[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 27.2.2008

KOM(2008) 106 lõplik

2008/0047 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega kehtestatakse mitmeaastane ühenduse programm Internetti ja teisi kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutavate laste kaitseks

(komisjoni esitatud){SEK(2008) 242}{SEK(2008) 243}

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Algul peamiselt ekspertide ja uurijate sidevahendiks olnud Internetti ja muid kommunikatsioonitehnoloogiaid (edaspidi „sidustehnoloogiad”)[1] kasutatakse peaaegu kogu maailmas nüüd ka kodudes, ettevõtetes ja riigiasutustes. Neist on saanud 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse määrav jõud.

Alates turvalisema Interneti tegevuskava[2] algatamisest on nii tehnoloogiad kui ka nende kasutusviisid oluliselt muutunud. Tehnoloogia on muutunud palju kättesaadavamaks; keerukamad vahendid ja teenused võimaldavad palju laiemat ja mitmekesisemat kasutust, kui tegevuskava sätestamise ajal eeldati, ning sageli on lapsed ja noored esimesed, kes uusi võimalusi ära kasutavad. Uued tehnoloogiad ja rakendused pakuvad ühiskonna kõikidele liikmetele suurepäraseid osalus-, loome- ja eneseväljendusvõimalusi.

Lapsed kasutavad sidustehnoloogiaid üha aktiivsemalt. Võrgukeskkonnas suhtlemise ja osalemise võimalused võivad paljude noorte elukvaliteeti parandada. See tähendab aga ka, et nad puutuvad kokku valikutega, mida nad tavaliselt ei pea tegema, ning paljudel juhtudel on need valikud seotud nende enda ohutusega. Laste kaitsmine võrgus leiduva kahjuliku sisuga materjali ja tegevuse eest ning ebaseadusliku sisuga materjalide leviku piiramine on jätkuvalt poliitikute ja seadusandjate, tööstusharu ja lõppkasutajate, eriti lapsevanemate, hooldajate ja haridustöötajate tähelepanu keskmes.

Kuigi lapsed ja noored on asjatundlikud sidustehnoloogiate kasutajad ning ohtudest ja nende vältimisest teadlikud, ei ole nad kõik piisavalt küpsed, et osata hinnata olukordi, millega nad kokku puutuvad, ning oma otsuste võimalikke tagajärgi. Samas jagavad nad harva võrgukeskkonna kogemusi vanemate või hooldajatega ning paluvad neilt abi üksnes viimase abinõuna. See on probleemiks inimestele, kes vastutavad laste turvalisuse eest.

Lapsi varitsevatest sidustehnoloogiatega seotud ohtudest on kõige tõsisemad juhtumid, kus lastele otseselt viga tehakse, nt neid kuritarvitatakse seksuaalselt, see salvestatakse fotode, filmide või helifailidena ning edastatakse võrgu kaudu (laste kuritarvitamist kujutavad materjalid); juhtumid, kus lastega võtavad ühendust inimesed, kes püüavad nendega sõbraks saada, et neid seksuaalselt ära kasutada (inglise keeles ’grooming’), ning juhtumid, kus lapsed satuvad võrgukeskkonnas kiusamise ohvriks (küberkiusamine).

Euroopa Liit on laste võrgukeskkonnas kaitsmisel olnud eestvedajaks alates 1996. aastast ja komisjoni tegevuse olulisemaks väljenduseks selles valdkonnas on järjestikused turvalisema Interneti kavad[3]. Need on praegu ainsaks üleeuroopaliseks algatuseks, mille eesmärk on laste võrgukeskkonnas kaitsmisega seotud probleemide lahendamine; kavad hõlmavad mitmeid ennast õigustanud meetmeid.

Kavadega on saavutatud järgmist.

- Euroopa vihjeliinide võrgustik – kohad, kuhu elanikud saavad teatada ebaseaduslikest materjalidest.

- Euroopa teadlikkuse suurendamise võrgustik ja selle koordineeritav „Turvalisema Interneti päev“. Igal aastal on selles osalenud riikide arv Euroopas ja maailmas kasvanud.

- Teabe pakkumine lapsevanematele filtreerimistarkvara tõhususe sõltumatu testimise kaudu.

- Toetus tööstusharu iseregulatsiooni algatustele infosisu hindamise ja mobiilside valdkonnas.

Turvalisema Interneti tegevuskavale antud lõpliku hinnangu kohaselt peetakse Euroopa Liitu nüüd „teerajajaks, kes probleemi varajases staadiumis määratles Interneti ebaseadusliku ja kahjuliku sisu tõsise ja olulise ülemaailmse poliitilise küsimusena”[4].

Komisjon võttis samuti vastu teatise programmi „Safer Internet plus “ rakendamise kohta ajavahemikus 2005–2006[5]. Käesoleva ettepaneku ettevalmistamise käigus viidi 2007. aasta aprillist juunini läbi mõjuhindamine, mis hõlmas ka Interneti-põhist avalikku arutelu ja sihtkonsultatsioone[6].

Kõik see andis kinnitust sellest, et võetud meetmed on olnud tõhusad, kuid samas rõhutati ka vajadust kohandada meetmeid uutele vajadustele. Eelkõige on laste kaitsmine võrgukeskkonnas jätkuvalt suureks probleemiks ning selle muudab tõsisemaks uute tehnoloogiate ja teenuste tekkimine, millest tulenevad uued kasutusviisid ja ohud, eriti kui kasutajaks on lapsed.

Uus programm soodustab võrgukeskkonnas laste turvalisuse tagamise alast koostööd ning kogemuste ja parimate tavade vahetamist kõikidel tasanditel; programmi rolli võiks veelgi suurendada, et tagada selle lisaväärtus Euroopa tasandil. Ettepanekus võetakse arvesse kõiki nimetatud ideid.

Uue programmi kohaldamisala ei laiendata uutele valdkondadele, näiteks tervishoiu, võrguturvalisuse ja andmekaitse valdkondadele, kuna need on juba hõlmatud teiste ELi poliitiliste ja rahastamisalgatustega. Paljusid neist ideedest on siiski kasutatud teadlikkust suurendavates sõnumites ja asjakohastes viidetes olemasolevatele vahenditele.

Esmajoones on programm kavandatud selliselt, et olla tulevikus suuteline võtma arvesse praegu veel tundmatuid võrgukeskkonna muutusi, ning nendest tulenevad ohud muutuvad lähiaastatel üha olulisemaks. 2009.–2013. aastani on kõige olulisem töötada välja laste võrgukeskkonnas kaitsmiseks sobivad meetmed.

2. Interneti ja teiste kommunikatsioonitehnoloogiate turvalisema kasutamise soodustamine

2.1. Õiguslik taust

Võrgukeskkonnas laste kaitsmisega seotud probleemid on ülemaailmsed ja keerukad: igaüks võib toota materjale, mida kõik teised võivad näha ja millele pääseb juurde kogu maailmas; laste kuritarvitamist kajastavaid materjale võidakse toota ühes riigis, materjale hoitakse teises riigis asuvas serveris ja neid saab alla laadida kogu maailmas; samuti on teada, et kurjategijad reisivad teise riiki, et kuritarvitada lapsi, kellega nad on võrgukeskkonnas tuttavaks saanud.

Õiguslikust seisukohast on oluline teha vahet, mis on ebaseaduslik ja mis kahjulik , sest nende puhul on vajalikud erinevad meetodid, strateegiad ja vahendid.

See, millised materjalid on ebaseaduslikud , on riigiti erinev; selle määrab riigis kehtiv õigus ja selliste materjalidega tegelevad õiguskaitseorganid ning muud valitsusasutused. Paljudele ühistele tunnustele vaatamata erinevad liikmesriikide ja selliste kolmandate riikide seadused, kus võidakse materjale toota või majutada, üksikasjades oluliselt.

Kahjuliku sisuga materjalide puhul peavad lapsevanemad, õpetajad ja teised täiskasvanud neid lastele kahjulikuks. Sellise materjali määratlus erineb riigiti ja kultuuriti ning hõlmab materjali alates pornograafiast ja vägivallast kuni rassismi, ksenofoobiat ja vaenu õhutavate tekstide ja muusikani ning enesevigastamist, anoreksiat ja enesetappu käsitlevate veebilehtedeni. Kokkupuude kahjulike materjalidega võib põhjustada lastele psühhotrauma ning tervisekahjustusi, kui laps saab neist innustust teiste laste või enda vigastamiseks. Tundlikkuse piir (alastuse nägemine, seksuaalne tegevus, vägivald jne) ning see, kui tõsiselt suhtutakse potentsiaalselt kahjulike materjalide lastele kättesaadavaks tegemisesse, on liikmesriigiti erinev. Mõnes riigis kehtivad õigusnormid, mis lubavad kahjulikke materjale levitada üksnes täiskasvanutele, kuid liikmesriikide ja kolmandate riikide seadused on üksikasjades märgatavalt erinevad.

