15.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 9/44

A.

arvestades, et mõned liikmesriigid ei edastanud õigeaegselt nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3820/85 kehtestatud kohustuslikke andmeid ajavahemikul 2003–2004 läbi viidud kontrollide ja täitetoimingute kohta, mistõttu komisjoni aruanne selle määruse rakendamise kohta nimetatud ajavahemikul (KOM(2007)0622) esitati pooleteiseaastase hilinemisega;

B.

arvestades, et tuvastatud rikkumiste keskmine hulk on jäänud samale tasemele, kuid dokumenteeritud rikkumiste üldarv on mõnes liikmesriigis märkimisväärselt suurenenud, kusjuures üldiselt suurenes vahe- ja puhkeaegade eeskirjade rikkumiste arv, samal ajal kui sõiduaegade eeskirjade rikkumiste arv vähenes;

C.

arvestades, et järgmine kaheaastane aruanne peab esmakordselt sisaldama andmeid direktiivi 2002/15/EÜ rakendamise kohta;

D.

arvestades, et liikuvate töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate sõidukijuhtide tööaega ning sõidu- ja puhkeperioode käsitlevate eeskirjade korrektne kohaldamine on kõigi huvides;

E.

arvestades, et direktiivi 2002/15/EÜ eesmärk on näha ette tööaja korraldusega seotud miinimumnõuded, et parandada autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tervise ja ohutuse kaitset ning täiustada liiklusohutust ja lähendada konkurentsitingimusi;

F.

arvestades, et direktiiv 2002/15/EÜ jõustus 23. märtsil 2002, ning et liikmesriikidel oli direktiivi sätete ülevõtmiseks kuni 23. märtsini 2005 aega kolm aastat ning et enamik neist ei ole suutnud kolmeaastase üleminekuaja jooksul direktiivi üle võtta;

G.

arvestades, et kaks aastat pärast direktiivi 2002/15/EÜ ülevõtmiseks ettenähtud tähtaja möödumist pole mõned liikmesriigid ikka veel asjaomase direktiivi kõiki sätteid üle võtnud;

H.

arvestades, et füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad sõidukijuhid on jäetud direktiivi 2002/15/EÜ reguleerimisalast vähemalt 23. märtsini 2009 välja;

I.

arvestades, et oma aruandes füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate sõidukijuhtide direktiivi 2002/15/EÜ reguleerimisalast väljajätmise tagajärgede kohta käsitleb komisjon küll nii väljajätmise kui kaasamise puudusi ja eeliseid, kuid lõplikke järeldusi ei esita;

J.

arvestades, et parlament on mitmel korral toonitanud, kui tähtis on leida lahendus sektori väärtalitusele, mis seisneb paljude töötajate ebaõiges liigitamises füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevateks sõidukijuhtideks;

K.

arvestades, et liikmesriikide vahelise ebavõrdsuse likvideerimiseks ning panuse andmiseks õiglase konkurentsi tagamisse autovedude sektoris tuleb kaasata direktiivi kohaldamisalasse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad sõidukijuhid;

L.

arvestades, et sõidu- ja puhkeaegade osas on oluline säilitada määruse (EMÜ) nr 3820/85 kohaldamisala järjepidevus, vältides sõidukijuhtide eristamist;

M.

arvestades, et tööaja piiramine autovedude sektoris avaldab liiklusohutusele märkimisväärsemalt positiivsemat mõju juhul, kui direktiivi kohaldamisalasse kaasatakse ka füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad sõidukijuhid;

N.

arvestades, et füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate sõidukijuhtide kaasamine ei vähenda kuidagi nende suutlikkust ega vajadust tegeleda halduslike ülesannetega või ettevõtte juhtimisega, kuna direktiivis 2002/15/EÜ käsitletakse tööaega üksnes otseselt autoveoga seotud tegevusele kulutatud ajana;

O.

