[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 14.2.2008

KOM(2008) 78 lõplik

2008/0035 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV,

mis käsitleb aktsiisimaksu üldist korda

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1) ETTEPANEKU TAUST

- Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta[1] sätted vajavad läbivaatamist, et võtta arvesse aktsiisiga maksustatud toodete ringluse ja kontrolli süsteemi (edaspidi „EMCS”) kasutuselevõttu. EMCS kehtestati pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta otsust nr 1152/2003/EÜ aktsiisiga maksustatava kauba liikumise ja jälgimise arvutistamise kohta[2] .

Seetõttu tuleb muuta eelkõige neid sätteid, mis käsitlevad liikumist aktsiisi peatamise korra alusel, et kõnealuse liikumise suhtes oleks võimalik kohaldada uuele süsteemile vastavat korda . Kõnealusel eesmärgil tehtud muudatused näeksid ette lihtsustatud ja dokumendivaba kaubanduskeskkonna, võimaldades samas tolliasutustel rakendada terviklikumaid, kiiremaid ja riske rohkem arvesse võtvaid kontrollimeetodeid (vt otsuse 1152/2003/EÜ kolmas ja neljas põhjendus).

Lisaks nimetatud uutele sätetele peetakse vajalikuks muuta ka teisi direktiivis 92/12/EMÜ sätestatud eeskirju eesmärgiga:

- ajakohastada direktiivi keel vastavalt uutele õigusnormidele;

- vaadata tekst läbi, et muuta see loogilisemaks ja jätta välja sätted, mis on aja jooksul kaotanud tähtsuse;

- võtta arvesse õigusalaseid suundumusi ja uusi õigusmõisteid;

- lihtsustada ja ajakohastada aktsiisikaupade maksustamise korda, et vähendada eelkõige piiriülese kaubandusega tegelevate kauplejate aktsiisikohustusi, ohustamata seejuures aktsiisikauba kontrollimist.

Kõnealuste muudatuste laadi ja ulatust arvesse võttes on asjakohane asendada direktiiv 92/12/EMÜ tervikuna.

Kavandatud uus tekst hõlmab ka varasemat ettepanekut, milles käsitletakse kõnealuse direktiivi artiklite 7–10 muutmist ning mis on esitatud dokumendis KOM(2004)227[3].

- Üldine taust

Direktiiv 92/12/EMÜ tagab siseturu nõuetekohase toimimise seoses aktsiisikaupade vaba liikumisega seotud üldiste küsimustega.

Kõnealuse õigusakti läbivaatamine suurendab kauplejate õiguskindlust ning võimaldab kauplejatel ja ametiasutustel infotehnoloogia võimalusi paremini ära kasutada.

Nõukogus toimunud arutelud, mis käsitlesid komisjoni ettepanekut direktiivi 92/12/EMÜ artiklite 7–10 muutmiseks (esitatud dokumendis KOM/2004/227) peatati 2005. aasta jaanuaris uute õiguslike arengute ning direktiivi läbivaatamise ja ajakohastamise algatuste ootuses. Kõnealune ettepanek on nüüd lülitatud uue dokumendi V peatükki. Mõned muudatused tehti dokumendi sõnastuse ja ülesehituse parandamiseks ning asjaomaste sätete kooskõlla viimiseks teiste muudatustega, mis käsitlevad kaupade liikumist aktsiisi peatamise korra alusel.

- Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Esitatud dokumendiga kavatsetakse asendada nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiiv 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta.

- Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Käesolev ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu peamiste tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega. See on suunatud olemasolevate eeskirjade täiustamisele ja kohandamisele vastavalt praegusele olukorrale. Eesmärgiks on menetluskorra lihtsustamine ja ühendusesisese kaubanduse läbipaistvamaks muutmine, eelkõige menetluse kaudu, mille puhul toimub aktsiisikauba liikumine aktsiisi peatamise korras vastavalt EMCS-le. Samuti hõlbustab kõnealune uus menetlus riskipõhiste järelevalvemenetluste kasutuselevõttu siseriiklikes ametiasutustes.

2) Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

- Konsulteerimine huvitatud isikutega

20. jaanuaril 2006. aastal algatas komisjon maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi kodulehel on-line arutelu. Arutelu lõppes 30. aprillil 2006.

Arutelu põhines dokumendil, mis sisaldas teavet kehtiva õigusraamistiku ja kavandatud reformi erinevate tahkude kohta. Rõhutati vajadust vaadata läbi aktsiisimaksu käsitlevad ühenduse õigusaktid, et luua EMCS-i jaoks vajalik õiguslik alus. Dokumendis esitati ka ülevaade teistest muudatustest, mida võiks läbivaatamismenetluse käigus kaaluda.

Kokku saadi 73 märkust. Neist 20 esitasid siseriiklikud või üle-euroopalised liidud ja ühingud, 52 äriühingud ja ühe esitas jaemüügi poolvalitsusorganisatsioon. Enamik vastajaid jagas arvamust, et olemasolevad sätted tuleks läbi vaadata ja ajakohastada ning et eelkõige tuleks kohaldatavatesse eeskirjadesse lülitada EMCS.

- Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ettepanek koostati tihedas koostöös direktiiviga 92/12/EMÜ loodud aktsiisikomitee egiidi all tegutseva spetsialistide töörühmaga. Komisjoni talitused korraldasid ettepaneku täiendavaks arutamiseks huvitatud liikmesriikidega mitmeid kahepoolseid arutelusid.

- Mõju hindamine

Käesoleva ettepaneku uutest osadest keskseimad on eeskirjad, millega tagatakse EMCS-i kohaldamine. Sisuliselt tuleneb mõju mitte käesoleva ettepaneku tekstist, vaid otsusest nr 1152/2003/EÜ, millega võeti vastu EMCS-i loomise otsus. Nagu eespool selgitatud, lihtsustab uus süsteem eelkõige kaupade liikumist aktsiisi peatamise korra alusel ning hõlbustab liikmesriikidel selle kontrollimist.

Selles osas hõlmab ettepanek dokumendis KOM(2004)227 kavandatud muudatusi, mida kõnealuses dokumendis on üksikasjalikult analüüsitud.

3) Ettepaneku õiguslik külg

- Kavandatud meetme kokkuvõte

Võtta vastu EMCS-i kohaldamise õiguslik alus ja teha mõned täiendavad muudatused, et muuta aktsiisiga maksustamine läbipaistvamaks. Ettepanek hõlmab komisjoni varasemat ettepanekut direktiivi 92/12/EMÜ artiklite 7–10 muutmiseks (KOM/2004/227).

- Õiguslik alus

Asutamislepingu artikkel 93.

- Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõte on kohaldatav, sest ettepanek ei kuulu ühenduse ainupädevusse.

Ettepaneku eesmärk on asendada direktiiv 92/12/EMÜ sätetega, mis täidavad sama eesmärki, milleks on siseturu nõuetekohase toimimise tagamine konkreetselt aktsiisikaupade valdkonnas.

Subsidiaarsuse põhimõtet on järgitud, kuna kõnealust eesmärki ei ole võimalik tõhusalt saavutada liikmesriikide meetmetega ja neid on võimalik paremini saavutada ühenduse tasandil.

- Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega järgmisel põhjusel.

Kavandatud direktiiviga kavatsetakse asendada direktiiv 92/12/EMÜ, kehtestades praegust tehnilist ja õiguslikku tausta arvesse võttes sätted, millel on nimetatud direktiiviga sama eesmärk. Sarnaselt direktiivile 92/12/EEC piirdutakse üksnes konkreetselt aktsiisikaupade valdkonnas siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikuga.

- Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt: direktiiv.

Tehakse ettepanek asendada kehtiv direktiiv 92/12/EMÜ sama eesmärki täitva direktiiviga. Direktiivist erinevad meetmed ei oleks piisavad.

4. Mõju eelarvele

Ettepaneku vastuvõtmine ei mõjuta ühenduse eelarvet. EMCS-i kasutuselevõtuga seotud mis tahes mõju tuleneb otsusest 1152/2003/EÜ.

5. LISATEAVE

- Olemasoleva õigusakti kehtetuks tunnistamine

Ettepaneku vastuvõtmise korral tunnistatakse kehtetuks praegu kehtiv õigusakt, st direktiiv 92/12/EMÜ. Ette on nähtud üleminekuperiood, mille jooksul liikmesriigid võivad lubada kooskõlas nimetatud direktiiviga kaupade liikumist aktsiisi peatamise korra kohaselt paberkandjal saatedokumentide alusel.

- Ettepaneku üksikasjalik selgitus

Järgnevas artiklite üksikasjalikus selgituses keskendutakse sätetele, mis on uued või mida on võrreldes direktiivi 92/12/EMÜ vastavate sätetega sisuliselt muudetud. Uute sätete võrdlemiseks direktiivi 92/12/EMÜ olemasolevate sätetega tuleks kasutada uue direktiivi ettepanekule lisatud vastavustabeleid.

I peatükk: Üldsätted

Artiklis 1 nimetatakse aktsiisi aktsiisikauba tarbimisel tasutavaks maksuks. Eri aktsiisikaupade määratlused (mis on vajalikud, et teha kindlaks, milliste kaupade suhtes täpselt käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse), kohaldatava aktsiisimaksu struktuur (nt hektoliitri kohta, alkoholikraadi kohta, 1000 tüki kohta jne), võimalik maksuvabastus ja maksu miinimummäärad, mida liikmesriigid peavad järgima, nähakse ette eraldi direktiividega.

Artikli 2 lõige 1 vastab direktiivi 92/12/EMÜ artikli 5 lõikele 1. Punkti a on siiski lisatud sõna „kaevandamine”, et selgitada, et sõna „tootmine” hõlmab ka vahetult maapõuest kaevandamist, nagu on määratletud nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik,[4] artikli 21 lõikes 2.

Artikli 3 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud, et tolliküsimusi reguleerivates kehtivates ühenduse õigusaktides sätestatud impordi ja ekspordiga seotud formaalsusi kohaldatakse mutatis mutandis impordi või ekspordi suhtes, mis toimub artikli 5 lõikes 2 nimetatud territooriumitele või territooriumitelt, mis moodustavad osa ühenduse tolliterritooriumist, kuid jäävad käesoleva direktiivi territoriaalsest kohaldamisalast välja. Kõnealuseid formaalsusi juba kohaldatakse aktsiisikauba suhtes vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi,[5] artiklitele 275 ja 279. Arusaadavuse huvides on siiski soovitatav lülitada kõnealused sätted ka käesolevasse direktiivi.

Menetluste dubleerimise vältimiseks on artikli 3 lõikes 3 sätestatud, et aktsiisikauba puhul, mille suhtes kohaldatakse tolli peatamismenetlust või -korda, ei kehti käesolevas direktiivis sätestatud tootmist, töötlemist ja valdamist ning aktsiisi peatamist käsitlevad sätted.

Artiklis 4 on sätestatud mitmed uued või põhjalikult muudetud mõisted ning säilitatud mõned vanad. Normatiivseid sätteid sisaldavad mõisted, näiteks loa omamise kohustus, on viidud vastavatesse normatiivsetesse jaotistesse.

Artiklites 5 ja 6 on sätestatud, millal kohaldatakse käesolevat direktiivi ja millal konkreetselt aktsiisi käsitlevat direktiivi. Arusaadavuse huvides on kõnealuste sätete ülesehituses järgitud ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 6 ja 7 ülesehitust.

Võrreldes direktiiviga 92/12/EMÜ on artikli 5 lõikes 3 nimetatud territooriumite (territooriumid, mis ei moodusta osa ühenduse tolliterritooriumist ja mille suhtes käesolevat direktiivi ja konkreetselt aktsiisi käsitlevat direktiivi ei kohaldata) hulka lisatud Gibraltar, et kõrvaldada kõik kahtlused, kas Ühendkuningriigi ühinemisakti arvesse võttes kehtivad aktsiisi käsitlevad ühenduse sätted ka Gibraltari suhtes. Lisaks on artikli 5 lõikesse 4, mis käsitleb Kanaari saari, lisatud sõnad „kooskõlas nende kõrvalisest asukohast tulenevate kohandusmeetmetega”, viies seega kõnealuse lõike kooskõlla artikli 5 lõikega 5, mis käsitleb Prantsusmaa ülemeredepartemange.

