23.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 45/92

Inimõiguste kaitsjate ründamine Venemaal ja Anna Politovskaja mõrvaprotsess

P6_TA(2008)0642

Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta resolutsioon inimõiguste kaitsjate ründamise kohta Venemaal ja Anna Politkovskaja mõrva kohtuprotsessi kohta

(2010/C 45 E/17)

Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa kohta ning eelkõige 25. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste suhete kohta Venemaa ajakirjaniku Anna Politkovskaja mõrva järel (1) ning 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta 26.–27. juunil 2008 Hantõ-Mansiiskis (2);

—

võttes arvesse Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni partnerlus- ja koostöölepingut, mis jõustus 1997. aastal ja mida on pikendatud kuni uue lepingu jõustumiseni;

—

võttes arvesse jätkuvaid läbirääkimisi uue lepingu üle, mis annab uue tervikraamistiku ELi ja Venemaa vahelisteks suheteks, ning nende läbirääkimiste taasalustamist ELi ja Venemaa tippkohtumisel 14. novembril 2008. aastal Nice's;

—

võttes arvesse Euroopa Liidu nimel tehtud eesistujariigi avaldust organisatsiooni „Memorial” Peterburi büroo läbiotsimise kohta 4. detsembril 2008. aastal;

—

võttes arvesse demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) 2008. aasta aruannet inimõiguste kaitsjate kohta;

—

võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A.

arvestades, et Venemaa on Euroopa Nõukogu ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) liige, kes on kohustunud täielikult austama inimõigusi ja kodanike õigusi;

B.

arvestades, et inimõiguste kaitsjate olukord ja raskused, millega on kokku puutunud inimõiguste eest võitlevad valitsusvälised organisatsioonid, valmistavad tõsist muret;

C.

arvestades, et Venemaa kodanikud on saatnud Strasbourgis asuvale Euroopa Inimõiguste Kohtule arvukalt kaebusi ning kohtu otsused kinnitavad mitmeid inimõiguste raskeid rikkumisi ja Venemaa ametivõimude omavoli;

D.

arvestades, et 28. oktoobril 2008. aastal tapeti oma Moskva korteris jõhkralt Venemaa jesuiidiordu juht Otto Messmer ja Ecuadori preester Victor Betanourt;

E.

arvestades, et Venemaa juhtivaid inimõiguste juriste Karinna Moskalenko, kes on Euroopa Inimõiguste Kohtus esindanud edukalt 30 Venemaa kodanikku, langes 2008. aasta oktoobri keskpaigas mürgitamiskatse ohvriks, kui Strasbourgis pandi tema autosse elavhõbedat;

F.

arvestades, et 31. augustil 2008 tapeti politsei valve all Inguššia sõltumatu veebisaidi omanik Magomed Evlojev;

G.

arvestades, et 2008. aasta juulist oktoobrini registreeriti arvukalt inimõiguste kaitsjate tapmise katseid, teiste seas on tapmiskatse ohvriks langenud Inguššia opositsioonijuht Ahmed Kotiev, Inguššia inimõiguste kaitsja Zurab Tsetšojev, inimõiguste aktivist Dmitri Krajuhhin Oreli linnast ning inimõiguste kaitsja Stanislav Dmitrievski Nižni Novgorodist;

H.

arvestades, et 4. detsembril 2008 tungisid maskides mehed Venemaa riigiprokuratuurist 20 aastat Nõukogude Liidu stalinistlikke repressioone uurinud uurimis- ja infokeskuse „Memorial” Peterburi büroosse ning viisid kaasa kõvakettad ja CDd, mis sisaldasid kogu andmebaasi tuhandete ohvrite kohta; arvestades, et konfiskeeritud dokumentide nimekirja ei ole; arvestades, et „Memoriali” juristidel ei lastud hoonesse siseneda;

I.

arvestades, et ajakirjanik Anna Politkovskaja mõrvale järgnenud kriminaaluurimine ja kohtuprotsess tekitavad tõsist muret seoses läbipaistvuse ja õigusriigi põhimõtete austamisega; arvestades, et seda jõhkrat mõrva pole veel põhjalikult uuritud ja juhtumit pole rahuldavalt lahendatud;

J.

arvestades, et Venemaa ametivõimud pole endiselt valmis tegema koostööd Londonis radioaktiivse polooniumiga mürgitatud Aleksander Litvinenko mõrva uurimisel;

K.

arvestades, et 14. detsembril 2008 nurjas miilits jõhkralt Garri Kasparovi opositsioonirühma „Teine Venemaa” Moskvas korraldatud Kremli-vastase demonstratsiooni, võttes demonstrante kinni ja vedades neid veoautodesse; arvestades, et ligikaudu 100 demonstranti vahistati;

L.

arvestades, et 17 Venemaa inimõiguste rühmitist kutsusid 3. detsembril 2008 Viinis ELi üles mitte ainult suurendama kiiresti ELi ja Venemaa inimõigustealaste konsultatsioonide rolli, vaid käsitlema kõige raskemaid juhtumeid ka ELi ja Venemaa tippkohtumistel,

