9.10.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 257/30

—

rõhutab, et kogu Euroopa Liidus on keelelise mitmekesisuse kaitsel ja edendamisel oluline vastutus kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, kellel on ideaalne positsioon, et luua konstruktiivseid partnerlusi keeleõppeasutustega ning töötada kohapealsete konkreetsete nõudmiste ja vajaduste põhjal välja üld- ja kutsehariduse kursusi;

—

leiab, et arvestades keelelise mitmekesisuse olulisust Euroopa Liidus, tuleb mitmekeelse ühiskonna kujundamisel võimalikult suurendada mitmekesisuse positiivseid ja võimalikult vähendada negatiivseid mõjusid;

—

leiab, et iga Euroopa Liidu kodanik peab saama hoida oma emakeelt oma kultuurilise tausta märgina, kuid elukestva õppe raames peaks ta omandama passiivsed ja aktiivsed teadmised teisest keelest ning kolmanda keele oma isikliku kultuurilise eelistuse või oma päritoluriigi või päritolupiirkonna ühiskondlike ja/või majanduslike liikuvusnõuete alusel;

—

rõhutab, et eesmärgi „emakeel pluss kaks võõrkeelt” saavutamisel peavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused siiski täitma põhirolli, eriti õppekavade väljatöötamisel ja rakendamisel;

—

teeb ettepaneku innustada kõiki piirkondi looma oma kohalik mitmekeelsuse foorum, et jälgida kohapealseid ühiskondlikke, majanduslikke ja hariduspoliitilisi arengusuundi, töötada välja vajalikke algatusi teadlikkuse tõstmiseks ja kodanike motivatsiooni suurendamiseks, osalemaks elukestvas õppes vastavalt põhimõttele „emakeel pluss kaks võõrkeelt”.

Raportöör

:

Roberto PELLA (IT/EPP) Biella provintsivalitsuse liige, Valdengo aselinnapea

1.

väärtustab asjaolu, et Euroopa Komisjon on andnud mitmekeelsuse teemale tugeva tõuke, luues 1. jaanuaril 2007 mitmekeelsuse portfelli, mille volinikuks määrati Leonard Orban. Nimetatud portfelli tähtsuse ja selles sisalduva väljakutse tõttu tuleb portfelli tugevdada, et seda edasi arendada ja saavutada talle seatud eesmärke;

2.

rõhutab mitmekeelsuse küsimuse olulisust Euroopa poliitilises tegevuskavas. See prioriteet puudutab Euroopa ühiskondliku, majandus- ja kultuurielu kõiki valdkondi;

3.

tervitab komisjoni voliniku Orbani visandatud tööprogrammi; Orban on seisukohal, et mitmekeelsus aitab kaasa Euroopa integratsioonile ja ulatuslikule kultuuridevahelisele dialoogile;

4.

arvestades keelelise mitmekesisuse olulisust Euroopa Liidus, tuleb mitmekeelse ühiskonna kujundamisel võimalikult suurendada mitmekesisuse positiivseid ja võimalikult vähendada negatiivseid mõjusid, et mitmekesisus ei oleks ainult vahend eesmärgi saavutamiseks;

5.

viitab 2005. aastal loodud mitmekeelsuse kõrgetasemelise rühma analüüsile ja nõustub täielikult rühma poolt välja toodud peamiste meetmetega, mis on järgmised:

6.

viitab septembris 2007 läbi viidud veebipõhisele arutelule, milles toodi mitmekeelsuse kohta välja järgmised põhipunktid:

7.

rõhutab ja tervitab Euroopa Komisjoni kokku kutsutud ning Amin Maaloufi juhatatava mitmekeelsuse ja kultuuridevahelise dialoogi intellektuaalide rühma ettepanekuid ning kinnitab eelkõige, et

8.

kinnitab, et kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamine ja kaitse on üks olulisemaid prioriteete. Euroopa Liidus mõistetakse keelelise mitmekesisuse all järgmiste keelte oskust ja kasutust:

EL ja liikmesriigid peavad edendama keelelist mitmekesisust oma vastavates tegevusvaldkondades;

9.