Kahjuliku sisuga materjalidega tegelemiseks on mitmesuguseid vahendeid, mida tuleb nende tõhustamiseks kasutada koos: õigusnormide jõustamine, iseregulatsioon, vanemliku kontrolli vahendid, teadlikkuse suurendamine ja elanikkonna harimine on vaid mõned neist.

Mõlemas valdkonnas reguleerib materjalide tootjate ja teenuseosutajate vastutust peamiselt ikka veel riigisisene õigus. Siiski on kehtestatud mõningad üleeuroopalised normid, mis selgitavad õiguslikke küsimusi eri soovituste ja suuniste abil. Kavandatava programmi seisukohalt on kõige asjakohasemad järgmised dokumendid.

Soovituses alaealiste ja inimväärikuse kaitse kohta audiovisuaal- ja teabeteenuste sektoris [7] (1998) antakse soovitusi ning suuniseid alaealiste kaitsmiseks. Sellele järgnes 2006. aastal soovitus alaealiste ja inimväärikuse kaitse ning vastulause esitamise õiguse kohta, [8] milles võeti arvesse viimaseid tehnoloogia vallas toimunud uuendusi ja muutuvat meediamaastikku.

Audiovisuaalsete meediateenuste direktiiv , mis võeti vastu 2007. aasta detsembris. Kõnealuse direktiiviga ajakohastatakse piirideta televisiooni direktiivi; selle kohaldamisala ulatub kaugemale teleringhäälingust, hõlmates kõiki „audiovisuaalseid meediateenuseid“ ja sisaldades alaealiste kaitse eeskirju.

Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsioonis [9] (2001) on viidatud lapspornoga seotud kuritegudele. Konventsiooni eesmärk on rahvusvahelise koostöö soodustamine küberkuritegude avastamisel ja uurimisel ning nende eest karistamisel ja konventsioonis kutsutakse üles looma materiaal- ja protsessiõiguse ning kohtualluvuse ühtset alust. Konventsioonile järgnes (2007. aasta juulis) Euroopa Nõukogu konventsioon, mis käsitleb laste kaitsmist seksuaalse ekspluateerimise ja seksuaalse ärakasutamise eest ; selles kuulutatakse kriminaalkuritegudeks järgmised laste seksuaalse ärakasutamise vormid: seksuaalne kuritarvitamine, laste prostitutsioon, laste kuritarvitamist käsitlevad materjalid, lastega kontakti otsimine seksuaalsuhte eesmärgil ja seksiturism[10].

ELi lapspornot käsitlevas raamotsuses [11] (2004) on sätestatud liikmesriikidele miinimumnõuded laste kuritarvitamist käsitlevate materjalide tootmise, turustamise, levitamise, edastamise, kättesaadavaks tegemise, omandamise ja valdamisega seotud kuritegude määratlemise ning nende tegevuste eest asjakohaste karistuste määramise kohta.

Komisjoni teatise „Küberkuritegevuse vastase võitluse üldise poliitika kujundamine“ [12] (2007) eesmärk on operatiivse õiguskaitsealase koostöö tõhustamine laste kuritarvitamist käsitlevate võrgumaterjalide valdkonnas ning rahvusvahelise koostöö parandamine.

Komisjoni teatises „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine“ [13] (2006) käsitletakse laste õigustega seotud sise- ja välispoliitika terviklikku väljatöötamist, mis on täielikult kooskõlas olemasolevate ühenduse tegevuskavade ja -programmidega. Laste õiguste edendamist ja kaitset käsitlevad ELi suunised [14] (2007) kujutavad endast raamistikku kolmandate riikide laste õiguste ja väärikuse kaitseks.

2.2. Seos teiste ühenduse algatustega

Kavandatava programmi rakendamisel võetakse arvesse teiste programmide ja algatuste raames käivitatud meetmeid ning dubleerimise vältimiseks ja suurima mõju saavutamiseks toetutakse neile ja täiendatakse neid. Need hõlmavad järgmist:

- kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine;

- Daphne III programm;

- meediakirjaoskus;

- teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmes raamprogramm (2007–2013).

2.3. Edasine areng

Viimase paari aasta suundumusi on olnud raske prognoosida ning sama raske on ennustada tulevikusuundumusi. Mõned peamised suundumused on siiski järgmised.

2.3.1. Arenev tehnoloogiamaastik

Tehnoloogiad, sidevõrgud, meedia, infosisu, teenused ja seadmed ühtlustuvad digitaalselt üha enam. Seadmed ja platvormid „suhtlevad” üksteisega juba praegu, materjalid muutuvad kättesaadavaks uutes ja mitmekesisemates vormides ning neid saab edastada kohast või ajast sõltumata ning isikupärastada vastavalt igaühe eelistustele ja nõudmistele. Võrgustike täiustamine ja kiirem lairibaühendus koos uute tihendusmeetoditega loovad uusi ja kiiremaid jaotuskanaleid ning on aluseks uutele sisuvormingutele ja teenustele ning ka uutele suhtlusvormidele.

Uued tehnoloogiad suurendavad pidevalt arvutite töötlemis- ja säilitamisvõimsust; lairibavõrgud võimaldavad edastada lairiba nõudvaid mahukaid faile, näiteks videoid, ning uusima, 3G-põlvkonna suurema võimsusega mobiiltelefonid ja ka mõned videomängukonsoolid võimaldavad edastada videoid ning kasutada Internetti.

Lapsed on sageli esimesed, kes uue tehnoloogia kasutusele võtavad. Võrgukeskkonna muutumine tähendab ka uusi tehnoloogia kasutusviise ning seetõttu muutuvad lapsi ja noori varitsevad ohud. Selliseid muutusi tuleb õigeaegselt märgata ja võtta vastumeetmed kohe uute ohtude ilmnemisel.

Samal ajal ühtlustuvad võrgukeskkonnas ja väljaspool varitsevad ohud ning kuigi enamik lapsi ja noori on võimalikest ohtudest ja ettevaatusabinõudest teadlikud, ei võta nad võrgukeskkonnas suheldes vajalikke ettevaatusabinõusid tingimata kasutusele ega tegutse kõige turvalisemalt. Võimalik kahju, mis tekib lastele (näiteks vägivaldse või seksuaalse iseloomuga mänge) mängides, on samasugune, sõltumata sellest, kas mängitakse võrgus või kodus videomängukonsooli kasutades.

2.3.2. Ebaseadusliku sisuga materjalide mahu ja raskusastme suurenemi ne

Võrgus ringlevate ebaseadusliku sisuga materjalide maht suureneb ja need muutuvad üha räigemaks. Ajavahemikus 1997–2005 suurenes laste kuritarvitamist kujutavat materjali sisaldavate veebisaitide arv Ühendkuningriigis 1500 % [15] ning kõige raskemat tüüpi kuritarvitamist kujutavate materjalide arv neljakordistus[16]. Samuti on kodus toodetud materjalid asendamas kommertskasutuseks mõeldud materjale. Lisaks kuritarvitatakse kõnealuste materjalide tootmiseks üha nooremaid lapsi ning materjalides nähtud uute laste arv kasvab.

Tagajärjed kuritarvitatud ja sellistes materjalides kujutatud lastele on rasked. Laste kuritarvitamist kujutavate visuaalsete materjalide andmebaas Interpolis sisaldab 550 000 kujutist 20 000 lapsest. Neist on alates andmebaasi loomisest 2001. aastal tuvastatud ja õigeaegselt päästetud ainult umbes 500 last[17].

2.3.3. Püsiv põlvkondadevaheline lõhe

Lapsed on uute tehnoloogiate ja võimaluste kasutamisel esirinnas. Nad on sageli palju asjatundlikumad kasutajad kui nende vanemad ja õpetajad ega küsi viimastelt nõu ega pöördu nende poole abi saamiseks muidu, kui ainult kõige tõsisematel juhtudel[18]. Seega suureneb lõhe ühelt poolt selle, kuidas lapsed ja noored võrgutehnoloogiaid kasutavad ja ohte tunnetavad, ning teiselt poolt selle vahel, kuidas täiskasvanud nende kasutamist mõistavad. See on probleemiks seadusandjate, ametiasutuste ja tööstusharu jaoks, kes püüavad luua laste jaoks turvalist võrgukeskkonda, samuti suurendada teadlikkust, luua lastele ja noortele tehnoloogia turvalise kasutamise võimalusi ning anda vanematele, õpetajatele ja hooldajatele asjakohaseid juhtnööre, mis põhinevad nende enda kogemusel.