II peatükk: Aktsiisimaksukohustuse tekkimine

Artikli 7 lõikest 1 , millega asendatakse direktiivi 92/12/EMÜ artikli 6 lõike 1 esimene lõik, on välja jäetud viide puudujäägile, sest puudujäägi tekkimine vastavalt aktsiisi peatamise korrale tähendab automaatselt tarbimiseks ringlusse lubamist vastavalt artikli 7 lõikes 2 sätestatud määratlusele. Artikli 7 lõikest 2, millega asendatakse direktiivi 92/12/EMÜ artikli 6 lõike 1 teine lõik, on välja jäetud viited „eeskirjade vastastele” sündmustele, mis kujutavad endast kauba tarbimiseks ringlusse lubamist, sest sündmustena, mille tulemusel lubatakse kaup ringlusse, tuleks käsitleda nii eeskirjade kohaseid kui ka eeskirjade vastaseid sündmusi.

Artikli 7 lõike 2 teine lõik sisaldab praegu direktiivi 92/12/EMÜ artikli 5 lõike 1 teises ja kolmandas lõigus sätestatud aktsiisikauba impordi veidi muudetud määratlust.

Artikli 7 lõikes 4 on sätestatud, et aktsiisikaupa ei käsitleta tarbimiseks ringlusse lubatuna, kui see on täielikult hävinud või pöördumatult kahjustunud, sh juhul, kui kahjustumine tuleneb kauba omadustest. Kõnealuse sättega asendatakse ja lihtsustatakse direktiivi 92/12/EMÜ artikkel 14. Kooskõlas aktsiisi olemusega, milleks on aktsiisikauba tarbimisel tasutav maks, kohaldatakse kavandatud eeskirja vastavalt sellele, kas kaup, millele kohaldatakse aktsiisi peatamise korda, on hävinud ja/või seda saab veel kasutada ning seega tegelikult ringlusse lubada, st tarbimisse võtta. Võrreldes kehtivate õigusaktidega ei pea pädevad asutused enam kindlaks tegema puudujäägi tekkimise põhjust, st juhuslikke sündmusi või vääramatut jõudu. Veel üks oluline erinevus direktiivi 92/12/EMÜ artiklist 14 on see, et ühendusesisese liikumise puhul aktsiisi peatamise korra alusel otsustab artikli 7 lõike 4 kohaldamise liikmesriik, kus kaup hävis või kahjustus, mitte sihtliikmesriik.

Artikli 8 teises lõigus selgitatakse, et liikmesriikide pädevusse kuulub ka aktsiisi tagastamise ja aktsiisivabastuse korra kindlaksmääramine. Praegu kehtivas sättes (direktiivi 92/12/EMÜ artikli 16 lõige 2) viidatakse üksnes maksu kehtestamist ja kogumist käsitlevatele sätetele.

Artikliga 9 asendatakse ja lihtsustatakse direktiivi 92/12/EMÜ artikkel 20, sätestades eeskirjad, mille alusel määratakse kindlaks liikmesriik, kellel on kauba liikumisel aktsiisi peatamise korra alusel toimunud eeskirjade rikkumise puhul õigus aktsiis sisse nõuda. Artikli 9 lõikes 3 määratletakse „eeskirjade rikkumine” olukorrana, kus aktsiisikauba liikumine aktsiisi peatamise korra alusel ei ole lõppenud kooskõlas artikli 19 lõikega 2. See tähendab, et viimatinimetatud sätet ei ole kohaldatud osa või kogu asjaomase kauba suhtes. Lisaks on välja jäetud mõiste „eeskirjade eiramine”, sest mõiste „eeskirjade rikkumine” hõlmab ka nende eiramist. Direktiivi 92/12/EMÜ artikli 20 lõikes 1 sätestatud põhimõte, et aktsiis tuleb tasuda liikmesriigis, kus eeskirjade rikkumine toime pandi, sisaldub juba uues artiklis 8 ning seda ei peaks siin enam kordama. Artikli 9 lõige 1 käsitleb üksnes olukorda, mille puhul ei ole võimalik kindlaks teha, kus eeskirjade rikkumine toimus, ning üldistab reeglit, et sellises olukorras käsitletakse, et kauba tarbimiseks ringlusse laskmine on toimunud liikmesriigis, kust kaup on lähetatud. See hõlmab olukorda, kus eeskirjade rikkumise tuvastas liikmesriik, mis ei ole kauba lähetamise kohaks, mida praegu käsitleb direktiivi 92/12/EMÜ artikli 20 lõige 2. Samuti hõlmab see direktiivi 92/12/EMÜ artikli 20 lõikes 3 nimetatud olukorda, mille puhul aktsiisikaup ei jõua sihtkohta.

Artikliga 10 sätestatakse aktsiisi tagastamise või sellest vabastamise tingimused, mida ei ole nimetatud artikli 31 lõikes 4 ja artikli 34 lõikes 7, ning asendatakse direktiivi 92/12/EMÜ artikli 22 lõiked 1 ja 2. Võrreldes viimatinimetatud sätetega, mis hõlmavad üksnes konkreetset olukorda, on ettepanekus sätestatud üldine põhimõte, et olukorrad ja tingimused, mille puhul aktsiis tagastatakse või selle maksmisest vabastatakse, määrab liikmesriik. Tagastamine või vabastus ei tohiks siiski olla võimalik juhul, kui seeläbi lubataks aktsiisivabalt ringlusse aktsiisikaup, mida ei ole nimetatud artiklis 11. Direktiivi 92/12/EMÜ artikli 22 lõikes 2 sätestatud keerukast menetlusest võib loobuda, kuna see muutub EMCS-i kasutuselevõtmisel liigseks.

Artiklitega 11 ja 12 asendatakse sätted, mis käsitlevad erandi tegemist direktiivi 92/12/EMÜ artikli 23 lõigetest 1 ja 1a. Käesolev ettepanek ei sisalda direktiivi 92/12/EMÜ artikli 23 lõikes 2 sätestatud menetlust. Kõnealust menetlust ei ole kunagi kasutatud ning leitakse, et seda hõlmab ettepaneku artikli 11 lõike 1 punkt e.

Artiklis 13 sätestatakse maksuvabade kaupluste tegevust reguleeriv kord, mille kohaselt võivad kõnealused lennujaamas või sadamas asuvad kauplused müüa aktsiisist vabastatud kaupa ainult neile reisijatele, kes reisivad lennuki või laevaga kolmandatele territooriumitele või kolmandatesse riikidesse. Põhimõtteliselt ei ole ostetava kauba kogusele või väärtusele piiranguid sätestatud, kuid liikmesriigid võivad koguseid piirata, et takistada võimalikku maksudest kõrvalehoidumist või maksueeskirjade rikkumist.

III peatükk: Tootmine, töötlemine ja valdamine

Artiklid 14 ja 15 vastavad direktiivi 92/12/EMÜ artiklitele 11–13.

IV peatükk: Aktsiisikauba liikumine aktsiisi peatamise korra alusel

Käesolevas peatükis sätestatakse põhitingimused ja -menetlused, mida kohaldatakse aktsiisikauba liikumise suhtes aktsiisi peatamise korra alusel vastavalt EMCS-ile.

Artiklis 16 sätestatakse võimalus vedada aktsiisikaupa aktsiisi peatamise korra alusel ning loetletakse erinevad liikumise sihtkohad ja võimalused. Lõike 1 punktis b sätestatakse võimalus alustada liikumist impordi kohast registreeritud kaubasaatja vastutusel. Lõikes 2 on lubatud jätkata liikumist vahetu kättetoimetamise kohta, st kohta, mille nimetab maksulao pidaja või tema vastutusalasse kuuluv registreeritud kaubasaatja.

Artikel 17 sisaldab sätteid, mis käsitlevad tagatisi, mis tuleb esitada riski katteks, mis tuleneb kauba liikumisest aktsiisi peatamise korra alusel. Võrreldes direktiivi 92/12/EMÜ artikli 15 lõikega 3 on artikli 17 lõikes 1 sätestatud palju laiem isikute ring, kes võivad käendajana tegutseda, et kauplejatel oleks võimalik viia rahalised kohustused paremini kooskõlla kauba veoga seotud äriliste kohustustega.

Artikel 18 , millega asendatakse direktiivi 92/12/EMÜ artikkel 16, sisaldab erisätteid, mis käsitlevad registreeritud või ajutiselt registreeritud kaubasaajale (keda direktiivis 92/12/EMÜ nimetatakse vastavalt „registreeritud ettevõtjaks” ja „registreerimata ettevõtjaks”) määratud vedusid. Maksustatavust ja maksmist käsitlevad sätted on viidud kõnealusest artiklist artiklisse 7. Ajutiselt registreeritud kaubasaajaid käsitlevad sätted on viidud kooskõlla asjaoluga, et vastavalt EMCS-ile sisestatakse kõnealuste ettevõtjate load nõukogu 16. novembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 2073/2004 halduskoostöö kohta aktsiisimaksude valdkonnas[6] artiklis 22 nimetatud elektroonilisse andmebaasi.

Artiklis 19 määratakse kindlaks, millal algab ja lõpeb kauba liikumine aktsiisi peatamise korra alusel. See on vajalik, et määratleda aktsiisi peatamise korra alusel toimuvat kauba liikumist käsitlevate eri eeskirjade kohaldamisala. Samuti sätestatakse täpne hetk, mil vastutus kauba eest läheb isikule, kes vastutab kauba liikumise eest aktsiisi peatamise korra alusel, või temalt ära.

Artikli 20 lõikes 1 sätestatakse, et aktsiisikauba liikumist käsitletakse liikumisena aktsiisi peatamise korra alusel üksnes siis, kui kaup on varustatud elektroonilise haldusdokumendiga (edaspidi „e-HD”). Lõikes 2 sätestatakse, et kaubasaatja esitab e-HD, kasutades vastavalt otsusele nr 1152/2003 loodud arvutipõhist süsteemi (edaspidi nimetatud „arvutipõhine menetlus”). e-HD-ga asendatakse praegune, direktiivi 92/12/EMÜ artikli 18 lõikes 1 kirjeldatud paberkandjal saatedokument. Lõigetes 3–6 kirjeldatakse erinevaid etappe, mis e-HD peab läbima, ning sätestatakse konkreetselt, et dokumendile tuleb anda unikaalne haldusviitenumber (HVN), mis peab olema kättesaadav kogu liikumise aja jooksul.

Lõigetes 7 ja 8 sätestatakse konkreetsed tingimused vastavalt enne liikumise alustamist e-HD tühistamiseks ja sihtkoha muutmiseks.

Artiklis 21 on sätestatud andmed, mida on lubatud juba esitatud e-HDsse hiljem sisestada (ainult energiatoodete puhul).

Artiklis 22 sätestatakse, et liikmesriigid võivad lubada kaubasaatjal jagada energiatoodete liikumise mitmeks osaks.

Artiklites 23 ja 24 sätestatakse elektroonilise „kättesaamise kinnituse” või „ekspordikinnituse” kasutamine, et tõendada, et aktsiisiga maksustatav liikumine on nõuetekohaselt lõppenud, ning kirjeldada selle erinevaid etappe. Kõnealuste kinnitustega asendatakse direktiivi 92/12/EMÜ artiklis 19 ettenähtud paberkandjal saatedokument, mis tuli toimingu lõpetamiseks kaubasaatjale tagastada.

Artikli 25 lõikes 2 sätestatakse, et eelmistes artiklites nimetatud elektrooniliste kinnituste asemel võib esitada alternatiivse tõendi liikumise nõuetekohase lõpetamise kohta. Liikesriigid aktsepteerivad sellist tõendit juba praegu aktsiisikomitees sõlmitud kokkuleppe alusel. Õiguskindluse suurendamiseks tuleks selline võimalus lisada ka direktiivi.

Artiklis 26 sätestatakse kord, mida rakendada juhul, kui arvutipõhist süsteemi ei saa kasutada. Lõige 1 käsitleb e-HD esitamist ja lõige 2 deklaratsiooni, mille kaubasaatja peab esitama sihtkoha muutmisel ja liikumise osadeks jagamisel.