arvestades, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees sotsiaalvaldkonda esindavad isikud saavutasid füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate sõidukijuhtide kaasamise suhtes üksmeelse kokkuleppe, et tagada sellega kõigi sektori töötajate võrdne kohtlemine, hoida ära konkurentsi moonutamist ning edendada parimaid töötingimusi;

P.

arvestades, et Euroopa Ühenduste Kohus on resoluutselt kinnitanud, et EÜ asutamislepingu artikkel 71 on direktiivi 2002/15/EÜ kohaldamiseks füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate sõidukijuhtide suhtes piisav õiguslik alus, kuna see aitab saavutada liiklusohutuse eesmärke ja ühtlustada konkurentsitingimusi;

Q.

arvestades, et eespool nimetatud komisjoni teatises ja komisjoni aruandes füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate sõidukijuhtide direktiivi 2002/15/EÜ reguleerimisalast väljajätmise tagajärgede kohta väljendatakse jätkuvat muret teatavate liikmesriikide üle, kes viivitavad direktiivi 2002/15/EÜ ja autovedude sektorit käsitlevate muude sotsiaalõigusnormide ülevõtmise ja rakendamisega;

R.

arvestades, et isegi kui osa liikmesriike ei ole senini direktiivi 2002/15/EÜ üle võtnud, on nad kohustatud esitama samas direktiivis sätestatud ajakava kohaselt iga kahe aasta järel aruandeid direktiivi kohaldamise kohta,

1.

avaldab kahetsust määruse (EMÜ) nr 3820/85 ikka veel väga erineva kohaldamise ja täitmise tagamise üle; märgib, et liikmesriigid peavad tegema jõupingutusi, et tagada täiustatud sotsiaalõigusnormide tõhus ja ühtne rakendamine;

2.

väljendab muret direktiivi 2002/15/EÜ puuduliku ülevõtmise ning ülevõtmisega viivitamise pärast mõnedes liikmesriikides; ootab neilt liikmesriikidelt kiiret selgitust ja põhjendust rakendamata jätmise kohta koos märkega olemasolevate takistuste kohta;

3.

juhib tähelepanu, et direktiiv 2002/15/EÜ näeb ette miinimumnõuded ning selle ülevõtmine ei tohi alandada töötajate kaitstuse taset ega vähendada vastavust teatud liikmesriikide soodsamatele tingimustele, mis tulenevad üldistest tööõiguse alastest õigusaktidest või kollektiivlepingutest;

4.

kutsub liikmesriike üles kiirendama autovedude sektorit käsitlevate sotsiaalõigusnormide ülevõtmisprotsessi ja rakendama need suurima hoolikusega, et järgida liiklusohutuse ning sõidukijuhtide tervise ja ohutuse üldhuve ning kehtestada õiglase konkurentsi selge raamistik;

5.

palub komisjonil koostada direktiivi 2002/15/EÜ kohaldamise kohta iga kahe aasta järel ettenähtud aruandeid hoolimata sellest, et osa liikmesriike ei ole kõnealuse direktiivi sätteid senini oma õigusesse üle võtnud;

6.

väljendab muret, et rikkumiste keskmine näitaja on püsivalt kõrge, eelkõige just reisijateveol, ning ootab liikmesriikidelt eeskirjade täitmise paremat tagamist; kutsub liikmesriike üles läbi viima ühiseid algatusi teabe- ja töötajate vahetuse edendamiseks ning kooskõlastatud kontrolle;

7.

kutsub komisjoni näitama üles suurimat meelekindlust seoses autovedude sektori sotsiaalseid aspekte käsitlevate Euroopa Liidu õigusnormide rikkumistega liikmesriikide poolt, nägema ette sunnimeetmed normide täitmata jätmise korral ning võtma ennetavaid meetmeid, vajaduse korral kohtu kaudu selle nimel, et tagada ühenduse õigusaktide range järgimine;

8.

