14.1.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 8/94

A.

arvestades, et nafta hind on sel suvel tõusnud kõigi aegade kõrgeimale tasemele, teiste energiatoodete hinnad on samuti tõusnud ja tarbijatele mõeldud kütuse hind on järginud toornafta hinna arengut; arvestades, et nõrk USA dollar on suurendanud survet nafta hinnale;

B.

arvestades, et prognooside kohaselt jääb nafta hind keskpikas ja pikas perspektiivis kõrgeks ning et sellel on negatiivne mõju inflatsioonile ja ELi majanduse kasvule;

C.

arvestades, et kõrgem energia hind vähendab ELi kodanike ostujõudu ning avaldab kõige halvemat mõju väikseima sissetulekuga majapidamistele ja energiamahukatele tööstussektoritele;

D.

arvestades, et energia hinda mõjutab erinevatest teguritest koosnev kogum: struktuursed muutused nafta pakkumises ja nõudluses, uute naftaväljade arvu ja suuruse vähenemine, naftatootmise vähene laiendamine, geopoliitilised tegurid, vähem investeeringuid tehnoloogiaarendusse, suuremad investeerimiskulud ning kvalifitseeritud tööjõu puudus peamistes tootjariikides; arvestades, et mõned nafta tootjariigid tavatsevad oma loodusvarasid kasutada poliitilistel eesmärkidel;

E.

arvestades, et kaubanduslikke naftavarusid käsitlevate andmete suurem läbipaistvus ja usaldusväärsus ning sagedasem avaldamine on oluline naftaturgude tõhusamaks toimimiseks;

F.

arvestades, et praegune finantsturgude ebastabiilsus on sundinud investoreid otsima alternatiivseid investeerimisvõimalusi ja aidanud kaasa hindade lühiajalise volatiilsuse suurenemisele;

G.

arvestades, et ELi majandus sõltub endiselt suurel määral imporditud naftast ja potentsiaalsed uued naftaväljad asuvad peamiselt „ebatavalistes maardlates”, mis suurendab nende arendamiseks vajalikke investeerimiskulusid,

H.

arvestades, et solidaarsusel ja varude mitmekesistamisel rajanev Euroopa ühine energiaalane välispoliitika looks sünergiat, tagades varustuskindluse Euroopa Liidus, ning suurendaks ELi tugevust, suutlikkust tegutseda välispoliitikas ja usaldusväärsust globaalse osalejana,

1.

rõhutab, et kui energiapoliitikas ja -tarbimises ei toimu üldist kooskõlastatud muutust, kasvab energianõudlus ka järgmistel aastakümnetel; väljendab muret energia hinna tõusu pärast, sest see avaldab maailma majandusele ja tarbijatele negatiivset mõju, mis samuti takistab Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamist;

2.

rõhutab vajadust võtta meetmeid, mis aitavad ELi majandusel säilitada konkurentsivõimet ja kohaneda kõrge naftahinna tingimustega;

3.

nõuab tugevat poliitilist tahet võtta konkreetseid meetmeid energianõudluse vähendamises ning taastuvenergia ja energiatõhususe edendamiseks ning püüelda energiavarustuse mitmekesisuse poole ja vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest; peab sellist muutust kõige sobivamaks vastuseks energia hinna tõusule, et suurendada energiaturgude stabiilsust, vähendada pikaajaliselt tarbijate kulusid ning täita ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja sellega seotud Kyoto protokolli eesmärgid; rõhutab, et nende strateegiliste meetmetega peab kindlasti kaasnema teadus- ja arendustegevuse vastav rahastamine;

4.

on seisukohal, et liikmesriigid peaksid võtma lühiajalisi ja eesmärgistatud meetmeid, et leevendada negatiivset mõju kõige vaesematele majapidamistele; rõhutab siiski, et vältida tuleks meetmeid, mis suurendavad inflatsiooni, sest need võivad kahjustada riikide rahanduse jätkusuutlikkust ja osutuda mõttetuks nafta kõrgema hinna tõttu;

5.

kordab oma 18. juuni 2008. aasta esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju (3) ja 9. juuli 2008. aasta esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta (4); on seisukohal, et komisjon peaks esitama teatise, mis käsitleb võitlust energiavaesuse vastu Euroopa Liidus; palub liikmesriikidel riiklikult määratleda energiavaesus ja välja töötada riiklikud tegevuskavad energiavaesuse likvideerimiseks; palub komisjonil kontrollida ja koordineerida liikmesriikide esitatud andmeid ja lisaks sellele tagada universaal- ja avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmine;

6.

palub komisjonil tagada, et kavandatavas energiatarbijate hartas oleks selgelt sätestatud tarbijate õigused; palub riiklikel reguleerimisasutustel kasutada neile antud volitusi tarbijate abistamiseks;

7.

märgib, et toornafta hind langes eelmistel nädalatel tasemele alla 100 USD barreli eest, murdes nafta hinna jätkuva tõusu trendi; märgib siiski murelikult, et tarbijad maksavad energia eest jätkuvalt kõrgemat hinda, mis alati ei kajasta täielikult toornafta hinna allapoole liikumisi; palub komisjonil jälgida hinna arengut, eriti seda, kuidas hinna tõus ja langus mõjutavad tarbijaid;