Artikkel 27 kajastab asjaolu, et EMCS-i nõuetekohaseks toimimiseks peavad menetlused olema võrreldes kehtiva õigusaktiga rohkem ühtlustatud. Tehakse ettepanek, et uues direktiivis tuleks sätestada menetluse põhietapid, kuid tehnilised üksikasjad nähakse ette rakendusõigusaktis.

Artikkel 28 võimaldab liikmesriikidel lihtsustada ainult nende territooriumil toimuva liikumise suhtes kohaldatava menetluse.

Artikkel 29 võimaldab kahe või enama liikmesriigi vahelisel kokkuleppel lihtsustada aktsiisi peatamise korra alusel liikuva kauba suhtes kohaldatavaid formaalsusi teatud ettevõtjate vaheliste sagedaste ja korrapäraste vedude puhul. Kõnealuse sättega asendatakse direktiivi 92/12/EMÜ artikli 19 lõike 2 kolmas lõik, milles viidatakse ainult saatedokumendi tagastamisele toimingu lõpetamiseks. Artikliga 29 laieneb formaalsuste lihtsustamise võimalus e-HD esitamisele, sest ainult toimingu lõpetamise lihtsustamine ei ole EMCS-is mõttekas. Artikli 29 lõikes 3 nähakse ette liikmesriikide võimalus lihtsustada alaliste torujuhtmete kaudu toimuva liikumisega seotud menetlusi, mis praegu on sätestatud komisjoni 11. septembri 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 2719/92 aktsiisi peatamise korra alusel liikuvate aktsiisiga maksustatavate toodete haldus-saatedokumendi kohta[7].

V peatükk: Aktsiisikauba liikumine ja maksustamine pärast tarbimiseks ringlusse lubamist

Käesoleva peatükiga asendatakse direktiivi 92/12/EMÜ artiklid 7–10 ning korratakse komisjoni varasemat ettepanekut kõnealuste artiklite muutmiseks, mis on esitatud 2. aprilli 2004. aasta dokumendis KOM(2004)227. Käesoleva peatüki üksikasjalik selgitus on esitatud dokumendi KOM(2004)227 seletuskirjas.

V peatükis eristatakse kolme erinevat võimalust seoses aktsiisikaubaga, mida vallatakse ja/või veetakse liikmesriikides pärast ringlusse lubamist.

- Artikel 30 käsitleb füüsiliste isikute poolt omandatud kauba liikumist. Kõnealuse artikliga asendatakse direktiivi 92/12/EMÜ artiklid 8 ja 9 ning see vastab dokumendis KOM(2004)227 esitatud ettepaneku artikli 1 punktidele 2 ja 3.

- Artiklid 31–33 käsitlevad aktsiisikaupa, mis on ühes liikmesriigis juba ringlusse lubatud ning mida hoitakse teises liikmesriigis kaubanduslikul eesmärgil. Kõnealuste artiklitega asendatakse direktiivi 92/12/EMÜ artikkel 7 ning see vastab dokumendis KOM(2004)227 esitatud ettepaneku artikli 1 punktile 1.

- Artiklis 34 sätestatakse menetlused, mida tuleb kohaldada müügi suhtes, mida teostavad ettevõtjad, kes otse või kaudselt vastutavad aktsiisikauba veo eest teises liikmesriigis asuvatele füüsilistele isikutele (nn kaugmüük). Kõnealuse artikliga asendatakse direktiivi 92/12/EMÜ artikkel 10 ja see vastab dokumendis KOM(2004)227 esitatud ettepaneku artikli 1 punktile 4.

Artiklis 35 sätestatakse aktsiisikauba, mis liigub liikmesriikide vahel pärast ringlusse lubamist, hävimise või kahjustumise suhtes samasugune menetlus, nagu see, mida kohaldatakse siis, kui kaup hävib või kahjustub liikumisel aktsiisi peatamise korra alusel.

Artiklis 36 nähakse ette sama seoses eeskirjade rikkumise käsitlemisega. Kõnealused sätted vastavad dokumendis KOM(2004)227 esitatud ettepaneku artikli 1 punktile 5.

VI peatükk: Mitmesugust

Artikkel 37 annab liikmesriikidele võimaluse kehtestada oma territooriumil maksumärkide või erimärgistuse kasutamine. Võrreldes direktiivi 92/12/EMÜ artikliga 21 on lõiget 1 täiendatud selgitamaks, et maksumärki või identifitseerimistähist võib nõuda ka siis, kui aktsiisikaup veetakse liikmesriiki väljaspool aktsiisi peatamise korda olukordades, mida on kirjeldatud käesoleva ettepaneku artiklites 31 ja 34. Võttes arvesse Euroopa Ühenduste Kohtu otsust kohtuasjas C-374/06, BATIG , on artiklis 37 lisaks mitmeid tegureid, mille eesmärk on selgitada, et sellised märgid ei tohi otseselt ega kaudselt põhjustada topeltmaksustamist. Direktiivi 92/12/EMÜ artikli 21 viimane lõige on ettepanekust välja jäetud, sest artikli 34 lõikes 1 artikli 7 lõikele 1 osundades on e-HD kasutamisele on juba viidatud.

Artikkel 38 võimaldab liikmesriikidel vabastada väikesed veinitootjad II ja IV peatükis sätestatud nõuete järgimisest.

Artikkel 39 vastab nõukogu direktiivi 92/12/EMÜ artikli 23 lõikele 5.

VII peatükk: Lõppsätted

Artikkel 40 käsitleb aktsiisikomitee määramist regulatiivkomiteeks vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[8]. Artiklis 41 sätestatakse, et komitee arutab lisaks kõiki küsimusi, mis eesistuja on tõstatanud seoses ühenduse aktsiisisätete kohaldamisega.

Artiklis 42 sätestatakse, et praegu kehtiv direktiiv 92/12/EMÜ asendatakse alates 1. aprillist 2009, mis on arvutipõhise süsteemi kasutuselevõtmise kavandatud kuupäev. Artiklis 34 sätestatakse, et üleminekuajal, mis lõppeb 31. detsembril 2009, võivad liikmesriigid lubada jätkuvalt kohaldada direktiivi 92/12/EMÜ mõningaid sätteid, mis käsitlevad paberkandjal menetluse kasutamist aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikauba liikumise järelevalves. Direktiivi 92/12/EMÜ sätete kohaselt alanud liikumiste lõpetamisel tuleb kohaldada käesolevas direktiivis ettenähtud formaalsusi.

2008/0035 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV,

mis käsitleb aktsiisimaksu üldist korda

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 93,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[9],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[10],

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust[11]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta[12] on mitu korda põhjalikult muudetud. Kuna direktiivi tuleb teha täiendavaid muudatusi, tuleks see selguse huvides tervikuna asendada.

(2) Direktiivis 92/12/EMÜ sätestatud kaupade (edaspidi „aktsiisikaup”) aktsiisiga maksustamise tingimused peavad jääma ühtlustatuks, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine.

(3) Tuleb täpsustada, milliste aktsiisikaupade suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse, ning sel puhul on asjakohane viide nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivile 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta,[13] nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivile 92/84/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimäära ühtlustamise kohta,[14] nõukogu 27. novembri 1995. aasta direktiivile 95/59/EÜ muude tubakatoodete tarbimist mõjutavate maksude kohta peale käibemaksu,[15] nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivile 92/79/EMÜ sigarettidelt makstavate maksude ühtlustamise kohta,[16] nõukogu 19. oktoobri direktiivile 92/80/EMÜ muudelt tubakatoodetelt peale sigarettide makstavate maksude ühtlustamise kohta[17] ja nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivile 2003/96/EÜ millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik[18].

(4) Aktsiisikaupu võib maksustada muude kaudsete eriotstarbeliste maksudega. Sellisel juhul ja selleks, et mitte ohustada kaudseid makse käsitlevate ühenduse eeskirjade kasulikku mõju, peaksid liikmesriigid siiski järgima kõnealuste eeskirjade teatud põhimõtteid.

(5) Kaupade vaba liikumise tagamiseks ei tohiks kaupade puhul, mis ei ole aktsiisikaubad, nõuda piiriüleste formaalsuste täitmist.

(6) Tuleb tagada formaalsuste kohaldamine juhul, kui aktsiisikaubad liiguvad ühenduse tolliterritooriumi osana määratletud territooriumitelt, mis ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, territooriumitele, mis on samuti sarnaselt määratletud, kuid mille suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse.

(7) Kuna nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruses (EÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik,[19] ette nähtud peatamismenetlustega on sätestatud piisav järelevalve ja kõnealuse määruse sätted kehtivad aktsiisikaupade suhtes, ei ole vaja kohaldada eraldi aktsiisijärelevalve süsteemi ajal, mil aktsiisikaupade suhtes kehtib ühenduse tolli peatamismenetlus või -kord.

(8) Kuna siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on vajalik, et aktsiisiga maksustamise mõiste ja tingimused oleksid jätkuvalt kõikides liikmesriikides samad, tuleb ühenduse tasandil selgitada, millal toimub aktsiisikauba ringlusse lubamine.

(9) Kuna aktsiisimaks on teatud kaupade tarbimise pealt makstav maks, ei tohiks maksustada neid aktsiisikaupu, mis on hävinud või pöördumatult kahjustunud, sõltumata hävimise või kahjustumise asjaoludest.

(10) Maksu kogumise ja tagastamise kord mõjutab siseturu nõuetekohast toimimist ja peaks seetõttu toimuma mittediskrimineerivatel tingimustel.

(11) Eeskirjade rikkumise korral tuleks aktsiis maksta selles liikmesriigis, kelle territooriumil pandi toime rikkumine, mille tagajärjel lubati kaup ringlusse. Kui ei ole võimalik kindlaks teha, kus kaup ringlusse lubati, tuleks määrata koht, mida peetakse ringlusse lubamise kohaks. Õiguskindluse tagamiseks ja topeltmaksustamise vältimiseks tuleb selleks määrata ainult üks liikmesriik.

(12) Lisaks käesolevas direktiivis sätestatud juhtudel maksu tagastamisele peaks liikmesriikidel olema võimalus tagastada tarbimiseks ringlusse lubatud kaupade pealt juba makstud aktsiis juhul, kui käesoleva direktiivi eesmärk seda võimaldab.

(13) Aktsiisist vabastatud saadetisi käsitlevad eeskirjad ja tingimused peaksid jätkuvalt olema ühtlustatud. Aktsiisist vabastatud saadetiste puhul, mis lähevad teistes liikmesriikides asuvatele organisatsioonidele, tuleks kasutada vabastussertifikaati.

(14) Selgelt tuleb määratleda olukorrad, kus on lubatud maksuvaba müük ühenduse territooriumilt lahkuvatele reisijatele.

(15) Kuna maksuvõla sissenõudmise tagamiseks tuleb tootmis- ja laohoonetes teostada kontrolli, on kontrollimise hõlbustamiseks vajalik säilitada pädevate asutuste loaga tegutsevate ladude süsteem.

(16) Samuti tuleb sätestada tingimused, mida peavad täitma volitatud laopidajad ja ettevõtjad, kel puudub volitatud laopidaja staatus.

(17) Enne tarbimiseks ringlusse lubamist peab olema võimalik vedada aktsiisikaupu ühenduse piires aktsiisi peatamise korra alusel ning kõnealune vedu peaks olema lubatud maksulaost eri sihtkohtadesse, eelkõige teise maksulattu, kuid ka kohtadesse, mis on käesoleva direktiivi tähenduses samaväärsed.

(18) Samuti tuleks lubada aktsiisikaupade liikumist aktsiisi peatamise korra alusel impordi kohast nimetatud sihtkohtadesse ning seetõttu tuleks vastu võtta kaupa impordi kohast lähetava isiku staatust reguleerivad sätted.

(19) Aktsiisi maksmise tagamiseks juhul, kui aktsiisikauba liikumine ei ole lõppenud, peaksid liikmesriigid nõudma tagatist, mille võib esitada ükskõik milline veoga seotud võtmeisik vastavalt liikmesriigis sätestatud tingimustele.

