[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 28.3.2008

KOM(2008) 159 lõplik

2008/0064 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta (2009) kohta

(KOMISJONI ESITATUD)

SELETUSKIRI

Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta (2009)

1. SISSEJUHATUS

Euroopa peab saavutama paremaid tulemusi loovuse ja innovatsiooni valdkonnas nii sotsiaalsetel kui majanduslikel põhjustel. Euroopa Ülemkogu on korduvalt juhtinud tähelepanu, et innovatsioonist sõltub paljuski see, kas Euroopa suudab tõhusalt vastata üleilmastumise väljakutsetele ja kasutada sellega kaasnevaid võimalusi. Näiteks 2006. aasta detsembris märkis ülemkogu, et Euroopa vajab strateegilist lähenemisviisi, mille eesmärk on luua innovatsioonisõbralik keskkond, kus teadmised muudetakse innovatiivseteks toodeteks ja teenusteks[1]. Tänapäeva majandus, mille keskmes on teadmiste ja kiire innovatsiooni parema kasutamise kaudu saadav lisaväärtus, nõuab loovate oskuste baasi laiendamist nii, et sellesse oleks kaasatud kogu elanikkond. Eelkõige vajatakse oskusi ja pädevusi, mis aitavad inimestel näha muutusi kui võimalusi ning võimaldavad olla avatud uutele ideedele, mis edendavad innovatsiooni ja aktiivset osalemist kultuuriliselt mitmekesises ja teadmistepõhises ühiskonnas.

Innovatsioonisuutlikkus on tihedalt seotud loovusega, isikuomadusega, mille aluseks on kultuurilise ja inimestevahelise suhtluse oskused ja väärtused. Et sellest täiel määral kasu saada, tuleb loovust arendada kogu elanikkonna hulgas. Hariduse ja koolituse rolli loovuse, tulemusliku innovatsiooni ja konkurentsivõime arendamise määrava tegurina rõhutati taaskord 2007. aasta märtsis peetud Euroopa Ülemkogul, kus toodi välja nn teadmiste kolmnurga kontseptsioon, mis hõlmab haridust, teadust ja innovatsiooni[2].

Tööprogramm „Haridus ja koolitus 2010”[3] ja ühenduse tegevusprogrammid elukestva õppe ning noorsoopoliitika valdkonnas, samuti nendega seonduvad kultuurivaldkonna programmid pakuvad võimalusi kogemuste ja heade tavade vahetuseks Euroopa tasandil ning aitavad huvirühmadel paremini aru saada loovuse ja innovatsioonisuutlikkuse edendamise viisidest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006 soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes[4] on sätestatud üleeuroopaline lähteraamistik, mis hõlmab kaheksat võtmepädevust (määratletud kui teadmised, oskused ja hoiakud) ning sisaldab laiaulatuslikku haridus- ja koolituskava kõigi eluetappide jaoks. Paljud neist pädevustest on seotud loovuse ja innovatsiooniga isiksuste, isikutevaheliste suhete ning kultuuridevahelisel tasandil (sh matemaatikapädevus ning põhiteadmised loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonnas, infotehnoloogiline pädevus, õppimisoskus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkus, kultuuriteadlikkus ja -pädevus).

Euroopa aasta väljakuulutamine on tõhus viis aidata kaasa selle keerulise ülesande täitmisele tõstes avalikkuse teadlikkust, levitades teavet heade tavade kohta, innustades teadusuuringuid, loovust ja innovatsiooni ning edendades poliitilist debatti ja strateegilisi muutusi. Sidudes omavahel ühenduse, riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi meetmed ning avades huvirühmadele võimalused osalemiseks, aitab Euroopa aasta luua sünergiat teavitamis- ja teadlikkuse tõstmise toimingutes ning võimaldab poliitiliste debattide käigus keskenduda just neile teemadele.

2009. aasta eesmärk on edendada loovust ja innovatsioonisuutlikkust kui igaühe jaoks vajalikke võtmepädevusi. See on kooskõlas komisjoni teatises „Laiapõhjaline ELi innovatsioonistrateegia” avaldatuga, kus öeldakse, et „haridus on põhiline poliitikavaldkond, milleta innovatsioon jääks toetuseta. Haridus peab soodustama andekust ja loovust maast madalast”[5]. Seega on elukestva õppe programmil tähtis osa Euroopa aasta toetamisel. Teised poliitikad ja programmid sellistes seotud valdkondades nagu ettevõtlus, infoühiskond, teadusuuringud, ühtekuuluvus või maaelu areng, toetavad asjakohasel viisil Euroopa aasta eesmärkide elluviimist.