2.4. Kokkuvõte

Jätkuvalt on vajalikud meetmed võrgukeskkonnas leiduvate ebaseadusliku sisuga materjalide probleemi lahendamiseks, turvalisema võrgukeskkonna soodustamiseks ja selleks, et tagada üldsuse teadlikkus võrgukeskkonnas varitsevatest ohtudest ja rakendatavatest ettevaatusabinõudest – kõik see on hõlmatud praeguse programmiga „Safer Internet plus “. Samuti on vaja laiendada programmi kohaldamisala, et a) keskenduda eelkõige sotsiaalselt kaitsetute laste kaitsmisele võrgukeskkonnas, eriti olukordades, kus isik otsib lapsega sõprust, et teda seksuaalselt kuritarvitada, ja küberkiusamise puhul, ning b) pakkuda kõikidele asjaomastele isikutele rohkem teavet selle kohta, kuidas lapsed uusi tehnoloogiaid kasutavad.

3. Uus programm

3.1. Eesmärgid ja lähenemisviis

Programmi eesmärk on soodustada Interneti ja teiste kommunikatsioonitehnoloogiate turvalisemat kasutamist, eriti laste jaoks, ning võidelda võrgukeskkonnas levivate ebaseadusliku sisuga materjalide ja kahjuliku tegevusega.

Võrdluses programmiga „Safer Internet plus “ ei hõlma uue programmi kohaldamisala enam meetmeid kaubandusliku sisuga soovimatute elektronkirjade (spämmi) vastu, mis tekitavad kasutajatele probleeme vanusest sõltumata ning millega tegelevad teised komisjoni meetmed.

Selle eesmärgi saavutamiseks keskendub programm lõppkasutajate, eriti laste, nende vanemate, hooldajate ja haridustöötajate praktilisele abistamisele.

Programmi eesmärk on kaasata ja viia kokku eri huvirühmad, kelle koostöö on esmatähtis, kuid kes ei pruugi alati kokku saada, kui selleks puudub asjakohane raamistik.

Siia hulka kuuluvad infosisu pakkujad, Interneti-teenuse osutajad, mobiilsideoperaatorid, seadusandjad, standardiametid, tööstusharu iseregulatsiooni organid, tööstuse, hariduse, tarbijakaitse, perede, õiguskaitse, laste õiguste ja heaolu eest vastutavad riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused, tarbijakaitse ning perede, laste õiguste ja heaolu valdkonnas tegutsevad valitusvälised organisatsioonid.

Käesolevas otsuses austatakse põhiõigusi ning järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eriti selle artiklites 7, 8 ja 24 sätestatud põhimõtteid. Otsuse eriomane eesmärk on laste ja noorte kehalise ja vaimse puutumatuse kaitse kooskõlas harta artikliga 3.

3.2. Meetmed

Programm koosneb neljast meetmest: ebaseadusliku sisuga materjalide vähendamine ja kahjuliku tegevusega võitlemine võrgus; turvalisema võrgukeskkonna edendamine; üldsuse teadlikkuse tagamine ja teadmistebaasi loomine.

3.2.1. Esimene meede: ebaseadusliku sisuga materjalide hulga vähendamine ja kahjuliku tegevusega võitlemine Internetis

See meede oli juba programmi „Safer Internet plus “ esimene meede. Selle kohaldamisala laiendatakse, nii et see hõlmab kontakti otsimist seksuaalsuhte eesmärgil ja küberkiusamist.

Meetmete eesmärk on vähendada Internetis ringlevate ebaseadusliku sisuga materjalide mahtu ning tõhusalt võidelda võrgus toimuva kahjuliku tegevusega, sealjuures keskendutakse eriti laste seksuaalset kuritarvitamist kajastavatele materjalidele, seksuaalsuhte eesmärgil kontakti otsimisele ja kiusamisele. On tehtud ettepanek rahastada kontaktpunkte, kuhu saab teatada ebaseadusliku sisuga materjalidest ja kahjulikust tegevusest võrgus. Sellised kontaktpunktid peaksid olema tihedalt seotud teiste riiklike meetmetega, näiteks isereguleerimise ja teadlikkuse suurendamisega, ning tegema koostööd Euroopa tasandil, et lahendada piiriüleseid probleeme ja vahetada parimaid tavasid.

Peale selle on meetmete eesmärgiks ebaseadusliku sisuga materjalide ja kahjuliku tegevusega võitlemiseks ettenähtud tehniliste lahenduste väljatöötamise ja rakendamise soodustamine ning koostöö ja parimate tavade vahetamine paljude sidusrühmade vahel Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil.

Võrgukeskkonnas leviva kahjuliku tegevusega, näiteks kiusamise ja seksuaalsuhte eesmärgil kontakti otsimisega võitlemiseks võib vaja minna erinevaid meetodeid ja kogemusi. Programmi eesmärk on kõnealuse tegevusega seotud psühholoogiliste, sotsioloogiliste ja tehniliste probleemide lahendamine ning sidusrühmade vahelise koostöö soodustamine. Nimetatud probleemidega seotud meetmeid võib siduda ka teiste meetmetega.

3.2.2. Teine meede: turvalisema võrgukeskkonna toetamine

See meede seob omavahel kaks programmi „Safer Internet plus “ meedet: esimese eesmärk on pakkuda lapsevanematele abivahendeid (kasutaja vastutus) ja teise eesmärk julgustada iseregulatsiooni.

Meetmete eesmärk on viia kokku sidusrühmad, et leida viisid, kuidas toetada turvalisemat võrgukeskkonda ning kaitsta lapsi materjalide ja tegevuse eest, mis võivad neid kahjustada. See hõlmab sidusrühmade ergutamist, et nad võtaksid endale vastutuse, sidusrühmade koostööd ning kogemuste ja parimate tavade vahetamist Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil; toetatakse isereguleerimise süsteemide väljatöötamist ja rakendamist ning eesmärk on pakkuda kasutajatele vahendeid ja rakendusi, mis aitavad neil kahjuliku tegevusega võidelda.

Uue elemendina pööratakse erilist tähelepanu laste ja noorte kaasamisele, et paremini mõista nende seisukohti ja kogemusi sidustehnoloogiate kasutamisel ning kasutada nende abi teadlikkuse suurendamiseks vajalike meetmete, vahendite, materjalide ja poliitikate loomisel.

3.2.3. Kolmas meede: üldsuse teadlikkuse tagamine

Meetmete eesmärk on suurendada üldsuse, eriti laste, nende vanemate, hooldajate ja haridustöötajate teadlikkust sidustehnoloogiate kasutamise võimalustest ja sellega seotud ohtudest ning võrgukeskkonnas turvalisuse tagamise vahenditest.

Võetakse meetmeid üldsuse teadlikkuse suurendamiseks, milleks antakse piisavalt teavet võimaluste, ohtude ja kogu Euroopas nendega kooskõlastatult võitlemise viiside kohta ning luuakse kontaktpunkte, kust lapsevanemad ja lapsed saavad vastuseid küsimustele võrgukeskkonna ohutu kasutamise kohta. Meetmed toetavad teadlikkust suurendava teabe kulutõhusat edastamist laiale kasutajate ringile.

See meede oli juba oluline element programmis „Safer Internet plus “. Saadud kogemustele tuginedes tehakse täiendavaid jõupingutusi, et edendada koolide kaudu laste teadlikkuse suurendamisele suunatud meetmeid.

Erilist tähelepanu pööratakse selliste teadlikkust tõhusalt suurendavate vahendite ja meetodite väljatöötamisele ja/või kindlaksmääramisele, mida saab kulutõhusalt kogu võrgus kopeerida. Samuti on meetmete eesmärk tagada parimate tavade vahetamine ja piiriülene koostöö Euroopa tasandil.

3.2.4. Neljas meede: teadmistebaasi loomine

See meede on uus, kuigi teatavad programmi „Safer Internet plus “ raames võetud meetmed (Eurobaromeetri uuring, „EU Kids Online“ teemavõrgustik) on juba kaasa aidanud teadmistebaasi loomisele.

Võrgukeskkond ja tehnoloogiate kasutamise uued suundumused muutuvad kiiresti. On vaja luua teadmistebaas, et nõuetekohaselt tegeleda nii olemasolevate kui ka uute kasutusviiside, ohtude ja tagajärgedega ning kaardistada sellega seotud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed aspektid. Omandatud teadmisi kasutatakse programmi rakendamisel ja piisavate meetmete väljatöötamisel kasutajate turvalisuse tagamiseks võrgukeskkonnas.

Meetmete eesmärk on asjaomaste valdkondade uurimistegevuse kooskõlastamine Euroopa Liidus ja väljaspool seda ning teadmiste kogumine (uute) viiside kohta, kuidas lapsed sidustehnoloogiaid kasutavad, sellega seotud ohtude ja võimaliku kahjuliku mõju kohta, mida sidustehnoloogiate kasutamine võib lastele avaldada, sealhulgas tehnilised, psühholoogilised ja sotsioloogilised probleemid. Kõnealuse meetme raames korraldatavad uuringud võivad käsitleda ka teadlikkuse suurendamise meetodeid ja vahendeid, kaas- ja isereguleerimise kavade hindamist, erinevaid tehnilisi ja muid lahendusi ning teisi asjakohaseid uusi valdkondi.