(20) Selleks, et tagada maksude kogumine liikmesriigis sätestatud määrades, peab pädevatel asutustel olema võimalus jälgida aktsiisikauba liikumist ning seetõttu tuleks ette näha kõnealuste kaupade järelevalvesüsteem.

(21) Seetõttu tuleks kasutusele võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta otsusega nr 1152/2003/EÜ aktsiisiga maksustatava kauba liikumise ja jälgimise arvutistamise kohta[20] loodud arvutipõhine süsteem. Võrreldes paberipõhise süsteemiga kiirendab kõnealuse süsteemi kasutamine vajalike formaalsuste läbimist ja hõlbustab aktsiisi peatamise korra alusel liikuvate aktsiisikaupade järelevalvet.

(22) Tuleks ette näha menetlus, mille kaudu ettevõtjad teavitavad liikmesriikide maksuasutusi aktsiisikaupade lähetatud või saadud partiidest. Nõuetekohaselt tuleks arvesse võtta teatud kaubasaajate olukorda, kes ei ole ühendatud arvutisüsteemi, kuid kes võivad vastu võtta aktsiisikaupu, mis liiguvad aktsiisi peatamise korra alusel.

(23) Selleks, et tagada aktsiisi peatamise korra alusel toimuvat liikumist käsitlevate eeskirjade nõuetekohane toimimine, tuleks selgitada, kuidas liikumine algab ja lõpeb ning kes vastutab liikumise lõpetamise eest.

(24) Tuleb määratleda menetlused, mida kasutatakse arvutipõhise süsteemi puudumisel.

(25) Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada nende territooriumil aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikauba liikumise erikord või sõlmida menetluse lihtsustamiseks kahepoolseid kokkuleppeid teiste liikmesriikidega.

(26) Kuna on kasvanud Interneti teel sõlmitud äritehingute maht ning on lõpetatud maksuvaba müük ühenduse piires reisivatele isikutele, kasutatakse rohkem direktiivi 92/12/EMÜ sätteid, mis käsitlevad kaupade, mille pealt liikmesriigis on juba aktsiis makstud, ühendusesisest liikumist nii ettevõtete kui ka füüsiliste isikute vahel. Tuleks selgitada kaupade, mille pealt liikmesriigis on juba aktsiis makstud, liikumisega seotud maksustamis- ja menetluseeskirju.

(27) Ühtset turgu reguleerivate põhimõtete kohaselt tuleb juhul, kui kauba omandab füüsiline isik isiklikuks kasutamiseks ja veab seda ise, aktsiis maksta liikmesriigis, kus aktsiisikaup omandati. Kõnealune põhimõte peaks kehtima ka aktsiisikauba suhtes, mis on ette nähtud füüsilisele isikule isiklikuks kasutamiseks ja mida füüsilise isiku nimel veab kolmas isik, sest selline tehing on puhtalt eraõiguslik. Tervisekaitsega seotud põhjustel ei tohiks kõnealune põhimõte siiski laieneda füüsilise isiku nimel veetavatele tubakatoodetele.

(28) Tuleks märkida, et vastuvõtvas liikmesriigis maksustamise põhimõte kehtib ka kaupade suhtes, mille üks füüsiline isik saadab otsest või kaudset tasu saamata teisele.

(29) Kui pärast liikmesriigis tarbimiseks ringlusse lubamist hoitakse aktsiisikaupa teises liikmesriigis, peab kindlaks tegema, kas aktsiis tuleb maksta teises liikmesriigis. Selleks tuleb eelkõige määratleda „kaubandusliku eesmärgi” mõiste.

(30) Aktsiisikaup, mille on ostnud isik, kes ei ole volitatud laopidaja, ja mille lähetab või mida veab otse või kaudselt müüja või tema poolt volitatud isik, tuleks aktsiisiga maksustada sihtliikmesriigis ning sätestada tuleks menetlus, mida müüja peab järgima.

(31) Liikmesriikidevahelise huvide konflikti ja topeltmaksustamise vältimiseks juhtudel, kui ühes liikmesriigis juba tarbimiseks ringlusse lubatud aktsiisikaup liigub ühenduse piires, tuleks sätestada olukorrad, kus aktsiisikauba puhul toimub eeskirjade rikkumine pärast tarbimiseks ringlusse lubamist.

(32) Kuna puudub ühtne maksukogumissüsteem, peaks liikmesriikidel olema võimalik ette näha, et tarbimiseks ringlusse lubatud kaubad peavad kandma maksumärki või riiklikku identifitseerimistähist. Kõnealuste märkide kasutamine ei tohiks siiski takistada ühendusesisest kaubandust. Kuna selliste märkide kasutamine ei tohiks otseselt ega kaudselt põhjustada topeltmaksustamist, tuleks selgelt sätestada, et märgid väljaandnud liikmesriik peab kõik kõnealuste märkide saamiseks makstud või tagatiseks jäetud summad tagasi maksma või vabastama, kui aktsiisimaks kuulus tasumisele teises liikmesriigis ja seal ka sisse nõuti.

(33) Aktsiisikauba liikumist ja järelevalvet käsitlevate tavaeeskirjade kohaldamine paneks väikestele veinitootjatele ülemäära suure halduskoormuse. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema võimalus vabastada kõnealused tootjad teatud nõuete järgimisest.

(34) Arvesse tuleks võtta asjaolu, et laevade ja õhusõidukite proviandina kasutatava aktsiisikauba puhul ei ole sobivat ühtset lahendust leitud.

(35) Käesoleva direktiivi rakendamise meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[21].

(36) Aktsiisi peatamise korra alusel toimuva kaupade liikumise elektroonilise kontrollsüsteemiga kohanemiseks tuleks liikmesriikidele võimaldada üleminekuperiood, mille jooksul võib vedu jätkata vastavalt direktiivis 92/12/EMÜ sätestatud formaalsustele.

(37) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on aktsiisi teatud tahkudega seotud ühtse korralduse tagamine, ei saa piisaval määral saavutada liikmesriigid, ning kuna eesmärgi ulatuse ja mõju tõttu on võimalik seda paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele vastu võtta õigusakte. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega piirdub direktiiv üksnes nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikuga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK Üldsätted

Artikkel 1

Käesoleva direktiiviga nähakse ette järgmiste kaupade (edaspidi „aktsiisikaubad”) tarbimise otse või kaudselt aktsiisiga maksustamise üldine kord:

1) direktiivis 2003/96/EÜ nimetatud energiatooted ja elekter;

2) direktiivides 92/83/EMÜ ja 92/84/EMÜ nimetatud alkohol ja alkohoolsed joogid;

3) direktiivides 95/59/EÜ, 92/79/EMÜ ja 92/80/EMÜ nimetatud tubakatooted .

Artikkel 2

1. Aktsiisiga maksustatakse järgmised tegevused:

a) aktsiisikaupade tootmine, sh kaevandamine, ühenduse territooriumil;

b) aktsiisikaupade importimine ühenduse territooriumile.

2. Liikmesriigid võivad maksustada aktsiisikaubad teiste erimaksudega tingimusel, et kõnealused maksud on kooskõlas aktsiisi või käibemaksu suhtes kohaldatavate ühenduse maksueeskirjadega, mis käsitlevad asjaomase maksu maksubaasi määramist, arvutamist, tasumist ja järelevalvet.

3. Liikmesriikidele jääb õigus maksustada:

a) tooteid, mis ei ole aktsiisikaubad;

b) teenuseid, sh aktsiisikaupadega seotud teenuseid, maksuga, mida ei saa kirjeldada käibemaksuna.

Kõnealuste maksudega maksustamine ei tohi siiski liikmesriikidevahelises kaubanduses kaasa tuua piiriületamisega seotud formaalsusi.

Artikkel 3

1. Ühenduse tollialastes õigusaktides sätestatud formaalsusi, mida tuleb kohaldada kaupade importimisel ühenduse tolliterritooriumile, kohaldatakse mutatis mutandis aktsiisikaupade artikli 5 lõikes 2 nimetatud territooriumitelt ühenduse territooriumile importimise suhtes.

2. Ühenduse tollialastes õigusaktides sätestatud formaalsusi, mida tuleb kohaldada ühenduse territooriumilt kaupade eksportimisel, kohaldatakse mutatis mutandis aktsiisikaupade ühenduse territooriumilt artikli 5 lõikes 2 nimetatud territooriumitele eksportimise suhtes.

3. III ja IV peatükki ei kohaldata aktsiisikaupade suhtes, mis liiguvad aktsiisi peatamise menetluse või korra alusel.

Artikkel 4

Käesolevas direktiivis ja selle rakendussätetes kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) aktsiisi peatamise kord – maksukord, mida kohaldatakse aktsiisikauba tootmise, töötlemise, valdamise või veo suhtes, mille suhtes ei kohaldata tolli peatamismenetlust või -korda ning mille puhul aktsiis on peatatud;

2) tolli peatamismenetlus või -kord – mis tahes määruses (EMÜ) nr 2913/92 sätestatud protseduur, mis on seotud tollijärelevalvega, millele ühendusevälised kaubad allutatakse nende sisenemisel ühenduse tolliterritooriumile, ajutisel hoiustamisel, vabatsooni või vabalattu paigutamisel, ning mis tahes kõnealuse määruse artikli 84 lõike 1 punktis nimetatud kord;

3) liikmesriik ja liikmesriigi territoorium – ühenduse mis tahes liikmesriigi territoorium, kus kohaldatakse asutamislepingut kooskõlas selle artikliga 299, v.a artikli 5 lõikes 2 või lõikes 3 nimetatud territoorium;

4) ühendus ja ühenduse territoorium – punktis 3 määratletud liikmesriikide territooriumid.

Artikkel 5

1. Käesolevat direktiivi ja artiklis 1 nimetatud direktiive kohaldatakse ühenduse territooriumil.

2. Käesolevat direktiivi ja artiklis 1 nimetatud direktiive ei kohaldata järgmistel ühenduse tolliterritooriumi koosseisu kuuluvatel territooriumitel:

a) Kanaari saared;

b) Prantsusmaa ülemeredepartemangud;

c) Ahvenamaa;

d) Kanalisaared.

3. Käesolevat direktiivi ja artiklis 1 nimetatud direktiive ei kohaldata järgmistel territooriumitel, mis ei kuulu ühenduse tolliterritooriumi koosseisu:

a) Helgolandi saar;

b) Büsingeni territoorium;

c) Ceuta;

d) Melilla;

e) Livigno;

f) Campione d'Italia;

g) Itaaliale kuuluv osa Lugano järvest;

h) Gibraltar.

4. Hispaania võib deklaratsiooniga teatada, et käesolevat direktiivi ja artiklis 1 nimetatud direktiive kohaldatakse Kanaari saarte suhtes – kooskõlas nende kõrvalisest asukohast tulenevate kohandusmeetmetega – kõikide või mõnede artiklis 1 nimetatud aktsiisikaupade puhul alates deklaratsiooni hoiuleandmise päevale järgneva teise kuu esimesest päevast.

5. Prantsusmaa võib deklaratsiooniga teatada, et käesolevat direktiivi ja artiklis 1 nimetatud direktiive kohaldatakse Prantsusmaa ülemeredepartemangude suhtes –kooskõlas nende kõrvalisest asukohast tulenevate kohandusmeetmetega – kõikide või mõnede artiklis 1 nimetatud aktsiisikaupade puhul alates deklaratsiooni hoiuleandmise päevale järgneva teise kuu esimesest päevast.

6. Käesoleva direktiivi sätted ei takista Kreekal säilitamast Athose mäele antud eristaatust, mis on tagatud Kreeka põhiseaduse artikliga 105.

Artikkel 6

1. Võttes arvesse Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, Itaalia ja Küprosega sõlmitud konventsioone ja lepinguid, ei käsitleta vastavalt Monaco Vürstiriiki, Mani saart, San Marinot ja Ühendkuningriigi suveräänsete baasipiirkondade territooriume Akrotiris ja Dhekelias käesoleva direktiivi kohaldamisel kolmandate riikidena.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et aktsiisikaupade liikumist, mille puhul lähte- või sihtkoht on:

a) Monaco Vürstiriik, käsitataks liikumisena, mille lähte- või sihtkoht on Prantsuse Vabariik;

b) Mani saar, käsitataks liikumisena, mille lähte- või sihtkoht on Ühendkuningriik;

c) San Marino, käsitataks liikumisena, mille lähte- või sihtkoht on Itaalia Vabariik;

d) Ühendkuningriigi suveräänsete baasipiirkondade territooriumid Akrotiris ja Dhekelias, käsitataks liikumisena, mille lähte- või sihtkoht on Küpros.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et aktsiisikaupade liikumist, mille puhul lähte- või sihtkoht on Jungholz ja Mittelberg (Kleines Walsertal), käsitataks liikumisena, mille lähte- või sihtkoht on Saksamaa.