8.

kutsub komisjoni üles tagama kehtivate ELi konkurentsieeskirjade täitmist, keskendudes konkurentsi kahjustava tegevuse uurimisele ja selle vastu võitlemisele gaasi- ja elektrisektoris, samuti rafineerimise ja turustamise valdkonnas;

9.

palub komisjonil uurida seost nafta ja gaasi hinna vahel pikaajalistes gaasilepingutes ning leida sobiv poliitiline vastus;

10.

palub ECOFINil vähendada energiat säästvate toodete ja teenuste käibemaksu;

11.

toetab meetmeid, mis aitavad muuta energiamahukad tööstusalad ja teenused energiatõhusamaks; palub komisjonil siiski jälgida selliste meetmete mõju ja astuda konkurentsi moonutamise korral sobivaid samme;

12.

rõhutab lisaks, et taastuvad energiaallikad koos energia säästmise meetmetega (sh stiimulid majapidamiste energiatõhususe suurendamiseks) vähendavad Euroopa sõltuvust energiaimpordist ning seeläbi ka selle impordiga seotud poliitilisi ja majanduslikke riske;

13.

palub komisjonil tagada, et energia säästmine, energiatõhusus ja taastuvad energiaallikad on esmatähtsad ELi tulevase energiapoliitika kujundamisel ja eriti tulevases teises strateegilises energiaülevaates;

14.

on seisukohal, et Euroopa Investeerimispank peaks mängima olulisemat rolli energiatõhususe, taastuvate energiaallikate ning teadus- ja arendustegevuse projektide rahastamises, seda eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul;

15.

märgib energiaga seotud maksutulude kasvu mõnes liikmesriigis seoses nafta hinna hiljutise tõusuga; rõhutab, et adekvaatne fiskaalpoliitika on oluline vahend sõltuvuse vähendamiseks fossiilkütustest, kliimamuutusega tegelemiseks ning stiimulite loomiseks, mis suurendaksid investeeringuid energiatõhususse, taastuvenergiasse ja keskkonnasõbralikesse toodetesse;

16.

palub komisjonil esitada ettepaneku nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (5) (nn energiamaksu direktiiv), läbivaatamise kohta pärast seda, kui komisjon on hoolikalt uurinud mõju, mida maksustamismeetmed võivad avaldada inflatsioonile, uutele investeeringutele ning üleminekule vähem süsihappegaasi heiteid tekitavale energiatõhusale ELi majandusele;

17.

rõhutab naftaturge ja kaubanduslikke naftavarusid käsitlevate andmete suurema läbipaistvuse ja usaldusväärsuse olulisust; peab oluliseks parandada arusaamist naftatoodete hinna kujunemisest; nõuab nafta julgeolekuvarusid käsitlevate ühenduse õigusaktide õigeaegset läbivaatamist;

18.

rõhutab, et EL peaks kõnelema energiapoliitikas ühel häälel; kordab ELi ühise energiapoliitika ning Euroopa naabruspoliitika tähtsust; on sellega seoses veendunud, et EL peaks olulisemate naftat ja gaasi tarnivate riikidega toimuvas energiaalases dialoogis võtma endale juhtrolli; tervitab mõtet korraldada naftat tarbivate ja naftat tootvate riikide tippkohtumine, eesmärgiga saavutada suurem hinnastabiilsus, pakkumise suurem prognoositavus ning tasumine eurodes;

19.

ergutab ELi ettevõtjaid tegutsema ennetavalt – nimelt täiendavate investeeringute näol – ning võtma endale juhtrolli uute tehnoloogiate alase oskusteabe ja insenerioskuste puhul, et jääda peamiste naftat tootvate riikide tähtsaimaks partneriks; märgib, et investeeringuid on eriti vaja rafineerimissektori arendamisse ja uute maardlate kasutusele võtmiseks, et toime tulla suurenenud nõudlusega;

20.

märgib, et tuleks tõsta peamiste energiaettevõtjate korporatiivset sotsiaalset vastutust, et suunata rohkem energiatööstuse erainvesteeringuid energiasäästu programmidesse, alternatiivsetesse energiatehnoloogiatesse ning sellega seotud teadus- ja arendustegevusse;

21.

kutsub liikmesriike üles kooskõlastama poliitilist sekkumist võitluses energia hinna tõusu vastu; palub komisjonil viia läbi analüüs liikmesriikide parimate poliitiliste meetmete kohta, mida on võetud energia kõrge hinna vastu;

22.

palub nõukogul saavutada võimalikult kiiresti kokkulepe järgmiste oluliste sammude osas täielikult liberaliseeritud energia siseturu suunas, sest see aitab vähendada ELi haavatavust energiahindadest ja suurendada varustuskindlust; kinnitab sellega seoses, et toetab kindlalt ELi energia siseturu väljakujundamist;

23.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.