Eespool nimetatud meetmeid ei hõlma teadusuuringuid, mida teostatakse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) raames. Kõnealune programm pakub uurimisvaldkonda, mis käsitleb noortega seotud muutusi elustiilis ja tarbimises; selle raames oleks võimalik teha uurimistööd laste Interneti-turvalisuse valdkonnas[19].

3.2.5. Rahvusvaheline koostöö

Kõikide meetmete lahutamatu osana soodustatakse rahvusvahelist koostööd vastavalt sätestatavatele prioriteetidele.

4. Õiguslik alus

Õiguslik alus on EÜ asutamislepingu artikkel 153, mis käsitleb tarbijakaitset ja oli Euroopa Parlamendi ja nõukogu kokkuleppel esialgse, 1999. aastal vastuvõetud turvalisema Interneti tegevuskava,[20] selle 2003. aastal vastuvõetud kaheaastase pikenduse[21] ja programmi „Safer Internet plus ”[22] õiguslikuks aluseks.

2008/0047 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega kehtestatakse mitmeaastane ühenduse programm Internetti ja teisi kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutavate laste kaitseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 153,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[23]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[24]

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[25]

ning arvestades järgmist:

(1) Interneti levik ja kommunikatsioonitehnoloogiate, näiteks mobiiltelefonide kasutamise kasv on ühenduses jätkuvalt märkimisväärne ning see pakub võrdselt kõikidele kodanikele suurepäraseid osalus-, suhtlemis- ja loomevõimalusi. Jätkuvalt varitsevad lapsi ohud ja esineb tehnoloogia kuritarvitamist ning muutuvate tehnoloogiate ja sotsiaalse käitumise tõttu tekivad uued ohud ja kuritarvitamise viisid. Selleks et soodustada Interneti ja teiste sidustehnoloogiate pakutavate võimaluste ja hüvede kasutamist, on tarvis ka uusi meetmeid nende kasutamise turvalisuse suurendamiseks.

(2) Lissaboni strateegiat edasi arendava strateegia „i2010 – Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest”[26] eesmärk on ühtlustada komisjoni infoühiskonna- ja meediapoliitikat, et suurendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate panust liikmesriikide majandusse. Üheks eesmärgiks on taskukohast ja turvalist lairibasidet, suuremahulist ja mitmekesist infosisu ning digitaalteenuseid pakkuva Euroopa ühtse teaberuumi loomine.

(3) Infoühiskonna digitaalsisuga seotud probleeme käsitlev ühenduse õigusraamistik sisaldab alaealiste kaitset,[27] eraelu kaitset[28] ja vahendusteenuste osutajate vastutust[29] käsitlevaid sätteid. Nõukogu 22. detsembri 2003. aasta raamotsuses 2004/68/JSK laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu võitlemise kohta[30] on liikmesriikidele sätestatud miinimumnõuded kuritegude ja asjakohaste karistuste kindlaksmääramisel. Nõukogu 24. septembri 1998. aasta soovitusele 98/560/EÜ (Euroopa audiovisuaal- ja teabeteenuste sektori konkurentsivõime suurendamise kohta riiklike raamistike edendamise teel, mille eesmärk on saavutada võrreldav ja tõhus alaealiste ja inimväärikuse kaitse)[31] toetuvas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta soovituses alaealiste ja inimväärikuse kaitse ning vastulause esitamise õiguse kohta seoses Euroopa audiovisuaalsete ja online-teabe teenuste sektori konkurentsivõimega[32] on sätestatud riikliku iseregulatsiooni arendamise suunised ning laiendatud soovituse ulatust, nii et see hõlmab meediakirjaoskust, ise- ja kaasregulatsiooni ning seadusandlike organite vahelist koostööd ning kogemuste ja heade tavade vahetamist ning diskrimineerimise vastu võitlemist kõikides meediakanalites.

(4) Jätkuvalt on vaja võtta meetmeid nii lapsi kahjustada võiva kui ka ebaseadusliku infosisu, eriti laste kuritarvitamist kajastavate materjalide suhtes. Sama kehtib ka laste kohta, kes on langenud sellise kahjuliku ja ebaseadusliku tegevuse ohvriks, mis kahjustab neid füüsiliselt ja vaimselt, ning laste kohta, keda ahvatletakse selliseid ennast ja teisi kahjustavaid tegevusi imiteerima.

(5) Õiguslikult siduvates eeskirjades rahvusvahelisele kokkuleppele jõudmine on soovitav, kuid seda ei saavutata kiiresti. Isegi kui kokkuleppele jõutakse, ei piisa sellest, et tagada eeskirjade rakendamine või ohtu sattunute kaitsmine.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. jaanuari 1999. aasta otsuses nr 276/1999/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse mitmeaastane tegevuskava Interneti ja uute sidustehnoloogiate ohutu kasutamise edendamiseks, et eelkõige laste ja alaealiste kaitseks võidelda ebaseadusliku ja kahjuliku infosisu vastu[33] (turvalisema Interneti tegevuskava 1998-2004),[34] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta otsuses nr 854/2005/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse mitmeaastane programm Interneti ja uute sidustehnoloogiate turvalisema kasutamise edendamiseks[35] (programm „Safer Internet plus ” 2005–2008), on sätestatud ühendusepoolne rahastamine, mis on edukalt soodustanud eri algatusi ning andnud Euroopa lisaväärtust, nagu on näidanud Euroopa Parlamendile, nõukogule ja regioonide komiteele esitatud programmihinnangud[36].

(7) Lisaks eelmiste programmide hindamise tulemustele on mitmed Eurobaromeetri uuringud ja avalikud arutelud selgelt näidanud vajadust säilitada ebaseadusliku sisuga materjalidest teatamise ning liikmesriikides teadlikkuse suurendamise meetmed.

(8) Tehnoloogia areng, muutused selles, kuidas täiskasvanud ja lapsed kasutavad Internetti ja teisi kommunikatsioonitehnoloogiaid, ning sotsiaalse käitumise muutumine on kaasa toonud uued lapsi varitsevad ohud. Tõhusate meetmete väljatöötamiseks kasutatavat teadmistebaasi tuleb täiendada, et nimetatud muutusi paremini mõista. Meetmeid ja tegevusi tuleb eri viisil ja üksteist täiendavalt omavahel kombineerida: näiteks tugitehnoloogiate edasiarendamine, parimate tavade levitamine tegevusjuhendite tarvis, mis koondavad üldtunnustatud käitumisnorme, või tööstusharuga koostöö tegemine kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks.

(9) Probleemi ülemaailmset iseloomu arvesse võttes on rahvusvaheline koostöö esmatähtis. Ebaseaduslikke materjale võidakse toota ühes riigis ja hoida teises riigis asuvas serveris, kuid vaadata ja alla laadida kõikjal maailmas. Rahvusvahelist koostööd, mida on soodustanud ühenduse võrgustikud, tuleb tugevdada, et paremini kaitsta lapsi kolmandaid riike hõlmavate piiriüleste ohtude eest. Parimate tavade vahetamine Euroopa organisatsioonide ja mujal maailmas asuvate organisatsioonide vahel võib olla vastastikku kasulik.

(10) Meetmed, mida komisjon on volitatud vastu võtma talle käesoleva otsusega antud rakendusvolituste kohaselt, on põhimõtteliselt korraldusmeetmed, mis on seotud oluliselt eelarvet mõjutava programmi rakendamisega nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)[37] artikli 2 punkti a tähenduses. Seega tuleks sellised meetmed vastu võtta nimetatud otsuse artiklis 4 sätestatud korralduskomitee menetluse kohaselt.

(11) Komisjon peaks tagama seonduvate ühenduse algatuste ja programmide vastastikuse täiendavuse ja koostoime.

(12) Käesolevas otsuses tuleks sätestada kogu programmi ajaks finantsraamistik, mis oleks eelarvepädevate institutsioonide jaoks edaspidi peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)[38] punkti 37 tähenduses.

(13) Kuna käsitletavate küsimuste riikidevahelist iseloomu arvestades ei saa liikmesriigid täielikult saavutada kavandatavate meetmete eesmärke ning seega oleks meetmete üleeuroopalise ulatuse ja toime tõttu neid eesmärke võimalik lihtsam saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(14) Käesolevas otsuses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid, eriti selle artikleid 7, 8 ja 24,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Programmi eesmärk

1. Käeoleva otsusega kehtestatakse ühenduse programm Interneti ja uute kommunikatsioonitehnoloogiate turvalisema kasutamise edendamiseks, eriti juhul, kui kasutajaks on lapsed, ning võrgukeskkonnas levivate ebaseadusliku sisuga materjalide ja kahjuliku tegevuse vastu võitlemiseks.

Programmi nimetus on „Turvalisema Interneti programm” (edaspidi „programm”).