2. TAUST

Loovus on isikuomadus, mis avaldub paljudes valdkondades alates kunstist, disainist ja käsitööst ning lõpetades teaduslike avastuste ja ettevõtlusega, sealhulgas sotsiaalse ettevõtlusega. Loovuse mitmekihilisus on põhjus, miks teadmistega mitmetest erinevatest valdkondadest – nii tehnoloogia vallas kui väljaspool seda ala – saab luua aluse loovuse ja innovatsiooni arenguks. Innovatsioon tähendab uute ideede edukat rakendamist, loovus on innovatsiooni eeldus. Uued tooted, teenused, protsessid, strateegiad ja organisatsioonid nõuavad inimestelt uute ideede genereerimist ja nende uudset seostamist. Loova mõtlemise ja eduka probleemilahenduse oskused on seega ühtviisi olulised nii majandus- ja sotsiaalvaldkonnas kui ka kunstis.

Loovuse ja innovatsiooni kooslusi, mis ühendaksid ühelt poolt kunsti valdkonda ning teisalt tehnoloogia ja ettevõtlusega tegelejaid, tuleb harva ette. Euroopa aasta üheks oluliseks eesmärgiks on silla loomine nende kahe maailma vahel, tuues konkreetseid näiteid kui kasulik on loovuse ja innovatsiooni kontseptsiooni ühtne käsitlemine paljudes valdkondades, näiteks koolides, kõrgkoolides ning era- ja riiklikes organisatsioonides.

Oluline, kuid sageli kasutamata jäetud innovatsiooni allikas võib asuda ka väljaspool organisatsiooni, nimelt kasutaja. Kasutaja vajadused võivad olla lähtepunktiks arendustegevusele, toodete ja teenuste täiustamisele ja/või uute, konkurentsivõimelisemate väljatöötamisele. Vajalike pädevuste toel ei esinda kasutajad mitte üksnes innovatsioonisõbralikku turukeskkonda kui tarbijad, vaid nad lahendavad ka ettenägematuid probleeme ning osalevad ise uute toodete ja teenuste väljatöötamisel. Tarbijate kaasamise positiivne mõju väljendub selles, et need uue tehnoloogia tootjad, kes teevad tihedat koostööd tarbijatega, on saavutanud kõrge innovaatilisuse taseme.

Pädevuste ja innovatsiooni seos on dünaamiline: nii inimeste hoiakud kui ka nende oskused ja teadmised aitavad innovatsiooni käivitada ja innovatsioon omakorda aitab kaasa oskuste suhtes kehtivate nõudmiste muutumisele nii ühiskonna kui ettevõtte tasandil. Eduka innovatsiooni retsept igas olukorras ei ole lihtsalt teatavate oskuste kombineerimine. Innovatsiooniprotsessid on muutumas järjest sidusamaks, multidistsiplinaarsemaks ja probleemile suunatumaks, esitades üha suuremaid nõudmisi üldistele oskustele nagu õppima õppimisele ja võimele teistega koos tegutseda. Seepärast on oluline käsitleda pädevusi kui „teadmisi, oskusi ja hoiakuid”, nagu seda tehakse soovituses võtmepädevuste kohta. Suhtumine muutustesse võib olla sama oluline kui mõni muu formaalne kutseoskus.

Loovuse ja innovatsioonisuutlikkuse alusmüüri kõige olulisema osa moodustavad motivatsioon ja algatusvõime. Nende omaduste arengule pannakse alus isiksuse arengu varajases etapis. Loovuse arendamisel on oluline osa kooliea noorema astme õppekavas, kuid loovuse osa kahaneb drastiliselt õpilaste haridustee jätkudes. Üks haridussüsteemi peamisi väljakutseid on seega see, kuidas hoida laste ja noorte hulgas elavana loovusesädet. Seda saab teha näiteks suurendades loovate ainete osatähtsust, töötades välja uusi lähenemisi õppimisele ja soodustades mitmesuguseid õppekavaväliseid tegevusi.