kogu Euroopa Liidus on keelelise mitmekesisuse kaitsel ja edendamisel vastutus kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel. Lisaks kuuluvad omavalitsuste pädevusse üld- ja kutseharidus ja täiskasvanuharidus, samuti on nad üks sotsiaalpartnereist ning kooskõlastavad kasvu ja arengut piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

10.

elukestvale õppele suunatud kutsehariduses kasvab märkimisväärselt „teadmiste” ja „õppimise” ideede tähtsus, seda ka seepärast, et laiaulatuslike võimalustega tööelu eeldab paremat võõrkeelteoskust;

11.

piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel on ideaalne positsioon, et luua konstruktiivseid partnerlusi keeleõppeasutustega ning töötada kohapealsete konkreetsete nõudmiste ja vajaduste põhjal välja üld- ja kutsehariduse kursusi;

12.

on seepärast seisukohal, et piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused on kõige paremini suutelised rahuldama erinevaid keelelisi vajadusi kohapeal, välistamata seejuures toetust, mida nad võivad saada riigi- või kesktasandi asutustelt;

13.

on seisukohal, et Euroopa peab ise ehitama oma majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse vundamendi, kasutades maksimaalselt ära liikuvuse, globaliseerumise, Euroopa kultuuri ja kodanike teadlikkusega seotud võimalusi;

14.

sellist protsessi on võimalik ellu viia peamiselt siis, kui kõrvaldatakse keelelised raskused, millega riigid ja üksikisikud silmitsi seisavad, kuna:

15.

seoses avatud kooskõlastusmeetodiga mitmekeelsuse valdkonnas peab komisjon tähelepanu pöörama sellele, et ei kaasataks mitte ainult riigi, vaid ka kohalik ja piirkondlik valitsustasand, kuna need tasandid kannavad sageli põhivastutust eri meetmete kohapealse rakendamise eest;

16.

sellega seoses tuleb tähelepanu pöörata vähemuskeelte austamisele ja väärikusele, mis ei ole küll ametlikud keeled, kuid mis annavad samamoodi panuse territoriaalse kultuuri mitmekesisusse, nagu ametlikud keeled, ning millel peab olema oma koht Euroopa integratsiooniprogrammides;

17.

peab oluliseks, et eesmärk „emakeel pluss kaks võõrkeelt” seataks Euroopa mitmekeelsuse poliitika eesmärgiks;

18.

iga Euroopa Liidu kodanik peab saama hoida oma emakeelt või emakeeli oma kultuurilise tausta märgina, kuid elukestva õppe raames peaks ta omandama passiivsed ja aktiivsed teadmised ühisest teisest keelest ning kolmanda keele oma isikliku kultuurilise eelistuse või oma päritoluriigi või päritolupiirkonna ühiskondlike ja/või majanduslike liikuvusnõuete alusel;

19.

on seisukohal, et kolmandat keelt ei pea valima ainult ELi ametlike keelte hulgast, vaid see võib olla ka mõni Euroopa vähemuskeel või kolmandates riikides räägitav keel, mis pakub olulisi kultuurilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke võimalusi Euroopa konkurentsivõime tugevdamiseks;

20.

pakub välja järgmised prioriteetsed võtmesoovitused, mida tuleb Euroopa mitmekeelsuse poliitikas arvestada ning mis tuleb praktilisteks meetmeteks muuta, et innustada kodanikke, säilitada mitmekesisus ja seada õppimise lähenemisviiside puhul kesksele kohale kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused;

21.

kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll on väga oluline mitte üksnes sellepärast, et paljud neist vastutavad poliitiliselt ja halduslikult üldhariduse ja kutsekoolituse õppekavade eest, vaid kuna nad saavad paremini jälgida mitmekeelsuse olukorda kodanike seas ning selle arengut asjaomaste ELi direktiivide ja programmide rakendamise käigus. Just kohalikul ja piirkondlikul tasandil on võimalik hinnata omandatud pädevusi ja võetud meetmeid ning anda selle alusel tugev tõuge Euroopa tasandi poliitilistele meetmetele;

22.