II PEATÜKK Aktsiisimaksukohustuse tekkimine

1. jaotis Aktsiisi tasumise aeg ja koht

Artikkel 7

1. Aktsiis tuleb tasuda tarbimiseks ringlusse lubamise hetkest.

Tarbimiseks ringlusse lubamine määratletakse kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 4.

2. Tarbimiseks ringlusse lubamine on:

a) kõrvalekaldumine aktsiisi peatamise korrast;

b) tootmine väljaspool aktsiisi peatamise korda;

c) aktsiisikauba import.

Aktsiisikauba import punkti c tähenduses toimub kauba toomisel ühenduse tolliterritooriumile ilma tolli peatamismenetluse või -korra kohaldamiseta või aktsiisikauba vabastamisel tolli peatamismenetlusest või -korrast.

Kui aga vahetult pärast importimist kohaldatakse aktsiisikauba suhtes tolli peatamismenetlust või -korda, ei käsitleta seda tarbimiseks ringlusse lubatuna.

3. Artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktis ii ja artikli 16 lõikes 2 nimetatud olukordades käsitletakse aktsiisikaupa tarbimiseks ringlusse lubatuna hetkel, mil registreeritud kaubasaaja selle kätte saab või kauba vahetu kättetoimetamise hetkel.

4. Aktsiisikauba täielikku hävimist või pöördumatut kahjustumist, sh kauba omadustest tulenev kahjustumine, ei käsitleta tarbimiseks ringlusse lubamisena.

Kõnealuse aktsiisikauba hävimist või kahjustumist tuleb tõendada pädevat asutust rahuldaval viisil.

Kaupa peetakse pöördumatult kahjustunuks esimese lõigu tähenduses, kui mis tahes isik on muutnud selle kasutuskõlbmatuks.

5. Kõik liikmesriigid sätestavad eeskirjad ja tingimused, mille alusel määratletakse lõikes 4 nimetatud kauba omadustest tulenev kahjustumine.

Artikkel 8

Kohaldatavateks tasumise tingimusteks ja aktsiisimääraks on need tingimused ja see määr, mida kohaldatakse kuupäeval, mil aktsiis tuleb tasuda liikmesriigis, kus kaup lubatakse tarbimiseks ringlusse.

Aktsiisiga maksustatakse ja aktsiisi kogutakse ning vajadusel tagastatakse või selle maksmisest vabastatakse liikmesriigi kehtestatud korras. Liikmesriigid kohaldavad siseriiklikku päritolu kaubale ja teiste liikmesriikide päritolu kaubale sama korda.

Artikkel 9

1. Kui liikumisel aktsiisi peatamise korra alusel on toime pandud aktsiisi tasumisega seotud eeskirjade rikkumine, mille tagajärjel lubati aktsiisikaup tarbimiseks ringlusse ja ei ole võimalik kindlaks teha, kus ringlusse lubamine toimus, käsitletakse, et ringlusse lubamine toimus lähteliikmesriigis.

Kui aga enne kolme aasta möödumist kuupäevast, mil liikumine algas vastavalt artikli 9 lõikele 1, tehakse kindlaks liikmesriik, kus kauba tarbimiseks ringlusse lubamine tegelikult toimus, teatab asjaomane liikmesriik sellest lähteliikmesriigi pädevatele asutustele.

Kui aktsiisiga maksustamine toimus lähteliikmesriigis, tagastatakse aktsiis või antakse aktsiisivabastus niipea, kui on esitatud tõendid, et aktsiis tasuti teises liikmesriigis.

2. Kui tarbimiseks ringlusse lubamise aeg ei ole teada, käsitletakse, et ringlusse lubamine toimus aktsiisikauba lähetamise ajal.

3. Eeskirjade rikkumine lõike 1 tähenduses on olukord, kus liikumine ei ole lõpetatud kooskõlas artikli 19 lõikega 2.

2. jaotisAktsiisi tagastamine ja aktsiisivabastus

Artikkel 10

Lisaks artikli 31 lõikes 4 ja artikli 34 lõikes 7 nimetatud juhtudele võib liikmesriik ettevõtja taotlusel otsustada, et tarbimiseks ringlusse lubatud aktsiisikauba pealt makstud aktsiis tagastatakse või et kaup vabastatakse aktsiisist tingimusel, et aktsiisi tagastamine või sellest vabastamine ei too kaasa muid aktsiisivabastusi, kui need, mida on nimetatud artiklis 11.

3. jaotisAktsiisivabastus

Artikkel 11

1. Aktsiisikaup, sh juba tarbimiseks ringlusse lubatud kaup, vabastatakse aktsiisist, kui see on ette nähtud:

a) kättetoimetamiseks seoses diplomaatiliste või konsulaarsuhetega;

b) asukohaliikmesriigi ametiasutuste tunnustatud rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende liikmetele vastavalt piirangutele ja tingimustele, mis on ette nähtud rahvusvaheliste konventsioonidega nimetatud organisatsioonide asutamise kohta või peakorterit käsitlevate kokkulepetega;

c) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi relvajõududele, välja arvatud selle liikmesriigi relvajõud, kus aktsiis tuleb tasuda, nende enda või nendega kaasas oleva tsiviilpersonali kasutuseks või nende messide või sööklate varustamiseks;

d) vastavalt 16. augusti 1960. aasta Küprose Vabariigi asutamislepingule Küprosel asuvatele Ühendkuningriigi relvajõududele nende enda või nendega kaasas oleva tsiviilpersonali kasutuseks või nende messide või sööklate varustamiseks;

e) tarbimiseks vastavalt kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud kokkulepetele, kui selline kokkulepe on käibemaksuvabastust arvestades võimalik või lubatud.

2. Aktsiisivabastuse suhtes kohaldatakse asukohaliikmesriigi kehtestatud tingimusi ja piiranguid. Vabastuse võib anda aktsiisitagastuse kujul.

Artikkel 12

Ilma et see piiraks artikli 20 lõike 1 kohaldamist, peab artikli 11 lõikes 1 nimetatud kaubasaajale aktsiisi peatamise korra alusel veetava aktsiisikaubaga olema kaasas vabastussertifikaat.

Komisjon kehtestab vabastussertifikaadi vormi ja sisu artikli 40 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 13

1. Liikmesriigid võivad aktsiisist vabastada maksuvabade kaupluste kauba, mis viiakse välja ühendusesisese lennu- või merereisiga teise liikmesriiki suunduvate reisijate pagasis.

2. Kolmandale territooriumile või kolmandasse riiki suunduva õhusõiduki või laeva pardal reisijateveo ajal tarnitavat kaupa käsitatakse samal viisil kui maksuvabas kaupluses tarnitavat kaupa.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada lõigetes 1 ja 2 ettenähtud maksuvabastuse kohaldamine nii, et ära hoida võimalikku maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi.

4. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) kolmas territoorium – artikli 5 lõigetes 2 ja 3 nimetatud territooriumid;

b) maksuvaba kauplus – lennujaamas või sadamas asuv üksus, mis vastab pädevate ametiasutuste poolt eelkõige käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kehtestatud tingimustele;

c) kolmandale territooriumile või kolmandasse riiki reisija – reisija, kellel on õhu- või merereisi veodokument, milles on vahetu sihtkohana märgitud kolmandal territooriumil või kolmandas riigis asuv lennujaam või sadam.

III PEATÜKKTootmine, töötlemine ja valdamine

Artikkel 14

1. Iga liikmesriik kehtestab oma eeskirjad aktsiisikauba tootmise, töötlemise ja valdamise kohta vastavalt käesolevale direktiivile.

2. Aktsiisikauba tootmist, töötlemist ja valdamist käsitletakse aktsiisi peatamise korra alusel toimuvana ainult siis, kui kõnealune tegevus toimub ruumides, millele on antud luba vastavalt lõikele 3.

3. Liikmesriigi pädevad asutused annavad „maksulaona” tegutsemiseks loa ruumidele, mida kavatsetakse kasutada aktsiisikaupade tootmiseks, töötlemiseks ja valdamiseks ning vastuvõtmiseks või lähetamiseks aktsiisi peatamise korra alusel.

Artikkel 15

1. Maksuladude avamiseks ja tegevuseks peab füüsilisel või juriidilisel isikul (edaspidi „volitatud laopidaja”) olema maksulao asukoha liikmesriigi pädeva asutuse luba.

Loa andmisest ei või keelduda, kui põhjenduseks on üksnes asjaolu, et füüsiline või juriidiline isik asub teises liikmesriigis ja kavatseb maksulao tegevust juhtida loa andnud liikmesriigis asuva esindaja või filiaali kaudu.

Luba hõlmab artikli 14 lõikes 3 nimetatud tegevusi.

2. Volitatud laopidaja peab:

a) esitama vajadusel tagatise, mis katab aktsiisikauba tootmisest, töötlemisest ja valdamisest tulenevad riskid;

b) täitma selle liikmesriigi kehtestatud tingimusi, kelle territooriumil maksuladu asub;

c) pidama iga lao kohta laoseisu ja kauba liikumise arvestust;

d) viima kõik aktsiisi peatamise korra alusel liikuvad aktsiisikaubad pärast nende saabumist maksulattu;

e) nõustuma mis tahes järelevalvega ja laoseisu kontrolliga.

Punktis a nimetatud tagatise esitamise tingimused sätestavad maksulaole loa väljastanud liikmesriigi pädevad asutused.

IV PEATÜKKAktsiisikauba liikumine aktsiisi peatamise korra alusel

1. jaotisÜldine

Artikkel 16

1. Aktsiisikaupa võib ühenduse territooriumil vedada aktsiisi peatamise korra alusel:

a) maksulaost ühte järgmistest sihtkohtadest:

i) teise maksulattu;

ii) füüsilisele või juriidilisele isikule, kellel on sihtliikmesriigi pädevate asutuste luba võtta kõnealuste pädevate asutuste kehtestatud tingimustel vastu aktsiisi peatamise korra alusel veetavat aktsiisikaupa, mis on lähetatud teisest liikmesriigist (edaspidi „registreeritud kaubasaaja”);

iii) kohta, kus aktsiisikaup veetakse ühenduse territooriumilt välja vastavalt artikli 24 lõikele 1;

iv) artikli 11 lõikes 1 nimetatud kaubasaajale, kui kaup on lähetatud teisest liikmesriigist;

b) impordi kohast kõikidesse punktis a nimetatud sihtkohtadesse, kui kauba lähetajaks on füüsiline või juriidiline isik, kellel on importiva liikmesriigi pädevate asutuste luba kauba lähetamiseks kõnealuste pädevate asutuste kehtestatud tingimustel (edaspidi „registreeritud kaubasaatja”).

2. Erandina lõike 1 punkti a alapunktidest i ja ii võib sihtliikmesriik enda kehtestatud tingimustel lubada aktsiisi peatamise korra alusel aktsiisikauba vedu oma territooriumil asuvasse vahetu kättetoimetamise kohta, kui sihtliikmesriigi volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaaja on sellise koha määranud.

Volitatud laopidaja ja registreeritud kaubasaaja vastutavad jätkuvalt artikli 23 lõikes 1 nimetatud kättesaamise kinnituse esitamise eest.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse aktsiisikauba, mida ei ole tarbimiseks ringlusse lastud, nullmääraga liikumise suhtes.

Artikkel 17

1. Lähteliikmesriigi pädevad asutused nõuavad enda kehtestatud tingimustel tagatist, mis katab aktsiisi peatamise korra alusel liikumisest tulenevad riskid; tagatise võivad esitada üks või mitu järgmistest isikutest:

a) kauba lähtekoha volitatud laopidaja;

b) registreeritud kaubasaatja;

c) vedaja;

d) aktsiisikauba omanik;

e) kaubasaaja.