Samal ajal on oluline kultuuridevahelise ja inimestevahelise suhtlusoskuse arendamine, et inimesed omandaksid oskused, kuidas osaleda tõhusalt ja konstruktiivselt ühiskonna- ja tööelus, eelkõige pidades silmas järjest mitmekesisemaks muutuvat ühiskonda. Kodanikupädevus võimaldab inimestel täiel määral osaleda kodanikuelus, toetudes teadmistele sotsiaalsetest ja poliitilistest mõistetest ja struktuuridest ning aktiivse ja demokraatliku osalemise soovile. Nende oskuste ja teadmiste pagas on seega oluline, et arendada loovust ja innovatsioonisuutlikkust.

Üha suurem vajadus arendada loovust ja innovatiivsust ning nende arenguks vajalikke oskusi on põhjus, miks traditsioonilised õpetamismeetodid, mis seisnevad juhiste andmises ja loengupidamises, enam ei sobi. Frontaalõppe meetodeid on asendamas õppijakesksed mudelid, mis põhinevad õppijate aktiivsel kaasamisel reflektsiooni- ja interpretatsiooniprotsessi. Õppimine toimub koostöös teistega, loovalt sotsiaalseid tegevusi ja harjumusi omavahel jagades. Organisatsiooniline kultuur, mis toetab avatust ja loovust, on eduka õppimise ja innovatsiooni oluline eeltingimus.

3. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

3.1. Konsulteerimine huvitatud isikutega

Euroopa Parlamendi liikmete ja liikmesriikide esindajatega peeti mitteametlikke arutelusid Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta (mille aluseks on olemasolevad programmid) korraldamise üle. Algatuse idee kiideti kõikide poolt heaks ja erinevate sidusrühmade suur huvi täpsema teabe vastu näitab, et Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta on vajalik.

3.2. Eeldatav mõju

Tööprogrammil „Haridus ja koolitus 2010” on mitmeid väljundeid, sealhulgas iga kahe aasta tagant esitatavad aruanded koostöö kohta mitmetes haridus- ja koolitusvaldkondades, soovitused või muud mittesiduvad põhimõtted või instrumendid, mis käsitlevad konkreetseid teemasid nagu mitteformaalse ja informaalse õppe tulemuste tunnustamine või elukestva õppe suunised. Paljud tööprogrammi meetmetest on siiski suunatud eelkõige selles valdkonnas tegutsejatele või poliitikakujundajatele ning ei ole piisavalt nähtavad laiema publiku jaoks.

Euroopa aasta, mis keskendub loovuse ja innovatsioonisuutlikkuse arendamisele, oleks hea võimalus tuua mõned neist väljunditest laiema avalikkuse tähelepanu alla nii, et need oleksid kõigile kättesaadavad ja elavdaksid inimeste kujutlusvõimet; sealjuures võiks esile tuua nende analüüside ja poliitiliste soovituste tulemusi, mis on Euroopa tasandil juba heakskiitu leidnud. Euroopa aasta oleks ka hea võimalus sidusrühmadele, sealhulgas Euroopa, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil tegutsevatele asutustele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kuidas üleeuroopalises algatuses osalemise kaudu oma meetmetega suuremat mõju ning laiemat tunnustust saavutada. See aasta aitaks seega tugevdada tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” raames juba läbiviidavate meetmete mõju ning töötada välja vajalikul määral uusi meetmeid, mille eesmärk on arendada loovuse ja innovatsiooni arendamisega seonduvaid oskusi. Euroopa aasta 2009 arendaks edasi ka kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aastal (2008) saavutatut, rõhutades inimeste- ja kultuuridevahelise suhtluse tähtsust loovuse ja innovatsioonisuutlikkuse edendamisel kultuuriliselt mitmekesises keskkonnas.

Euroopa aasta 2009 on seega loodetavasti vähemalt sama suure mõjuga kui eelmised seda tüüpi algatused hariduse valdkonnas, näiteks Euroopa elukestva õppe aasta (1996) ja Euroopa aasta „Haridus spordi kaudu” (2004). Praegune keskendumine konkurentsivõime, teadmiste ja oskuste tõhustamisele Lissaboni strateegia kontekstis toob tõenäoliselt kaasa olukorra, kus Euroopa aasta tulemused puudutavad sidusrühmi veelgi enam.

Meetmed asjakohastes poliitikavaldkondades väljaspool hariduse valdkonda, näiteks ettevõtluse, meedia, ühtekuuluvuse, maaelu arengu ja teaduse valdkonnas, aitavad juba ise otseselt või kaudselt kaasa loovuse ja innovatsioonisuutlikkuse arendamisele. Komisjon kavatseb kasutada ka nende valdkondade meetmeid, et suurendada Euroopa aasta 2009 mõju.

4. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

4.1. Kokkuvõte Euroopa aasta eesmärkidest ja kavandatavatest meetmetest

Euroopa aasta 2009 üldeesmärk on arendada kõigi inimeste loovust kui innovatsiooni käivitajat ning peamist tegurit, mis võimaldab elukestva õppe kaudu arendada isiklikke, tööalaseid, ettevõtlusalaseid ja sotsiaalseid pädevusi.

Kooskõlas elukestva õppe kontseptsiooniga, mille nõukogu kinnitas 27. juuni 2002. aasta resolutsioonis elukestva õppe kohta,[6] tuleb loovust ja innovatsioonisuutlikkust edendada elukestva õppe kõikides etappides, alates esmasest kohustusliku hariduse omandamisest kuni sellele järgneva hariduse ja koolituseni ning hõlmates töö- ja pensioniiga. Seda kontseptsiooni rakendatakse formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppimise puhul.

Nii nagu teistegi Euroopa aastate puhul on meetmete hulgas teavitamis- ja tutvustamiskampaaniad, üritused ja algatused nii Euroopa, riiklikul, piirkondlikul kui kohalikul tasandil, et edastada olulisi sõnumeid ja levitada teavet heade tavade kohta. Euroopa aasta 2009 rakendamiseks kasutatakse olemasolevaid ühenduse programme, eelkõige elukestva õppe programmi aastateks 2007–2013[7] ja programmi „Kultuur” (2007–2013)[8] ning teisi programme ja algatusi, vastavalt prioriteetidele, mis on nende programmide raames seatud aastaks 2009[9]. Kõnealused prioriteedid hõlmavad selliseid valdkondlikke eesmärke nagu: loovuse ja innovatsiooni äratamine ja toetamine; uuenduslike pedagoogiliste lähenemiste väljatöötamine loovate kunstide ja loodusteaduste õpetamiseks koolides; nn teadmiste kolmnurga idee edendamine, luues kõrgkoolide ümber õppepiirkondi, mis aitavad kaasa piirkonna arengule; innovatsiooni arendamise ja leviku toetamine kutsehariduse kaudu; enesetäiendusvõimaluste pakkumine täiskasvanutele, et suurendada nende kultuurilisi teadmisi, loomingulist väljendusoskust ja innovatiivsust täiskasvanuhariduse kaudu ning kõikide elukestva õppega seonduva tegevuse etappides teavitamine ja üritused eesmärgiga tutvustada ja rakendada saavutatud tulemusi.

Et kõik Euroopa aasta 2009 jooksul korraldatud ettevõtmised vastaksid iga liikmesriigi vajadustele ja oludele ning et Euroopa tasandil omandatud kogemuste mõju oleks võimalikult suur, kutsutakse liikmesriike ametisse nimetama riiklikku koordinaatorit, kes korraldab oma liikmesriigi osalemise Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta tegevuses, kui Lissaboni strateegia riiklik koordinaator ei suuda piisavalt seda ülesannet täita. Euroopa tasandil koordineerib tegevust Euroopa juhtrühm, kuhu kuuluvad riiklike koordinaatorite esindajad.

4.2. Õiguslik alus

Käesoleva algatuse õiguslikuks aluseks on EÜ asutamislepingu artiklid 149 ja 150. Kõnealused artiklid on põhimõtteliselt seotud ja järgivad elukestva õppe lähenemist, mida on mitmetes ühenduse tekstides (sealhulgas käesoleva otsuse põhjendustes nimetatud tekstides) kümnekonna aasta jooksul ikka ja jälle kinnitatud.

4.3. Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanek on subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas samadel alustel nagu kehtiv elukestva õppe programm, mis on Euroopa aasta 2009 rakendamise oluline vahend. Nagu ka elukestva õppe programmi puhul, ei ole liikmesriikidel võimalik piisaval määral ettepaneku eesmärke saavutada, sest üksnes riigi tasandi meetmed ei võimaldaks kasu saada Euroopa tasandist, kus vahetataks liikmesriikide kogemusi ning häid tavasid loovuse ja innovatsiooni konkreetsete valdkondade võtmepädevuste edendamisel.