2. Programmi üldeesmärgi saavutamiseks nähakse ette järgmised tegevussuunised:

a) ebaseadusliku sisuga materjalide vähendamine ja kahjuliku tegevusega võitlemine võrgus;

b) turvalisema võrgukeskkonna edendamine;

c) üldsuse teadlikkuse tagamine;

d) teadmistebaasi loomine.

Nimetatud tegevussuundades rakendatavad meetmed on sätestatud I lisas.

Programmi rakendatakse vastavalt III lisale.

Artikkel 2

Osalemine

1. Programm on osalemiseks avatud liikmesriikides asutatud juriidilistele isikutele.

2. Samuti on see osalemiseks avatud:

a) Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepinguosalistes Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikides asutatud juriidilistele isikutele EMP lepingus sätestatud tingimustel;

b) sellistes läbirääkija- ja kandidaatriikides, kes saavad abi ühinemiseelse strateegia raames, asutatud juriidilistele isikutele kooskõlas üldpõhimõtete ja tingimustega, mis on ette nähtud raamlepingus ja assotsiatsiooninõukogu otsustes nende riikide ühenduse programmides osalemise kohta;

c) Lääne-Balkani riikides ja Euroopa naabruspoliitika partnerriikides asutatud juriidilistele isikutele kooskõlas korraga, mis kehtestatakse nende riikide ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevate raamlepingute alusel;

d) ühendusega rahvusvahelise lepingu sõlminud kolmandates riikides asutatud juriidilistele isikutele, kui asjaomane riik toetab vastavalt nimetatud lepingu tingimustele või selle alusel programmi rahaliselt;

e) punktides a, b, c ja d nimetamata kolmandates riikides asutatud juriidilistele isikutele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele III lisas sätestatud tingimustel.

Artikkel 3

Komisjoni pädevus

1. Komisjon vastutab programmi rakendamise eest.

2. Komisjon koostab käesoleva otsuse alusel tööprogrammi.

3. Järgmisi toiminguid teeb komisjon artikli 4 lõikes 2 sätestatud korras:

a) tööprogrammi vastuvõtmine ja muutmine, sh rahvusvahelise koostöö prioriteetsete valdkondade kindlaksmääramine;

b) mis tahes kõrvalekaldumine III lisas sätestatud eeskirjadest;

c) programmi hindamise meetmete rakendamine.

4. Komisjon teavitab artiklis 4 nimetatud komiteed programmi rakendamisel tehtud edusammudest.

Artikkel 4

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artiklit 8.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtaeg on kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 5

Järelevalve ja hindamine

1. Ühenduse toetuse tulemusliku kasutamise kindlustamiseks tagab komisjon, et käesoleva otsuse kohased toimingud tuleb eelnevalt heaks kiita, nende puhul tuleb kasutada järelevalvet ja neile tuleb anda järelhinnang.

2. Komisjon teostab käesoleva programmi alusel rakendatavate projektide järelevalvet. Komisjon hindab projektide teostamise viisi ja mõju, et kindlaks teha, kas esialgsed eesmärgid on saavutatud.

3. Hiljemalt [kuupäev kaks ja pool aastat pärast avaldamise kuupäeva] esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande artikli 1 lõikes 2 osutatud tegevussuundade rakendamise kohta.

Komisjon esitab programmi lõpus lõpliku hindamisaruande.

Artikkel 6

Finantssätted

1. Programm hõlmab viieaastast ajavahemikku, mis algab 1. jaanuaril 2009.

2. Programmi rakendamise võrdlussumma ajavahemikul 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2013 on 55 miljonit eurot.

Eelarvepädev institutsioon kinnitab ajavahemiku 2009–2013 iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires.

3. Kulude suunav jaotus on esitatud II lisas.

Artikkel 7

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA MEETMED

Sissejuhatus

Programmi eesmärk on Interneti ja uute kommunikatsioonitehnoloogiate turvalisema kasutamise edendamine, eriti juhul, kui kasutajaks on lapsed, ning võrgukeskkonnas levivate ebaseadusliku sisuga materjalide ja kahjuliku tegevuse vastu võitlemine.

Nimetatud eesmärgi saavutamiseks keskendub programm lõppkasutajate, eelkõige laste, nende vanemate, hooldajate ja haridustöötajate praktilisele abistamisele, ergutades erinevate huvirühmade koostööd.

Programmi üldeesmärk on edendada Interneti ja teiste kommunikatsioonitehnoloogiate (edaspidi „sidustehnoloogiad”) turvalisemat kasutamist, eriti kui kasutajaks on lapsed, edendada turvalist võrgukeskkonda, vähendada võrgus levivate ebaseadusliku sisuga materjalide hulka, võidelda võimaliku võrgus toimuva kahjuliku tegevusega ning tagada üldsuse teadlikkus võrgus varitsevatest ohtudest ja ettevaatusabinõudest.

Ohtudele tervikliku lähenemisviisi tagamiseks juhtudel, kui materjale ja teenuseid võidakse kasutada nii võrgus kui ka väljaspool seda, näiteks videomängude puhul, võib programm hõlmata mõlemat liiki juurdepääsu ja kasutamist.

Programmi rakendatakse nelja üldise tegevussuuna kaudu.

1. Ebaseadusliku sisuga materjalide hulga vähendamine ja kahjuliku tegevusega võitlemine Internetis

1. Üldsuse jaoks kontaktpunktide loomine, kuhu saab teatada võrgus levivatest ebaseadusliku sisuga materjalidest ja toimuvast kahjulikust tegevusest. Meetmed peaksid tagama, et need kontaktpunktid on tõhusad ja üldsusele kättesaadavad ning tihedalt seotud teiste riiklike meetmetega; Euroopa tasandil tuleks teha koostööd, et lahendada piiriüleseid probleeme ja vahetada parimaid tavasid.

2. Võitlemine kahjuliku tegevuse, eriti kiusamise ja seksuaalsuhte eesmärgil kontakti otsimisega. Meetmete eesmärk on võidelda olukordadega, kus täiskasvanu püüab lapsega Internetis sõbraks saada, et teda seksuaalselt kuritarvitada, ning kiusamisega. Meetmed tegelevad nimetatud tegevustega seotud tehniliste, psühholoogiliste ja sotsioloogiliste probleemidega ning soodustavad sidusrühmade vahelist koostööd ja kooskõlastamist.

3. Ebaseadusliku sisuga materjalide ja kahjuliku tegevusega võitlemiseks ettenähtud tehniliste lahenduste rakendamisele kaasaaitamine. Meetmetega soodustatakse selliste sidusrühmadele üldiseks kasutamiseks mõeldud tõhusate tehniliste vahendite väljatöötamist ja rakendamist, mis on ette nähtud ebaseadusliku sisuga materjalide ja kahjuliku tegevusega võitlemiseks.

4. Sidusrühmade koostöö ning teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamise edendamine riigi ja Euroopa tasandil. Meetmete eesmärk on parandada võrgus levivate ebaseadusliku sisuga materjalide ja kahjuliku tegevusega kokku puutuvate sidusrühmade tegevuse kooskõlastamist ning soodustada kõnealuste sidusrühmade osalemist ja kaasamist.

5. Koostöö ning teabe ja kogemuste vahetamise edendamine rahvusvahelisel tasandil. Meetmete eesmärk on koostöö parandamine kolmandate riikidega, võrgus levivate ebaseadusliku sisuga materjalide ja kahjuliku tegevusega võitlemise ühtlustamine rahvusvahelisel tasandil ning ühtsete lähenemisviiside ja töömeetodite väljatöötamise toetamine.

2. Turvalisema võrgukeskkonna toetamine

Meetmed viivad kokku sidusrühmad eesmärgiga leida võimalusi võrgukeskkonna turvalisemaks muutmiseks ja laste kaitsmiseks materjalide eest, mis võivad neid kahjustada. Peamised kavandatavad meetmed on järgmised.

1. Sidusrühmade koostöö ning teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamise edendamine. Meetmete eesmärk on parandada koostööd, ühtlustada lähenemisviise laste jaoks turvalisema võrgukeskkonna loomisele ning võimaldada parimate tavade ja töömeetodite vahetamist. Meetmete eesmärk on pakkuda sidusrühmadele avatud keskkonda, kus nad saavad arutada küsimusi, mis on seotud võrgukeskkonna turvalisemaks muutmisega ja laste kaitsmisega eri keskkondades levivate materjalide eest, mis võivad neid kahjustada.

2. Sidusrühmade ergutamine, et nad töötaksid välja piisavad iseregulatsiooni süsteemid ja neid rakendaksid. Meetmete eesmärk on soodustada iseregulatsiooni algatuste loomist ja rakendamist ning julgustada sidusrühmi võtma kõikide uute tehnoloogiate ja teenuste väljatöötamisel arvesse laste turvalisust.

3. Laste ja noorte turvalise võrgukeskkonna loomisse kaasamise edendamine. Meetmete eesmärk on kaasata lapsi ja noori, et paremini mõista nende seisukohti ja kogemusi sidustehnoloogiate kasutamisel ning arvamusi selle kohta, kuidas luua laste jaoks turvalisemat võrgukeskkonda.