eesmärgi „emakeel pluss kaks võõrkeelt” saavutamisel peavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused siiski täitma põhirolli, eriti õppekavade väljatöötamisel ja rakendamisel;

23.

ajalooline, sotsiaalne, kultuuriline, ühiskondlik ja majanduslik taust võib ühe riigi eri piirkondades olla erinev;

24.

tuleb edendada territoriaalset mitmekesisust, st piirkondi tuleb kutsuda üles pakkuma keeleõpet, tuginedes uurimustele ja uuringutele, kohalikes ja piirkondlikes kogukondades korraldatavatele küsitlustele kultuuritraditsiooni kohta, kodanike soovidele ning piirkonna majanduslikele ja ühiskondlikele vajadustele ja väljavaadetele;

25.

sel viisil saab kontrollida, kas olemasolevad õppeprogrammid vastavad kohapealsetele vajadustele, ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste paindliku vahendi abil saab muuta neid hariduse valdkonna algatusi, mis ei ole andnud oodatud tulemusi;

26.

teist õpitavat võõrkeelt peab saama vabalt valida. Kui liikmesriigis räägitakse mitut ELi ametlikku keelt, tuleb innustada ka nimetatud teis(t)e keel(t)e õppimist;

27.

leiab, et mitmekeelsuse poliitika peaks hõlmama ka olulist välist komponenti. Euroopa keelte edendamine väljaspool ELi pakub nii majanduslikku kui kultuurilist huvi. Samamoodi peaks EL olema avatud kolmandate riikide keeltele, nagu hiina, araabia, vene keel, india keeled jne;

28.

sellest tulenevalt tehakse ettepanek innustada kõiki piirkondi looma oma kohalik mitmekeelsuse foorum, et jälgida kohapealseid ühiskondlikke, majanduslikke ja hariduspoliitilisi arengusuundi, töötada välja vajalikke algatusi teadlikkuse tõstmiseks ja kodanike motivatsiooni suurendamiseks, osalemaks elukestvas õppes vastavalt põhimõttele „emakeel pluss kaks võõrkeelt”;

29.

samuti tuleb enam toetada programme sisserändajate integreerimiseks. Tuleb edendada ja lihtsustada nende keelte tundmist, mis aitavad arendada sisserändajate ja nende laste täielikku potentsiaali Euroopa ühiskonnas, tagades samas täieliku austuse nende õiguse vastu hoida oma keelt. Nende õpitavad ja omandatavad keeled peaksid olema asjaomase territooriumi ELi ametlik keel või teised ametlikud keeled territooriumil või piirkonnas, kus nad elavad, vastavalt asjaomase riigi põhiseaduse sätetele;

30.

lühidalt öeldes peavad kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud asutused viima koolid selleni, et õppekavadesse võetakse lai valik keeli. Haridussüsteemis tuleks arvesse võtta suurt valikut keeli, mis valitakse kohapealsete ühiskondlike, majanduslike ja kultuuriliste vajaduste alusel

31.

on seisukohal, et keeleoskus on väga oluline konkurentsivõime tegur. Uuringud on näidanud, et Euroopa ettevõtted kaotavad turge, kuna neil puudub vajalik keeleoskus;

32.

kutsub seepärast komisjoni üles jätkama jõupingutusi selles valdkonnas;

33.

tuleb meeles pidada, et väiksemad keeled ja vähemuste räägitavad keeled aitavad tugevdada Euroopa kultuuri põhiväärtust — mitmekesisust, ning seepärast ei tule mitte ainult vältida nende diskrimineerimist kõnealuses protsessis, vaid neid tuleb ka eriliselt kaitsta;

34.

keelt ei tohi diskrimineerida nimetuste „vähemuskeel” või „väiksem keel” alusel;

35.

seega tehakse ettepanek edendada arutelusid, et leida sobivamad nimetused, mis vastaksid paremini praegusele tegelikkusele;

36.

seetõttu on oluline jätkata nende vähemuskeelte ametliku tunnustamise protsessi, mis kannavad ka tugevalt juurdunud Euroopa traditsioone ja kultuuri;

37.