Ettepaneku eesmärke saab ühenduse meetmete kaudu paremini saavutada, sest Euroopa aastad on enamasti ette nähtud selleks, et toime tulla kogu Euroopa ees seisvate väljakutsetega, kasutades enamuse kaasabi nii, et omavahel on ühendatud üldsuse teadlikkuse tõstmine ja poliitiliste arutelude edendamine.

4.4. Proportsionaalsuse põhimõte

Kavandatud meetme elluviimine on lihtne, see tugineb olemasolevatele programmidele ja nõuab teavitamiskampaaniate keskme suunamist Euroopa aasta teemadele. Kavandatud meetmega ei kaasne ebaproportsionaalseid halduspiiranguid seda rakendatavatele ametiasutustele.

4.5. Õigusakti valik

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus on sobivaim vahend, et tagada seadusandja täielik kaasamine Euroopa aasta kavandamisse.

5. MÕJU EELARVELE

Euroopa aasta jaoks ei ole taotletud täiendavaid rahalisi vahendeid. Paindlikkus elukestva õppe programmi ja teiste asjakohaste programmide aastaste ja mitmeaastaste prioriteetide määramisel näeb ette piisava marginaali, millega toetada teadlikkuse tõstmise kampaaniaid sarnaselt eelnevate Euroopa aastatega. Euroopa aasta 2009 rakendamiseks vajalikke haldusressursse on samuti võimalik katta olemasolevatest halduseelarvetest.

2008/0064 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta (2009) kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 149 ja 150,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[10],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[11],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[12],

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[13]

ning arvestades järgmist:

(1) Selleks et teadmisteühiskonna arenguga edukalt kaasas käia, on Euroopal vaja sotsiaalseid ja majanduslikke põhjusi arvestades tugevdada oma suutlikkust loovuse ja innovatsiooni alal: innovatsioonisuutlikkus on tihedalt seotud sellise isikuomadusega nagu loovus, ning et seda täiel määral ära kasutada, tuleks loovust laialdaselt arendada kogu elanikkonna hulgas. Selleks on vaja lähenemist, mis põhineb elukestva õppe põhimõttel.

(2) Haridus ja koolitussüsteemid peaksid pakkuma piisavalt ja igal tasandil võimalusi võtmepädevuste arendamiseks, et toetada loovust ja innovatsiooni, eesmärgiga leida innovatiivseid ja originaalseid lahendusi isiklikus, tööalases ja sotsiaalses elus.

(3) 23.–24. märtsil 2000 peetud Euroopa Ülemkogu Lissaboni istungil jõuti järeldusele, et peamise meetmena, mis aitaks Euroopal kaasas käia globaliseerumisega ning minna üle teadmistepõhisele majandusele, tuleks üleeuroopaliselt määratleda uued elukestva õppe kaudu omandatavad põhioskused, ning rõhutas, et Euroopa peamiseks varaks on inimesed.

(4) Komisjoni teatises „Euroopa elukestva õppe piirkonna rajamine” ja sellele järgnevas nõukogu 27. juuni 2002. aasta resolutsioonis elukestva õppe kohta[14] määratleti prioriteedina „uute põhioskuste” omandamine ning rõhutati, et elukestev õpe peab hõlmama eelkooliiga ning ulatuma pensionieani välja.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes[15] määrati kindlaks järgmised olulisemad pädevused: matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest, õppimisoskus, infotehnoloogiline pädevus, algatusvõime ja ettevõtlikkus, kultuuriteadlikkus ja –pädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus.

(6) Oma 8.–9. märtsi 2007. aasta istungil märkis Euroopa Ülemkogu, et haridus ja koolitus on hästitoimiva teadmiste kolmnurga (haridus-teadustegevus-innovatsioon) eeltingimuseks ning määrava tähtsusega majanduskasvu kiirendamisel ja töökohtade loomisel. Ülemkogu kutsus üles pöörama erilist tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete potentsiaali ärakasutamisele, sealhulgas kultuuri ja loomingu vallas tegutsevate ettevõtete toetamisele, arvestades nende ettevõtete rolli majanduskasvu, töökohtade loomise ja innovatsiooni käivitajatena.

(7) Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta väljakuulutamine on tõhus viis aidata kaasa selle Euroopa ees seisvate keeruliste ülesannete täitmisele tõstes avalikkuse teadlikkust, levitades teavet heade tavade kohta, innustades uurimistegevust ja edendades poliitilisi arutelusid. Luues keskkonna, kus nende eesmärkide poole püüeldakse samaaegselt nii Euroopa, riigi, piirkonna kui ka kohalikul tasandil, on võimalik saavutada suurem sünergia ja kriitiline mass kui üksi toimides.