kutsub komisjoni üles määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud komiteemenetluse kohaselt esildama 2008. aasta oktoobriks suunised rikkumiste ühtse määratlemise ja liigitamise kohta;

9.

palub komisjonil pidada oma ametliku mõjuhinnangu koostamisel, enne õigusloome ettepaneku tegemist direktiivi 2002/15/EÜ muutmise kohta vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 2 lõikele 1, seoses kõigi muude argumentidega esmatähtsaks liiklusohutuse ning sõidukijuhtide ja teiste liiklejate tervise ja ohutuse sotsiaalset mõõdet;

10.

palub komisjonil võtta oma eespool nimetatud ametliku mõjuhinnangu koostamisel arvesse läbi Euroopa sõitvate veoautojuhtide raskeid töötingimusi, mille põhjuseks on ebapiisav juurdepääs nõuetele vastavatele puhkekohtadele hoolimata sellest, et määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklis 12 tunnistatakse selgelt elukutselistele sõidukijuhtidele määratud piisava hulga ohutute ja turvaliste puhkekohtade olemasolu tähtsust ELi maanteede võrgustikus; kutsub seetõttu komisjoni üles võtma Euroopa Parlamendi käivitatud ohutute ja turvaliste parkimiskohtade katseprojekti järelmeetmed, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses „Euroopa Liidu liiklusohutuse poliitika ja elukutselised sõidukijuhid – ohutud ja turvalised peatus- ja puhkekohad” (8) soovitatud meetmeid;

11.

palub komisjonil võtta oma eespool nimetatud ametliku mõjuhinnangu koostamisel täielikult arvesse parlamendi seisukohta ja põhjendusi füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate sõidukijuhtide täielikuks kaasamiseks direktiivi 2002/15/EÜ kohaldamisalasse;

12.

palub komisjonil võtta oma eespool nimetatud ametliku mõjuhinnangu koostamisel arvesse autovedude sektoris üldiselt valitsevat arvamust füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate sõidukijuhtide kaasamise kasuks ning on seisukohal, et vale-FIEde õiguslik eristamine ja vastutusele võtmine oleks äärmiselt keeruline, rääkimata praktilistest ja bürokraatlikest tõketest, mis tuleks ületada, et takistada sellise õigusliku vormi laialdast kasutamist eesmärgiga hiilida mööda tööaja piirangutest;

13.

palub komisjonil esitada piisava ajavaruga asjakohased meetmed, et tagada direktiivi 2002/15/EÜ täielik ja tervikuna jõustumine 23. märtsil 2009 ning selle kohaldamisala laiendamine füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevatele sõidukijuhtidele;

14.

kutsub komisjoni üles tagama mõjuhinnangute kiire lõpuleviimine, et oleks võimalik viivitamata koostada objektiivne analüüs kaalumisele tulevate võimalike muudatuste kohta;

15.

kutsub komisjoni üles läbi vaatama iga liikmesriigi liikluskontrolli korda ning edastama Euroopa Parlamendile sellekohase aruande; kutsub komisjoni üles, juhul kui tuvastatakse kontrollimenetlused, mis piiravad kaupade või isikute vaba liikumist, vaatama läbi kehtivad õigusaktid ning esitama ettepaneku muudatusteks, et tagada liikluskontrollide ühtne kord;

16.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles esitama teavet ja sellele tuginevalt rakendamisaruandeid tunduvalt kiiremini, et rakendamise analüüsist tuleneda võivaid vajalikke õiguslikke muudatusi oleks võimalik ilma täiendava viivituseta sisse viia;

17.

leiab, et rikkumiste statistika kinnitab taas tema seisukohta, et õigusaktide kohandamine on tungivalt vajalik; on 2006. aasta mais jõustunud direktiivi 2006/22/EÜ ja 2007. aasta aprillis jõustunud määruse (EÜ) nr 561/2006 valguses seetõttu kindel, et eeskirju hakatakse rakendama rangemalt ja ühetaoliselt;

18.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.