1.   mõistab jõuliselt hukka rünnakud Venemaa inimõiguste kaitsjate vastu, sh kodanike õigusi kaitsvate juristide vastu, ning kutsub Venemaa kõikide tasandite ametiasutusi üles kaitsma ja kindlustama nende füüsilist julgeolekut;

2.   juhib tähelepanu asjaolule, et inimõigused, õigusriigi põhimõtted ja demokraatia peavad jääma ELi ja Venemaa suhete edasisel arendamisel põhiküsimusteks; peab väga tähtsaks jätkuvat arvamuste vahetust Venemaaga inimõiguste teemal osana ELi ja Venemaa inimõigustealastest konsultatsioonidest ning nõuab nende kohtumiste vormi täiustamist, et osaleksid ka asjaomased ministrid, kohtunikud ja Venemaa kodanikuühiskonna esindajad;

3.   on seisukohal, et inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete austamine peaks olema praegu läbirääkimiste teemaks oleva uue raamlepingu väga oluline osa;

4.   kutsub Venemaa ametivõime üles täitma Euroopa Inimõiguste Kohtu kõiki otsuseid ning ratifitseerima viivitamata kohtu reformi protokolli; nõuab tungivalt, et Venemaa Föderatsioon ratifitseeriks samuti Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 14;

5.   mõistab hukka organisatsiooni „Memorial” Peterburi büroo läbiotsimise 4. detsembril 2008. aastal; palub Venemaa ametivõimudel ja Peterburi prokuratuuril tagastada uurimis- ja infokeskusele „Memorial” viivitamata 11 kõvaketast ja CDd, mis 4. detsembril 2008. aastal politseihaarangu käigus kaasa viidi ja mis sisaldavad hindamatuid andmeid enam kui 50 000 stalinismiajastu repressioonide ohvri kohta;

6.   juhib tähelepanu vägivalla suurenemisele, mis on Moskva inimõiguste büroo andmetel 2008. aastal kaasa toonud enam kui 100 inimese tapmise rassi, rahvuse, usutunnistuse või seksuaalse sättumuse tõttu, samuti sellele, et Venemaa ametivõimud pole selliseid vihakuritegusid asjakohaselt hukka mõistnud;

7.   võtab murelikult teadmiseks hiljutised katsed rehabiliteerida stalinistlikku režiimi ning rõhutab, et Venemaa saab luua tõelise demokraatliku kultuuri vaid siis, kui ta tunnistab oma traagilist minevikku;

8.   on mures inimõiguste juristi Karinna Moskalenko ja tema pere tapmiskatse pärast 2008. aasta oktoobris ning palub nii Prantsusmaa kui ka Venemaa ametiasutustel süüdlased ja nende motiivid välja selgitada;

9.   on veendunud, et inimõiguste juristide vastu, kes tegelevad inimõiguste rikkumise juhtumitega ja kes on seadnud oma tööga ohtu omaenda elu, tuleks üles näidata suurt lugupidamist ning neid peaks kaitsma riik ja toetama rahvusvaheline üldsus;

10.   on ülimalt mures äärmuslust käsitlevate hiljuti muudetud õigusaktide pärast, mis võivad mõjutada teabe vaba liikumist ning ajendada Venemaa ametivõime veelgi piirama inimõiguste kaitsjate sõnavabadust;

11.   märgib, et ajakirjandusvabaduse sümboliks saanud sõltumatu vene ajakirjaniku Anna Politkovskaja mõrvast on möödunud kaks aastat; juhib tähelepanu oma eespool nimetatud 25. oktoobri 2006. aasta resolutsioonile, avaldab austust selle aususe ja kohusetunde sümboliks saanud naise julgusele ja tööle ning on seisukohal, et tema elutöö nõuab jätkuvat toetust ja teadvustamist;

12.   väljendab pettumust, et kohtuprotsessile on lubatud vaid väike hulk ajakirjanikke ja teleajakirjanikke üldse mitte; palub kohtul täielikult austada vandekohtu otsust ning avada kohtuprotsess kõikidele ajakirjanikele ja meediale; eeldab, et kohus ei uuri mitte ainult seda, kes Anna Politkovskaja mõrva toime pani ja sellele kaasa aitas, vaid ka seda, kes mõrva tellis;

13.   väljendab heameelt asjaolu üle, et 2006. aastal asutati ODIHRi inimõiguste kaitsjate teabekeskus, mis jälgib inimõiguste kaitsjate olukorda kõikjal OSCEs; ergutab ELi institutsioone väljendama oma toetust inimõiguste kaitsjatele tegudes, luues inimõiguste kaitsjate teabekeskuse kõigis kolmes institutsioonis, et oma tegevust teiste rahvusvaheliste ja Euroopa institutsioonidega paremini koordineerida;

14.   väljendab muret seoses Venemaa relvajõudude kutsealuste jätkuva laiaulatusliku väärkohtlemisega ning palub Venemaa ametivõimudel seda uurida, süüdlased vastutusele võtta, sellised kombed relvajõududes välja juurida ning näidata üles soovi valitsevat olukorda muuta;

15.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, OSCE-le ja Euroopa Nõukogule.

(1)  ELT C 313 E, 20.12.2006, lk 271.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0309.