2. Tagatis kehtib kogu ühenduses.

Tagatise esitamise üksikasjalikud eeskirjad kehtestavad liikmesriigid.

3. Lähteliikmesriik võib loobuda tagatise esitamise kohustusest järgmiste aktsiisikaupade liikumiste puhul aktsiisi peatamise korra alusel:

a) üksnes tema territooriumil toimuv liikumine;

b) asjaomaste liikmesriikide kokkuleppel energiatoodete liikumine ühenduse piires meritsi või alalise torujuhtme kaudu.

Artikkel 18

1. Registreeritud kaubasaaja ei tohi aktsiisi peatamise korra alusel aktsiisikaupa vallata ega lähetada.

Ta peab täitma järgmised tingimused:

a) tagama aktsiisi tasumise sihtliikmesriigi pädevate asutuste sätestatud tingimustel;

b) pidama saadud aktsiisikauba üle arvestust;

c) võtma aktsiisi peatamise korra alusel liikuva aktsiisikauba selle saabumisel viivitamata arvele;

d) nõustuma mis tahes järelevalvega ja laoseisu kontrolliga.

2. Ettevõtjale, kes saab aktsiisikaupa üksnes aeg-ajalt, antakse artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktis ii nimetatud luba aktsiisikauba konkreetse koguse ja ühe kaubasaatja kohta ning kindlaks ajavahemikuks.

Registreeritud kaubasaaja, kellel on esimeses lõigus nimetatud luba, peab täitma järgmised tingimused:

a) tagama aktsiisi tasumise sihtliikmesriigi pädevate asutuste sätestatud tingimustel;

b) nõustuma mis tahes kontrolliga, mis võimaldab sihtliikmesriigi pädevatel asutustel kindlaks teha, et kaup on tegelikult kätte saadud.

Artikkel 19

1. Aktsiisikauba liikumine aktsiisi peatamise korra alusel algab hetkest, mil kaup lahkub maksulaost või importimise kohast.

2. Aktsiisikauba liikumine aktsiisi peatamise korra alusel lõpeb hetkel, mil kaubasaaja on kauba vastu võtnud või artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktis iii nimetatud juhul siis, kui kaup on lahkunud ühenduse territooriumilt.

2. jaotisMenetlus, mida tuleb järgida aktsiisikauba liikumisel aktsiisi peatamise korra alusel

Artikkel 20

1. Aktsiisikaup liigub aktsiisi peatamise korra alusel, kui sellega on kaasas elektrooniline haldusdokument, mis esitatakse vastavalt lõigetele 2 ja 3.

2. Kaubasaatja esitab lõikes 1 nimetatud esialgse elektroonilise haldusdokumendi lähteliikmesriigi pädevatele asutustele, kasutades otsusega nr 1152/2003/EÜ loodud arvutipõhist süsteemi (edaspidi „arvutipõhine süsteem”).

3. Lähteliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad elektrooniliselt, kas esialgsesse elektroonilisse haldusdokumenti kantud andmed on täielikud ja õiged.

Kui kõnealused andmed on täielikud ja õiged, annavad pädevad asutused dokumendile unikaalse haldusviitenumbri.

Nad saadavad haldusviitenumbriga elektroonilise haldusdokumendi kaubasaatjale.

4. Artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii ja iv nimetatud juhtudel edastavad lähteliikmesriigi pädevad asutused elektroonilise haldusdokumendi sihtliikmesriigi pädevatele asutustele, kes edastavad selle kaubasaajale, kui kaubasaaja on volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaaja.

Kui aktsiisikauba saaja on lähteliikmesriigi volitatud laopidaja, edastavad kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused elektroonilise haldusdokumendi otse talle.

5. Artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktis iii nimetatud juhul edastavad lähteliikmesriigi pädevad asutused elektroonilise haldusdokumendi selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus määruse (EÜ) nr 2913/92 artikli 161 lõiget 5 kohaldades esitati ekspordideklaratsioon (edaspidi „eksportiv liikmesriik”), kui kõnealune liikmesriik ei ole lähteliikmesriik.

6. Kaubasaatja teatab kaupa saatvale isikule haldusviitenumbri.

Viitenumber peab olema aktsiisi peatamise korra alusel toimuva liikumise jooksul kogu aeg kättesaadav.

7. Kaubasaatja võib elektroonilise haldusdokumendi tühistada, kui liikumine ei ole veel vastavalt artikli 19 lõikele 1 alanud.

8. Kaubasaatja võib aktsiisi peatamise korra alusel toimuva liikumise jooksul muuta sihtkohta ja näidata uue sihtkoha, mis peab olema üks artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii või iii nimetatud sihtkohtadest või artikli 16 lõikes 2 nimetatud sihtkoht, kui see on asjakohane.

Artikkel 21

Kui energiatooteid veetakse aktsiisi peatamise korra alusel meritsi või siseveeteid pidi kaubasaajale, kes ei ole ajal, mil kaubasaatja esitab artikli 20 lõikes 2 nimetatud elektroonilise haldusdokumendi, veel lõplikult teada, võivad lähteliikmesriigi pädevad asutused anda kaubasaatjale loa jätta kaubasaajat käsitlevad andmed kõnealusest dokumendist välja.

Niipea kui andmed on teada, edastab kaubasaatja need lähteliikmesriigi pädevatele asutustele.

Artikkel 22

Lähteliikmesriigi pädevad asutused võivad kõnealuses liikmesriigis kehtestatud tingimustel lubada arvutipõhist süsteemi kasutaval kaubasaatjal jagada aktsiisi peatamise korra alusel toimuv energiatoodete liikumine kaheks või enamaks osaks tingimusel, et aktsiisikauba üldkogus ei muutu.

Samuti võivad liikmesriigid ette näha, et nende territooriumil ei ole selline jagamine lubatud.

Artikkel 23

1. Aktsiisikauba saabumisel mis tahes artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktides i, ii või iv või artikli 16 lõikes 2 nimetatud sihtkohta esitab kaubasaaja viivitamata arvutipõhise süsteemi kaudu sihtliikmesriigi pädevatele asutustele kauba kättesaamise kinnituse (edaspidi „kättesaamise kinnitus”).

Nimetatud asutused osutavad artikli 11 lõikes 1 nimetatud kaubasaajatele abi, mis on vajalik, et kättesaamise kinnitust oleks võimalik esitada arvutipõhise süsteemi kaudu.

2. Sihtliikmesriigi pädevad asutused kontrollivad elektrooniliselt, kas kättesaamise kinnitusse kantud andmed on täielikud ja õiged ning teatavad kaubasaajale kinnituse registreerimisest ja saadavad selle lähteliikmesriigi pädevatele asutustele.

3. Lähteliikmesriigi pädevad asutused edastavad kättesaamise kinnituse kaubasaatjale. Kui lähte- ja sihtkoht asuvad samas liikmesriigis, edastavad kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused kättesaamise kinnituse otse kaubasaatjale.

Artikkel 24

1. Artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktis iii nimetatud juhul koostavad eksportiva liikmesriigi pädevad asutused komisjoni määruse (EÜ) nr 2454/93[22] artikli 793 lõikes 2 nimetatud väljumistolliasutuse poolt või asutuse poolt, kus täidetakse käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 2 nimetatud formaalsused, koostatud tunnistuse alusel kinnituse (edaspidi „ekspordikinnitus”), millega kinnitatakse, et aktsiisikaup on ühenduse territooriumilt välja viidud.

2. Eksportiva liikmesriigi pädevad asutused kontrollivad elektrooniliselt, kas lõikes 1 nimetatud tunnistuse alusel sissekantud andmed on täielikud ja õiged ja saadavad ekspordikinnituse lähteliikmesriigi pädevatele asutustele, kui lähteliikmesriik on eksportivast liikmesriigist erinev.

3. Lähteliikmesriigi pädevad asutused edastavad ekspordikinnituse kaubasaatjale.

Artikkel 25

1. Kättesaamise kinnitus või ekspordikinnitus on tõendiks, et liikumine on lõpetatud kooskõlas artikli 19 lõikega 2.

2. Kättesaamise kinnituse või ekspordikinnituse puudumisel, sh juhtudel, kui arvutipõhist süsteemi ei saa kasutada, võib aktsiisi peatamise korra alusel toimunud liikumise lõppemise kohta esitada alternatiivse tõendi, milleks on sihtliikmesriigi pädevate asutuste kinnitus, mis põhineb nõuetekohastel tõenditel, et lähetatud aktsiisikaup on jõudnud määratud sihtkohta, või artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktis iii nimetatud juhul väljumistolliasutuse asukoha liikmesriigi pädeva asutuse kinnitus, mis tõendab, et aktsiisikaup on ühenduse territooriumilt välja viidud.

Kaubasaaja esitatud dokument, mis sisaldab kättesaamise kinnitusega samu andmeid, on nõuetekohaseks tõendiks esimese lõigu tähenduses.

Artikkel 26

1. Kui arvutipõhist süsteemi ei saa kasutada, võib volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaatja alustada aktsiisikauba vedu aktsiisi peatamise korra alusel järgmistel tingimustel:

a) kaubaga on kaasas paberkandjal dokument samade andmetega, mis kantakse artikli 20 lõikes 2 nimetatud esialgsesse elektroonilisse haldusdokumenti;

b) ta peab teavitama lähteliikmesriigi pädevaid asutusi kauba lähetamise ajast.

Kui arvutipõhine süsteem on jälle kasutatav, esitab kaubasaatja viivitamata esialgse elektroonilise haldusdokumendi. Kõnealune dokument asendab esimese lõigu punktis a nimetatud paberkandjal dokumendi niipea, kui see on läbinud artikli 20 lõike 3 kohase menetluse, ning seejärel kohaldatakse elektroonilise haldusdokumendi suhtes kehtivat korda.

Kuni elektroonilise haldusdokumendi menetlemise lõppemiseni vastavalt artikli 20 lõikele 3 käsitletakse liikumist aktsiisi peatamise korra alusel liikumisena koos paberkandjal dokumendiga.

2. Kui arvutipõhist süsteemi ei saa kasutada, võib volitatud laopidaja või registreeritud kaubasaatja edastada artikli 20 lõikes 8 või artiklis 22 nimetatud teabe muude sidevahendite kaudu. Ta teatab sellest lähteliikmesriigi pädevatele asutustele sihtkoha muutmise või liikumise jagamise ajal.

Lõike 1 teist lõiku kohaldatakse mutatis mutandis .

Kuni ajani, mil lähteliikmesriigi pädevad asutused on lõpetanud andmete elektroonilise kontrollimise ja saatnud vastava elektroonilise haldusdokumendi kaubasaatjale, käsitletakse asjaomast liikumist või liikumisi liikumisena aktsiisi peatamise korra alusel, mis toimub vastavalt esimeses lõigus esitatud teabele.

3. Komisjon võib artikli 40 lõikes 2 nimetatud korras sätestada eeskirjad ja menetlused, mida tuleb järgida juhul, kui arvutipõhist süsteemi ei saa kasutada.

Artikkel 27

Komisjon võtab artikli 40 lõikes 2 nimetatud korras vastu meetmed, et määratleda:

1) aktsiisikauba liikumisega aktsiisi peatamise korra alusel seotud isikute ja asjaomaste pädevate asutuste vahelise ning asjaomaste pädevate asutuste omavahelise teabevahetuse, mida on nimetatud artiklites 20–24, ülesehitus ja sisu;

2) punktis 1 nimetatud teabevahetusega seotud eeskirjad ja menetlused.

3. jaotisLihtsustatud menetlused

Artikkel 28

Liikmesriigid võivad sätestada lihtsustatud menetluse aktsiisi peatamise korra alusel liikumisele, mis toimub üksnes nende territooriumitel.

Artikkel 29

Asjaomased liikmesriigid võivad kokkuleppel sätestada lihtsustatud menetluse järgmiste aktsiisi peatamise korra alusel toimuvate liikumiste puhul:

1) kahe või enama liikmesriigi teatud ettevõtjate vahelised sagedased ja korrapärased liikumised;

2) ühe liikmesriigi teatud ettevõtjate vahelised sagedased ja korrapärased liikumised läbi teise liikmesriigi;

3) kahe või enama liikmesriigi vahelised liikumised alaliste torujuhtmete kaudu.