4. Võrgus leviva kahjuliku tegevusega võitlemise vahendite kohta piisava teabe andmine. Meetmete eesmärk on anda rohkem teavet selle kohta, kuidas toimivad ja kui tõhusad on võrgus leviva kahjuliku tegevusega võitlemise vahendid, ning varustada kasutajad teabe, vahendite ja rakendustega, mis toetavad neid piisavalt eri keskkondades leviva kahjuliku tegevusega võitlemisel.

5. Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil kasutatavate lähenemisviiside kokkusobivuse tagamine. Meetmete eesmärk on soodustada sidusrühmade vahelist koostööd ning teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil.

3. Üldsuse teadlikkuse tagamine

1. Üldsuse teadlikkuse suurendamine ja teabe levitamine sidustehnoloogiate turvalisema kasutamise kohta. Meetmetega suurendatakse üldsuse teadlikkust seeläbi, et antakse neile kogu Euroopas kooskõlastatult teavet võimaluste, ohtude ja ohtudega võitlemise meetodite kohta. Meetmed toetavad teadlikkust suurendava teabe kulutõhusat edastamist laiale kasutajate ringile.

2. Selliste kontaktpunktide loomine, kust lapsevanemad ja lapsed saavad vastuseid küsimustele, kuidas tagada enda turvalisus võrgus. Meetmete eesmärk on anda kasutajatele võimalus teadlike ja vastutustundlike valikute tegemiseks, milleks antakse neile asjakohast teavet ning nõu ettevaatusabinõude kohta, millega tagada enda turvalisus võrgus.

3. Tõhusate ja tasuvate teadlikkuse suurendamise meetodite ja vahendite loomise soodustamine. Meetmete eesmärk on täiustada asjakohaseid teadlikkuse suurendamise meetodeid ja vahendeid, et muuta need pikemas perspektiivis tõhusamaks ja tasuvamaks.

4. Parimate tavade vahetamise ja piiriülese koostöö tagamine Euroopa tasandil. Võetakse meetmeid, et tagada tõhus piiriülene koostöö ning parimate tavade, vahendite, meetodite, kogemuste ja teabe vahetamine Euroopas.

5. Parimate tavade vahetamise ja koostöö tagamine rahvusvahelisel tasandil. Meetmete eesmärk on edendada koostööd ning parimate tavade, vahendite, meetodite, kogemuste ja teabe vahetamist rahvusvahelisel tasandil, et soodustada ühtseid lähenemisviise ja töömeetodeid ning muuta ülemaailmsed algatused tõhusamaks, tasuvamaks ja ulatuslikumaks.

4. Teadmistebaasi loomine

Meetmete eesmärk on teadmistebaasi loomine, et piisaval määral tegeleda nii olemasolevate kui ka uute võrgukeskkonna kasutusviisidega ning nendega seotud ohtude ja tagajärgedega, selleks et töötada välja piisavad meetmed, mis tagavad turvalise võrgu kõikidele kasutajatele. Peamised kavandatavad meetmed on järgmised.

1. Asjassepuutuvates valdkondades läbiviidavaid uuringuid hõlmava lähenemisviisi kooskõlastamine. Meetmetega viiakse ühise jõupingutuse tulemusel kokku teadlased ja eksperdid, kes tegelevad Euroopas laste turvalisuse tagamisega võrgus, soodustatakse rahvusvahelist koostööd ja kooskõlastamist ning luuakse ajakohastatud ülevaated olemasolevatest ja uutest uuringutest.

2. Ajakohastatud teabe pakkumine selle kohta, kuidas lapsed sidustehnoloogiaid kasutavad. Võetakse meetmeid ajakohastatud teabe kogumiseks selle kohta, kuidas lapsed sidustehnoloogiaid kasutavad ning kuidas lapsed, nende vanemad ja hooldajad kasutavad võimalusi ja väldivad ohte. Meetmed hõlmavad nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid aspekte. Meetmete eesmärk on suurendada teadmisi strateegiatest, mida lapsed ja noored ise kasutavad võrgukeskkonnas varitsevate ohtudega toimetulemiseks, ning hinnata kõnealuste strateegiate tõhusust.

3. Laste ohvristamist võrgus käsitleva uurimistöö toetamine. Meetmete eesmärk on uurida tehnilisi, psühholoogilisi ja sotsioloogilisi küsimusi, mis on seotud laste ohvristamisega võrgus, sh kiusamise, seksuaalsuhte eesmärgil kontakti otsimise ja võrgus levivate, laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavate materjalidega ning uute tegevustega, mis võivad lapsi ohustada.

4. Sidustehnoloogiate turvaliste kasutusviiside uurimise edendamine. Meetmed võivad hõlmata teadlikkuse suurendamise meetodite ja vahendite, tõhusate kaas- ja iseregulatsiooni kavade, eri tehniliste ja muude lahenduste tõhususe ning muude asjakohaste küsimuste uurimist ja katsetamist.

5. Teadmiste suurendamine valdkonnas, mis hõlmab praeguste ja uute tehnoloogiate kasutamise mõju lastele ja noortele. Meetmete eesmärk on paremini mõista, millist psühholoogilist, käitumuslikku ja sotsioloogilist mõju avaldab lastele ja noortele sidustehnoloogiate kasutamine – alates kahjuliku sisuga materjalidega kokkupuutumise ja kahjuliku tegevuse ohvriks langemise mõjust kuni seksuaalsuhte eesmärgil kontakti otsimise ja kiusamise mõjuni – eri keskkondades alates arvutitest ja mobiiltelefonidest kuni videomängude ja teiste uute tehnoloogiateni.

II LISA KULUDE SUUNAV JAOTUS

Ebaseadusliku sisuga materjalide hulga vähendamine ja kahjuliku tegevusega võitlemine Internetis | 30–35 % |

Turvalisema võrgukeskkonna toetamine | 5–10 % |

Üldsuse teadlikkuse tagamine | 45–50 % |

Teadmistebaasi loomine | 8–15 % |

1. III LISAPROGRAMMI RAKENDAMISE MEETODID

(1) Komisjon rakendab programmi I lisas sätestatud tehniliste eeskirjade kohaselt.

(2) Programmi rakendatakse järgmiste meetmete kaudu.

A. Kaasrahastatavad meetmed

1. Katseprojektid ja parimaid tavasid käsitlevad meetmed; sihtotstarbelised projektid programmiga seotud valdkondades, sealhulgas projektid, mis näitavad parimaid tavasid või hõlmavad olemasoleva tehnoloogia uuenduslikke kasutusi.

2. Võrgustikud ja riiklikud meetmed, mis toovad kokku mitmeid sidusrühmi, et tagada tegevus kogu Euroopa Liidus ning hõlbustada kooskõlastamist ja teadmiste edastamist.

3. Üleeuroopaline võrdlev uuring selle kohta, mil viisil täiskasvanud ja lapsed kasutavad sidustehnoloogiaid, millised on sellest tulenevad ohud ja kahjuliku tegevuse mõjud lastele ning selle käitumuslikud ja psühholoogilised aspektid; keskendutakse laste seksuaalsele kuritarvitamisele seoses sidustehnoloogiate kasutamisega, käitumise muutumisest või tehnoloogia arengust tulenevate uute ohtlike olukordade uurimisele jne.

4. Tehnoloogia kasutamise projektid.

B. Lisameetmed

Lisameetmetega toetatakse programmi rakendamist või tulevaste meetmete ettevalmistamist.

1. Võrdlus- ja arvamusuuringud sidustehnoloogiate turvalisema kasutamise andmete saamiseks kõikide liikmesriikide kohta usaldusväärsete ja võrreldavate meetodite abil.

2. Selliste tehnoloogiate tehniline hindamine, mis on välja töötatud Interneti ja uute sidustehnoloogiate turvalisema kasutamise edendamiseks (nt filtreerimine).

3. Uuringud programmi ja selle meetmete toetuseks.

4. Teabevahetus konverentside, seminaride, töörühmade või muude kohtumiste kaudu ja rühmades toimuva tegevuse juhtimine.

5. Teabe levitamise, teavitamise ja kommunikatsiooniga seotud meetmed.

(3) Kooskõlas artikli 2 lõike 2 punktiga e võivad rahvusvahelised organisatsioonid ja kolmandates riikides asutatud juriidilised isikud osaleda kaasrahastatavates meetmetes, mida rahastab või ei rahasta ühendus, järgmistel tingimustel:

i) meede peab kuuluma tööprogrammis kindlaksmääratud rahvusvahelise koostöö prioriteetide hulka. Kõnealused prioriteedid võib määratleda teemavaldkonna või geograafilise kriteeriumi või mõlema alusel;

ii) tööprogrammis võib kindlaks määrata lisakriteeriumid ja -tingimused, mida rahvusvahelised organisatsioonid ja kolmandates riikides asutatud juriidilised isikud peavad täitma ühenduse toetuse saamiseks.