(8) Kuna loovuse ja innovatsioonisuutlikkuse arendamine elukestva õppe kaudu on olemasolevate programmide, eelkõige elukestva õppe programmi[16] eesmärkide hulgas olemas, siis on võimalik Euroopa aasta 2009 eesmärke rakendada kasutades selle programmi vahendeid nendes piirides, mis on ette nähtud aastaste või mitmeaastaste rahastamisprioriteetide kohta; ka ettevõtlust, ühtekuuluvust, maaelu arengut, teadusuuringuid ja infoühiskonda käsitlevad programmid ja poliitikameetmed aitavad kaasa loovuse ja innovatsiooni arengule ning võivad toetada käesolevat algatust oma õigusliku raamistiku piires.

(9) Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva otsuse eesmärke täielikult täita ning need oleksid paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega.

(10) Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuspõhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

2009. aasta nimetatakse Euroopa loovuse ja innovatsiooni aastaks.

Artikkel 2

Eesmärgid

1. Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta üldeesmärk on toetada liikmesriikide tegevust loovuse arendamisel elukestva õppe kaudu. Loovus on innovatsiooni alus ning peamine tegur isiklike, tööalaste, ettevõtlusalaste ja sotsiaalsete pädevuste arendamisel ning kõigi inimeste ühiskondliku heaolu tagatis.

2. Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta konkreetsem eesmärk on muu hulgas rõhutada järgmisi tegureid, mis toetavad loovuse ja innovatsioonisuutlikkuse arendamist:

a) luua keskkond, mis soodustab innovatsiooni, paindlikkust ja kohanemisvõimet kiiresti muutuvas maailmas ning loovat lähenemist mitmekesisusele; arvesse tuleks võtta kõiki innovatsiooni vorme, sealhulgas sotsiaalset ja ettevõtlusalast innovatsiooni;

b) stimuleerida esteetilist tundlikkust, emotsionaalset arengut, mitteverbaalset mõtlemist ja intuitsiooni ning soodustada kõikide laste loovust alates nende varasest lapsepõlvest, sealhulgas koolieelsetes lasteasutustes;

c) tõsta teadlikkust loovuse, innovatsiooni ja ettevõtlikkuse olulisusest nii isikliku arengu kui ka majanduskasvu ja tööhõive seisukohast; edendada ettevõtlusalaseid hoiakuid, eelkõige noorte hulgas;

d) edendada alg- ja süvateadmisi matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonnas, mis aitavad kaasa tehnoloogilisele innovatsioonile;

e) soodustada avatust muutustele, loovust ja probleemilahendusoskust kui innovatsiooni toetavaid pädevusi, mida on võimalik kasutada seoses mitmesuguste tööalaste ja sotsiaalsete probleemidega;

f) laiendada formaalhariduse omandamise ajal ja eelkõige kõige vastuvõtlikumas eas noortele juurdepääsu mitmesugustele eneseväljenduse loomingulistele vormidele ja vähendada kättesaadavuse erinevusi selles valdkonnas, nii et kellegi isiklikku arengut ei takistataks;

g) tõsta teadlikkust selle kohta, et loovus, teadmised ja paindlikkus on kiirete tehnoloogiliste muutuste ja globaalse integratsiooni ajastul olulised, et tagada edukas ja täisväärtuslik elu; suurendada karjäärivõimalusi kõigis valdkondades, kus loovus ja innovatsioonisuutlikkus rolli mängivad;

h) tihedamate sidemete loomine kunsti ja äri ning koolide ja kõrgkoolide vahel;

i) loovuse ja innovatsioonisuutlikkuse arendamine noortele mõeldud mitteformaalsete ja informaalsete tegevuste kaudu;

j) julgustada tööturul mitte osalevaid inimesi arendama oma loomingulist potentsiaali enesetäiendamise eesmärgil ja tööd otsivaid inimesi selleks, et nende atraktiivsus tööturul suureneks;

k) edendada disaini kui innovatsiooni soodustavat loovat tegevust, samuti innovatsiooni ja disainilahenduste juhtimist, sealhulgas intellektuaalomandiõigusi käsitlevaid baasteadmisi;

l) rõhutada avatust kultuurilise mitmekesisuse suhtes kui kultuuridevahelise suhtlemise ja vastastikuse kunstilise rikastamise vahendit ning

m) edendada koolituse kaudu loovust ja innovatsioonisuutlikkust era- ja riiklikes organisatsioonides ja innustada organisatsioone paremini kasutama üksikisikute – nii töötajate kui ka tarbijate ja kasutajate – loomevõimet.