V PEATÜKKAktsiisikauba liikumine ja maksustamine pärast tarbimiseks ringlusse lubamist

1 . JAOTIS OMANDAMINE FÜÜSILISTE ISIKUTE POOLT

Artikkel 30

1. Aktsiisikaubalt, mille füüsiline isik on omandanud isiklikuks kasutamiseks ja viib ühest liikmesriigist teise, tasutakse aktsiis ainult selles liikmesriigis, kus kaup omandati.

Füüsilise isiku poolt omandatud aktsiisikaupade puhul, mis ei ole tubakatooted, kohaldatakse esimest lõiku ka juhul, kui kaupa veetakse kõnealuse füüsilise isiku nimel.

Põhimõte, et maksustamine toimub liikmesriigis, kus kaup omandati, kehtib ka aktsiisikaupade puhul, mille üks füüsiline isik saadab teisele otsest või kaudset tasu saamata.

2. Selleks, et teha kindlaks, kas lõikes 1 nimetatud aktsiisikaup on ette nähtud isiklikuks kasutamiseks, peab liikmesriik arvesse võtma vähemalt järgmist:

a) aktsiisikauba valdaja äriline seisund ning põhjused, miks ta kaupa oma valduses hoiab;

b) aktsiisikauba asukoht või vajaduse korral kasutatav veoliik;

c) kõik aktsiisikaubaga seotud dokumendid;

d) aktsiisikauba laad;

e) aktsiisikauba kogus.

2. jaotisHoidmine teises liikmesriigis

Artikkel 31

1. Kui aktsiisikaupa, mis on ühes liikmesriigis juba tarbimiseks ringlusse lubatud, hoitakse kaubanduslikel eesmärkidel teises liikmesriigis, tuleb aktsiis tasuda kõnealuses teises liikmesriigis.

Kaubanduslikeks eesmärkideks peetakse kõiki eesmärke, v.a kooskõlas artikli 30 lõikega 2 määratletud füüsilise isiku poolt isiklik kasutamine.

Artikli 30 lõikes 1 nimetatud juhtudel, kui tubakatooteid ei vea asjaomane füüsiline isik, käsitletakse seda kaubanduslikel eesmärkidel hoidmisena.

2. Ilma et see piiraks artikli 36 kohaldamist, kui ühes liikmesriigis juba tarbimiseks ringlusse lubatud aktsiisikaup liigub ühenduse piires, ei käsitleta seda kuni sihtliikmesriiki jõudmiseni kaubanduslikel eesmärkidel hoidmisena tingimusel, et kauba liikumisel järgitakse artikli 32 lõike 3 punktides a, b ja c või vajadusel artikli 34 lõike 4 punktides a, b või c sätestatud formaalsusi.

3. Aktsiisikauba hoidmist kahe liikmesriigi vahel liikuva laeva või õhusõiduki pardal, kui kõnealust kaupa ei müüda ajal, mil laev või õhusõiduk asub ühe liikmesriigi territooriumil, ei käsitleta kõnealuse liikmesriigi territooriumil kaubanduslikel eesmärkidel hoidmisena.

4. Aktsiis, mis tasuti liikmesriigis, kus kaup lubati tarbimiseks ringlusse, tagastatakse või selle maksmisest vabastatakse, kui sihtliikmesriigi pädevatele asutustele on tõendatud, et aktsiis on tasutud.

Artikkel 32

1. Artikli 31 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud juhul peab aktsiisi tasuma isik, kes on aktsiisikauba valdaja või kelle nimel kõnealust kaupa valduses hoitakse.

Kui aga aktsiisikauba valduses hoidmise eesmärk on selle toimetamine hoidmise liikmesriigis asutatud ettevõtjale või avalik-õiguslikule isikule, on aktsiisimaksukohustuslane kõnealune ettevõtja või isik.

Teises lõigus nimetatud juhul annavad pädevad asutused müüjale tema taotlusel loa tasuda aktsiis asjaomase ettevõtja või avalik-õigusliku isiku eest tingimusel, et müüja on täitnud artikli 34 lõikes 4 sätestatud tingimused.

2. Kui isik, kes on aktsiisikauba valdaja või kelle nimel kaupa valduses hoitakse, ei ole hoidmise liikmesriigis asutatud, peab ta täitma artikli 34 lõikes 4 sätestatud tingimused.

3. Lõike 1 kolmandas lõigus ja lõikes 2 nimetamata juhtudel peab aktsiisimaksukohustuslane:

a) enne kauba lähetamist esitama sihtliikmesriigi pädevatele asutustele deklaratsiooni ja tagama aktsiisi tasumise;

b) tagama, et kauba liikumisel ühest liikmesriigist teise on see varustatud asjaomase dokumendiga (edaspidi „saatedokument”);

c) tasuma sihtliikmesriigi aktsiisi vastavalt kõnealuses liikmesriigis kehtestatud korrale;

d) nõustuma mis tahes kontrolliga, mis võimaldab sihtliikmesriigi pädevatel asutustel kindlaks teha, kas aktsiisikaup on tegelikult kätte saadud ja kas sellelt on tasutud aktsiis.

4. Komisjon võtab artikli 40 lõikes 2 sätestatud korras vastu meetmed, millega kehtestatakse saatedokumendi vorm ja sisu.

Artikkel 33

1. Kui ühes liikmesriigis juba tarbimiseks ringlusse lubatud aktsiisikaup tuleb viia kõnealuses liikmesriigis asuvasse sihtkohta läbi teise liikmesriigi territooriumi, kohaldatakse järgmisi tingimusi:

a) kaup peab olema varustatud saatedokumendiga ja liikumine peab toimuma ettenähtud marsruudil;

b) kaubasaatja esitab enne aktsiisikauba lähetamist lähtekoha pädevale asutusele deklaratsiooni;

c) kaubasaaja kinnitab kauba kättesaamist kooskõlas sihtkoha pädeva maksuasutuse sätestatud eeskirjadega;

d) kaubasaatja ja kaubasaaja nõustuvad mis tahes kontrolliga, mis võimaldab asjaomastel maksuasutustel kindlaks teha, kas kaup on tegelikult kätte saadud.

2. Kui aktsiisikaupa veetakse lõikes 1 nimetatud tingimustel sageli ja korrapäraselt, võivad liikmesriigid anda kahepoolsete halduskokkulepete alusel loa lihtsustatud menetluse kasutamiseks.

3. jaotisKaugmüük

Artikkel 34

1. Ühes liikmesriigis juba tarbimiseks ringlusse lubatud aktsiisikaubalt, mille ostjaks on füüsiline isik ning mis lähetatakse või veetakse teise liikmesriiki otse või kaudselt müüja poolt või tema nimel, tasutakse aktsiis sihtliikmesriigis.

2. Lõikes 1 nimetatud juhul tasutakse aktsiis kauba kättetoimetamisel.

3. Müüja tasub sihtliikmesriigi aktsiisi.

4. Müüja peab täitma järgmised tingimused:

a) registreerima ennast aktsiisikauba lähetamise liikmesriigi maksuasutuses;

b) enne aktsiisikauba lähetamist tagama aktsiisi tasumise maksuasutusele, mille sihtliikmesriik on määranud spetsiaalselt kaugmüügiga tegelema;

c) näitama aktsiisikauba partiiga kaasas olevates äridokumentides lõike 5 kolmandas lõigus nimetatud identifitseerimisnumbri;

d) saatma asjaomase perioodi lõpus, mille määrab kumbki liikmesriik, punktis b nimetatud maksuasutusele dokumendi, milles on näidatud kõnealuse perioodi jooksul veetava aktsiisikauba kogus.

5. Sihtliikmesriik määrab lõike 4 punktis b nimetatud tagatise arvutamise tingimused.

Tagatise esitamisel esitab müüja lõike 4 punktis a nimetatud identifitseerimisdokumendi.

Seejärel annab sihtliikmesriik müüjale identifitseerimisnumbri.

6. Lõike 4 punktis d nimetatud dokumendi kiidab heaks lõike 4 punktis a nimetatud maksuasutus ning vajadusel lisatakse sellele sihtliikmesriigis nõutavad haldus- ja äridokumendid.

Aktsiis tasutakse vastavalt sihtliikmesriigis sätestatud korrale.

7. Lõikes 1 nimetatud juhul tagastatakse müüja taotlusel talle esimeses liikmesriigis tasutud aktsiis või vabastatakse ta selle tasumisest, kui müüja on järginud lõikes 4 sätestatud korda.

Kui müüja on volitatud laopidaja, võivad liikmesriigid kehtestada lihtsustatud aktsiisi tagastamise või aktsiisi tasumisest vabastamise menetluse.

8. Komisjon võtab artikli 40 lõikes 2 sätestatud korras vastu meetmed, millega kehtestatakse lõike 4 punktides a ja d nimetatud dokumentide vorm ja sisu, ning määratleb andmed, mis tuleb kanda kõnealuse lõike punktis c nimetatud äridokumentidesse.

4. jaotisHävimine ja kahjustumine

Artikkel 35

Kui aktsiisikaubalt tuleb aktsiisi tasuda vastavalt artikli 31 lõike 1 esimesele lõigule või artikli 34 lõikele 1, ei tasuta aktsiisi kaubalt, mis on hävinud või pöördumatult kahjustunud.

Artikli 7 lõike 4 teist ja kolmandat lõiku kohaldatakse kõnealuse kauba suhtes mutatis mutandis .

Vastavalt artikli 32 lõike 3 punktile a või artikli 34 lõike 4 punktile b esitatud tagatis vabastatakse aktsiisi tasumisest täielikult või osaliselt.

5. jaotisEeskirjade rikkumine aktsiisikauba liikumise ajal

Artikkel 36

1. Kui kooskõlas artikli 31 lõikega 2 liikuv aktsiisikaup ei jõua sihtliikmesriiki, tuleb vastavalt artikli 31 lõikele 1 tasuda sellelt aktsiis liikmesriigis, kus asjaomane liikumine lõppes või kus kaup kõnealusest liikumisest eraldati.

Aktsiisi tasub isik, kes tagas selle tasumise vastavalt artikli 32 lõike 3 punktile a või artikli 34 lõike 4 punktile b.

Kui esitatakse tõendid, et asjaomase liikmesriigi pädevad asutused on aktsiisi sisse nõudnud, tagastab liikmesriik, kus kaup lubati tarbimiseks ringlusse, aktsiisi või vabastab selle tasumisest; sihtliikmesriik vabastab artikli 32 lõike 3 punkti a või artikli 34 lõike 4 punkt b kohase tagatise.

Kui liikumine lõpeb või kaup eraldatakse kõnealusest liikumisest liikmesriigis, kus kaup lubati tarbimiseks ringlusse, vabastab sihtliikmesriik artikli 32 lõike 3 punkti a või artikli 34 lõike 4 punkti b kohase tagatise.

2. Kui ei ole võimalik tuvastada, kus lõikes 1 nimetatud liikumine lõppes või kaup liikumisest eraldati, käsitletakse, et see (edaspidi „eeskirjade rikkumine”) toimus liikmesriigis, kus kaup lubati tarbimiseks ringlusse.

Juhul kui enne kolme aasta möödumist kauba lähetamise kuupäevast tehakse kindlaks liikmesriik, kus eeskirjade rikkumine toimus, teatab asjaomane liikmesriik sellest selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus kaup lubati tarbimiseks ringlusse.

Niipea kui on esitatud tõendid, et teises liikmesriigis tasuti aktsiis, tagastab liikmesriik, kus kaup tarbimiseks ringlusse lubati, tasutud aktsiisi või vabastab selle maksmisest.

3. Kui käesolevat artiklit kohaldades ei ole teada, millal eeskirjade rikkumine toimus, loetakse, et see toimus aktsiisikauba lähetamise ajal.

VI PEATÜKKMitmesugust

1. JAOTIS MÄRGISTUS

Artikkel 37

1. Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid nõuda, et aktsiisikaup oleks nende territooriumil tarbimiseks ringlusse lubamisel või artikli 31 lõike 1 esimeses lõigus või artikli 34 lõikes 1 sätestatud juhtudel nende territooriumile toomisel varustatud maksumärkide või maksustamise eesmärgil kasutatavate riiklike identifitseerimistähistega.