(4) Kaasrahastatavad meetmed valitakse välja komisjoni veebisaidil avaldatud projektikonkursside alusel vastavalt kehtivatele finantssätetele.

(5) Ühenduse toetuse saamise taotlustele tuleks vajaduse korral lisada rahastamiskava, milles loetletakse kõik projektide rahastamise komponendid, sealhulgas ka ühenduselt taotletav rahaline toetus ja kõik muudest allikatest taotletud või saadud toetused.

(6) Täiendavaid meetmeid rakendatakse kooskõlas kehtivate rahandussätetega pakkumismenetluste kaudu.

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, millega kehtestatakse mitmeaastane ühenduse programm Internetti ja teisi kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutavate laste kaitseks

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Poliitikavaldkond: infoühiskond

Meede/Meetmed: elektronsidepoliitika ja võrguturvalisus

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seotud tehnilise ja haldusabi read (endised B..A read)), sh järgmised nimetused:

09 02 02

09 01 04 04

3.2. Meetme ja finantsmõju kestus:

2009 – 2013

Eelarve tunnusjooned ( lisage vajadusel ridu )

09 02 02 | Mittekohustuslik | Liigendatud[39] | JAH | JAH | JAH | Nr 1A |

09 010 404 | Mittekohustuslik | Liigendamata[40] | JAH | JAH | JAH | Nr 1A |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | aasta n | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj | Kokku |

Tegevuskulud[41] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | a | 10.7 | 10.7 | 10.7 | 10.7 | 10.7 | 53.5 |

Maksete assigneeringud | b | 5.08 | 6.61 | 9.55 | 10.05 | 22.21 | 53.5 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[42] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c | 0.3 | 0.3 | 0.3 | 0.3 | 0.3 | 1.5 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 55.0 |

Maksete assigneeringud | b+c | 0.3 | 5.38 | 6.91 | 9.85 | 10.35 | 22.21 | 55.0 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[43] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d | 1.249 | 1.249 | 1.249 | 1.249 | 1.249 | 1.249 | 7.494 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e | 0.067 | 0.067 | 0.067 | 0.067 | 0.067 | 0.024 | 0.359 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) kokku | a+c+d+e | 12.316 | 12.316 | 12.316 | 12.316 | 12.316 | 1.273 | 62.853 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) kokku | b+c+d+e | 1.616 | 6.696 | 8.226 | 11.166 | 11.666 | 23.483 | 62.853 |

Kaasrahastamise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustada) poolset kaasrahastamist, peaks allpool esitatud tabelis näitama, milline on selle kaasrahastamise hinnanguline tase.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | aasta n | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj | Kokku |

…………………… | f |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasrahastamine) KOKKU | a+c+d+e+f |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

( Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[44] sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3. Finantsmõju tuludele

( Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meetme rakendamist [aasta n-1] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personal kokku | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Jätkuvalt on vaja võtta meetmeid võrgukeskkonnas leiduvate ebaseadusliku sisuga materjalide ja kahjuliku tegevusega seotud probleemide lahendamiseks, turvalisema võrgukeskkonna edendamiseks ja selleks, et tagada üldsuse teadlikkus võrgukeskkonnas varitsevatest ohtudest ja rakendatavatest ettevaatusabinõudest. Samuti on vaja laiendada programmi kohaldamisala, et keskenduda sotsiaalselt kaitsetute laste kaitsmisele võrgukeskkonnas, eriti olukorras, kus isik otsib lapsega sõprust, et teda seksuaalselt kuritarvitada ja kiusata, millel on lapse jaoks rasked ja pikaajalised tagajärjed. Eespool kirjeldatud probleemide lahendamiseks on vaja rohkem teadmisi.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Ühendus soodustab parimate tavade juurutamist liikmesriikides, selleks annab ta juhtnööre, toetab Euroopa tasandi võrdlusuuringuid ja võrgustumist ning täiendab teadmistebaasi. Riigi tasandi meetmed aitavad mõju suurendada, et parimaid tavasid paremini levitada. Kontrollitud vahendite, meetodite, strateegiate ja tehnoloogiate korduvkasutamine või juurdepääs Euroopa tasandi ajakohastatud andmetele suurendab liikmesriigi tasandi meetmete tasuvust ja mõju.

Programmi eesmärk on saavutada võrgustumise ja ELi algatuste kaudu maksimaalne koostoime riikide meetmetega. Kavandatavad meetmed toetuvad osaliselt eelmiste meetmete rakendamisel saadud tulemustele ning täiendavad teiste ELi programmide ja algatuste (näiteks programmide „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine”, „Aktiivsed noored”, „Daphne III”) raames rakendatud meetmeid, et vältida dubleerimist ja viia mõju maksimumini.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Eesmärgid on järgmised:

2. ebaseadusliku sisuga materjalide hulga vähendamine ja kahjuliku tegevusega võitlemine võrgus;

3. turvalisema võrgukeskkonna edendamine;

4. üldsuse teadlikkuse tagamine;

5. teadmistebaasi loomine.

Tegevuseesmärkidega täpsustatakse sihid, mis aitavad eespool nimetatud eesmärke saavutada.

Tegevuseesmärgid | Näitajad |

Ebaseadusliku sisuga materjalid ja kahjulik tegevus/infosisu |

Kontaktpunktid, kuhu elanikud saavad rikkumistest teatada | Kontaktpunktide arv / liikmesriikide kaetus; saadud teadete, politseitoimingute, suletud veebilehtede arv; üldsuse teadlikkuse tase |

Kahjulik tegevus võrgus | Üldsuse teadlikkuse tase |

Tehnilised lahendused | Projektide arv |

Turvalisema võrgukeskkonna edendamine |

Tööstusharu kaasamine | Korraldatud kohtumiste/konverentside arv ja neil osalemine. Iseregulatsiooni toimingute arv |

Sidusrühmade vaheline koostöö | Korraldatud kohtumiste/konverentside arv ja neil osalemine. Projektide ja algatuste arv |

Teavitustöö |

Kasutajatele võimaluste loomine turvalisuse tagamiseks võrgus | Kasutajate teadlikkus |

Kooskõlastatud jõupingutused teadlikkuse suurendamiseks ja turvalisust käsitlevate materjalide levitamiseks | Kontaktpunktide arv / liikmesriikide kaetus; kaasatud töötajate ja teadlikkuse suurendamise ürituste arv; sidusrühmade arv, kellega on kontakti võetud; nähtavus; teadlikkuse tase |

Teadlikkuse suurendamise meetodid ja vahendid | Samaaegselt kasutatavate meetodite/vahendite arv |

Laste kaasamine turvalisema võrgukeskkonna loomisse | Laste arv / tegevuste arv, kuhu lapsed on kaasatud |

Teadmistebaasi loomine |

Kooskõlastatud uuringud ELis | Teemade ja riikide arv |

Ajakohastatud andmebaas | Projektide/trükiste arv |

Teadmiste suurendamine valdkonnas, mis hõlmab strateegiaid, mida lapsed ise kasutavad võrguga seotud ohtude vältimiseks | Projektide/trükiste arv |

Võrgukeskkonnas laste seksuaalset ekspluateerimist käsitlevad uuringud | Projektide/trükiste arv |

Kõik meetmed |

Sidusrühmade vaheline koostöö ning teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetus ELi/rahvusvahelisel tasandil | Korraldatud kohtumiste/konverentside arv ja neil osalemine. |

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

( Tsentraliseeritud haldamine

( Otse, haldajaks on komisjon

Rakendamisel järgitakse komisjoni tavapärast lähenemisviisi toetustele ja kaasrahastamisele ning meetmetele, mida rahastatakse täielikult ühenduse eelarvest üksikasjaliku finantstaotluse alusel. Toetust antakse projektikonkursside ja pakkumismenetluste kaudu.

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalve kord

Programmi rakendamise ja järelevalve eest vastutavad komisjoni ametnikud. Järelevalve põhineb:

- abisaajatelt saadud teabel (tegevus- ja finantsaruannetel);

- projektikülastustel;

- programmis osalejate tegevuse kohta saadud tagasisidel;

- kõikides projektides sisalduvatel hindamise ja tulemuslikkuse näitajatel.

Ühekordsete projektide, näiteks seminaride ja konverentside kohapealne järelevalve ja välishindamine toimub juhuvaliku ja/või ohutegurite alusel.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Kättesaadava teabe uuringute (inglise keeles ’desk-research’), muude ühendusesiseste ja -väliste uuringute ning avalike arutelude alusel on tehtud põhjalik mõjuhinnang ja eelhindamine, sh kulude-tulude analüüs.

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed

Euroopa Liit on olnud kõnealuses valdkonnas eestvedajaks alates 1996. aastast. Sõltumatud eksperdid on eelnevaid meetmeid mitu korda hinnanud, rõhutanud nende olulist panust lapsi varitsevate ohtudega tegelemisel ning soovitanud meetmetega jätkata.