tuleks võimaldada vähemuskeelte institutsioonilist tunnustamist Euroopa tasandil, mis tooks omakorda kaasa selle, et EL tõlgiks oma dokumendid enamatesse kui praegusesse 23 keelde ja parandaks sel viisil vahetut kontakti ELi institutsioonide ja kodanike vahel;

38.

ametlik tunnustamine Euroopa tasandil ja territoriaalse mitmekesisuse edendamine võimaldavad tugevdada ühiskondlikku integratsiooni;

39.

tervitab 13. juuni 2005. aasta Euroopa Ülemkogu järeldusi, milles lubati ELi tööorganites ja institutsioonides kasutada ka teisi keeli kui määruses 1/1958 tunnustatud ametlikud keeled;

40.

ka keeltele, mida ei ole ametliku keelena tunnustatud ei Euroopa ega kohalikul või piirkondlikul tasandil, tuleb sellest hoolimata ka edaspidi suunata programme nende identiteedi kaitsmiseks;

41.

lisaks on küsimus selles, kuidas kodanikke elukestva õppe protsessis kõige paremini toetada;

42.

üsna lihtne on juhtida keeleõpe koolis õigetesse rööbastesse ja toetada noori, et nad ei kaotaks koolis omandatud kultuuridevahelisi ja keelelisi oskusi ka tulevikus, kuid olukord on keerulisem nende põlvkondade puhul, kes ei osale juba ammu üheski haridusprogrammis ja kes ei ole kunagi saanud mitmekeelset haridust. Samuti on oluline tagada keeleõpe ka vanema põlvkonna esindajatele, kellest paljud ei ole igapäevaelus ega tööalaselt võõrkeeltega kokku puutunud. See suurendaks vanas eas nende suhtlusvõimalusi, mis viiks nende täielikuma kaasamiseni Euroopa aktiivsesse kodanikuellu;

43.

seepärast tuleb edendada õpimehhanisme, mis oleksid kättesaadavad mitte üksnes rahalises mõttes (sageli ei saa eakad keelekursustel osaleda kõrge hinna tõttu), vaid mis võimaldavad ka passiivset õppimist, et vältida ohtu, et inimestel, kellel on liikumisprobleemid või kelle aeg on väga piiratud, puudub juurdepääs keeleõppele;

44.

lisaks on põhimõttelise tähtsusega see, et tehakse jõupingutusi võõrkeele võimalikult korrektseks omandamiseks, eriti silmas pidades järjest suuremat sisserändajate kogukonda;

45.

tuleb rõhutada, et on ka lihtsamaid õppimismeetodeid, mis võimaldavad inimestel omandada lihtsaid keelealaseid oskusi, et end arusaadavaks teha ning aru saada. Seesuguseid õppimismeetodeid peavad toetama riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud haridusasutused ja rahastama EL, et laiendada õppimisvõimalusi ja kõrvaldada põlvkondade vahel lõhe keeleõppe osas;

46.

sellest tulenevalt tuleks üks põhirõhkudest panna alternatiivsetele õppevormidele multimeedia õppeprogrammide kaudu ja edendada telesaadete edastamist originaalkeeles, lisades subtiitrid (telesaated, kino, filmid, uudised). Samuti tuleks edendada arvutipõhiseid keelekursusi ja tõlkeprogramme. Tegemist oleks seega elukestva iseõppimisega;

47.

lastes ja noortes tuleb varakult tekitada huvi keelte vastu. Teise keele õppimist tuleks alustada võimalikult varakult, et lapsed harjuksid võõrkeele kõlaga, sest see loob paremad eeldused keele kiiremaks ja mitmekülgsemaks omandamiseks;

48.

võõrkeelte õppimisel põhikoolis ja keskkoolis tehtud edusamme tuleks jätkata. Põhikoolis tuleks arendada võõrkeeles vestlemise oskust ja keskkoolis peaksid õpilased ära õppima teise võõrkeele;

49.

kõrghariduse raames tuleks pakkuda võimalust omandatud keeleoskusi täiendada ja lihvida, muu hulgas ka Erasmuse ja Sokratese programmide arendamise kaudu;

50.