Artikkel 3

Meetmete sisu

Artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed peavad hõlmama Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta eesmärkide ja teemadega seonduvaid järgmisi toiminguid üleeuroopalisel, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil:

a) konverentsid, üritused ja algatused, mis hoogustavad arutelusid loovuse ja innovatsioonisuutlikkuse olulisuse üle ja tõstavad sellealast teadlikkust;

b) teabe- ja tutvustuskampaaniad peamiste ideede levitamiseks;

c) heade tavade näidete kindlaksmääramine ja teabe levitamine loovuse ja innovatsioonisuutlikkuse edendamise kohta;

d) analüüsid ja uuringuid ühenduse või riigi tasandil.

Lisaks vastavalt artiklile 6 ühenduse poolt kaasfinantseeritavatele tegevustele võivad komisjon või liikmesriigid valida muid tegevusi, mis aitavad kaasa Euroopa aasta eesmärkide saavutamisele ja lubada Euroopa aasta nimetuse kasutamist nende tegevuste reklaamimisel, kui need aitavad kaasa artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 4

Koostöö liikmesriikidega

Iga liikmesriik määrab riikliku koordinaatori, kes korraldab liikmesriigi osalemise Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta tegevuses, kui Lissaboni strateegia riiklik koordinaator ei suuda piisavalt seda ülesannet täita. Koordinaator tagab liikmesriigi tasandil Euroopa loovuse ja innovatsiooni aastaga seotud meetmete kooskõlastamise.

Artikkel 5

Kooskõlastamine Euroopa tasandil

Komisjon korraldab riiklike koordinaatorite kokkusaamisi, et aidata kaasa Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta rakendamise koordineerimisele Euroopa tasandil ja vahetada teavet riiklikul tasandil saadud kogemuste kohta.

Artikkel 6

Rahastamine

Ilma et see piiraks toetus, mida võib Euroopa aasta 2009 toetamiseks anda muude valdkondade (näiteks ettevõtlus, ühtekuuluvus, teadusuuringud ja infoühiskond) programmide ja poliitikameemete kaudu, peab Euroopa aasta 2009 kaasrahastamine Euroopa tasandi tegevuste puhul olema kooskõlas nende prioriteetide ja eeskirjadega, mida kohaldatakse käimasolevate hariduse ja koolituse valdkonna programmide, eelkõige elukestva õppe programmi suhtes.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 8

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[…] […]

[1] Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldused – Brüssel, 14.–15. detsember 2006, artikkel 28.

[2] Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldused – Brüssel, 8.–9. märts 2007.

[3] Haridus ja koolitus 2010 – Lissaboni strateegia edu sõltub kiiretest reformidest; nõukogu ja komisjoni ühisaruanne, vastu võetud 26. veebruaril 2004. Vt ka: üksikasjalik töökava Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide eesmärkide saavutamise rakendamise kohta (ELT C 142, 14.6.2002, lk 1).

[4] Soovitus 2006/962/EÜ (ELT L 394, 30.12.2006), lk 10.

[5] KOM(2006) 502 (lõplik).

[6] ELT C 163, 9.7.2002, lk 1.

[7] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1720/2006/EÜ, 15. november 2006 (ELT L 327, 24.11.2006, lk 45): http://ec.europa.eu/education/programmes/llp/index_en.html.

[8] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1855/2006/EÜ, 27. detsember 2006 (ELT L 372, 27.12.2006, lk 22).

[9] http://ec.europa.eu/education/programmes/llp/call08/prior_en.pdf.

[10] ELT C […], […], lk […].

[11] ELT C […], […], lk […].

[12] ELT C […], […], lk […].

[13] ELT C […], […], lk […].

[14] ELT C 163, 9.7.2002, lk 1.

[15] Soovitus 2006/962/EÜ, ELT L 394, 30.12.2006, lk 10.

[16] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1720/2006/EÜ, 15. november 2006 (ELT L 327, 24.11.2006, lk 45).