Soovitused on esitatud hindamisaruannetes ja Eurobaromeetri uuringus. Omandatud kogemusi on võetud arvesse uue programmi eesmärkide ja selle raames võetavate meetmete ulatuse kindlaksmääramisel.

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Programmi vahehindamine toimub selle keskel. Hinnatakse programmi tulemusi, tõhusust ja rakendamise loogikat ning vajaduse korral sõnastatakse soovitused programmi meetmete ümbersuunamiseks.

Meetme mõjule keskenduv järelhindamine korraldatakse programmi lõpus.

7. Pettusevastased meetmed

Rahastamisotsustes ning komisjoni ja toetusesaajate vahelistes lepingutes tagatakse komisjonile ja kontrollikojale Euroopa Ühenduse toetuse saajate kohapealse kontrollimise võimalus ning volitused nõuda kõigi selliste lepingute ja juriidiliste kohustuste raames tehtud kulutuste tõendamist viie aasta jooksul pärast lepinguperioodi lõppemist. Kohapealne auditeerimine korraldatakse juhul, kui seda peetakse vajalikuks.

Toetusesaajad on kohustatud esitama tegevus- ja finantsaruanded. Neid aruandeid analüüsitakse sisu ja kulude abikõlblikkuse seisukohalt, võttes arvesse majanduse ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid.

Rahastamislepingutele lisatakse haldus- ja finantsteave, mis selgitab kulude kõlblikkust selliste lepingute raames. Kui see on asjakohane, piirdub rahastatavate projektide kontrollimise ja auditeerimise hõlbustamiseks teatavate kuluelementide katmine Euroopa Ühenduse vahenditest artiklitega, mis on toetusesaaja raamatupidamiskorralduses reaalsed, tuvastatavad ja tõendatavad.

Vastavalt finantsmääruses (artiklid 93–96) sätestatule võib komisjon riigihangete puhul määrata kandidaatidele või pakkujatele, kelle osalemine hankes on ühe sätestatud tingimuse kohaselt välistatud, halduskaristuse või rahatrahvi.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametnikud või ajutine personal[48] (XX 01 01) | A*/AD | 4 | 4 | 4 | 4 | 4 | 4 |

B*, C*/AST | 5 | 5 | 5 | 5 | 5 | 5 |

Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal[49] | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 |

Artikli XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal[50] |

KOKKU | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

- Programmi juhtimine: kutsed, tööprogramm, komisjoni menetlus.

- Projektijuhtimine: rakendamise järelevalve, projekti kulude jälgimine, tehniline abi.

- Konverentside, töötubade ja seminaride, teavituskampaaniate, turvalisema Interneti päeva ning turvalisema Interneti foorumi korraldamine või järelevalve.

- Rahastamata tegevuste rakendamine.

- Koostöö asjakohaste komisjoni talitustega.

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

(Rohkem kui ühe variandi nimetamisel märkige palun ametikohtade arv iga variandi puhul)

( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Muu tehniline ja haldusabi | 0.3 | 0.3 | 0.3 | 0.3 | 0.3 | 1.5 |

– sise- |

– välis- |

Tehniline ja haldusabi kokku | 0.3 | 0.3 | 0.3 | 0.3 | 0.3 | 1.5 |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametnikud ja ajutine personal (XX 01 01) | 1.053 | 1.053 | 1.053 | 1.053 | 1.053 | 1.053 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustada eelarverida) | 0.196 | 0.196 | 0.196 | 0.196 | 0.196 | 0.196 |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 1.249 | 1.249 | 1.249 | 1.249 | 1.249 | 1.249 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1. Ametnikud ja ajutine personal: 9 ametnikku * 117 000 eurot. Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal: 2 lepingulist töötajat * 63 000 eurot ja 1 riikide lähetatud ekspert * 70 000 eurot. |

Arvestus – Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1. |

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

XX 01 02 11 01 – Lähetused | 0.024 | 0.024 | 0.024 | 0.024 | 0.024 | 0.024 | 0.144 |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[52] | 0.043 | 0.043 | 0.043 | 0.043 | 0.043 | 0.215 |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2 Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | 0.067 | 0.067 | 0.067 | 0.067 | 0.067 | 0.024 | 0.359 |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

Lähetused – 30 lähetust aastas × 800 eurot ELi piires.

Komiteed – 2 kohtumist aastas × 1 osaleja × 27 liikmesriiki × 800 eurot.

[1] Käesolevas seletuskirjas märgib termin „sidustehnoloogiad” Internetile juurdepääsuks kasutatavaid tehnoloogiaid ja teisi kommunikatsioonitehnoloogiaid. Lisaks on mõningatel juhtudel, näiteks videomängude puhul, materjale ja teenuseid võimalik kasutada nii võrgus kui ka väljaspool võrku ning mõlemad võivad olla laste turvalisuse seisukohast olulised.

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 276/1999/EÜ, 25. jaanuar 1999 (EÜT L 33, 6.2.1999, lk 1):

http://ec.europa.eu/information_society/activities/sip/docs/html/decision/276_1999_EC.htm.

[3] Turvalisema Interneti tegevuskava 1999–2004, programm „Safer Internet plus “ 2004–2008.

[4] KOM(2006) 663 ja lõpphinnang ühenduse mitmeaastase tegevuskava (2003–2004) rakendamise kohta, IDATE, mai 2006, lk 4:http://ec.europa.eu/information_society/activities/sip/docs/prog_evaluation/final_evaluation_report_en_siap_06112006.pdf.

[5] KOM(2006) 661.

[6] http://ec.europa.eu/saferinternet.

[7] Nõukogu soovitus 98/560/EÜ, 24. september 1998:http://europa.eu/scadplus/leg/en/lvb/l24030b.htm.

[8] Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus 2006/952/EÜ, 20. detsember 2006 (ELT L 378, 27.12.2006).

[9] http://conventions.coe.int/Treaty/en/Treaties/Html/185.htm.

[10] Ministrite komitee võttis konventsiooni vastu ministrite asetäitjate 1002. kohtumisel.Konventsioon avati allakirjutamiseks Euroopa Nõukogu justiitsministrite konverentsil 25. ja 26. oktoobril 2007.

[11] Nõukogu raamotsus, 20. jaanuar 2004, laste seksuaalse ekspluateerimise ja lapsporno vastu võitlemise kohta (2004/68/JHA).

[12] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Regioonide Komiteele, KOM(2007) 267 (lõplik), 22.5.2007.

[13] KOM(2006) 367, 4.7.2006.

[14] Nõukogu järeldused 16457/07, 12. detsember 2007.

[15] Küberkuritegevust käsitlev teatis, lk 9.

[16] http://www.iwf.org.uk/media/news.196.htm.

[17] http://www.interpol.int/Public/News/2007/ChildConf20070606.asp.

[18] Uuring Eurobaromeeter 2007: http://ec.europa.eu/information_society/activities/sip/docs/eurobarometer/qualitative_study_2007/summary_report_en.pdf.

[19] 4. teemavaldkonna („Sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused“) tegevus nr 3 („Ühiskonna põhisuundumused ja nende mõju“).

[20] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 276/1999/EÜ, 25. jaanuar 1999 (EÜT L 33, 6.2.1999, lk 1).

[21] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1151/2003/EÜ, 16. juuni 2003 (EÜT L 162, 1.7.2003, lk 1).

[22] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 854/2005/EÜ, 11. mai 2005, millega kehtestatakse ühenduse mitmeaastane programm Interneti ja uute sidustehnoloogiate turvalisema kasutamise edendamiseks (ELT L 149, 11.6.2005, lk 1).

[23] ELT C […], […], lk […].

[24] ELT C […], […], lk […].

[25] ELT C […], […], lk […].

[26] KOM(2005) 229.

[27] KOM(2007) 170. Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta.

[28] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

[29] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ, 8. juuni 2000, infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).

[30] ELT L 13, 20.1.2004, lk 44.

[31] EÜT L 270, 7.10.1998, lk 48.

[32] ELT L 378, 27.12.2006, lk 72.

[33] EÜT L 33, 6.2.1999, lk 1. Otsust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta otsusega nr 1151/2003/EÜ.

[34] ELT L 162, 1.7.2003, lk 1.

[35] ELT L 149, 11.6.2005, lk 1.

[36] KOM(2001) 690; KOM(2003) 653; KOM(2006) 663.

[37] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[38] ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[39] Liigendatud assigneeringud.

[40] Liigendamata assigneeringud

[41] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[42] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[43] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[44] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[45] Vajaduse korral, st kui meedet rakendatakse üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.

[46] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[47] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[48] Mille kulu EI OLE kaetud võrdlussummast.

[49] Mille kulu EI OLE kaetud võrdlussummast.

[50] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[51] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[52] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.

52008PC0106