kõrgkoolid peaksid uksed avama mitte üksnes võõrkeeleoskust parandada soovivatele vanematele õppijatele, vaid ka ettevõtetele, keda tuleb toetada ja julgustada, et nad võimaldaksid oma töötajatel ja juhtidel omandada uusi nn kaubanduskeeli. Sealjuures tuleb edendada partnerlusi ettevõtete ja kõrgkoolidevahel;

51.

lisaks sellele tuleb välja arendada kirjaliku ja suulise tõlke kursused, kus ei osale üksnes institutsioonid (alustades kohalikest omavalitsustest ja piirkondadest kuni Euroopa Parlamendini; nende linnade esiletõstmine, kes esitavad oma veebilehe ja teabematerjalid mitmes keeles, on hea stiimul institutsioonilise mitmekeelsuse edendamiseks kohalikul tasandil), vaid ka osalejad, kellel on kontakt laiema avalikkusega;

52.

mitmekesisust saab edendada mitte üksnes koolihariduse ja kutseõppe raames, vaid ka mängu ja vaba aja tegevuste kaudu;

53.

näiteks saab spordi või kultuuri kaudu mitut keelt õppides tõsta laialdaselt elanikkonna, nii laste kui ka täiskasvanute teadlikkust;

54.

muusikaturg on laulude osas juba iseenesest globaalne ja mitmekeelne. Sellega seoses oleks kasulik edendada üritusi, nagu muusikale pühendatud Euroopa lahtiste uste päev, millel keskendutaks laulusõnadele;

55.

tuleks edendada kirjandusteoste kakskeelsete väljaannete (originaal ja tõlge) levitamist kirjandustõlgete programmi raames, seejuures mitte üksnes üksikute kirjastuste initsiatiivil, vaid eelkõige ka avaliku sektori partnerluse toetusel, et innustada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi toetama erasektori mitmekeelseid algatusi;

56.

ei kahtle nn institutsioonilise mitmekeelsuse hädavajalikkuses Euroopa Liidus. Seega tuleb Euroopa Liidu institutsioonides tagada viivitamatult vähemalt passiivne tõlge Euroopa Liidu riikide ametlikest keeltest, et aruteludel osalejad saaksid oma emakeeles vabalt oma mõtteid väljendada;

57.

on veendunud, et kultuurilise mitmekesisuse säilitamine tähendab, et tagatakse ametlik ja mitteametlik tõlge kõikidesse Euroopa ametlikesse keeltesse. Mitmekeelsuse innustamisel on tingimata vajalik, et ka kõigil mitteametlikel kohtumistel toimuks kahepoolne suhtlus vestluspartnerite keeles;

58.

ametlike kohtumiste kõik töö- ja ametlikud dokumendid tuleb tõlkida kõikidesse liikmesriikide ametlikesse keeltesse. Iga liikmesriiki kui ELi nurgakivi austades peab EL vastutasuks tagama kõigile täieliku osalemise võimaluse ja tegema kooskõlas asjaomase riigi põhiseaduse sätetega kõigile liikmesriikidele kättesaadavaks dokumendid, mis võimaldavad olla aktiivne Euroopa kodanik;

59.

mitmekeelsus ei tohi piirduda ühiskondliku ja majandusliku liikuvuse edendamisega ELi piires, vaid peab Euroopa ühiskonnal võimaldama olla avatud ka turgudele ja kultuuridele väljaspool ELi;

60.

see on oluline ka seoses praegu valitsevate suundadega, mille tulemusena tekivad ELil järjest tihedamad majandus- ja kultuurisuhted Hiina, Venemaa ja Jaapaniga;

61.

selleks et suurendada ELi välist konkurentsivõimet, tuleb koolihariduse ja kutseõppe raames pakkuda paremaid võimalusi muude kui Euroopa keelte õppimiseks;

62.

teist võõrkeelt peab saama valida kõigi keelte hulgast, mida kasutatakse suhetes ELi liikmesriikidega, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopast väljaspool asuvate tärkava majandusega riikide keeltele ja nende riikide kultuurilistele eripäradele, kellega EL kaubandussuhteid loob.