanismina, et hinnata kontrolli ja järelevalve tõhusust.

Prioriteedid

3. Kalapüügivahendite eri tüüpide puhul seatakse prioriteedid erinevalt, sõltuvalt sellest, mil määral mõjutavad laevu püügivõimaluste piirangud. Seetõttu sätestab iga liikmesriik konkreetsed prioriteedid.

Sihtkriteeriumid

4. Vähemalt üks kuu pärast käesoleva määruse jõustumist rakendavad liikmesriigid oma kontrollikavu, arvestades alljärgnevalt sätestatud sihte.

Liikmesriigid määratlevad kohaldatava proovivõtustrateegia ning kirjeldavad seda.

Komisjon võib nõuda juurdepääsu proovivõtukavale, mida liikmesriik kasutab.

a) Sadamates kontrollimise tase

Üldiselt on eesmärk saavutada täpsus, mis on vähemalt võrdne täpsusega, mis saavutatakse tavalise pistelise proovivõtu meetodiga, mille puhul kontrollitakse kaalu alusel 20 % kõigist liikmesriigis lossitud tursakogustest.

b) Turustamise kontrolli tase

Kontrollitakse 5 % oksjonimüügiks pakutavast tursakogusest.

c) Merel kontrollimise tase

Paindlik kriteerium: sätestatakse pärast iga piirkonna püügitegevuse üksikasjalikku analüüsi. Merel kontrollimise kriteeriumid on seotud tursavarude majandamise piirkonnas merel viibitud patrullipäevade arvuga, kusjuures eripiirkondade patrullipäevade jaoks võib kasutada eraldi kriteeriumi.

d) Õhuseire tase

Paindlik kriteerium: sätestatakse pärast igas piirkonnas teostatud kalapüügi üksikasjalikku analüüsi, võttes arvesse liikmesriikide käsutuses olevaid ressursse.

III LISA

Riiklike kontrollimeetmete programmide sisu

Riiklike kontrollimeetmete programmide eesmärk on täpsustada muu hulgas järgmist:

1. KONTROLLIVAHENDID

Inimressursid

1.1. Kaldal ja merel tegutsevate inspektorite arv ning nende lähetamise ajavahemikud ja vööndid.

Tehnilised vahendid

1.2. Patrull-laevade ja õhusõidukite arv ning nende lähetamise ajavahemikud ja vööndid.

Rahalised vahendid

1.3. Inimressursside, patrull-laevade ja õhusõidukite lähetamise eelarve.

2. KALAPÜÜGIGA SEOTUD TEABE ELEKTROONILINE REGISTREERIMINE JA EDASTAMINE

Artiklite 9a, 10, 11 ja 12 täitmise tagamiseks rakendatud süsteemide kirjeldus.

3. SADAMATE MÄÄRAMINE

Vajadusel tursa lossimiseks määratud sadamate nimekiri kooskõlas artikliga 9e.

4. ERIPIIRKONDADESSE SISENEMINE VÕI SEALT VÄLJUMINE

Artikli 11 täitmise tagamiseks rakendatud süsteemide kirjeldus.

5. LOSSIMISTE KONTROLL

Artiklite 9a, 9b, 9c ja 15 sätete järgimise tagamiseks rakendatud vahendite ja/või süsteemide kirjeldus.

6. KONTROLLIMISE KORD

Riiklikes kontrollimeetmete programmides täpsustatakse kord, mida järgitakse:

a) merel ja maal teostatava kontrolli puhul;

b) suhtlemisel teiste liikmesriikide määratud pädevate asutustega, kes vastutavad tursaga seotud riiklike kontrollimeetmete programmi eest;

c) ühise järelevalve puhul ja inspektorite vahetamisel, sealhulgas teiste liikmesriikide vetes töötavate inspektorite pädevuste ja volituste kirjeldus.”

[1] ELT L 70, 9.3.2004, lk 8.

[2] ELT C, lk.

[3] EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1.

[4] EÜT L 358, 31.12.1998, lk 5.

[5] Lisada viide uuele andmekogumismäärusele.

[6] EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.