2. Iga liikmesriik, kes nõuab lõikes 1 sätestatud maksumärke või riiklikke identifitseerimistähiseid, peab need teiste liikmesriikide volitatud laopidajatele kättesaadavaks tegema.

3. Ilma et see piiraks mis tahes sätete kohaldamist, mis liikmesriigid on kehtestanud käesoleva artikli nõuetekohase rakendamise tagamiseks ning maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja muude kuritarvituste vältimiseks, peavad nad tagama, et kõnealused märgid või tähised ei takista aktsiisikaupade vaba liikumist.

Kui sellised märgid või tähised kinnitatakse aktsiisikaubale, peab märgid väljaandnud liikmesriik kõik kõnealuste märkide saamiseks makstud või tagatiseks jäetud summad tagasi maksma või vabastama, kui aktsiisimaks kuulus tasumisele teises liikmesriigis ja seal ka sisse nõuti.

4. Lõikes 1 määratletud maksumärgid või identifitseerimistähised kehtivad liikmesriigis, kus need on välja antud. Liikmesriigid võivad kõnealuseid märke ja tähiseid siiski vastastikku tunnustada.

2. jaotisVäikesed veinitootjad

Artikkel 38

1. Liikmesriigid võivad vabastada väikesed veinitootjad III ja IV peatükis sätestatud nõuetest ja muudest liikumise ja järelevalvega seotud nõuetest. Kui kõnealused väikesed veinitootjad teevad ise ühendusesiseseid tehinguid, teavitavad nad vastavaid asutusi ning täidavad komisjoni määruses (EÜ) nr 884/2001[23] ettenähtud tingimused.

2. Väike veinitootja on isik, kes toodab keskmiselt vähem kui 1 000 hl veini aastas.

3. Kui väike veinitootja on vastavalt lõikele 1 nõuetest vabastatud, teatab kaubasaaja määruses (EÜ) nr 884/2001 ettenähtud dokumendiga või sellele viidates sihtliikmesriigi pädevale asutusele saadud veinisaadetistest .

3. jaotisLaevade ja õhusõidukite proviant

Artikkel 39

Kuni nõukogu võtab vastu ühenduse sätted laevade ja õhusõidukite proviandi kohta, säilitavad liikmesriigid asjaomased siseriiklikud sätted.

VII PEATÜKKLõppsätted

Artikkel 40

1. Komisjoni abistab komitee, mida nimetatakse aktsiisikomiteeks.

2. Kõnealusele artiklile viidates kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks nähakse ette kolm kuud.

Artikkel 41

Lisaks artiklis 40 nimetatud ülesannetele vaatab aktsiisikomitee eesistuja omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel läbi ühenduse aktsiisisätete kohaldamisega seotud küsimusi.

Artikkel 42

Käesolevaga tunnistatakse direktiiv 92/12/EMÜ kehtetuks alates [1. aprillist 2009].

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 43

Kuni [31. detsembrini 2009] võivad lähteliikmesriigid jätkata aktsiisikaupade liikumise lubamist aktsiisi peatamise korra alusel vastavalt direktiivi 92/12/EMÜ artikli 15 lõikes 6 ja artiklis 18 sätestatud formaalsustele.

Kõnealuste liikumiste ja nende lõpetamise suhtes kohaldatakse esimeses lõigus nimetatud sätteid ning direktiivi 92/12/EMÜ artikli 15 lõikeid 4 ja 5 ning artiklit 19. Kõnealuse direktiivi artikli 15 lõiget 4 kohaldatakse tagatise andjate suhtes, kes on määratletud vastavalt käesoleva direktiivi artikli 17 lõikele 1.

Käesoleva direktiivi artikleid 20–26 kõnealuste liikumiste suhtes ei kohaldata.

Artikkel 44

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt [28. veebruariks 2009] käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud sätted. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid sätteid alates [1. aprillist 2009].

Kõnealuseid sätteid vastu võttes lisavad liikmesriigid sätte teksti või kõnealuste sätete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike sätete teksti.

Artikkel 45

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 46

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, …

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

Vastavustabel 1: Direktiiv 92/12/EMÜ > uus direktiiv |

Direktiivi 92/12/EMÜ artikkel | Uus artikkel | Direktiivi 92/12/EMÜ artikkel | Uus artikkel |

Artikkel 1 | Artikkel 1 | Artikli 15 lõige 6 | Artikkel 21 |

Artikkel 2 | Artiklid 5, 6 | Artikkel 16 | Artikkel 18 |

Artikli 3 lõige1 | Artikkel 1 | Artikkel 17 | - |

Artikli 3 lõige 2 | Artikli 2 lõige 2 | Artikli 18 lõige 1 | Artikli 20 lõige 1, artikli 20 lõige 2, artikkel 27 |

Artikli 3 lõige 3 | Artikli 2 lõige 3 | Artikli 18 lõiked 2-6 | - |

Artikkel 4 | Artikkel 4 | Artikkel 19 | Artikli 20 lõiked 3-5, artiklid 23, 24, 29 |

Artikli 5 lõige 1 | Artikli 2 lõige1, artikli 7 lõige2 | Artikkel 20 | Artikkel 9 |

Artikli 5 lõige 2 | Artikli 7 lõige 2 | Artikkel 21 | Artikkel 37 |

Artikli 5 lõige 3 | - | Artikli 22 lõige 1, artikli 22 lõige 2 | Artikkel 10 |

Artikli 22 lõige 3 | Artikli 31 lõige 4 |

Artikli 22 lõige 4 | Artikli 34 lõige 7 |

Artikli 22 lõige 5 | - |

Artikli 6 lõige 1 | Artikli 7 lõige 1, artikli 7 lõige 2 | Artikli 23 lõige 1 | Artikkel 11 |

Artikli 23 lõige 1a | Artikkel 12 |

Artikli 23 lõige 2 | - |

Artikli 6 lõige 2 | Artikkel 8 | Artikli 23 lõige 3 | - |

Artikkel 7 | Artiklid 31, 32, 33 | Artikli 23 lõige 4 | - |

Artikkel 8 | Artikkel 30 | Artikli 23 lõige 5 | Artikkel 39 |

Artikkel 9 | Artikkel 30 | Artikkel 24 | Artiklid 40, 41 |

Artikkel 10 | Artikkel 34 | Artikkel 25 | - |

Artikkel 11 | Artikli 14 lõige 1, artikli 14 lõige 2 | Artikkel 26 | - |

Artikkel 12 | Artikli 15 lõige 1 | Artikkel 26a | - |

Artikkel 13 | Artikli 15 lõige 2 | Artikkel 27 | - |

Artikkel 14 | Artikli 7 lõige 4, artikli 7 lõige 5 | Artikkel 28 | - |

Artikli 15 lõige 1 | Artikli 16 lõige 1, artikli 16 lõige 3 | Artikkel 29 | Artikkel 38 |

Artikli 15 lõige 2 | - | Artikkel 30 | - |

Artikli 15 lõige 3 | Artikkel 17 | Artikkel 30a | - |

Artikli 15 lõige 4 | Artikli 19 lõige 2 | Artikkel 31 | Artiklid 44, 45 |

Artikli 15 lõige 5 | Artikli 20 lõige 8 | Artikkel 32 | Artikkel 46 |

.

Vastavustabel 2: Uus direktiiv > direktiiv 92/12/EMÜ |

Uus artikkel | Direktiivi 92/12/EMÜ artikkel | Uus artikkel | Direktiivi 92/12/EMÜ artikkel |

Artikkel 1 | Artikkel 1, artikli 3 lõige1 | Artikkel 21 | Artikli 15 lõige 6 |

Artikli 2 lõiked 1-3 | Artikli 5 lõige 1, artikli 3 lõige 2, artikli 3 lõige 3 | Artikkel 22 | Uus |

Artikkel 3 | Uus | Artikkel 23 | Artikkel 19 |

Artikkel 4 | Artikkel 4 | Artikkel 24 | Artikkel 19 |

Artiklid 5, 6 | Artikkel 2 | Artikkel 25 | Uus |

Artikli 7 lõige 1, artikli 7 lõige 2 | Artikli 6 lõige 1, artikli 5 lõige 1, artikli 5 lõige 2 | Artikkel 26 | Uus |

Artikli 7 lõige 3 | Uus | Artikkel 27 | Artikli 18 lõige 1 |

Artikli 7 lõige 4, artikli 7 lõige 5 | Artikkel 14 | Artikkel 28 | Uus |

Artikkel 8 | Artikli 6 lõige 2 | Artikkel 29 | Artikli 19 lõige 2 |

Artikkel 9 | Artikkel 20 | Artikkel 30 | Artiklid 8, 9 |

Artikkel 10 | Artikli 22 lõige 1, artikli 22 lõige 2 | Artiklid 31, 32, 33 | Artikkel 7 |

Artikli 31 lõige 4 | Artikli 22 lõige 3 |

Artikli 34 lõige 7 | Artikli 22 lõige 4 |

Artikkel 11 | Artikli 23 lõige 1 | Artikkel 34 | Artikkel 10 |

Artikkel 12 | Artikli 23 lõige 1a |

Artikkel 13 | Uus | Artikkel 35 | Uus (KOM/2004/227) |

Artikkel 14 | Artikkel 11 | Artikkel 36 | Uus (KOM/2004/227) |

Artikkel 15 | Artiklid 12, 13 | Artikkel 37 | Artikkel 21 |

Artikli 16 lõige 1, artikli 16 lõige 3 | Artikli 15 lõige 1 | Artikkel 38 | Artikkel 29 |

Artikli 16 lõige 2 | Uus |

Artikkel 17 | Artikli 15 lõige 3 | Artikkel 39 | Artikli 23 lõige 5 |

Artikkel 18 | Artikkel 16 | Artikkel 40 | Artikli 24 lõiked 1-3 |

Artikli 19 lõige 1 | Uus | Artikkel 41 | Artikli 24 lõige 4 |

Artikli 19 lõige 2 | Artikli 15 lõige 4 | Artikkel 42 | Uus |

Artikli 20 lõige 1, artikli 20 lõige 2 | Artikli 18 lõige 1 | Artikkel 43 | Uus |

Artikli 20 lõiked 3-5 | Artikkel 19 | Artikkel 44 | Artikkel 31 |

Artikli 20 lõige 6, artikli 20 lõige 7 | Uus | Artikkel 45 | Artikkel 31 |

Artikli 20 lõige 8 | Artikli 15 lõige 5 | Artikkel 46 | Artikkel 32 |

[1] EÜT L 76, 23.3.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/106/EÜ (ELT L 359, 4.12.2004, lk 30).

[2] ELT L 162, 1.7.2003, lk 5.

[3] ELT C 122, 30.4.2004, lk 44.

[4] ELT L 283, 31.10.2003, lk 51. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/75/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 100).

[5] ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

[6] ELT L 359, 4.12.2004, lk 1.

[7] EÜT L 276, 19.9.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1792/2006 (ELT L 362, 20.12.2006, lk 1).

[8] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/512/EÜ, (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

[9] ELT C , , lk .

[10] ELT C , , lk .

[11] ELT C , , lk .

[12] EÜT L 76, 23.3.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/106/EÜ (ELT L 359, 4.12.2004, lk 30).

[13] EÜT L 316, 31.10.1992, lk 21. Direktiivi on viimati muudetud 2005. aasta ühinemisaktiga.

[14] EÜT L 316, 31.10.1992, lk 29.

[15] EÜT L 291, 6.12.1995, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2002/10/EÜ (EÜT L 46, 16.2.2002, lk 26).

[16] EÜT L 316, 31.10.1992, lk 8. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/117/EÜ (ELT L 333, 20.12.2003, lk 49).

[17] EÜT L 316, 31.10.1992, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/117/EÜ.

[18] EÜT L 283, 31.10.2003, lk 51. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/75/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 100).

[19] EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

[20] ELT L 162, 1.7.2003, lk 5.

[21] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

[22] EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

[23] EÜT L 128, 10.5.2001 lk 32.